Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nordecon sõlmis lepingu Kohtla-Järve reoveepuhasti laiendamise projekteerimis- ja ehitustöödeks

03.12.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS sõlmis eile lepingu OÜ-ga Järve Biopuhastus Kohtla-Järve reoveepuhasti laiendamise projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. Tööde maksumus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Sellise suurusega keskkonnaprojekte saab üles lugeda praegu ühe käe sõrmedel – võrreldes möödunud aastaga on Eestis rajatiste ehitamine oluliselt vähenenud,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Nordeconi jaoks on Kohtla-Järve reoveepuhasti laienduse ehitus hetkel suurim vee- ja kanalisatsiooniprojekt ning juba pooleteise aasta pärast loodame tellijale üle anda kaasaegse reoveepuhastussüsteemi.“

„Järve Biopuhastusega on Nordecon koostööd teinud varemgi. 2012. aasta hilissügisel sõlmisime lepingu Kiviõli linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide esimese osa ehitamiseks ning need tööd oleme tänaseks edukalt lõpetatud,“ lisas Avo Ambur.

Avo Amburi sõnul tuleb lepingu järgi koostada Kohtla-Järve piirkondliku reoveepuhasti bioloogilise osa eel- ja tööprojektid. Reoveepuhasti jõudluse suurendamiseks ja tehnoloogilise protsessi täiustamiseks ehitatakse juurde neljas paralleelse bioloogilise puhastuse liin koos muude rajatistega. „Nordeconi ülesanne on projekteerida ja rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti nii, et olemasolev puhasti töötaks tõrgeteta ka ehitustööde ajal,“ rääkis Avo Ambur

Kohtla-Järve reoveepuhasti laiendamise tööd on riigihange, mille kaasrahastaja on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Projekteerimis- ja ehitustööde kestuseks on planeeritud 550 päeva.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 730 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Uus käsiraamat pärimisest „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

03.12.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-9655-0-2
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Kontaktid

Kirjastaja
Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@kinnisvarakool.ee

Käsiraamatu autor
Evi Hindpere
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo
+372 565 5823
evi@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Maa-amet uuendas kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonda

03.12.2015 Tõnu Toompark

Maa-amet uuendas kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonda eesmärgiga pakkuda kõigile huvilistele statistikaga tutvumiseks paremaid ja paindlikumaid võimalusi.

Eestis tehtud kinnisvaratehingute kohta saavad kõik huvilised juba alates 2007. aastast teha päringuid ja koostada ülevaateid. Seda tänu Maa-ameti eestvõttel valminud kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnale.

“Kümnekonna aastaga on päringukeskkonna kasutamine tublisti suurenenud – lisaks kinnisvara ostu ja müügiga tegelevatele inimestele vaatavad sealt andmeid paljude ametite esindajad ja muidugi kinnisvaraomanikud ise,” ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. “Meid on nii vajalike turuandmete avalikustamise eest tunnustatud, samas on tehtud ka ettepanekuid päringukeskkonna täiendamiseks. Oleme kasutajate soovidega arvestanud ja loonud neile info saamiseks senisest rohkem võimalusi.”

Selleks, et saada paremat ülevaadet kinnisvaraturul toimuvast, on lisatud uued aruanded. Näiteks saab nüüdsest vaadata tehingute statistikat, mis baseerub Ehitisregistris registreeritud hoonete andmetel ning residentsusega seotud aruandeid. Veel on lisandunud võimalus pärida andmeid korraga mitme piirkonna kohta ja vaadata tulemusi kasutaja soovitud kujul, sh eksportida neid Exceli-tabelisse.

Kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonna andmete aluseks on 1996. aastal valminud tehingute andmebaas, millesse kantakse notaritelt saadud teave kogu Eestis toimuvate kinnisvara võõrandamistehingute kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Äripindade turg jätkuvalt aktiivne

03.12.2015 Daniel-Aleksander Chasan

Kinnisvaraturul on jätkuvalt hulk investoreid, kes otsivad üürilepingutega kaetud äripindu.

Euro Kinnisvarateenused vahendas selle aasta novembris kolme äripinna müügitehingut kogusummas kolm ja pool miljonit eurot. Ostjad soetasid äripinnad investeerimise eesmärgil.

Müüdi tootmishoone Lasnamäel, mille müügiperiood oli poolteist aastat, büroohoone kesklinnas müügiperioodiga veidi alla aasta ning äripind vanalinnas, mille müügiperioodi pikkus oli kaks kuud.

Sarnaste objektide puhul kaaluvad ostjad põhjalikult kinnisvara iseloomustavaid näitajaid ning läbirääkimised kestavad keskmisest kauem. Soovitakse leida parim turul olev pakkumine.

Daniel Chasan
Euro Kinnisvarateenused OÜ

Swedbank: 2015 – aktiivne aasta kinnisvarasektoris, samas hinnakasv on pidurdunud

03.12.2015 Tõnu Toompark

Baltikumi majanduskeskkonna arengud on laenamiseks jätkuvalt soodsad ning uute eluasemelaenude maht püsib heal tasemel kogu regioonis, samas on kasvu tempo aeglustumas.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktori Andres Tukki sõnul soodustavad jätkuv majanduskasv, vähenev töötus ja kasvav reaalpalk ning madalad intressid laenamist kogu Baltikumis. „Kasv on olnud tugevam Eestis ja Leedus ning selle taga on eelkõige üldine kinnisvaraturu aktiivsus,“ lisas ta.

Pealinnadest on kinnisvaraturu hinnatase jõukohaseim Riias. „Tallinnas ja Vilniuses olid kinnisvara hindade ja palga kasv peaaegu võrdsed, Riias aga kasvasid palgad kiiremini,“ selgitas Tukk.

Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus on enim laenuvõtjaid vanusegrupis 26-30 aastat. Laenajate kuusissetulekute tase jääb kõikides riikides valdavalt vahemikku 1000-1500 eurot. „Kõige sagedamini võetakse laenu Eestis 27-29 aastaselt, Lätis 30-32 ja Leedus 30-31 aastaselt. Suuremaid laene võetakse kogu Baltikumis pigem kolmekümnendates eluaastates, kui on valmidus suuremaks maksekoormuseks ning on olemas piisav puhver muudeks kuludeks. Lätis ja Leedus on kasvanud laenuvõtjate arv sissetulekuga 1000 kuni 1500 eurot, Eestis on suurenenud aga nende laenuvõtjate arv, kelle sissetulek on üle 1500 euro,“ lisas Tukk.

Uute korterite müük on märkimisväärselt kasvanud Tallinnas, uusarenduste hinnad on stabiliseerumas. „Uued korterid moodustavad pea veerandi kõikidest kinnisvara tehingutest ning Tallinnas on tänavu uusi kortereid müüdud 67% enam kui möödunud aastal,“ märkis Tukk.

Positiivse faktina võib Eesti kohta välja tuua, et kliente, kelle laenu jääk ületaks tagatisvara turuväärtust praktiliselt enam pole. „Makseraskustes kodulaenu kliente on Eestis samuti minimaalselt. Lätis võtab taastumine veel aega,“ lisas Tukk.

Veel fakte:

Pea pool (43%) kinnisvaraturu tehingutesttoimuvad klientide omavahenditest (ilma laenuta)
Omafinantseeringuga kuni 15 000 eurot on Eestis 48%, Lätis 73% ning Leedus 74% rahalise sissemaksega laenuvõtjatest. Samas kõikides riikides on kasvanud klientide osakaal, kelle rahaline sissemakse on üle 15 000 eurot.
Kõikides riikides on kasvanud kaaslaenajaga võetud laenude osakaal – Eestis 41% (+4%), Lätis 47% (+10%) ja Leedus 67% (+6%).
Eestis ostetakse Läti ja Leeduga võrreldes väiksema üldpinnaga kodusid. Korterite puhul domineerivad kõikides riikides kuni 75 m2 suurused varad.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Valmis Süda tänava äärse kvartali detailplaneering

03.12.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võttis vastu Süda tänava ja Pärnu maantee vahelise ala detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada alale kuni 8-korruselised äri- ja eluhooned.

Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33, Pärnu mnt 35, Pärnu mnt 37, Pärnu mnt 41, Pärnu mnt 41a, P. Süda tn 2 // 2a ja P. Süda tn 4 kinnistute ja lähiala detailplaneering hõlmab 1,62 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Detailplaneeringuga luuakse võimalus ehitada alale jäävatele kruntidele kuni 8 maapealse ning kuni 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhooned. Lisaks on detailplaneeringus määratud Pärnu maantee laiendamiseks vajalik maa-ala ning kõigi kruntide kasutamise tingimused.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Tallinna Kesklinna Valitsus korraldavad vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kesklinnas Pärnu maantee ja P. Süda tänava vahelise maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Pärnu maantee põhjaküljel on välja kujunenud ühtne ehitusjoon. Iseloomulikud on kuni 6-korruselised äriruumidega korterelamud. Haljastus praktiliselt puudub. Samas P. Süda ja Tatari tänava vaheline osa on hoonestatud valdavalt puitelamutega ning alale on iseloomulik rohke kõrghaljastus.

Planeeritud maa-alal paiknev P. Süda tn 2 elamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Lisaks jääb planeeritud maa-ala arheoloogiamälestiseks tunnistatud ja II at eKr – 16. sajandist pärinevale asulakohale, mis piirneb Kentmanni tänava, Liivalaia tänava, Tatari tänava, Pärnu maantee ja Sakala tänavaga. Osa planeeringualast ulatub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Planeeritud maa-alale ulatub ka arhitektuurimälestiseks tunnistatud P. Süda tn 8 hoone kaitsevöönd.

Planeeritud ala Tallinna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala. Alale võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Soravia Center OÜ. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 11. novembri 2009 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 1.-2. detsembrini 2009 ning 3. detsembril 2009 korraldas Tallinna Kesklinna Valitsus eskiislahenduse avaliku arutelu.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Elu korteriühistus: Suitsetamine rõdul

03.12.2015 Kätri Sarapuu

Küsimus: Kas ma saan keelata enda naabril rõdul suitsetamise? Iga kord, kui ta rõdule suitsetama läheb, on seda haisu tunda ka minu korteris.

Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu. Tubakaseaduse § 29 p 19 keelab suitsetada vaid korrusmaja nendes ruumides, mis on korteriühistu liikmete poolt üldkasutatavad, see tähendab, et suitsetada ei tohi korterielamu koridorides, trepikodades ja muudes üldkasutatavates ruumides, nt liftides, keldrites ja pööningutel. Rõdudel suitsetamine ei ole keelatud.

Lahendusena võivad korteriomanikud nimetatud küsimuse võtta päevakorda korteriomanike üldkoosolekul, kus kõik korteriomanikud peavad jõudma kokkuleppele suitsetamise keelamise kohta rõdudel. Sellisel juhul peaks vastavasisulise märke kandma ka kinnistusraamatusse.

Kätri Sarapuu, jurist

Riias büroohoone omandanud EfTEN tegi oma senise suurima investeeringu Lätis

02.12.2015 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond II AS omandas Catella Real Estate AG-lt Riias asuva A-klassi büroohoone Duntes Biroji. Tegu on fondivalitseja seitsmenda investeeringuga Lätis, mida juhib EfTEN Capitali Läti tütarfirma.

2007. aastal E.L.L. Kinnisvara poolt arendatud ja Merko ehitatud Duntes Biroji on Riia äripiirkonna üks parimaid büroohooneid. Arhitektuuriliselt silmapaistvas ning kõrgetasemelise ehituskvaliteediga büroohoones on kokku 18 000 ruutmeetrit üldpinda. Hoone rentnike hulka kuuluvad rahvusvahelised suurettevõtted nagu Statoil, Samsung, McDonalds, LHV Bank, Royal Canin, Takeda ja mitmed teised.

Tunnustatud Soome arhitekti Tuomo Siitoneni loodud Duntes Biroji pälvis 2008. aastal Riia parima büroohoone tiitli. Tänu moodulsüsteemile saab büroopindade planeeringut hästi kohandada vastavalt üürnike individuaalsetele vajadustele. Kaheosalises büroohoones on seitse korrust ja ruumikas klaasaatrium. Kinnistul on kokku 344 parkimiskohta.

Peamiselt institutsionaalstele investoritele suunatud EfTEN Kinnisvarafond II AS-i fondijuht Viljar Arakas: “Heameel on teatada EfTEN Kinnisvarafond II juba teisest investeeringust 2015. aastal, peale Radisson Blu Sky hotelli omandamist Tallinnas. Duntes Biroij sobitub väga hästi EfTEN-i portfelli ning tehing on kooskõlas fondi nn core-investeerimisstrateegiaga.”

Duntes Biroji on seni EfTEN-i suurim üksikinvesteering Lätis. Konfidentsiaalsusklauslist tulenevalt ei kuulu tehingu hind avalikustamisele. Tehingut finantseeris Läti SEB pank.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Algavad Eesti esimese liginullenergia koolihoone ehitustööd

02.12.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Ehitus5ECO OÜ sõlmisid täna lepingu Põlva tulevase riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks. Ehitustööde maksumus on 3,08 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Enam kui 2 300 ruutmeetri suurune gümnaasiumihoone ehitatakse 1963. aastal valminud internaadihoone asemele aadressil Piiri tänav 1. Uus koolihoone valmib aasta pärast.

Gümnaasiumihoone rajamisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele, eesmärgiga ehitada Eestis esimene koolihoone liginullenergiahoonena.

Hoone projekteerinud AS Resand kaasas töödesse Saksa arhitektuuribüroo ArchitekturWerkstatt Vallentin arhitekti Gernot Vallentini, kellel on suured kogemused tänapäevaste energiasäästlike koolide ja lasteaedade projekteerimisel. Vallentin on maailmas esimese sertifitseeritud passiivmaja koolihoone arhitekt ja teda on tunnustatud innovatiivsete ideede rakendamise ja heade näidete loomise eest Saksamaa riikliku teenetemärgiga.

Haridus- ja Teadusministeerium ja RKAS on sõlminud koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev.

Põlva tulevase riigigümnaasiumi ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Arco Vara kinnisvaranõuanded uueks aastaks

01.12.2015 Tõnu Toompark

Arco Vara Tartu esinduse töötajad otsustasid advendiaja algul kõigi praeguste ja tulevaste klientide tähelepanu juhtida küsimustele, millele peaks kinnisvaraostjad ja omanikud 2016. aastal tähelepanu pöörama.

Milliseid kinnisvaraturu trende tasuks uuel aastal jälgida?

Urmas Kaasik, kutseline hindaja

Hinna kujunemise põhialuseks on pakkumise ja nõudluse vahekord, seega on ostjal oluline jälgida, kui palju on turule tulemas ja juba olemas kortereid, maju, aga ka vabu krunte. Seega tasub ostjal aeg-ajalt jälgida mõne suurema kinnisvaraportaali pakkumisi ning saada aimu, millised objektid seisavad pikemalt müügis, milliseid juurde tekib, kuidas käitub üldine pakkumiste arv ja millises suunas liiguvad hinnad.

Ostusoovi tekkides tuleb varuda aega ja turuga end kurssi viia. Lihtsam lahendus on valida Arco Vara kontori telefoninumber või kirjutada e-kiri ning meie inimesed aitavad teid.

Milliseid eluasemeid õnnestub uuel aastal tõenäoliselt Tartus kõige paremini müüa?

Janika Toots, maakler

Arvan, et tendents oluliselt ei muutu, eelistatud on uuemad või uued korterid kesklinnas ja selle vahetus läheduses. Hinnatud on ka 4-toalised korterid ning väikesemad majad.

Kuna turul on valikut palju, oodatakse kaasaegseid lahendusi, soodsaid ülalpidamiskulusid ning head ruumiplaneeringut.

Millise hinnatasemega peaks Tartus uute korterite puhul uuel aastal arvestama?

Kerli Koha, Eesti hindamisosakonna juht / kutseline hindaja

Uute korterite hinnatase järgmisel aastal tõenäoliselt väga palju ei muutu. Äärelinna ehitatavates uutes majades jäävad korterite müügihinnad valdavalt vahemikku 1500 – 1800 eur/m² ja kesklinna piirkonnas vahemikku 2000 – 2500 eur/m².

Milliseid maju ostjad järgmisel aastal eelistavad?

Ragne Sõstra, maakler

Linnalähedasi.
Hea infrastruktuuriga.
Avara planeeringuga.
Hea hinna ja kvaliteedi suhtega.
Valmis maja puhul peab kindlasti dokumentatsioon korras olema.
Võimalusel privaatne asukoht.

Mis juhtub paneelmajade korteritega?

Viktoria Ivanova, maakler/hindaja

Märksõnaks on rekonstrueerimine – fassaadi soojustamine, ventilatsioonisüsteemi kaasajastamine ja katusekatte renoveerimine või vahetus. Korraliku hoolduse juures peavad vanad korterelamud veel pikalt vastu. Omanike hinnaootused püsivad võrreldes uute korterite hindadega liiga kõrged.

Jätkuvalt kardetakse rekonstrueerimislaenu, kuigi elamu soojustamisel langevad kommunaalkulud ja koos laenuga ei ületa igakuised maksed reeglina laenuta makseid.

Mida toob uus aasta eluaseme üürileandjaile?

Sirli Reinhaus, maakler

Arvestades uute korterite jõulist turuletulekut, siis kindlasti muutub üürilevõtjate jaoks oluliseks hinna ja kvaliteedi suhe. Kohusetundlik ja maksejõuline üürnik jääb aastateks paika, kui üüritav korter on heas korras ning viimistluselt võrdväärne uue korteriga.

Seega võiksid üürikorterite omanikud investeerida objekti korrastamisse (uued aknad-uksed, põrandakatted, köögimööbel, sanitaartehnika, vannitoa- ja tualettruumi korrasolek). Kindlasti võib remondimahu ning teostaja osas nõu pidada oma maakleriga, kes oskab soovitusi jagada ning omab ka kontakte. Samuti tasub maakleriga julgemalt nõu pidada seaduslike nüansside osas (korrektsed lepingud, taustauuring, tulumaks jms).

Millega peaksid uuel aastal arvestama üürilevõtjad?

Kai Paade, maakler

Kuna üüripindu on turul piisavalt, sest investorid on soetanud hulgaliselt kortereid väljaüürimise eesmärgil, siis järgmisel aastal toimub ilmselt üürihinna korrektuur kergelt allapoole. Enne lepingu sõlmimist teevad üürileandjad üürilevõtjate osas põhjaliku krediidivõimekuse uuringu, enne kui leping sõlmitakse.

Mida tähele panna, kui soovid uuel aastal büroopinda üürida?

Reet Värnik, hindaja

Põhirõhk asetub büroopinna kuludele (üürihinna suurus, lisanduvad maksed kommunaalteenuste eest ja muud kulud). Eelistatud on keskmises seisukorras pinnad, uutes büroohoonetes välja üüritavad pinnad püsivad ilmselt kauem pakkumises.

Südalinnas ja selle lähiümbruses asuvad bürood on endiselt atraktiivsed ning need pinnad leiavad üürniku väga lühikese ajaperioodi jooksul.

Keskmine üürihind püsib pigem stabiilsena.

Mis toimub kaubandus- ja toitlustuspindade osas?

Tarvo Tamme, Tartu ja Tartumaa piirkonna juht/maakler

Jätkuvalt koondub kaubandus suurematesse keskustesse. Samas on kõrge nõudlus kesklinna piirkonnas asuvate 50-100 m² suurustele kaubanduspindadele. Üüri hinnatõusu ega langust ei prognoosi. Kaubanduskeskustes jääb täituvus peaaegu 100%-liseks.

Kesklinna toitlustuspindade osas püsib kõrge nõudlus, vaba pinda ei ole. Kui mõni pind siiski vabaneb, siis see avalikku pakkumisse ei satu. Tugevat, pikaajalist ja selge kontseptsiooniga tegijat eelistatakse uutele tulijatele ja üürihinna tõstmisele.

Kuhu investeerida, kui tahaks uuel aastal raha kinnisvarasse paigutada?

Anne Heinlo, vanemmaakler

Põhilised märksõnad on kesklinn ja ka uuemad kortermajad võimalikult kesklinna lähedal. Parim ost on 2-toaline aga hea ost on ka 1-toaline korter, ideaalis mitte suure liikluskoormusega tänava ääres. Kui sõelale jääb korter vanemas korterelamus, siis tuleb jälgida, et hoone oleks heas seisus või veel parem juba renoveeritud. Parim variant on mõne aasta vanuses kortermajas asuv korter, kuna see on suure tõenäosusega juba sisustatud ja ei nõua suuremaid lisainvesteeringuid.

Kas midagi muutub seadusandluses, millega kinnisvaraomanik peaks arvestama?

Marge Saaremets, maakler

Kuna uus ehituseadustik jõustus 1. juulil 2015, siis tekitab see jätkuvalt segadust ja seda tuleks hoolega jälgida. Maksuamet pöörab järgneval aastal kindlasti suuremat tähelepanu üüritulu saajatele ja deklareerijatele.

Uuest aastast kehtima hakkav tulumaksuseaduse muudatus kehtestab renditulu maksustamise reeglid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks. Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma kuludokumente esitamata.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

SEB nädalakommentaar: Kiire palgakasv ei sobitu aeglase majanduskasvuga

01.12.2015 Mihkel Nestor

Kolmanda kvartali kiire palgakasv on töötava inimese seisukohast rõõmustav uudis. Kasvav hõive ja keskmine palk tekitavad samas ka kummastust, sest ettevõtete tulud ei suurene ning majanduskasv oli kolmandas kvartalis pea nullilähedane.

Palgakasv jätkub

Neljapäeval avaldatud palgastatistika kohaselt ulatus kolmandas kvartalis keskmine palk 1045 euroni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes keskmine palk seega koguni 7% võrra. Et madalate energiahindade tõttu on Eesti majandus deflatsioonis, siis on hinnamõjusid arvesse võttev reaalpalk kasvanud veelgi enam, 7,5% võrra.

Joonis 1. Keskmine palk 2015. aasta III kvartalis tegevusalade lõikes, eurot.

Tegevusaladest suurenes protsentuaalselt palk mitmes suhteliselt madalapalgalises sektoris. Kõige kiirem oli kasv majutus- ja toitlustusvaldkonnas, kus makstav keskmine palk tõusis lausa 17%. Et sektoris töötab palju ametlikult miinimumpalka teenivaid töötajaid, võib põhjus seisneda miinimumpalga kasvus, kuid ei saa välistada, et teatud mõju mängib ka maksuameti hoogustunud tegevus.

Palgakasv oli tempokas veel kunsti ja meelelahutuse alal (12%) ning kinnisvaraalases tegevuses (11%). Märkimisväärse panuse üldisesse palgatõusu andsid kaks sektorit, mille palkasid kujundab suuresti keskvalitsus – haridus ja tervishoid. Kui haridustöötajate keskmine palk suurenes pea 10%, siis tervishoiutöötajatel 8%. Eriti just õpetajate palgatõus on viimastel aastatel olnud selge poliitiline prioriteet, mis on lõpuks ka realiseerumas. Tervishoiutöötajad naudivad see-eest varasemate kokkulepete vilju.

Survet palkade tõusuks põhjustab aina süvenev tööjõu nappus. Viie protsendi lähedale langenud töötuse määr tähendab, et vaba tööjõuressurss on sisuliselt ammendunud ja töötajaid värvatakse juba hõivatud inimeste seast. Töötajate ülemeelitamine eeldab enamjaolt aga valmisolekut maksta kõrgemat palka.

Omaette küsimuseks jääb põhjus, miks ettevõtted nullilähedase majanduskasvu juures peavad vajalikuks töötajaid juurde palgata ning kuidas on võimalik lubada palkade kasvu olukorras, kus loodav lisandväärtus ei suurene. Et esialgse hinnangu kohaselt suurenes sisemajanduse kogutoodang kolmandas kvartalis vaid 0,5% võrra, oleks loomulik näha tööandjate suurt ettevaatlikust tööjõukulude suurendamisel. Seetõttu tundub vaid tööturunäitajatele tuginedes, et ehk ei olnud kolmanda kvartali SKP kasv siiski niivõrd madal ja täpsemate andmete selgumisel korrigeeritakse seda ülespoole.

Hoiuste kasv viimastel kuudel veidi aeglasem

Kuigi konjunktuuriinstituudi uuringute põhjal on inimeste hirm töötuks jäämise ees aasta jooksul mõnevõrra suurenenud, siis vähemalt mustadeks päevadeks raha kogumise tempo on veidi raugenud. Väga pika aja jooksul stabiilselt 8% juures püsinud eraisikute hoiuste kasv on viimasel kahel kuul veidi aeglustunud. Oktoobris suurenesid inimeste säästud pankades 6,7% võrra. Et jaemüügi käibed on viimastel kuudel olnud suhteliselt ühtlased, võib pangakontol seisvate summade vähenemine viidata ka palgakasvu raugemisele aasta neljandas kvartalis.

Samas ületab hoiuste kasv täna veel tuntavalt laenumahu kasvu, mis püsib eraisikute puhul 3,5% lähedal. Eraisikutele antud laenudest põhiosa moodustavate kodulaenude kogumaht on kasvanud viimastel kuudel 4% võrra, kuid välja antud laenude koguarv vaid 2% võrra. Uute laenude kasv on isegi mõnevõrra vähenenud, mis peegeldab elukinnisvara turu kerget aeglustumist.

Kuigi ettevõtete laenamine on kuude lõikes väga volatiilne, siis tundub see aasta teises pooles siiski hoogustunud olevat. 2015. esimesel poolaastal vähenes ettevõtete laenukäive 2% võrra eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Aasta teises pooles on 4 kuu jooksul eelmise aasta sama ajaga võrreldes laenukäive aga 26% suurenenud. Suurenenud laenamine võiks viidata sellele, et aasta lõpus on oodata ettevõtete investeeringute mõningast paranemist.

Vaadates laene eesmärgi järgi, on viimastel kuudel kasvanud ennekõike laenamine äritegevuse laiendamiseks, kuid ka äripindade finantseerimiseks. Tegevusaladest on tubli kasvu näidanud töötlev tööstus, kuid ka hulgi- ja jaekaubandus ning energeetikasektor. Kuigi tööstussektori kindlustunde koondindikaator on mõnevõrra halvenenud, siis vähemalt vähest nõudlust probleemiks pidavate ettevõtete osakaal on langenud.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Strong wage increase and slow economic growth do not go well together

01.12.2015 Mihkel Nestor

The strong wage increase in the third quarter is good news for a working person. Increasing employment and average wages, on the other hand, are a bit mystifying against stagnant corporate income and near-zero growth in the third quarter.

Upward wage developments continue

According to wage statistics, published on Thursday, the average wage reached EUR 1045 in the third quarter. It means that compared to the same time last year, the average pay increase was as much as 7%. As low energy prices have forced the Estonian economy into deflation, real salaries that take account of price impact, have grown even more – by 7.5%.

In terms of the areas of activity, as a percentage the wage increase was highest in several relatively low-wage sectors. The fastest growth was in the accommodation and catering sector where the average wage grew by an astounding 17%. As this is a sector to employ lots of people that officially earn only minimum wage, the factor behind the growth may be the increase in the minimum wage; however, the intensified activities of the Tax Board might also have had an impact. Wage increase was also apace in the art and entertainment segment (12%) and in real estate activities (11%). Two sectors, whose wages are mostly shaped by the central government – education and healthcare – were significant contributors to the general wage increase. While the average salaries of educators grew by 10%, for healthcare workers the growth was 8%. In the past few years, wage increases for teachers has been an especially clear political priority that is now finally materialising. Healthcare workers, on the other hand, are enjoying the fruits of earlier agreements.

The advancing shortage of labour puts pressure on wages to increase. The unemployment rate has now dropped close to 5% which means that free labour resources have essentially been depleted and new recruits come from people who are already otherwise engaged. But poaching implies a willingness to pay higher wages. In the light of near-zero economic growth, a question of another matter is: Why do companies feel the need for new recruits and how can they afford wage increase without creating more added value? As according to initial estimates, gross domestic product grew by just 0.5% in the third quarter, it could be expected that employers are cautious to increase labour costs. Therefore, based merely on the labour market indicators, it would seem that perhaps GDP growth was not that low and may be adjusted upwards after precise data is received.

Growth in deposits even slower in recent months

Although according to the surveys of the Institute of Economic Research, the population’s fear of unemployment has slightly grown throughout the year, the pace of saving for a rainy day has somewhat slowed down. The stable growth of 8% in private deposits over a prolonged period has in the past two months reduced a bit. In October, the savings of private individuals in banks increased by 6.7%. As retail turnovers have remained more at less at the same level in recent month, the decrease in funds sitting in bank accounts could imply that wage increases may have abated.

Nevertheless, the growth in deposits considerably exceeds that of loan volumes which for private individuals remains close to 3.5%. The total volume of home loans that accounts for a majority of private loans grew by 4% in recent months but the bulk of loans that were granted – by just 2%. Growth in new loans has even slowed down a bit which implies that the residential property market may be lagging a little.

Although corporate borrowing has been very volatile in the past months, it seems to have stepped up in the second half of the year. In the first half of 2015, corporate loan turnover decreased by 2% compared to the same period last year. In the second half of the year, loan turnover has surged upwards by 26% in the past four months compared to the same period last year. Increased lending might imply that corporate investments could be expected to improve slightly towards the end of the year. Breaking the loans down by their objectives, more loans have been taken out in recent months to expand business and also to finance commercial premises. As far as areas of activity are concerning, the processing industry has demonstrated solid results, as have wholesale and retail trade as well as the energy sector. Although the aggregate indicator of confidence has slightly deteriorated in the industrial sector, it is positive that the share of companies challenged by low demand has decreased.

Mihkel Nestor
Economic Analyst, SEB

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Быстрый рост зарплат не соответствует медленному экономическому росту

01.12.2015 Mihkel Nestor

С точки зрения работающего человека, стремительный рост зарплат может только радовать. В то же время рост занятости и средней зарплаты вызывает недоумение, поскольку доходы предприятий и экономический рост в третьем квартале стремились к нулю.

Зарплаты продолжают расти

В соответствии с опубликованной в четверг статистикой в третьем квартале средняя заработная плата достигла суммы в 1045 евро. По сравнению с аналогичным периодом прошлого года средняя зарплата выросла, таким образом, на целых 7%. Поскольку вследствие низких цен на энергию экономика Эстонии находится в состоянии дефляции, реальная заработная плата с учетом ценовых влияний выросла еще больше – на 7,5%.

В разрезе отраслей в процентном отношении заработная плата выросла в нескольких секторах с традиционно низким уровнем зарплаты. Самый заметный рост наблюдался в секторе гостиничного хозяйства и общепита, где средняя выплачиваемая заработная плата выросла на целых 17%. Поскольку в данном секторе многие работники официально получают минимальную зарплату, причина может крыться в росте минимальной зарплаты, однако нельзя исключать, что определенное влияние оказала и более активная деятельность Налогового департамента. Заработная плата заметно выросла также в секторах искусства и развлечений (12%), а также в сфере деятельности в области недвижимости. Существенный вклад в общий рост зарплат внесли два сектора, уровень зарплат в которых в значительной степени формирует центральное правительство, – образование и здравоохранение. Если средняя заработная плата работников сферы образования выросла практически на 10%, то занятые в области здравоохранения стали получать на 8% больше. Четким политическим приоритетом последних лет являлось именно повышение зарплат учителей, в конце концов он был реализован. Зато работники сферы здравоохранения наслаждаются плодами достигнутых ранее соглашений.

Давление к повышению зарплат создает все растущая нехватка рабочей силы. Уровень безработицы, снизившийся практически до пяти процентов, означает, что свободный ресурс рабочей силы, по сути, исчерпан и работников приходится нанимать из числа уже занятых. Переманивание работников в большинстве случаев подразумевает готовность платить более высокую зарплату. Другой вопрос, по-прежнему: причина, по которой предприятия на фоне практически нулевого экономического роста считают нужным увеличивать число работников, а также: как можно себе позволить увеличение зарплат в ситуации, когда создаваемая добавленная стоимость не растет. Поскольку, по первоначальной оценке, рост валового национального продукта в третьем квартале составил всего 0,5%, естественно выглядело бы острожное отношение работодателей к увеличению затрат по оплате труда. По этой причине, опираясь только лишь на показатели рынка труда, кажется, что, возможно, рост ВВП в третьем квартале все же был не таким скромным, и при поступлении более точных данных он будет скорректирован в сторону повышения.

В последние месяцы рост вкладов несколько замедлился

Несмотря на то, что исследования института экономических исследований показывают, что страх людей остаться без работы в течение последнего года несколько увеличился, по крайней мере, темп прироста накоплений «на черный день» немного снизился. Прирост вкладов частных лиц, который очень долгое время стабильно оставался на уровне 8%, за последние два месяца несколько снизился. В октябре сумма сбережений частных лиц в банках увеличилась на 6,7%. Поскольку в последние месяцы обороты розничной торговли были относительно равномерными, уменьшение хранящихся на банковских счетах сумм может указывать на замедление роста заработной платы в четвертом квартале.

В то же время рост вкладов сегодня ощутимо превышает рост объема кредитов, который в части частных лиц сохраняется на уровне 3,5%. Общий объем жилищных кредитов, составляющих основную часть выданных частным лицам займов, вырос за последние месяцы на 4%, однако общее число выданных кредитов увеличилось всего на 2%. Прирост новых кредитов даже несколько сократился, что отражает легкое замедление на рынке жилой недвижимости.

Несмотря на то, что по месяцам объемы кредитования предприятий было достаточно волатильным, складывается ощущение, что во втором полугодии они все же несколько увеличились. В первом полугодии 2015 года оборот кредитования предприятий снизился на 2% по сравнению с тем же периодом прошлого года. Во втором же полугодии оборот кредитования за 4 месяца вырос на 26% по сравнению с тем же периодом прошлого года. Возросшие объемы кредитования могли бы указывать на то, что в конце года можно ожидать некоторого роста инвестиционной активности. Анализ структуры кредитов по их целевому использованию показывает, что за последние месяцы выросло кредитование, прежде всего, с целью расширения коммерческой деятельности, а также финансирования коммерческих площадей. Среди отраслей уверенный рост продемонстрировала обрабатывающая промышленность, оптовая и розничная торговля, а также энергетический сектор. Хотя суммарный показатель уверенности промышленного сектора несколько ухудшился, по крайней мере, снизился удельный вес предприятий, которые считают проблемой низкий спрос.

Михкель Нестор
макроэкономист SEB

Oktoobris tööstustoodangu maht vähenes

01.12.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta oktoobris 2% vähem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. Augustis toodeti töötlevas tööstuses 2%, septembris 4% ja oktoobris 0,2% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Oktoobris põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete, metall- ja keemiatoodete ning ehitusmaterjali tootmises. Elektroonikaseadmete 25% languse põhjuseks oli eelmise aasta oktoobri kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud eelmise aasta oktoobri mahtu. Kuigi mõningates suurema osatähtsusega tööstusharudes (puittoodete, elektriseadmete, mööbli ja mootorsõidukite tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi oktoobris 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta oktoobriga võrreldes toodangu müük ekspordiks 8% ja müük kodumaisele turule 6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta oktoobrisi tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui septembris, sealhulgas töötlevas tööstuses 4% rohkem.

2014. aasta oktoobriga võrreldes toodeti elektrit 21% ja soojust 4% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, oktoober 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	0,9	-4,6	-2,1
Energeetika	-6,0	-14,9	-13,7
Mäetööstus	-2,7	-9,7	-7,9
Töötlev tööstus	3,7	-3,0	-0,2
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-7,2	-27,4	-25,3
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	1,5	6,8	9,3
toiduainete tootmine	2,3	-0,6	0,8
metalltoodete tootmine	-2,6	-9,7	-6,4
elektriseadmete tootmine	2,7	5,6	9,6
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	10,9	-13,8	-11,1
mööblitootmine	1,0	5,4	9,3
mootorsõidukite tootmine	15,8	15,3	18,3
ehitusmaterjali tootmine	-7,5	-12,6	-10,4
masinate ja seadmete tootmine	4,5	10,2	14,0

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.11.2015, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.11.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga.

Oktoobris jaemüügi kasv jätkus

01.12.2015 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet.

2015. aasta oktoobris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 442,7 miljonit eurot, seega jäi oktoobris kauplustesse 337 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv oktoobris veidi aeglustus. Kui septembris kasvas jaemüük neis kauplustes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 16%, siis oktoobris oli kasv 12%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes oli jaemüük ühe protsendi võrra väiksem kui eelmise aasta oktoobris. Enim suurenes oktoobris jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 39%). Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 33%) ning posti või interneti teel (kasv 30%).

Toidukaupade kauplustes jätkus oktoobris jaemüügi kasvu kiirenemine. Kui augustis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2% ja septembris 3%, siis oktoobris oli kasv 4%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu kiirenemisele avaldasid osaliselt mõju oktoobris toimunud soodusmüügikampaaniad.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 11%, mis oli märgatavalt kiirem kasv kui septembris. Mootorikütuse jaemüügi kiirele kasvule avaldas mõju mullusest 19,4% odavam mootorikütuse hind.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2015. aasta kümne kuuga (jaanuar–oktoober) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 520,7 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 85%. 2014. aasta oktoobriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 6% ja eelmise kuuga võrreldes 5%.

Statistika aluseks on küsimustik „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.11.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga.

Statistikaamet läheb jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetab alates 2016. aastast andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu (esimene pressiteade 2016. aasta kohta „Jaekaubandus, jaanuar 2016“ ilmub 02.03.2016). Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta.