Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
 

Arco Vara Tallinna osakonna uus juht on Daniel-Aleksander Chasan

Arco VaraJaanuari algusest liitus Arco Vara kollektiiviga Daniel-Aleksander Chasan, kes hakkab juhtima Arco Vara Tallinna osakonda, kuhu kuuluvad peamiselt elukondliku- ja ärikinnisvara maaklerid ning hindajad.

Viisteist aastat kinnisvarasektoris tegutsenud Daniel-Aleksander Chasan on kutseline kinnisvaramaakler ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige ja aukohtu esimees. Viimased viis aastat juhtis ta osaühingut Euro Kinnisvarateenused, mis lõpetab oma tegevuse senisel kujul. Ettevõtte kuueliikmeline meeskond liitub Arco Varaga, mille tulemusena suureneb firma pakkumiste arv üle 300 kinnisvaraobjekti võrra.

„Otsustasin liituda Arco Varaga, et pakkuda klientidele kaasaegsemat ja personaalsemat kinnisvarateenust. Kaasajastamine nõuab järjest suuremaid investeeringuid ning ei piisa ainult nägusast kodulehest. Arco Vara on suuri arendusi teinud just infotehnoloogia vallas, et pakkuda moodsamat ja kvaliteetsemat kliendikogemust. Kui tavaliselt seostatakse kinnisvarabürood objektide arvuga, siis Arco Vara väärtustab eelkõige inimeste hulka, kellega oleme saavutanud hea kontakti. Kliendisuhet hoides ei ole kõige olulisem, kas klient ostab meilt konkreetse kinnisvaraobjekti, vaid tähtis on aru saada, millised on kliendi soovid, vajadused ja võimalused. Alles seejärel on meie ülesanne leida kliendile sobivad lahendused, kasutades selleks Arco Vara andmebaasi ja kontakte,“ kommenteeris Chasan.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tarbimise kiire kasv võib sel aastal aeglustuda

SwedbankJaemüügi mahu kasv aeglustus möödunud aasta novembris aastases võrdluses küll 6 protsendini (eelneval kuuel kuul oli kasv 7-9%), kuid seda näitajat võiks jätkuvalt tugevaks lugeda ning ühe kuu põhjal ei saa veel põhjapanevaid järeldusi elanike tarbimiskäitumise muutuse kohta teha. Kui vaadata aastat kokku, siis oli möödunud aastal jaemüügi mahukasv viimase 8 aasta kiireim.

Tarbimise kasvu toetas kiire palgakasvu, hinnalanguse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise tõttu elanike suurenenud ostujõud. Samuti oli positiivne mõju madalatel intressimääradel, mis leevendasid võlgade refinantseerimist, tööpuuduse vähenemisel ning tööhõive ja tööjõus osalemise määra kasvul. Eesti elanikud on viimaste aastate jooksul muutunud märgatavalt rikkamaks- nende netofinantsvarad (ehk palga ja väärtpaberite ning laenukohustuste vahe) on inflatsiooniga kohandatuna kasvanud enam kui kaks korda.

Möödunud aastal panustas majanduskasvu enim just eratarbimine. Eesti ei ole selles suhtes kaugeltki erand. Tarbimine on üheks olulisemaks toeks majanduskasvule ka paljudes teistes riikides. Mitmed põhjused on samad nagu meilgi – tasapisi paranev tööturg, madal inflatsioon ja madalad intressimäärad. Kahtlemata on olulisem mõju siin naftahinna langusel, mis vähendab inimeste kulutusi küttele ja kütustele ning jätab rohkem raha muude kaupade ja teenuste ostudeks.

Kuigi palga nominaalkasv püsib Eestis ka sel aastal tugev, ootame siin mõningast aeglustumist. Samas pidurdab tagasihoidlik hinnakasv ja väiksem mõju tööjõumaksude mahaarvamisest tublisti netopalga reaalkasvu. See võib hakata tarbimise senist kiiret kasvu aeglustama, millel võib omakorda olla mõju ka jaemüügi kasvule. Samas tuleks siin arvestada, et sel aastal tõusevad pensionid ja peretoetused, alampalk ja maksuvaba tulu, mis toetavad eelkõige just madalama sissetulekuga inimeste tarbimist. Eesti tarbijate kindlustundeindikaator näitab, et meie elanike ootused järgnevaks 12 kuuks (majapidamiste finantsseis, majanduse üldine olukord, säästud ja suuremate ostude planeerimine) liiguvad kõik paranemise suunas.

Kui vaadata pikemalt ettepoole, siis tuleks arvestada, et Eesti elanikkond väheneb Statistikaameti prognoosi järgi 10 aastaga ligikaudu 40 tuhande inimese võrra, kusjuures ainukesed, mis inimesi juurde meelitavad on Tallinn ja Tartu. Ülejäänud maakondade ja linnade elanikkond ehk tarbijate arv väheneb kindlal sammul. Samuti suureneb üle 65-aastaste ehk pensioni saavate inimeste osakaal, mis tähendab suhteliselt väiksemat ostujõudu.

Eestis sõltub tarbimine üsna palju välisturistidest. Möödunud aastal moodustasid mitteresidentide kulutused Eestis hinnanguliselt juba 13% kogu eratarbimisest ehk ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Tõsi küll, kõik need kulutused ei lähe kaubandusse, vaid ka näiteks hotellidesse, restoranidesse jm teenustesse, kuid see ei vähenda välisturistide positiivset mõju meie tarbimisele ja majanduskasvule tervikuna.

Veel üks teema, mis üha enam kaubandust mõjutab, on e-kaubandus kiire areng. Viimasel ajal on internetist kaupu või teenuseid ostnud üha rohkem inimesi. E-kaubanduse kiire areng annab inimestele täiendavaid tarbimisvõimalusi. Koos rahvaarvu vähenemisega maakondades võib see pikemas vaates hakata mõnel pool aga vähendama vajadust senise suurusega poepindade järele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Elu korteriühistus: Lihtvolitus korteriühistu asutamiskoosolekul

katri-sarapuuKüsimus: Kas KÜ asutamiskoosolekule saab omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama KÜ moodustamise poolt või vastu.

Vastus: Korteriühistu asutamiskoosolekule saab korteri omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama korteriühistu moodustamise poolt või vastu.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Novembris tööstustoodangu maht vähenes

StatistikaametstatistikaTööstusettevõtted tootsid 2015. aasta novembris 6% vähem toodangut kui 2014. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes varasema aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. Septembris toodeti töötlevas tööstuses 4%, oktoobris 1% ja novembris 5% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Novembris põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete tootmises, kus 28% languse põhjuseks oli eelmise aasta novembri kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud eelmise aasta novembri mahtu. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel toiduainete, metalltoodete ning elektriseadmete tootmises. Toodang suurenes jätkuvalt puittoodete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi novembris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta novembriga võrreldes toodangu müük ekspordiks 7% ja müük kodumaisele turule 5%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta novembris tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui oktoobris, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% vähem.

2014. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 18% ja soojust 15% vähem.

002.et

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, november 2015 (protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU -2,6 -3,8 -6,2
Energeetika -4,0 -17,0 -18,1
Mäetööstus -8,4 -5,0 -6,9
Töötlev tööstus -2,3 -1,9 -4,6
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -2,6 -25,7 -27,8
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -1,4 7,1 4,6
toiduainete tootmine -1,2 0,6 -0,9
metalltoodete tootmine 5,7 0,6 -2,9
elektriseadmete tootmine -4,3 -0,8 -4,4
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 8,5 2,1 -1,0
mööblitootmine 2,1 15,8 11,7
mootorsõidukite tootmine -11,2 2,6 0,1
ehitusmaterjali tootmine 7,5 -0,4 -2,8
masinate ja seadmete tootmine -7,2 -6,0 -9,2

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.12.2015, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.12.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

KV.EE: Korterimüüjate hinnaootused on aastaga kerkinud

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti eelmise aasta viimasel kuul Eestis müügiks 16 519 korterit. See on umbes-täpselt sama palju kui aasta tagasi. Eesti korterite keskmine pakkumishind kasvas aastaga 6% ja jõudis tasemele 1413 €/m².

Harju ja Tartu maakondade kui kahe suurima turu piirkonna korterite müügipakkumiste arv jäi detsembris enam-vähem aastatagusele tasemele kasvades Harjumaal 2% ja vähenedes Tartumaal 1%.

Korteripakkumiste hindade valdav liikumine toimus tõususuunas. Vaid Saaremaal ja Võrumaal jäi detsembri korteripakkumiste keskmine hind portaali KV.EE andmetel aastatagusele allapoole.

Harjumaa korterite pakkumishind oli detsembris 1772 €/m² kasvades aastaga 5%. Tartumaa korterimüüjate hinnaootus kerkis aastaga 2% ja oli 1341 €/m². Pärnumaa senini aeglasem hinnaliikumine sai suurema hoo sisse. Pärnumaa korteripakkumiste keskmine hind oli 12/2015 1246 €/m², mis on aastatagusest 13% enam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 12/2014 12/2015 Muutus, % 12/2014 12/2015 Muutus, %
Eesti 16 458 16 519 0% 1 330 1 413 6%
Harjumaa 9 173 9 345 2% 1 684 1 772 5%
Hiiumaa   14 NA 418 458 10%
Ida-Virumaa 1 737 1 890 9% 441 453 3%
Jõgevamaa 142 83 -42% 286 297 4%
Järvamaa 109 87 -20% 308 359 16%
Läänemaa 205 160 -22% 528 659 25%
L-Virumaa 312 236 -24% 406 469 16%
Põlvamaa 62 49 -21% 395 424 7%
Pärnumaa 1 042 1 159 11% 1 107 1 246 13%
Raplamaa 102 89 -13% 435 523 20%
Saaremaa 140 148 6% 891 860 -3%
Tartumaa 2 869 2 845 -1% 1 310 1 341 2%
Valgamaa 192 147 -23% 278 357 28%
Viljandimaa 239 152 -36% 625 705 13%
Võrumaa 134 115 -14% 409 408 0%
             
Narva 556 707 27% 649 609 -6%
Pärnu 867 1 008 16% 1 224 1 362 11%
Tallinn 7 951 8 196 3% 1 786 1 865 4%
Tartu 2 491 2 436 -2% 1 377 1 397 1%

 Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara AS-i Bulgaaria kinnisvarafond sai litsentsi

Arco VaraVastavalt 04.08.2015 börsiteatele asutas Arco Vara AS Bulgaarias kinnisvarafondi Arco Real Estate Fund REIT (edaspidi: Arco REIT). Arco REIT taotles Bulgaaria Finantsjärelevalve Komisjonilt kinnisvarafondi litsentsi ja luba osakute noteerimiseks Bulgaaria börsil.

28.12.2015 rahuldas Bulgaaria Finantsjärelevalve Komisjon taotluse ning väljastas Arco REIT-ile litsentsi ja loa noteerimiseks. 2016. aasta esimeses kvartalis on plaanis lõpetada kinnisvarafondi osakute Sofia börsil noteerimise tehnilised ettevalmistused ja seejärel osaleda järgnevas aktsiakapitali suurendamises läbi aktsiate avaliku pakkumise. Kinnisvarafondi investeerimistegevus peaks algama 2016. aasta lõpus.

Arco REIT fondivalitsejaks on kontserni tütarühing Arco Invest EOOD. Arco REIT-i fookuses on sellise mahuga arendused Sofias ja potentsiaalselt ka teistes Bulgaaria suuremates linnades, millesse investeeritav omakapitali maht on 5 miljonit eurot või enam. Arco REIT-is osalemise ja fondi valitsemise kõrval jätkab Arco Vara Grupp Bulgaarias iseseisvalt oma väiksemate arendustega, millesse investeeritav omakapitali maht on alla 5 miljoni euro.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kompassi Maja toob Tallinna südalinna ainulaadse valgusmängu

Fausto GruppFausto Grupp rekonstrueerib Tallinna südalinna äritsentris Tartu mnt 13 hoone, mis saab nimeks Kompassi Maja. Ärihoone välisfassaadi kujundus põhineb kaasaegsetel värvilise led-valgustusega ääristatud klaasist kuubikutel, mis lisaks efektsele välimusele on ka praktiliselt kasutatavad.

Eesti ühe tuntuma arhitekti Vilen Künnapu loodud hoone on aja jooksul olnud mitmete Eesti äriiilma edulugude tunnistajaks – siin on tegutsenud nii Ühispank/SEB Pank kui ka Tallink.
Künnapu projekteeris ka uueneva Kompassi Maja välisfassaadi lahenduse, mis muudab ärimaja Tallinna südalinna klaasmajade kõrval moodsaks ja silmatorkavaks A-klassi standarditele vastavaks büroohooneks. Uuenenud fassaadilahendused peaksid Tallinna südalinna kaunistama hakkama kevadel 2016.

Arhitekti sõnul lisavad kaasaegsed detailid hoonele teravust. “Kompassi Maja on kahtlemata oma aja arhitektuurne märk, mida eksponeeritud mitmetes välismaistes ajakirjades,” rääkis Künnapu.

Kompassi Maja sisekujunduse teeb suure kogemustepagasiga ARS Projekt. «ARS Projekt eesotsas sisekujundaja Eero Jürgensoniga loob igati modernse ja hubase töökeskkonna, mis rahuldab ka kõige nõudlikuma üürniku soovid,» kinnitas Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov, kelle sõnul tunnevad ettevõtted maja vastu juba praegu suurt huvi ning 80% büroopindadest on juba üürniku leidnud.

Kompassi Maja vastab kõikidele kaasaegsetele ehitusstandarditele ning hoone struktuur võimaldab mugavalt ja kiiresti teostada erineva suurusega ruumieraldusi. Hoone on valgusküllane,vastab tänapäevastele mürastandarditele ning sisekliimat saab iga rentnik reguleerida vastavalt oma soovile. Maja tehnosüsteeme juhitakse läbi interneti BMS-süsteemi kaudu.

Hoone fuajee on kujundatud kaasaegses võtmes, seal paikneb lisaks büroohoone vastuvõtulauale ka mugav lounge-tüüpi kohvik. Hoone ümbruses on üürnikele ja nende klientidele tagatud parkimiskohad.

Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

Kompassi maja

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Novembris jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus

StatistikaametJaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta novembris 2014. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis novembris jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus.

2015. aasta novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 417,7 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 318 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta novembriga võrreldes 11%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes oli jaemüük 2% väiksem kui varasema aasta novembris ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes jäi müük 2014. aastaga novembriga võrreldes samale tasemele.

Enim suurenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 37%). Keskmisest enam suurenes jaemüük posti või interneti teel (kasv 30%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 26%). Novembris suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajades) (kasv 7%), ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 5%).

Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus novembris märgatavalt. Kui oktoobris kasvas neis kauplustes jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 4%, siis novembris oli kasv 1%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 8%.

Võrreldes 2015. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2015. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2014. aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli novembris 488,4 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis ligi 86%. 2014. aasta novembriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 2%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.

Statistika aluseks on küsimustik „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.12.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Statistikaamet läheb jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetab alates 2016. aastast andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu (esimene pressiteade 2016. aasta kohta „Jaekaubandus, jaanuar 2016“ ilmub 02.03.2016). Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN investeeris 2015. aastal 110 miljonit eurot uutesse objektidesse

EftenrMöödunud aasta oli EfTENi ajaloos kõige toimekam. EfTEN Capitali juhtimisel tegid meie fondid kokku 5 uut kinnisvarainvesteeringut, mille kogumaht oli 110 miljonit eurot, viies EfTENi kogu hallatavate varade mahu 400 miljoni euro piirile.

Kolm suuremat investeeringut – Radisson Sky hotell Tallinnas, Saules Miestas kaubanduskeskus Šiauliais ning Duntese büroohoone Riias on kõik üksikobjektidena suuremad investeeringud kui EfTEN on senise tegevusajaloo jooksul teinud. Tegemist on meie strateegilise valikuga investeerida suurematesse üksikobjektidesse ja pigem müüa väiksemaid varasid. Kogu investeeringutest 42% oli Eestis (Radisson Blu Sky), 22% Lätis (Duntese büroohoone) ning 36% Leedus (Saules Miestas Šiauliais, Menulio 11 ja Ulonu ärihoone Vilniuses). Ühtlasi tähistab 2015. aasta meie äritegevuse algust Leedus. Esimese tegevusaastaga investeerisime Leetu 40 miljonit eurot.

  • Kui täpselt aasta tagasi oli meie juhtimise all ainult üks fond, siis tänaseks on fondide arv kasvanud juba kolmele. Seoses meie debüütfondi, EfTEN Kinnisvarafond AS, investeerimistegevuse lõppemisega tõime turule kaks erineva investeerimisstrateegiaga fondi:
  • EfTEN Kinnisvarafond II AS, mis keskendub ainult core (maakeeli linna kõige tuntumad, nimekamad ärihooned) objektidele Balti pealinnades. Fondi minimaalne investeering ühte objekti on 15 miljonit eurot, ning fond on suunatud eeskätt institutsionaalsetele investoritele.
  • EfTEN Real Estate Fund III AS, mis keskendub väärtustlisavale ja opportunistlikule investeerimisstrateegiale. Ühtlasi ei piirdu fond investeeringutes ainult pealinnadega. Fondi minimaalne investeeringumaht ühte objekti on 3 miljonit eurot, ning fond on suunatud erainvestoritele.

Kahe uue fondi investeerimisstrateegia on sedavõrd erinev, et huvide konflikti uute investeerimisobjektide osas ei teki. Kõik EfTENi fondid on Finantsinspektsiooni järelvalve all ning vastavad Euroopa Liidu AIFMD ehk alternatiivfondide direktiivile.

EfTENi koduturg on Balti riigid. Nagu hea lapsevanem ei eelista ühte last teisele, ei tee me mingeid eelistusi kolme riigi vahel – investeerime neisse objektidesse, mida peame parimaks, ükskõik millises Balti riigis see objekt ka ei asuks. Ajalugu on õpetanud, et makromajanduslikult liiguvad kolm Balti riiki väga sarnases trendis. Seda nii majanduslanguse kui majanduskasvu perioodil. Loomulikult on igal riigil omad kultuurilised ja ärilised eripärad, mida tuleb investeerimisel alati meeles pidada.

EfTEN Capital on oma tegevuse algusest, 2008. aastast alates, investeerinud EfTENi fondidest kinnisvarasse kokku 293 miljonit eurot, s.h esimesel viiel aastal kokku 72 miljonit eurot, 2013. aastal 63 miljonit eurot ning 2014. aastal 49 miljonit eurot. Samas ei ole meie jaoks investeerimistempo eraldi kriteerium. Me ei sea endale kunagi aastaseid investeerimiseesmärke. See oleks vale ning kohatu tekitades fondijuhis põhjendamatu surve kapital lihtsalt ära investeerida. Me töötame pidevalt uute investeeringutega, kuid me teostame neid ainult siis, kui leiame meie konservatiivsetele kriteeriumitele vastavad projektid. Kui ei leia, siis me investeeringuid ei tee. Me pole turul tuntud kui kõige optimistlikumalt meelestatud investorid. Seda joont plaanime kindlasti säilitada. Eriti tuleb hoida pea külm tänases nullintressi keskkonnas, kus paljud konkurendid on üha optimistlikumalt meelestatud.

Täname kõiki meie investoreid, üürnikke, nõustajaid, panku ja paljusid teisi koostööpartnereid, kes edukal, 2015. aastal, on meiega koostööd teinud. Kummardus loomulikult ka kõigi meie 33 kolleegi ees! Usume ja loodame, et 2015. aastaga sarnaseid aastaid tuleb meil veel. Selle nimel töö käib.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: Elamispindade arenduse finantseerimine muutub keerukamaks

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti Panga andmetel väljastasid Eesti pangad elamispindade arendamiseks 2015 III kvartalis 18,5 miljonit eurot. Aasta tagasi oli vastav näitaja 25,3 miljonit eurot.

Vaatamata veerandit ületavale laenukäibe langusele on tegemist nö heal keskmisel tasemel oleva näitajaga.

Oluliselt on vähenenud elamispindade arendusse antud laenude jääk. Kui veel 2015 II kvartalis oli elamispindade arendusprojektide laenude jääk 207 miljonit eurot langes see III kvartaliks 113 miljoni euro peale. Siin on tegemist kunagise investeerimisprojekti omanikuvahetuse ja sellest tuleneva laenu refinantseerimisega.

Viidatud laenujäägi oluline vähenemine ei viita muutustele elamispindade arenduse finantseerimises. Ometi on muutused aset leidnud ja leidmas.

Pangad on elamispindade arendamise riske ümberhinnanud. Selle tulemusena on arenduse finantseerimise kraane koomale, kui mitte täiesti kinni keeratud. Finantseerimise keerulisemaks muutumise tõttu on oodata, et kõrgeks kasvanud uute korterite arv saab kasvule pidurid peale ja hakkab tasapisi vähenema.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

2016. aasta prognoos eramuehitajale

MajaehitajaJälle kord vahetub aastanumber ja tulemas uus ning huvitav aasta. Kas 2016 aasta on kinnisvara arendajatele ja eramajade ehitajatele hea aasta?

Et edasi vaadata tuleks korra vaadata ka tagasi 2015 aastasse. Vaieldamatult on 2015 aastal elamuehitus hea hoo sisse saanud. Jälle on kätte jõudnud aeg, kus iga tõsisem ehitusfirma ja arendaja julgeb ette võtta suuremaid ja väiksemaid kortermajade projekte. Päris julged on juba küll mitmel viimasel aastal kortermajade arendusprojekte ette võtnud ja ka ära teinud ning järjest uusi projekti tuleb juurde. Kuna projektid on olnud edukad, tõmbab see arendusprojektidest huvitatuid aina juurde ja hoog on sees.

Eramute ehitamine on samuti silmnähtavalt elavnenud. Piisab kui sõita mõnda uuemasse elurajooni ja igalt poolt hakkavad silma ehitustegevus ning seni pikalt tühjad seisnud krundid aina täituvad uute majadega.

Ühesõnaga viiakse ellu pikalt kavandatud samme oma kodu rajamiseks ning piisav stabiilsus ja kindlus tuleviku suhtes enamikel tekkinud.

Prognoos lühidalt: 2016 aastal on oodata eramuehituses vaikset aga kindlat kasvu ning arendustegevuse jätkumist.

Millel selline prognoos tugineb?

  • Pangad ei plaani laenutingimusi leevendada, mis tähendab, et laenu saavad arenduseks ja ehituseks vaid need, kes seatud tingimustele vastavad ja neid täita suudavad. Seetõttu ei ole ette näha, et tekiks hüppeliselt suuremat laenamist ning sellega koos ka ehitus- ja kinnisvarabuumi käivitamist. See asjaolu toetab rahulikku kasvu.
  • Laenulepingutega seotud euribori kurss (peamiselt 6 kuu euribor) on miinuses ja ei ole ka ette näha lähemal ajal suuremaid tõuse, vähemalt senikaua, kui Euroopa majanduses kõige paremini ei lähe ja jätkub rahatrükk.
  • Arusaadavalt mingil hetkel euribori kurss hakkab tõusma aga sinna võib veel aastaid aega minna.
  • Pikka aega inimesed lükkasid oma maja ehitusplaane aina edasi ning on tegeletud uute oludega kohanemisega (ennekõike pankade jaoks nõutud laenuvõimekuse saavutamisega). Nüüd on paljude jaoks kohanemine toimunud ning koos korterihindade tõusuga ja oma korteri müügiga on paljudel tekkinud ka teatud lisakapital (mis on vähendanud suurema laenu võtmise vajadust), et ehitusplaanid käivitada. Vahepealsetel aastatel on kogunenud ootele teatud hulk peresid, kes nüüd lähemate 2-3 aasta jooksul oma maja ehitamise plaanid realiseerida kavatsevad ning see hoiab eramuehitust aktiivsena veel mitmeid aastaid.Samas ei ole näha ette järgnevatel aastatel suuremat hüppelist sissetulekute kasvu, mis võimaldaks oluliselt suurendada nende perede arvu, kas saavad laenuvõtmise ja maja ehitamise peale mõelda.
  • Ehitushinnad on püsinud pikemat aega suhteliselt stabiilsed ja ei ole ka ette näha suurt hinnatõusu järgnevaks aastaks. Ehitusmahud elamuehituse sektoris küll tõenäoliselt veidi kasvavad, kuid see kasv on ole selline, mis survestaks ehitust tervikuna suuremale hinnatõusule, sest riigisektoris ehitustöid vähem ning konkurents ehitustöödele jääb püsima.

Head edukat uut ehitusaastat!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTEN Real Estate Fund III AS viis lõpule teise investeeringu Vilniuses

Ulonu ärikeskus VilniusesEfTEN Real Estate Fund III AS omandas Ulonu ärikeskuse Vilniuses. Ulonu on 2013. aastal valminud B-klassi büroohoone, mis asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Vilniuse kesksest äripiirkonnast. Tegu on fondi teise investeeringuga ning ühtlasi ka teise investeeringuga Vilniuses, teatas EfTEN Capital.

EfTEN Capitali tegevjuhi ja EfTEN Real Estate Fund III AS fondijuhi Viljar Arakase sõnul on tegu olulise investeeringuga EfTENi kinnisvaraportfellis. “Ärikinnisvara turg Leedus ja Balti riikides laiemalt pakub atraktiivseid investeerimisobjekte, mille tuleva aasta hinnanguline puhas rahavootootlus on ligi 7-8 protsenti,” lisas Arakas.

Ulonu ärikeskuses on kokku 14 rentnikku. Seitsmekorruselise, 2013. aastal ehitatud kontorihoone kogu üüritav pind on 5 174 ruutmeetrit ja kinnistu kogupind on 6 756 ruutmeetrit. Hoone juurde kuulub 117 parkimiskohta, nii maa-aluses kui ka maja ümber asuvas parklas.

Konfidentsiaalsusklauslist tulenevalt ei kuulu tehingu hind avalikustamisele. Tehingut finantseeris Leedu SEB pank.

EfTEN Real Estate Fund III AS on Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. Fondi asutas juunis 2015 fondivalitseja EfTEN Capital AS. Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015. Tegemist on 10-aastase tähtajaga fondiga, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmiseks ja 2 aastat väljumiseks.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 600 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 375 miljonit eurot.

Ulonu ärikeskus Vilniuses

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Kas korteriühistu juhatuse liige võib olla isik, kes ei ole sama korteriühistu liige?

katri-sarapuuÜks korteriühistu 3-liikmelise juhatuse liikmetest soovib tagasi astuda.

Küsimus: Kuna oma maja inimestest keegi kohale asuda ei soovi, siis kas võib juhatuse liikmekandidaadiks esitada sellealaste kogemustega inimese, kes ei ole ise sama ühistu liige?

Vastus: Mittetulundusühingute seaduse § 26 sätestab, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavaltkaristusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lisaks, vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Vastavalt eeltoodule, keelatud ei ole, et korteriühistu juhatuse liikmeks on isik, kes ei ole sama ühistu liige.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Tallinna äripindade müügipakkumiste hind kerkis aastaga 19%

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna linnas pakuti portaali KV.EE andmetel novembris müügiks 564 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv on enam-vähem aastatagusel tasemel. Küll on äripindade müügipakkumiste keskmine hind kerkinud aastaga 19%. Novembrikuine Tallinna äripindade pakkumise keskmine hind oli 1475 €/m².

Äripindade pakkumishinna taga on paljus mitmed kesklinna lisandunud ärihoonete projektid, kus tavapärase üürilepakkumise asemel pakutakse äripindu müügiks. Tegemist on kesklinnas paiknevate ja seega kallimate äripindadega, mis on kesklinna äripindade pakkumishindu portaalis KV.EE kergitanud lausa kolmandiku võrra.

Siiski on märgata, et muudegi Tallinna linnaosade äripindade müügipakkumiste keskmised pakkumishinnad on märgatavalt tõusnud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
11/2014 11/2015 Muutus, % 11/2014 11/2015 Muutus, %
Haabersti 16 26 63% 1 062 1 174 11%
Kesklinn 232 253 9% 1 438 1 912 33%
Kristiine 30 37 23% 1 022 944 -8%
Lasnamäe 75 71 -5% 643 766 19%
Mustamäe 21 25 19% 779 1 017 31%
Nõmme 33 34 3% 679 797 17%
Pirita 29 14 -52% 1 619 1 510 -7%
P-Tallinn 76 54 -29% 1 211 1 093 -10%
Vanalinn 26 17 -35% 2 152 2 625 22%
 
Tallinn 561 564 1% 1 241 1 475 19%
 
Eesti 972 984 1% 930 1 045 12%
Harjumaa 599 625 4% 1 192 1 380 16%
 
Narva 39 52 33% 440 428 -3%
Pärnu 85 90 6% 735 618 -16%
Tartu 47 26 -45% 921 1 321 43%

 Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

На рынке недвижимости тон задают новые квартиры

На рынке недвижимости Эстонии в течение года, как правило, отмечаются значительные изменения, однако в этом году наконец-то пришла долгожданная стабильность. Однако, по словам главы бюро недвижимости Pindi Kinnisvara Пеэпа Соомана, это обстоятельство вызывает у некоторых специалистов определенное беспокойство.

«В Эстонии привыкли к резким взлетам и падениям, и когда на рынке недвижимости затишье, и он варится в собственном соку, это вызывает опасения», – отметил Сооман.

И уровень цен на недвижимость, и количество сделок держались в уходящем году примерно на одном и том же уровне. Как сказал аналитик бюро недвижимости Uus Maa Ристо Вяхи, определяющую роль играло то обстоятельство, по какой цене в тот или иной отрезок времени продавалась недвижимость в конкретном месте. При этом быстрый рост цен в предыдущие годы привел к тому, что предпочтение стали отдавать объектам недвижимости средней стоимости.

Выбирают новое жилье

«Конечно, раньше жилье по средней цене тоже пользовалось спросом, но в этом году в глаза бросается то, что было меньше сделок с элитной недвижимостью, – сказал Вяхи, добавив, что „средний” не значит плохой. – Как правило, представители среднего класса, хоть и не претендуют на эксклюзивные квартиры, покупают добротное, качественное жилье по умеренной цене».

Эксперты отмечают, что в этом году особенно быстрыми темпами строились и хорошо продавались новые кPostimeesвартиры. Специалисты считают, что в уходящем году эта тенденция заслуживает наибольшего внимания. «Нового жилья строится все больше и больше. При этом, как отмечают застройщики, новые квартиры в целом не простаивают и продаются. В 2015 году темпы продаж таких квартир лишь немного отставали от предложения», – сказал аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк.

По его словам, лишь отдельные проекты можно считать неудачными. В этих случаях квартиры не нашли покупателей из-за несоответствия высокой цены и качества объекта или его месторасположения.

Как отметил Тоомпарк, поскольку среди новостроек наблюдается высокая конкуренция, застройщики стремятся предлагать клиентам различные выгодные варианты. «Кто-то предлагает новую квартиру с включенной в стоимость кухонной мебелью или автомобильной парковкой. Нередко на квартиры предлагаются конкретные скидки, при этом их не нужно выторговывать, информация о них есть на соответствующих сайтах», – сказал Тоомпарк.

По словам оценщика недвижимости Райна Рятта из бюро Ober-Haus, в настоящее время в Таллинне насчитывается свыше 100 проектов застройки, кроме этого, в окрестностях столицы –еще 20-30 проектов. За последний год в месяц продавалось от 90 до 160 новых квартир, что составляет 17% от общего числа проданных квартир.

«По завершении бума недвижимости застройщики строили новые объекты в основном в центре города или недалеко от центра, сейчас активная деятельность наблюдается и в других районах столицы, а также в ее окрестностях», – сказал он.

«Спрос на новое жилье объясняется не только более низкими расходами на отопление, оптимальной планировкой и хорошим микроклиматом, но и тем, что в таких домах обычно проживают представители одного социального класса», – пояснила маклер фирмы Pindi Kinnisvara Элье Хинно, которая специализируется на продаже новых квартир.

«Таких клиентов, которые не думали бы о покупке квартиры в новостройке, вообще-то мало, но, к сожалению, не все располагают средствами, поскольку новые квартиры на 30-50% дороже квартир на вторичном рынке жилья», – отметила Хинно.

Член правления LVM Kinnisvara Ингмар Саксинг, говоря о повышении спроса на квартиры в новостройках, был осторожен в оценках. По его словам, следующий год покажет, продолжится ли эта тенденция. А вот то, что рынок недвижимости все больше фокусируется на крупных городах, по его словам, прослеживается очень четко.

«По количеству сделок с недвижимостью Таллинн занимает первое место, за ним следуют Тарту и Пярну. Нарве и Кохтла-Ярве до сих пор уделялось меньше внимания», – сказал он.

По словам Соомана, небольшие города и поселки продолжают пустеть, семьи переезжают поближе к Таллинну и Тарту, где есть соответствующая инфраструктура и можно рассчитывать на достойные зарплаты. «Кто рискнет переехать в провинцию, когда там закрывают гимназии и ликвидируют автобусное сообщение?» – резонно заметил он.

По прогнозам, нынешняя ситуация сохранится и в 2016 году. Как полагают эксперты, цены, скорее всего, расти не будут и останутся на нынешнем уровне.

Рост цен приостановится

«Многое указывает на то, что в следующем году рост цен на недвижимость остановится, в зависимости от региона снизится активность, с которой заключаются сделки, а также упадут цены на жилье, – полагает Саксинг. – В результате охлаждения рынка недвижимости повысится конкуренция, часть фирм прекратит свою деятельность, некоторые фирмы, возможно, объединятся».

По словам председателя правления бюро недвижимости 1Partner Мартина Вахера, уходящий год ознаменовался довольно высокой активностью на рынке недвижимости, но он не думает, что в новом году будут расти цены или число сделок. «Скорее всего, новые квартиры будут продаваться медленнее, особенно те, которые относятся к более высокому ценовому классу и расположены в районах, где наблюдается высокая конкуренция. Тем более что в Таллинне сложилась ситуация, когда в одном районе несколько застройщиков пытаются реализовать одновременно несколько проектов», – пояснил он.

Однако Сооман считает, что поскольку спрос на новые квартиры растет, сделок с ними будет совершаться больше. При этом он согласен с Вахером, что уровень цен останется прежним. «Придерживающиеся консервативной политики банки контролируют уровень цен и не позволяют покупателям на эмоциях брать большие кредиты. Это, в свою очередь, может обернуться дефицитом предложений на рынке в определенном ценовом сегменте», – полагает он.

Как полагает Тоомпарк, новые квартиры будут появляться на рынке не столь активно. «Банки, опасаясь, что на рынке окажется слишком много квартир, практически перекрыли застройщикам краны финансирования», – сказал он, отметив, что постоянный спрос на новые квартиры может привести к некоторому повышению цен на них, что, впрочем, маловероятно, если учесть такие факторы, как экономический кризис в Европе, проблемы беженцев и военные конфликты.

Кадри Хансалу

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine