Vastuoluline poolaasta tööstuses ja kaubanduses

SEB PankÄsja avaldatud andmed juuni tööstustoodangu ja jaekaubanduse müügitulemuste kohta, võimaldavad kokku võtta esimese poolaasta. Sarnaselt eelmisele aastale on tulemused tööstuses kesised, kuid jaemüük suureneb jõudsas tempos.

Tööstustoodangut mõjutavad üksikute harude raskused

Kuigi tööstuse olulisus majanduses ja selle tähtsus tööandjana on aastate jooksul pidevalt vähenenud, luuakse tööstusettevõtetes endiselt 20% Eesti SKP-st ja antakse tööd ligi 130 000 inimesele ehk viiendikule töötavast elanikkonnast. Esmaspäeval avaldatud andmed juuni tööstustoodangu kohta võimaldavad poolaasta tööstuses kokku võtta. Üldjoontes on aasta kaks esimest kvartalit olnud tööstuse kui terviku jaoks sarnaselt nigelad – kui I kvartalis vähenes tööstustoodang 2,2%, siis II kvartalis 2% võrra. Seejuures oli 0,5% võrra miinuses ka töötleva tööstuse toodangumaht, mida põhjustas tootmismahu langus just aasta esimestel kuudel.

Joonis 1. Muutus tööstustoodangus 2016. I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga, %

Tööstustoodangu vähenemine on suuresti seotud üksikute sektorite suure langusega. Terve poolaasta vältel on tööstustoodangu mahuindeksit mõjutanud negatiivses suunas mäetööstuse 30% võrra vähenenud tootmismaht, mida omakorda põhjustab raskustes põlevkivitööstus. Seejuures on põlevkivitööstuse toodangu vähenemine viimastel kuudel süvenenud, ulatudes juunis 65%ni. Samal põhjusel on kolmandiku võrra kahanenud ka kütteõlide tootmine.

Kuigi põlevkivi hinda suunav nafta kallines juuni keskpaigaks korraks isegi üle 50 dollari taseme barreli eest, siis on see viimastel päevadel langenud taas 40 dollari juurde. Põlevkivitööstuse konkurentsivõimele on tagasilangus kahtlemata hoop. Teine tegevusala, mis on tööstustoodangu langusesse mõlemal kvartalil tugevalt panustanud on masinate- ja seadmete remont. Suuremahulised tööd selles harus on seotud laevade ja raudteeveeremi remondiga. Keerulised suhted Venemaaga ja transiit-kaubanduse vähenemine on sundinud selles vallas tegutsevaid ettevõtteid kokkuhoiule.

Aasta esimeses kvartalis andis suurima panuse tööstustoodangu langusesse elektroonikatööstus, mis toodangumahu poolest on puidutööstuse kõrval Eesti peamine tööstussektor. Teises kvartalis senine järsk langus aga peatus. Suuresti peitub erinevuse põhjus eelmises aastas, mil tööstusharu toodangumaht oli tavapärasest kõrgem. Küll on tööstusharu domineeriv ettevõte on oma kvartali-ülevaates teatanud, et müük on 2016. aastal varasemaga võrreldes märkimisväärselt langenud ja ootab nõrgemaid majandustulemusi ka aasta teises pooles.

Seevastu süvenes II kvartalis langus keemiatööstuses ja toiduainetööstuses. Tihe konkurents ja säilivustähtaegade tõttu piiratud ekspordivõimalused, muudavad toiduainetööstuses kasvuvõimaluste leidmise keerukaks. Venemaa otsus pikendada Lääne toiduainetele kehtestatud embargot 2017. aasta lõpuni, jätab suurima potentsiaaliga ekspordituru suletuks veel pikaks ajaks. Hõlpu pakub toiduainetööstusele mitmete toorainete, eriti piima soodne sisseostuhind.

Nagu eelmisel aastal, on tööstuse nina aidanud vee peal hoida puidu- ja mööblitööstus. Puidutööstuses suurenes toodangumaht esimesel poolaastal aasta varasemaga võrreldes 4%, mööblitööstuses aga 7%. Nende harude häid tulemusi on toetanud tugev ekspordikasv ennekõike Saksamaa ja Rootsi suunal, kuid märkimisväärselt on suudetud turgu kasvatada ka näiteks Hollandis ja Soomes. Suurematest sektoritest on häid tulemusi näidanud ka elektriseadmete tootmine, kus I poolaastal on toodang 9% võrra suurenenud. Tööstustoodangusse on suure panuse andnud veel tekstiilitööstus, kus teises kvartalis suurenes tootmismaht lausa 20% võrra.

Tööstuse paremale väljavaatele annab lootust ekspordi suurenemine. Kui esimeses kvartalis vähenes tööstustoodangu ekspordiindeks veel 5% võrra, siis teises kvartalis toodangu eksport protsendi võrra kasvas. Eksport on kiirelt kasvanud näiteks elektriseadmete tootmises ja tekstiilitööstuses. Uusi tellimusi lisandus tööstusele tublisti juunis, kuid aprillis-mais oli uute tellimuste maht aastatagusega võrreldes miinuses. Tellimuste kasvu juunis põhjustas peamiselt elektroonikatööstus.

Jaekaubanduses kiire kasv

Sarnaselt eelmisele aastale ei ole tööstuse kidumine halvendanud jaekaubandusettevõtete tulemusi. Esimesel poolaastal küündis jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeksi keskmine kuine kasv üle 7%, mootorsõidukite müüki ja hooldust välja jättes 6%ni. Poolaasta on olnud äärmiselt edukas just autoteeninduse valdkonnas, kus müügimaht on eelmise aasta sama ajaga võrreldes keskmiselt pea 30% kõrgem. Hästi on edenenud ka auto- ja muude mootorsõidukite müük. Teistes jaekaubanduse harudes on suurem kasv toimunud meditsiini- ja kosmeetikakaupade müügis, samuti kasutatutud asjade ning rõivakauplustes.

Jaekaubanduse häid tulemusi toetab kõrge hõive ja tempokas palgakasv, mis hoolimata ebakindlast olukorrast mitmes olulises majandussektoris, kuidagi raugeda ei taha. Hetkel on tööandjad suutnud palgakasvuga kaasa minna, kuid seniste trendide jätkumise korral hakkavad ettevõtted paindumise asemel purunema.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

http://www.seb.ee/foorum/majanduskeskkond/vastuoluline-poolaasta-toostuses-ja-kaubanduses

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 38 = 48

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC