Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Pirita jõe suudmesse kavandatakse mitmeotstarbelist ärihoonet

23.03.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Pirita jõe suudme paremkaldale ärihoone ehitada võimaldava detailplaneeringu.

Merivälja tee 1a kinnistu detailplaneering hõlmab 0,3 ha suuruse maa-ala, detailplaneering võimaldab ehitada moodustatavale kinnistule ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone. Äripindadega büroohoone esimesele korrusele on lisafunktsioonina ette nähtud kohvik/baar, ilusalong, raviteenused, kauplus või muu avalikkusele suunatud teenindav funktsioon, teisele ja kolmandale korrusele on ette nähtud äri- ja büroopinnad.

Planeeritud maa-ala asub ligikaudu 70 m kaugusel Pirita jõe kaldast ja ligikaudu 200 m kaugusel Tallinna lahe rannajoonest. Planeeringualale jäävad ärimaa sihtotstarbega Merivälja tee 1a ja Merivälja tee 1b kinnistud, mille omanik on OÜ Pirita GO. Kinnistud on hoonestamata.

Planeeringuala asub Pirita linnaosas keskuses, mis on ajalooliselt välja kujunenud hoonestusala Pirita kloostri naabruses ja täidab linnaosa keskuse funktsioone. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritud maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud segafunktsiooniline ala. Detailplaneering on Pirita linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Haljastuse säilitamiseks on parkimine ette nähtud hoone maa-alusele korrusele. Lähtuvalt hoone paiknemisest linnaruumiliselt olulises asukohas, on planeeringusse lisatud nõue viia hoone projekteerimiseks läbi arhitektuurikonkurss.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Pirita GO. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 7. augusti 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 23. detsembri 2015 korraldusega ning oli 25. jaanuarist kuni 8. veebruarini 2016 avalikul väljapanekul, mille kestel detailplaneeringu lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

OÜ Pirita GO on võtnud kohustuse tagada detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse valmisehitamise oma vahendite arvelt.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Käsiraamat pakub abi ehitusseadustiku tõlgendamisel ja rakendamisel

23.03.2016 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai advokaadibüroost Glikman, Alvin & Partnerid.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai (advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid)
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uuring: eksperdid ootavad 10-protsendilist kodukulude tõusu

23.03.2016 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara poolt Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas läbiviidud uuringu kohaselt prognoosis 64 protsenti vastanutest, et eestlaste kodukulud tõusevad järgmise kolme aasta jooksul kümme protsenti.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on majandusnäitajad stabiilsed ja seda peegeldavad ka kinnisvaraekspertide hinnangud. “Pigem nähakse mõõdukat hinnatõusu keskpikas perspektiivis. Eesti kinnisvaraturg sõltub suuresti välistest teguritest nagu üldine maailmamajanduse olukord ning Rootsi pankade käekäik. Kui Rootsi majandus edeneb, siis jätkub pankadel siia ka laenuraha,” ütles Vahter.

“Praegu on laenamine väga odav. Kaks kolmandikku vastanutest küll prognoosib, et kodulaenu intress tõuseb kolme aasta perspektiivis, kuid suurt kallinemist ei oodata,” rääkis Vahter.

1Partner Kinnisvara juhi sõnul on teine laenumakset mõjutav muutuja euribor ehk pankadevaheline intressimäär, mis on praegu Euroopa Keskpanga survel erandlikult negatiivne. “Maailmamajanduses on endiselt keerulised ajad ning tõenäoliselt hoiab keskpank intressimäärasid majanduse elavdamiseks ka edaspidi madalana. Seda prognoosisid ka kinnisvaraeksperdid, oodates, et euribor ei tõuse lähiaastatel üle 1-2 protsendi vahemiku.”

Muudest kodukuludest prognoosis 54% kinnisvaravaldkonna ekspertidest, et elektri hind tõuseb järgmise kolme aasta jooksul kümnendiku. 21 protsenti vastanutest arvas, et hind kerkib viiendiku.

2016. aasta jaanuaris läbiviidud küsitluses osales 39 eksperti Eesti suurematest kinnisvarafirmadest 1Partner, Pindi, Uus Maa ja Arco Vara.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: kinnisvaramüüjad testivad ostjate hinnataluvust

23.03.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on tasapisi kerkinud 85,9 punktile. Viimase 12 kuu jooksul on indeks kasvanud 9,4%.

Arvestades, et elamispindade ostu-müügitehingute hinnad on jäänud aastatagusele tasemele püsima on niivõrd kiire pakkumishindade indeksi tõus isegi pisut üllatav. Arvestada võime, et viimaste aastate jooksul on nii pakkumishindade kui tehinguhindade tõusu taga olnud osaliselt uute korterite osakaalu suurenemine nii pakkumiste koguarvus kui tehingutes.

Viimase aasta jooksul aga on uute korterite pakkumine turul püsinud stabiilsena. Seega kallite korterite pakkumisse lisandumise põhjendus pakkumishindade tõusu argumendina enam väga hästi ei tööta.

Üks KV.EE indeksit kasvatav põhjus on kinnisvaramüüjate optimism. Madalad intressimäärad ja kerkivad laenukäibed on aidanud kinnisvaratehingute arvu kõrgel hoida. Selgelt on näha, et koduostjad on turul ja enamus müügiks pandud mõistliku hinnaga kaubast leiab ostja. See loob võimaluse samm-sammult hinda kergitada, et kinnisvaraostjate hinnataluvust testida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Põlva riigigümnaasiumi õppehoone sai nurgakivi

23.03.2016 Tõnu Toompark

Täna asetasid haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Põlva vallavanem Georg Pelisaar ja Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi pidulikult nurgakivi Põlva Gümnaasiumi tulevasele õppehoonele, mis valmib käesoleva aasta lõpus.

Haridus- ja teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) tellimusel rajab Ehitus5ECO OÜ Põlvasse 1963. aastal valminud internaadihoone asemele enam kui 2 300 ruutmeetri suuruse gümnaasiumihoone, mille ehitamisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Minister Jürgen Ligi rõhutas, et uue gümnaasiumi valmimisega Põlvas saab riigigümnaasiumitega kaetud kogu Lõuna-Eesti. „Riik täidab sellega lubaduse tagada kõrgetasemeline ja valikuterikas gümnaasiumiharidus ka väljaspool Eesti paari suuremat linna. Hea koostöö omavalitsustega lubab ehitada erinäolisi ja julgeid koole – ja Põlvasse rajatav Eesti esimene avalik liginullenergiahoone on selle hea näide,“ märkis minister Ligi.

Hoone projekteerinud AS Resand kaasas töödesse Saksa arhitektuuribüroo ArchitekturWerkstatt Vallentin arhitekti Gernot Vallentini, kellel on suured kogemused tänapäevaste energiasäästlike koolide ja lasteaedade projekteerimisel. Vallentin on maailmas esimese sertifitseeritud passiivmaja koolihoone arhitekt ja teda on tunnustatud innovatiivsete ideede rakendamise ja heade näidete loomise eest Saksamaa riikliku teenetemärgiga. Gümnaasiumihoone arhitekt on Pille Pärn.

RKASi juhatuse esimehe Urmas Somelari sõnul on Põlvasse rajatava gümnaasiumhoone näol tegemist Eesti mõistes unikaalse arendusprojektiga, millest saadav kogemus võib saada määravaks avalike hoonete tulevikulahenduste väljatöötamisel. „Me soovime luua maksimaalselt energiatõhusa koolimaja, mille kasutusandmete pealt saadav tagasiside annab väärtusliku teadmise sellest, millised energiasäästu taotlevad elemendid Eesti tingimustes meile reaalselt soovitud tulemuse annavad,“ selgitas Somelar.

Haridus- ja Teadusministeerium ja RKAS on sõlminud koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev.

Põlva tulevase riigigümnaasiumi ehitustööde maksumus on 3,08 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Töid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Linnahalli ja lähiala arendamiseks koostatakse detailplaneering

22.03.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil linnahalli ja lähiala detailplaneeringu koostamise.

„Detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua eeldused Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks ning naaberkinnistutele äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks,“ ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas.

„Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtuks on välja töötatud uus kontseptsioon ning piirkonna linnaehituslik olukord on vahepealsete aastatega kõvasti muutunud,“ tõdes Aas. „Seetõttu on otstarbekas töötada sellele alale välja uus, erinevate huvigruppide huve tasakaalustav, ajakohane ning linnaruumiliselt sobiv lahendus.“ Aas rõhutas, et Linnahall kui arhitektuurimälestis tuleb kindlasti säilitada.

Detailplaneeringualale moodustatakse äri- ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid, millele kavandatakse kuni kuue maapealse ja kahe maa-aluse korrusega hooned. Planeeritava maa-ala suurus on 11,5 ha.

Planeering näeb ette multifunktsionaalse keskuseala väljaarendamise, mitmekesistades maakasutuse funktsioone ning kavandades alale erineva kasutusotstarbega äri- ja ühiskondlikke hooneid. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse, et planeeringualale pääseks väga mugavalt kergliiklejad, nähakse ette rannapromenaad, kavandatakse kergliiklusteede ühendus linnakeskusega ning säilitatakse jalakäijate liikumissuunad ka linnahalli katusel.

„Planeeringulahenduse olulisteks märksõnadeks on keskkonnasäästlikkus ning energiatõhusad lahendused,“ rõhutas Aas.

Planeeritav ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Planeeritavale alale ulatub arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakoha kaitsevöönd, ühtlasi jääb planeeritav ala Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kohaselt on planeeritav maa-ala määratud kohustusliku arhitektuurikonkursi alaks ning sellele ehitatavad hooned ei või olla Tallinna linnahallist kõrgemad.

Planeeringuala hõlmab ebaefektiivselt kasutuses olevat Kalasadama ja Vanasadama vahelist ala. Mere pst 20 kinnistul paikneb arhitektuurimälestiseks tunnistatud Tallinna linnahall. Ülejäänud planeeritavasse alasse kaasatud kinnistutel asub valdavalt hoonestamata tühermaa, üksikutel tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad tehnorajatised või tehnorajatisi teenindavad hooned.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi ning taotluse juurde lisatud lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Põhja-Tallinna Valitsus korraldavad pärast koostamise algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eesti Pank vähendas Maardu mõisa hinda 1,49 miljoni euroni

22.03.2016 Eesti Pank

Eesti Panga juhatus vähendas aasta eest müüki pandud Maardu mõisakompleksi hinda 2 miljonilt eurolt 1,49 miljoni euroni.

“Maardu mõisa ostmise vastu tunti huvi, aga tundus, et 2 miljoni tase polnud õige tehinguni jõudmiseks. Oleme jätkuvalt huvitatud Maardu mõisa müügist, sest keskpank kasutab seda kompleksi harva ja seetõttu ei sobi mõis kokku tõhusa organisatsiooni põhimõttega,” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Eesti Pank pani Maardu mõisa müüki 2015. aasta veebruaris. Varem takistas müüki see, et mõis asus reformimata riigimaal. Tegu oli vallasasjaga, mida polnudki võimalik müüa. Eesti Pank alustas kinnistamisprotsessi 2013. aastal sügisel ning lõpule jõudis see 2015. aasta jaanuaris. Keskpank rääkis Maardu mõisast ka rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-ga, kuid selgus, et riik pole mõisa ostmisest huvitatud.

Eesti Pank ostis Maardu mõisakompleksi 1993. aastal ja renoveeris selle põhjalikult järgnevatel aastatel.

2013. aasta sügisel müüs Eesti Pank Kuressaares asuva kahe hoonega kinnistu 550 000 euro eest Arensburg OÜ-le, kes peab endise keskpanga kinnistu lähedal Arensburgi hotelli. Eraomanik suutis kompleksi panna edukalt tööle ja tänu sellele luua töökohti Saaremaale.

Pärast Maardu mõisa müüki jääb keskpanga omandisse ainult Estonia puiestee hoonetekompleks Tallinnas.

Maardu mõisa müügi nõustaja leidmiseks küsis Eesti Pank pakkumised neljalt kinnisvarabüroolt, kelle seast valis keskpank välja Colliers International Advisorsi.

Uute korterite turu seis Tallinnas: uusarenduste monitooring annab vastused

22.03.2016 Tõnu Toompark

Pean igakuist arvet selle üle, mis toimub uute korterite turul. Loen regulaarselt korter-haaval kokku, kui suur on pakkumine ja millise hinnaga kortereid pakutakse.

See annab usaldusväärse info, kui palju kortereid müügist kaob ehk kui suur on müük.

Monitooringuinfo on olemas nii Tallinna linnaosade kui üksikute projektide lõikes. Täiendavalt on võimalik heita pilt pakkumise struktuurile ehk sellele, millise toalisusega korterid pakutakse ja kui suur on korterite müük toalisuse lõikes.

Piirkondade kõrval võib vaadata pakkumiste hulka ja müügiedu arendajate lõikes. See võimaldab hinnata ühe või teise arendusettevõtte turunduskommunikatsiooni efektiivsust.

Numbriliste andmete kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset tõlgendamist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on. Kontakteeru alloleval telefoninumbril ja lepime kokku.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Baltikumi suurimaid ärikinnisvarafonde esirinnas dividendide maksmisel

22.03.2016 Tõnu Toompark

Ärikinnisvarainvesteeringutega tegeleva Northern Horizon Capitali Baltikumi kinnisvarafondi Baltic Opportunity Fund jaoks möödus eelmine majandusaasta edukalt, olles kasvatanud oma üüritulu kahekordseks. 2015. aasta üüritulu oli 6,07 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelneva aastaga 3,02 miljoni euro võrra.

Eelmise aasta puhaskasum oli 5,53 miljonit eurot. Samuti maksis fond eelmise aasta lõpus oma investoritele dividendideks 7% investeeritud omakapitalist. Viimase kolme aasta jooksul on fond teinud portfelli üüritegevusest väljamakseid kokku ca 19% ja seega täitnud oma peamise eesmärgi maksta dividende igal aastal.

„Investeerimisstrateegia soetamaks varasid Baltimaade pealinnade hinnatud asukohtadesse on end ära tasunud,“ sõnas Northern Horizon Capitali fondijuht Tarmo Karotam. „Samuti on unikaalne REIF fondistruktuur* osutunud väga tõhusaks ja paindlikuks meie eesmärkide saavutamisel tegemaks iga-aastaseid dividendi väljamakseid. Oleme fondi viimase 5 aasta jooksul ostnud vaid selliseid investeeringuid, mida peame pikaajaliselt atraktiivseteks meie tugevate rentnike jaoks. Portfelli vakantsuse määr eelmisel aastal oli 2%. Lisaks on fondi Leedu ja Eesti varade juures suur lisaväärtuse potentsiaal, mille loomisega me aktiivselt ka igapäevaselt tegeleme,“ lisas Karotam.

Fond on kokku teinud viis investeeringut Tallinnasse, Riiga ja Vilniusesse, mille nimekamad näited on Coca-Cola Plaza Tallinna südames ja Europa ostukeskus Vilniuse jõudsalt arenevas südalinna ärikvartalis. Fondi varadest on Leetu investeeritud 61.7%, Eestisse 32.4% ja Lätti 5.9%. Kontserni kinnisvaraportfell jaguneb kaubandus-, teenindus ning büroopindade vahel. 2010 asutatud fondi portfellis on praegu kokku rohkem kui 180 üürnikku ning portfelli brutomaht on ca 85 000 ruutmeetrit.

Fond on Eesti Finantsinspektsiooni loa alusel registreeritud lepinguline kinnisvarafond ning selle peamine eesmärk on maksta investoritele dividende portfelli üüritegevustest.

Northern Horizon Capital on kogenud kinnisvarainvesteeringute haldaja, kelle fookuses on ärikinnisvara investeerimisstrateegiad Põhja-Euroopas, eriti Läänemeremaades. Northern Horizon Capital juhib regioonis kaheksat kinnisvarafondi ja haldab muid kinnisvarainvesteeringuid kogusummas ca. 1 miljard eurot. Lisaks Baltic Opportunity Fundile haldab ettevõte Baltikumis kaasinvestorina Partners Groupi opportunistliku investeerimisstrateegiaga kinnisvaraportfelli.

*REIF fondistruktuur – Investeerimisfondide seaduse järgne lepinguline fondistruktuur, mis omab suurt paindlikkust rahaliste väljamaksete tegemisel jooksvast rahavoost ning on oma olemuses kulu- ja maksuefektiivne investeerimisstruktuur.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Selle aasta esimene Üürikoolitus toimub 11/04/2016

22.03.2016 Margot Toompark

11/04/2016 toimub Üürikoolitus, mis on suunatud kõigile üürnikele ja üürileandjatele. Kuid oodatud on ka kõik asjahuvilised ning kinnisvaramaaklerid.

Pool Üürikoolitusest keskendub üüriäri majanduslikule poolele. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas üüriärist maksimumi võtta. Üürikoolituse majanduslikku poolt käsitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvarakoolituse teine osa keskendub üürivaldkonna juriidilistele teemadele. Räägime sellest, kuidas üürilepingut sõlmida ja lõpetada. Samuti toome välja olulised praktilised detailid, millele üürilepingu sõlmimisel sageli tähelepanu ei pöörata. Üürikoolituse juriidilise osa lektor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: kinnisvaralaenude jääk ja käive püsivad stabiilsed

22.03.2016 Tõnu Toompark

Eesti panga andmetel oli 2015. aasta lõpuks pankade kinnisvaralaenude jääk 3,3 miljardit eurot. Laenujääk kasvas aastaga 2,7%.

Aastaid paigal püsinud kinnisvaralaenude jääk näitab, et pangad ei ole tahtnud suurendada sellesse sektorisse antud laenude mahtu.

Kinnisvaralaenude käive oli 2015 IV kvartalis 230 miljonit eurot, mis on pisut enam kui viimase 12 kvartali ehk kolme aasta keskmine. Kinnisvaralaenude käive oli aastatagusest ajast 7,0% kõrgemal.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Aina vähem välismaalasi soetab Eestisse kinnisvara

21.03.2016 Kadri Lest

Eesti kinnisvaraturul moodustavad välismaalastest kinnisvaraostjate seas kõige suurema osa Soome ja Vene kodanikud, kes 2015. aastal moodustasid kogu välismaalastest kinnisvara ostjatest 65%. Lisaks eelnimetatud naaberriikidele on Eesti kinnisvaraturul aktiivsemalt esindatud ka Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa ja USA kodanikud, kelle tehingute osakaal jääb vahemikku 3-6%.

2015. aastal moodustasid kõikidest kinnisvara omandajatest välisriikide residendid 2,1%, mis on viimaste aastate madalaim tase. Pärast majanduslangust oli välismaalaste osakaal Eesti turul suurim 2010. aastal, moodustades kogutehingutest 4,5%. Nimetatud aastal, võrreldes sellele eelnenud aastaga, ligikaudu kahekordistus soomlastest kinnisvaraostjate hulk – kokku soetas endale kinnisvara 1016 Soome residenti. Populaarseimateks piirkondadeks olid soomlaste seas Harju-, Pärnu- ja Saare maakonnad. Tänaseks on Soome residentide osakaal langenud alla 1%. Näiteks 2010. aastal ostis Saaremaale kinnisvara 182 soomlast, kuid 2015. aastal oli soomlastest ostjaid ainult 19.

Venemaa kodanike osakaal oli Eestisse kinnisvara ostjate seas kõrgeim 2012. aastal, mil siia ostis kinnisvara 1116 Venemaa Föderatsiooni residenti. Eelistatuimateks piirkondadeks kujunesid Ida-Virumaa, kuhu soetati 624 Vene kodaniku poolt kinnisvara ning Harjumaa, kus tehingutes osales 184 naabermaa kodanikku. Peale 2012. aastat on järk-järgult Venemaa residentidest ostjate arv hakanud kahanema ning 2015. aastaks langenud 0,5%-ni (2012. aastal 1,9%). Idapiiri tagant tulevate kinnisvaraostjate arv on kahanenud tulenevalt Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest keerulistest suhetest. Vastastikku kehtestatud sanktsioonid kui ka rubla/euro kursi drastiline muutus on Venemaalt tulevate kinnisvara ostjate arvu viinud miinimumini. Näiteks kolme aastaga on Ida-Virumaale kinnisvara ostvate Vene kodanike arv langenud 624-lt 133-le.

Viimased neli aastat on välisriikide residentide osakaal müüjate seas püsinud üsna stabiilselt 3,4-3,6% juures. Nii nagu välismaalastest ostjate seas moodustavad ka müüjate hulgast enamuse soomlased ja venelased. Möödunud aastal müüs Eestis kinnisvara 711 Soome ja 430 Vene kodanikku. Soomlased tegid enim kinnisvara müügitehinguid Harjumaal (257), Pärnumaal (77), Tartumaal (74) ja Saaremaal (70). Venemaa kodanikud seevastu tegid enim müügitehinguid Ida-Virumaal (274) ja Harjumaal (168).

Technopolis Ülemiste ASi juhina jätkab Gert Jostov

21.03.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste City linnakut arendava Technopolis Ülemiste ASi nõukogu pikendas senise juhatuse esimehe Gert Jostovi ning juhatuse liikme Martin Seppälä volitusi järgnevaks kolmeks aastaks.

„Oleme uhked Gerdi ja Martini üle, kelle juhtimisel on linnak alates ühisettevõtte loomisest 2010. aastal nii kiiresti arenenud ning uhked kogu Technopolis Ülemiste meeskonna üle. Täna on Ülemiste City vaieldamatult üks kõige kasumlikumaid meie 20 linnaku hulgas,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi nõukogu esimees Keith Silverang. „Ka Gert on nende aastate jooksul juhina palju kasvanud. Technopolis Ülemiste meeskond võitleb tema eestvedamisel edukalt meie ühiste väärtuste eest ning on õppinud Technopolise kontseptsiooni tõelist jõudu hindama.“

„Linnaku arendamisel on Technopolis Ülemiste meeskonnal jätkunud kõvasti ambitsiooni ja oskust just väga pikaajalisi eesmärke ellu viia,“ lisas Technopolis Ülemiste ASi nõukogu liige Ülo Pärnits. „Kui alguses oli meil olemas vaid kontseptsioon, mille teostusesse kõik võib-olla isegi ei uskunud, siis tänaseks on valmis ehitatud 100 000 m² kontoripinda ning arendustegevusse on kokku investeeritud enam kui 100 miljonit eurot. Kuid mis kõige olulisem – linnakus on endale koha leidnud 300 väärikat ettevõtet, kellest lõviosa tegutseb innovaatilises IT-valdkonnas. Neist neljandik on rajatud väliskapitalil. Seega võib julgelt öelda, et Ülemiste City on Eesti kõige taibukamate töötajate kogunemiskoht ja nad kõik annavad oma panuse meie majanduse arengusse.“

Ülo Pärnitsa sõnul on Gert Jostov tõestanud end väärtusliku juhina, kelle tegevust on tunnustatud ka väljaspool oma ettevõtet – näiteks pälvis Gert tänavu Eesti parima noore juhi preemia.

Gert Jostov on Ülemiste City arendust juhtinud kokku üle seitsme aasta, neist viis Technopolis Ülemiste ASi juhatuses. Technopolis Ülemiste AS on pälvinud mitmeid auhindu ka ehituse ja kinnisvara valdkonnas – 2014. aastal saadi mainekas tiitel Aasta Kinnisvarategu Lõõtsa 5 innovaatilise ärihoone eest. Ettevõte on järjepidevalt paistnud silma heade tulemustega Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime edetabelis, kus 2015. aastal saavutati kinnisvaraettevõtete hulgas esimene koht.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Mustamäele kerkib uus tervisekeskus

21.03.2016 Tallinn.ee

Mustamäe polikliiniku (Ehitajate tee 27) asemele hakatakse peagi ehitama tänapäevast tervisekeskust, praegune hoone lammutatakse. Polikliinik on patsientidele avatud 31. juulini 2016.

Plaanide järgi valmib uus ja tänapäevane Mustamäe tervisekeskus 2017. aasta lõpus. Senikaua toimuvad eriarstide vastuvõtud Lääne-Tallinna Keskhaigla teistes üksustes:

Haabersti tervisekeskus (Ehitajate tee 137; avatud E-R 8-18)
Meremeeste Polikliinik (Paldiski mnt 68a, Merimetsa tervisekeskus, 3. korrus; avatud E-R 8-18)
Kopli Polikliinik (Sõle 63; avatud E-R 7.30-18)
Nõmme Tervisekeskus (Jaama 11; avatud E-R 7.30-19)
Pelgulinna Polikliinik (Sõle 16; avatud E-R 8-18)

Mustamäe polikliinik sulgeb lõplikult uksed 31. juulil 2016, kuid osa eriarste lõpetab vastuvõttude tegemise juba varem. Vastuvõtule registreerides palutakse tähele panna, millises polikliinikus või tervisekeskuses vastuvõtt toimub.

Mustamäe polikliinikus tegutsev apteek hakkab tegutsema Pelgulinna polikliiniku ruumides (Sõle 16).

Enamik Mustamäe polikliinikus tegutsevaid perearste hakkab vastuvõtte tegema Pelgulinna polikliiniku ruumides (Sõle 16). Erandiks on Mustamäe Polikliiniku perearstikeskuse arstid, kelle vastuvõtud hakkavad toimuma Põhja-Eesti Regionaalhaigla kõrval asuvas hoones, ning mõned arstid, kes hakkavad vastuvõtte tegema Nõmme tervisekeskuses (Jaama 11).

Oma perearsti uue asukoha kohta oskab kõige täpsemat infot anda perearst või pereõde.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks veebruaris langes

21.03.2016 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -2,3% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -2,2%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises, samuti hindade tõus joogitootmises.

2015. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja toiduainete tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, veebruar 2016

Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Veebruar 2016 – jaanuar 2016, %	Veebruar 2016 – veebruar 2015, %
KOKKU	-2,3	-2,2
Töötlev tööstus	-0,6	-1,4
Mäetööstus	-0,5	4,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-19,7	-14,4
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -1,6% ja võrreldes 2015. aasta veebruariga -3,8%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid veebruaris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid metalltoodete, ehitusmaterjalide ja nahktoodete hinnad. Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -1,6% ja võrreldes 2015. aasta veebruariga -3,8%.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -1,2% ja võrreldes 2015. aasta veebruariga -4,2%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid veebruaris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid nahktoodete, jalatsite ning paberi ja pabertoodete hinnad.