Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Tallinna ja Harjumaa korterituru ülevaade 2016-04

29.04.2016 Daniel-Aleksander Chasan

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,1%. Keskmiseks hinnaks kujunes 1 560 €/m². Korteritehingute arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes 6,8%. Keskmist pinnaühiku hinda ning tehingute arvu hoidsid üleval uusarenduse asjaõiguslepingud.

Tallinna korteri keskmine hind oli esimeses kvartalis 85 029 € ehk 2,2% madalam kui mullu samal perioodil.

Tallinna ja Harjumaa korterituru dünaamika I kvartalis

Allikas: Maa-amet, Arco Vara

Kvartalite lõikes mõjutab Tallinna ja Harjumaa korteritehingute statistikat kinnisvaraturu hooajalisus. Järelturu korterite hinnad on tõusnud 2009. aasta keskpaigast saadik, kuid nüüd pigem langevad, kui jätkavad hoogsat tõusu. Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest märkimisväärselt madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Tallinna erinevates linnaosades

Linnaosa	1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
Haabersti	1 300 – 2 700	1 100 – 2 850	950 – 2 800
Kesklinn	1 550 – 3 200	1 450 – 3 950	1 350 – 6 450
Kristiine	1 050 – 2 350	1 300 – 2 400	1 250 – 2 400
Lasnamäe	1 000 – 2 950	1 000 – 2 300	900 – 2 250
Mustamäe	1 350 – 2 100	1 000 – 2 300	900 – 2 100
Nõmme	1 350 – 1 850	1 200 – 2 000	1 050 – 2 000
Pirita	2 650	1 450 – 2 300	1 350 – 2 700
Põhja-Tallinn	1 350 – 2 050	1 200 – 1 950	1 100 – 3 150

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Nõudlus kajastub teatud määral ka väiksemate korterite hinnas.

Üldiselt toimub kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega umbes 5% kõigist korterite ostu-müügitehingutest. Samas tasub arvestada, et viimase poole aasta jooksul on uute korterite osakaal Tallinna korteritehingute arvus oluliselt kasvanud, kuna hinnas olulist erinevust ei ole ja uue korteri puhul suudab omanik oma tulevasi kulusid paremini kontrollida.

Uutesse kortermajadesse ehitatakse pigem suuremaid ja avaramaid elamispindu kui kuni 50-ruutmeetriseid kortereid. Uute korterite hinnavahemikud on Tallinnas ja Harjumaal vastavalt uute kortermajade asukohale 1 300 – 5 650 €/m².

2015. aasta kolmandas-neljandas kvartalis lisandus aktiivsesse müüki arvukalt projekte, mis konkureerivad nii väiksemate uusarenduste kui ka remonditud korteritega täielikult renoveeritud majades. Erinevates Tallinna ja Harjumaa arendusprojektides on müügis üle 2500 korteri.

Korterikuulutuste arvu mõjutavad korter haaval pakutavad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud järelturu korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine.

Tallinna ja Harjumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Kuni makromajanduskeskkond näitab jahenemist, aga eluasemelaenu võtjate töökohad säilivad, keskmine palk kasvab ning pangad jätkavad senist laenupoliitikat, jätkab Tallinna ja Harjumaa korteriturg suhteliselt stabiilsel kursil. Hinnaklassilt konkureerivad Tallinna uusarendustes müüdavad suuremad korterid linnalähedaste eramutega.

Kinnisvaraarendajad meelitavad potentsiaalseid ostjaid reklaamikampaaniate ja lisahüvedega. Ostu-müügihinna kujundamisel kasvab läbirääkimiste osatähtsus. Järelturu korterite hinda mõjutab varasemast rohkem elujõulise korteriühistu olemasolu ja korras dokumentatsioon.

Kommentaar, Daniel Chasan, Tallinna elamispindade osakonna juht

Vaatamata sellele, et Tallinna ja Harjumaa korterite keskmine ruutmeetri hind aastatagusega võrreldes ikka veel tõusis, ei ole tõusul enam endist hoogu ning keskmised tehinguhinnad on võtnud kerge suuna allapoole.

Ostjad ei ole sageli enam valmis müüja küsitud hinda maksma, ükskõik kui kena soovitud eluase on või kui ahvatlevas piirkonnas see asub. Ostjatele on teatud mõttes käe ette pannud ka pangad, mis võivad rahastajale liialt kallina tunduvate uute korterite soetamisel nõuda eksperthinnangut.

Kinnisvaraarendajad ei ole kaotanud indu ja jätkavad uute kodude ehitamist.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Millele pöörata tähelepanu kinnisvaraobjektide valimisel?

29.04.2016 Gerli Ramler

Oma kodu otsimine ja ostmine on emotsionaalne toiming ja nii juhtubki vahel, et ostutehing tehakse puhtalt tunde järgi, pööramata tähelepanu ühe või teise objekti puudustele. Korteri või maja üle vaatamisse on mõistlik kaasata ehitusekspert või järgida spetsialisti näpunäiteid.

Inimesed ostavad sageli emotsiooni ega soovi, et miski seda varjutaks. Samas peaks endale andma aru, et kinnisvara ostu juures ei tohi kiirustada: võetud laenukohustus võib kesta kaua ja seejuures peab iga samm olema läbimõeldud.

Kaasake ekspert

Eksperdi kaasamine on muutunud järjest tavapärasemaks, kuigi endiselt on inimesi, kes soovivad kokkuhoiu eesmärgil või teadmatusest siiski sellest teenusest loobuda. Valutava hambaga minnakse ju arsti juurde ja lastakse vaatamata teenuse hinnale see korda teha, sest vastasel korral peab hiljem maksma uue hamba tegemise ja paigaldamise eest väga suure summa. Samamoodi võiks kulutada näiteks 50 000 euro suuruse korteri ekspertiisiks kolm tundi ning mõnisada eurot, et säästa end hilisematest suurtest remondiarvetest.

Küsige dokumente ning elektrienergia- ja küttearveid

Esimese asjana tasub küsida müüjalt dokumente alates ehitus- ja kasutusloast kuni projektini. Kui müüjal neid ei ole, minge kohaliku omavalitsuse arhiivi, kus on olemas kõik kinnistu kohta väljastatud paberid. Seejärel võrrelge, kas projekt ja ruutmeetrite arv vastavad tegelikkusele. Kasulik oleks vaadata jooniseid ning teha mõni pisteline mõõdukontroll, et kontrollida, kas ehitis vastab projektile.

Paluge, et omanik näitaks teile viimase ühe või kahe aasta elektrikulu ja küttearveid. Ükskõik, kas pinda köetakse soojuspumba, gaasi või õliga, on kuludokumentide kaudu näha soojustuse kvaliteet. See on suur vahe, kas te maksate talvel kütte eest lisaks laenule ja muudele kommunaalkuludele 80 või 280 eurot. Ja ärge unustage elektri puhul üle vaadata nii elektritarbimise kui ka võrgutasude arveid.

Levinuim viga – asjatundmatu ehitamine

Levinuim viga Eesti korterite ja eramajade puhul on asjatundmatu ehitamine. Samas ei tee ehitajad meelega kehva tööd. Lihtsalt näiteks ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist näeb parimat lahendust oma valdkonnas, kuid ei oska arvestada üldpildiga. Seega ei lähe pusle kokku ning sealt tulenevadki vead, miks sein hallitab ning tekivad soojakaod. Ja kui näiteks soojustus on pandud kiirustades, ei saagi loota parimat tulemust.

Asjatundmatu ehitamise põhjus ongi kiirustamine, mis saab pahatihti alguse juba projekteerimise ja kavandamise staadiumis. Konsultandid peavad sageli tellijatel hoogu maha võtma, et ärge enne koppa mulda lööge, kui projekt on paberi peal täiesti valmis saanud. Paberil on asju palju lihtsam ja muidugi odavam ümber teha. Eestlased on selline omamoodi rahvas, kellele meeldib tellida majaehituseks peaaegu alati individuaalprojekt, samal ajal kui eurooplaste seas on levinud nn kataloogimajad, mida on ehitatud viis kuni 500 ja mille sõlmed ning probleemsed kohad on tänu kogemustele parimal viisil lahendatud.

Küsige julgelt, tehke pilti ja konsulteerige spetsialistiga

Kui te ehituseksperti eluaseme üle vaatamisse ei kaasa, võiks lisaks dokumentidele ning arvetele pöörata tähelepanu ka sõlmedele, torudele ja elektrisüsteemile, küsida nende hooldusjuhendeid ning esitada pistelisi küsimusi ventilatsiooni-küttesüsteemi hooldaja või teostatud hoolduste kohta. Kui tundub, et miski on kahtlane või kummaline, tasub kohe müüjalt selle kohta uurida, teha pilt ning konsulteerida asjatundjaga. Suurema kahtluse korral tasub siiski ekspert kohale kutsuda, lasta tal objekt üle vaadata ning otse müüjaga rääkida.

Ehitusalaste vigade nägemiseks on vaja kogenud silma. Nii kasutatud korteril kui ka uuel elamispinnal on omad plussid ja miinused. Kui ostetaval kinnisvaral ilmneb siiski teatud puudusi, on võimalik küsida õiglast hinda. Lõplik valik sünnib emotsioonide ja praktilise meele koostöös.

Artikli aluseks on intervjuu diplomeeritud ehituseksperdi Jüri Orgiga.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tartu suurendab ühistutele antavaid toetusi

29.04.2016 Tartu.ee

Selle nädala algusest jõustus muudatus, mille kohaselt makstakse korteriühistule jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuseks kuni 4000 eurot.

Varasema korra järgi oli linnalt saadava toetuse ülemmääraks 3000 eurot.

Toetust antakse ühistule vaid juhul, kui kavandatavasse jäätmemajja paigaldatakse vähemalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide (segaolmejäätmed, paber ja kartong, biojäätmed) mahutid. Süvakogumismahutite rajamiseks antakse toetust vaid siis, kui paigaldatakse vähemalt segaolmejäätmete ning paberi ja kartongi mahutid. Toetust antakse kuni 75% tööde kogumaksumusest.

Rattaparkla ehituse toetuse tingimused ei muutunud.

Kinnisvara fotokoolitus toimub sellel kevadel 13/05/2016

29.04.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 13/05/2016 “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast paremaid pilte, mis näeksid head välja ja aitaksid reaalselt müügile kaasa.

Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub reedel 13/05/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nordecon: 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

29.04.2016 Tõnu Toompark

Nordecon AS-i nõukogu kiitis 27.04.2016 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2015. a majandusaasta puhaskasum on 179 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 10 791 tuhat eurot. Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendideks 923 tuhat eurot (0,03 eurot aktsia kohta) ja mitte teha eraldisi reservkapitali. Ühtlasi on nõukogu oma 27.04.2016. a otsusega teinud aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku aktsiakapitali vähendamiseks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel kokku summas 923 tuhat eurot (0,03 eurot ühe aktsia kohta).

2015. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav NASDAQ OMX Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqomxbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com. Samuti on majandusaasta aruandega võimalik tutvuda ettevõtte asukohas Pärnu mnt 158/1, Tallinn.

Auditeeritud aruandes ei tehtud olulisi korrigeerimisi võrreldes 11.02.2016 avalikustatud esialgsete majandustulemustega.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja alates 2016 algusest Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Eften: Aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse ja päevakord

28.04.2016 Tõnu Toompark

Balti Kinnisvaraportfell AS-i (registrikood 10830872, asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 18. mail 2016. a kell 11. Üldkoosoleku toimumise koht on ettevõtte asukoht aadressil Tallinn, A. Lauteri 5 (III korrus).

Balti Kinnisvaraportfell AS-i nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra:

Ülevaade ettevõtte tegevusest
2015. majandusaasta aruande kinnitamine
Kasumi jaotamine
Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Lisainformatsioon

Nõukogu ja juhatus teevad aktsionäridele päevakorrapunktide osas järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1:

Juhatus teeb ülevaate fondi tegevusest, sh kinnisvarainvesteeringutest ja varade müügist.

Otsuse eelnõu: Kiita heaks nõukogu ja juhatuse tegevus.

Päevakorrapunkt 2:

Juhatus on koostanud 2015. majandusaasta aruande, mis on auditeeritud Aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt ning 23. märtsil 2016. a nõukogu koosolekul heaks kiidetud. Nõukogu on koostanud nõukogu aruande. Otsuse eelnõu: Kinnitada Balti Kinnisvarafond AS-i 2015. majandusaasta aruanne.

Päevakorrapunkt 3:

Otsuse eelnõu: Jaotamata kasum seisuga 31.12.2015. a summas 1 499 334 eurot jaotada järgmiselt:

Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend) – 400 000 eurot;

Jaotamata kasumi jääk pärast eraldise tegemist on 1 099 334 eurot.

Dividendiõigust omavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 18.05.2016 kell 23.59 seisuga. Dividend makstakse aktsionäridele välja 25. mail 2016. a.

Päevakorrapunkt 4:

Otsuse eelnõu: Pikendada nõukogu liikme Sander Rebase, isikukood 37409254217, volitusi ja nõukogu liikme Tõnis Nõmmiku, isikukood 37501054234 volitusi kuni 18.05.2019. a.

2015. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekuga, samuti otsuste eelnõude, aktsionäride põhjendustega päevakorrapunktide osas ja muude dokumentidega saab tutvuda üldkoosoleku teate avaldamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani ettevõtte asukohas tööpäevadel kell 9–16.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Balti Kinnisvaraportfell AS-i tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Vastavalt Balti Kinnisvaraportfell AS-i põhikirjale fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri üldkoosoleku toimumise päeva kell 9 seisuga.

Koosolekule registreerimine algab 18. mail 2016 kell 10.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ehituse hinnaküsimine nõuab tellijalt topeltpingutust

28.04.2016 Eno Pappel

oOletame, et töötate mööblifirmas ja teie juurde tuleb klient, kes soovib küsida hinnapakkumist eritellimusel tehtavale mööblile. Selleks, et hinnapakkumist saaks teha, oleks teil vajalik teada palju olulist informatsiooni (mis materjalist, mis värvi, milliste mõõtmetega, millise funktsionaalsusega jne.), mille alusel saaksite hinnapakkumist koostama hakata. Tundub loogiline? Paraku ehituses kiputakse aeg-ajalt hinnapakkumisi küsima nii, kus kõike olulist informatsiooni ehitajale anda ei ole.

Vaatame laiemalt olukorda ehitustööde hinnaküsimistel ja ennekõike eratellijate poolt.

Ehituses peaks alusdokument, mille alusel hinnapakkumisi küsitakse olema – projekt. Projektdokumentatsioon peaks ideaalis andma edasi täpse info, mis materjalidest ja kuidas tuleb ehitada. Selline info on üldjuhul olemas, kui tellija hangib põhiprojekti + vajalike tööde või sõlmede osas tööprojekti + veel eritööde projektid.

Ja isegi siis kui kõik see eeltoodud vajalik info olemas on usaldusväärse hinnapakkumise tegemiseks vajalik täpsustusi näiteks plaanitava ehitusperioodi kohta, mis aastajaajal ning kui kiiresti tuleb ehitajal ehitada, kas on olemas juurdepääs objektile rasketehnikaga, kas on olemas ehitusperioodiks kohapeal elekter ja vesi või tuleb see ehitajal ise korraldada näiteks diiselgeneraatori ja ehitusaegse veemahuti tarnega. Iga väike detail on oluline, et hinnapakkumist saaks korralikult teha.

Eeltoodu mõte on rõhutada, et tellija peaks hinnaküsimise ettevalmistamisel mõtlema ennast, kas ehitaja või minugi pärast mööblifirma töötaja rolli, kes peaks ise tegema kliendile hinnapakkumist. Mõtlema selliselt, et kas kõik see, mis võib hinda mõjutada on mul hinnaküsimise kirjas ja projektis olemas. See on kindlasti raske, kui pole varasemat ehituskogemust. Nii mõeldes mõistab tellija paremini, miks ehitajal neid andmeid vaja ja annab küsimustele läbimõeldud vastused.

Tegelikult võibki öelda, et tellija jaoks käivitub täistuuridel ehitus tegelikult juba hinnaküsimise staadiumist, mida paremini enda jaoks teemad läbi mõeldakse seda parem lõpptulemus.

Hinnaküsimise staadiumis tulevad välja sageli suuremad ebakõlad projektis, millele tellija peaks kiiresti lahenduse leidma, tellija peab tegema hulk otsuseid, mis mõjutavad hinda, funktsionaalsust, disaini jne.

Praktikas kipub aga olema nii, et hinnaküsimises tekkivate probleemide korral, öeldakse ehitajale, et tehke omapoolne lahendus ja arvestage hinda selle järgi ning põhjalikult lahendustesse süübimata valitakse ehitaja ennekõike hinna järgi (kuigi lahendused ja nendega seotud tööde mahud võivad erinevatel pakkujatel olla erinevad).

Tellija peaks arvestama, et hinnaküsimise etapis on veel viimane võimalus teha läbimõeldud muudatusi ning teha oma valikuid võimalikult soodsate kuludega, sest hiljem, ehitusetapis, on iga muudatuse ja soovi realiseerimine juba seotud suuremate kuludega.

Küsi oma ehitustööde hinnapakkumisi nii, et ehitaja saaks vajaliku info hinna arvutamiseks kätte ja vasta alati ka võimalikult täpselt ehitaja lisaküsimustele hinnapakkumise staadiumis! Tee topeltpingutus projekti ja hinnaküsimise iga detaili läbimõtlemisel! Nii saad ehitajalt täpsema hinna ja läbimõeldud valikutega kodu!

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

EfTEN Real Estate Fund III AS-i teise aktsiate avaliku pakkumise tulemused

28.04.2016 Tõnu Toompark

23.03.2016 nõukogu otsuse alusel pakkus EfTEN Real Estate Fund III AS, registrikood 12864036, avalikult märkimiseks kuni 1 000 000 uut fondi lihtaktsiat nimiväärtusega 10 eurot aktsia kohta. Aktsiate pakkumishind oli 11,0378 eurot.

Aktsiate märkimisperioodil märgiti kokku 1 353 130 aktsiat.

19.04.2016 nõukogu otsustega määrati aktsiate jaotus ning tühistati 353 130 liigmärgitud aktsiat.

Selle tulemusel kanti 26.04.2016 Äriregistrisse EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali uue suurusena 23 852 630 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarafirmade teenuse kasutaja jaoks on oluline usaldusväärsus ja tuttavate soovitus

28.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) poolt tellitud tarbijakäitumise uuringust järeldub, et tarbijatele on kõige olulisem kinnisvarafirma usaldusväärsus ja tuttavate soovitus.

Turu-uuringute AS-i poolt teostatud uuringust selgus, et ligikaudu kümnendiku uuringu vastajate jaoks on kinnisvarafirma puhul kõige olulisem selle usaldusväärsus, kuid samas ka asjatundlikkus, korrektsus ja ausus.

Samuti selgus, et müümiseks või hindamiseks kinnisvarafirma valikut tehes tuginetakse eelkõige tuttavate soovitustele (2/3 vastanutest). Kui müümisel eelistatakse enam tuntud kinnisvarafirmat, siis hindamisel eelistatakse hea mainega kinnisvarafirmat.

Teenuse hind on kinnisvarafirma valiku tegemisel aluseks sagedamini noorte, 18-29-aastaste seas.

Uuringust ilmnes ka, et kõige sagedamini kasutavad kinnisvarafirmasid 30-39-aastased (37%), kõrgharidusega elanikud (41%), ettevõtjad, juhid, tippspetsialistid (44%), tallinlased (33%) ja kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujad (42%).

„Facebook’i kasutavad kinnisvarapakkumiste otsimiseks aktiivsemalt noored (18-29-aastased), see on selle vanuserühma puhul lausa kolmas eelistus. Nooremad vanuserühmad kasutavad võrreldes vanematega aktiivsemalt ka kõiki teisi internetipõhiseid teabekanaleid. Populaarseimad infoallikad on siiski suuremad kinnisvaraportaalid“, ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

„Lisaks eristub, et muukeelse elanikkonna puhul on venekeelsete väljaannete kõrval keskmisest olulisemateks teabekanaliteks ka maakonnalehed ja Tallinna linnaosalehed,“ lisas Rüütel.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees Kalev Roosiväli toonitas, et Liidu ülesanne on aidata oma liikmetel mõista tarbijate eelistusi, et siis kliendi vajadusi arvestades areneda.

„Tarbimiskäitumise uuring viidi läbi Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tellimisel 2016.aasta esimeses kvartalis esmakordselt. Plaanime tulevikus seda korrata kahe aastase intervalliga,“ lisas Kalev Roosiväli.

Uuringus osales kokku 1000 inimest.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub üle 50 juhtiva kinnisvarasektori ettevõtte.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rae Kivitehas: tunnistame probleemi, kuid tagame ohutuse ja kvaliteedi

28.04.2016 Tõnu Toompark

Tänases Postimehes ilmunud loole “Praagist ehitatud majad võivad osutuda varisemisohtlikuks” kommentaariks ütles Rae Kivitehase OÜ juhataja Sulev Koidu, et ta vabandab tehase nimel defektiga ehitusplokkide Magna partii pärast. Koidu kinnitas, et tehas vahetas kõik selle partii ehitusplokid välja ning Rae Kivitehas tagab nii materjalide täieliku ohutuse kui ka kõrge kvaliteedi.

“Meil on väga kahju, et ebakvaliteetne partii jõudis tellijani ja ehitusplatsile ning selle pärast vabandan kõigi osapoolte, sealhulgas ehitaja Nordeconi ja Rae valla ees,” ütles Rae Kivitehase juhataja Sulev Koidu. “Samas kinnitame, et meie toodangu kvaliteet on kontrollitud, teeme seda järjepidevalt ka ise ning tagame kvaliteedi ja toodete täieliku ohutuse. Probleemi ilmnemisel selgus, et osade kivide puhul ei vastanud standardile eelkõige visuaalne välimus. Olime kohe valmis kogu “kahtlase” partii välja vahetama.”

Sulev Koidu selgitas, et Rae Kivitehase toodang on haaranud Eestis viimasel paaril aastal väga olulise turuosa just tänu oma mõistlikule hinna ja kvaliteedi suhtele, mistõttu ettevõte on jõudsalt kasvanud. “Meil on väga kaasaegne tehnoloogia, korrektselt sertifitseeritud toodang,” sõnas Sulev Koidu. “Samas tuleb ka kõige põhjalikumalt kontrollitud toodangu puhul ette, et mõnede halbade asjaolude kokkulangemisel võib esineda probleeme. Selleks teemegi topeltkontrolli, kuni platsini välja. Ehitaja sõna on viimane.”

“Soovin lisada, et peale Rae vallas toimunud juhtumit võtsime kasutusele täiendavad meetmed kvaliteedikontrolli tõhustamiseks,” lisas Sulev Koidu. “Meie toodang on kvaliteetne, ohutu ning hetkel parima hinna ja kvaliteedi suhtega ehitusplokk Eesti turul. Loomulikult tunnetame ka seda, et meie ühe konkreetse probleemi võimendamine mitmetesse meediakanalitesse negatiivse info suunamisega meie otsese konkurendi poolt, kes veel kuu aega tagasi püüdis meid ära osta, tuleneb suures osas karmist konkurentsist ehitusplokkide turul. Kuid teeme endast kõik, et edaspidi mitte eksida. Olla igas vallas parim.”

Rae Kivitehas ) alustas tegevust 2007. aastal. Ettevõttel kolm tehast, kus toodetakse sillutus-, ääre- ja müürikive. Päevane tootmismaht on keskmiselt 8000 – 10 000 plokki. Ettevõtte 2015. aasta käive oli 3,693 miljonit eurot. Rae kivitehases töötab 31 inimest.

Arco Vara: Tartu ja Tartumaa korterituru ülevaade 2016-04

28.04.2016 Tarvo Tamme

Tartu linnas toimus 2016. aasta esimeses kvartalis 319 korteritehingut, mida on 16,1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tartu korteri keskmine ruutmeetrihind muutus aastaga vaid 0,5%, kasvades märtsis 1 211 eurole. Tartus ulatus korteri keskmine hind 63 160 euroni.

Aastases võrdluses langes Tartumaa korteritehingute arv 7,7% ning tehingu keskmiseks hinnaks kujunes 60 234 eurot.

Tartu ja Tartumaa korterituru dünaamika I kvartalis

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud ja püsivad 5% ringis kõigist korterite ostu-müügitehingutest.

Tüüpilised Tartu korteriostjad on pered, töötavad noored ja ka üliõpilased, nende vanemad ning väikeinvestorid. Need üliõpilased, kes suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad, kuna Tartu ühe- ja kahetoaliste korterite üürihinnad ulatuvad juba 250-450 euroni kuus.

Linnaosa	1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
Annelinn	1 000 – 1 450	8500 – 1 550	750 – 1 850
Jaamamõisa	1 450	850 – 1 550	800 – 1 050
Kesklinn	2 550	1 500 – 2 300	1 450 – 2 050
Ropka	1 150 – 1 450	1 100 – 1 850	900 – 1 150
Veeriku	1 350	1 350 – 1 950	950 – 1 900
Ülejõe	1 950	950 – 1 500	950 – 1 800

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Arco Vara hinnangul asuvad Tartu olulisemad müügis olevad korterelamute uusarendused Kaupmehe tn, Siili tn, Kummeli tn, Raatuse 68, Soola 2, Õhtu 2/Veeriku 11 ja Laseri 4. Väiksemaid arendusi on turul palju. Uusarenduse hinna määrab asukoht, nõutuim on kesklinna piirkond. Uue korteri keskmine hinnatase on 1800 €/m². Tavaliselt jääb hinna ülempiir 2 500 € juurde. Lähema 12 kuu jooksul valmivatel uusarendustel on ruutmeetri hind ~2 000 €/m². Ostjad eelistavad paberil olevatele uusarendusprojektidele neid kortereid, mida saab juba näha ning oma käega katsuda.

Kuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti korter haaval pakutavad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud järelturu korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2014. aasta lõpu seisuga oli aktiivses pakkumises ligikaudu 1 600 Tartu korterit. Uusi kortereid on müügis ligikaudu 400.

Tartu ja Tartumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Korrastatud fassaadi ja tehnosüsteemidega elamutes saab küsida uusarenduste hinnale lähedast ruutmeetrihinda, seejuures on oluline maja asukoht. Üle 2 500 eurose ruutmeetrihinnaga uusarendusi ei suudeta hinnakorrektsioonita realiseerida. Arco Vara hinnangul teevad üürihinnad ka eeloleval suvel läbi tavapärase väikese tõusu. Kuna üüripakkumisi on rohkem, võtab väljaüürimine varasemast enam aega.

Kommentaar, Tarvo Tamme, Arco Vara Tartu osakonna juht

Tulemas traditsiooniliselt aktiivne kevadine aeg kinnisvaraturul. Nagu näeme, on pakkumisi juurde tulnud nii Tartus kui ka Tartumaal. Ja et valik on suur, ei kiirusta inimesed ostuotsuse tegemisega.

Pankadest ei tule laenuvastused samuti enam nii kiiresti, kui varem. Sellele aitasid kaasa märtsis jõustunud uued tarbijakrediidi nõuded, mis kohustasid panku varasemast hoolikamalt laenuvõtja tausta uurima.

See kinnisvara, millel on hinna ja kvaliteedi suhe paigas, leiab jätkuvalt kiiresti ostja. Hinnad püsivad eelmise aasta tasemel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kodukindlustus kaitseb ebameeldivuste eest

28.04.2016 Gerli Ramler

Kes maksab kinni kahju, kui naabripere sõidab nädalaks puhkama, kuid nende korteris lõhkeb veetoru või saab sealt alguse tulekahju? Või kui teie enda kodus lähevad ühel päeval ülepinge tõttu elektrijuhtmed põlema?

„Aasta-aastalt on inimesed kindlustuse vallas teadlikumad ning neile ei tule enam kindlustuse vajalikkus uudisena,” tõdeb PZU Kindlustuse kodukindlustuse riskijuht Kaja Pukk. „Kindlustus annab kindlustunde, et juhul kui meie kinnisvaraga juhtub õnnetus, nagu veekahju, murdvargus või tulekahju, saame toetuda kindlustusfirma abile ja ei pea ise kulude pärast muretsema.”

Paraku on ikka veel inimesi, kes arvavad, et kodukindlustus on oluline vaid laenu andmise puhul panga jaoks. Nii tehakse ainult minimaalne kindlustus, jättes kindlustamata koduse vara, tehnika ja isiklikud asjad. „Mõelge, mis on teile kodus oluline ning kas need asjad on väärt seda, et maksta vaid veidi kõrgemat kindlustusmakset. Mõttekam on sõlmida koguriskikindlustuse leping, mis tagab hoonetele, nende juurde kuuluvatele rajatistele ja varale maksimaalse kindlustuskaitse. Nii on korteri või korteriomandiga koos kindlustatud ka keldriboks või panipaik ja seal paiknevad asjad,” selgitab Pukk.

„Eelmine aasta oli kahjujuhtumite poolest väga mitmekülgne: augustis olid rahe-, novembris tormi- ja detsembris üleujutuse- ja mereveekahjud. Jaanuaris lisandusid veel mitmed lume- ja jääkahjud. Kahjuks on endiselt palju ka tulekahjusid: Päästeameti statistika kohaselt toimus Eestis kokku mullu 1610 tuleõnnetust, millest 790 olid seotud eluruumidega. Kusjuures kindlustatud oli neist ainult iga viies,” räägib Pukk. Ta paneb inimestele südamele, et tähtis on maja küttesüsteemid korras hoida, vaadata üle korstnad ning suitsuandurid ja lasta paigaldada liigpinge piirikud, mis hoiavad ülepinge korras õnnetuse ära. „Iga asi muudab meie kodu ohutumaks nii meile, naabritele kui üürnikele.”

Kes kaitseb teie üürnikku?

Üldjuhul on korteri kindlustamine omaniku kohustus. Samas võib ka üürnik kokkuleppel omanikuga korteri kindlustada, kuid siin tuleb tähele panna, et üürniku vara ei kuulu korteriomaniku koduse vara hulka. Seega soovitage oma üürnikule korterisisustus eraldi kindlustada. Kindlustada saab igasugust vara alates televiisorist, sülearvutist ja telefonist kuni köögitehnika, korteris hoitava jalgratta ning hinnaliste esemete ja kunstiteosteni välja.

Kes vastutab aga siis, kui teie korterist alguse saanud veeõnnetus või tulekahju peaks kahjustama naabreid? Ikka teie kui korteri omanik, olenemata sellest, kas õnnetus sai alguse üürniku hooletusest või kogemata. Seega võiks lisaks sõlmida vastutuskindlustuse, mis hüvitab kolmandale isikule tekitatud kahju.
Vastutuskindlustuse kaitse laieneb üle kogu Eesti ja tervele teie perele. Nii et kui teie laps lõhub kogemata kaupluses klaasvitriini ära ning teile esitatakse selle hüvitamiseks nõue, maksab selle hüvitamiseks vajamineva summa kindlustus. Vastutuskindlustuse minimaalne hüvitislimiit algab 3000 eurost.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/kindlustus/kodukindlustus-kaitseb-ebameeldivuste-eest

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Arco Vara: Pärnu ja Pärnumaa korterituru ülevaade 2016-04

27.04.2016 Diana Nõmme

Pärnu korteritehingute arv kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,2% ja keskmine ruutmeetri hind 12,1%. Pärnumaa korteritehingute arv kasvas 17,8%, kuid keskmine tehingu hind ja keskmine ruutmeetri hind jäid eelmise aasta tasemele.

Keskmiseks korteri hinnaks oli Pärnus 47 733 € ja Pärnumaal 37 178 €. Keskmine ruutmeetri hind oli Pärnus 935 € ja Pärnumaal 719 €.

Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on mõnevõrra kasvanud. Tõusnud on nii keskmine hind kui ka mediaanhind. Võrreldes kolmanda kvartaliga on Pärnumaal ja Lääne-Eestis tervikuna pinnaühiku keskmine hind püsinud aga varasemaga samal tasemel. Tehinguhind on langenud, kuid kvartalistatistikast ei tohiks pikemaajalisi järeldusi teha.

Pärnu ja Pärnumaa korterituru dünaamika I kvartalis

Allikas: Maa-amet

Pärnu kinnisvaraturg on tugevalt hooajaline, elavnedes suvekuuma lähenemisega ja hääbudes jahedate sügisilmade saabumisega. Pärnu on kuurortlinnana hinnatud nii Eesti kohalike elanike kui ka välismaalaste seas. Tüüpilised Pärnu korteriostjad on pered, töötavad noored, püsisuvitajad ja ka väikeinvestorid.

Need, kes külastavad Pärnut igal suvel, puhkavad selles kuurortlinnas iga kord pikemalt kui paar päeva ja suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad. Heas asukohas paikneva Pärnu korteri puhul tuleb suvel nädala eest maksta sama palju üüri, kui talvel terve kuu eest.

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud.

Arco Vara hinnangul asuvad Pärnu olulisemad korterelamute uusarendused Aida 7, Suur-Jõekalda 2, Aisa 39 ja Seedri 4. Väiksemaid arendusi on turul mitmeid. Pärnu uusarendustes jäävad korterihinnad vahemikku 1 125 – 2 900 €/m². Kvartali jooksul on ostetud üksikud korterid, kuid kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Pärnus

1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
900 – 2 300	750 – 2 250	600 – 2 350

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Müügikuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2016. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli aktiivses müügis ligikaudu 150 Pärnu korterit. Uusi kortereid on müügis sadakond. Pärnu linna piires on üüripakkumisi 60 ringis.

Pärnu ja Pärnumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Pärnu ja Pärnumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Pärnus toetavad positiivset ostutrendi korterite kõrged üürihinnad suveperioodil. Nii mõnelgi juhul otsustatakse suvituskorteri asemel sobiv kinnisvara hoopis osta. Uusarenduste müügiaeg pikeneb, kuid hinnad reageerivad sellele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad eelkõige elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

Kommentaar: Diana Nõmme, Pärnu osakonna juht

Kui Pärnumaa korterihinnad püsivad eelmise aastaga enam-vähem samal tasemel, siis Pärnus on tunda pakkumise kahanemist ja sellest tulenevat hinnatõusu.

Suve lähenedes on oodata Pärnu kinnisvaraturu elavnemist ja üürihindade järsku tõusu, mis leiab aset igal aastal.

Kevaditi saab hoogu juurde ka maakodude otsimine. Eriti otsitud on Pärnumaal merelähedased vanemad talumajad, mida ostja saaks oma kätega ning oma maitse järgi korda teha.

Luksuslik remont paneelmajas – kahe teraga mõõk

27.04.2016 Tõnu Toompark

Korterituru müügipakkumiste hulgas moodustavad ühe osakese „mägedel“ asuvad vanemate elamute korterid, milles on tehtud kas luksuslik või sellele pretendeeriv remont. Kuigi sellised renoveerimistööd on tehtud endale mõnusa elamiskeskkonna loomiseks, peab alati arvestama, et hiljem korteri müükipaneku korral võib selline remont olla justkui kahe teraga mõõk.

Niisuguse karmivõitu hinnangu tingib asjaolu, et müügi korral on omanikul igati asjakohane soov saada tagasi ka vähemalt osa rahast, mis on sellise kalli remondi alla pandud. See tähendab, et antud korter on tavapärasest sama piirkonna renoveeritud korterist oluliselt kallim, võisteldes pakkumishinnalt korteriga uues majas. Ja kuigi teemakohaseid kortereid on ka müüdud, ei saa selle õnnega enamik pakkujaid siiski arvestada. Miks?

Esiteks, nagu juba öeldud, võistleb säärane korter oma hinnalt uue elamispinnaga, kuid ostuhuvilisel tekib küsimus, milleks osta näiliselt uhkem korter vanemasse paneelmajja, mille kommunaalkulud on tihti remondifondi ja laenude tõttu kõrged, kui sama raha eest saab täiesti uute kommunikatsioonide ja moodsamate planeeringutega korteri.

Teiseks, Musta-, Lasna- ja muud „-mäed“ ning sarnased linnaosad on oma kindla hinna- ja kvaliteeditasemega, kus pole kunagi olnud luksuskortereid ning ostjaskond seda ei eeldagi. Nii minnaksegi neisse linnaosadesse otsima taskukohasemat elamispinda, mis kas vajab remonti või on juba lihtsalt, kuid kvaliteetselt renoveeritud.

Seega tasub „paneelikasse“ oma disain- või luksuskodu rajades arvestada, et te ei pruugi leida ostjat, kes selle kõige eest on hiljem nõus täit raha välja käima. Endised magalad on osa meie elamufondist, neid tehakse korda ning pole mõtetki rääkida nende lammutamisest või getostumisest, kuid siiski tasub meeles pidada, et neisse majadesse ostjail on ehk teised rahalised võimalused, eelistused ning luksuskorterite otsijad nõukogude-aegseid paneelmaju tõenäoliselt ei vaatagi.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarahindade aeglasem kasv on vähendanud finantsstabiilsuse riske

27.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on lähiajal väikesed
Majapidamiste laenumaksevõime püsib hea, seda toetab sissetulekute kiire kasv
Ettevõtete laenumaksevõime võib edaspidi nõrgeneda, kui kasumlikkuse vähenemine jätkub
Rootsi kiire laenu- ja kinnisvarahindade kasv pole vaatamata ametivõimude pingutustele vähenenud
Rootsi kinnisvarahinna kasv kätkeb riske Eesti majandusele ja siin tegutsevatele pankadele
Muutus pankade kapitalipuhvris – alates augustist on kavas nõuda kommertspankadelt 2% asemel 1% suuruse süsteemse puhvri hoidmist
Swedbankile ja SEB Pangale on täiendavalt kavas kehtestada süsteemselt oluliste pankade lisapuhver 2% tasemel

Riskid Eesti finantsstabiilsusele on lähiajal väikesed. Kuigi väliskeskkonnast tingitud määramatus on suur, vähendavad riske finantssektori toimimisele ettevõtete kogutud finantspuhvrid, majapidamiste suhteliselt hea rahanduslik olukord ja pangandussektori omavahendite kõrge tase.

Rahvusvaheline finantskeskkond muutus 2016. aasta alguses varasemaga võrreldes ebakindlamaks. Maailmamajanduse kasvu väljavaadete suhtes tekkinud ebakindlus tõi kaasa hinnalanguse rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel. Lisaks iseloomustab Euroopa Liidu pangandust halbade laenude suur osakaal ning väikese majanduskasvu ja madalate rahapoliitiliste intressimäärade keskkond. Riske võimendab ka mitmete Euroopa riikide suur võlakoormus ja võimalus Ühendkuningriigi lahkumiseks Euroopa Liidust.

Eesti majanduskasv oli viimase kuue aasta aeglaseim. Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt mitme naaberriigi nõrk majandusolukord ja ahtad ekspordivõimalused. Eesti majanduskasvu kiirenemine oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust. Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata on Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime püsinud hea. Majapidamistel toetas seda sissetulekute kiire kasv ja võlakoormuse püsimine samal tasemel. Ettevõtete kasumlikkus vähenes kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. Kui kasumlikkus jätkab vähenemist, siis võib ettevõtete laenumaksevõime tulevikus nõrgeneda ja seeläbi halveneda pankade laenukvaliteet.

Kuigi Rootsis on tehtud samme kinnisvarahindade tõusuga kaasnevate riskide vähendamiseks, on jätkunud kinnisvara tagatisel antavate laenude ja kinnisvarahindade kiire kasv. Majapidamiste suurest võlakoormusest tulenevalt on Rootsis oht, et kinnisvarahindade languse või laenuteeninduskulude suurenemise korral vähendavad majapidamised tarbimist. See mõjutaks laialdasemalt Põhja-Balti regiooni majandusarengut ja vähendaks nõudlust Eesti ettevõtete toodangu järele. Teiseks võib see suurendada Eestis tegutsevate pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamisriski, kuna Eesti suuremate pankade likviidsusjuhtimine on tihedalt seotud emapangagruppidega.

2015. aastal Eesti kinnisvarahindade tõus küll aeglustus, ent madalate intressimäärade ja suhteliselt kiire palgakasvu keskkonnas püsib endiselt kinnisvarahindade ja laenamise liigkiire kasvu risk. Laenubuumi riski vähendamiseks tulevikus kehtestas Eesti Pank eelmisel aastal ennetava sammuna nõuded eluasemelaenude väljastamisele. Eesti Pank on tulevikus valmis kehtivaid nõudeid karmistama ja erandite kasutamist piirama juhul, kui laenuvõtjate omafinantseeringu osa peaks oluliselt vähenema ja riskid suurenema.

Finantssüsteemi toimimise kindlustamiseks on Eesti Pank kehtestanud pankadele täiendavad kapitalipuhvri nõuded. Alates 2014. aastast kehtib pankadele 2% süsteemse riski puhver. Puhvri eesmärk on suurendada pankade vastupanuvõimet, et nad suudaksid tulla toime järsu majanduslangusega, ja vähendada kontsentreeritud pangandusstruktuurist tulenevaid riske. Alates selle aasta augustist plaanib Eesti Pank muuta süsteemse riski puhvri põhimõtteid. Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad hoidma 2% asemel 1% suurust süsteemse riski puhvrit, et maandada järsu majanduslanguse riski, mis tuleneb Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast. Süsteemselt olulised pangad – Swedbank AS ja AS SEB Pank – peavad sellele lisaks hoidma veel 2% suurust puhvrit, et maandada kontsentreeritud pangandusest lähtuvaid riske. Muutuse järel kehtib kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale kapitalinõuete kogupuhver 13,5% tasemel ja kõigile teistele pankadele 11,5% tasemel.

Loe lähemalt värskest Finantsstabiilsuse ülevaatest