Aasta esimesed kolm kuud ei ole tööstustoodangus oodatud kasvu toonud, mis mõjutab negatiivselt ka peagi avaldatavat esimese kvartali majanduskasvu numbrit. Liigseks pessimismiks ei ole siiski veel põhjust, sest tööstusettevõtete kindlustunne on paranenud.
Tööstuse esimene kvartal jäi ootustele alla
Nädala eest avaldatud andmed märtsi tööstustoodangu kohta, võimaldavad esimese kvartali kokku võtta. Kahjuks ei ole tulemused rõõmustavad ja jätkunud on eelmise aasta maist kestev negatiivne trend. Tööstusettevõtete toomismaht vähenes kõigil kolmel kuul, mille kohta andmed avaldatud. Kokku kahanes tööstustoodang aastases võrdluses 2%. Kui varasemalt on tööstustoodangu tihti miinusesse viinud energiatootmine ja mäetööstus, siis esimese kvartali kokkuvõttes oli protsendi võrra varasemast väiksem ka töötleva tööstuse toodang.
Joonis 1. Tööstustoodangu kasv 2016. I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga, suurema tootmismahuga sektorid, %.
Suurtest tegevusaladest mõjutas tööstustoodangut languse suunas kõige enam elektroonika. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes elektroonikatööstuse toodang esimeses kvartalis 15%. Valdavalt tuleb tegevusala toodang ühest ainsast ettevõttest, kes omakorda kogu kauba ekspordib. Telekommunikatsiooniseadmete tootjate jaoks ei ole turukonjunktuur hetkel just üleliia soodne. Arenenud riikides pidurdab müüki aeglane majanduskasv, mitmed arenevad riigid on toorainehindade languse tõttu sattunud aga tõsisesse kriisi, mis investeeringuid ei soosi. Maailma-majanduse suured trendid on äärmiselt negatiivselt mõjunud ka kodumaisele mäetööstusele, mille 30%ne langus oli teine peamine põhjus, miks tööstustoodang kahanes. Esimese kvartali tulemust kõigutas oluliselt tegevusala, millest just sageli juttu ei ole – masinate ja seadmete remont. Selle haru puhul võib suure languse põhjuseid otsida tõenäoliselt laevaremondi alalt.
Ehk kõige murettekitavam on aga metalltoodete toomise 6% suurune vähenemine esimeses kvartalis. 2015. aasta esimeses pooles väga häid tulemusi näidanud tööstusharu õnn pöördus sügisest ja on jätkanud järjepidevalt kahanemist. Murettekitav on tootmisharu langus seetõttu, et arvestades töötajate ja ettevõtete arvu ning panust SKPsse, on tegemist ühe Eesti kõige olulisema tööstusharuga. 2015. aastal töötas sellel alal üle 16 000 inimese, enam oli inimesi hõivatud vaid puidutöötlemise alal. Kui metallitööstus peaks sattuma laiaulatuslikumatesse raskustesse, siis võib see tööturul ja majanduses kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.
Positiivse poole pealt tuleb märkida, et enamus töötleva tööstuse tegevusaladest suutis esimeses kvartalis oma mahtusid kasvatada. Jätkus puidu- ja mööblitööstuse edu, kus toodang vastavalt 6% ning 7% suurenes, olulistest tegevusaladest kasvas 7% elektriseadmete tootmine ning samavõrra muude masinate ja seadmete tootmine. Hästi läks veel näiteks ka haagisetootjatel ja tekstiilitööstusel.
Kuigi tööstuse esimese kvartali tulemused on kahtlemata murettekitavad, siis liigseks pessimismiks ei ole veel põhjust. Eelmise aasta kolm esimest kuud olid tööstuse parimad ja miinusesse langes toodangumaht alles mais, mis tähendab sellel aastal kõrgemat võrdlusbaasi just aasta alguses. Lisaks on tööstusettevõtete küsitlused näidanud kindlustunde paranemist, mis loodetavasti peegeldub edaspidi ka rahaliselt mõõdetavates numbrites.
Jaemüügi kasv jätkub
Kuigi märtsis jaekaubanduse hinnamuutusega korrigeeritud müügimahu kasv varasemate kuudega võrreldes aeglustus, siis esimese kvartali kokkuvõttes ei ole sisetarbimise kasv raugenud. Kui märtsis suurenes kaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks koos automüügiga vaid 2%, siis jaanuaris-veebruaris küündis kasv 9%ni. Märtsi müügikasvu numbrit mõjutas eelmise aasta suhteliselt kõrge baastase, kuid ka eelmise aastaga samale tasemele jäänud automüük. Maksuameti andmed näitavad palgakasvu jätkumist, mis inimeste tarbimisvõimalusi avardab. Lisaks oli Eesti majandus I kvartalis 0,4%lises deflatsioonis, seejuures vähenes eluasemekulude hind 3% ja transpordikulude maksumus koguni 5%. Aasta teises pooles peaks tarbimise kasv eelmise aastaga võrreldes küll veidi väiksem olema, sest oodata on inflatsiooni taastumist ja tööjõukulude tõusu aeglustumist.
Läti ja Leedu avaldasid esimese kvartali majanduskasvu
Kui Eestis avaldatakse 2016. aasta I kvartali majanduskasvu esialgne hinnang alles 12. mail, siis Lätis ja Leedus on SKP number juba kokku arvutatud. Lõunanaabrite lätlaste jaoks ei olnud aasta algus kuigivõrd edukas, kuna kvartaalses arvestuses sesoonsusega korrigeeritud SKP isegi 0,1% võrra kahanes. 2015. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes Läti SKP 1,3%, sesoonselt kohandamata andmetel aga 1,8%. Läti majanduskasvu tõi kõige enam allapoole üle 20% lisandväärtuse langus ehitussektoris. kuid kesiseks jäi ka tööstuse vaid 0,5% kasv. Positiivselt panustas SKPsse 2,3% lisandväärtuse kasv kaubanduses ja 2,9% kasv veonduse ja laonduse tegevusalal.
Leedu majanduskasv kiirenes aasta esimesel veerandil kvartaalses võrdluses 0,8% ja aastases võrdluses 2,4%ni. Sarnaselt Lätile, vähendas tõenäoliselt ka Leedus SKP kasvu ehitussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine. Positiivse panuse majanduskasvu andsid tööstuse, kaubanduse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. SEB hinnangul peaks Leedu majanduskasv olema sellel aastal Baltikumi kiireim, ulatudes 2,8%ni.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
Kaubad ja teenused olid aprillis 0,8% võrra odavamad kui aasta tagasi. Hindu mõjutas traditsiooniliselt kõige rohkem odavam energia. Oodatust rohkem alanesid aprillis toiduainete hinnad. Meie prognoosi järgi tõusevad hinnad sel aastat 0,5% võrra.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,8%, teatab Statistikaamet.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) nõukogu esimees Tarmo Porgand avaldab kahetsust RKASi teenusekvaliteedi ja avalikkusega suhtlemise teemal kujunenud olukorra pärast ning usub, et juhatuse esimees Urmas Somelari tänane avalik vabandamine oma väljaütlemiste pärast oli siiras. „Ettevõte peab olema professionaalne suhtluses nii oma klientidega kui ka laiema avalikkusega üldiselt. Tunnistame, et oleme teinud selles osas vigu ja peame muutuma paremaks,“ lisas Porgand.
Kinnisvarakoolis toimub 11/05/2016 koolitus “
Ettevõtlusminister Liisa Oviiri plaan sekkuda riiklikult ehitus- ja üüriturule on üdini vale lähenemine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel korteriühistute liidu teabepäeval, et riik on võtnud kursi koduomanike õiguste laiendamisele, näiteks jõustub 1. jaanuaril 2018 uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“ välja „Kinnisvara tegu 2015“ laureaadi, kelleks on Ülemiste Center OÜ.
4. mail 2016 sõlmiti konsortsiumi, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõtted AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra ja Tallinna Teede AS, ning Maanteeameti vahel leping Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehituseks.
Tallinna üürihinnad pole viimasel kahel aastal märkimisväärselt kasvanud ning on tõenäoline, et hakkame nägema korrektsiooni, sest nn „lagi“ on igas mõttes käes. Sarnaselt korterite müügituruga on ka üürisektoris tekkimas aina tugevnev klientide turg.
Eesti kapitalile kuuluv üle 20aastase tegevusajalooga metsafirma AS K.A.T. & Ko kaasab ligi 400 hektari metsamaa tagatisel raha olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks ja metsandusliku tegevuse laiendamiseks.
Aprillis müüdi Tallinna kalleim korter 655 000, maja 925 000 ning krunt 1,3 miljoni euro eest, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.
Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse Tallinna Kommunaalametile nõusolek osalemiseks Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Reidi tee ehitus Tallinnas“, abikõlbliku kogumaksumusega summas 28 500 960 eurot ning volitatakse Tallinna Kommunaalameti tegevusvaldkondi koordineerivat abilinnapead ja kommunaalameti juhatajat alla kirjutama projektis osalemiseks vajalikele dokumentidele.
