Kodu ostmine on enamiku inimeste jaoks elu üks suurimaid investeeringuid ning selle kaitsmine ootamatute olukordade eest on oluline osa vastutustundlikust koduomanikuks olemisest. Kuigi kodulaenuga kodu ostes on kodukindlustus kohustuslik, ei pruugi minimaalne kindlustuskaitse alati katta kõiki võimalikke kahjusid. Millele tasub kodukindlustust valides tähelepanu pöörata, selgitab Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust.
„Kodukindlustust valides tasub mõelda sellele, kas võimaliku õnnetuse korral saaks taastada oma kodu ja vara vähemalt samale tasemele, nagu see oli enne kahju tekkimist. Minimaalne kindlustuskaitse hõlmab tavaliselt vaid hoone põhikonstruktsioone ja sisseehitatud elemente, kuid suuremate õnnetuste korral võivad märkimisväärset kahju saada ka mööbel, kodutehnika ja muu vara,“ ütles Puust.
Kinnisvarakindlustus aitab katta suurimaid riske
Ekspert selgitas, et kinnisvarakindlustus katab kahjud, mis tekivad siis, kui realiseerub mõni kindlustuslepingus kokkulepitud risk. Kõige sagedamini on hüvitised seotud tulekahjude, veelekete, varguste ning loodusõnnetustega, nagu torm, rahe või äike.
„Kõige suuremad kahjud on tavaliselt seotud tule ja veega. Näiteks võivad veelekked põhjustada ulatuslikku kahju kodu siseviimistlusele ja varale ning tulekahju korral võivad kahjustused ulatuda kogu hoone hävimiseni. Sellistes olukordades muutub kindlustuskaitse eriti oluliseks,“ märkis Puust. Tema sõnul tasub tähelepanu pöörata ka sellele, millist tuge pakub kindlustus olukorras, kus kodus ei ole võimalik ajutiselt elada. „Hea kindlustus aitab katta esmavajalikke kulusid, näiteks ajutise majutuse või esmatarbekaupade ostmisega seotud väljaminekuid. Samuti on oluline, et kindlustus kataks vajadusel pikemaajalised üürikulud, sest taastamistööd võivad võtta kuid,“ lisas ta.
Puusti sõnul pakuvad pangad keerulisemate olukordade puhul klientidele sageli ka individuaalseid lahendusi, mis võivad hõlmata maksepuhkust või laenugraafiku muutmist.
Koduse vara kindlustus ei ole küll kohustuslik, kuid eksperdi sõnul tasub seda kaaluda kõigil koduomanikel ja ka üürnikel. „Sageli saavad suurima kahju just mööbel, kodutehnika ja muud igapäevased esemed. Koduse vara kindlustus võib hõlmata ka hoovis või abihoonetes asuvaid esemeid, näiteks jalgrattaid või muruniidukeid,“ selgitas Puust.
Ta rõhutas, et võimalike kahjujuhtumite puhul tasub alles hoida ostudokumendid või muud tõendid, mis kinnitavad vara kuulumist omanikule. Lisaks oma vara kaitsmisele tasub mõelda ka võimalikele kahjudele, mida võidakse pahaaimamatult põhjustada teistele. Vastutuskindlustus aitab katta olukordi, kus kahju saavad näiteks naabrite korter või muu kõrvaline vara.
„Näiteks võib ootamatu veeleke põhjustada ulatusliku kahju naabritele või tormi ajal kukkunud puu kahjustada kõrvalkinnistut. Selliste juhtumite korral võivad remondikulud kujuneda väga suureks ning vastutuskindlustus aitab neid riske maandada,“ ütles Puust.
Ta märkis, et rusikareeglina levivad tulekahjud ülespoole ja veekahjud allapoole. Korrusmajas elades tasub vastutuskindlustuse kaitsesumma valimisel arvestada ka sellega, mitmendal korrusel korter asub. „Pole harvad juhtumid, kus veekahju mõjutab naaberkortereid mitme korruse ulatuses ning kahjusumma kasvab seetõttu märkimisväärselt. Sama analoogia kehtib ka tulekahju puhul, mille tekitatud kahjustuste võimalik maksumus naaberkorteritele võib kujuneda väga suureks.“
Mida enne lepingu sõlmimist kindlasti kontrollida?
Luminori jaepanganduse juhi sõnul tasub enne kindlustuslepingu sõlmimist tähelepanelikult üle vaadata, millised riskid on kaetud ning millised erandid on lepingus välja toodud.
„Turvalisem lahendus on tavaliselt kõikide riskide kindlustus, kus vara on kaitstud kõigi ootamatuste eest, välja arvatud selgelt nimetatud erandid. Samuti tasub tähelepanu pöörata omavastutuse suurusele ja kindlustussummadele,“ märkis Puust.
Tema sõnul võiks koduse vara kindlustuse puhul koostada nimekirja olulisematest esemetest ja nende ligikaudsest väärtusest, et hinnata, milline summa oleks piisav kogu vara taastamiseks.
„Lisaks hinnale tasub uurida ka kindlustusseltsi mainet, klientide tagasisidet ja võimalusi tasuda kindlustusmakseid osade kaupa. Samuti ei tohi unustada, et kindlustuspoliisi tuleb uuendada igal aastal ning pank peab saama kinnituse uuendatud poliisi olemasolu kohta,“ lisas ta.
Täna avaldas Statistikaamet põllumajandusliku maa müügihinna 2025 aastal. Keskmiselt maksis põllumajandusliku maa hektar 6122 eurot, sellest omakorda rohumaa 4861 eurot ning põllumaa 6377 eurot. Võrreldes varasema aastaga, on maa hind langenud 9,7%. Kõige kallim oli põllumajanduslik maa Tartumaal, kus hektar maksis 7265 eurot, järgnesid Võrumaa (6833 eur) ja Jõgevamaa (6840 eur), kõige vähem maksis põllumajandusliku maa hektar Hiiumaal (3950 eur).
Eesti Panga ja statistikaameti värskelt valminud põhjaliku uuringu kohaselt suurenes aastatel 2021–2024 keskmise Eesti pere netovara vahepeal aset leidnud kiiret hinnakasvu arvesse võttes reaalväärtuses 16%. Perede finantsvarade hulgas on vähenenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja investeerimisfondide osakud, mis teenivad pikas vaates suuremat tulu. Vähenenud on perede laenukoormus ja sellega koos ka finantsiline haavatavus.
The main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 31.03.2026, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.
Market activity was slightly lower than in recent quarters, but remains relatively high
The annual general meeting of shareholders of Hepsor AS (registry code 12099216, address Järvevana 7b, 10112 Tallinn) was held on Wednesday, 20 May 2026 at 11:00 in the conference centre of Mövenpick Hotel Tallinn at Lembitu tn 12, Tallinn.
1Partner investeerib 8 miljonit eurot Kiili Keskuse Kodude arendusse, kuhu kolme kortermajja rajatakse kokku 45 kahe- kuni viietoalist korterit. Esimesed arhitektide Martin Aunini ja Marti Kahu kavandatud kodud valmivad 2027 aasta lõpuks.
Nordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Embach Ehitus OÜ ja P102B OÜ sõlmisid töövõtulepingu Tallinnas, Kotka 12 asuva Kotka Tervisemaja rekonstrueerimise ja laienduse ehitustööde teostamiseks. Lepinguliste tööde kogumaksumuseks on 4,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta ja hoone valmib 2027. aasta juunis.
Haapsalus mere ääres asuva Marienholmi elukeskkonna edu on viinud arenduse järgmise olulise verstapostini – sel suvel alustab Scandium Marienholmi teise etapi ehitusega. Ehitusluba väljastati möödunud nädalal ning hetkel käib ehitaja valik. Teine etapp valmib 2027. aasta sügiseks ning toob poolsaarele ühe uue hoone koos 25 mereäärse korteriga.
Riias, Purvciemsi linnaosas peeti 13-korruselise kõrghoone 360° Dzelzavas Residences sarikapidu kaheksa kuud pärast ehitustööde algust. Piirkonna modernseimat ja esinduslikumat projekti arendab Perton Ehitus koostöös Hepsoriga.
EfTEN Capital AS, kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja, fikseerib osakuomanike nimekirja rahaliseks väljamakseks 22.05.2026 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Arco Vara AS teatab muudatusest olulist osalust omavate aktsionäride struktuuris.
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100, välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli aastataguse ajaga võrreldes 6% ja väliskülastajate ööbimisi 9% rohkem.
Kinnisvarakoolis toimub 25.05.2026 koolitus “
