Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Mustamäel toimus ülelinnaline elamumajanduskonverents

23.11.2015

Tallinn21. novembril toimus Mustamäel igasügiseseks traditsiooniks kujunenud ülelinnaline elamumajanduskonverents, seekord olid peateemadeks parkimisprobleemid, viiekorruseliste korterelamute liftidega varustamise võimalused ning „mägede“ tulevik üldisemas plaanis.

Paneelmajade heakorra, tehnosüsteemide ja energiasäästlikkuse parandamiseks on küll palju ära tehtud ja see pikendab hoonete kasutusaega, kuid jätab ikkagi õhku küsimuse nende linnaosade kaugemast tulevikust, tõdesid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi teadurid Erik Terk ja Aado Keskpaik. Elamiskeskkonna parandamine nõukogude ajal ehitatud paljukorruselistes linnaosades on väga laia sotsiaalse tähendusega küsimus.

Paljud riigid on töötanud välja ja ellu viinud programme paljukorruseliste linnaosade kompleksseks renoveerimiseks linna ja riigi ühtse läbimõeldud pikaajalise poliitika alusel. Tavaliselt eeldab taoline poliitika spetsiaalse pikaajalise madala intressiga laenu võimaldamist, et moraalse vananemise ohus olevad linnaosad mõistliku ajaga kompleksselt uuendada.

Ent erastatud korteriomandi tingimustes on taoliste programmide rakendamine kaunis keeruline ülesanne. Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Ülikooli ühistöös on praegu käimas esialgsete stsenaariumide koostamine, et jõuda välja pikaajalises perspektiivis jätkusuutlike ja rahuldavate lahendite leidmiseni vaadeldavate linnaosade viimiseks seisundini, mis võiks rahuldada ka järeltulevate põlvkondade elukeskkonnavajadusi.

Hertsog Lift OÜ osanik Tõnu Kõiv rääkis liftide rajamisest kasutusel olevatesse kortermajadesse. Viiekorruselised korterelamud tuleks liftidega varustada eeskätt liikumisraskustega vanemaid inimesi, aga ka väikelastega peresid ja liikumispuudega isikuid silmas pidades. Ainuüksi Mustamäel on selliseid maju 253.

Kõiv tõdes, et rahvastik vananeb ning seega suureneb ka vanemaealiste osakaal „mägede“ elanikkonnas, samas moodustavad just nõukogudeaegsed kortermajad endiselt suurima osa elamispinnast. Aja küsimus on, kui Õismäe ja Lasnamäe tornmajade liftid vajavad ulatusliku kaasajastamist

Skandinaaviamaades ja Soomes, aga ka Saksamaa idaosas on käivitatud kortermajade liftidega varustamiseks ulatuslikud riiklikud programmid.

Tüüpilise viiekorruselise kolme trepikojaga maja liftidega varustamisele kulub kokku umbes 300 000 €. Kui arvestada, et Kredex’i toetus kataks sellest 40%, oleks hinnanguline kuumaks korteri kohta 10-aastase laenuperioodi puhul keskmiselt 25 – 50 €.

Kõiv kinnitas, et tehniline lahendus liftide paigaldamiseks on olemas, ent idee teostamiseks on vaja riigi-omavalitsuse-kodanike koostööd.

Tallinna Tehnikaülikooli teadur Dago Antov kõneles autostumisest ja selle tulemitest magalarajoonide parkimiskorralduses. Tallinna transpordisüsteemi kolm peamist puudust on vajadus ühest linnaosast teise liikumiseks linna niigi ülekoormatud keskosa läbida, kitsad tänavad ja nende laiendamise võimatus ning mootorsõidukite suur hulk, eriti linna keskuses.

Sõiduauto sõidab aastas läbi keskmiselt 12 600 km, seega umbes 40-50 km päevas, sellest 15-20 km linnas.

Mustamäe on kõigest 8,09 ruutkilomeetrise pindalaga linnaosa, kus elab üle 66 000 inimese. See teeb asustustiheduseks 8103 elanikku ruutkilomeetril, mis on ühtlasi ka suurim näitaja Tallinna linnaosade lõikes. Suur asustustihedus viitab Mustamäe mikrorajoonide-sisestele parkimisprobleemidele. Mustamäe linnaosas on 18 300 parkimiskohta, mida on autode hulka arvestades ilmselgelt liiga vähe, tõdes Antov. Tallinnas on 379 sõidukit 1000 inimese kohta, mis tähendab, et Mustamäe linnaosa 66 344 elaniku sõidukite täielikuks teenindamiseks oleks tarvis ligi 25 000 parkimiskohta. Kehtiva parkimisnormatiivi järgi peaks aga Mustamäel ainuüksi elamute parkimisvajaduse rahuldamiseks olema lausa umbes 45 000 parkimiskohta. Arvestades avalike asutuste parkimisvajadust ja elukohalähedaste parkimiskohtade ristkasutuse võimalust, võib vaja minna minimaalselt 60 000 parkimiskohta

Eesti suuremates linnades pakub autoummikule liikumisalternatiivi eelkõige ühistransport, aga ka jalgratas, kui ruumilise planeerimise praktika hakkab arvestama neid kui liikumisviise, mitte kui sotsiaalset abi ja spordiga seonduvat tegevust, nentis Antov

Tänavu 1. juulist jõustunud ehitusseadustiku muudatusi tutvustas advokaadibüroo Cobalt nõunik Raul Keba.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Elu korteriühistus: Parkimise korraldus ja maamaksuseadus

23.11.2015

Meie majas on juriidiline isik advokaadibüroo. Neil on mitteeluruum 390,5m², majas kokku 1875,2m². Parkimiskohti 8, korteriomanikel 12 autot.

Küsimused:

  • Kas advokaadibürool on parkimise osas samad õigused kui korteriomanikel?
  • Kuna meil on 15% majast juriidiline isik, peavad elanikud maksma maamaksu. Räägiti, et 2015 aastast vastav otsus muudetakse, kas on selle kohta mingit infot?

Vastus: Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Seega vastavalt eeltoodule, leian, et advokaadibürool on parkimise osas samad õigused kui korteriomanikel, kui advokaadibüroo on korteriomandi omanik. Parkimiskohtade küsimuse lahendamiseks on vajalik kõikide korteriomanike kokkulepe.

Võrdlevaid redaktsioone maamaksuseaduse kohta saate vaadata siit:https://www.riigiteataja.ee/redaktsioonide_vordlus.html?grupiId=161873&vasakAktId=107062013006&paremAktId=104072014015. Muudatused maamaksuseaduses on järgmised: muudatused puudutavad maamaksu infosüsteemi korraldust, ühtlasi muudeti avalikus kasutuses oleva maa maksuvabastuse sätete sõnastust. Muudatused jõustuvad osaliselt 01.01.2015 ja osaliselt 01.01.2017.

Maa omanikud, kellele kuuluva maa sihtotstarve on osaliselt elamumaa ja osaliselt ärimaa, omavad kaasomandina nii elamise otstarbeks ette nähtud maad kui ka ärilisel eesmärgil kasutatavat maad. Tulenevalt korteriomandiseadusestning asjaõigusseaduse kaasomandi valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivatest sätetest, peab isik maksma vastavalt temale kuuluva osa suurusele kaasomandil lasuvaid makse ning maamaksuseadusest tulenevalt maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega nii elamumaa kui ka ärimaa eest.

Kui elamumaalt on korteriomanik maamaksu tasumisest vabastatud, siis temale kaasomanikuna kuuluva ärimaa osa eest tuleb korteriomanikul tasuda ka edaspidi maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega ).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Omaniku staatusega kaasneb lisaks õigustele ka vastutus

20.11.2015

ÄripaevKinnisvaraomanikul pole mitte ainult õigused, vaid ka kohustused üürniku ees, ning kui omaniku tõttu on üürnikul tekkinud kahju, peab ta selle hüvitama.

Kinnisvarajurist ja mitme kinnisvarateemalise käsiraamatu autor Evi Hindpere möönis, et kuigi tema praktikas pole olnud juhtumit, kus üürnik oleks esitanud kahjunõude otse omanikule, juhtub samas sageli, et kahjunõude esitavad omanikule naabrid, kirjutab 23. novembri Äripäev kinnisvara rubriigis.

“Üks viimane juhtum on meil pesumasinaga, kus pesumasina äravoolutoru polnud korralikult paigaldatud ja aja jooksul tuli voolik vibratsiooni tõttu tagant ära, uputades alumise naabri. Naabril oli kindlustus ja kindlustusfirma omakorda nõudis tekitatud kahju sisse omanikult, kes keeldus aga maksmast, öeldes, et see on üürniku süü. Üürnik väitis, et tema pole toru paigaldanud, ja nii polegi selles vaidluses veel kokkuleppele jõutud,” tõi Hindpere näite.

Omaniku vastutusest rääkides tõi Hindpere näiteks hüpoteetilise juhtumi, kus omanik üürib välja eluruumi, milles on katkine ahi, mille kütmisest alguse saanud tulekahjus hävineb lisaks üürileandja omandile ka üürniku vara.

“Igasuguse juhtumi puhul, kus on tekkinud kahju, tuleb esmalt selgeks teha, kelle süül see tekkinud. Kui üürnikule on selgeks tehtud, et ahi ei tööta ja seda ei tohi kütta, siis tuleb seda ka tõendada ja see peaks olema kirjas suisa üleandmisaktis või üürilepingus,” märkis Hindpere.

Tema sõnul saab varjatud puudustest rääkida lisaks kinnisvara ostule-müügile ka selle üürimise puhul. “Kui on võimalik tõestada, et omanik ütles üürnikule, et ahju ei tohi kütta, siis on ahjust alguse saanud tulekahju üürniku süü ja tema peab ka kahju hüvitama. Kui aga oli tegemist varjatud puudusega, siis tuleb kahju hüvitada omanikul,” rääkis Hindpere.

OÜ Kinnisvarakool juhatuse liikme Tõnu Toompargi sõnul peab üürile antud vara olema kokku lepitud seisukorras. “Kui ma annan korteri üürile ja tean, et ahi on katki, kuid ma ei ütle seda üürnikule, siis on tegemist varjatud puudusega. Minu üleskutse olekski omanikele mitte olla ülearu kaval, sest kui üürnik nõustub puudustele vaatamata sisse kolima, siis pole hiljem ka probleemi,” ütles Toompark.

Lepingu puudumine ei vabasta vastutusest

Kuigi Eesti üüriturul on kirjalik leping muutunud normiks, sõlmitakse siiski üksjagu üürilepinguid ka suuliselt, mistõttu kokkulepitust ei jää ühtegi jälge. “Isegi kui poolte vahel puudub lepinguline suhe, näiteks üürileping puudub või osutub see tühiseks, võib tekkida kahjunõue lepinguväliselt,” rääkis Kiisk. “Olgu leping sõlmitud või mitte – vastutusest sedavõrd lihtsalt vabaneda võimalik ei ole,” lisas ta.

Kuid millised on üürileandja ja üürniku õigused ja kohustused? Kiisa sõnul on üürileandja peamiseks kohustuseks üüripinna üleandmine kokkulepitud ajaks ja kokkulepitud seisukorras ning tema kohus on tagada asja hoidmine selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.

“Üürileandja vastutust on kõige lihtsam selgitada ümberpööratuna – kui tekkinud puuduse eest ei vastuta üürnik, vastutab üürileandja. Võtame näiteks tulekahju, mis kahjustab üürniku vara. Kui tulekahju sai alguse rikkest, mida oleks hoolikas üürnik pidanud kontrollima, vastutab selle eest üürnik. Kui aga üürnik ei saanud ennetada taolise rikke tuvastamist, langeb vastutus üürileandjale, kuna üürnikult ei saa eeldada, et ta kontrolliks iga päev näiteks vee- ja torujuhtmete korrashoidu,” tõi ta näite.

Kiisk rõhutas aga, et kui üürnik avastab mingi vea, peab ta sellest viivitamatult teavitama omanikku ning kui üürnik teavitab omanikku toru purunemisest näiteks nädal aega hiljem, ei või ta enam kahju hüvitamist üürileandjalt nõuda.

Kiisk soovitas, et juhul kui omanikuga pole võimalik kiiresti ühendust saada, tuleb teavitada omanikku moel, mida on hiljem võimalik tõendada. Näiteks saata e-kiri või ka tähitud kiri.

Seejärel võib üürnik tellida ise parandustööd ja esitada hiljem arve omanikule, kuid kulud peavad olema mõistlikud ja tõendatavad.

Kiisa praktikas on omaniku ja üürniku vaidlusi olnud päris palju, kuid kohtusse jõuavad neist vähesed. Põhjus on lihtne – kohtuskäik käib paljudele üürnikele majanduslikult üle jõu ja nii loobuvad paljud üürnikud oma õiguse nõudmisest. Siiski kehutas Kiisk inimesi probleemide puhul juristide poole pöörduma. “Paljudel juhtudel lõpeb asi sellega, et inimene tuleb juristi juurde, kes vajadusel koostab täitenõude, ja paljudel juhtudel üürileandja ka täidab seda,” rääkis ta.

Vastutuskindlustus – võluvits probleemide lahendamisel

Üheks võluvitsaks, mis lahendaks mitmed probleemid juba eos, nimetas Hindpere vastutuskindlustust. “Mina rõhutan iga kord maakleritele, et omanikega tuleb sellel teemal rääkida. Probleem ei ole mitte selles, et üürnik võib põhjustada mingi kahju üürikorterile, vaid kui kogemata peaks juhtuma kahju naabritele ja kui näiteks veekahju puhul on mitu alumist korterit, võib kahjusumma kujuneda juba väga kopsakaks. See on ülioluline, kuid inimesed ei taha sellest aru saada,” rääkis ta.

Hindpere lisas, et on mõistetav, et omanikud ei taha raha välja käia, kuna see on kulu. Kuid siinkohal tuleb meeles pidada, et kui üürnik tekitab naabritele mingi kahju, esitakse kahjunõue esmalt omanikule. Ja alles seejärel on tal õigus kahju välja nõuda üürnikult.

“Muidugi on võimalik kindlustus teha ka üürnikul endal, kuid siiski võiks sõlmida lepingu omanik, kuna siis on kindel, et see on ka sõlmitud – omanik on sellest ikka rohkem huvitatud. Meie firmas on kindlustuslepingu sõlmimise nõue kirjas suisa üürilepingus,” ütles kinnisvarafirmas Raid & Ko juristina töötav Hindpere.

Kiisk lisas, et vastutuskindlustuse puhul tuleks lähtuda reeglist, et mida kõrgemal korter asub, seda suurem võiks kindlustus olla. Samuti soovitas ta üürnikel uurida, kas ja mis ulatuses on korter kindlustatud. See on vajalik juhul, kui omanik on kindlustanud küll tühja korteri, kuid mitte seal sees oleva vara, mistõttu üürniku vara jääb kindlustuskaitseta. Samuti võib esineda juhtumeid, kus korteri kindlustavad nii omanik kui üürnik, mistõttu ülekindlustamise tõttu jäävad nad samuti kaitseta.

Kehv koridorivalgustus tõi omanikule kahjunõude

Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitles 2013. aastal tsiviilvaidlust, kus hoone omanikult nõuti välja hüvitis tervisekahjustuse eest, mille põhjustas pimedas koridoris kukkumine.

Kohtuasja sisu oli lühidalt järgmine. 2007. aasta hilisõhtul väljus üürniku ema korterist teise korruse koridori, kuna aga koridorivalgustus ei töötanud, oli ta sunnitud otsima väljapääsu käsikaudu kobades. Laskudes treppi mööda alla, kadus ootamatult seinapind, millele naine toetus, ning ta kukkus, pea ees, tekkinud tühimikust alla kivipõrandale (kukkumiskõrgus 1,74 meetrit). Kukkumise tagajärjel tekkis naisel selgroolüli kompressioonmurd ja I astme S-skolioos. Tervisekahjustusega kaasnes füüsiline ja hingeline valu ning töövõime kaotus 80 protsendi ulatuses.

Üürnik esitas seejärel 2008. aastal omaniku vastu hagi 100 000 krooni saamiseks mittevaralise kahju hüvitisena.

Hoone omanik ei tunnistanud hagi ja väitis, et trepikoja valgustus töötas ning kui inimene on vähimalgi määral ettevaatlik, ei ole võimalik niimoodi alla kukkuda. Samuti ei tulene ehitusseadusest ehitise omanikule kohustust tagada, et iga isiku laskumisel trepist oleks trepikoja valgustus sisse lülitatud ning avause ette lisatõke paigaldatud. Ehitis oli ehitatud seaduslikult ning oli saanud kasutusloa.

Hoone omanik leidis samuti, et kui leiabki tõendamist, et trepikojas valgustus tõesti ei põlenud, oleks üürnik pidanud elektripirni ise ära vahetama, samuti oli üürniku kohustuseks avaus vajadusel blokeerida (st kõrvaldada üüritud asja pisipuudused).

Majaomanik esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja ringkonnakohus tühistas samal aastal oma otsusega maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata.

Üürnik pöördus edasi riigikohtu poole, mille tsiviilkolleegium tühistas 2013. aastal omakorda ringkonnakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas osaliselt ehk 4113 euro ulatuses hagi majaomaniku vastu.

Riigikohus leidis nimelt, et kostjal kui majaomanikul ja korteri välja üürinud isikul tuli tagada trepikojas liikuvate isikute – nii üürnike kui ka muude isikute – ohutus. Paraku ei taganud trepikoja projektijärgne lahendus, mille kohaselt asus koridori parempoolses seinas avaus, koosmõjus kasutatava valgustuslahendusega trepikojas liikujate ohtust.

Kolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et majaomaniku käibekohustuse hulka kuulub kohustus tagada tava- ja sihipäraselt trepikojas liikuva keskmiselt mõistliku isiku ohutus, kuid kohtute tuvastatud trepikojalahendus sellist ohutust kolleegiumi hinnangul ei taga. Samas ei tõendanud majaomanik, et avause ohutuks muutmine, näiteks avause ette piirde ehitamine, oleks olnud võimatu või nõudnud ebamõistlikke kulutusi.

Kahjujuhtumi puhul tuleb esmalt selgitada, kelle süül see tekkis

  • Juhul kui üürileping on sõlmitud suuliselt ja kokkulepitust ei jää jälge, ei vabasta see osapooli vastutusest.
  • Üürileandja peamiseks kohustuseks on üüripinna üleandmine kokkulepitud ajaks ja kokkulepitud seisukorras ning tema kohus on tagada asja hoidmine selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.
  • Kui üürnik avastab mingi vea, peab ta sellest viivitamatult teavitama omanikku. Kui üürnik teavitab omanikku toru purunemisest näiteks nädal aega hiljem, ei või ta enam kahju hüvitamist üürileandjalt nõuda.
  • Juhul kui omanikuga pole võimalik kiiresti ühendust saada, tuleb teavitada omanikku moel, mida on hiljem võimalik tõendada. Näiteks saata e-kiri või tähitud kiri.
  • Seejärel võib üürnik tellida ise parandustööd ja esitada hiljem arve omanikule, kuid kulud peavad olema mõistlikud ja tõendatavad.

Vastutuskindlustus lahendab mitmeid probleeme

  • Omaniku jaoks pakub vastutuskindlustus kaitset, sest kui üürikorteris peaks juhtuma kahju naabritele, näiteks veekahju puhul, ja alumisi kortereid on mitmeid, võib kahjusumma kujuneda väga kopsakaks.
  • Ka üürnik võib kindlustuse teha, kuid kindlam on see omanikul endal ära teha, sest siis on kindel, et see sõlmitud.
  • Vastutuskindlustuse puhul tuleks lähtuda reeglist, et mida kõrgemal korter asub, seda suurem võiks kindlustussumma olla.
  • Kui korteri kindlustavad nii omanik kui üürnik, võivad nad mõlemad jääda ülekindlustamise tõttu kaitseta.

Allikas: Evi Hindpere

Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht)

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/11/20/omaniku-staatusega-kaasneb-lisaks-oigustele-ka-vastutus

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kas tööturul on tõesti kõik hästi?

20.11.2015

SEB PankMajandusstatistikaga on kord nii, et mõnel nädalal ilmuvad korraga kõik olulised näitajad ja teisel jällegi ei midagi. Nii ilmus eelmisel nädalal korraga statistika sisemajanduse kogutoodangu, ekspordi ja tööhõive kohta, mis kõigele võrdväärset tähelepanu ei lubanud pöörata. Seetõttu võtab käesolev nädalakommentaar vaatluse alla tegelikult juba eelmise nädala reedel avaldatud tööhõivestatistika.

Hõive on jõudnud rekordiliselt kõrge tasemeni

Paar päeva varem avaldatud kahvatu SKP kasvu taustal tundub hõivestatistika esmapilgul äärmiselt helge. Hoolimata ekspordi ja tööstussektori probleemidest on tööhõive tõusnud rekordiliselt kõrgele tasemele 67,2%. Töötus on aga langenud 5,2% tasemeni, millest madalam oli töötuse määr viimati seitse aastat tagasi, buumi tipul. Niivõrd head näitajad viitaksid justkui sellele, et majandus rühib kiirel käigul edasi ja ettevõtetel on pakkuda rohkem tööd, kui inimesed jõuavad ära teha.

Samas panevad mõned teised allikad kahtlema, kas muutused on tõepoolest niivõrd suured ja positiivsed. Tööjõu-uuringul põhinevaid andmeid on kohati peetud ebatäpseteks, sest need põhinevad valimipõhisel küsitlusel ja inimeste enda hinnangul oma hõiveseisundile. Viimases kommentaaris hõivestatistikale juhtis Eesti Pank õigustatult tähelepanu asjaolule, et Töötukassa andmete kohaselt on registreeritud töötute arv olnud alates augustist veidi suurem kui möödunud aastal.

Maksu- ja tolliameti andmed palgatulu saajate kohta näitavad, et nende arv on kuu võrdluses kahanenud juba aasta teisest kvartalist. Statistikaameti küsitlusandmed registritega üheselt kattuda ei saagi. Nii ei kajasta registripõhised andmed töötamist näiteks varimajanduses. Samas ei tundu „mustalt“ töötamise oluline suurenemine olukorras, kus maksuamet on mitmete administratiivsete meetmetega asunud ümbrikupalga maksmist takistama, ka liialt tõenäoline.

Hõive suurenemine ei ole kooskõlas ettevõtete tulemustega

Hõive suurenemine ja töötuse vähenemine ei ole täna kuigi heas kooskõlas ka teiste majandusnäitajatega. Sellel aastal on vähenenud nii ettevõtete käive kui kasum. Kui jaekaubanduse jaoks on aasta olnud soodne, siis tööstussektor on olnud üsna tugevas langustrendis. Sellest hoolimata oli aasta esimeses pooles töötajate arvu suurenemine töötlevas tööstuses kiirem isegi hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala hõivekasvust.

Tugeva panuse on tööstussektoris hõive suurenemisele andnud sellel aastal edukalt esinenud puidu-, mööbli- ja metalltoodete tööstus, kuid töötajate arv on kasvanud ka mitmel tegevusalal, mille majandustulemused on olnud kesised. Et töötajaid palgataks ootuse tõttu paremale lähitulevikule ei viita tööstussektori uute tellimuste statistika.

Ettevõtete kahanevad tulud ja kiire palgakasv viitavad pigem sellele, et tööhõive on saavutamas maksimumi ning tööjõumahukad ettevõtted peaksid konkurentsis püsimiseks töötajate arvu kärpima.

Tööturu muutunud trendid

Hõivenäitajates on märgata ka tavapärasest erinevaid muutusi. Kui enamasti on naiste töötuse määr meeste omast madalam, siis selle aasta teises kvartalis oli töötuse määr võrdne ja kolmandas kvartalis naiste seas koguni kõrgem.

Teatavasti on sellel aastal majanduskasvu panustanud peamiselt sisetarbimine, sealhulgas kinnisvarasektor. Tundub tõenäoline, et hoogustunud ehitustegevus on olnud soodne just meeste hõivele. Ehitussektori suurenenud hõive võib selgitada ka vastukäivusi tööjõu-uuringu ja registripõhiste andmete vahel – teatavasti on tegemist ühe suurema varimajanduse osakaaluga tegevusalaga.

Töötukassa andmed septembri registreeritud töötuse kohta näitavad, et aastatagusega võrreldes on oluliselt enam arvel viimasel töökohal seadme-, masinaoperaatori või koostajana töötanud inimesi (+10%), mis on levinud ametikohad transpordisektoris ja töötlevas tööstuses. Samas on märkimisväärselt (+7%) suurenenud ka inimeste arv, kelle töö kaotamise eelne ametikoht oli seotud teenindusega.

Juhul kui Eesti ettevõtete majandusnäitajad ei parane, ei saa välistada, et aasta viimases kvartalis töötus võrreldes eelmise aasta sama ajaga hoopis kasvab. Hooajaline ehitustöö aasta lõpus väheneb ja tööstussektorit kummitab jätkuvalt madal välisnõudlus. Teenindussektori jaoks on suvi olnud rahuldav, kuid sügistalvel hakatakse puudust tundma Vene turistidest, kelle reisid välismaale on vähenenud. Oodatav reaalpalga kasvu aeglustumine ei võimalda ka sisetarbimisel sama suure hooga kasvada kui varasemalt.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Arco Vara: Rakvere ja Lääne-Virumaa kinnisvaraturu ülevaade 2015-10

20.11.2015

Arco VaraKorterid

Rakvere linnas toimus 2015. aasta kolmandas kvartalis 67 korteritehingut, mida on 17,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Rakvere korteri keskmine ruutmeetrihind langes viimase aastaga 538 eurolt 472 euroni ehk 12,3%. Lääne-Virumaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli kolmandas kvartalis 259 € ehk mullusest 7,2% suurem. Kokku toimus Lääne-Virumaal 205 korterite ostu-müügitehingut. Rakveres ulatus korteritehingu keskmine väärtus kolmandas kvartalis 24 074 euroni, mida on mullusest 22% vähem. Aastases võrdluses vähenes Lääne-Virumaa korteritehingute arv 3,5%, mille juures tehingu keskmine väärtus kasvas 1,3%, 13 295 eurole.

Rakvere ja Lääne-Virumaa korterituru dünaamika III kvartalis

rakvere-15-11-20

Allikas: Maa-amet

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Kui suuremates linnades mõjutavad müügikuulutuste arvu suuresti viimasel aastal müüki tulnud uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine, siis väiksemates linnades ja maapiirkondades on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne. Üüriturgu elavdavad erinevate kõrgkoolide filiaalid, kutseõppeasutused ning gümnaasiumid. 2015. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Rakveres aktiivses müügis ligikaudu 100 ja Lääne-Virumaal ligikaudu 300 korterit. Aktiivsete üüripakkumiste arv ulatus vastavalt 20 ja 40 korteri kanti.

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Rakveres

1-toalised (€/m²) 2-toalised (€/m²) 3- ja enamatoalised (€/m²)
500 – 800 350 – 1 050 400 – 1 100

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tehinguhinnad on pakkumishindadest mõnevõrra madalamad.

Hoonestatud maad

Lääne-Virumaa hoonestatud elamumaaga toimus 71 tehingut, mis ületas möödunud aasta kolmanda kvartali taset 16,4%. Keskmine tehinguhind langes 30,5% ehk 35 610 euroni Rakvere linnas tehti kolmandas kvartalis elamutega 16 tehingut. Mullu samal ajal oli tehinguid 17. Keskmine tehinguhind tõusis Rakveres 49 813 euroni ehk 5,3%. Tehinguaktiivsus Lääne-Virumaa hoonestatud maatulundusmaadega langes eelmise aastaga võrreldes 17,4%. Keskmine tehinguhind on aastases võrdluses tõusnud 23,5%.

Hoonestamata maad

Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Lääne-Virumaal maatulundusmaade ja elamumaadega. Hoonestamata maatulundusmaadega kaubeldakse üsna aktiivselt. Kolmandas kvartalis toimus 150 tehingut hoonestamata maatulundusmaade ja 21 tehingut hoonestamata elamumaadega, mida on vastavalt 1,3% rohkem ja 7,4% mullusest vähem. Hoonestamata elamumaa pinnaühiku hind tõusis aastaga 36,5% ja jõudis 5,27 euroni. Hoonestamata elamumaa maksimaalne pinnaühiku hind oli 28 €/m2.

Hoonestamata maatulundusmaa pinnaühiku hind kasvas 7,7% ja oli kolmandas kvartalis 2 800 €/ha kohta.

Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist. Tänavu kolmandas kvartalis müüdi Lääne-Virumaal 50 juhul puhast metsamaad ja 13 juhul haritavat maad. Metsatehinguid oli mullusest 72,4% rohkem ja haritava maa tehinguid 74% vähem. Metsamaa hektari keskmine hind langes 2 360 eurole ehk 10,7% ja haritava maa hektari keskmine hind 1 811 eurole ehk 15,1%.

Äriotstarbega maad

Rakvere linna piires toimuvad vaid üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis-, äri- ning segamaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega küll rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest konkreetse, sageli erihuvidega ostja jaoks.

Prognoos

Rakvere ja Lääne-Virumaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel stabiilsel kursil. Samas tuleb arvestada, et kvartalistatistika põhjal ei saa teha üldistavaid järeldusi ja keskmise hinna nihutavad paigast üksikud väga kõrge või madala hinnaga tehingud. Korterite positiivset ostutrendi toetavad Rakveres mõõdukalt kõrged üürihinnad ning uusarenduste puudumine. Järelturu korterite hinda mõjutavad vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

Rakverest kaugemal asuvat Lääne-Virumaa kinnisvara, mis paikneb suuremate tööandjate, koolide, lasteaedade, kaupluste ning korraliku ühistranspordita piirkondades, võib olla keeruline müüa, kuna tõmbekeskustest eraldatud alade majanduslik aktiivsus väheneb. Erandiks on põhjaranniku suvituspiirkonnas asuv kinnisvara, mille järele on jätkuvalt nõudlust. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt asukoht, vara ja hinna vastavus.

Tasub tähele panna, et Rakvere ja Lääne-Virumaa kvartali valimi väiksuse tõttu omavad üksikud tehingud keskmistele näitajatele olulist mõju kõigis varaklassides. Kinnisvaraturu üldisi arenguid silmas pidades hinnalangust näha ei ole, pigem liiguvad kinnisvarahinnad mõõdukalt tõusvas trendis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Talvekuud paljastavad varjatud puuduseid

20.11.2015

Domus KinnisvaraKui ostetud kinnisvaral ilmnevad puudused, siis on ostjal õigus nõuda müüjalt asja parandamist ja kui müüja seda mõistliku aja jooksul ei tee, siis võib ostja asja parandamisega ise tegeleda ning pärast nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Samuti on ostjal võimalus kasutada lepingust taganemise õigust või nõuda korteri hinna alandamist.

See kõik võib toimuda mõlema poole kokkuleppel, kuid võib ka kujuneda väga aeganõudvaks ja tülikaks kohtuteeks, mispärast just osad külmematel kuudel tehtud tähelepanekud uue kodu ostmisel võivad päästa hilisematest ebameeldivustest ja lisakulutustest.

Suurimaks kuluks on reeglina küte ja kuigi info küttesüsteemide kohta on kättesaadav igal ajal ning kulusid saab arvetega lihtsalt tõestada, siis mitmed ebameeldivad üllatused võivad ilmneda alles kütteperioodi saabudes.

Kui puudub võimalus ise kütet reguleerida, tasub mõnel külmemal päeval kohapeal veenduda ega korter ei ole üle- või alaköetud ning sellega seoses uurida, kas korteriühistu on planeerinud paigaldada radiaatoritele termostaadid, mis annavad märgatava küttekulude kokkuhoiu ja võimaluse vastavalt oma vajadusele temperatuuri reguleerida.

Samuti tasub tähelepanu pöörata akende sooja hoidmisele ja niiskusele akende ümbruses. Niisket akna ümbrust võib peaegi kaunistada hallitus, mis omakorda võib esile kutsuda erinevaid tervisehädasid ja hallitusest vabanemine ei pruugi osutuda lihtsaks. Suvel kuivemate ilmadega võib probleem jääda täiesti märkamatuks.

Kui tegemist on viimase korruse- või äärekorteriga veendu, et välissein või lagi oleks korralikult soojustatud. Jutu järgi võib teinekord tunduda, et maja on küllaltki korralikult soojustatud, kuid tegelikkuses võib külma ilmaga olukord kohapeal ootustest suuresti erineda.

Uuri, kas ja millal on nii majas kui ka korteris torustik vahetatud. Jälgi näiteks kas on võimalik, et külm pääseb läbi soojustamata keldriakende torudele ligi. Jäätunud torud võivad külmumisel lõhkeda ja veekahjustuste likvideerimine võib väga kalliks maksma minna.

Miinuskraadide ja lumega näeb, kas maja katus on nõuetekohaselt soojustatud, sest kui seda on tehtud, siis sõltumata ilmastikutingimustest, ei teki jääpurikaid. Kehvalt soojustatud katusel tekib soojuse kadu ning katusel oleva lume sulamisel külmub see jääks. Katusel tekkinud jää võib lõhkuda räästaid, katusekatteid, vihmaveetorusid ning fassaade. Katustel olevad jääpurikad ja lumi võivad ohustada nii inimesi kui ka sõidukeid.

Elis Madi
Domus Kinnisvara maakler


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

LVM Kinnisvara Tartu kasvab kolm korda

20.11.2015

LVM KinnisvaraTäna, 20. novembril kell 15.00 avab LVM Kinnisvara Tartu uue esinduse, mis on vanast kolm korda suurem. Hea võimalus laienemiseks avanes sel suvel pärast seda, kui mitmed kinnisvarafirmad sulgesid oma Tartu esindused. Uus esindus asub Tartu ühel südalinna peamisel äritänaval aadressil Vallikraavi 2.

“Uut esindust vajasime, kuna vana ei toetanud enam käibe jõulist kasvu, ega pakkunud tänapäevaseid võimalusi,“ märkis LVM Kinnisvara Tartu esinduse juhataja Angela Saks. “Lisaks on Tartu esindus valminud vastavalt meie uuele kontseptsioonile ja võimaldab esitleda Tartu suurimal kinnisvara esitlussüsteemil enam kui 150 müügipakkumist,“ rääkis ta.

Seoses uue esinduse avamisega on LVM Kinnisvaral kavas oma meeskonda Tartus kahekordistada.

LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvarafirma, kellel on esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares ning kelle teenuseid on kasutanud enam kui 30 000 klienti. Ettevõttel on hetkel müügis 1200 kinnisvaraobjekti. Ettevõte on Äripäeva koostatud 2014. aasta majandustulemuste põhjal kinnisvarabüroode TOPis teisel kohal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: Uus-Tammelinna kortermajade arendus ujub Tartu kinnisvarturul vastuvoolu

20.11.2015

NordeconUus-Tammelinna kortermajade ehitamine on osutanud Nordecon ASi jaoks väga edukaks, mis lubab ettevõttel hoolimata küllastunud turust Tartus uute korterite valdkonnas jätkata Tammelinna piirkonnas edasise arendustegevusega.

„Praeguseks on Savi tänaval valminud kolm hoonet kokku 55 korteriga, millest hetkel on müümata kolm korterit. Kuna antud Uus-Tammelinna arendus on Tartu mõistes väga hästi müünud, siis alustasime novembri alguses ka neljanda maja ehitusega, kus 20 korterist on praeguseks broneeritud juba viis,“ lausus Nordecon ASi Lõuna-Eesti piirkonna juht Toomas Rell.

Toomas Relli sõnul on Tartu korteriturul selgelt tunda, et pakkumine ületab nõudlust ning raskusi on nii valesti hinnastatud kui ka läbimõtlemata projektide realiseerimisel. „Uus-Tammelinna korterite positiivne müügitulemus on minu hinnangul seotud kvaliteetse ehitusega ning kliendi jaoks läbimõeldud lahendustega – seda kinnitavad ka otsene tagasiside korteriostjatelt ning huviliste päringud,“ märkis ta.

Toomas Rell lisas, et kindlasti mõjutab ostuhuvi ka see, et Tartus pole Tammelinna piirkonda viimastel aastatel väga palju uusi kortereid ehitatud ning oma osa on siin ka Tartu ülikooli kliinikumi ja õppehoonete lähedusel.

Nordecon alustas Tartu Tammelinna lõunaosas Savi ja Haraka tänaval uue elamupiirkonna ehitusega 2014. aasta kevadel. Praeguseks on valminud kolm korterelamut, kokku plaanitakse piirkonda ehitada üheksa hoonet. Korterelamud on kolme- kuni viiekorruselised, milles on vastavalt 15 kuni 25 korterit. Hoonete arhitektiks on Indrek Näkk arhitektuuribüroost INA.

Tartu Tammelinn on esimesi moodsa aedlinna printsiibil planeeritud aedlinnu Eestis. Aedlinna planeering valmis 1923. aastal. Hoonestuses kasutati segaprintsiipi, lisaks ühepereelamutele nähti aedlinna linnapoolses osas – Riia tänava ja Tamme puiestee vahelisel alal ette ka korterelamuid. Tamme aedlinna planeeringut ja selle väljaehitamise tulemust on Eesti arhitektuuriloos kõrvutatud Nõmme ja Merivälja aedlinnadega Tallinnas ning Pärnu kuurordirajooniga.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 730 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Oktoobris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

20.11.2015

StatistikaametaTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga -2,2%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas oktoobris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus puittoodete, toiduainete ja kütteõlide tootmises, samuti hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises.

2014. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja toiduainete tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, oktoober 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Oktoober 2015 – september 2015, % Oktoober 2015 – oktoober 2014, %
KOKKU -0,3 -2,2
Töötlev tööstus -0,7 -2,1
Mäetööstus 0,2 13,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 3,6 -10,1
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,3

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,2% ja võrreldes 2014. aasta oktoobriga -4,2%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid oktoobris keskmisest enam jookide, põllumajandussaaduste, naftasaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia, metallide ja elektroonikaseadmete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,1% ja võrreldes 2014. aasta oktoobriga -5,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid oktoobris keskmisest enam naftasaaduste, keemiatoodete ja tekstiiltoodete hinnad, samas tõusid põllumajandussaaduste, elektrienergia ja jalatsite hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kriis pole põllumaa hinda kukutanud

20.11.2015

Domus KinnisvaraKuigi põllumajandussektoris on rasked ajad, ei kajastu see veel maa ostu-müügi hindades. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega võrreldes kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud.

Kõrgema hinnaga tehinguid on tehtud Kesk-Eestis, Lääne-Virumaal ja Tartumaal, kus on Eestimaa kõige viljakamad mullad. Neis piirkondades maksab viljaka põllumaa hektar enamasti 2500– 3500 eurot. Haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala on 2009. aastast stabiilselt vähenenud, kuid tehingute kogupindala aastate lõikes järjest suureneb.

Viimaste aastate suur hinnatõus

Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud suur hinnatõus, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on aasta varasemast oluliselt kõrgem. Enamikes maakondades on haritava maa ühikuhinnad kasvanud kuus või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Suurt rolli põllumajanduslikus kasutuses olevate maade nõudluse kasvus mängivad mitmed PRIA vahendatavad põllumajandustoetused. Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et 2006. aastani tehingute arv kasvas, ajavahemikul 2007–2010 aga vähenes.

Samal ajal jätkasid hinnad aga tõusu. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid paariks aastaks pidama. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Põllumaad eelistati vajadusel pigem rentida ning tegevust oluliselt ei laiendatud. Samas olid tehingute hinnad masu-perioodil suhteliselt stabiilsel tasemel, võrreldes kapitaalse langusega muudes kinnisvarasektorites.

2013. aastal tehti Eestis haritava maaga 1089 ostu-müügitehingut (keskmine pindala 10,5 ha, keskmine hind 1 934 €/ha). 2014. aastal tehti tehinguid natuke rohkem (1258 ostu-müügitehingut), samuti on suurenenud märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind. Tehingute arv vähenenud. Sel aastal on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga põllumaadega tehtud tehingute arv vähenenud (esimese kolme kvartaliga 858 ostu-müügitehingut). See võib tähendada põllumajandustootjate ostujõu vähenemist, kuna põllumaa hektari hind on tõusnud ja põllumajandussektor on raskustes. Kuigi põllumaa hektari mediaanhind on 2500 eurot, ütlevad aktiivses piirkonnas toimetavad tootjad, et alla 3000 euro hektarist maad osta ei saa ja väiksemad ettevõtjad on ostust loobunud.

Kas hinnaralli pidurdub?

Põllumaa hektari hind ei näita veel langust, aga ostuvõimeliste põllumeeste hulk on kahanenud. Paljud põllumajandusettevõtted on maid ostnud laenuga, aga keerulise majandusolukorra tõttu püütakse ettevõtet elus hoida ja maksevõime on nõrgenenud.

Hea investeering

Põhjus, miks hinnad pole langenud, on selles, et põllumaad peetakse heaks investeeringuks. See on siiani tasunud end ära nii hinnatõusu, lihtsama haldamise kui ka renditulu tõttu. Tõenäoliselt on põllumaa hinna väikest tõusutrendi sellel aastal mõjutanud just investorite ootus, sest meie hinnad pole veel tõusnud Põhjamaade tasemele.

Tõusevad ka rendihinnad

Viimastel aastatel on tõusnud ka põllumaade rendihinnad. Kui varem sai hektari maad rentida 40–60 euro eest, siis praegu on hind põllumajandustootjate sõnul keskmiselt 50–80 eurot. Samas oli mullu juulist tänavu juulini sõlmitud riigi omandis põllumaa rendilepingute keskmine aastatasu maa-ameti andmeil 107 eurot hektari eest. Riik saab reservmaad rendile anda enampakkumisega ja vaadates alghinda, on see kerkinud keskmiselt kolmandiku võrra.

Riigimaade rendihinnad varieeruvad maakonniti väga palju. Kui madalamad hinnad jäävad 50 euro kanti hektari kohta, siis kõrgemad on olnud ka üle 200 euro. Kuna riigimaade rendihinnad on tõusnud kiiremini, kui eraomandis olevate maade rendihinnad, siis survestavad suuremad investoritest maaomanikud kõrgemate rendihindadega ka põllumajandustootjatest rentnikke.

Mirje Kallaste
Domus Kinnisvara Lääne regiooni juht/ Kutseline hindaja


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia nominendid

19.11.2015

Eesti Arhitektide Liit / EALEesti Arhitektide Liit tegi teatavaks kuus nominenti, kes kandideerivad tänavu esmakordselt koostöös Merkoga välja antavale arhitekti aastapreemia tiitlile. 5000-eurose preemia saaja selgub 4. detsembril Kultuurikatlas toimuval arhitektuuripreemiate galal.

EALi aastapreemia laureaadi valib Soome üks tunnustatumaid arhitekte Rainer Mahlamäki, Finland Prize laureaat ning tänavuse Alvar Aalto arhitektuurikonkursi žürii liige.

EALi arhitekti aastapreemia 2015 nominendid on

  • White Beach Golf klubihoone. Valgeranna küla, Audru vald, Pärnumaa. Autorid: Jaan Port, Markus Nimik, Katrin Kaevats, Neeme Tiimus
  • TTÜ Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse katsebasseini ja laboratooriumite hoone. Tallinna tn 19, Kuressaare. Autorid: Kalle Komissarov, Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Lembit-Kaur Stöör
  • Sõpruse pst 157 büroohoone. Tallinn. Autor: Indrek Suigusaar
  • Hoonetekompleks (elamu, saun, abihoone/garaaž). Tartumaa. Autorid: Peeter Pere, Eva Kedelauk, Anna-Maria Erik, Janek Maat
  • Kentmanni tn 6 elu- ja ärihoone. Tallinn. Autor: Indrek Allmann
  • Villa renoveerimine Pärnus. Lõuna tn 2a, Pärnu. Autor: Jaak Huimerind

„Käesoleval aastal algatatud konkursisarja eesmärk on tõsta esile ja tunnustada igal aastal üht silmapaistvat arhitektuuriteost ning selle autorit. Sellega tahame anda Eesti Arhitektide Liidu liikmetele, keda täna on 400 ringis, veelgi rohkem motivatsiooni tulla välja uuenduslike arhitektuuriliste lahendustega,“ sõnas Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann.

„Konkursi hindamisprotsessis on meile äärmiselt oluline tagada sõltumatus meie liidu enda ja kohaliku kultuuriüldsuse mõjudest. Seetõttu oleme töid hindama palunud rahvusvaheliselt tuntud Soome arhitekti Rainer Mahlamäki, kes on pälvinud ligi 60 erinevat arhitektuuriauhinda, sh mitmeid rahvusvahelisi tunnustusauhindu,“ selgitas Indrek Allmann. „Tegemist on Eestis esimese arhitektuurkonkursiga, mida hindab 100% rahvusvaheline žürii. See tagab, et hinnatakse ikkagi puhtalt arhitektuuri ja võidutöö paistaks uuenduslik ning eriline ka rahvusvahelisest vaatepunktist.“

Eesti Arhitektide Liit annab preemiat välja koostöös AS-iga Merko Ehitus, kellega sõlmiti tänavu juunis viieaastane koostööleping.

Eesti Arhitektide Liit (EAL, www.arhliit.ee) on Eesti arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon. EAL on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EALi põhitegevuseks on arhitektuurialased ekspertiisid – nii arhitektuurivõistluste korraldamine kui kitsamalt konkreetsete objektide ekspertiishinnangud. EALil on 394 liiget, alates 2014. aastast on EALi president Indrek Allmann.

Merko Ehitus (http://group.merko.ee/) on Baltimaade juhtiv ehitusettevõte ja kinnisvaraarendaja, mis pakub terviklahendusi üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse valdkonnas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvara hinnaindeks tegi 7 aasta rekordi

19.11.2015

Kinnisvaraportaal KV.EEElamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE indeks jõudis novembris viimase seitsme aasta rekordtasemele. Tõusu taga on jätkuv uute ja keskmisest kallima hinnaga korterite müüki lisandumine.

KV.EE hinnaindeks jõudis novembris 83,1 punkti tasemele, viimati oli indeksi väärtus sellest kõrgem 2009. aasta jaanuaris. Viimase aastaga kerkis indeks 7,6%. „Indeksit kergitab ühelt poolt see, et uusi kortereid ehitatakse juurde kui ka see, et neid uusi kortereid pakutakse müügiks järjest aktiivsemalt,“ ütles KV.EE juht Tarvo Teslon ning selgitas, et indeksi näol on tegemist siiski nö struktuuse hinnatõusuga. „Seega võime öelda, et kinnisvara väärtus on püsinud viimased 4-5 kvartalit paigal. See tähendab, et täna küsitakse portaalis KV.EE samaväärse korteri eest enam-vähem sama hinda, mis aasta tagasi.“

Ühe näitena kinnisvara struktuursest hinnatõusust tõi Teslon võrdluse eelmise aastaga, kus konkurents oli väiksem ning uusarenduste puhul pani arendaja sageli portaali kuulutusena üles vaid tüüpkorterid. „Täna sisestatakse kuulutusena juba kõik arendusprojekti korterid, et leida suuremat võimalike ostuhuviliste tähelepanu ning see kergitab ka indeksi väärtust kiiremini,“ selgitas Teslon.

Arvestades pankade poolseid piiranguid uute korterite finantseerimisel ja Euroopa rahatrükist tingitud inflatsiooniohtu, võib KV.EE juhi hinnangul lähemas tulevikus prognoosida mõningat survet elamispindade hinna tõusuks. „Kui pakkumine väheneb ja kontodel tegevuseta seisev raha otsib turvalist paigutamise võimalust, võib kinnisvarasse investeerimine tunduda soodsa võimalusena,“ leidis ta.

Lisaks on keskmine palk kerkimas ja tööpuudus madalal 5,2% tasemel, mis on samuti nõudlust aktiveerivad tegurid. Hinnatõusu hoiavad tagasi Euroopa majandusest ja poliitilisest olukorrast tulenevad riskid.

Vaata tabelit hindade ja pakkumiste arvudega siit: http://www.kinnisvaraweb.ee/blog/kinnisvara-hinnaindeks-tegi-7-aasta-rekordi/ t. Hinnaindeksiga saad tutvuda siin: http://www.kv.ee/?act=index.main#graph

Kinnisvaraportaal KV.EE on Eesti suurim kinnisvaraportaal, millel on igas kuus üle 600 000 külastaja. Portaali haldab AllePal OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nordecon lõpetas Tartus lennujaama ristmikuni viiva teelõigu suuremahulised ehitustööd

19.11.2015

NordeconNordecon ASil valmisid tähtaegselt Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala projekteerimis- ja ehitustööd, mille raames uuendati lennuvälja ristmikuni viivat teelõiku ning ehitati kokku kolm viadukti ja üks tunnel. Muu hulgas paigaldati ehitustööde käigus Tõrvandi ristmikul unikaalse sillatõste näol ligi 300 tonni kaaluv betoonist raudteeviadukt.

„Tartu läänepoolsel ümbersõidul valminud Lemmatsi teest kuni lennujaama ristmikuni ulatuv teelõik on oluline liiklussõlm, mida kasutab ööpäevas üle 14 000 sõidukijuhi – seda alates kohalikest liiklejatest kuni transiitliikluseni välja,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Ehitustööde käigus ehitati Tõrvandi ristmik eritasandiliseks risteks, mille tulemusel hakkas Tõrvandi ja Ülenurme aleviku vaheline liiklus ning kergliiklus toimima põhimaantee ning raudtee all. Nordeconile tähendas aga sealse raudteeviadukti paigaldus huvitavat insenerialast väljakutset, millega kõik projekti osapooled suurepäraselt toime tulid.“

Erkki Suurorgi sõnul tuli nimelt ehitajal paigaldada Tõrvandi ristmiku ehitusel 31-tunnise raudteeliikluse katkestuse ajal varem valminud 295 tonni kaaluv betoonist raudteeviadukt. Tegemist oli kolm kuud ette valmistatud unikaalset sillatõstega, mida teostas selleks Eestisse toodud maailma üks suuremaid mobiilseid kraanasid.

„Objekti andsime tellijale üle novembris, kuid liiklejate kasutada oli uus tee juba loomulikult varem. Valminud teelõik võimaldab autojuhtidel lennujaama ristmikuni sõita oluliselt sujuvamalt ja ohutumalt kui varem ning ka lubatud piirkiirused on suurenenud,“ selgitas Erkki Suurorg.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Lemmatsi teest kuni Lennuvälja teeni ulatuval 3-kilomeetrisel lõigul projekteeriti ja ehitati välja enamuses 2+2 sõidurajaga maantee koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega. Lisaks ehitati lõigule kaks maanteeviadukti, raudteeviadukt ning jalgratta- ja jalgteetunnel, rekonstrueeriti ristuvad ühendustänavad ja kõrvalteed, ehitati välja Tamme tänava ühendustee ning Lennuvälja tee lõik koos ringristmikuga. Ühtlasi said kohalikud kõrvalmaanteed tolmuvaba katte umbes 7 km ulatuses.

Kogu Tartu läänepoolse ümbersõidu pikkus on 12 kilomeetrit ning see kulgeb mööda Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa trassi Kandikülast Uhtini. Ümbersõidu väljaehitamine on jagatud kuueks ehitusjärguks. Ehitustööde tulemusena on kavas Tartu läänepoolne ümbersõit ehitada valdavalt neljarajaliseks esimese klassi maanteeks.

Nordeconi rajatud Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala tööd algasid projekteerimistöödega augustis 2014 ning kestsid 15 kuud. Projekti tellija oli Maanteeamet, projekti kaasrahastas 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Ehitustööde maksumuseks oli 8,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 730 inimesele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Langetasime “Kinnisvaraõiguse ABC” hinda

19.11.2015

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest. (Evi Hindpere)Langetasime käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” hinna enneolematult soodsale 19,99 eurole. Kui ostad käsiraamatu koos raamatuga “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” saad mõlemad käsiraamatud täiendava soodustusega.

Käsiraamat „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt finantseerimise poole pealt.

Raamat käsitleb kõiki olulisi valdkondi, mida kinnisvaratehingute juures peab teadma – maakleri tegevust reguleerivatest küsimustest võlaõiguse ja asjaõiguseni. Puudutamata ei jää pärimisõigus, maksustamine ja notarite tegevus.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Elu korteriühistus: Kaasomandi kasutuskorra määramise avaldus

19.11.2015

Soovime kaasomandis olevale pinnale määrata kasutuskorda. 10-st omanikust on 70% jagamisega nõus.

Küsimused:

  • Kui palju läheks hagi esitamine maksma? Kaasomand on plaanis jagada kõigi korteriomanike vahel. Jagatava kaasomandi kogupind on umbes 500 m2 ja väärtus on päris suur.
  • Kellel oleks kõige mõttekam hagi esitada?
  • Ühiselt need korteri omanikud, kes jagamist soovivad
  • KÜ
  • Üks korteri omanik iseseisvalt

Vastus:Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. Kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused TsMS § 613 lg 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega (TsMS § 613 lg 2). Kuna tegemist on hagita asjaga, siis TsMS § 122 lg 3 kohaselt on hind hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 4 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu tasub avalduse esitaja. Kui avalduse esitaja(d) võtab endale esindaja, võivad lisaks riigilõivu kulule lisanduda ka esindaja kulud.

Kulude osas peab arvestama, et TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega näiteks kui kohus leiab, et vaidlus oli põhjustatud kõigi kaasomanike huvidest, võib kohus menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Seega avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks peaks esitama kas üks korteriomanik iseseisvalt või ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soovivad. Korteriühistu ei ole kaasomanik, seega korteriühistu ei saa nimetatud avaldust esitada. Seda, kas kohtule esitab avalduse üks korteriomanik või ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soovivad, tuleb teil endal otsustada ning leida sobivaim lahendus.

Tuleb ka meeles pidada, et hagita menetluses on kohtul TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kõikide kaasomanike kaasamine võimaldab muu hulgas välja selgitada kaasomanike enamuse seisukoha vaidlusaluses küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi, seejuures tuleb välja selgitada ka vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse huvidele. Seega juhul kui kaasomanike enamus oleks nõus avalduse rahuldamisega, ei tähenda nimetatud asjaolud automaatselt seda, et see tooks vältimatult kaasa avalduse rahuldamise.

Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra üle otsustades lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused
1 2 3 … 1,093 1,094 1,095 … 1,599 1,600 1,601