Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib põhjustada riskide kuhjumist

23.04.2014 Eesti Pank

Sildid: buum, Eesti, Eesti Pank, eksport, eluase, Euroopa, hindamine, hinnad, hoius, intress, intressimäär, investeering, investor, kasum, kaubandus, keskkond, kinnisvara, konkurents, korter, kriis, kvaliteet, laen, majanduskasv, nõudlus, omafinantseering, pangad, pank, plaan, poliitika, Rootsi, sektor, SKP, stabiilsus, standard, Ukraina, ülevaade, USA, Venemaa

Eesti finantssektori toimimist ohustavad riskid on väikesed, kuid seda mõjutav väliskeskkond on habras. Majanduskasvu taastumisest hoolimata iseloomustab euroala pangandussektorit endiselt suhteliselt kõrge probleemsete laenude tase ja madal kasumlikkus.

Enne Euroopa Keskpanga juures ühtse pangandusjärelevalve sisseseadmist viiakse euroalal läbi suuremate pankade varade põhjalik hindamine. See loob eelduse, et taastuks investorite usaldus euroala pankade suhtes ning majanduse elavdamiseks vajalik laenutegevus. Uueks ohuks on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud geopoliitilised riskid, mille mõju Eesti majandusele ja finantsstabiilsusele sõltub riski realiseerumise viisist. Eesti finantssektori otsene seos Ukraina ja Venemaaga on siiski väike ning vahetu süsteemne risk on seega piiratud.

Eesti majanduskasv tugines 2013. aastal majapidamiste tarbimise kasvul põhinevale sisenõudlusele. Seda toetas tööpuuduse vähenemine ning sissetulekute kiire kasv. Euroopa majanduskasvu tugevnedes on oodata eksportiva sektori panuse suurenemist.

Ettevõtete rahalised vahendid ega pankade laenupoliitika ei piira investeeringute rahastamist, mistõttu oleneb Eesti majanduskasvu kiirenemine kindlustunde ja välisnõudluse taastumisest. Euroopa majanduse elavnemisest kasu saamiseks on oluline, et viimaste aastate jooksul kasvanud palgasurve ei piiraks ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel.

Väliskeskkonna võimalik halvenemine on risk, mis kärbiks Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendaks pankade laenukvaliteeti. Lisaks euroala majanduskasvu taastumise riskidele on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud poliitiline ebakindlus ning seetõttu ka määramatus kaubanduspartnerite majandusarengu suhtes. Ebakindlus tuleviku pärast võib lisaks vahetule piiriülesele mõjule kahandada majanduskasvu väljavaadet, kuna investeerimisprojektid võidakse ootele panna ja tarbimist piirata.

Juhul kui Eesti majandust tabaks 1998. aasta Vene kriisi või 2008. aasta üleilmse finantskriisi taoline šokk, siis tooks see kaasa probleemsete laenude suurenemise. Tänu majapidamiste ja ettevõtete kasvanud finantspuhvritele oleks selle mõju siiski palju väiksem. Lisaks sellele on pankade kapitalipuhvrid praegu märksa suuremad ning selliste riskidega paremaks toimetulekuks plaanib Eesti Pank kehtestada 2% süsteemse riski kapitalipuhvri.

Endiselt on oht, et riskihinnangud Põhjamaade majanduse ja pankade suhtes võivad halveneda, mis suurendab emapangagruppide rahastamis- ja likviidsusriske. Põhjamaade pangagrupid moodustavad Eesti pangandusturust üle 90% ja Rootsi pangagrupid ligi 80%.

Rootsi eluaseme hindade ja majapidamiste laenumahu kasvu jätkumine on suurendanud finantsstabiilsuse riske, kuivõrd Rootsi pangad rahastavad laenamist osaliselt finantsturgudelt kaasatud vahenditega. Riskide maandamiseks on Rootsis astutud samme pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrite tugevdamiseks, sealjuures peetakse vajalikuks tasakaalustada pankade rahastamisstruktuuri. Kuigi Rootsi keskpank ja järelevalveasutus on märkinud vajadust majapidamiste laenukasvu piiravate ja laenukoormust vähendavate muudatuste järele, ei pruugi nende võimalik mõju olla piisav.

Selle riski võimalikku mõju Eesti finantssektorile vähendab mõnevõrra asjaolu, et Eestis tegutsevad kommertspangad rahastavad end peamiselt kohalikest hoiustest.

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib kaasa tuua majapidamiste ja ettevõtete riskantsema käitumise laenuvõtmisel ning põhjustada riskide kuhjumist finantssüsteemis. Korteritehingute hinnad tõusid 2013. aasta lõpus üle 20% ning kiire kasv on sellel aastal jätkunud.

Eluasemeturu aktiivsuse suurenemist selgitavad osaliselt majapidamiste kindlustunde ja tööturu olukorra paranemine ning sissetulekute kasv. Madalate intressimäärade keskkonnas võimendub oht, et kinnisvara hindade senine kiire tõus tekitab majapidamistes liiga optimistlikke ootusi kasvu jätkumise suhtes.

Finantsstabiilsuse riske vähendab asjaolu, et majapidamised on soetanud kinnisvara möödunud kinnisvarabuumiga võrreldes märksa rohkem omavahenditest ning pangalaenude osa on olnud väiksem. Seni kuni pankade laenustandardid ei leevene ja laenukasv jääb mõõdukaks, ei põhjusta kinnisvara hindade kiire kasv suurt riski finantsstabiilsusele. Endiselt on oluline, et pangad hindaks vastutustundlikult laenuvõtja maksevõimet ja nõuaks neilt piisava omafinantseeringu kasutamist.

Eesti Pank on valmis vajaduse korral kehtestama laenutingimusi karmistavaid nõudeid.

Loe lähemalt: Eesti Pank, Finantsstabiilsuse ülevaade 2014-04-23

Allikas:
http://www.eestipank.ee/press/eesti-finantsstabiilsust-ohustavad-valiskeskkonna-riskid-kasvanud-23042014

Kalevi staadioni naabrusse kavandatakse korterelamuid

23.04.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Kalevi keskstaadioni naabrusse neli korterelamut.

Staadioni tn 1, Võistluse tn 3 ja Võistluse tn 7 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kohaselt saab 0,82 ha suurusele maa-alale rajada kaks kuni 6 maapealse korrusega äriruumidega elamut, ühe kuni 6 maapealse korrusega ning ühe kuni 4 maapealse korrusega elamu. Parkimine on kavandatud peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas, Staadioni, Juhkentali ja Võistluse tänava vahelises kvartalis. Lõunast külgneb ala Kalevi keskstaadioniga.

Staadioni tn 1 kinnistul tegutseb City Motors AS, mis tegeleb autode müügi ja hooldusega, krundil asub mitu heas seisukorras hoonet. Võistluse tn 3 ja Võistluse tn 7 kruntidel paiknevad halvas tehnilises seisukorras hooned.

Planeeritud maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne – ülekaalus on elamud, kuid on ka ärihooneid ja sotsiaalobjekte. Kontaktvööndisse jäävad hooned on 2- kuni 9-korruselised. Lähipiirkonnas asuvad erinevad rekreatsioonialad, koolid ja teised olulised sotsiaalse infrastruktuuri objektid..

Polüfunktsionaalsuse säilitamiseks on Staadioni tn 1 krundile planeeritud hoonetesse kavandatud ka äriruumid, mis turvalisuse aspektist on väga oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Compakt Kinnisvara OÜ, detailplaneeringu koostamine algatati 5. mail 2010 ning detailplaneering võeti vastu 14. märtsil 2012. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 16. aprillist kuni 14. maini 2012 ning 19. juunil 2012 toimus Tallinna Kesklinna Valitsuses detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu. Võrreldes vastuvõetud detailplaneeringu lahendusega on vähendatud Staadioni tn 1 kinnistule kavandatud hoonete suurimat võimalikku maapealse osa korruselisust 8-lt 6-le.

7. novembril 2013 sõlmitud lepinguga võtsid Compakt Kinnisvara OÜ, Stadium Real Estate OÜ ja OÜ VEERENNI 31 kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatava teede ja üldkasutatava haljastuse rajamine. Staadioni tn 1 kinnisasjale seatakse Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus kõnni- ja sõidutee avaliku kasutuse tagamiseks, vastavasisuline leping on sõlmitud 17. jaanuaril 2014.

Kinnisvarakool: Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 29/04/2014

23.04.2014 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, ärikinnisvara, Ärikinnisvara vahendamine, äripind, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvarakoolitus, koolitus, maakler, Margot Toompark, müük, Ruth Andresen, Tõnu Toompark, vahendamine

29. aprillile 2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi pikaajalise äripindade vahendamise kogumusega kinnisvaramaakler Ruth Tõniste.

Kinnisvarakoolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on eelkõige suunatud:

inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas.
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub teisipäeval 29/04/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Selgusid Tallinna paremini restaureeritud majad

22.04.2014 Tallinn.ee

Sildid: arendaja, arhitekt, arhitektuur, Boris Dubovik, ehitaja, ehitus, elamu, Kalamaja, korter, kvaliteet, luksus, muinsuskaitse, omanik, planeering, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinn, üür, väärtus, Vanalinn

Kolmapäeval, 23. aprillil antakse üle tänukirjad parimate 2013. aastal restaureeritud mälestiste ja miljööalade hoonete eest.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet avaldab igal aastal tunnustust eeskujulikult restaureeritud hoonete eest, mille tulemusel linnapildis hoitakse elus vanu ehitustraditsioone ja säilitatakse väärtuslikke ajaloolisi arhitektuuridetaile.

Hopneri maja suures saalis kell 15 algaval üritusel annab preemiad ja tänukirjad üle Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm koos muinsuskaitse ja miljööalade osakonna juhataja Boris Dubovikuga.

Seekordne restaureerimispreemiate üleandmine toimub kaheteistkümnendat korda. Muinsustundlikult korrastatud hoonete omanike kõrval soovitakse esile tõsta arhitekte, järelevalve teostajaid, ehitajaid, restauraatoreid ja arendajaid.

Paremini restaureeritud kultuurimälestisteks tunnistati vanalinnas Pagari 1 ning väljaspool vanalinna Raua 39, samuti tõsteti esile Allika 4.

Pagari 1 on baltisaksa kunstnik-arhitekt Hans Schmidti projekteeritud ja mullu 100-aastaseks saanud juugendi mõjudega uusklassitsistlik hoone. Algselt kõrgklassi esinduslikuks üürimajaks ehitatud, teenis vahepealsetel aastatel jõustruktuure ning tänaseks päevaks on talle tagasi antud keskmisest luksuslikemate korteritega elamu funktsioon.

Lisaks rikkaliku välisilme taastamisele restaureeriti hoonel algsed interjööridetailid, nagu aaderdusega trepikodade tiibuksed, liftid ja faasitud klaasidega vestibüülide uksed, kaunid juugendstiilis laerosetid ja trafarettmaalingute fragmendid. Süngemaid päevi jäeti meenutama piiluauguga välisuste metall-luugid, paar keldrikongi ning salakäik.

Raua 39 ehitati samuti 1913. aastal ning korterelamu projekteerinud arhitekt Karl Burman elas ise selles hoones valmimisest kuni 1925. aastani. Tegemist on Tallinna ühe suurejooneliseima juugendelamuga, mille fassadide restaureerimisel on kinni peetud originaaliläheduse printsiibist.

Taastatud on erineva viimistlusega tumedad ja heledad krohvipinnad ning ornamentaalne krohviplastika, restaureeriti vanad aknad ning sobimatud plastaknad vahetati puidust originaalikoopiate vastu, millega ühtlustati hoone välisilmet.

Allika 4 restaureerimisel säilitasid omanikud Lenderi-tüüpi elamul peaaegu täielikult vana laudise, pehkinud kohad plommiti vana materjaliga.

Tänukirjaga tunnustati Õllepruuli 5 ja Rahukohtu 5 arhitektuuriajaloolise väärtusega hoonete oskuslikku ennistamist.

Õllepruuli 5 on Tõnismäel asuv Johan Laidoneri elamu. Ennistustööd on ette võetud kompleksselt – lisaks fassaadidele ja siseruumidele korrastati ka ümbritsev haljastus. Restaureeritud on kvaliteetselt ja suure põhjalikkusega, hoones kasutatud kaasaegsed lahendused on sobitatud ajaloolisesse interjööri.

Toompeal Patkuli vaateplatvormi naabruses asuv Rahukohtu 5 on väärika ajalooga objekt. Avariilises seisukorras endise aadlihoone asemel on nüüd Tallinna vanalinn juurde saanud väärika arhitektuuripärli. Hoone suurimaks väärtuseks võib pidada II korruse laelaudisele 1730.–1740. aastatest pärinevat Tallinna vanalinna üht suuremat barokset maalingut.

Kultuurimälestiste kategoorias tõsteti esile veel Toom-Kooli 21 ja üle 10 aasta tühjalt seisnud ning uuele elule puhkenud Kooli 9. Samuti pälvis tunnustust Toompuiestee 24 hoone, mis rekonstrueeriti hubaseks Riigimetsa Majandamise Keskuseks.

Parimad majad miljööaladel on Köie 3 ja Soo 42.

Köie 3 on väike 1899. aastal ehitatud Lenderi-tüüpi elamu Kalamaja miljööalal, mis oli säilinud üllatavalt hästi: alles oli laudis, tänava- ja hoovipoolne välisuks ja enamik originaalaknaid, mis said kõik eeskujulikult restaureeritud. Traditsiooniliste ehitusvõtetega, sealhulgas soojustades palgivahesid vaid takuga, ja originaaldetailide säilitamisega on sellel hoonel alles jäänud tõelise vana maja hõng.Värvilahendus kooskõlastati Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga.

Soo 42 Kalamajas on Karl Treumanni projekteeritud Tallinna maja 1935. aastast, mis esindab seoses tuletõrjenõuete kaasajastamisega uuendatud hoone väliskuju ja korterite planeeringuga kivitrepikojaga hoonetüüpi. Maja kuulub esimese omaniku otsesele järeltulijale, ehk seetõttu on nii aupaklikult suhtutud hoone korrastamisel lubikrohviga uuendamisse, esialgse värvilahenduse säilitamisse ning originaalakende restaureerimisesse.

Veel märgiti tänukirjadega ära Kentmanni 18, Loode 14, Ristiku 4B, Vabriku 10, Valgevase 12, Wiedemanni 11 ja Sõbra 20.

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade 2014

22.04.2014 Adaur.ee

Sildid: Domus Kinnisvara, kinnisvara, Kinnisvaraturu ülevaade, Kristjan Gross, ülevaade

Ilmunud on Domus Kinnisvara kinnisvaraturu ülevaade 2014.

Ülevaade on võimalik alla laadida siit.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Estonian Real Eastate taaselustab arhitekt Konstantin Wilckeni pärandi

22.04.2014 Adaur.ee

Sildid: arendamine, arhitekt, arhitektuur, CKE, Eesti, ehitaja, ehitamine, ehitis, Estonia, Estonian, Estonian Real Estate, Fond Control, gaas, Kadriorg, kinnisvara, korter, kvaliteet, mõis, pärand, pere, Riia, USA, väärtus, Vasalemma

Estonian Real Eastate (ERE) grupil on valmimas aadressil Vilmsi 31 Kadrioru ajaloolise hoone taastamise protsess. Hoone oli ehitatud 1902.aastal arhitekt Konstantin Wilckeni projekti järgi. Wilckeni tuntuim teos on Vasalemma mõis.

ERE juhatuse esimehe Dmitri Perepilitsõni sõnul on see projekt äärmiselt tähtis Kadrioru ajaloolise pärandi säilitamise poolest.

“Kahjuks, on taolised hooned olnud pikka aega lagunenud seisukorras. Paljudes nendest elasid asotsiaalid, mis ei soodustanud nende hoonete säilivust. Mõned arhitektuuriteosed hävisid tulekahjus. Niisugune kaunis rajoon, nagu Kadriorg, ei jätnud meid külmaks ning otsustasime taastada hoone, mis seisis tühjana enam kui aasta aega,” rääkis Perepilitsõn.

Hoone taastamisel kasutatakse kõige kvaliteetsemaid materjale. Ehitise üldpind moodustab 919 ruutmeetrit. Pärast rekonstrueerimist sellesse tekib kaheks kahekorruselist korterit gaasiküttega.

Dmitri Perepelitsõni sõnul on uute objektide ehitamine Kadriorus keeruline ettevõtmine.

„Kõige suurem probleem on hoonestuse tihedus. Peaaegu iga vaba meeter on siin juba kasutusele võetud. Meie jaoks on suur au kinkida uut elu kultuuripärandi väärtuslikule objektile ning muuta Kadriorg veelgi ilusamaks,“ ütles Dmitri Perepilitsõn.

XX sajandi alguses Eestis töötanud kohalike arhitektide arv ei olnud suur. Tihtipeale ehitasid hooneid Sankt-Pererburi ja Riia arhitektid. Konstantin Wilcken oli üks tuntuim linnaehitaja pealinnas. Wilckeni töökojast tuli enam kui sada elumaja projekti aastas, suurem osa nendest olid puumajad.

Estonian Real Estate on asutatud 2005.aastal. Esialgu tegeleti kinnisvara vahendamisega ning alates 2010.aastast on ERE ettevõtete grupi, kuhu kuulub ka Fond Control, põhiliseks tegevussuunaks kinnisvaraarendamine. Mitu aastat järjest on firma Fond Control püsinud edukamate kinnisvaraettevõtete edetabelis Aripäeva arvamuse järgi.

Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus jätkas mullu kahanemist

22.04.2014 Taavi Raudsaar

Sildid: Eesti, eluase, eluasemelaen, hoius, kasum, Kodumaja, kohus, kohustused, laen, riik, stabiilsus, Taavi Raudsaar, USA

Vähese investeerimis- ja majandusaktiivsuse tõttu kahanes ettevõtete võlakohustuste maht 2013. aastal ligikaudu 2%. Võlakohustuste struktuur seejuures palju ei muutunud – välismaised võlakohustused moodustavad endiselt ligikaudu 36% kõigist võlakohustustest.

Ettevõtete omakapital kasvas 2013. aastal jõudsalt. Kuigi ettevõtete kasumi kasvu aeglustumine ja suuremad dividendimaksed on vähendanud mõnevõrra ettevõtete omakapitali kasvu, ulatus see 2013. aastal endiselt ligikaudu 7%ni. Kuna võlakohustused samal ajal kahanesid, siis ettevõtete finantsvõimendus endiselt vähenes.

Majapidamiste võlakohustused hakkasid 2013. aastal tasapisi kasvama. Aktiviseerunud eluasemelaenuturu tõttu suurenes majapidamiste võlakohustuste maht aastaga 0,3%. Sissetulekute kasvu toel majapidamiste võlakoormus siiski endiselt väheneb. Majapidamiste finantsvarad kasvasid aastaga 10%, sealjuures majapidamiste omanduses olevad hoiused ja sularaha ligikaudu 7%.

Sama moodi nagu viimase nelja aasta jooksul oli Eesti majandus tervikuna nii 2013. aasta neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes netolaenuandja. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati.

Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) on perioodi jooksul finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehingute vahe. Kogumajanduse netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) näitab, kas riik tervikuna on välismaalt vahendeid kaasanud või neid sinna paigutanud.

KTKId – kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Pärast kriisijärgseid aastaid valivad kliendid uut kodu läbimõeldult ja perspektiiviga

22.04.2014 Adaur.ee

Sildid: arendaja, arendus, arhitekt, arhitektuur, buum, City24, ehitus, energiasääst, eramu, hinnad, internet, Jaanus Laugus, kinnisvara, kinnisvaraostja, kinnisvaraturg, koostöö, korter, kriis, KV.EE, kvaliteet, laen, müüja, omanik, ostja, pakkumised, pank, pere, portaal, sääst, USA, Uus Maa, uusarendus, väärtus, võrdlus

Eelmisel nädalal SEB eestvedamisel toimunud kinnisvaraostjate ja -müüjate kokkusaamine kinnitas, et tänane uue kodu ostja kaalub enne otsuse tegemist põhjalikult nii pere tegelikke vajadusi kui võrdleb nendele vajadustele vastavaid kinnisvarapakkumisi. Sageli tehakse veel enne müügis oleva kinnisvaraga tutvumist pangas kindlaks pere laenuvõime.

Kinnisvarafirmade sõnul teevad koduotsijad õigema ja kiirema valiku juhul, kui nii kinnisvaraarendaja, -vahendaja kui pank teevad kliendi heaks omavahel koostööd.

„Kui majanduslanguse järel olid pered uue kodu ostu kavandades ettevaatlikud ja pigem lükkasid suurte finantsotsuste tegemist edasi, siis viimase paari aasta jooksul on märgata huvi suurenemist uue, perele paremini sobiva kodu soetamise vastu. Võrreldes nn buumiajaga 2005 – 2007 iseloomustab tänaseid uue kodu huvilisi aga oluliselt suurem teadlikkus. Esimesest ettejuhtuvast kinnisvarapakkumisest enam kohe kinni ei võeta. Üsna põhjalikult kaalutakse nii tegelikke vajadusi kui võrreldakse vajadustele vastavaid kortereid/ eramuid,“ ütles SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Jaanus Laugus, Uus Maa kinnisvarabüroo juhatuse esimees: “Hetkel on suurepärane aeg teha kinnisvaraturul valikuid. Kinnisvaraturg on huvitavaid pakkumisi täis, hinnad endiselt soodsad ja tõusuteel. Head pakkumised leiavad ruttu omaniku. Uusarendustes valmivate korterite ehituskvaliteet on märgatavalt tõusnud, majad on energiasäästlikud ning arhitektuur huvitavamaks muutunud.“

Uue kodu väljavalimise lihtsustamiseks pakub SEB alates sellest nädalast interneti-põhist Koduvalijat. Koduvalija kasutamist tuleb alustada kinnisvaraportaalidest www.city24.ee ja www.kv.ee sobivate objektide väljavalimisest.

Lisaks saab varade andmeid sisestada ka käsitsi. Seejärel on võimalik lisada endale sobivaid võrdluskriteeriume ja anda neile iga objekti juures kindel väärtus. Süsteem arvutab kasutajapoolsete hinnangute põhjal korterile või majale koondhinde, mille alusel kujuneb pingerida. Täiendavalt saab kolm kõige enam sobivat potentsiaalset kodu panna detailsesse võrdlusesse, mille põhjal teha juba lõplik otsus.

Koduvalijale on lisatud ka kaardirakendus, mis võimaldab saada täpse ülevaate objektide asukohtadest ja kaugustest näiteks töökohast, lasteaiast või koolist. Koduvalija abil saab ka välja arvutada pere ligikaudse laenuvõime ning iga objekti arvestusliku laenumakse, mis annab kasutajale kiire ülevaate uue kodu finantseerimisel laenu kasutamise väljavaatest.

After the crisis years, clients’ choices of new homes are considered and based on long-term prospects

22.04.2014 Adaur.ee

Sildid: Accor, Architec, arendaja, arendus, arhitekt, Boa, BOA arhitektuuribüroo, buum, City24, Coop, economy, ehitus, energy, eramu, hinnad, House, internet, Jaanus Laugus, kinnisvaraostja, kinnisvaraturg, koostöö, korter, kriis, KV.EE, kvaliteet, laen, müüja, omanik, ostja, pakkumised, pank, portaal, price, Uus Maa, väärtus, võrdlus

Held under the leadership of SEB last week, a meeting of real estate buyers and sellers confirmed that someone buying a new home today must both carefully consider their family’s actual needs and compare real estate offers that meet those needs before making a decision.

Often, a family will establish their borrowing capacity at the bank before even inspecting property for sale.
According to real estate companies, home seekers will make a more appropriate and speedier choice if real estate developers, brokers and the bank all cooperate for the benefit of the client.

“Whereas after the downturn in the economy families were more cautious in planning purchases of new homes and were likelier to postpone making big financial decisions, the past couple of years have seen a noticeable increase in interest in purchasing new homes that suit families better. Compared to the so-called boom era from 2005 to 2007, the hallmark of those interested in new homes today is their significantly higher awareness. They will no longer latch on to the first real estate offer that comes their way. Fairly careful consideration is given to actual needs and comparisons are made of apartments / private residences meeting those needs”, said Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB.

Jaanus Laugus, Chairman of the Management Board at the Uus Maa real estate agency: “Now is an excellent time to be making choices on the real estate market. The real estate market is full of interesting offers, whilst prices are still attractive but on the rise. Good offers find owners quickly. The construction quality of apartments completed at new developments has risen significantly, buildings are energy-efficient and their architecture has become more interesting.”

To simplify the selection of a new home, SEB is providing the Internet-based Home Chooser from this week. Start using Home Chooser by selecting suitable properties on the real estate sites www.city24.ee or www.kv.ee. In addition, you can enter asset information manually.

Then, you can add comparison criteria appropriate for you and assign them a certain value when it comes to every property. Based on such assessments by the user, the system will calculate for every apartment or house an aggregate rating, based on which hierarchy of rankings is produced. Additionally, the three most suitable potential homes can be subjected to a detailed comparison, based upon which a final decision can be reached.

Home Chooser also includes a map application for an accurate overview of properties’ locations and distances, say, from the workplace, kindergarten or school. You can use Home Chooser to calculate your family’s approximate borrowing capacity and the estimated loan payment amount on every property, providing you with a quick overview of your prospects for using a loan to finance your new home.

Päritud maja müük võib venima jääda

22.04.2014 LVM Kinnisvara

Sildid: analüüs, Ingmar Saksing, kinnisvara, kohus, kokkulepe, korter, laen, leping, LVM Kinnisvara, maakler, maatükk, Maksu- ja Tolliamet, maksud, maksumus, mõis, müügiprotsess, müüja, müük, notar, omanik, ostja, pärand, Pärimine, pension, pere, plaan, Rahandusministeerium, sääst, seadus, Tari, teenus, tulu, tulumaks, üür, Uus Maa, väärtus

Kui siit ilmast lahkuv lähedane jätab teile päranduseks kinnisvara, eeldab selle müügi plaan enamasti kulukat eeltööd.

Veel enne, kui panete päranduseks saadud kinnisvara müüki, on arukas kõik pärimisega seotud notariaalsed toimingud ära teha ja kui pärijate ringis on laps, siis kohtuski käia.

Paraku ei oska inimesed sageli aimata, et neilgi on vaja pärimistoiminguid teha, see avastatakse alles ostjaga notaribüroos. Nii võib tekkida olukord, kus majale või korterile on õnnestunud pika otsimise peale ostja leida, aga too pole nõus ootama veel nädalaid, kuni müüja ametiasutustes oma dokumente korda ajab.

Ehkki uus pärimisseadus kehtib juba viiendat aastat, ei tea paljud, et nüüd võib saada oma sugulase päranduse omanikuks ise sellest teadmata. Nimelt ei pea enam päranduse vastu võtmise soovist teada andma, vaid sellest hoopis loobuma, kui pole huvi omanikuks hakata.

Kui pärandaja surmast teadasaamisest kolme kuu jooksul pole pärija notarile teada andnud, et tema maja-korterit või maatükki ei taha, ongi ta omanik. Ometi ei saa ta (iga kuu kulukaid kommunaaltasusid nõudvat) kinnisvara müüa, kuni notari juures on üsna krõbeda hinna eest pärimistoimingud vormistamata.

Lapsega kohtusse

Uus Maa kinnisvarabüroo atesteeritud maakler Uno Kollamaa meenutas juhtumit, kus ühele maatükile õnnestus leida ostja ja asjaosalised olid omavahel kokku leppinud notari juurde mineku, aga ühtäkki selgus, et dokumentide järgi on maatüki omanik alaealine ja kohtust on maa müügiks luba võtmata.

Tihtilugu venitabki kinnisvara müügitehinguid paljudele ootamatult tulev asjaolu, et lapsele kuuluva kinnisvara müügiks peab kohtult loa saama. Seegi maksab ja võtab aega nädalaid.

“Kohus vaeb asja lapse huvidest lähtuvalt ja kohtunikule ei piisa põhjendusest, et seda maad pole perele praegu vaja. Kohus võib otsustada, et las maa olla, tulevikus saab laps sellest rohkem kasu. Vanemad peavad põhjendama, miks müüa on vaja, miks neil seda raha just praegu tarvis on,” rääkis Kollamaa.

Praegusel ajal on maatükile ostjat leida väga raske ja iga ostja pole nõus ootama. “Õnneks sel juhul oli ostja nõus ootama,” lisas Kollamaa.

Testament säästab segadustest

Pärijate elu muudab lihtsamaks, kui pärandajal on testament tehtud. “Et pärijatel tulevikus kergem oleks, on mõistlik testament teha. Paraku näitab meie praktika, et väga paljudel inimestel ei ole testamenti,” sõnas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

Testamendi tegemiseks võib minna nõu küsima või lihtsalt helistada notaribüroosse.

Testamendi võib lasta teha notari juures või kirjutada ise kodus. Põhiline vahe on, et notaribüroos tehtud testamendi eest tuleb raha välja käia ja see kehtib inimese surmani, aga soovi korral võib seda edaspidi igal ajal muuta, ka kodus ise uut kirjutades.

Kodus võib testamendi kirjutada lihtsalt vaba tekstina. See testament kehtib pool aastat ja selle aja möödudes tuleb kirjutada uus, panna alla kuupäev ja allkiri. Kui inimene ise kirjutada ei jõua, peab paberil olema vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja samaaegsel juuresolekul antud allkiri. Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu, vaid kinnitama oma allkirjaga, et testamendi allkirjastamise kuupäeval oli testaator teo- ja otsustusvõimeline.

Kindlasti soovitab Kollamaa teha testament juhul, kui kaasaga ei olda abielus, sest elukaaslane ei päri automaatselt midagi.

Praktikas tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus inimene küll arvab, et on kinnisvara ainuomanik, kuid tegelikkus on teine.

Saksing tõi näiteks olukorra, kus mees ja naine on olnud abielus ja kinnisvara kaasomanikud, üks neist on vahepeal surnud ja teine tahab nüüd maja müüki panna, siis aga selgub, et pärimisprotsess on tegemata.

“On juhtumeid, kus alles notaribüroos on selgunud, et surnud abikaasa vara on pärimata,” sõnas Saksing. “Pärimine ei toimu automaatselt. Ka sellisel juhul tuleb lahkunu vara pärida.”

Palju pärijaid

Keeruliseks võib müügiprotsess kujuneda siis, kui pärijaid on palju ja üks neist ei soovi müüa või pole müügihinnaga nõus. “Just selliste olukordade vältimiseks sõlmime meie enne müügiprotsessi algust maaklerteenuste lepingu absoluutselt kõigi omanikega. See, kui kaheksast viiega on kokkulepe sõlmitud, ei pruugi midagi tähendada,” rääkis Saksing ja lisas, et teab olukordi, kus kinnisvaral on olnud 20 omanikku. Kõik kinnisvara omanikud peavad müügiga nõus olema ja notaribüroosse tulema.

Paljude omanike korral on mõistlik kinnisvara müügiga mitte viivitada. Kui vara vahepeal seisab ja alles mitme aasta pärast ostja leiab, võib juhtuda, et üks omanikest on vahepeal lahkunud ja tema osa peavad omakorda tema pärijad pärima hakkama.

Tehingud venivad isegi aastaid, sest pärimistoimingud pole odavad. Aga nagu öeldud, võib venitamisega olukord üha keerulisemaks minna: keegi omanikest sureb või läheb välismaale elama ega saa vajadusel teistega koos notari juurde tulla.

Segane on olukord selleski, kas päranduseks saadud ja siis maha müüdud kinnisvara pealt peab tulumaksu maksma. Iga juhtum on erinev ja nii tasub notaritelt ning maksu- ja tolliametist nõu küsida.

“Üldjuhul on nii, et neid tehinguid, kus tulumaksu peab maksma, on vähem kui neid, kus inimene ei pea maksma,” sõnas Saksing.

Nimelt muutis 12. veebruari riigikohtu lahend pärandvara müügilt saadud tulu maksustamispõhimõtet. Kui siiani loeti kogu pärandvara müügihind müüja maksustatavaks tuluks, siis nüüd on pärijal võimalik maksustatavat tulu vähendada pärandaja poolt varale tehtud soetamismaksumuse ulatuses.

Seetõttu on Saksingu sõnade järgi kasulik müüa pärandina saadud kinnisvara just käesoleval aastal, sest suure tõenäosusega on see enamikul juhtudel tulumaksuvaba. “Kuigi maksustamispõhimõtte kehtivust on omalt poolt kinnitanud ka maksu- ja tolliamet, asus rahandusministeeriumi töögrupp juba riigikohtu otsust analüüsima. Enamasti on see tähendanud seadusemuudatusi, mis võimaldavad maksustamises taastada endised põhimõtted,” selgitas ta.

Pärandus ei tähenda alati rikkust. Majaga võib kaasneda pangalaen või on korter vana ja halvas kohas ning selle müük katab halvemal juhul vaid pärimistoimingute kulud.

Seega tasub enne müüki uurida pärandvara väärtust, et siis otsustada, kas tasub pärandus vastu võtta ja kas selle müügist saab nii palju, et päranduse maksud makstud saaks. Aga nagu öeldud, tuleb pärandiprotsess notaribüroos algatada kolme kuu jooksul.

Kas elada majale?

Eestlased on kogu hingega oma kodu küljes kinni, isegi kui jõud enam majast üle ei käi ja kogu pension selle korrashoiuks kulub.

Saksing rääkis, et kinnisvaramaaklerid näevad oma töös tihti, et inimene on kulutanud kogu elu maja kordategemiseks ja nüüd eakana elab seal üksi ning matab oma jõu maja korrashoiuks.

“Mõni inimene elab 15 aastat niiskes majas, maksab kogu vaba raha remondimehele, et vana katel töökorda teha, või vahetab ühe akna ära, et vähemalt üks tuba soe oleks,” kirjeldas Saksing. “Võib-olla tasub majaomanikul enda loodud väärtusest hoopis ise rõõmu tunda. Näiteks võib maja maha müüa, korteri osta ja ülejäänud raha eest kas või ümbermaailmareisile minna.”

Võib müüa maha näiteks vana maja, kus pole sooja vett ja tualett asub õues, ning osta kaks väiksemat korterit. Ühes mugavustega korteris elad ise ja teise üürid välja. Selle asemel et kogu pensioniraha maja kõpitsemisele kulutada, saad üürist teise pensioni.

Iga maja ja korter nõuab väljaminekuid. Mõnikord asub majaomanik lõpuks maja müüma, aga on sellega aastaid venitanud, maja käest lasknud ja selle eest ei saa enam korralikku tasu.

“Äkki tasub enne lahti lasta ja elu nautima hakata,” pakkus Saksing. “Saan aru, et see on raske, aga vaevalt keegi pahaks paneb, kui eakas inimene paremat elu tahab. Lagunevat maja pärandades võib lastele ja lastelastele karuteene teha, sest neil ei pruugi olla maja korda tegemiseks raha.”

Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige

“Mõni inimene elab 15 aastat niiskes majas, maksab kogu raha remondimehele, et vana katel töökorda teha, või vahetab ühe akna ära, et vähemalt üks tuba soe oleks. Võib-olla tasub majaomanikul enda loodud väärtusest hoopis ise rõõmu tunda. Näiteks võib maja maha müüa, korteri osta ja ülejäänud raha eest kas või ümbermaailmareisile minna. Või osta kaks väiksemat korterit. Ühes elad ise ja teise üürid välja ning selle asemel et kogu oma pensioniraha maja kõpitsemisele kulutada, saad üürist teise pensioni.”

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Mart Saa

22.04.2014 Tõnu Toompark

Sildid: Eesti, käsiraamat, kinnisvara, Kinnisvaraõigus, kohus, kutseline, LAAM Kinnisvara, maakler, Mart Saa, õigus, seadus, turvalisus, ülevaade, USA

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse ABC on kohustuslik kirjandus kõikidele, kes kinnisvaratehinguid teevad, sest tugev õiguslik teadmine on iga kinnisvaratehingu turvalisuse alustala.

Käsiraamat Kinnisvaraõiguse ABC annab ülevaate seadustest, mis on ühe kinnisvaramaakleri igapäevase elu lahutamatuteks kaaslasteks.

Samuti väärivad märkimist autori asjakohased praktilised näited.”

Mart Saa
LAAM Kinnisvara partner
Kutseline kinnisvaramaakler
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse aseesimees

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Statistika: 2013. aastal valmis Harjumaal 1346 eluruumi

22.04.2014 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Adaur Grupp, Eesti, EKFL, eluruum, graafik, Harjumaa, Hiiumaa, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraturg, maakond, statistika, Statistikaamet, Tallinn, Tartu, Tõnu Toompark

2013. aastal valmis statistikaameti andmetel Eestis 2079 eluruumi. Neist eluruumidest 1346 asus Harju maakonnas ja neist omakorda 713 Tallinna linnas.

Kui Harjumaa ja Tallinna valminud eluruumide arv aastaga vähenes, siis Tartus see kasvas. Tartus valmis 2013. aastal 418 eluruumi aastataguse 284 vastu.

Maakondadest väikseim oli uute eluruumide valmimise arv Hiiumaal, kus kogu 2013. aasta jooksul sai kasutusloa vaid 4 eluruumi kogupinnaga 645 m2.

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2014. a. I kvartalis

21.04.2014 Adaur.ee

Sildid: Eesti, elamu, elamumaa, hinnaindeks, hoonestamata maa, indeks, kinnisvara, kinnisvaraturg, kontroll, korter, korteriomand, maa-amet, omanik, Tari, väärtus, Viljandi, võrdlus

Tehingute andmebaasi laekunud 2014. aasta esimese kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2014. aasta esimeses kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 700 tehingut ligikaudu 570 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati esimeses kvartalis kokku 11 187 kinnisvara tehingut 491 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas esimese kvartali jooksul omanikku ligi 34 486 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 33 402 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Viljandi maakonnas – 4 217 hektarit, kõige vähem Ida-Viru maakonnas – 1 315 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2014. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2013. aasta esimese kvartaliga 19,6% ning võrreldes eelmise kvartaliga 8,3%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 27,6%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 10,9% ning hoonestamata maa hinnaindeks 5,9%.

Allikas: http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&news_id=989&page_id=1&menu_id=1&no_cache=1398090319

Riik ja ehitusettevõtjad karmistavad ehitushangete läbiviimist

21.04.2014 Adaur.ee

Maksu- ja tolliamet, Riigi Kinnisvara AS ning Eesti Ehitusettevõtjate Liit on töötanud riigihangete jaoks välja täiendavad nõuded, mille eesmärgiks on vähendada hangetel tehtavaid alapakkumisi ning hoida maksupetturid hangetest eemal.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul puudub praegu nii riigil tellijana kui peatöövõtjal võimalus saada alltöövõtjate maksukäitumise kohta ajakohast ja usaldusväärset informatsiooni.

„Tellija, töövõtja ja maksuhalduri koostöö eesmärgiks on lõpetada olukord, kus riigihangetel võidavad madalad pakkumised ja madala hinna sisse on juba arvestatud maksude mittemaksmine. Tänane koostööväljund on märgiline, sest hankel osalemiseks ei piisa vaid madalast hinnast ja läbipaistvaks muudetakse hankele järgnev ehitusprotsess,“ rõhutas Veermäe. „Kui see praktika juurdub, siis võidavad kõik osapooled – turg läbi ausate konkurentsitingimuste, tellija läbi kvaliteetse teenuse ning riik saab kätte oma maksuraha.“

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam selgitas, et muudatustega pannakse alltöövõtjatele kohustus esitada töö saamiseks maksuhalduri poolt väljastatav töötajate keskmist palka, keskmist töötajate arvu ja maksuõigusrikkumisi kirjeldav väljavõte.

„Selle informatsiooni alusel otsustatakse, kas konkreetselt alltöövõtjalt töid tellitakse või mitte. Neid alltöövõtjaid, kellel on ehitusvaldkonna keskmisest oluliselt madalam töötasu, kellel pole töö tegemiseks piisavalt töötajaid või kellel on kehtiv maksuõigusrikkumine, töödele ei kaasata,“ rääkis Udam.

Alltöövõtjad, kes tööde tegemisel ajal panevad toime maksuõigusrikkumisi või ei täida tellija sätestatud tingimusi, karistatakse trahviga või halvimal juhul eemaldatakse tööde tegemiselt. Rikkumiste väljaselgitamiseks teostab maksuhaldur ehitusobjektidel ka pidevalt vaatlusi.

Uusi nõudeid rakendatakse esmalt kolme pilootprojekti puhul, milleks on Kaagvere erikooli, Häädemeeste päästedepoo ja Rahvusarhiivi ehitusobjektid.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand sõnas, et rakendatavad meetmed korrastavad kindlasti ehitusturgu. „Kuna pole võimalik valida alltöövõtjaid, kes makse ei maksa, siis pakkumiste hinnatasemed ühtlustuvad ja riik saab töö kõige soodsama hinnaga.“

Eelmisel aastal oli ehitussektori põhjustatud maksukahju ligi 15 miljonit eurot. Sellest ca 10 miljonit eurot moodustas käibemaksukahju; ümbrikupalga maksukaotus oli maksuhalduri hinnangul 4,8 miljonit eurot, mille põhjustasid 1 693 ettevõtet.

2013.aastal viis maksuhaldur ehitussektoris läbi 1 976 kontrolli, mille tulemusel määrati juurde täiendavaid makse 8,1 miljoni euro ulatuses.

Käesoleva aasta kolme kuuga on maksuhaldur määranud ehitusettevõtetele täiendavalt tasumisele 2,4 miljonit eurot makse (kasv võrreldes 2013. aastaga on 22%), millest on laekunud 1,2 miljonit eurot (kasv 31%).

Märtsis jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus

21.04.2014 Statistikaamet

Sildid: Ekspordihinnaindeks, gaas, hinnad, hinnaindeks, hinnalangus, hinnatõus, Impordihinnaindeks, indeks, statistika, Statistikaamet, tööstus, Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, USA

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,9% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -2,6%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses.

2013. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus puittoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, märts 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Märts 2014 – veebruar 2014, %	Märts 2014 – märts 2013, %
KOKKU	-0,9	-2,6
Töötlev tööstus	-0,7	-0,6
Mäetööstus	8,5	-1,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-6,5	-20,3
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,7% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -3,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid märtsis keskmisest enam elektrienergia ja naftasaaduste hinnad, samas tõusid põllumajandussaaduste, farmaatsiatoodete ja toiduainete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -3,2%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid märtsis keskmisest enam elektrienergia, toormetsa ja metallide hinnad, samas tõusid keskmisest enam rõivaesemete, nahktoodete, jalatsite ja elektroonikaseadmete hinnad.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,098 1,099 1,100 … 1,436 1,437 1,438 Vanemad uudised ››

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib põhjustada riskide kuhjumist

Kalevi staadioni naabrusse kavandatakse korterelamuid

Kinnisvarakool: Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 29/04/2014

Lisateave ja registreerumine

Selgusid Tallinna paremini restaureeritud majad

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade 2014

Estonian Real Eastate taaselustab arhitekt Konstantin Wilckeni pärandi

Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus jätkas mullu kahanemist

Pärast kriisijärgseid aastaid valivad kliendid uut kodu läbimõeldult ja perspektiiviga

After the crisis years, clients’ choices of new homes are considered and based on long-term prospects

Päritud maja müük võib venima jääda

Lapsega kohtusse

Palju pärijaid

Kas elada majale?

Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Mart Saa

Statistika: 2013. aastal valmis Harjumaal 1346 eluruumi

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2014. a. I kvartalis

Riik ja ehitusettevõtjad karmistavad ehitushangete läbiviimist

Märtsis jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: