Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Tallinn: Tänasest saavad korterühistud esitada taotlusi kriisivalmiduse tugevdamiseks

TallinnTänasest on Tallinna korterühistutele avatud taotluste vastuvõtt kriisivalmidustoetuse saamiseks. Kokku on võimalik saada kuni 7000 eurot elamu kohta, ühistu enda kanda jääb 30% tehtud kuludest.

“Tallinn on seadnud julgeoleku ja kriisivalmiduse prioriteediks. Esimeses järjekorras asume toetama korteriühistuid varjumiskohtade loomisel, kattes 70 protsenti kuludest linna poolt. See on tavapärasest kõrgem toetusmäär, et saavutada kriisivalmidus võimalikult kiiresti,“ selgitas linnapea Jevgeni Ossinovski. Ta lisas, et Tallinnas on üle kolme tuhande kortermaja, kuhu peab tulevikus varjumiskohad looma vastavalt riigi suunistele. Linnapoolne toetus võimaldab pooltesse kortermajadesse luua vajalik võimekus 2030. aasta lõpuks.

Toetuse eest on võimalik kohandada oma olemasolevad ruumid varjumiskoha nõuetele vastavaks – näiteks tugevdada keldriruume, korrastada ligipääsuteid ja toestada lagesid. Samuti saab toetuse abil soetada hädaolukorras vajalikke tarvikuid ja luua hoone elektrisüsteemile valmidus varutoiteseadmega ühenduse loomiseks.

Toetuse saamiseks peab korterühistu asuma Tallinnas ja selle netopind peab olema vähemalt 1200 m2. Summa makstakse välja pärast tööde tegemist ja aruandluse esitamist.

Lisaeelarves on korteriühistute toetamiseks ettenähtud üle miljoni euro, mille abil saab linn panustada 200 kortermaja kriisivalmiduse tagamisse. Korteriühistutele mõeldud toetuse eesmärk on suurendada hoonete toimepidevust ning seeläbi tugevdada ka kogukonna turvalisust ja kriisivalmidust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Kui tarbijahinnad tõusevad, siis tootjahinnad langevad

BigbankStatistikaameti täna avaldatud tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes juunis 1,4% võrreldes maiga ning võrreldes eelmise aasta juuniga oli langus 1,5%. Tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete ning müüdud tööstuslike teenuste hindade muutust. See, et indeks on langenud, ei ole üllatav, sest eks ole tootmise ühe sisendi – elektri – hind olnud tänu soojale talvele ja tuulisele ilmale aasta esimeses pooles päris soodne. Kahjuks ei ole meil avalikest andmebaasidest tootjahinna komponente võimalik vaadata. Seega on see pelgalt arvamus.

Tööstuse tootjahinnaindeks ja sellega koos avaldatud ekspordi ning impordi toodangu hinnaindeks on üheks komponentideks SKP deflaatorist. SKP deflaator on üldine hinnaindeks, millega arvutatakse reaalset SKP-d ehk siis majanduskasvu. Miks see on oluline teadmine? Kui eelmine nädal räägiti sellest, et elektrihinna komponendi valesti hindamine tarbijahinnaindeksis võis meile anda vale arusaamise sellest, milline oli tegelikult majanduskasv, siis tootjahinnaindeksi muutus näitab, et asjad on palju keerulisemad. Kui tootjahinnaindeks langes aastases võrdluses 1,5%, siis tarbijahinnaindeks kasvas 5%. Seega ühe indeksi langus tasakaalustas teatud määral teise indeksi tõusu. Lisaks kuuluvad deflaatorisse veel ka ehitushinnaindeks ning muude teenuste hinnaindeksid. Seega see pilt nii mustvalge ka ei olnud nagu eelmisel nädalal üritati meile selgeks teha.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tootjahindade kasvu vedas juunis töötlev tööstus, mäetööstuses ja energeetikas hinnad langesid

Aastases võrdluses langesid energeetikas tootjahinnad 36 protsenti, kuna kuu teisel poolel tuli turule tagasi Estlink2, mis viis Eesti elektrihinna lähemale Soomele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüütik Karel Lemberi sõnul on tegu olulise sisendiga, mis võib järgnevatel kuudel omakorda tuua alla ka teiste sektorite kulusid ning läbi selle ka hindu.
Suurem hinnatõus toimus juunis nendes töötleva tööstuse sektorites, mis baseeruvad suuresti kodumaisel toorainel ehk siis toiduainete tootmises, kus hinnad kasvasid aastaga 5,7 protsenti, ja puidutööstuses, kus hinnad kasvasid 6,5 protsenti. Kiire langus iseloomustas paberitööstust, kus hinnad kukkusid aastaga 21 protsenti. Üheks aspektiks, mis tootjahindu mõjutab on üha enam valuutakursside mõju. Aastaga on euro dollari vastu tugevnenud ca kümnendiku ning neil sektoritel, kus lepingud on dollarites, vähenevad hinnad eurodes. Lähtudes hetkeoludest valuuta- ja võlakirjaturgudel, siis kiiret dollari tugevnemist ei ole lähiajal näha ning hinnalangus dollarit kasutavates sektorites pigem jätkub.

Eesti jaoks on positiivne trendi jätkumine, kus ekspordihinnad kasvavad kiiremini kui impordihinnad, ehk siis meie konkurentsivõime kasvab. Juunis kasvasid töötleva tööstuse ekspordihinnad 1,7 protsenti, kuid impordihinnad jäid aastatagusega võrreldes samaks. Samas on keeruline meie õlitootjatel, keda lisaks odavnevale dollarile pitsitab ka madal õlihind maailmaturul. Tihe konkurents tootjate vahel ning Venemaa sanktsioonid koos Trumpi valimislubadustega kütuse hinna osas on tekitanud olukorra, kus isegi sõjad Lähis-Idas ei suuda märkimisväärselt naftahinda mõjutada.

Järgnevatel kuudel on oodata pigem tootjahindade vaikset kõikumist senistes koridorides.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 02.10.2025

Martina ProosaKoolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 02.10.2025 Kinnisvarakoolis. Jurist Martina Proosa annab koolitusel detailse ülevaate detailplaneeringutest ja nende koostamisest.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvaraarendusega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jt;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 02.10.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Statistika: Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 1,4%

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,4%. Aasta algusega võrreldes mõjutasid ehitushinnaindeksit teises kvartalis enim taas kerkima hakanud materjalide hinnad.
Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi välja, et teises kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes 2024. aasta sama ajaga eelkõige ehitajate palgatõus, mis moodustas indeksi muutusest 37%. Siiski oli palgatõusu mõju indeksi muutusele 5,5 protsendipunkti võrra väiksem kui mullu. „Selle aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,1% ja mehhanismidele 1,2%, materjalid kallinesid 1,2%. Masinate hinnatõusu taga oli eelkõige transpordikulude kasv ja materjalide hinnatõusu toetas enim puidu ja puittoodete hindade tõus,“ selgitas Paulus.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis teises kvartalis võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga 1,4% ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 1,3%.

 

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2025

I kvartal 2025 –
II kvartal 2025, %
II kvartal 2024 –
II kvartal 2025, %
KOKKU

0,9

1,4

  tööjõud

0,1

1,7

  ehitusmasinad

1,2

2,0

  ehitusmaterjal

1,2

0,7

Eramuindeks

0,7

1,3

Korruselamuindeks

1,1

1,5

Tööstushooneindeks

0,4

1,5

Ametihooneindeks

1,0

1,5

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2025

I kvartal 2025 –
II kvartal 2025, %
II kvartal 2024 –
II kvartal 2025, %
KOKKU

1,4

1,3

  tööjõud

0,4

1,8

  ehitusmasinad

1,6

6,7

  ehitusmaterjal

1,9

0,7

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: aeglustuv palgakasv paneb elamispindade kallinemisele piiri ette

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutopalk 2025 I kvartalis 2011 eurot. Tallinna keskmine palk oli samal ajal 2384 eurot. Eesti keskmine palk oli aastatagusest 6,2 ja Tallinnas 6,1% suurem.

Viimase viie aasta keskmine aastane palgakasv on olnud 7% lähedal. See on andnud inimestele ostujõudu nii toidupoes kui elamispindade turul.

Järgnevateks aastateks prognoositakse palgakasvu olulist aeglustumist. See tähendab osalt, et inimeste heaolu ehk tarbimisvõimekuse suurenemine saab olema märksa aeglasem, vahest äkki isegi mittetunnetatav.

Elamispindade turu vaatest tähendab aeglasem palkade ja sissetulekute ning ostujõu suurenemine, et elamispindade hinnakasvu tempo peab paratamatult olema märksa aeglasem, kui viimase 10 aasta jooksul.

Aeglasem elamispindade hinnatõus võiks uutele turule sisenevatele ostjatele teha rõõmu, sest hinnatase ei jookse enam nii kiiresti eest ära.

Keskmine palk Eesti maakondades

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Elamispindade kättesaadavusest (15). Miks elamispindade hinnavõrdlus 2010. aastaga ei ole asjakohane?

Tõnu ToomparkTallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüs esitab väiteid, et analüüsi koostajad peavad eluasemehindu kõrgeks. Ei saa väita, et elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostamisel ei oleks arvandmeid kasutatud. Tööprotsessis on esitletud näiteks järgmist.

  • On tuginetud Eurostat’i andmetele, mis väidavad, et Eesti elamispindade hinnatõus on üks Euroopa kiiremaid.
  • On väidetud, et elamispindade hinnad on kasvanud oluliselt kiiremini kui sissetulekud, ja see on vähendanud elamispindade kättesaadavust.
  • On väidetud, et elamispindade hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, mis vähendab elamispindade kättesaadavust.

Tasuks neid väiteid lähemalt uurida. Vaatan iga punkti erinevas kommentaaris. Esmalt uurime 15 aasta hinnatõusu.

Eurostat’i andmetest

Eurostat avaldab (peaaegu) iga kvartal ülevaate, kuidas on muutunud elamispindade hinnad erinevate Euroopa riikides. Võrdlus on 2010. aastaga ja Eesti püsib visalt tabeli ees otsas.

Eurostat: House prices and rents change between 2010 and q1 2025

Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=File:Housingpricestatistics-July2025-visual.jpg

Seega on väide Eesti suurest hinnatõusust faktiliselt justkui õige. Aga kas ka sisult?

Mis toimus Eestis 2010. a?

2010. a oli Eestis majandus- ja kinnisvarakriisi kõige hullem põhi. 2010. a ei olnud veel selgelt tunnetatav, et kõige hullem periood kinnisvaraturu mõttes jäi 2009. aastasse. 2010 I kvartalis oli töötud üle 130 000 inimese, tööpuudusemäär Eestis statistikaameti andmetel oli 20%, aasta peale keskmisena 17%.

Statistikaamet: Hõivatute ja töötute arv – Eesti

Tööpuuduse määra kasv tähendas, et keskmine nominaalne brutopalk seisis sisuliselt paigal. Kiireneva inflatsiooni tingimustes tähendas see ostujõu vähenemist ehk tunnetusliku heaolu vähenemist.

Eesti keskmine brutopalk

Majanduskriisi väga sügaval põhjas istumine avaldas väga selget ja tugevat mõju elamispindade turule. Korteritehingute hinnad vajusid 2008. a maailmamajanduse sündmuste tõttu 2009. aastaks põhja, sest elamispindade nõudlus sisuliselt kadus. 2010. a püsisid tehinguhinnad enam-vähem eelmise aasta tasemel. Tallinnas ja selle ümber läksid hinnad kraadi võrra ülespoole, mujal Eestis langus jätkus.

Korteritehingute hinnad

Järeldused

Eesti korterite (või elamispindade) tehinguhindade võrdlemine 2010. aastaga annab küll matemaatiliselt õige tulemuse, kuid mitte sisulist infot.

2010. a näol oli tegemist Eesti majanduse kõige raskemate aegadega peale taasiseseisvumise saavutamist. Majanduskriis viis sügavikku nii elamispindade turu tehingud (kus põhi oli 2009. a) kui hinnad.

Võrrelda elamispindade hindu 2010. aastaga on sama, kui võrrelda kuumas juulikuus õhutemperatuuri külma veebruariga ja teha võrdluse baasilt järeldusi kliima soojenemise osas. See on absoluutselt ebapädev.

Elamispindade hinnamuutuseid on asjakohane võrrelda 2015.-2017. aasta baasiga. See on periood, milleks anomaaliad olid turult kadunud.

Täiendav tehniline nüanss tehinguhindade osas

Perioodil 2009.-2013. a oli tehingutest praktiliselt kadunud uute korterite esmamüükide ehk enamasti turu keskmisest kallimate korterite asjaõigustehingud. Tehingute keskmine hind kukub n-ö tehnilistel põhjustel, kui kallima kaubaga tehinguid ei tehta, ja tehingute tegemine käib edasi odavama kaubaga.

Kui üldjuhul kinnisvara väärtuse ja tehinguhindade muutused peegeldavad teineteist üsna hästi, siis perioodil 2008.-2013. a olid tehinguhinna muutused kiiremad kui vara väärtuse muutused, sest muutus tehingute struktuur uute ja järelturu korterite vahel.

See pisiasi oleks elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajatele teada olnud, kui analüüsi koostamisse oleks kaasatud kinnisvaraturu teadmine.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Coop pank: Millal on õige aeg laenuintresside fikseerimiseks?

CoopEuribori baasintressid on langustrendis olnud 2023. aasta sügisest alates. Tänaseks umbes 2% tasemele jõudnud intressid jätkavad tõenäoliselt lähikuudel langust. Aastases perspektiivis ennustatakse aga intressidele uuesti tõusu. Kas see tähendab, et tuleks hakata mõtlema intresside fikseerimisele, arutleb Coop Panga finantsjuht Paavo Truu.

Kuigi Eestis on nii pikaajaliste kodulaenude kui ka ärilaenude puhul valdav euriboril baseeruvate ujuvate intressimäärade kasutamine, on põhimõtteliselt võimalik intressimäärad pikemaks perioodiks ka fikseerida. Seetõttu küsivad nii eraisikud kui ettevõtjad pangalt regulaarselt: kas intresse on mõistlik fikseerida ja kui, siis mis tähtajaks ja milliste ootustega.

Tinglikult nimetatakse ujuvateks kõiki meetodeid, mis fikseerivad intressi kuni 12 kuuks. Ka euribori abil fikseeritakse intress teatud ajaks kokku lepitud tasemele – 6 kuu euribori kasutades fikseeritakse intress kuueks kuuks, 12 kuu euribori kasutades 12 kuuks.

Mis tasemel saab intresse fikseerida?

Pikemate intresside fikseerimisel kasutatakse baasmäärasid, mis baseeruvad intressi swap-nimelistel finantsinstrumentidel. Sisuliselt on see nn pikaajaline euribor, millele lisandub konkreetse kliendi riskimarginaal. Swapide abil saadav fikseeritud baasintress on sama perioodi ennustatavate euriboride keskmine.
Oluline on tähele panna, et kui rääkida intressi fikseerimisest, siis sageli ei õnnestu pikaks ajaks intressi fikseerida tänasel lühiajaliste intresside (3-kuu euribor või 6-kuu euribor) tasemel. Lühiajalised ja pikaajalised baasintressid võivad vahel kattuda, aga see on siis pigem juhus.

Mäletame paari aasta tagust aega, kui jooksev euribor oli veel nulli lähedal, aga intressikeskkonna oluline tõus oli juba ette nähtav, toona intressi fikseerimise sooviga panka pöördunud kliendid olid üllatunud, kui tulevikuks pakuti oluliselt kõrgemaid baase, kui olid sel hetkel kehtinud lühiajalised hinnad. Natuke sarnane aga teises suunas on olukord olnud viimasel aastal, mil pikad baastasemed on lühiajalistest madalamad, sest intresside langus oli ette näha. Nii nagu euribori tasemed muutuvad iga päev, nii muutuvad iga päev ka pikaajalised baasintressid.

Intressi fikseerimine kindlustab ootamatuste eest

Intressi fikseerimist nähakse eelkõige kui kindlustunnet tuleviku ees, sest isegi kui jooksvad baasintressid tõusevad, siis konkreetse laenulepingu maksed ei muutu. Samas tuleb tähele panna, et see kokkulepe kehtib ka teistpidise turu liikumise korral. Kui tegelikud baasintressid peaks langema madalamale kui fikseeritud baas, siis paraku peab laenu saaja täitma tehtud kokkulepet ja ikkagi maksma laenumakseid kõrgemal tasemel fikseeritud baasi alusel.

Seega fikseerimisega on võimalik nii võita kui ka kaotada. Mistõttu on intresside fikseerimine põhjendatud eelkõige pikemaajalise stabiilsuse saavutamiseks. Tegelikult võiks sellesse suhtuda nagu kindlustuspoliisi, mis fikseerib kulud ja maandab finantsriske, mitte ei ole kasumi teenimise allikas. Analoogiat tuues: paljud meist kindlustavad oma kodu tulekahju vastu ja maksavad selle eest igal aastal fikseeritud summa, et tulekahju korral mitte kanda ootamatut ja talumatult suurt remondikulu. Keegi ei ole õnnetu, kui kindlustusperioodi jooksul tegelikult maja ei põlenud ja jäime kindluskuludega nii-öelda miinusesse.

Intresside fikseerimisel on veel üks väga oluline tagajärg, mida sageli ei tajuta. Fikseerides intressimäära X-arv aastateks on sellega tehtud kokkulepe, et selle perioodi jooksul on laen kokkulepitud graafiku alusel ja kokku lepitud hinnaga kliendi käsutuses.

See tähendab, et ennetähtaegsed tagastused või refinantseerimised võivad olla takistatud või toovad kaasa kohustuse tasuda kokkuleppe ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud. Kuna pangad ise hoiavad oma fikseeritud intresside positsiooni varades ja kohustustes tasakaalus ning on selleks ka ise sõlminud intressi fikseerimiseks kokkuleppeid teiste turuosalistega, siis tuleb pangal selles olukorras kulutada raha selleks, et fikseeritud positsioonid taas tasakaalu viia. Kokkuleppe katkestamise kulu jääb sellisel juhul lepingu ennetähtaegselt lõpetanud kliendi kanda.

Kas praegu on kasulik laenuintress fikseerida?

Seega ei ole ükski aeg sobilik selleks, et loota intresside fikseerimisest garanteeritud tulu. See on sisuliselt finantsturgude kõige targemate ja kogenumate turuosaliste vastu spekuleerimine, mis on oma olemuselt üsna kehva võiduvõimalusega loterii.

Küll aga on peaaegu iga aeg sobilik, et fikseerida oma äri või pere eelarve jaoks oluliste sisendite hindasid – kapitalimahukates tegevusest on ka raha ja intress üks oluline sisend –, selleks et maandada talumatult suuri hinnakõikumisest tulenevaid finantsriske.

Igasugune hinna fikseerimine sisaldab endas tavaliselt teatud tasu riski maandamise eest, mida tehingu vastaspool riski endale võtmise eest tahab saada. Seda tasu tulebki käsitleda teadliku fikseeritud kulu (nagu kindlustuspreemia) võtmisena ja mitte kurvastada kui jooksvate hindade (euriboride) suhtes on nö miinusesse jäädud.
Seega, kapitalimahukatel ja intressikuludest tugevalt sõltuvates ärides oleks mõistlik aeg-ajalt analüüsida intresside pikemaks ajaks fikseerimise võimalust. Intresside fikseerimisega ei peaks tegelema tulu teenimise eesmärgil ja nö plussi jäämine ei tohiks olla põhiline ootus. Sisendhindade fikseerimine peaks toimuma riskide maandamise eesmärgil.

Nii äri- kui eratarbijad peaksid teadvustama, et fikseeritud kokkulepe on kahepoolselt siduv. Sellise kokkuleppe ennetähtaegne lõpetamine ei pruugi olla võimalik või võib kaasa tuua täiendavaid kulusid.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: Juunis langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks 1,5%

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,4% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 1,5%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi juhtivanalüütiku Germo Valgenbergi sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta juuniga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,3%, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,7%,“ täiendas Valgenberg.

Võrreldes maiga mõjutas juunis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja metallitootmises. Veel mõjutas indeksit hinnatõus puidutöötlemises ja toiduainete tootmises.

Ekspordihinnaindeks langes juunis võrreldes maiga 0,7%. Kõige rohkem langesid elektrienergia, paberi ja pabertoodete ning elektroonikaseadmete hinnad. Enim tõusid hinnad mäetööstuses, naftasaadustel, tööstusmasinatel ja -seadmetel. Võrreldes 2024. aasta juuniga tõusis ekspordihinnaindeks 0,8%.

Impordihinnaindeks langes juunis võrreldes maiga 1,4%. Enim langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ja mööblil. Kõige rohkem tõusid naftasaaduste, väärismetallide ja tubakatoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta juuniga langes impordihinnaindeks 1,8%.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nõmme korterituru detailne ülevaade 07.2025

Tõnu ToomparkNõmme kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Nõmme linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Liven: Start of construction of the first homes in phase II of the Luuslangi project

LivenLiven Kodu 12 OÜ, a wholly-owned subsidiary of Liven AS, which is developing the Luuslang project, signed a general contractor agreement for the construction of the first residential buildings in phase II with Mitt & Perlebach OÜ, which was also the general contractor for phase I of the project. The construction of the four-storey residential buildings at Jalami 6/1 and Jalami 6/2, in the Astangu neighbourhood of Haabersti, will start on 1 August 2025.

During the construction, 39 new homes will be completed in autumn 2026, and the street and sewerage system on Astangu Street will be reconstructed. The total basic amount of the works is EUR 5.0 million plus VAT. Of the 39 homes to be built, 15, or 38%, have been sold to date.

At the end of 2023 80 homes of the phase I of Luuslang project were completed. In addition to the construction that will start in August, the following phases of the project will see the construction of a further 105 homes and a single-storey commercial building intended for catering use. Kadarik Tüür Arhitektid OÜ is the architect of the residential buildings. More information about the project can be found on the Luuslang website.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Liven: Luuslangi projekti II etapi esimeste kodude ehituse algus

LivenLuuslangi projekti arendav Liven AS-i tütarettevõte Liven Kodu 12 OÜ sõlmis II etapi esimeste eluhoonete ehituse peatöövõtulepingu Mitt & Perlebach OÜ-ga, kes oli ka projekti I etapi peatöövõtja. Neljakorruseliste eluhoonete ehitustöödega aadressidel Jalami tn 6/1 ja Jalami tn 6/2, Haabersti linnaosas Astangu asumis, alustatakse 1. augustil 2025.

Ehituse käigus valmib 2026. aasta sügisel 39 uut kodu ning Astangu tänaval teostatakse täiendavalt ka tänava ja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimistööd. Kõigi ehitustööde baasmaht on 5,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitatavast 39 kodust on tänaseks müüdud 15 ehk 38%.

Luuslangi projekti I etapi raames valmis 2023. aasta lõpus 80 kodu. Lisaks augustis algavale ehitusele on projekti järgnevates etappides kavas rajada täiendavalt kokku 105 kodu ning ühekorruseline toitlustusfunktsiooniga ärihoone. Projekti eluhoonete arhitekt on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Rohkem infot projekti kohta leiab Luuslangi koduleheküljelt.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Tallinn: Linnaehitusprojekti raames renoveeritakse korterelamuid uudsel meetodil

TallinnTallinna linn on alustanud SOFTacademy välisprojekti raames innovaatilise linnaehitusprojekti elluviimist Mustamäel, kus korterelamute tervikrenoveerimise eest hakkab vastutama ehitusettevõte Everster OÜ.

Projekti eesmärk on muuta olemasolevad elukeskkonnad kaasaegseks, energiatõhusaks ning sotsiaalselt sidusaks. „Naabruskondlik renoveerimine ei ole pelgalt esteetiline uuendus, vaid võimalus käivitada Tallinnas terviklik renoveerimislaine. SOFTacademy on selle suuna piloot ja loodetavasti ka inspiratsioon teistele naabruskondadele,” sõnas abilinnapea Madle Lippus, kelle sõnul on kaasamine ja naabruskondade terviklik käsitlus linnaplaneerimises tulevikusuund.

SOFTacademy on Tallinnas esimene omataoline pilootprojekt, mis keskendub naabruskonna kaasamisele ja linnaruumi terviklikule uuendamisele kooskõlas Euroopa Uue Bauhausi põhimõtetega. See annab eeskuju, kuidas viia ellu rohepööret ja kaasavat linnaplaneerimist koos elanikega. Projekti raames uuendatakse põhjalikult Mustamäe esimeses mikrorajoonis asuvad Akadeemia tee 4, 6, 14 ja 22 korterelamud A-energiaklassi tasemele ning korrastatakse nendevaheline linnaruum. Hooned renoveeritakse tehaseliselt toodetud moodulelementidega, mis võimaldavad tööde kiiret ja kvaliteetset teostust, minimeerides samal ajal müra ja häiringuid elanikele. Eraldi innovatsiooniprojektina tasub märkida, et esmakordselt lisatakse renoveerimise käigus kahele hoonele liftid, mis parandavad oluliselt ligipääsetavust ning muudavad elukeskkonna mugavamaks.

Renoveerimistöid teostab Everster OÜ, kellega on töövõtuleping sõlmitud ning ettevalmistused juba alanud. Ettevõtte juhatuse liikme Tarmo Valdre sõnul on tegemist suuremahulise ja ajaliselt nõudliku projektiga, kuid meeskond on väljakutseks valmis: „Tööd on palju ja ajakava pingeline, aga meie senine kogemus näitab, et see on teostatav. Koostöö tellija, linna ja kohalike elanikega on sujunud hästi. Ehitusega alustame täies mahus peale ehitusprojektide valmimist ning ehitusteatise väljastamist.”

Naabruskondlik renoveerimine võimaldab ajakohastada elukeskkonda terviklikult. Ühise planeerimise ja teostuse kaudu sünnib visuaalselt sidus linnakeskkond, mis tugevdab ka kogukonnatunnet. Ühtlasi aitab selline lähenemine vähendada renoveerimise kulusid, lühendada ehitusperioodi ning tõsta ruumikvaliteeti.

Renoveeritud korterelamud ning uuendatud hoovialad valmivad 2027. aasta esimeses kvartalis. SOFTacademy projekti rahastavad European Urban Initiative ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS).

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Bigbank: Registreeritud töötus on langustrendis

BigbankTäna avaldas Statistikaamet andmed registreeritud töötuse kohta. Kokku oli meil juunis 45 000 registreeritud töötut, mis on 3500 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal. Aasta algusega (jaanuar) võrreldes on registreeritud töötuid 6000 inimese võrra vähem.

Avaldatud statistika võimaldab vaadata ka seda, mis toimub kohalikes omavalitsustes. Kui vaadata, kus on toimunud kõige suurem vähenemine, siis maakondade lõikes kindlasti Pärnumaal, kus aastaga on registreeritud töötus vähenenud 35%, järgnesid Lääne-Viru (16,8%) ja Põlvamaa (12,3%). Natuke üllatuslikult on töötus kasvanud meie saartel – Hiiumaal 3,3% ja Saaremaal 12%. Kuigi absoluutsummades ei ole arvud suured.

Kui minna valla tasandile, siis kõige suuremad langused on loogiliselt ka Pärnumaal, näiteks Lääneranna vallas 40%, ning samas suurusjärgus vähenes töötus ka Põhja-Pärnumaal ning Tori vallas. Mujal omavalitsustes nii suuri langusi ei olnud. Üle 20% vähenes töötus Antsla, Otepää, Tapa ja Viru-Nigula vallas ning Keila, Rakvere ning Loksa linnas. Tööpuudus kasvas aastases võrdluses kõige rohkem Jõelähtme vallas 17,1%, väike kasv oli ka Nõo, Setomaa, Harku, Kiili, Viimsi, Toila, Rakvere, Rapla vallas ning Paide linnas.

Üldine tööturu seis on hea, sest suvi pakub ajutisi ning hooajalisi töid nii turisminduses kui ka põllumajanduses. Ainus vaenlane täna nendes valdkondades on ilm.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Luminor pank rahastab uue ärihoone ehitamist Jõhvi äriparki

Luminor BankLuminor pank rahastab AS Eemeli uue lao- ja ärihoone ehitamist Tallinna-Narva maantee ääres paiknevasse Jõhvi äriparki. Nii lao-, tootmis- kui äripindadega hoone üldpind on ligi 2500 ruutmeetrit ning selle suurimateks rentnikeks saavad hüdraulikalahenduste pakkuja Hydroscand ning elektrimaterjalide ja -tarvikute müüja W.E.G. Eesti.
„On positiivne, et AS Eemeli kui pika ajalooga edukas Ida-Virumaa ettevõte näeb piirkonnas arengupotentsiaali ja investeerib tuleviku kasvu,” lausus Luminori Eesti ettevõtete panganduse juht Indrek Julge. „Uue ärikinnisvara lisandumine Jõhvi äriparki on kindlasti täiendavaks tõukeks piirkondlikule arengule, toetades nii kohaliku ettevõtluse kui kogu Ida-Virumaa arengut laiemalt.”
Jõhvi äriparki rajatava AS Eemeli uus ärihoone paikneb 7000-ruutmeetrisel kinnistul, kahekorruselise hoone üldpind on 2468 ruutmeetrit. Investeering ärihoone ehitusse ulatus 2,5 miljoni euroni, millest Luminor panga finantseering moodustab 2 miljonit eurot.
„Lähtusime uut ärihoonet planeerides ja 2022. aastal krunti soetades äripargi suurepärasest asukohast – meie uus ärihoone asub otse Tallinna-Narva maantee ääres ja samas vaid kilomeetri kaugusel Jõhvi kesklinnast ,” lausus Eemeli juht Illart Sillamets. „Juuli alguses peeti hoone sarikapidu ja ehitustööde lõpp on planeeritud sügisesse ning uksed loodame avada aasta lõpus.”
Uue ärihoone ankurrentnikuks on elektrimaterjalide ja -tarvikute müüja W.E.G. Eesti. Hoonesse kolivad tootmis- ja müügipindadele ka AS Eemeli ise koos oma frantsiisipartneri Hydroscandiga, kes pakub hüdrosüsteemide müügi, hoolduse ja remondi teenuseid, ning vinüülplaatide tootja Toss Records.
AS Eemeli loodi 1996. aastal. Ettevõtte põhitegevusalaks oli algul hüdrovoolikute valmistamine ning nende komponentide ja tihendite müük, tänaseks on ettevõte oma sortimenti laiendanud mitmete erinevate tööriistade ja seadmeteni. Ettevõttel on jaekauplused Jõhvis ja Narvas ning veebipood.
Uue A-energiaklassi ärihoone, mille katusele paigaldatakse ka päikesepaneelid, ehitaja on AS Grik Ehitus. Hoone rajamist Jõhvi äriparki toetasid omaltpoolt PRIA ja EIS.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele