Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Rapla riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlusele laekus seitse võistlustööd

Riigi Kinnisvara / RKASRapla riigigümnaasiumi olemasoleva õppehoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehituse rajamiseks parima arhitektuurse ja kasutus-funktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursile laekus tähtajaks seitse võistlustööd.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) hankekomisjon kontrollib järgnevalt esitatud dokumentatsiooni vastavust konkursitingimustele ning seejärel alustab žürii hindama kvalifitseeritud osalejate poolt esitatud võistlustöid. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt aprillikuus.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, olema rajatud optimaalsete kuludega, olema turvaline, mugav, funktsionaalne ning energiasäästlik. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades.

360 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone on kavas ehitada Rapla linna, Kooli tänav 8 kinnistule. Planeeritava koolihoone netopind on ca 3 130 ruutmeetrit, sealhulgas olemasoleva rekonstrueeritava hoone netopind ca 1 320 ruutmeetrit. Uus koolihoone avatakse 2018. aasta sügisel.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 214 500 eurot. Summale lisandub käibemaks.

Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Järveküla kool sai nurgakivi

Rae ValdTäna asetasid Rae vallavanem Mart Võrklaev ning Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink nurgakivi Rae vallas Järveküla Kooli ehitusele.

Järveküla kool ehitatakse kolmest omavahel ühendatud osast: algklasside maja, aatrium koos söökla ja aulaga ning põhikooli osa koos spordikompleksi, huvialakooli ja raamatukoguga.

„Demograafiliste protsesside vastu ei saa – kus on pered ja lapsed,tuleb ehitada koolimaju.

Järveküla Kooli ehitus on Rae vallale väga suur ja oluline sündmus, sest meie kogukond saab juurde moodsa hariduskeskuse koos spordikompleksiga,“ rääkis Rae vallavanem Mart Võrklaev. „Oleme
koolimaja projekteerides silmas pidanud, et Järveküla Kool oleks kasulik ka ümberkaudsetele inimestele, kes saavad siia tulla nii jõusaali kui palli mängima, ujuma või harrastama  kergejõustiku-alasid,“ lisas Mart Võrklaev.

Nordecon ASi juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul on hoone välisilme küll vaoshoitud, kuid see on vaid pealmine kiht. „Haridus on protsess – pidev õppimine, täiendamine ja areng. Uued teadmised ladestuvad kihtidena, kattes üksteist – see maja siin saab olema nagu sibul – väga mitmekihiline ja pealt isegi kullakarvaline, kui päike klaasides peegeldub,“ sõnas Jaano Vink.

„Rae vald on teistelegi kasvavatele valdadele eeskujuks, et on võtnud ette suure töö ja investeerib tulevikku, ehitades perspektiivi ja kogukonna vajadusi silmas pidades. Nordecon teeb omalt poolt parima, et Eesti tulevikul oleks siin majas hea ja mugav laduda oma haridusele alusmüür.“

„Järveküla Koolis saab olema tähelepanu uurival õppel. Meie õpilased on avatud meelega suhtlejad, uudishimulikud mõtlejad, eneseteadlikud ning loovad, kes julgevad riskida ja vastutada tulemuste eest.
Õppimine on elustiil kogu kollektiivi jaoks. Õpetaja on õpilase jaoks mentor, suunaja ja õpipartner,“ sõnas Järveküla Kooli direktor Mare Räis.

Järveküla Kooli projekti on teinud SWECO Projekt AS, vastutav arhitekt on Ahti Kooskora. Meeskonda kuulusid arhitektid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru ja Peep Urb.

Koolihoone sisearhitektid on Margit Teikari ja Tuuli Trei. Kooli ümbruse on planeerinud maastiku-arhitekt Piret Kirs.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte.

Kontserni 2015. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna
Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Hoiatus: ärge ostke kinnisvara sularaha eest

Uus MaaKuigi raha kilekotis tassimise ajad jäid pigem 1990-ndate karmidesse aegadesse, liigub endiselt ringi neid, kes soovivad just samamoodi suuri tehinguid, seal hulgas kinnisvaraga, teha.

Kui müüte oma kinnisvara ja keegi pakub tehingut sularahas või hoopis ise plaanite niiviisi osta, laitke see mõte kohe maha. vastasel juhul võtate suure riski ning hiljem on väga raske enda õigusi taga ajada.

Esmalt, sularahas kinnisvaratehingut sõlmima asudes peab arvestama, et notar ei pruugi sellist teguviisi aktsepteerida. Üsna tihti on ju niisuguse tehingu idee selles, et ametlikult näidata väiksemat summat ja ülejäänu „sulas“ maksta, makstes vähem makse. Säärane tehing huvitaks kindlasti maksuametit, sest oleks reaalne olukord, kus petetakse riiki.

Kui aga notarisse minnakse suure sularahahunnikuga, võib asi lõppeda kontrolliga raha päritolu kohta, kuna rahapesu pole Eestis mingi haruldane nähtus.

Samuti on asi osapoolte vahelises usalduses, sest näiteks müüjale enne tehingut antud raha ei pruugi tehingu ajal enam „meeles püsida“. Täpselt samasugune oht püsib ka siis, kui osapooled lepivad omavahel kokku, et sularaha antakse üle pärast tehingut.

Kui aga ostja soovib tehingu mingil põhjusel tagasi pöörata, võib juhtuda, et ta saab tagasi ainult selle summa, mis on notariaalsesse lepingusse kirja pandud.
Ja lõpetuseks, nagu kahe kümnendi tagusel „kilekoti“ ajastul, tekib ka nüüd küsimus, kas kõik kupüürid on ikka päris raha.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn ja Tartu erinevad ülejäänud kinnisvaraturust

Domus KinnisvaraAjal, mil kraanade arv suuremates linnades näitab kasvutendentsi ja korterite järelturg üritab visalt uusarenduste tempos kaasa liikuda, on sobiv hetk peatumiseks ja vaadata otsa statistilistele näitajatele.

Nii professionaalsete kui ka kodukootud kinnisvaraturu analüütikute lemmikute hulka on kuulunud keskmise palga ja keskmise ruutmeetri hinna seose muudatuste jälgimine. Kui kinnisvarabuumi ajal jäi keskmine palk keskmisest ruutmeetrist sama kaugele nagu Eesti suusataja medalikohast, siis juba madalseisu läbimise järgselt 2010. aastal sai ühe keskmise kuupalga eest soetada 1,3 m2 elamispinda.

Statistikaameti ja Maa-ameti 2015. aasta andmetele tuginedes võib väga üldistatult väita, et korteriostja jaoks on olukord 5 aastat hiljem veelgi soodsamaks läinud. Keskmisi mediaanhindu arvestades saanuks Eesti keskmisena osta ühe kuupalga eest 2,1 m2 pinda. Kas palgad on 5 aastaga tõusnud märgatavalt? Tõesti, kasv on tähelepanuvääriv , kuid 5 aastaga on kasvanud ka kinnisvara hind. Eelkõige näitab kasvanud ruutmeetri maht seda, et märgatavalt on suurenenud diferents eri maakondade näitajate vahel.

Harju ja Valga maakonna kinnisvaraturgude vahele jääb tohutu kuristik, mis paraku kõikide märkide järgi üha süveneb. Kui Tallinnas, aga ka Tartus, ei saa ühe kuupalga eest soetada ühte ruutmeetritki, siis Valgamaal on vastav näitaja juba 9,3 m2. Kui arvestada, et Valgamaa keskmine palk on viimase 2 aastaga suurenenud 13 % ja korterite keskmine mediaanhind langenud 4,5 %, siis võib prognoosida, et peagi ületatakse ka maagilise 10 m2 piir ühe kuupalga kohta. Ebaõnnestunud regionaalpoliitika selge tulemus.

Üle-eestiliselt ongi vaid 2 maakonda – Harju ja Tartu – kus keskmise kuupalga eest ei saa soetada ühte ruutmeetrit. Tõsi, Tartu on sellele väga lähedal ja võib öelda, et heade mõtete linnas koos ümbritsevate valdadega valitseb hindade mõttes kinnisvaraturu tasakaal. Tallinn jääb analüütikute unistuste olukorrast veel maha, kuid mitte lootusetult. Näiteks buumi aegadel sai Tallinnas ühe kuupalga eest osta vaid 0,5 m2 elamispinda.

Keskmise brutopalga edasist käekäiku prognoosida on keeruline, kuid korteriomandite keskmine hind näitab Tallinnas stabiliseerumist, mistõttu võib väita,et käärid keskmise palga ja kinnisvara hinna vahel suurenemas ei ole. Seega, parafraseerides klassikuid, siis Eesti kinnisvaraturu tervis on hea, kuid mitte lootusetu.

maakonnad

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Merko: Tartu vallas alustati Kaupmehe 9 kortermaja ehitusega

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõte AS Merko Tartu on alustanud Tartumaal Tartu vallas asuva Kaupmehe korteriarenduse viimase kortermaja ehitust.

Projekt koosneb kokku kolmest hoonest ja 90 korterist, millest Kaupmehe 7 maja on valminud, Kaupmehe 5 maja on ehituses ja valmib 2016. aasta juunis. 30 korteriga Kaupmehe 9 valmimine on planeeritud 2017. aasta jaanuarisse.

Kaupmehe kortermajad (merko.ee/kaupmehe) asuvad Tartu vallas Kaupmehe tänaval mõneminutilise autosõidu kaugusel Tartu linnasüdamest. Majad kerkivad Pärna allee elupiirkonna kõrvale, kus Merko on arendanud ja ehitanud 10 kortermaja ning müünud üle 300 korterit.

Kolmekorruselistel B-energiaklassiga kortermajadel on eraldi gaasikatlamaja, korterid on vesikeskküttega, küttekehadeks radiaatorid ning vannitubades elektriline põrandaküte. Kortermajade arhitekt on Janno Põldme ning korterite sisekujunduse on loonud OÜ Põldme. Koduostja saab valida kolme siseviimistluspaketi vahel. Valgusküllaste 2- kuni 4-toaliste korterite juurde kuulub kuni kaks parkimiskohta ja panipaik. Korterite hind jääb vahemikku 59–104 tuhat eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EfTEN Real Estate Fund III kuulutab välja uue aktsiate avaliku pakkumise

EftenAlternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS kuulutab välja uue aktsiaemissiooni minimaalse investeerimismahuga 1000 aktsiat ühe investori kohta, hinnaga 11,0378 EUR/aktsia.

Emissiooni käigus kaasatava kapitali maksimaalne maht on 11 miljonit eurot. Aktsiate märkimine algab 30. märtsil ja lõpeb 15. aprillil kell 16:00. Avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldavad kõik Eesti Väärtpaberikeskuse kontohaldurid.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse. Möödunud suvel toimunud esimese aktsiaemissiooni käigus investeerisid EfTEN Real Estate Fund III AS-i 160 aktsionäri kokku 13,8 miljonit eurot omakapitali.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul on tegu vaid Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriva fondiga, mis on fokusseeritud tugevale ja stabiilsele rahavoole. “Seekord oleme seadnud märkimisele lae, kuna tahame raha kaasata osade kaupa, see ära investeerida ja siis kaasata järgmine ring, et investeerimata kapital ei sööks investeeringu tootlust. Kaastava kapitali planeerime umbes 6 – 9 kuu vältel tööle panna. Investeerimisel hoiame jätkuvalt konservatiivset joont. Fondi eesmärk on pakkuda investoritele ärikinnisvarale omast stabiilset dividenditootlust ja head kapitali kasvu,“ sõnas Arakas.

Fondi tänaste aktsionäride hulgas on Arakase sõnul kõik neli fondivalitseja töötavat partnerit ning seitse EfTEN-i algupärast investorit, kes on ettevõttega olnud alates selle loomisest 2008.
aastal. „Kokku kuulub EfTEN Capital AS-i aktsionäridele otseselt või kaudselt 47% Fond III tänastest aktsiatest – me investeerime ise samadel tingimustel fondi, mida pakume jaeinvestorile. Antud põhimõte on meie jaoks väga oluline,“ lisas Arakas.

Arakase sõnul on rahavoogude languse ja tootlustasemete tõusu koostoimel ärikinnisvara täna oluliselt odavam kui näiteks kümnend tagasi. „Kui Balti ärikinnisvara tootlused on meil kuni kaks korda kõrgemad kui Skandinaavias, on panga finantseeringu intressikulu meil samal tasemel. Seega on omakapitalitootlus meil üle kahe korra parem, kui Põhjalas. Märgid viitavad ka ärikinnisvara kallinemisele – kui see peaks juhtuma, on see investoritele vaid hea uudis, aga fond kinnisvarahindadega ei spekuleeri. Oleme fokusseeritud tugevale, stabiilsele rahavoole,“ ütles Arakas.

Arakase sõnul on fondi dividendipoliitika konkreetne. „Maksame dividendideks 80% iga-aastasest vabast rahavoost. Kui oleme kaasatava kapitali objektidesse investeerinud ehk raha tööle pannud on oodatav iga-aastane dividendimäär 4 – 8 % aastas. Täna, kui euribor on null, on iga-aastane väljamakse suurem kui olukorras, mil euribor tõuseb taas 2-3% juurde. Selle vastu plaanime ennast kindlustada intressi fikseerimisega,“ sõnas Arakas.

Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib Fond III investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

Fondi esmaemissioonil kaasatud kapital on investeeritud kahte esimesse objekti Leedus: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus ning Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja.

EfTEN Real Estate Fund III AS investeerib ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid) või nendega seotud väärtpaberitesse Eestis, Lätis ja Leedus. Fond on sobilik pikaajalistele investoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv.

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II
ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 42 ärihoonet, kus asub rohkem kui 700 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.03.2016 on 400 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste hind kerkis aastaga 20%

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna linnas otsis veebruaris portaali KV.EE andmetel ostjat 463 äripinda. Aastaga on äripindade müügipakkumiste arv suurenenud 11%. Tallinna äripindade müüjad ootavad keskmist hinda 1527 €/m², mis on aastatagusest 20% rohkem.

Suurim osa Tallinna äripindade müügipakkumistest asub kesklinna linnaosas. Kesklinnas asub portaali KV.EE andmetel 220 äripindade müügipakkumist keskmise hinnaga 1989 €/m². Kesklinna äripindade müügipakkumiste arv on portaali KV.EE andmetel aastaga suurenenud 24% ja hind koguni 39%.

Äripindade jõudsa hinnakasvu taga on muu hulgas tõsiasi, et turule on tulnud mitmeid arendusprojekte, kus müüakse keskmisest kallimaid äripindu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
02/2015 02/2016 Muutus, % 02/2015 02/2016 Muutus, %
Haabersti 17 22 29% 1 074 1 160 8%
Kesklinn 178 220 24% 1 429 1 989 39%
Kristiine 21 26 24% 1 012 1 015 0%
Lasnamäe 63 55 -13% 725 736 2%
Mustamäe 17 29 71% 907 772 -15%
Nõmme 23 32 39% 805 781 -3%
Pirita 18 NA 2 078 1 422 -32%
P-Tallinn 50 53 6% 957 1 074 12%
Vanalinn 26 22 -15% 2 557 2 658 4%
 
Tallinn 416 463 11% 1 272 1 527 20%
 
Eesti 559 650 16% 958 1 114 16%
Harjumaa 435 498 14% 1 221 1 457 19%
 
Narva 12 16 33% 492 406 -17%
Pärnu 15 19 27% 716 682 -5%
Tartu 22 28 27% 1 184 1 220 3%

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind Tallinnas portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

ERMi uut hoonet tunnustati Prantsusmaal

Riigi Kinnisvara / RKASEesti Rahva Muuseumi uut hoonet kavandanud arhitektid võitsid mainekal arhitektuurivõistlusel peaauhinna, saades kõigi žüriiliikmete üksmeelse poolehoiu osaliseks.

AFEX ehk organisatsioon, mis toetab Prantsusmaalt eemal tegutsevaid arhitekte, korraldab alates 2010. aastast arhitektuurivõistlust (Grand Prix), kus tunnustatakse omaala parimaid.

Organisatsioon hindab kõiki hooneid, mis on valminud Prantsusmaalt pärit arhitektide kaasabil alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015. Auhinda antakse välja iga kahe aastat tagant.

Žürii valis välja kümme tähelepanuväärsemat ehitist, mille hulgast kuulutati ühehäälselt võitjaks arhitektuuribüroo DGT (Dorell, Ghotmeh, Tane Architects) Eesti Rahva Muuseumi uus hoone kavandamise eest. Kriitikute hinnates paistab muuseum silma kohalikul ja välismaisel tasandil, on tugeva iseloomuga, üllatades vaatajaid ainulaadse arhitektuurilise lahenduse poolest.

2016. aasta võistlust toetavad Prantsuse kultuuri- ja välisministeerium ning Arhitektuuri ja Kultuuripärandi instituut.

Auhind antakse üle 26. mail Veneetsia biennaalil.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Õismäele rajatakse pallimängukeskus

TallinnTallinna Linnavaraamet kuulutas välja läbirääkimistega pakkumise Õismäele pallimängude keskuse ja spordihosteli ehitamiseks.

Õismäe tee 130 ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnisasjale pindalaga 30 870 m2 seatakse hoonestusõigus. „Hoonestaja kohustub ehitama kinnise pallimängude keskuse, mis peab muuhulgas sisaldama vähemalt ühte soojustatud liivaga rannapallimängude saali ning kuni 200-kohalist spordihostelit,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul saavad eelkõige noortele tegevust pakkuvas pallimängude keskuses paljud Haabersti elanikud sisukalt vaba aega veeta. Rannaspordialade (rannavõrkpall, rannajalgpall) kandepind on nii harrastajate kui profisportlaste seas aastast aastasse kasvanud. Projekteerimistingimuste kohaselt on kinnistu suurim lubatud ehitusalune pind 4500 m2 ning ehitada on lubatud ühe maa-aluse ja kuni nelja maapealse korrusega hoone.

Hoonestaja kohustub lõpetama ehitustööd ja vormistama ehitiste kasutusloa hiljemalt 31. detsembriks 2018. Hoonestusõiguse seadmise tasu alghind on 7800 eurot. Pakkumused tuleb esitada hiljemalt 10. maiks.

Õismäe tee 130 kinnisasjale rajatav kinnine pallimängude keskus peab muuhulgas sisaldama vähemalt ühte soojustatud liivaga rannapallimängude saali suurusega vähemalt 36 x 18 m ning kuni 200 kohalise spordihosteli. Pakkumine peab sisaldama lisaks palimängude keskuse eskiisile äriplaani, sh projekteerimise ja ehitamise protsessi kirjeldust ja finantseerimisstrateegiat;

Pakkuja või alltöövõtja kahe viimase majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive peab olema igal majandusaastal vähemalt 5 miljonit eurot. Pakkujal peab viie viimase aasta jooksul olema korrektselt ja hea ehitustava kohaselt ehitatud ja üle antud vähemalt kolm sarnast ehitustööd, mille lepingu maksumus iga objekti kohta on vähemalt 1 miljon eurot.

Läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud pakkuja. Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumuse koos lõpliku eskiisiga. Pakkumise võitjaks on pakkuja, kes saab hindamisel kõrgeima punktisumma.

Hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Hoonestaja kohustub ehitama kinnisasjale lisaks pallimängude keskusele ning kuni 200 kohalisele spordihostelile tehnovõrgud ja -rajatised, sõiduteed, kõnniteed ja parklad koos tänavavalgustuse ja liikluskorraldusvahenditega.

Läbirääkimistega pakkumise korraldamise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 2. märtsi 2016 korraldus nr 291-k „Õismäe tee 130 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmine läbirääkimistega pakkumise korras“.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Terviseameti tulevane büroo- ja laborihoone sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKASTäna asetasid Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Kalorin ja Terviseameti peadirektor Tiiu Aro pidulikult nurgakivi Terviseameti tulevasele büroo- ja laborihoonele, mille ehitustööd lõpevad käesoleva aasta lõpus.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) tellimusel rajab AS Oma Ehitaja Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule viiekorruselise büroo- ja laborihoone, mis saab olema Terviseameti kõigile vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega. Samuti saab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.

Terviseameti uue hoone arhitekt on Pelle-Sten Viiburg firmast Doomino Arhitektid OÜ. Ehitusprojekti on koostanud Estkonsult OÜ.

Ehitustegevusega alustati möödunud aasta novembris, mil esmalt lammutati kinnistul asuvad vanad hooned. Ehitustööde maksumus on 6,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Elu korteriühistus: Korteriühistu liikmete nimekiri

katri-sarapuuMeie korteriühistu on loodud aastakümneid tagasi. Eramus on vahetunud enamus püsielanikke. Kes pole ka kirjalikult allkirjastanud, et ta on ühistu liige. Tean, et korterit ostes on omanik automaatselt ka korteriühistu liige. Seoses maja renoveerimisega sooviksin, et dokumentatsioon oleks igati korrektne. Siit küsimus – kuidas peaks toimima, kas korteriomanik peaks vabas vormis esitama oma korteriühistuga liitumise avalduse ja millise kuupäevaga.

Vastavalt korteriühistuseaduse §-le 5 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega korteriühistu on sundühistu, kuhu kuuluvad kõik selle maja korteriomanikud.

Korteriühistu kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitatakse registripidajale muuhulgas korteriühistu liikmete nimekiri. Korteriühistu liikmete nimekiri peab sisaldama igaühe nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäeva, -kuud ja -aastat, korteri numbrit, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta.

Seega, kui ühistu liikmete nimekiri on muutunud, peate esitama äriregistrile kandeavalduse korteriühistu liikmete nimekirja muutmiseks ja uue korteriühistu liikmete nimekirja, korteriomanikud ei pea esitama avaldust korteriühistuga liitumiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Toompark: ärikinnisvara vahendaja peab olema professionaal

ÄripaevVõrreldes elukondliku kinnisvara vahendajaid äripindadega maakleritega võib esimeste puhul märgata kvaliteedi oluliselt suuremat kõikumist, kinnitab kinnisvarakoolitaja ja analüütik Tõnu Toompark.

Toompark märgib, et suur enamus kinnisvara vahendajatest-maakleritest tegelevad vaid elamispindadega ja maaga.

„Elamispindade turule sisenemise barjäär on maakleri jaoks oluliselt madalam. Tõused laua tagant püsti ja hakkad maakleriks – sa ei pea seda isegi kellelegi ütlema. Sa oledki maakler sellest hetkest kui sellega tegelema asusid,“ selgitab Toompark. Elamispindade turul on kliendid suures osas mitteprofessionaalid ja ei oska head maakleriteenust tihti ära tunda ega seda nõuda.

Maakler, kes tegeleb äripindadega elamispindade turule keskendumise kõrvalt ei suuda üsna tõenäoliselt kvaliteetset teenust pakkuda. Vaid äripindadele keskendunud maakler suudab seda tunduvalt suurema tõenäosusega. Ärikliendile ja erakliendile keskendumine tähendab kontseptuaalset erinevust, mis nõuab erinevaid lähenemisi ja muudab tööpõldu oluliselt.

„Äripindade maakleri keskmine tase peab olema kõrgem, sest kui ta ei suuda puhta näoga laua taga istuda ja elementaarseid lauseid moodustada, ei ole ta lihtsalt maakler, ta ei suuda midagi ära teha. Elamispindade turul on see asi oluliselt lihtsam – ka kehva teenusega õnnestub kuskilt üks klient ära rääkida, objekt müüki saada, kusagilt teine. Kahjuks selliseid maaklereid esineb,“ ütleb Toompark. „Sama asi on aastatega oluliselt paranenud – kui veel 15 aastat tagasi kvaliteetset teenust elamispindade vahendusturul ei eksisteerinud, siis täna on võimalik kvaliteetset teenust osta küll, tuleb vaid õiged maaklerid üles leida.“

http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2016/03/29/toompark-arikinnisvara-vahendaja-peab-olema-professionaal

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Eesti hakkab e-ehitust arendama

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus / EASEesti ehitusettevõtjad ja riigi esindajad on koondunud digitaalehituse klastrisse, et hakata arendama e-ehitust. Järgmisel kolmel aastal investeeritakse valdkonda 600 000 eurot, millest pool tuleb ehitusettevõtetelt ja pool Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Klastri ühe algataja, arhitektuuri- ja inseneribüroo Projekt Kuubis juhi Merylin Rüütli sõnul on Eesti ehitussektor e-lahenduste puudumise tõttu ajast maha jäänud. “Arengult on e-ehitus seal, kus näiteks tervishoid oli enam kui kümnendi eest. Samas on Eestil tugeva e-riigina suurepärased eeldused saada selles vallas maailma pioneeriks,” avaldas Rüütli arvamust. “Eesti ehitusturg on täna läbipaistmatu ja palju ressursse kulutatakse asjatult. Ka ekspordipotentsiaal on ebatõhususe tõttu jäänud paljude Eesti ehitusettevõtete jaoks täiesti realiseerimata,” lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Andrus Väärtnõu sõnul on tunnustust väärt, et ehitusvaldkonna edendamisest huvitatud osapooled on seljad kokku pannud ning klastrisse koondunud. “Eesti ehitusvaldkonnal on kahtlemata arenguruumi ja üheks võimaluseks ehitusvaldkonda edendada on tegevusala suurem digitaliseerimine. Ehitussektori maht on Eestis ligi 7% SKPst – tegu on olulise majandusharuga, mille edasine areng oleks kindlasti kiirem kui asjaajamine muutuks tõhusamaks,” sõnas Väärtnõu.

Arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc juhatuse esimehe Jüri Rassi sõnul aitaks e-ehituse süsteemide loomine lahendada mitmeid ehitusvaldkonnas igapäevaseid probleeme. “Eestis on väga tavaline, et ehituskulud on prognoosimatud, kõikudes projekti vältel 10-20%. See on selge ilming ehitussektori nõrkustest. Olen enam kui veendunud, et digitaliseerimisel on võimalik muuta kulud läbipaistvamaks ja ennustatavamaks nagu näitab Skandinaavia maade kogemus,” sõnas Rass. Samuti aitaks tema sõnul paremini kättesaadavad andmed vältida ehitusprotsessis erinevaid vigu.

E-ehituse projekti eesmärk on leida parimad viisid Eesti ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks, et luua kõigile ettevõtetele turul võrdsed võimalused, muuta ehitusprojektide läbiviimine ühtseks ja kõigile läbipaistvaks ning vähendada e-lahenduste kaudu nii ehitusprojektide rahalise- ja inimressursi kui ka materjalikulu.

Digitaalehituse klaster on ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks loodud ettevõtete ja riigisektori esindajate töörühm. E-ehituse projekti rahastavad digitaalehituse klastri kaudu Eesti ehitusettevõtted ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Mul on juba üks mõttetu maakler

Domus KinnisvaraVõin julgelt väita, et igaüks meist puutub ühel või teisel eluetapil kokku olukorraga, kus kodu on jäänud liialt kitsaks või vastupidi – liiga suureks. Vanusega muutuvad nõuded, soovid ja eelistused eluasemele.

Kui kunagi oli kinnisvaratehingute teostamine peamiselt maaklerite pärusmaa, siis praegusel tehnikaajastul omavad pea kõik fotoaparaati ja oskavad kasutada internetti. Kinnisvara müük on justkui lapsemäng – klõpsad paar pilti, riputad kuulutuse kinnisvaraportaali ja peagi tuleb ostja.

Kas teie olete juba kinnisvara omal käel müünud? Siis olete ilmselt kokku puutunud olukorraga, kus kuulutuse aktiviseerumisel hakkavad vahetpidamata helistama ja kirjutama need tüütud maaklerid, kes iga hinna eest üritavad selgeks teha – nende teenus on vajalik ja teistest parem. Paljudel juhtudel müük ei lähe ja otsustataksegi appi võtta professionaal.

Mina olen üks neist tüütutest maakleritest, kes helistab ja kirjutab. Ma ei arvagi, et kõigil on maaklerteenust vaja, kuid niimoodi järjest inimestega suheldes selgub sageli, et üks või teine soovib siiski professionaalset nõu ja inimest, kelle kätte oma kodu müük usaldada. Ühe järjekordse telefonikõne käigus oma teenust tutvustades sain väga huvitava vastuse: „Mul on juba üks mõttetu maakler“. See pani mind sügavalt mõtlema – miks inimesed valivad ühe nii olulise protsessiga tegelema maakleri, kes nende arvates on mõttetu. Eriti, kui mängus on suured rahad ja halvimal juhul võib müük venida või sootuks tulemuseta jääda.

Rootsis ja Norras nõutakse maakleritelt vastavat erialaharidust, kuna nad täidavad ka notari rolli. Eestis reguleerib kinnisvaravahendajate tegevust mingil määral võlaõigusseadus, kus on sätestatud maakleri mõiste, õigused ja kohustused, kuid mingisuguseid nõudmisi erialaharidusele ei esitata. Tõsi, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) on koostanud „Kinnisvaramaakleri kutsestandardi“, mis koondab kinnisvaramaakleri kvalifikatsiooninõuded, kuid see on pigem formaalne dokument. Suuremad kinnisvaraettevõtted valivad küll oma töötajaid hoolikalt, kuna panustavad nende väljaõppesse ja ei saa mainega riskida, kuid üldiselt võib öelda, et maakleriks võib soovi korral saada absoluutselt igaüks.

Nõudlus tekitab ikka pakkumise, mitte vastupidi. Eestis ei kontrolli kinnisvaravahendajate tööd ükski institutsioon, kuid igaühel meist on võimalus valida oma kinnisvara müügiks võimalikest parim maakler. Seni, kuni inimesed teevad läbimõtlemata otsuse ja annavad tööd „mõttetutele“ maakleritele, püsivad viimased turul edasi ja pakuvad oma teenuseid ka kõigile teistele. Nüüd tekib ilmselt paljudel küsimus – aga kuidas ikkagi valida oma kodu müügiga tegelema professionaalne ja kvaliteeti pakkuv maakler?

Siinkohal pole kindlat reeglit. Kindlasti tuleks kriitilise pilguga vaadata, millist lisandväärtust kinnisvaravahendaja teile pakub. Minu arvates on maakleri parim visiitkaart tema müügikuulutused, mis on kõigile kinnisvaraportaalides kättesaadavad. Enne kinnisvaraspetsialisti valimist tutvuge tema „käekirjaga“ – kas kuulutused on atraktiivsed ja kutsuvad teid ostma? Kuigi peaaegu igaüks oskab pildistada, on professionaalne maakler kindlasti tavainimestest sammukese ees ja kasutab kinnisvara pildistamiseks professionaalset kaamerat lainurk objektiiviga.

Loomulikult on alati võimalus kasutada ka kinnisvarafotograafi, kuid üldiselt tähendab see ka veidi kõrgemat vahendustasu. Pildid on müügi juures ülimalt olulised – halvimal juhul välistatakse kehvade piltidega müügikuulutus valikust juba eos.

  • Professionaalne maakler on kindlasti korrektne ja ei luba endale grammatika- või faktivigu. Viimased viitavad kiiruga kirjutatud müügitekstile või lihtsalt lohakusele. Süvenege maakleri kuulutustesse – kas need on läbimõeldud, informatsiivsed ja korrektsed? Kas soovite, et ka teie kinnisvara müügipakkumine näeks selline välja?
  • Piltide kõrval ei ole mitte vähemtähtis kinnisvara õige hinnastamine. Professionaalne maakler teeb alati enne objekti müükivõtmist põhjaliku hinnaanalüüsi antud piirkonnas teostatud müügitehingute põhjal ja konsulteerib vajadusel kinnisvarahindajatega ja teeb ära eeltöö, et teda erinevates müügiga seotud küsimustes nõustada. Üha enam olen kokku puutunud olukorraga, kus klient lubab oma kinnisvara müüa – kopeerige pildid ja pange kuulutus üles. Professionaalne maakler kindlasti sellega nõus ei ole ja tutvub müüdava objektiga isiklikult.
  • Kvaliteetset teenust pakkuvad kinnisvaraettevõtted on väga palju investeerinud erinevatesse müügivõimalustesse – videoturundus, välireklaam, kinnisvaraobjekti tutvustavad flaierid, välismaa kinnisvaraportaalides kuulutamine, sotsiaalmeedia kasutamine ja palju muud – see kõik loob olulist lisandväärtust. Rääkimata oma töötajate väljaõppest ja pidevast koolitamisest. Seda kõike ei saa pakkuda tasuta, seetõttu tuleks väga kriitiliselt suhtuda teenuse hinda. Maakler, kes küsib vahendustasu 500 või 1000 eurot, ei ole ilmselt nii motiveeritud müügiga tegelema ja jätab suure tõenäosusega riigile maksud maksmata. Üldiselt jäävad maaklerteenuse hinnad 3-5 protsendi vahemikku lõplikust müügihinnast ja kehtib reegel: head ja odavat asja pole olemas.

Kui olete teinud läbimõtlemata otsuse ja pole rahul oma maakleriga, siis kindlasti tasuks kõigepealt temalt küsida – miks müük ei lähe? Ehk on tegemist väga hea maakleriga, kuid teie ise ei võta tema nõu kuulda ja olete kinni oma põhimõtetes? Või kui maakler on tõesti „mõttetu“ siis alati on võimalus koostöö lõpetada ja valida uus kinnisvaraspetsialist.

Ehk siis professionaalne maakler:

  • on väga heade ehitusalaste ja juriidiliste teadmistega
  • oskab käsitleda fotokaamerat
  • kirjutab grammatikavigadeta
  • viib ennast põhjalikult kurssi müüdava objektiga
  • on pädev määrama parimat võimalikku müügihinda.

Mis kõige olulisem – hea maakler teeb oma tööd südamega ja on alati kliendi jaoks olemas, arvestades tema soovide ja vajadustega. Selliseid kinnisvaraspetsialiste on turul väga palju ja kui inimene valib maaklerit hoolega, siis võib kindel olla, et lisaks edukale müügiprotsessile on tagatud ka positiivne emotsioon ning omaenda usaldusväärne kinnisvaraspetsialist kogu eluks.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Viimane nädal registreeruda 04/04/2016 algavale koolitusele Kinnisvara ABC

toompark-hindpere-sulaKinnisvarakoolis toimub 04-06/04/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus annab Sulle vajalikud baasteadmised kinnisvaratehinguteks. Oodatud on kõik maaklerid, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Samuti tuleb koolitus kasuks eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida.

Kinnisvaramaakleri koolituse lõpetamise tunnistus on Sulle heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Aktiivsetele koolitusel osalejatele garanteerime tööpakkumised.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub kolmel päeval 04-06/04/2016  kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC