Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
 

Viimsi korteriostjate valikuvõimalus neljakordistus

17.06.2016

CKE KinnisvaraVeel mai kuu alguses oli Viimsis pakkumises vaid paarkümmend uut korterit. Viimsi Maja kaubamärki kandev 78 uue korteriga arendusprojekt enam kui neljakordistab Viimsisse koduotsijate valikuvõimaluse, kommenteeris Viimsi kinnisvaraturgu CKE Kinnisvara juhatuse liige Silvar Sepp.

“Viimsi on parima elukvaliteediga piirkond, kus puudub linnakära. Ometigi on looduskaunis piirkonnas kõik teenused alates uutest kaubanduskeskustest kuni veepargi ja kinoni käe-jala juures, mis teeb siinse elu väga mugavaks. Viimsi vajas hädasti uut korteripakkumist, sest nõudlus on piirkonnas suur,” rääkis Silvar Sepp, kes koordineerib uute korterelamute müüki.

Viimsi Maja ehk Nelgi tee 5 ja Hüatsindi tee 1 paiknevad kaks elamut. Hoonetes asuvad kahe- kuni neljatoalised korterid, milles suuremad paiknevad läbi kahe korruse. Korterite hinnad algavad 79 900 eurost.

“Viimsilastele saab pakkuda ainult parimat. Oleme vaeva näinud selle nimel, et igal korteril oleks oma rõdu. Paljudesse korteritesse on planeeritud saun. Maja õuele tuleb lastemänguväljak,” kirjeldas Silvar Sepp Viimsi Maja tulevikupilti 2017. aastast.

AS Remet arendatava ja ehitatava Viimsi Maja arhitekt on Christa Pihelpuu. Hooned valmivad 2017. aastal, hoonete energiaarvutustele põhinev energiamärgis vastab klassile C. Nelgi tee 5 / Hüatsindi tee 1 elamute info leiab http://www.viimsimaja.ee/.

Silvar Sepp
CKE Kinnisvara juhatuse liige
+372 56 634 150
silvar.sepp@cke.ee
www.cke.ee

Viimsi maja

Viimsi maja

Viimsi maja

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nipid koduostjale: teemad ostuläbirääkimistel

17.06.2016

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kinnisvaraostja ja müüja peavad ostu-müügiläbirääkimised katma kõik teemad, mis on vajalikud tehingu sõlmimiseks ja notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimiseks.

Sõltuvalt konkreetsest tehingust võib neid teemasid olla rohkem või vähem.

Tehinguobjekt

Müüja ja ostja peavad kokku leppima, mis on see kaup, mille üle nad läbi räägivad.

Võib juhtuda nii, et müüja on rääkinud kogu aeg korterist ja soovib keldris asuva eraldi korteriomandist parkimiskoha eest lisatasu küsida. Koduostja on aga kogu aeg aru saanud, et parkimiskoht ja korter on n-ö ühes komplektis.

Lisaks võib tavapärase tehingu osaks olla panipaik, mis võib olla korteri kui korteriomandi kkoosseisus või eraldi korteriomand.

Vallasasjad

Ostja ja müüja lepivad sageli kokku elamispinnaga kaasaminevate vallasasjade osas. Nendeks vallasasjadeks on enamasti mööbel.

Ette on aga tulnud olukordi, kus korteriga pakutakse kaasa autot või majaga näiteks aiapidamise riistu, nt muruniitjat ja rehasid-labidaid.

Valduse üleandmine

Ostja ja müüja peavad omavahel kokku leppima, millal annab müüja ostjale üle valduse. Kui müüdav eluase on tühi ja müüja seal ei ela, sõlmitakse üleandmise-vastuvõtu akt esimesel võimalusel notariaalse lepingu sõlmimise järel.

Kui müüja kasutab elamispinda oma koduna, võtab tal väljakolimine aega. Sellisel puhul on tavaline, et müüja annab valduse üle kuu aja jooksul. Loomulikult on võimalikud igasugused muud kokkulepped. Oluline on ainult, et nii müüja kui ostja saaksid sõlmitud kokkulepetest ühtemoodi aru.

Hind

Hind on sageli teema, mis soovitakse esimesena käsitluse alla võtta. Hind peaks endas ühe numbrina kokku võtma kauba, tema kvaliteedi ja muud omadused. Seetõttu peaks loogiliselt siiski enne rääkima kaubast, selle ostu-müügitingimustest ja valduse üleandmisest. Alles seejärel on võimalik rääkida kokkuvõtvalt hinnast ja maksetingimustest.

Hinnaläbirääkimiste juures saab pisut mängida tehingukulude jaotamisega, kuid sageli mõjutavad omandi üleandmisega seotud tehingukulud koguhinda suhteliselt vähe.

Tüüpiliselt jagatakse ostu-müügiga seonduvad kulud ostja ja müüja vahel võrdselt, kuid alati on võimalik sõlmida erikokkuleppeid.

Korteriostja peab silmas pidama, kas korteriga on seotud võlgnevus korteriühistu ees. Kui võlgnevus on olemas, tuleb kokkuleppida, kes, millal ja millises ulatuses selle kustutab. Kui kinnisvaramüüja võlguolevat summat ühistule ära ei maksa, on ühistul õigus see uuelt omanikult sisse nõuda.

Võlgnevuse olemasolu korral on kinnisvaraostja riskide maandamiseks mõistlik leppida kokku, et võlgnevuse kustutab kinnisvaraostja, kes tasub vastava summa võrra vähem kinnisvaramüüjale.

Muud kokkulepped

Kinnisvara ostu-müügiga võivad kaasas käia muud kokkulepped. Eelnevalt sai näiteks käsitletud võimalust, kus müüja müüb elamispinda, millel puudub kasutusluba. Sellisel juhul on kinnisvaraostja jaoks väga mõistlik notariaalses lepingus kokku leppida, et müüja hangib kasutusloa.

Sõltuvalt kinnisvaraostjast ja -müüjast võib iga tehinguga kaasas käia teemasid, milles on tarvis kokku leppida. Oluline on, et tehinguga seotud kokkulepped saaksid fikseeritud notariaalses ostu-müügilepingus. Vastasel korral võib selguda, et kokkulepe on tühine ehk teine pool ei pea seda täitma.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Kadriorg köidab koduotsijat üha enam

17.06.2016

Arco VaraKadrioru tänavapilt on viimastel aastatel tänu omanäolistele uusarendustele ja ajalooliste majade renoveerimisele jõudsalt nägusamaks muutunud, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Tiina Steinberg.

Ajalooline linnaosa on oma ainulaadse miljööga meelitanud läbi aegade elamispinda otsima jõukamaid linnakodanikke, kes hindavad kesklinna lähedust, kuid samas rohelist ja rahulikku keskkonda. Tänapäeval mängivad uue kodu ostja jaoks kindlasti suurt rolli ka asumis paiknevad kultuuriobjektid ning piirkonna keskmisest kõrgem maine, mistõttu on kinnisvara seal ka üks pealinna kalleimaid.

Ometigi pole Kadriorgu korterit osta alati lihtne, sest lisaks päris kodu ostjaile hindavad kaunist piirkonda ka kinnisvarainvestorid, kelle arvates on rahapaigutus linaossa väärt investeering.

Investorid soovivad omandada reeglina väiksemaid, aga hea üüritootlusega kortereid.

Koduostjad tahavad omale Kadriorust tavaliselt leida avaramaid elamispindu, mis võivad asuda nii kivi kui ka puitmajades. Viimaseid eelistavad rohkem nooremad inimesed, kas siis hinna või elukeskkonna eelistuste tõttu.

Korteripõuda leevendavad uusarendused

Kes on kord juba Kadriorgu kodu soetanud, see jääb sinna elama pikemaks ajaks ja seetõttu ei muutu sealsete korterite omanikud kuigi sageli. See tingib omakorda väikese elamispinna defitsiidi, mida aitavad leevendada renoveeritud vanad või päris uued kortermajad.

Näiteks Terase 16 on ümbruskonda hästi istuv eksklusiivne kortermaja Kadrioru asumi piiril. Ümberkaudne ala on tihedalt asustatud erinevasse ajajärku ja stiili kuuluvate hoonetega. 5-minutilise jalutuskäigu kaugusele jäävad kesklinna kaubandus- ja äripinnad ning Tallinna armastatuim puhkeala Kadrioru park koos mitmete muuseumide ja kohvikutega.

Korterid sobivad hästi miljööväärtuslikku linnaruumi hindavale inimesele, kellele on samas väga olulised ka mugavused, mida pakub kesklinna lähedus.

Arhitektide Janno Põldme ja Dimitri Pisarenko projekteeritud elumaja esimene ja teine korrus moodustavad visuaalselt justkui ühe terviku. Valged krohvitud seinaosad vahelduvad keraamilise tellisega kaetud seinapindadega. Kuues korrus on sopiliste tagasiastetega, moodustades erikujulisi katuseterrasse. Aknad siseruumides algavad põranda pinnalt ulatudes laeni.

Korterelamu Fr. R. Faehlmanni tänava fassaad on liigendatud nappide eri nurkade all tehtud sisselõigetega, millesse on ülakorruste osas asetatud kitsad rõdud. Ehitise keskosas paikneb trepikoda ning asetseb lift, mis kuuenda korruse osas väljub otse korterisse.

Hoones on kasutatud kaasaegseid tehnilisi lahendusi, paigaldatud hea helipidavusega aknad ning korteripõhised ventilatsioonisüsteemid, mis tagavad eluruumides madala mürataseme ning eeskujuliku energiatõhususe. Kõikides korterites on vesipõrandaküte, arvutuslik hoone energiaklass on C.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Uues kinnisvaraportaalis saab kodu valida vaate ja päiksepaiste järgi

16.06.2016

EndoverEndover Kinnisvara tõi turule kinnisvaraportaali, kus lisaks tavapärastele kriteeriumidele saab uue kodu valimisel lähtuda näiteks vaatest, teenuste lähedusest ja päiksepaistest tubades.

Aadressil www.endover.ee asuva uue otsingusüsteemi eesmärk on võimaldada inimesele leida tema soovide, vajaduste ja elustiiliga kõige paremini sobiv kodu. Näiteks saab valida, kas uut kodu ümbritseb rahu ja vaikus, hoogne linnaelu, meri ja rand või kohvikud ja restoranid. Kas päike paistab magamistuppa hommikul või õhtul terrassile. Kas kodus on merevaade, rõdu, targa kodu lahendus, maast laeni aknad või kõrged laed.

Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juhi Oliver Makko sõnul loodi uus, erilisi otsivõimalusi pakkuv koduleht klientidelt kogutud tagasiside põhjal, et teha tulevaste koduotsijate elu kergemaks.

“Inimeste unistuste kodu ei koosne ainult tubade ja ruutmeetrite arvust ning hinnast, uue kodu otsija teab tegelikult väga täpselt, mis tema kodu juurde peaks kuuluma, kuid tuntumates kinnisvaraportaalides nende valikute järgi otsida ei saa,” ütles Makko “Kogusime klientide küsimused ning eelistused kokku ja lõime täiesti uue kinnisvara otsingusüsteemi, mis võimaldab meie arenduste seast otsida täpselt sobiva uue kodu.”

Makko lisas, et kui inimene teab, et tema jaoks on oluline hea ühistranspordiühendus, koolide lähedus või õhtune päiksepaiste elutoas, ei pea ta enam kulutama tohutult aega internetis täiendavate otsingute tegemiseks. Endover Kinnisvara uus leht pakub sobivad kodud ise välja.

Endover Kinnisvara aktiivsed arendused on Tallinnas kesklinnas asuv City Residence, 47B Loftid Uus-Kalamajas, park-hoovialaga Aurora Park Haaberstis, Mere pst 8 südalinnas ja Lõokese ringmaja Kristiines. Tulevad arendused on Ambassador südalinnas ning R. Tobiase 3 Kadriorus.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 21 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 10 hoonet.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arco Vara: Kuidas müüa päranduseks saadud kinnisvara?

16.06.2016

Arco VaraPärimine on valdkond, millega paljud meist elus paratamatult kokku puutuvad. See teema võib päevakorda kerkida ootamatult ja pärandi vastuvõtmine ning realiseerimine ei pruugi olla nii lihtne, kui esmapilgu võib arvata, kirjutab advokaadibüroo LMP partner Kaido Künnapas.

Pärimismenetluse kestus sõltub pärimisasja mahukusest ja keerukusest. Muuhulgas ka sellest, kui palju on pärijaid ning kas nendega on lihtne kontakti saada. Enamasti kestavad pärimismenetlused 1 – 3 kuud, aga menetlus võib ka tunduvalt pikemaks kujuneda.

Praegu kehtiva pärimisseaduse järgi ei pea pärija pärandvara saamiseks pärandit vastu võtma, vaid pärand läheb pärijale üle automaatselt. Kui pärija soovib pärandist loobuda, peab ta selleks esitama kolme kuu jooksul notarile avalduse. Kolme kuu möödumisel loetakse pärija pärandi vastu võtnuks – seda isegi siis, kui ta väidab, et ei teadnud oma pärijastaatusest. Pärimismenetluse algatamiseks peab aga pärija siiski pöörduma notari poole ning seejärel algatab notar menetluse. Ilma menetlust algatamata ja notarisse pöördumata ei ole isikul võimalik kinnisasjaga tehinguid teha, kuna notaril on pärimistoimingud tegemata.

Seetõttu tulebki esimese asjana pöörduda notari poole ning esitada avaldus pärimismenetluse algatamiseks, seejärel algatab notar menetluse ning selgitab välja võimalikud pärijad ja kontrollib pärimisregistrist, kas pärandajal oli testament. Lisaks teeb notar päringuid erinevatesse registritesse ja pankadesse, et selgeks teha pärandaja rahaline olukord. Notar koostab seejärel pärijatele pärimistunnistuse, mis tõendab pärijate õigust pärandile. Kui notar on pärimistunnistuse väljastanud, saab pärija sellega esitada avalduse kinnistusraamatu kande parandamiseks kinnistusosakonnale või paluda edastada vastav avaldus notaril.

Kui pärijaid on palju

Kui pärijaid on palju, siis saavad nad kinnisasja ühisesse omandisse. See tähendab seda, et omanike osade suurus ühises asjas ei ole määratud ning tehinguid saavad omanikud teha üksnes ühiselt. Ükski pärija ei saa eraldi otsustada kinnisasja müümist või koormamist. Probleemid tekivad siis, kui pärijad ei jõua omavahel kokkuleppele, mida varaga edasi teha – tihti on probleemiks, et üks pärija tahab kinnisasja võõrandada, kuid teine pärija tahab seda edasi kasutada. Veel on paljude pärijate korral oluline kinnisasja müügiga mitte viivitada – praktikas on olnud juhuseid, kus üks pärijatest on olnud nõus asja müümisega, kuid müügiga ootamisel on ta surnud ning tuleb jälle alustada uut pärimismenetlust, mis lükkab kinnisasja müüki edasi.

Pärijatel on aga võimalik sõlmida pärandvara jagamise leping, millega lõpetatakse pärandvara ühisus ning vara jagatakse pärijate vahel ära.

Kui vara on koormatud

Võlgade osas on oluline tähele panna, et pärandit vastu võttes peab pärija ka pärandaja kohustused täitma. Seetõttu on koormatud vara suhtes mitu võimalust – pärandaja võib kas varast loobuda või selle vastu võtta ning taotleda pärandi inventuuri, et selgeks teha võlgade suurus. Pärandvara inventuuriga tehakse pärandaja vara ja mh ka võlad kindlaks ning sellisel juhul on pärija vastutus üksnes pärandvara väärtusega piiratud. Kui inventuuri käigus selgub, et varast kõikide nõuete rahuldamiseks ei piisa, peab pärija esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Seetõttu oleks ka mõistlik pärandist loobumise asemel teatud juhtudel, kui võlgade suurus pole täpselt teada, võtta pärand vastu ning lasta teha pärandvara inventuur kohustuste väljaselgitamiseks.

Kui pärija soovib kinnisasja müüa, saab ta kinnisasja koormava laenu ennetähtaegselt tagasi maksta – sellest tuleb pangale 3 kuud ette teatada.

Kui ilmnevad muud takistused

Üheks probleemiks ongi olukorrad, kus pärijaid on palju ning ei jõuta kokkuleppele, mida pärandvaraga teha tuleks. Lisaks on praktikas probleemiks olnud alaealiste pärimised – kinnisvaraga seotud tehinguteks on sellisel juhul vajalik kohtu nõusolek. Sellisel juhul tuleb kohtule põhjendada, miks kinnisasja soovitakse müüa ning kas ja miks on tegemist alaealise jaoks kasuliku tehinguga. Probleemiks on olnud eeskätt juhtumid, kus vanemad eeldavad, et nende nõusolekust piisab ning alles notari juures selgub, et kohtult on vaja tehinguks nõusolekut.

Maksuküsimused pärimisel

Pärandimaksu Eestis ei ole. Nii residentide kui mitteresidentide pärandvara vastuvõtmist ei maksustata.

Teatud maksuvabastusi on võimalik rakendada ka FIE pärandvara pärimisel, eeldusel, et jätkatakse FIE ettevõtlust pärija poolt. Sellisel juhul ei teki pärandvara isiklikku tarbimisse võtmist ja selle maksustamist.

Kui päritud kinnisvara müüa, siis ei kuulu maksustamisele kogu saadud müügihind, vaid sellest tuleb enne maha arvata soetusmaksumus. Hiljutise tulumaksuseaduse muudatuse tõttu saab pärija maha arvata üksnes need kulud, mida pärija on ise teinud. Pärandaja poolt kinnistu soetamiseks tehtud kulutusti ei saa arvesse enam võtta alates 01.01.2015. Seega kui pärija teeb kinnistule erinevaid kulutusi ja hoiab alles kuludokumendid, siis need saab hiljem ostuhinnast maha arvata enne tulumaksu arvutamist.

Ettevõtlikumal pärijal on võimalik hakata kasutama pärandvara äritegevuses, tehes selle arvelt näiteks mitterahalise sissemakse OÜ-sse. Mittevaralist sissemakset ei maksustata, kui selle eest ostuhinda ei maksta osanikule. Sellisel juhul saab pärija alustada ettevõtlusega ning teenida tulu oma äriühingu kaudu, mis tähendab, et seda tulu ei maksustata kohe ning seda saab kasutada maksuvabalt edasi äritegevuse arendamiseks. Selle tulu väljamaksmisel dividendina tuleb maksta siiski tulumaksu, samuti likvideerimisel vmt. Võimaldab tulumaksukohustuse edasilükkamist määramatusse tähtaega. Samuti on kinnisvarale tehtavad kulutused ettevõtte kulud ja neid saab tasuda ettevõtte vara arvelt. Selle vara isiklikuks otstarbeks kasutamine tekitab aga maksuriski ning võib tõstatada küsimuse „OÜ-tamisest“.

Kui päritakse eluruum, siis on maksunduslikult mõistlik pärijal kasutada päritud kinnisasja elukohana, siis on müük üldse maksuvaba. Siin tuleb silmas pidada, et tihedamini kui kord kahe aasta jooksul ei saa seda maksuvabastust kasutada.

Aro Vara Tartu piirkonna juhi Tarvo Tamme kommentaar

Kinnisvarafirma poole pöördutakse pärandiks saadud korteri või maja müügi asjus päris sageli.

Mõnikord selgub, et pärijatel on notari juures käimata ja pärimismenetlust ei ole algatatud, seega vara müüa ei saa.

Kui pärijaid on palju, siis on olnud juhuseid, kus pärijad on omavahel vara jagamisel tülli läinud ja maakler peab delikaatselt vahendama läbirääkimisi müügitingimuste osas.
Enne ei ole mõtet müügiga alustada, kui pärimismenetlus on lõppenud, kuna ei ole teada kui kaua menetlus kestab ja milline on lõplik pärijate ring.

Pärimistoimingutega seotud kulud

Pärimismenetluse algatamine – 63,90 eurot. Kinnisasjade pärimisega seotud tasud ei sõltu kinnisasja väärtusest.

  • Pärandi vastuvõtmine – 65,15 eurot
  • Pärandist loobumine – 6,35 eurot
  • Pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot
  • Lisaks, kui pärijaid ei ole võimalik välja selgitada, võib notar teha täiendavaid toiminguid – läbi viia üleskutsemenetluse (25,55 eurot) ning teha täiendavaid päringuid pärija õiguste ja kohustuste kohta (12,75 eurot).

Allikas: Advokaadibüroo LMP

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Nordecon hakkab ehitama Tapa kaitseväelinnaku depood

16.06.2016

NordeconNordecon ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Tapale kaitseväelinnaku depoo ehituseks. Ehituse kogumaksumus on 4,75 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

Sõlmitud lepingu raames rajab Nordecon Tapa kaitseväelinnakusse asfalt- ja killustikkattega seisuplatsid sõjaväetehnikale, garaaži, lao, õppehoone ja varjualused. Ehitustööd algavad lähiajal ning töö üleandmine on planeeritud 2017. aasta aprillis.

Rajatavaid ehitisi hakatakse kasutama Eestis asuvate NATO liitlasüksuste tarbeks ning kaitseväele hangitud jalaväe lahingumasinate CV90 hoidmiseks ja hooldamiseks.

„Tapal asub juba praegu suurim ning jätkuvalt kõige kiiremini kasvavav kaitseväe linnak,“ ütles kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Kaupo Kaasik. „Sinna koondub Eesti soomusmanöövervõime arendamine ning ka liitlaste üksused. Kogu see tehnika vajab täiendavaid seisu-, hooldus- ja remondirajatisi, mida käesoleva lepingu raames hakataksegi ehitama.“

„Kaitseministeerium on nõudlik tellija, kes sunnib ka ehitajat pingutama parema tulemuse nimel. Seni on meie koostöö sujunud väga hästi – ehitame hetkel Tapale liitlaste kasarmut ja anname selle üle juba juunikuu lõpus,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ülemiste Citys valmis majasuurune seinamaaling

15.06.2016

Täna panid kustnikud Maarit Murka ja Sänk Ülemiste Citys allkirjad hiiglaslikule, 1640-ruutmeetrisele seinamaalingule, mille valmimiseks kulus kaks kuud.

Kunstnik Maarit Murka sõnul on Ülemiste piirkond viimaste aastatega muutunud mahajäetud tehasemaastikuga hooneterägastikust moodsaks ning terviklikuks ärilinnakuks. “Suured seinamaalingud sobivad hästi industriaalse arhitektuuriga, annavad üksluistele hoonetele uue hingamise ning on linliku keskkonna tunnus,” ütles kunstnik.

“Teose nimi “You are not alone/ Sa pole üksi” on kantud maalile morsekoodis. See on ülipositiivne ja lootustandev sõnum, mis haakub hästi Ülemiste kui targa IT-linnaku filosoofiaga – kõik on võimalik, kui vaid ise soovid ja oskad tahta,” rääkis Murka.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on maali eesmärk rikastada olemasolevat arhitektuuri ning Maariti stiil on värske ning eristuv. “Seinamaaling on piisavalt suur, et paistab ka maanduvast lennukist ning tervitab Eestisse saabuvaid külalisi,” rääkis Nõlvak.

Suurteose kavandi tegi kunstnik Maarit Murka ning maalis Sänk. Seinamaalingu teostust koordineeris NOAR.eu. Ülemiste City-s on juba ees ka Baltimaade suurim seinamaaling, 1780-ruutmeetrine “Ülemiste tüdruk”.

You are not alone/ Sa pole üksi” maalingu avamine on ka Tallinn Art Weeki programmi osa.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nordea Eesti majandusprognoos: heaolu arengu võtmeküsimuseks on tootlikkus

15.06.2016

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduskasv madalpunkti läbinud ja kasvab järgnevatel aastatel mõõdukas tempos euroala keskmisest kiiremini- vastavalt 1,9% 2016. aastal ja 2,7% 2017. aastal. Nordea peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on hetkel küsimus ennekõike kasvukiiruste erinevuses ning selles, kuidas demograafiliste väljakutsete taustal elatustaseme kasvutempot kiirendada.

Esmakordselt viimase 17 aasta jooksul kasvas Eesti rahvastiku arv möödunud aastal positiivse rändesaldo toel ca 0,2%. Samas on suures plaanis tööhõive jõudnud ka maksimumi lähedale- 68,6%ne tööjõus osalemise määr 2016 I kv oli 3 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2007. buumiaastal.

„Eesti pikemaajaline elatustaseme lähenemine euroala keskmisele sõltub tööjõu pakkumise piiratuse tõttu üha rohkem tootlikkusest ja seda toetavatest struktuursetest muutustest. Eesti kasvustrateegia peitub nutikas spetsialiseerumises,“ kommenteeris Nordea peaökonomist Palm. „See tähendab eelkõige keskendumist tehnoloogia kesksetele eksportivatele harudele, mis koostöös IKT sektori teenustega tõstaks ekspordi lisandväärtust.“

Balti riikide edusammud viimase kahekümne aasta jooksul on olnud heaolu kasvu osas märkimisväärsed. SKT per capita PPP (hinnatasemega kohendatud) on kasvanud 30%lt pea 70%ni euroala keskmisest.

Tootlikkuse arendamise võimalused peituvad IKT, kutse-, teaduse ja tehnika (KTT) ning muude traditsiooniliste tehniliste harude suuremas koostöös ja „integreerumises“. IKT, kutse-, teaduse ning insener- tehnikaharud on keskmisest kiirema lisandväärtuse ja hõivatute arvu kasvuga. IKT kõrval on kutse- teaduse- ja tehnika haru kahel viimasel aastal märkimisväärses mahus majanduskasvu panustanud: mõju 0,2 ja 0,3 protsendipunkti SKT-st aastas.

„Tootlikkuse edasise arengu seisukohalt on võtmeküsimuseks, kuidas jõuab IKT, teaduse ja tehnikaalase tegevuse kasvav panus muude traditsiooniliste eksportivate harude nagu töötlev tööstus müügitulemustesse ja sealt edasi sissetulekute kasvu,“ ütles Tõnu Palm.

Palmi sõnul on investeeringute taastumise väljavaade tehnoloogia-alaseks tiigrihüppeks täna soovimatult aeglane. „Investeeringute suunamine tehnoloogiliste protsesside moderniseerimisse, eksporti toetavad teaduse ja arendustöö tellimused, kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine jne on kõik näited teguritest, mis soodustavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu laiemalt majanduses,“ lisas ta.

Alates 2002. aastast on IKT- sektori hõive Eestis kahekordistunud võrreldes 10%-se kogusektori kasvuga. Hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus on aga rohkem kui neljakordistunud.

„Globaliseeruvas tehnoloogia keskses maailmas on riskid ülepanustamisest IKT sektori ja digitehnoloogia eelisarendamisse Eesti jaoks selgelt väiksemad kui alapanustamisest. Sihtasutus Kutsekoda värske tööjõu uuringu kohaselt kasvab IKT-spetsialistide nõudlus aastaks 2020 üle 1,5 korra (võrdluses 2011-13). See võiks olla tööjõu arendamise puhul miinimum eesmärk. Alates 2002 aastast on hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus rohkem kui neljakordistunud,“ sõnaS Tõnu Palm värsket majandusprognoosi kokku võttes.

Pikemat majandusülevaadet näed: nordea-eesti_pikem_majandusylevaade

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kui kaua püsivad madalad intressimäärad?

15.06.2016

Eesti Pank

  • Arenenud suurriikide keskpangad suhtuvad intressimäärade tõstmisse ettevaatlikult
  • Riikides, kus prognoositakse suuremat inflatsiooni, eeldatakse ka kiiremat intressitaseme tõusu
  • Eurorahaturul usutakse, et intressimäärad püsivad veel mitu aastat negatiivsed

Finantsturgudel on mõned laenuandjad praegu nõus lausa peale maksma, et oma vabad rahalised vahendid kuhugi paigutada. Mõistagi ei tee nad seda heategevuslikul eesmärgil, vaid ikka seetõttu, et raha hoidmine keskpangas või mujal tooks kaasa veel suurema kulu. Näiteks euroala pankadevahelisel rahaturul tõotab 3 kuu EURIBOR olla veel pikemat aega negatiivne. Kaua selline olukord kesta võiks?

Arenenud suurriikide rahapoliitika on olnud alates üleilmse finantskriisi algusest ülileebe. Keskpankade seatavad intressimäärad on püsinud juba kaua aega väga madalal nii euroalal, USAs kui ka Ühendkuningriigis (vt joonis). Keskpangas raha hoiustamise eest tuleb euroala pankadel alates 2014. aasta suvest aga hoopiski peale maksta.

Lisaks hoitakse raha hinda madalal mitmesuguste erakorraliste rahapoliitika meetmetega. Kõike seda selleks, et turgutada investeerimist ja tarbimist ning seeläbi inflatsiooni. Nagu Euroopa Keskpank, sihivad ka USA föderaalreserv ja Inglise keskpank 2% lähedast hinnakasvu.

Laskumata siinkohal detailidesse eri inflatsioonieesmärkide täpse sõnastuse teemal, on fakt see, et juba pikemat aega on tegelik inflatsioon kõigis mainitud majandustes sellest eesmärgist aeglasem (vt joonis).

Suures osas on see tingitud nafta hinna langusest, mis on oma iseloomult küll ajutine nähtus, kuid püsinud juba viimased paar aastat.  Peale selle on paljude riikide majanduskasv jäänud alla oma pikaajalisele suutlikule kasvule, mistõttu on madalaid intressimäärasid vaja kasvu turgutamiseks.

Möödunud aasta detsember tõi olulise uudise: USA föderaalreserv tõstis oma baasintressimäära. Seda otsust oodati juba üsna pikalt, kuid alles eelmise aasta lõpus hindas keskpank USA majanduse väljavaateid piisavalt tugevaks, et raha hinda ettevaatlikult (esialgu vaid 0,25 protsendipunkti võrra) tõstma hakata. Euroopa Keskpank teatas aga käesoleva aasta 10. märtsil hoopis täiendavatest leevendusmeetmetest.

Kuivõrd pikka aega liiga madalal püsivatel intressimääradel on ka soovimatud kõrvalmõjud, üritavad keskpangad tabada hetke, kus intresside suurendamine ei ohustaks vast tärganud majanduskasvu. Majanduste kriisijärgne taastumine on aga olnud kõike muud kui sujuv ning majandusnäitajate tõlgendamine keeruline.

Keskpangad muidugi ei ütle täpselt, millal ja kui palju intresse muudetakse. Ka need vähesed, kes avaldavad tõenäolise baasintressitaseme prognoosigraafiku (näiteks Rootsi keskpank), toonitavad, et lubadused ei ole absoluutsed, vaid sõltuvad tegelikest majandusoludest.

Mida aga arvavad intresside edasisest väljavaatest finantsturgude osalised, kes ka ise jälgivad nii majanduse arengut kui ka keskpankade otsuseid? Juuresoleval joonisel on kujutatud finantsinstrumentide põhjal tuletatud intressiootused. Sellest võib järeldada, et turg ei oota euroalal intressikasvu enne 2018. aastat ning positiivsesse tsooni jõuaks 3 kuu EURIBOR alles 2020. aasta teisel poolel. 

Ootused on siiski pelgalt teatud eeldustele rajatud hinnangud ning keskpankade tegelikud otsused olenevad iga konkreetse majandusruumi hetkeolukorrast ja väljavaadetest. Ebakindlus majanduskasvu väljavaate osas aga püsib. Sellest annavad tunnistust ka turuosaliste pidevalt muutuvad ootused intressimäära tõstmise suhtes.

Kui veel detsembris arvati, et USA keskpank suurendab käesoleval aastal intresse mitmel korral, siis praegu peab enamik finantsturgude eksperte võimalikuks maksimaalselt ühte 0,25 protsendipunkti suurust tõusu. Kui eelmisel suvel vihjas Inglise keskpanga president Mark Carney, et 2015. aasta lõpus on majandus ehk juba nii tugev, et võiks hakata mõtlema intressimäärade tõstmisele, siis nõrk inflatsiooni- ja palgasurve on keskpanga sõnumite tooni märkimisväärselt muutnud ning turud ei oota Ühendkuningriigis intressikasvu isegi käesoleva aasta lõpus.

Nii Inglise kui ka USA keskpank on lubanud, et kui intressid kord suurenema hakkavad, siis toimub see äärmiselt ettevaatlikus tempos. Euroalal aga räägitakse veel pigem jätkuva rahapoliitilise stiimuli vajadusest ning intressimäärade tõstmine pole seni üldse jutuks olnud. Kuni inflatsioon oluliselt kiirenema ei hakka, püsivad madalad ka intressimäärad.

Reet Reedik
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

5 sammu targa majani suuri investeeringuid tegemata

15.06.2016

Domus KinnisvaraKinnisvara omanikuna oled kindlasti ka ise vahel mõelnud, kuidas energiakulusid kokku hoida, samas üleliigseid investeeringuid tegemata. Meedias mõneti populistliku tähenduse saanud teema on muutunud ühtlasi üheks põhiliseks müügiargumendiks. Kuidas aga tavakasutajana siis eristada, mida tegelikult vaja?

Mis teeb ühe korteri või maja targaks?

Targa maja mõiste on oma sisu poolest laiema tähendusega, mille puhul lahendatakse lisaks energiasäästu meetmetele ka kasutaja vajadustest lähtuvad hoone funktsionaalsused, mis integreeritakse automaatika abil ühte süsteemi ning tavakasutajal on võimalik neid läbi moodsa rakenduse vaadata ja juhtida.

Energiasäästu vaatenurgast  on oluline lahendada küte, ventilatsioon ja jahutus vajadusepõhiselt (lisaks ei tohi tähelepanuta jätta katuse, seinte, aknende lahendusi). Elektrikulu kontrolli all hoidmiseks tuleb kogu valgustuse ning koduseadmete targa kasutamise võimalused läbimõelda.

Lihtsamatest asjadest saad näiteks paigaldada valgustuse süsteemi, mis saab aru, millal ja kui palju valgust tuppa vaja, paigaldada nutikad pistikupesad jne. Olulise kokkuhoiu või vähemalt kontrolli ruumi temperatuuri üle saad radiaatoritele kaugelt juhitavate termostaatide paigaldamisega. Kodust eemal olles on abiks ka veelekke andurid, mis annavad probleemist kohe teada.

Hoone kasutamise funktsionaalsuse vaatenurgast võib teha lahendusi niipalju, kui fantaasia ja rahakott lubavad. Jooksma minnes ei ole vaja võtmekimpu kaasa võtta, sest on olemas nutilukud. Elutuba võib olla ühtlasi ka kino või peosaal ning magamistuba kabinett ja seda ühe nupu vajutusega. Kui ruumi vähe, paiguta 2×3 meetrisele alale nii köök, söögilaud, voodi kui ka kapid. Kodust eemal olles saad turvasüsteemi lahenduste abil jälgida vajadusel igat liigutust, mis majas tehakse. Või suhtle ootamatu külalisega telefoni teel uksekella vahendusel.

Seega ühe targa maja loomisel on vaja nii tehnilisi teadmisi kui ka head nägemust, kuidas soovid oma kodus ennast mugavalt tunda ning seal olemist nautida.

Mida saad ise ära teha?

Samal ajal, kui lased oma targa maja ideedel genereeruda, saad teha mõned lihtsad liigutused, mis aitavad vähendada ja/või kontrollida sinu tänaseid energiakulusid:

  1. Võta elektritarbimine enda kontrolli alla – lülita välja seadmed, valgustus, kui neid ei kasuta (sh eemalda telefoni, arvuti jt laadijad pistikupesadest). Soovi korral paigalda nutipistikud ja juhi oma seadmeid telefoni teel.
  2. Kontrolli vee tarbimist – vaheta duši- ja segistiotsikud väiksema vooluhulgaga otsikute vastu. Kasuta kahesüsteemset wc-potti (3/6l).
  3. Ära küta õhku – kaugelt juhitavad radika termostaadid aitavad hoida kütet kontrolli all.
  4. Suvel kasuta kardinaid – päikeselise ilmaga võid kardinad ette jätta, et vähendada ruumide ülekuumenemist. Paigalda elektriajamiga kardinad ning sinu eest tehakse see töö ära.
  5. Tunne oma kodu – vaata järgi, mis seadmed sul veel kodus on ning mis funktsiooni nad täpsemalt täidavad ja millal on neid mõistlik kasutada! Kindlasti leiad vähemalt ühe kokkuhoiu koha juurde!

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Nordecon hakkab renoveerima Lutheri mööblivabriku masinasaali hoonet

15.06.2016

NordeconNordecon sõlmis lepingu Lutheri Ärimaja OÜ-ga Vana-Lõuna tn 39 asuva ajaloolise Lutheri mööblivabriku masinasaali renoveerimiseks. Masinasaali rajatakse unikaalse interjööriga büroopinnad. Ehitusmaksumus on üle 5 miljoni euro, hinnale lisandub käibemaks.

„Lutheri tehase mööblivabriku hooned olid omal ajal – masinasaal rajati 1912 – väga uuenduslikud raudbetoontarinditega ehitised,“ ütles Lutheri Ärimaja arendaja Uko Paasik Paasik OÜ-st. „Hoone rekonstrueerimine saab olema suur väljakutse. Tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi soovime hoida varjus, eksponeerides hoone ajaloolist arhitektuuri. Loome kaasaegse interjööri, kombineerides omavahel olemasolevaid betoon- ja klaaspindasid Lutheri mööblitootmises laialdaselt kasutatud vineeriga. Olen kindel, et ehitus saab olema kvaliteetne ning omaaegset ja arhitektuurimälestisele nõutavat taset järgiv. Esimesed rentnikud saavad sisse kolida juba tuleva aasta mais.“

ASi Nordecon juhatuse liikme Avo Amburi sõnul on Lutheri masinasaali hoone renoveerimine Nordeconi jaoks põnev ülesanne. „Hoone on ainulaadne juba kas või selle poolest, et siin on klaasist katus, mis oli omal ajal suurim, täna üks suuremaid Baltimaades,“ rääkis Avo Ambur. „ Masinasaali sisemuses jääb ühes lõigus avatuks kõik kolm löövi. Raudbetoontarindid renoveeritakse, taastatakse fassaadide esialgne kuju, sisekliima tagamiseks rajatakse uued kaasaegsed tehnosüsteemid.“

Kokku on pinda ca 7 000 m2, maja on jagatud 17 büroopinnaks, millest ca pool saab olema ankurüürniku – ASi Äripäev kasutuses. Maja keskel on suur aatrium ning katusel terrass. Lutheri vabrikuhooned projekteerisid tuntud Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, kes mh projekteerisid ka Lutheri villa (tänane „Õnnepalee“) ja Draamateatri. Mööblivabriku konstruktsioonid joonistati samuti Peterburis, ettevõttes nimega Virs & Gerzberg. Renoveerimisprojekti autoriks on Hanno Grossschmidt OÜ HG Arhitektuur-ist.

lutheri1

lutheri2

lutheri3

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tartu elamuprognoos 2035

15.06.2016

Domus KinnisvaraTartu linn on rahvaarvult teine linn Eestis, järgnedes meie pealinnale Tallinnale.  2001. aastal täitus Tartu linnas 100 000 inimese piir, kuid pärast seda on Tartu linna rahvaarv aasta-aastalt aina vähenenud ning 2015. aastaks oli see langenud juba alla 97 000. Väljarännet ja tudengite vähenemist kompenseerib mõneti Tartu regionaliseerumine ja tugevnemine Lõuna-Eesti haldus- ja teenusekeskusena.

Samas tuleb silmas pidada, et rändetagamaana on Lõuna-Eesti potentsiaal juba ammendumas. Vilgas ehitustegevus käib sellest hoolimata nii linnas sees kui ka linnalähedastes valdades – kellele ehitatakse, kuhu liiguvad Tartu inimesed ja elamuturg aastaks 2035?

Joonis 1. Tartu linnas ja eeslinnvaldades 2000.-2014. aastal kehtestatud elamumaa detailplaneeringud ja nende realiseerumine. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)

Ülikoolilinna uute korterite hulk on viimase paari aastaga jõudsalt kasvanud ning arendajate soov uusi kortermaju ja ridaelamubokse ehitada ei näi raugevat (vt. joonis 1). Uute korterite ostjatel on Tartus valikut rohkem kui küll ning see asjaolu on pannud  mitmedki ostjad hinnalangust ootama ja ostuotsuse tegemine võtab hulga rohkem aega kui näiteks aasta tagasi. 2014.-2015. aastal on uute korterite (nagu ka vanade) pakkumine hüppeliselt kasvanud. Madalad intressimäärad soodustavad uue kodu ostmist, mis on isegi lühiperspektiivis üürimisest kasulikum. Hinnad on ammu ületanud 2007. aasta buumi taseme. Kesklinna ja selle lähedased elamuarendused on võrreldes äärelinna ja eeslinnaga oluliselt kallimad.

Eeslinna arendamisloogika on lähtunud eelkõige nõudlusest ’odavatele’, aga hea asendiga kinnistutele. Üldplaneeringu elamualade paigutus ei ole siin tingimata piiravaks. Suuremad elamuarendused paiknevad Tartu linnapiiri lähedal, maanteevööndites ning juba varem välja kujunenud linnalähiste asulate või külade lähiümbrusesse.

Uusasumid paiknevad peamiselt linnakeskmest 5–10 km kaugusel, kauguse suurenedes uusasumite hulk väheneb ühtlaselt. Atraktiivsemad uusarendused on Tartu linnapiiri lähedal Vahi alvikus Pärna alleel ja Kaupmehe tänaval, sest sealne hinnatase on inimestele vastuvõetavam kui linnas. 2015. aastal ehitati Vahi alevikku 201 uut korterit ning enamus neist on juba omale uue omaniku leidnud. Vilgas ehitustegevus käib ka teistes linnaosades – nii on 2015. aastal valminud Tartu linnas 637 uut korterit (Ülejõe 125, Tammelinn 96, Kesklinn 89, Jaamamõisa 63, Karlova 62, Raadi-Kruusamäe 56, Ihaste 42, Veeriku 36, Vaksali 29, Supilinn 23, Tähtvere 17).

Kuigi Tartu rahvaarv on aasta-aastalt pidevalt näidanud kahanemistrende (tingituna negatiivsest iibest ja rändesaldost), on pilt linnaosade ja asumite lõikes väga kirju. Kõige rohkem on elanike arv vähenenud Kesk-Annelinnas, lisaks on elanike arv märgatavalt vähenenud ka Ees-Annelinnas, Raadil, Kastani-Filosoofis, Vaksalis, Raadimõisas ja Ränilinnas ehk siis paneelmajade linnaosades.

Elanike arv on kasvanud uueneva elamufondiga asumites nagu Vana-Ihaste, Uus-Ihaste ja Ujula-Kvissentali, vastavalt 770, 670 ja 602 elaniku võrra. Elanike arv on kasvanud Maarjamõisas, Supilinnas ja Taga-Karlovas, vahemikus 192– 329. Rahvastikukasvu eelduseks on uuselamuarendus või elamufondi renoveerimine, mis üldiselt toob kaasa lastega perede sissekolimise. Väikeleibkonnad iseloomustavad pigem rahvastiku vananemist (üksikpensionär), mitte sedavõrd üksikleibkonna nüüdistrendi.

Joonis 2. Uute eluruumide arvu prognoos Tartu linnaosades aastaks 2035. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)

Tartu linnavalitsus menetleb hetkel umbes pooltsada elamumaa detailplaneeringut, mis looks eeldused veel täiendavalt 2739 eluruumi rajamiseks. Ka vaba elamumaa ressurss on Tartu linnas küllaltki suur. Kehtiva üldplaneeringu elamumaa varu on uute arenduste tihedusi arvesse võttes hinnanguliselt täiendavalt ca 6022 eluruumi.

Kõik see kokku võimaldab Tartu linna ehitada täiendavalt 14200 uut eluruumi. Olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise teel on võimalik seda numbrit aga veelgi tõsta.

Kõige suurem elamumaa varu eluruumide arvestuses on Taga-Annelinnas, kuhu on võimalik täiendavalt ehitada ca 2750 eluruumi, Kesk-Annelinnas (2372 eluruumi), Ränilinnas, (1396 eluruumi), Ülejõel (1396 eluruumi), ja Jaamamõisas (1035 eluruumi). Ka kesklinna ümbritsevas jalakäiguvööndis on rohkelt ruumi uute eluruumide rajamiseks.

Kõige kitsam on vabade elamumaa kruntidega Kesk-Tammelinnas, Vana-Tammelinnas, Toometagusel, Uueturus, Jalakas, Ees-Annelinnas, Veerikul, Ropka-Tööstuses ja Kastani-Filosoofis (nö 0-kasvu asumid), kus ruumi puudusest tulenevalt kasv on peatunud.

Eeslinnavaldadesse on arendamata detailplaneeringute ja üldplaneeringu maareservi alusel hinnanguliselt võimalik ehitada täiendavalt 21273 eluruumi. Seda numbrit on korter- ja ridamajade osakaalu suurendades muidugi võimalik mitmekordistada. Kõige suurem reserv on Tartu, Luunja ja Ülenurme valdades, kuhu on võimalik hinnanguliselt täiendavalt ehitada vastavalt 6268, 6057 ja 4885 uut eluruumi. Tänaseid sotsiaalmajanduslikke trende, Tartu rolli Eesti asustussüsteemis ja elamufondi uuenemist arvesse võttes on selge, et lähitulevikus nii ulatuslikku elamuehitust ette näha ei ole.

Elamuarendusmahtu kasvatavad aastatel 2015-2035 Vahis, Kõrvekülas, Veibris, Soinastes, Ülenurmes, Ränis ja Märjal just korter- ja ridaelamud, ühepereelamute arendust jääb vähemaks. Eeslinnastsenaariumi tulemusena jätkub eeslinnaränne rändesaldoga 300-500 inimest aastas, mis survestab linnaelu ja selle korraldust nii fiskaalselt, sotsiaalselt kui taristuliselt.

Ülearendamine ja vanemate korterite müügisurve linnas tekitab linna elamuarenduses suure tsüklilisuse. Linnaehituslikult avaldub nii uute elamugruppide osalises, poolikus väljaarendamises. Varem või hiljem avaldub see ka Annelinna jt paneelmajakorterite suures ülejäägis, mis vajaksid suuri kapitaliinvesteeringuid moraalse kui füüsilise kvaliteedi tõstmiseks, näiteks ühiselamutena noortele või vanadekoduks.

Kasutatud allikas: Gauk, M., Roose, A. 2015. Tartu elamuprognoos 2035. Rakendusuuring – Tartu Ülikool: Tartu-elamuprognoos-2035

Kersti Luik
Domus Kinnisvara maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

KV.EE: Tõmbekeskuste maade müügipakkumiste hinnad vähenevad

15.06.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEMai kuus pakuti portaalis KV.EE müügiks 3874 maatükki keskmise hinnaga 34 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on maade müügipakkumiste arv vähenenud 11 ja hinnad 1% võrra.

Maade müügipakkumiste arv on vähenenud kõikides piirkondades peale Rapla ja Põlva maakondade. Kõikides ülejäänud maakondades on portaalis KV.EE maade müügipakkumisi vähemaks jäänud kolmandiku võrra või isegi enam. Harjumaal kui suurimas turu piirkonnas, kus asub 62% maade müügipakkumistest, on ostjaid otsivaid maatükke aastaga jäänud 3% vähemaks.

Pakkumise vähenemine viib loogilise sammuna hindu ülespoole. Maakondade lõikes on portaali KV.EE maade müügipakkumiste hinnad ehk kinnisvaramüüjate ootused pigem kerkinud. Seda aga siiski väiksemates turupiirkondades.

Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal, kus asub enamus maa müügipakkumistest on pakkumiste arvu kõrval vähenenud maade müügipakkumiste keskmine hind vastavalt 5%, 17% ja 10%. Suurimate tõmbekeskuste maade müügipakkumiste hinnalanguse taga portaalis KV.EE ei ole turu langusesse pöördumine. Pigem on tegemist asjaoluga, kus tavapäraselt turutasemest olulisemalt kõrgemal asuvad maade müügipakkumiste hinnad on korrigeeritud reaalsetele tehinguhindadele lähemalt.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 05/2015 05/2016 Muutus, % 05/2015 05/2016 Muutus, %
Eesti 4 366 3 874 -11% 35 34 -1%
Harjumaa 2 482 2 399 -3% 47 45 -5%
Hiiumaa NA NA
Ida-Virumaa 168 137 -18% 27 30 12%
Jõgevamaa 55 37 -33% 14 16 14%
Järvamaa 4 NA 22 NA
Läänemaa 160 108 -33% 8 11 28%
L-Virumaa 72 40 -44% 14 11 -16%
Põlvamaa 14 15 7% 9 8 -11%
Pärnumaa 392 381 -3% 25 22 -10%
Raplamaa 76 102 34% 12 13 8%
Saaremaa 115 97 -16% 11 14 24%
Tartumaa 708 467 -34% 21 18 -17%
Valgamaa 66 56 -15% 3 5 77%
Viljandimaa 16 11 -31% 19 49 163%
Võrumaa 38 24 -37% 11 16 47%
 
Narva 8 12 50% 42 47 12%
Pärnu 26 22 -15% 83 73 -12%
Tallinn 444 385 -13% 132 154 17%
Tartu 195 72 -63% 41 28 -32%

 Maa müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Maa-ametit pikka aega peadirektori või peadirektori asetäitjana juhtinud Raivo Vallner jääb pensionile

14.06.2016

Maa-ametRaivo Vallner on Maa-ameti eesotsas olnud alates ameti loomisest jaanuaris 1990 ehk enam kui 26 aastat. Tegelikult on ta Eesti maaküsimustega tegelenud üle 34 aasta ehk 1982. aastast, kui alustas tööd tollase Põllumajandusministeeriumi Maakorraldusvalitsuse juhataja ja maa kasutamise ning kaitse riikliku peainspektorina.

“Maaga seonduv oli ja on valdkond, mis puudutab meid kõiki, seega on korrastatud maasuhted väga olulised. Mul on olnud erakordne võimalus osaleda Maa-ameti ülesehitamisel ja selle kaudu ka maareformi läbiviimisel ja maainfo andmebaaside loomisel ning arendamisel,” ütles praegu peadirektori esimese asetäitjana töötav Raivo Vallner. “Maa-ametist on saanud tunnustatud riiklik kompetentsikeskus nii maaküsimustes kui ka maaga seonduvate andmete, näiteks kaardiandmed, tootmises ja jagamises.”

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on Maa-amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ainuke asutus, mis on püsinud juba Eesti taasiseseisvumisajal rajatud vundamendil, ja seda suuresti tänu Raivo Vallnerile. “Ma ei tea meil teist nii staažikat ja visa kõrget riigiametnikku, kes läbi keeruliste aegade ja 16 erineva ministri alluvuses töötades on üht valdkonda nii kindlalt hoidnud ja arendanud,” ütles minister. “See on suur ja austusväärne panus Eesti riigi arengusse.”

“Raivo Vallner pani Maa-ametile aluse, oli ameti suuna määraja ja hoidja,” rõhutas ka Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. “See on olnud väga suur ja väga tänuväärne töö. Kuid lisaks sellele pani ta aluse ka kogu Eesti maamõõdistamisele. Need tema seatud asimuudid jäävad nüüd meie hoida ja kaitsta,” lisas Tiits.

Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis osaleb riigi maapoliitika arendamisel ja elluviimisel, varustab ühiskonda maa kohta käiva infoga ning tagab riiklike ajakohaste ruumiandmete kättesaadavuse ja kasutuslihtsuse.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 05-2016 – Harjumaal toimus rekordiliselt 179 elamutehingut

14.06.2016

Domus KinnisvaraMaikuus oli Eesti kinnisvaraturg aasta esimesest viiest kuust kõige aktiivsem. Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta maikuuga 11% kõrgem.

Käesoleva aasta mais teostati Eestis kokku 4496 ostu-müügitehingut koguväärtusega 227,947 miljonit eurot. Aprilliga võrreldes teostati samuti 11% rohkem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus langes 12%. Tehinguaktiivsuse kasvu põhjusena ei saa tuua välja ühte kindlat sektorit, kuna kinnisvaraturg oli kõigis segmentides aktiivsem kui kuu varem.


1
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta mais 1829 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 149 337 038 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 8%, samas tehingute koguväärtus langes 21%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samale tasemele, kuid samas koguväärtus langenud 10%. Tehingute arvu tõusu taga on nii korterituru, elamuturu kui ka kruntide turu aktiviseerumine.

Mais toimus Tallinnas 804 korteriomandi tehingut, millest sarnaselt eelmise aasta sama perioodiga teostati ligi neljandik uute korteritega. Maikuus toimus 56 tehingut rohkem kui aprillis, kuid 11 tehingut vähem, kui eelneva aasta mais. Tallinna keskmine ruutmeetri hind püsis aprilliga samal tasemel – 1569 €/m² (mediaan 1508 €/m2). 2015. aasta maiga võrreldes oli keskmine hind tõusnud 1%.


2
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas sooritati mais eramutega 40 ostu-müügitehingut. Võrreldes aprilliga toimus 20 tehingut ja aastatagusega 6 tehingut rohkem. Harju maakonnas müüdi rekordiliselt 179 elamut. Hoonestamata elamumaadega teostati 8 tehingut (maakonnas 92). Aprillis teostati 11 ja aasta tagasi mais 14 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati mais 452 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 24 818 272 eurot. Tartu maakonna tehinguaktiivsus tõusis aprilliga võrreldes 11%, kuid tehingute koguväärtus jäi eelnenud kuuga samale tasemele. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korteri- ja elamuturu tehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 17% ja koguväärtus 12%.

Mais toimus Tartu linnas 156 korteriomandi tehingut, mis oli 34 tehingut rohkem kui aprillis ja 38 tehingut rohkem, kui eelneva aasta mais. Tõusis nii järelturu kui ka uute korteritega tehtud tehingute arv. Kõigist Tartu linna korteritehingutest teostati ligi 20% uute korteritega. Võrreldes aprilliga langes keskmine hind 5%, olles mais 1202 €/m2. 2015. aasta maiga võrreldes langes keskmine hind 4%.


3
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati mais 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 57). Kevadine eramuturu tehingute tõus jõudis maikuus ka Tartu lähivaldadesse – Tartu maakonnas toimus kokku 22 eramutehingut rohkem kui aprillis, seal hulgas müüdi Tartu linnas 5 elamut rohkem, kui eelmisel kuul. Võrreldes aastatagusega müüdi Tartus 3 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 41). Aprillis toimus 10 ja 2015. aasta mais toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati mais 387 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11 908 526 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 33% ning tehingute koguväärtus 8%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ning koguväärtus 11%.

Pärnus toimus mais 89 korteriomandi tehingut (seal hulgas 6 korteriga komplekstehing), mis on 26 tehingut rohkem kui aprillis ja 2015. aasta mais. Keskmine hind oli 2015. aasta maiga võrreldes samal tasemel – 983 €/m² (mediaan 954 €/m2), kuid 2016. aasta aprilliga võrreldes 5% kõrgem.


4
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis võrreldes eelneva kuuga oli 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 7 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati mais 8 tehingut (maakonnas 26). Kuu varem aprillis toimus 5 ja aasta tagasi mais 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta mais 172 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 413 678 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 29% ja koguväärtus 113%. Tehinguaktiivsuse tõusu tõi kaasa elamute ja maakonna korterite tehingute arvu tõus. Koguväärtuse hüppelise tõusu taga on mitme kalli maatulundusmaa kinnistu tehingud. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 21% ja koguväärtus 60%.

Viljandi linnas toimus 24 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut rohkem kui käesoleva aasta aprillis ja 3 tehingut vähem kui eelmisel aastal samal ajal. 2016. aasta mai keskmine ruutmeetri hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 12%, jõudes hinnatasemeni 618 €/m² (mediaan 621 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind 20% kõrgem.


5
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 27), mis on eelneva kuuga võrreldes 8 tehingut ja aastatagusega võrreldes 6 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga toimus aprillis kui ka mais 2 tehingut (maakonnas 7). 2015. aasta mais hoonestamata elamumaaga tehinguid ei teostatud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta mais 205 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 699 799 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 49%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele. Maikuu tehingute arv tõusis, kuna Saare maakonnas toimus paar maatulundusmaa komplekstehingut ning korterituru aktiivsus taaskord tõusis, mis viisid tehingute arvu üles. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 60%.

Mais teostati Kuressaares 17 korteriomandi tehingut, mis oli 9 tehingut rohkem kui kuu varem ja 10 tehingut rohkem kui 2015. aasta mais. Maikuus teostati rohkem tehinguid heas seisukorras olevate korteritega (kuuel korteril oli keskmine ruutmeetrihind üle 1000 euro), mille tulemusel oli keskmine hind aprilliga võrreldes 24% kõrgem, olles 841 €/m² (mediaan 883 €/m2). 2015. aasta maiga võrreldes tõusis keskmine hind 14%.


6
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Mais toimus sarnaselt käesoleva aasta aprilliga Kuressaare linnas 7 (maakonnas 12) eramu ostu-müügitehingut. 2015. aasta mais müüdi 4 elamut. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis ja mais 3 (maakonnas 10) ostu-müügitehingut. 2015. aasta mais toimus 1 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehing.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas mais 295 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 291 387 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 5%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 4%, kuid koguväärtus langes 10%.

Mais toimus Narvas 42 korteriomandi tehingut, mis oli 22 tehingut vähem kui aprillis ja 17 tehingut vähem kui eelneva aasta mais. Keskmine hind oli mais 458 €/m² (mediaan 426 €/m2). Aprillikuuga võrreldes oli keskmine hind samal tasemel, kuid aastatagusega võrreldes langes see 9%.


7
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 19 ostu-müügitehingut (maakonnas 58), mis oli 2015. aasta aprilliga võrreldes 6 tehingut rohkem. 2015. mais teostati sarnaselt käesoleva aasta maiga 19 tehingut. Narva linnas müüdi mais 3 (maakonnas 13) ja aprillis 1 hoonestamata elamumaad. Aasta tagasi mais toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
1 2 3 … 1,077 1,078 1,079 … 1,648 1,649 1,650