Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

Pronksi 12 büroohoone kunstikonkurss

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Tallinnas aadressil Pronksi 12 asuvasse rekonstrueerimisjärgus büroohoonesse.

Konkursiga otsitakse ideekavandit, mis rõhutaks XX sajandi väärtuslikku arhitektuuri esindava hoone skulpturaalset vormi. Kunstiteos peab sobituma selle väliselt ümberehitusteta säilinud nõukogudeaegse haldushoone arhitektoonikaga. Pakutava idee näol peab olema tegemist väliala taiese-skulptuuriga.

Žüriisse kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu esindajad Ahti Seppet ja Vergo Vernik, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Triin Ojari ja Juta Kivimäe, hoone sisearhitekt Jane Teresk ning Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 12 953,51 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 300 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 200 eurot ja 100 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 15.04.2016 kell 11:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid”. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kesklinna planeeringus arvestatakse enam rohealade säilitamisega

TartuLinnavalitsus analüüsis Tartu kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekuid ja otsustas teha muudatusi esialgsesse planeeringulahendusse. Edasine arutelu jätkub sel kolmapäeval linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis.

“Usun, et arutelu, mis tekkis kesklinna uue üldplaneeringu ümber, on ellu kutsunud ühed viimase aja tõsisemad ühised mõttetalgud Tartu tuleviku üle. Eriline tänu kuulub kõigile neile 160le ettepaneku esitajale, kes lisaks kaasa mõtlemisele ja vaidlemisele on esitasid ka oma konkreetsed ettepanekud ja argumendid. Paljudes olulistes sõlmküsimustes kerkisid esile vastandlikud arvamused, mistõttu polnud kõigi ettepanekute täielik arvestamine võimalik, kuid üritasime siiski leida tasakaalupunkti erinevate huvide ja arvamuste vahel,” ütles abilinnapea Jarno Laur.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekus arvamusi ligi 160 inimeselt ning lisaks esitati linnavalitsusele kodanikualgatuse korras elektrooniline petitsioon, mille eesmärk oli säilitada kesklinna pargid olemasolevas suuruses ja mitte neid hoonestada.

Laekunud ettepanekutest lähtuvalt otsustati muuta planeeringulahendust ja taastada kergliiklustänavatena ajaloolised Kauba ja Holmi tänavad, jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vaheline haljasala, lisada Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele alale Holmi kesklinnaga siduv täiendav kergliiklussild ning lisada planeeringusse lisaks hoonete kõrguspiirangule ka minimaalne korruselisus.

Arvestades enam rohelisuse säilitamise põhimõttega, võeti seisukoht, et Holmi parki näidatud hoonestusala siseselt võib hoonestus hõlmata kogu pindalast kuni 70 protsenti ja markeerida tuleb ajaloolise Holmi tänava joon. Planeeringus täpsustatakse ka mitmeid liikluskorralduslikke ja vanalinna parkimisega seotud teemasid.

Linnavalitsuse seisukohti kesklinna üldplaneeringule laekunud ettepanekute kohta tutvustatakse linlastele avalikel aruteludel, mis toimuvad 22. veebruaril kl 17 ja 26. veebruaril kl 16 raekoja saalis. Aruteludel tutvustatakse esitatud kirjalikke arvamusi ja linna seisukohti nende kohta ning põhjendatakse planeeringu koostamisel valitud lahendusi. Reedel, 26. veebruaril toimuv arutelu ei ole esmaspäevase 22. veebruari arutelu jätk, vaid kordusarutelu.
Täpsemalt saab esitatud ettepanekute ja linnavalitsuse seisukohtadega tutvuda Tartu linna kodulehel

Kesklinna üldplaneeringu avalik väljapanek toimus eelmise aasta sügisel. Planeering algatati 2010. aasta detsembris ning selle eesmärgiks on kesklinna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning sellega kaasnevate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

KredEx andis toetust 31 kasutusest välja langenud elamu lammutamiseks

KredexKredEx toetas eelmisel aastal 393 000 euroga 31 kasutusest välja langenud elamu lammutamist. Taotlusi esitati KredExile 33 elamu lammutamiseks kogumahus 440 000 eurot.

Kõige rohkem lammutatavaid objekte asub Ida-Virumaal (11), Valgamaal (6) ja Harjumaal (5). Toetust anti samuti Pärnumaal (3), Lääne-Virumaal (2), Läänemaal (2), Jõgevamaal (1) ja Viljandimaal (1) asuvate elamute lammutamiseks.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul aitab lammutustoetus kohalikel omavalitsustel lammutada elamuid, mis on ebaesteetilised ja varisemis- ning tuleohtlikud. „Kasutusest välja langenud ning renoveerimiseks sobimatute hoonete lammutamine aitab muuta elukeskkonda paremaks ja suurendab ka turvalisust. Vabanevat maa-ala saab kujundada avalikuks ruumiks või vabastada see taas loodusele,“ ütles Reinsalu.

Lammutustoetust saavad KredExilt taotleda kohalikud omavalitsused kasutusest välja langenud elamute lammutamiseks. Maksimaalne toetusmaht taotleja kohta on 60 000 eurot ja toetuse määr on kuni 70 protsenti abikõlblikest kuludest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 01-2016

Adaur Grupp OÜJärgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

1-korteritehingute-arv-ja-hinnad-tabel-2016-02

2-korteritehingute-arv-ja-hinnad-maakonnakeskused-tehingute-arv-2016-02

3-korteritehingute-arv-ja-hinnad-maakonnakeskused-keskmine-hind-2016-02

4-korteritehingute-arv-ja-hinnad-tallinn-tehingute-arv-2016-02

5-korteritehingute-arv-ja-hinnad-tallinn-keskmine-hind-2016-02

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Viimane võimalus registreerida 08-10/02/2016 koolitusele “Kinnisvara ABC”

toompark-hindpere-sulaKinnisvarakoolis toimub 08-10/02/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus Kinnisvara ABC on suunatud kõigile huvilistele, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Kuid samuti on Kinnisvara ABC koolitusele oodatud kõik uued kui ka kogemustega maaklerid, kes soovivad oma teadmisi värskendada.

Kinnisvara ABC on mõeldud just Sulle juhul kui soovid ülevaadet kinnisvaraturust ja arengusuundadest, soovid teadmisi kinnisvaraalasest seadusandlusest, pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest. Samuti annab koolitus baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst ning infot kuidas teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub kolmel päeval 08-10/02/2016 kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Skoone bastioni alale luuakse uudne terviklik ruumilahendus

Tallinn loob uue tervikliku ruumilahenduse Telliskivi Loomelinnakust reisisadamani ning arendab mobiilrakenduse elanike paremaks kaasamiseks. Tallinn

Tallinna Linnaplaneerimise Amet osaleb Baltic Urban Lab projektis, mille raames partnerlinnad Turu, Norrköping, Riia ja Tallinn tegelevad pruunalade (endiste tööstus- ja raudteealade) aktiivse linnaruumina taaskasutuselevõtuga.

Protsessi kaasatakse huvitatud osapooled ning võetakse arvesse linlaste vajadusi ja soove ala kujundamisel. Eesmärgiks on välja töötada maaomanikke, arendajaid, planeerijaid ja linnakodanikke kaasav koostöömudel ja avalikku ruumi arvestav terviklahendus (struktuurplaan), et Skoone bastioni ala Telliskivi loomelinnakust reisisadamani oleks elav piirkond.

Tallinnas väljavalitud projektiala (ca 27 ha) on väga atraktiivse asukohaga, külgnedes selliste oluliste avalike hoonetega nagu tulevane Eesti Kunstiakadeemia peahoone, Energia avastuskeskus, Kultuurikatel ja linnahall. Samuti paikneb ala kahe olulise transpordi sõlmpunkti Balti jaama ja reisisadama vahel. Ühelt poolt nende kahe sõlmpunkti ja teiselt poolt vanalinna-Kalamaja omavahelist ruumilist seost tahabki linn selle projektiga tugevdada.

Skoone bastioni ümbruse ala arendamisel on suurimaks väljakutseks investorite leidmine ja kaasamine avaliku ruumi arendamisse. Seni on piirkondade arendamise initsiatiiv Tallinnas olnud peamiselt erakätes, sellel alal aga võtab linn juhtrolli enda kätte. Projektiga katsetatakse ka uusi kaasamismeetodeid. Planeeringute registri edasiarendusena luuakse mobiilirakendus, mille abil hakatakse linnakodanikelt planeeritava ala kohta ettepanekuid ja kommentaare koguma. „Tahame planeerimisalase läbipaistvusega jõuda inimestele lähemale,“ sõnas linna peaarhitekt Endrik Mänd. „Projekti raames loodavat planeeringute registri mobiilirakendust testitakse esialgu projekti pilootalal, tulevikus on plaan muuta mobiilrakendus kõikide planeeringute menetluse osaks.“

Mobiiltelefoni rakendus aitab paremini kaasata ja ka teavitada kodanikke uutest arendustest, rakendus annab osapooltele võimaluse linnaarengutega pidevalt kursis olla ning planeeringutega kavandatavast linnaruumist paremini aru saada. Rakendus peaks võimaldama linnas liikudes geopositsioneerimise kaudu saada infot kavandatud ja kavandatavate planeeringute ja ehituste kohta, sh määrata enda asukoha suhtes detailplaneeringus kavandatud hoonete, tänavate ja haljasalade asukohti ning teha ettepanekuid graafiliselt selleks loodaval kaardirakendusel.

Baltic Urban Lab – Integrated Planning and Partnership Model for Brownfield Regeneration on 3-aastane koostööprojekt (oktoober 2015 – oktoober 2018), mida kaasfinantseeritakse Kesk-Läänemere programmist 2014-2020.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Välistegurite mõjul hinnalangus jätkub

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel langesid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aastases võrdluses pidurdus hinnalangus 0,6 protsendini. Euroalas kiirenes aastane hinnatõus esialgsetel andmetel jaanuaris 0,4 protsendini.

Välisturgudel jätkuva toorainete odavnemise mõjul on hinnad meil jätkuvalt languses. Nafta on võrreldes 2014. aasta suvel saavutatud kõrgtasemega tänaseks ligi neli korda odavam. Lisaks on arenevate turgude nõudluse vähenemise tõttu ka toiduhindade langus jätkunud. Aastataguse väga madala võrdlusbaasi tõttu on mootorikütuste hinnalangus mõnevõrra pidurdunud. Samas jätkub teiste energiatoodete – nagu kaugkütte ja gaasi – kiire odavnemine. Viimased kaks aastat toimunud elektri odavnemine sai külmast jaanuarist põhjustatud börsihinna tõusu tõttu läbi.

Toiduainete hinnad on kerges languses piima- ja lihatoodete odavnemise mõjul, osaliselt tasandab seda aiasaaduste kallinemine. Teenuste hinnatõus pidurdus jaanuaris peamiselt madalast kütusehinnast põhjustatud transporditeenuste odavnemise tõttu. Võrdluseks olid laevapiletid pea viiendiku võrra odavamad kui aasta tagasi.

Veebruarist lisanduvad küll alkoholi ja mootorikütuse aktsiisitõusud ning lisaks hoiab jätkuvalt kiire palgakasv teenuste hindu tõusutrendil. Siiski kaaluvad väga madalad toorainete hinnad järgnevatel kuudel need mõjud üle ning hindade tõusule pöördumine on edasi lükkunud.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Analüütik: paneelikad ei kao koduostude seast kuhugi

Postimees«Sovetiaegsed paneelelamud on meie elamufondist suur osa, mis kuhugi ei kao, millest me ei saa üle ega ümber. Seda vabadust, et nõukogudeaegne paneelelamu koduostu sihtmärkide seast välistada saavad endale lubada vähesed,» leiab Kinnisvarakooli analüütik Tõnu Toompark.

«Viimase 15 aasta jooksul on meil kasutusloa saanud 47 000 eluruumi. See teeb kogu elamufondist ca 7%. Seega moodustavad vanemad, teatavas mõttes eelmise ja üle-eelmise generatsiooni ehituskvaliteediga elamispinnad meie elamufondist sellise osa, mis loob enamuse pakkumisest,» selgitab Toompark.

Tema hinnangul on vanema ja odavama hinnaga vana elamufond esimene samm, millest noored saavad kodu omamist harjumata hakata. «See aitab noorte jala koduloomise protsessi ukse vahele saada,» leiab ta. «Kas noored (kuid miks mitte lisaks keskealised või vanemad inimesed) tahavad osta kodu paneelelamusse, mis on sünonüüm korterile, mis on vana ja lagunenud ning kus kus on kirju seltskond lärmakaid naabreid? Sellisele küsimusele saab vastata, et ei, nad ehk tõesti ei taha sinna minna,» leiab Toompark. «Siis tuleb aga vastu reaalsus ja nad lähevad ikkagi, sest uut ja ilusat korterit noor osta lihtsalt ei suuda, sest pole head töökohta, mis omakorda tähendab, et pole üle keskmise sissetulekut.»

http://kodu.postimees.ee/3572405/analuutik-paneelikad-ei-kao-koduostude-seast-kuhugi

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Mis ei meeldi kinnisvaraostjale?

Arco VaraKui naljaga pooleks välja pakkuda üks universaalne kinnisvara ostu mõjutav faktor, mis ühelegi kliendile ei meeldi, siis on see hind. Kummalisel kombel ei soovi keegi objekti eest küsitavat hinda maksta, vaid eeldatakse, et alati on kauplemisruumi, kirjutab Arco Vara Pärnu piirkonna kutseline vanemmaakler Sirje Savvest.

Kinnisvaraostjale ei meeldi ka hilinev maakler. Ükskõik, kui tihe poleks maakleri päevakava, peab kliendiga kohtuma kokkulepitud ajal ja veel parem on jõuda objektile pisut varem. Kui hilinemine on möödapääsmatu, tuleb ootajale helistada.

Kindlasti ei vaja klient üliaktiivset maaklerit, kes pidevalt kõrval seisab ja infoga ostjad kiiresti üle kallab.

Kliendid on päris tihti häiritud ka kinnisvaraomanikest, kes ei lase hetkekski üksi olla. Esmasel objekti vaatlusel ei huvita kedagi omaniku emotsioonid nagu näiteks „Vanaisa pani selle tammeparketi 1972. aastal oma kätega.“ või „Selle seina me paigaldasime juba siis, kui ehituspoodidest mitte midagi saada ei olnud.“.

Parem on müüa, kui omanik kohe ei sekku

Ostjad näevad asju oma vaatenurgast ja liigne müra objekti tutvustamisel on pigem kahjuks. Kõige paremini müüakse kortereid ja maju siis, kui omanik hoiab esialgu tahaplaanile. Samas maakodudes on peaaegu alati kohvilaud kaetud, kui potentsiaalne ostja tuleb vaatama. Kui ostja on kaugelt kohale jõudnud, loob selline vastuvõtt mõnusa meeleolu. Seepärast püüavadki maaklerid üha rohkem kliendiüritusi korraldada ja pere selleks ajaks kodust ära saata, kui tulevad potentsiaalsed ostjad. Ostja tunneb end kindlasti vabamalt kui omanikuga kohe vahetult ei kohtu.

Samas saab ka müüja säästetud liiga nõudlikust või kinnisvarateemat mittevaldavast ostjast. Maakler saab siin võimalikud teravad nurgad suhtlemises maha lihvida.

Omaniku isiklikud asjad vastukarva

Kliendile ei pruugi meeldida müüdavas korteris või majas olevad asjad. Mida anonüümsem ja tühjem on objekt, seda parem. Maaklerid oskavad selles suhtes päris hästi nõustada, mida objektilt eemaldada, mida esile tõsta. Heaks näiteks on Suur Kuke 5 korteri müük Pärnus, kus omanik andis maaklerile vaba voli pildistamiseks ja asjade sättimiseks, tulemuseks on atraktiivsed, kuid adekvaatsed pildid korterist ja majast.

Kahtlemata on koristamata ja räpased kohad ostja jaoks eemaletõukavad. Müügieelne ring prügimäele ebavajaliku kraami eemaldamiseks tuleb kindlasti kasuks. Austagem vana tõde, mida kõik kordavad – korista, puhasta ja tuuluta. Ja uskuge, sellest on väga palju kasu!

Kas klient on alati kuningas?

Põhimõtteliselt on, aga näiteks majade müüjatele eriti ei meeldi kui suvalisel ajal keegi uksele koputab või jalutab aias ringi põhjendusega, et vaatasin just müügikuulutust ning juhtusime mööda sõitma. Ilmselt tabab ostjat siis omaniku turtsakas suhtumine – vabandust täna ei saa, helistage maaklerile. Seega, austage müüja otsust maakleri palkamisel.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas jaanuaris enim transport

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta jaanuaris võrreldes 2015. aasta detsembriga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta jaanuariga võrreldes 0,5% ja teenused 0,7% odavamad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes langenud 2,8% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,1%.

2015. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, mille mõjust poole andis 7,2% odavnenud mootorikütus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel 11,6% odavnenud soojusenergia ja 8,7% odavnenud piim, piimatooted ja munad.

Aastataguse ajaga võrreldes oli suurem mõju indeksile ka alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 4%. Mullu sama ajaga võrreldes on kütustest enim kallinenud kütteõli (25%) ning odavnenud gaas (18%).

Möödunud aasta detsembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemele tehtavad kulutused: kodudesse jõudnud elekter oli 10,1% ja üür 5,4% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus mootorikütus odavnes kuuga 3% ning jaanuariks ostetud lennukipiletid olid 15% odavamad. Samuti toimusid rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid.

Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal. 2016. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2015. aasta keskmisele kulutuste struktuurile.

Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2015. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2015. Tarbijahinnaindeks avaldatakse aruandekuule järgneva kuu viiendal tööpäeval.

Tabelis on esitatud nii 2015. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2016. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kaubagruppide osakaalud.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, jaanuar 2016
Kaubagrupp Kaubagrupi osakaal indeksis 2015, ‰ Kaubagrupi osakaal indeksis 2016, ‰ THI muutus, %
detsember 2015 – jaanuar 2016, % jaanuar 2015 – jaanuar 2016, %
KOKKU 1 000,0 1000,0 -0,1 -0,6
Toit ja mittealkohoolsed joogid 233,3 232,4 0,0 -0,8
Alkohoolsed joogid ja tubakas 80,5 73,1 1,3 3,6
Riietus ja jalatsid 49,2 56,8 -3,8 4,4
Eluase 174,9 143,4 2,4 -2,2
Majapidamine 49,8 60,0 -0,6 0,7
Tervishoid 42,0 52,0 0,8 1,9
Transport 142,9 137,4 -2,3 -5,4
Side 46,5 47,8 -0,2 -0,6
Vaba aeg 79,9 88,9 -0,4 2,6
Haridus ja lasteasutused 13,1 12,0 4,4 -13,5
Söömine väljaspool kodu, majutus 36,0 43,1 0,4 3,6
Mitmesugused kaubad ja teenused 51,9 53,1 -0,5 2,1
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kuulutati välja Rapla riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlus

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rapla Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Rapla riigigümnaasiumi olemasoleva õppehoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehituse rajamiseks.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, olema rajatud optimaalsete kuludega, olema turvaline, mugav, funktsionaalne ning energiasäästlik. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades.

360 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone on kavas ehitada Rapla linna, Kooli tänav 8 kinnistule. Planeeritava koolihoone netopind on ca 3 130 ruutmeetrit, sealhulgas olemasoleva rekonstrueeritava hoone netopind ca 1 320 ruutmeetrit. Uus koolihoone avatakse 2018. aasta sügisel.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. märts ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt maikuus. Ideekonkursi preemiafond on kokku 16 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 214 500 eurot. Summale lisandub käibemaks.

Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Riigihange „Rapla riigigümnaasiumi ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 171126.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Technopolis Ülemiste avas Eestis ainulaadse büroohotelli

Ülemiste CityÜlemiste Citys avas uksed esimene spetsiaalselt kontoritööks mõeldud hotell. Büroohotelli kasutajate eeliseks on paindlik töögraafik – tööd saab teha kasvõi öösel ja vajadusel muuta kontoriruumid hetkega puhkamiseks sobivaks toaks. Uues büroohotellis on kokku 225m² pinda, sh üheksa privaatset tuba, ühiskasutuses on mugav puhkeala, köök ja tipptasemel koosolekuruum.

„Maailma ärilinnakutes on konkreetsete projektide läbiviimise ajal töö- ja puhkamisvõimaluse ühendamine populaarne idee,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „See aitab paljudel juhtudel kokku hoida aega ja tõsta töö efektiivsust.“

„Spetsiifiliste ülesannete täitmiseks peavad ettevõtted talente kohale tooma sageli kaugemalt, isegi teisest riigist. Seejuures tuleb neile leida peatumiskoht, mis ei asuks peakontorist liiga kaugel, aga pakuks samas töötegemiseks parimaid võimalusi,“ selgitas Gert Jostov. „Büroohotell ongi sisuliselt kaks ühes pakett, mis lahendab korraga nii kontoripinna kui ajutise peatumiskohaga seotud mured.“

Technopolis Ülemiste ASi müügidirektori Tanel Oleki kinnitusel tuli algne idee rajada Ülemiste Citysse 24/7 avatud ja puhkevõimalusega kontor linnaku üürnikelt endalt. „Ülemiste Citysse on teatavasti koondunud suur hulk rahvusvahelisi IT -ettevõtteid ja idufirmasid, kus ei tehta tööd alati just traditsioonilise üheksast viieni kontorirutiini järgi. Büroohotell on nende jaoks praktiline võimalus tagada oma töötajatele vajadusel väga paindlik töögraafik,“ selgitas Tanel Olek.

Gert Jostovi sõnul on piir tegeliku töö- ja puhkeaja vahel muutumas üha hägusemaks. „Trend liigub pigem selles suunas, et varasemast enam võetakse arvesse töö tegelikku iseloomu. Täna on kõigil taskus nutitelefon – töömeilid ja- kõned tulevad sisse igal kellaajal. Seega on praktiliselt võimatu mõõta seda, millal tegelik tööaega lõpeb,“ selgitas Gert Jostov. „Samas olen käinud ka sellises kontoris, kus pooletunnine uinak büroo diivanil ei ole sugugi ebatavaline. Pigem leitakse, et see aitab mõtteid hästi koondada ja paremini värskeid ideid genereerida. Loomulikult ei sobi selline lähenemine igas ametis, kuid tulevikus on kontoritöötajatel ilmselt rohkem vabadust oma tööaega ise planeerida, eeldusel, et töö saab tehtud korrektselt.“

Ülemiste City büroohotell asub aadressil Lõõtsa tn 5, Bernhard Schmidti nimelise kontorihoone kolmandal korrusel. Büroohotelli keskkond on jagatud erinevateks tsoonideks lähtuvalt konkreetsest vajadustest: keskendumist nõudvad tööd, koosolekud ja mitteametlik suhtlus.

Büroohotellis on kokku üheksa privaatset tööruumi, mis on varustatud funktsionaalse kontorimööbliga. Vastavalt soovile on võimalik kontoriruum muuta hetkega ka puhkamiseks sobivaks toaks. Kõikides tubades on televiisor ja tagatud kiire internetiühendus.

Bürooruumide juurde kuulub veel ühiskasutuses olev mugav diivanitega puhkeala, köök, duširuumid, WC-d ja tipptasemel esitlustehnikaga koosolekuruum.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Uus käsiraamat aitab kinnisvara müümisel

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakool OÜ kirjastamisel ilmus värske käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ tõi käsiraamatu vajaduse esile autor Tõnu Toompark.

Praktilise joonega käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni andes lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Tõnu ToomparkKontaktid

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Nõmme piirile Veskimöldresse rajatakse 250 uut kodu 1000-le elanikule

Brave CapitalTallinna Nõmme linnaosa ja Saue valla piirile Veskimöldresse rajatakse infrastruktuur 159 uue individuaalelamu ja 91 ridaelamuboksi ehituseks, kus uue kodu leiab endale ligikaudu 1000 elanikku.

Arendaja Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on Veskimöldre suurim era- ja avaliku sektori koostöös valmiv elukeskkonnaarendus. „Veskimöldre on terviklikult lahendatud elukeskkond. Märksõnadeks on kõrghaljastus, läbimõeldud infrastruktuur, viisakas naabruskond, looduslik keskkond, korralikud valgustusega teed ja tänavad, sportimisvõimalused, turvalisus ning hea ühendus Tallinna kesklinnaga.”

„Veskimöldre esimene etapp, mis rajati aastatel 1996-2005, oli meie meeskonna töö. Teise etapi ettevalmistamisel tugineme valdavalt olemasolevale kogemusele. Lisaks oleme küsinud tagasisidet Veskimöldre elanikelt, mida nende arvates teise etapi rajamise juures veelgi paremini teha saaksime,” lisas Kuusk.

„Omavalitsusel on hea meel, et Tallinna piirile rajatakse kõrgel tasemel elamurajoon. Koostöös arendajaga kavandatakse veel Veskimöldresse uus kool ja lasteaed ning Maanteeameti poolt ehitatav Laagri möödasõit parandab veelgi olemasolevat elukeskkonda, ” ütles Saue vallavanem Andres Laisk.

Veskimöldre kinnistute müük on alanud. Müügikorraldusega tegeleb Nordic Brokers OÜ www.nordicbrokers.ee. Elamupiirkonnaga on võimalik tutvuda veebilehel www.veskimöldre.ee.

Veskimöldre on pindalalt Eesti suurim kinnisvaraarendus, mis paikneb ca 150 ha alal Nõmme linnaosa ja Saue valla piiril Laagri alevikus.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Üldpinna olemus jääb sageli hoomamatuks​​

Arco VaraMõiste „üldpind“ tekitab tihti koduostjates segadust, kuna esmapilgul ei saada täpselt aru, mis selle sisse jääb, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Marianne Puustak.

Igal koduostjal tekib vältimatult küsimus, kas rõdud, panipaigad, keldrid ja terrassid jäävad kinnisvarakuulutuses märgitud üldpinna ruutmeetrite sisse või jäävad välja?

Sellele küsimusele võib vastata nii, et hea tava kohaselt ei arvestata rõdusid ja terrasse üldpinna sisse, kuigi mõned arendajad kipuvad seda tegema, et korteri ruutmeetrite arvu suuremana näidata ja ruutmeetri hinda alla tuua.

Küll aga võib üldpinna sisse kuuluda kas panipaik või kelder, aga need võivad olla ka eraldi kinnisasjad ehk siis kui ostate näiteks korteri ja panipaiga, soetate tegelikult kaks eraldiseisvat kinnisvaraobjekti.

Oma silm on kuningas

Seega, et kodu ostes oma tulevasest kinnisvarast võimalikult täit selgust saada, tuleks üsna põhjalikult uurida, mida müüja on üldpinna sisse arvestanud ja kui suur on siis tegelik elamispind. Uusarendustes võivad olla müügil näiteks 150-ruutmeetrised korteriomandid, kuid reaalne elamispind moodustab sellest vaid veidi üle poole, ülejäänud on panipaik, terrass, garaažiboks või parkimiskoht.

Nii juhtub mõnikord, et müügipakkumise põhjal loodud ettekujutuse ja reaalsuse vahel tekivad koduostja silmis käärid – lähed objekti vaatama, aga see on väiksem kui esmapilgul võis arvata.

Selliste olukordade vältimiseks ja aja säästmiseks tuleks julgelt rääkida maakleriga ja täpsustada kõik pindadega seonduv.

Samuti saab infot elamispinna suuruse kohta ehitisregistrist ja e-kinnistusraamatust, kus andmed on kergesti leitavad, kuid vajavad siiski kontrollimist.

Korralikud arendajad näitavad mitteeluruumide suurust tavaliselt tõepäraselt. Kinnistusregistrist oleks korrektne saada info selle kohta, millise osa korteriomandist moodustab mitteeluruum, aga alati neid andmeid seal kahjuks pole. Sellisel juhul tuleks tutvuda inventariseerimisjoonistega.

Ehitisregistri info on ka küll ajaga täiustunud, aga sealgi võib olla osa infot puudu.

Ühesõnaga, segaduse korral peab maakler vaatama vähemalt kolme allikat – mõlemat registrit ja jooniseid. Vajadusel tuleb astuda ka muid samme, mis selgust toovad, nagu näiteks KOV-ide dokumendiarhiive.

Mida veel üldpinna osas tähele panna?

Üldpinna sisse jäävatest pindadest täpse ülevaate omamine on oluline ka edaspidiste kulude osas. Kui olete soetanud korteri ja teinud kommunaalkulude arvestuse vaid reaalsele elamispinnale, võite ebameeldivalt üllatuda, kui ühistu arve postkasti jõuab ja sellel rohkem ruutmeetreid näidatakse ning nende pealt raha küsitakse, kui teie arvates peaks olema.

Kindlasti tuleks veenduda, et suuremahuliste ümberehituste järel oleks võimalikud planeeringumuudatused täpselt fikseeritud ja vastavate ametkondadega kooskõlastatud –

nii näiteks kehtivad viilaktuste alla ehitatud korterite pinna mõõtmisele omad reeglid.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine