Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Tallinnas toimub 15/02/16 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris.

kaia-kirsKinnisvarakoolis toimub  15/02/16 koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige  Kaia Kirs.

Koolitusel „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustakse kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, antakse juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ning praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus on suunatud ametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega.  Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.

Koolitus toimub esmaspäeval 15/02/16, kell 09.00-14.00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud veebruar 2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidJaanuaris tehti Tallinnas 549 korteriomandi müügitehingut. Võrreldes detsembriga oli tehinguid 352 võrra ehk 39,1% vähem, 2015 aasta jaanuariga võrreldes oli tehingute arv 23 võrra suurem.

Tehingute arvu langus tundub suur, kuid sarnase suurusjärguga jaanuar versus detsember languseid on olnud ka varasematel aastatel. Näiteks 2014-2015 oli languseks 26,1%, 2010-2011 aga isegi 43,2%.

Tehingute arvu sellise languse taga on oluliselt väiksem uute korterite müügilepingute vormistamine – detsembris tehti ca 300 uue korteri müügilepingut, jaanuaris oli neid ca 70.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli jaanuaris 1541 EUR/m2, mis on 1,5% madalam kui detsembris (1564 EUR/m2). Aastases võrdluses on hinnalangus täpselt sama 1,5%. Tuleb märkida, et tegu on esimese aastases võrdluses hinnalangusega alates 2012.a. septembrist.

Parema ülevaate saamiseks vaata kinnisvaraturgu iseloomustavaid graafikuid siit: upc-turugraafikud-02-2016.pdf

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinn saab kolm uut tänavat

TallinnTallinna linnavalitsus määrab homsel istungil nime kolmele uuele tänavale.

Haabersti linnaossa Mäeküla asumisse kavandatud uus tänav hakkab kandma Piimamehe tänava nime. Tähetorni tn 110 krundi detailplaneeringuga on ette nähtud üks uus Veerme ja Härgmäe tänavat ühendav tänav, mis on juurdepääsuks seitsmele tootmismaa sihtotstarbega ning praegu Härgmäe tänava ja Tähetorni tänava aadressidega krundile. Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon toetas asuminimest ja eesti kirjandusest lähtuvat Piimamehe tänava nime, kuna piirkonna talunimed on tänavanimedes juba ära kasutatud ning ka sealne loodus ei ole heaks nimeallikaks.

Nõmme linnaosas Männiku asumis paiknevale Valdeku tänavalt põhjasuunas kulgevale tänavale pannakse nimeks Räniliiva tänav. Seni nimetule tänavalõigule nime andmise vajadus tekkis Valdeku tn 109, 109a ja 109b kinnistute detailplaneeringuga. Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon leidis, et nimi tuleb valida Valdeku tänavalt lõunasse suunduva Silikaltsiidi tänava nimest lähtuvalt ja toetas Räniliiva tänava nime, mis sobib hästi Liiva kalmistu kõrvale.

Pirita linnaosas Kose asumis Helmiku teelt Veeriku tee ja Kelluka tee vahelisel lõigul lõunasuunas kulgev tänav saab nimeks Kesalille tee.

Kose asumis on mitmetel tänavatel tänavailmelised tupikharud, millelt on juurdepääs vähemalt viiele maaüksusele. Riigihalduse ministri määrusega kehtestatud nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid näevad ette, et visuaalselt eraldi objektina tajutavale tee kõrvalharule tuleb anda eraldi nimi ning seoses sellega on nimekomisjon teinud mitmed piirkonna tänavavõrku puudutavad korrastamisettepanekud.

Nimekomisjon asus seisukohale, et Helmiku teelt Veeriku tee ja Kelluka tee vahelisel lõigul lõunasuunas kulgev seni nimetu tänavaharu on tajutav iseseisva tänavana, mistõttu ei ole selle käsitlemine Helmiku tee osana kooskõlas kehtiva korraga. Nimekomisjoni hinnangul on lahenduseks sellele tänavalõigule tänavanime määramine. Kuna piirkonnas on kasutusel niidu ja kuivalataimede nimed, siis tegi nimekomisjon Kesalille tee nimeettepaneku. Kesalill on kesapõldudel kasvav õistaim. Iseseisva tänavana tajutavale nimetule harule tänavanime (Kesalille tee) määramine ühtlustab kohanimede kasutamist ja tagab ka Helmiku tee leviala vastavuse kohanimede vormistamise ja kasutamise korrale.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Riigi Kinnisvara otsib Toompeal renoveeritavasse Riigikontrolli hoonesse konkursi abil kunstiteost

RiigikontrollRiigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Riigikontrolliga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus Tallinnas Toompeal asuva renoveeritava hoonekompleksi koosolekusaali aadressil Kiriku 2/4, kuhu tulevad Riigikontrolli tööruumid.

Konkursi raames otsitakse maali ideelahendust, mis sobituks muinsuskaitsealuse hoone II korruse koosolekusaali. Maali tehnikaks on õlivärv või erinevad akrüül- ja temperavärvid ning kunstiteos võib koosneda kas ühest või mitmest maalist. Teose temaatika ja kujunduse valib autor, kuid maal peab sobima ruumi olemusega. Pidepunktideks võiks olla viited ajaloole, hoonele, Toompeale, linnale, loodusele jne. Tegu võib olla ka abstraktse maaliga.

Žüriisse kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu esindajad Kaido Ole ja Mart Vainre, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maria Arusoo ja Hilkka Hiiop, Riigikontrolli haldusteenistuse juhataja Margit Kuusk ning hoone sisearhitekt Tiiu Lõhmus. Eksperdina osaleb žürii töös hoone sisearhitekt Kadri Pärtelpoeg.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 25 754 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 390 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 260 eurot ja 130 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 21.04.2016 kell 11:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid”. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinnas vabaneb maamaksust üle 150 000 koduomaniku

TallinnTallinna linnas vabastatakse 2016. aastal maamaksu tasumisest umbes 153 700 koduomanikku, maamaksuvabastuste kogusumma on 9,84 miljonit eurot, suurim maksuvabastus on 4107,54 eurot.

Maamaksu tasumisest vabastatakse linnas tema omandis oleva elamumaa omanik või kasutaja kuni 1500 m² ulatuses, kui 1. jaanuari seisuga on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetele sellel maal asuvas hoones. Maaomanik ei pea maamaksuvabastuse saamiseks avaldust esitama.

Kui maa on isikute ühis- või kaasomandis, vabastatakse maa maamaksust kokku kuni 1500 m² ulatuses, sõltumata ühis- või kaasomanike arvust.

Need eluruumide omanikud, kelle kortermajas on äripinnad, peavad maksma maamaksu proportsionaalselt maatüki ärimaa sihtotstarbele. Vabastus määratakse ainult elamumaa sihtotstarbe ulatuses.

Maksu- ja Tolliamet väljastab maaomanikele või maa kasutajatele posti teel või elektroonselt hiljemalt 15. veebruariks maamaksuteated. Maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnisasja omanik, hoonestaja, kasutusvaldaja või maa kasutaja. Nendele isikutele, kelle kõikide kinnistute maamaksu summa jääb alla 5 € aastas, maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei saadeta. Maamaksukohustust saab kontrollida e-maksuametis.

Tallinnas asuva omandi maamaksu puudutavate küsimustega võib helistada maamaksu infotelefonile 6404454 või kirjutada e-posti aadressil linnavaraamet@tallinnlv.ee või maamaks@tallinnlv.ee. Kohapeale tulles saab pöörduda vastuvõtuaegadel (E 14-18 ja N 9-12) Tallinna Linnavaraameti maa hinna osakonna poole aadressil Vabaduse väljak 10, III korrus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistika: valminud eluruumide arv lõi järjekordse rekordi

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜStatistikaameti andmetel sai 2015 IV kvartalis Eestis kasutusloa 1292 eluruumi. Viimati kirjutasime neljakohalise numbriga kasutusloa saanud eluruumide arvu 2008. aastal.

Kogu 2015. aasta jooksul väljastati kasutuslube 3987 eluruumile. See on ülemöödunud 2014. aastast 45% enam, mil kasutusloa sai 985 eluruumi.

Arvestades tänast aktiivset uute elamispindade turgu, kasvavat väljastatavate ehituslubade arvuja kinnisvaraturu inertsust, võib hõlpsalt prognoosida, et kasutuslubade ehk valminud eluruumide arvu kasv jätkub veel vähemalt aasta-pooleteise jagu.

Arvestama peab, et arendustegevus on peaasjalikult koondunud Tallinnasse ja selle vahetusse ümbrusesse, lisaks üksikutesse Eesti suurematesse linnadesse. Muudes piirkondades valmivad eluruumid arendatakse peamiselt omatarbeks ehk väga väikeses mahus. See aga tähendab, et väiksemate asulate või piirkondade elamufondi kvaliteet järjest halveneb, sest uut kvaliteetset pinda turule juurde ei toodeta.

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

 Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

 Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (1000m²) aastate lõikes

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (1000m²) aastate lõikes

Kasutusloa saanud eluruumi keskmine pind, m²

Kasutusloa saanud eluruumi keskmine pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Pronksi 12 büroohoone kunstikonkurss

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Tallinnas aadressil Pronksi 12 asuvasse rekonstrueerimisjärgus büroohoonesse.

Konkursiga otsitakse ideekavandit, mis rõhutaks XX sajandi väärtuslikku arhitektuuri esindava hoone skulpturaalset vormi. Kunstiteos peab sobituma selle väliselt ümberehitusteta säilinud nõukogudeaegse haldushoone arhitektoonikaga. Pakutava idee näol peab olema tegemist väliala taiese-skulptuuriga.

Žüriisse kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu esindajad Ahti Seppet ja Vergo Vernik, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Triin Ojari ja Juta Kivimäe, hoone sisearhitekt Jane Teresk ning Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 12 953,51 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 300 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 200 eurot ja 100 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 15.04.2016 kell 11:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid”. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Kesklinna planeeringus arvestatakse enam rohealade säilitamisega

TartuLinnavalitsus analüüsis Tartu kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekuid ja otsustas teha muudatusi esialgsesse planeeringulahendusse. Edasine arutelu jätkub sel kolmapäeval linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis.

“Usun, et arutelu, mis tekkis kesklinna uue üldplaneeringu ümber, on ellu kutsunud ühed viimase aja tõsisemad ühised mõttetalgud Tartu tuleviku üle. Eriline tänu kuulub kõigile neile 160le ettepaneku esitajale, kes lisaks kaasa mõtlemisele ja vaidlemisele on esitasid ka oma konkreetsed ettepanekud ja argumendid. Paljudes olulistes sõlmküsimustes kerkisid esile vastandlikud arvamused, mistõttu polnud kõigi ettepanekute täielik arvestamine võimalik, kuid üritasime siiski leida tasakaalupunkti erinevate huvide ja arvamuste vahel,” ütles abilinnapea Jarno Laur.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekus arvamusi ligi 160 inimeselt ning lisaks esitati linnavalitsusele kodanikualgatuse korras elektrooniline petitsioon, mille eesmärk oli säilitada kesklinna pargid olemasolevas suuruses ja mitte neid hoonestada.

Laekunud ettepanekutest lähtuvalt otsustati muuta planeeringulahendust ja taastada kergliiklustänavatena ajaloolised Kauba ja Holmi tänavad, jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vaheline haljasala, lisada Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele alale Holmi kesklinnaga siduv täiendav kergliiklussild ning lisada planeeringusse lisaks hoonete kõrguspiirangule ka minimaalne korruselisus.

Arvestades enam rohelisuse säilitamise põhimõttega, võeti seisukoht, et Holmi parki näidatud hoonestusala siseselt võib hoonestus hõlmata kogu pindalast kuni 70 protsenti ja markeerida tuleb ajaloolise Holmi tänava joon. Planeeringus täpsustatakse ka mitmeid liikluskorralduslikke ja vanalinna parkimisega seotud teemasid.

Linnavalitsuse seisukohti kesklinna üldplaneeringule laekunud ettepanekute kohta tutvustatakse linlastele avalikel aruteludel, mis toimuvad 22. veebruaril kl 17 ja 26. veebruaril kl 16 raekoja saalis. Aruteludel tutvustatakse esitatud kirjalikke arvamusi ja linna seisukohti nende kohta ning põhjendatakse planeeringu koostamisel valitud lahendusi. Reedel, 26. veebruaril toimuv arutelu ei ole esmaspäevase 22. veebruari arutelu jätk, vaid kordusarutelu.
Täpsemalt saab esitatud ettepanekute ja linnavalitsuse seisukohtadega tutvuda Tartu linna kodulehel

Kesklinna üldplaneeringu avalik väljapanek toimus eelmise aasta sügisel. Planeering algatati 2010. aasta detsembris ning selle eesmärgiks on kesklinna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning sellega kaasnevate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KredEx andis toetust 31 kasutusest välja langenud elamu lammutamiseks

KredexKredEx toetas eelmisel aastal 393 000 euroga 31 kasutusest välja langenud elamu lammutamist. Taotlusi esitati KredExile 33 elamu lammutamiseks kogumahus 440 000 eurot.

Kõige rohkem lammutatavaid objekte asub Ida-Virumaal (11), Valgamaal (6) ja Harjumaal (5). Toetust anti samuti Pärnumaal (3), Lääne-Virumaal (2), Läänemaal (2), Jõgevamaal (1) ja Viljandimaal (1) asuvate elamute lammutamiseks.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul aitab lammutustoetus kohalikel omavalitsustel lammutada elamuid, mis on ebaesteetilised ja varisemis- ning tuleohtlikud. „Kasutusest välja langenud ning renoveerimiseks sobimatute hoonete lammutamine aitab muuta elukeskkonda paremaks ja suurendab ka turvalisust. Vabanevat maa-ala saab kujundada avalikuks ruumiks või vabastada see taas loodusele,“ ütles Reinsalu.

Lammutustoetust saavad KredExilt taotleda kohalikud omavalitsused kasutusest välja langenud elamute lammutamiseks. Maksimaalne toetusmaht taotleja kohta on 60 000 eurot ja toetuse määr on kuni 70 protsenti abikõlblikest kuludest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 01-2016

Adaur Grupp OÜJärgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

1-korteritehingute-arv-ja-hinnad-tabel-2016-02

2-korteritehingute-arv-ja-hinnad-maakonnakeskused-tehingute-arv-2016-02

3-korteritehingute-arv-ja-hinnad-maakonnakeskused-keskmine-hind-2016-02

4-korteritehingute-arv-ja-hinnad-tallinn-tehingute-arv-2016-02

5-korteritehingute-arv-ja-hinnad-tallinn-keskmine-hind-2016-02

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Viimane võimalus registreerida 08-10/02/2016 koolitusele “Kinnisvara ABC”

toompark-hindpere-sulaKinnisvarakoolis toimub 08-10/02/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus Kinnisvara ABC on suunatud kõigile huvilistele, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Kuid samuti on Kinnisvara ABC koolitusele oodatud kõik uued kui ka kogemustega maaklerid, kes soovivad oma teadmisi värskendada.

Kinnisvara ABC on mõeldud just Sulle juhul kui soovid ülevaadet kinnisvaraturust ja arengusuundadest, soovid teadmisi kinnisvaraalasest seadusandlusest, pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest. Samuti annab koolitus baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst ning infot kuidas teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub kolmel päeval 08-10/02/2016 kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Skoone bastioni alale luuakse uudne terviklik ruumilahendus

Tallinn loob uue tervikliku ruumilahenduse Telliskivi Loomelinnakust reisisadamani ning arendab mobiilrakenduse elanike paremaks kaasamiseks. Tallinn

Tallinna Linnaplaneerimise Amet osaleb Baltic Urban Lab projektis, mille raames partnerlinnad Turu, Norrköping, Riia ja Tallinn tegelevad pruunalade (endiste tööstus- ja raudteealade) aktiivse linnaruumina taaskasutuselevõtuga.

Protsessi kaasatakse huvitatud osapooled ning võetakse arvesse linlaste vajadusi ja soove ala kujundamisel. Eesmärgiks on välja töötada maaomanikke, arendajaid, planeerijaid ja linnakodanikke kaasav koostöömudel ja avalikku ruumi arvestav terviklahendus (struktuurplaan), et Skoone bastioni ala Telliskivi loomelinnakust reisisadamani oleks elav piirkond.

Tallinnas väljavalitud projektiala (ca 27 ha) on väga atraktiivse asukohaga, külgnedes selliste oluliste avalike hoonetega nagu tulevane Eesti Kunstiakadeemia peahoone, Energia avastuskeskus, Kultuurikatel ja linnahall. Samuti paikneb ala kahe olulise transpordi sõlmpunkti Balti jaama ja reisisadama vahel. Ühelt poolt nende kahe sõlmpunkti ja teiselt poolt vanalinna-Kalamaja omavahelist ruumilist seost tahabki linn selle projektiga tugevdada.

Skoone bastioni ümbruse ala arendamisel on suurimaks väljakutseks investorite leidmine ja kaasamine avaliku ruumi arendamisse. Seni on piirkondade arendamise initsiatiiv Tallinnas olnud peamiselt erakätes, sellel alal aga võtab linn juhtrolli enda kätte. Projektiga katsetatakse ka uusi kaasamismeetodeid. Planeeringute registri edasiarendusena luuakse mobiilirakendus, mille abil hakatakse linnakodanikelt planeeritava ala kohta ettepanekuid ja kommentaare koguma. „Tahame planeerimisalase läbipaistvusega jõuda inimestele lähemale,“ sõnas linna peaarhitekt Endrik Mänd. „Projekti raames loodavat planeeringute registri mobiilirakendust testitakse esialgu projekti pilootalal, tulevikus on plaan muuta mobiilrakendus kõikide planeeringute menetluse osaks.“

Mobiiltelefoni rakendus aitab paremini kaasata ja ka teavitada kodanikke uutest arendustest, rakendus annab osapooltele võimaluse linnaarengutega pidevalt kursis olla ning planeeringutega kavandatavast linnaruumist paremini aru saada. Rakendus peaks võimaldama linnas liikudes geopositsioneerimise kaudu saada infot kavandatud ja kavandatavate planeeringute ja ehituste kohta, sh määrata enda asukoha suhtes detailplaneeringus kavandatud hoonete, tänavate ja haljasalade asukohti ning teha ettepanekuid graafiliselt selleks loodaval kaardirakendusel.

Baltic Urban Lab – Integrated Planning and Partnership Model for Brownfield Regeneration on 3-aastane koostööprojekt (oktoober 2015 – oktoober 2018), mida kaasfinantseeritakse Kesk-Läänemere programmist 2014-2020.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Välistegurite mõjul hinnalangus jätkub

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel langesid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aastases võrdluses pidurdus hinnalangus 0,6 protsendini. Euroalas kiirenes aastane hinnatõus esialgsetel andmetel jaanuaris 0,4 protsendini.

Välisturgudel jätkuva toorainete odavnemise mõjul on hinnad meil jätkuvalt languses. Nafta on võrreldes 2014. aasta suvel saavutatud kõrgtasemega tänaseks ligi neli korda odavam. Lisaks on arenevate turgude nõudluse vähenemise tõttu ka toiduhindade langus jätkunud. Aastataguse väga madala võrdlusbaasi tõttu on mootorikütuste hinnalangus mõnevõrra pidurdunud. Samas jätkub teiste energiatoodete – nagu kaugkütte ja gaasi – kiire odavnemine. Viimased kaks aastat toimunud elektri odavnemine sai külmast jaanuarist põhjustatud börsihinna tõusu tõttu läbi.

Toiduainete hinnad on kerges languses piima- ja lihatoodete odavnemise mõjul, osaliselt tasandab seda aiasaaduste kallinemine. Teenuste hinnatõus pidurdus jaanuaris peamiselt madalast kütusehinnast põhjustatud transporditeenuste odavnemise tõttu. Võrdluseks olid laevapiletid pea viiendiku võrra odavamad kui aasta tagasi.

Veebruarist lisanduvad küll alkoholi ja mootorikütuse aktsiisitõusud ning lisaks hoiab jätkuvalt kiire palgakasv teenuste hindu tõusutrendil. Siiski kaaluvad väga madalad toorainete hinnad järgnevatel kuudel need mõjud üle ning hindade tõusule pöördumine on edasi lükkunud.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Analüütik: paneelikad ei kao koduostude seast kuhugi

Postimees«Sovetiaegsed paneelelamud on meie elamufondist suur osa, mis kuhugi ei kao, millest me ei saa üle ega ümber. Seda vabadust, et nõukogudeaegne paneelelamu koduostu sihtmärkide seast välistada saavad endale lubada vähesed,» leiab Kinnisvarakooli analüütik Tõnu Toompark.

«Viimase 15 aasta jooksul on meil kasutusloa saanud 47 000 eluruumi. See teeb kogu elamufondist ca 7%. Seega moodustavad vanemad, teatavas mõttes eelmise ja üle-eelmise generatsiooni ehituskvaliteediga elamispinnad meie elamufondist sellise osa, mis loob enamuse pakkumisest,» selgitab Toompark.

Tema hinnangul on vanema ja odavama hinnaga vana elamufond esimene samm, millest noored saavad kodu omamist harjumata hakata. «See aitab noorte jala koduloomise protsessi ukse vahele saada,» leiab ta. «Kas noored (kuid miks mitte lisaks keskealised või vanemad inimesed) tahavad osta kodu paneelelamusse, mis on sünonüüm korterile, mis on vana ja lagunenud ning kus kus on kirju seltskond lärmakaid naabreid? Sellisele küsimusele saab vastata, et ei, nad ehk tõesti ei taha sinna minna,» leiab Toompark. «Siis tuleb aga vastu reaalsus ja nad lähevad ikkagi, sest uut ja ilusat korterit noor osta lihtsalt ei suuda, sest pole head töökohta, mis omakorda tähendab, et pole üle keskmise sissetulekut.»

http://kodu.postimees.ee/3572405/analuutik-paneelikad-ei-kao-koduostude-seast-kuhugi

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Mis ei meeldi kinnisvaraostjale?

Arco VaraKui naljaga pooleks välja pakkuda üks universaalne kinnisvara ostu mõjutav faktor, mis ühelegi kliendile ei meeldi, siis on see hind. Kummalisel kombel ei soovi keegi objekti eest küsitavat hinda maksta, vaid eeldatakse, et alati on kauplemisruumi, kirjutab Arco Vara Pärnu piirkonna kutseline vanemmaakler Sirje Savvest.

Kinnisvaraostjale ei meeldi ka hilinev maakler. Ükskõik, kui tihe poleks maakleri päevakava, peab kliendiga kohtuma kokkulepitud ajal ja veel parem on jõuda objektile pisut varem. Kui hilinemine on möödapääsmatu, tuleb ootajale helistada.

Kindlasti ei vaja klient üliaktiivset maaklerit, kes pidevalt kõrval seisab ja infoga ostjad kiiresti üle kallab.

Kliendid on päris tihti häiritud ka kinnisvaraomanikest, kes ei lase hetkekski üksi olla. Esmasel objekti vaatlusel ei huvita kedagi omaniku emotsioonid nagu näiteks „Vanaisa pani selle tammeparketi 1972. aastal oma kätega.“ või „Selle seina me paigaldasime juba siis, kui ehituspoodidest mitte midagi saada ei olnud.“.

Parem on müüa, kui omanik kohe ei sekku

Ostjad näevad asju oma vaatenurgast ja liigne müra objekti tutvustamisel on pigem kahjuks. Kõige paremini müüakse kortereid ja maju siis, kui omanik hoiab esialgu tahaplaanile. Samas maakodudes on peaaegu alati kohvilaud kaetud, kui potentsiaalne ostja tuleb vaatama. Kui ostja on kaugelt kohale jõudnud, loob selline vastuvõtt mõnusa meeleolu. Seepärast püüavadki maaklerid üha rohkem kliendiüritusi korraldada ja pere selleks ajaks kodust ära saata, kui tulevad potentsiaalsed ostjad. Ostja tunneb end kindlasti vabamalt kui omanikuga kohe vahetult ei kohtu.

Samas saab ka müüja säästetud liiga nõudlikust või kinnisvarateemat mittevaldavast ostjast. Maakler saab siin võimalikud teravad nurgad suhtlemises maha lihvida.

Omaniku isiklikud asjad vastukarva

Kliendile ei pruugi meeldida müüdavas korteris või majas olevad asjad. Mida anonüümsem ja tühjem on objekt, seda parem. Maaklerid oskavad selles suhtes päris hästi nõustada, mida objektilt eemaldada, mida esile tõsta. Heaks näiteks on Suur Kuke 5 korteri müük Pärnus, kus omanik andis maaklerile vaba voli pildistamiseks ja asjade sättimiseks, tulemuseks on atraktiivsed, kuid adekvaatsed pildid korterist ja majast.

Kahtlemata on koristamata ja räpased kohad ostja jaoks eemaletõukavad. Müügieelne ring prügimäele ebavajaliku kraami eemaldamiseks tuleb kindlasti kasuks. Austagem vana tõde, mida kõik kordavad – korista, puhasta ja tuuluta. Ja uskuge, sellest on väga palju kasu!

Kas klient on alati kuningas?

Põhimõtteliselt on, aga näiteks majade müüjatele eriti ei meeldi kui suvalisel ajal keegi uksele koputab või jalutab aias ringi põhjendusega, et vaatasin just müügikuulutust ning juhtusime mööda sõitma. Ilmselt tabab ostjat siis omaniku turtsakas suhtumine – vabandust täna ei saa, helistage maaklerile. Seega, austage müüja otsust maakleri palkamisel.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark