Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tartu linn hakkab kavandama bussidepoo ehitust

27.10.2015 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus saatis linnavolikogule arutamiseks eelnõu, milles soovitakse alustada Tartu linna bussidepoo projekteerimist ja ehitamist.

30. juunil 2017. a lõpeb Tartu linna bussiliiniveoleping ASiga Sebe ning linn peab korraldama uue vedaja leidmiseks riigihanke.

“Uus lepinguperiood on kümme aastat ning võrreldes senikehtiva lepinguga on kavas olulised muudatused – sh täielik üleminek gaasibussidele ning linnale kuuluva bussidepoo ning sinna juurde busside tankimistaristu rajamine,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Linnale kuuluva depoo rajamisega paraneb konkurentsisituatsioon võimalike veoteenuse pakkujate vahel, kuna linn annab depoo tulevasele vedajale kasutada. Praegu on eelis vedajal, kellel on teenuse osutamiseks vajalik taristu Tartus olemas.
Depoo koosneks administratiiv-töökojahoonest, pesulast ja töötajate parklast, tankimistaristu tankimise rajatisest 60-le bussile, kütusetankuritest kiireks tankimiseks, kompressorjaamast ja reservkütuse mahutist.

Depoo ja tankimistaristu kavandatakse nii, et busside arvu suurenedes on võimalik neid laiendada. Ehitise asukohaks on planeeritud Ringtee tänava äärne kinnistu.

Hooned koos tankimistaristuga peaksid valmis olema uue bussiliiniveolepingu jõustumise ajaks 2017. a juuniks.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

SEB: Balti riikide elanikud kolivad harva

27.10.2015 Tõnu Toompark

Balti riikide elanikud vahetavad elukohta harva ja peamiselt perekondlikel põhjustel, selgub uuest SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.

Võrreldes Läti ja Leeduga kolivad Eesti inimesed sagedamini: elukohta oli viimase viie aasta jooksul vahetanud 16 protsenti Eesti leibkondadest, Lätis oli seda teinud 10 protsenti ja Leedus vaid 6 protsenti.

Umbes pooltel juhtudel oli kolimise põhjuseks perekonnaga seotud sündmus – lapse sünd, kaaslasega kokku kolimine, lahkuminek jm. Teine peamine põhjus kolimiseks oli soov paremate elamistingimuste järele, mida nimetas umbes 20 protsenti elukohta vahetanud inimestest. Lähiajal plaanis elukohta vahetada 5 protsenti Eesti, 4,2 Läti ja 2,4 protsenti Leedu leibkondadest.

Madal elukohta vahetanud inimeste osakaal viitab Balti riikide elanike vähesele mobiilsusele. Kõigi kolme riigi elanike seas on palju neid, kes oma praeguse eluasemega rahul ei ole, kuid elukoha vahetuse võtavad ette vähesed. Osaliselt selgitab riikidevahelisi erinevusi sissetulekud ja kinnisvaraturg.

SEB eluaseme taskukohasuse indeksi kohaselt on uued korterid Balti riikide pealinnadest kõige odavamad Tallinnas. Keskmise sissetulekuga leibkonnal kulub 15 protsendise sissemakse kogumiseks Tallinnas 30 kuud, Riias 39 kuud ja Vilniuses 43 kuud.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Жители стран Балтии редко переезжают

27.10.2015 Tõnu Toompark

По сравнению с остальной Европой, жители стран Балтии реже меняют место своего жительства. В основном переезжают при этом по семейным обстоятельствам, выясняется из нового экономического анализа домохозяйств Балтии, составленного SEB.

Больше всех переезжают жители Северных стран. В 2012 году за последние пять лет место жительства сменило аж 40 процентов шведов. В Балтийских странах соответствующая доля в несколько раз меньше и ниже средних по Европе 18 процентов. По сравнению с Латвией и Литвой, эстоноземельцы переезжают чаще – за последние пять лет место жительства сменили 16 процентов домохозяйств. В Латвии это сделали 10 процентов и в Литве лишь 6 процентов.

Примерно в половине случаев причиной переезда стало событие, связанное с семьей – рождение ребенка, совместное проживание со спутником жизни, расставание и др. Второй основной причиной стало желание улучшить жилищные условия, что озвучило примерно 20 процентов людей, сменивших место жительства. В ближайшее время сменить место жительства в планах у 5 процентов домохозяйств, в Латвии у 4,2 процентов и Литве у 2,4 процентов.

Низкая доля людей, сменивших место жительства, указывает на малую мобильность жителей Балтийских стран. Хотя среди жителей всех трех стран есть большое количество тех, кто недоволен своим нынешним жильем, место жительства меняют лишь немногие. Частично различия между странами объясняют доходы и рынок недвижимости. Согласно индексу доступности жилья SEB, новые квартиры, по сравнения с доходами среди столиц Балтийских стран, являются самыми дешевыми в Таллинне. У домохозяйства со средним доходом на накопление взноса в 15 процентов в Таллинне уходит 30 месяцев, в Риге 39 месяцев и Вильнюсе 43 месяцев.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

The residents of the Baltic States rarely move

27.10.2015 Tõnu Toompark

Compared to the rest of Europe, the residents of the Baltic States rarely move house. People chiefly move for family-related reasons, reveals the new Baltic Household Outlook prepared by SEB.

The residents of the Nordic countries move most often. As at 2012, as many as 40% of Swedes had changed their place of residence during the previous five years. The respective percentage was times smaller in the Baltic States and lower than the average of the European Union, which stands at 18%. Compared to Latvia and Lithuania, Estonians had moved house more frequently – during the preceding five years, 16% of the households had changed their place of residence. Out of all households, 10% had done it in Latvia and a mere 6% in Lithuania.

In about half of the cases, family-related events had been the reason for moving house – a birth of a child, couples moving together, separation, etc. Another main reason for moving house had been a desire for better living conditions. About 20% of the people who had moved house mentioned this as the reason. 5% of households had plans to move house in the near future. The respective number was 4.2% in Latvia and 2.4% in Lithuania.

The low percentage of people who had moved house indicates that the residents of the Baltic States are not very mobile. Although, the number of residents who are dissatisfied with their current housing is high among all three states, few change their place of residence. Income and the real estate market partially explain the differences between the countries. According to the housing affordability index of SEB, new apartments are the cheapest in Tallinn among the Baltic capitals if the ratio of income to residential property prices is taken into account. Households that earn the average income take 30 months in Tallinn to accumulate a 15% down payment. The respective number is 39 in Riga and 43 in Vilnius.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Mida jälgida maja planeerimisel?

27.10.2015 Kerli Koha

Oma maja planeerimine on meelikütkestav idee, mis reaalsuses nõuab põhjalikku eeltööd projektdokumentatsiooni koostamisel ja krundi ning materjalide valikul.

Kodu rajamist planeerides peaks alustuseks läbi mõtlema, milliseid nõudeid peaks tulevane elumaja täitma. Mida kindlam on ettekujutus oma kodust, seda lihtsam on leida sobiv kombinatsioon majast, selle ruumilahendusest ning ümbritsevast keskkonnast.

Alustuseks oleks oluline arvestada pere suuruse, vanuselise struktuuri ja huvidega – mitu inimest hakkavad majas elama, mitu neist on koolilapsed või vanurid, millised on pereliikmete elamisharjumused, tervis ja hobid. Tänapäeval tõuseb järjest enam päevakorda kodus töötamise võimalus ja ka lemmikloomade pidamisel on parimate ruumilahenduste leidmisel oma osa.

Ruumiplaneering

Ruumiplaneering peaks olema läbimõeldud ja vastama elanike vajadustele – magamistubade arv, kabineti vajadus, vannitubade arv, saunaruumide olemasolu jne. Oluline on planeerida piisavalt abipindasid nagu garderoobid, majandusruum, garaaž, terrassid, rõdud.

Ruumid peaksid olema optimaalsete suurustega. Nii pole mõtet trepihalli või magamistuppa teha istumisnurka, sest keegi seda kunagi ei kasuta. Ruumide asukohtade valikul võiks hommikupäike paista kööki, õhtupäike terrassile, kuid magamistubade ja elutoa paiknemine võiks olla igaühe isikliku eelistuse järgi.

Ruumide planeerimisel tasub teha märkmeid ja eskiise ruumide suuruse, paiknemise, erinõuete jms kohta. Samuti oleks hea välja arvutada umbkaudne maja suurus ja määrata korruselisus.

Mõelda tuleks sellele, milline saab olema maja stiil. Nõuandeid ja näiteid selleks leiab internetist, vastavatest ajakirjadest ja kataloogidest, aga loomulikult võib pöörduda arhitektide poole. Samuti võib teha jalutuskäike eramupiirkondadesse, et selgitada enda jaoks välja kõige meeldivamad ehitised, mis võiks olla teie uue kodu eeskujuks.

Krunt

Sageli saab lennukatele ideedele oma uuest kodust aga takistuseks asjaolu, et igale krundile ei saa ehitada just sellist maja, mida soovitakse. Võivad olla ehituspiirangud, aga võib juhtuda ka see, et tulevane maja osutub krundi jaoks liiga suureks.

Mängu tulevad ka muud aspektid nagu kaugus koolidest ja lasteaedadest ning kauplustest. Samuti ühistranspordivõimalused ning juurdepääsuteed – kas on näiteks tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt? Kas on olemas vajalikud servituudid? Kes teed hooldab?

Tehnovõrgud

Maja ehitamine on kallis ja seetõttu tuleks planeerimisel väga põhjalikult suhtuda tehnovõrkude küsimustesse. Investeerida tuleks tehnoloogiatesse, mis annaksid säästu, sest üha kallineva energiahinna juures tuleks hoone ehitada võimalikult energiasäästlikuks.

Uurige välja tehnovõrkude olemasolu või liitumiste võimalused. Kas soovitakse ja on olemas tsentraalsed vee- ja kanalisatsiooniühendused või rajatakse need lokaalsed. Kas tahetakse gaasivõrguga liitumist? Kas on olemas elektriliitumine ja kui suurt võimsust on vaja? Kui ei ole liitumist, siis millised on võimalused liitumiseks?

Dokumentatsioon

Alustage dokumentatsiooniga tegelemist võimalikult varakult. Soovitav on tellida põhjalik ehitusprojekt. Mõistlik oleks hankida ka eriosade projektid (vesi-kanalisatsioon, küte, ventilatsioon, siseviimistlus, elekter, nõrkvool) – nende pealt ei ole mõtet kokku hoida. Põhjalike projektide alusel on võimalik ehitajatel teha täpsemad hinnapakkumised ning kindlasti vähendab see erinevust reaalsete kuludega.

Kui uue kodu ideed on kirjeldatud, on võimalik projekteerimine tellida arhitektilt või leida mõni sobiv valmisprojekt. Hea maja algab korralikust projektist.

Kerli Koha
Arco Vara hindamisosakonna juht ja kutseline hindaja

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Veel viimane võimalus registreeruda kinnisvara täiendkoolitusele

27.10.2015 Margot Toompark

Veel sel nädalal on viimane võimalus registreeruda kinnisvara täiendkoolitusele, mis toimub 02…05/11/2015.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud kinnisvaramaakleritele, eelkõige maakleritele, kes soovivad minna sügisesele kinnisvaramaaklerite kutseeksamile.

Intensiivse koolituse kestel läbime kõik olulised teemad, mis on vajalikud kutseeksami edukaks läbimiseks.

Koolitust viivad läbi koolitajad-praktikud Tõnu Toompark, Igor Fedotov, Evi Hindpere, Marko Sula, Ruth Tõniste.

Koolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 02…05/11/2015 Go Hotell Shnellis.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistics: Growth in the aggregate total of wages outpacing loan balances

27.10.2015 Tõnu Toompark

Balances on loan private individuals’ loans in Estonia have begun to grow at accelerating rates. According to the Bank of Estonia, last August the balance on private individuals’ loans stood at 7.23 billion euros, up 3.5% year on year. Growth in loan balances is being driven by the growing turnover of loans. In the past six months, growth in the annual turnover of loans has been in the quite high range of 13 to 21 per cent.

The situation of rapid growth in loan balances is increasing indebtedness. This, in turn, is creating risk that banks will apply brakes on the issuing of home loans. That, similarly, will slow the rate of transactions completed on the real estate market and cause prices, which have remained stable, to fall.

The rise in balances on private individuals’ loans and on home loans is outpacing growth in the economy, which is raising relative indebtedness. However, rise loan balances is outpaced by mean growth in wages. In addition, loan balances are rising at a slower pace than aggregate payroll, which is the amount of money out which consumers are servicing their loans. Accordingly, for the time being, there is no reason for concern over the accelerating rise in loan balances.

A separate issue is sustainability in the rise of incomes. If growth in wages slows down but loan balances continue to increase at the current rate, indebtedness will begin to rise and may turn into a challenging problem in the event of setbacks for the economy, leaving its mark on the real estate market.

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2015/10/statistics-growth-in-the-aggregate-total-of-wages-outpacing-loan-balances/

Statistika: Palgatõus kergitab kinnisvara ostujõudu

27.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna korteriomandi keskmine tehinguhind 2015 III kvartalis oli maa-ameti andmetel 1543 €/m². See on aastatagusest ajast 5,7% kõrgemal. Tegemist on viimase kolme aasta ühe madalaima hinnatõusu näitajaga.

Siiski tuleb tõdeda, et viimase 4-5 kvartali jooksul on Tallinna elamispindade hinnad küll kerkinud, kuid nende väärtused on püsinud praktiliselt paigal. Kinnisvara väärtuse paigal püsimune tähendab, et võrreldes aastataguse ajaga ei tule täna korteritehingu eest tasuda oluliselt kõrgemat või madalamat hinda.

Kinnisvara väärtuse paigal püsimine tähendab, et Tallinna 4,3 protsendiline keskmise palga tõus on määr, mille võrra on kasvanud Tallinna elanike võimekus eluaset soetada. Omaette küsimus on palgakasvu ehk ostujõu suurenemise jätkusuutlikkus.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

TTÜ tugevdab koostööd Ülemiste City’ga

26.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ja Tallinna Teaduspargi nõukogu liige Andres Keevallik kohtusid Ülemiste City juhtide Ülo Pärnitsa, Margus Nõlvaku ja Gert Jostoviga, et kokku leppida kahe linnaku tegevuse tugevam integreerimine ja koostöökava TTÜga.

Jaak Aaviksoo sõnul leppisid osapooled kokku, et Tallinna Tehnikaülikooli ümber koondatakse kaks ettevõtluslinnakut – Tallinna Teaduspark kui teadusel põhinev innovatsioonikeskus ja Ülemiste City kui teadmistel põhinev majanduskompleks. “Eesmärk on luua ühtne, rahvusvaheliselt nähtav kasvukeskkond, mille tuumaks on tehnikaülikool.

Koostöö aitab leevendada Eestis üha suurenevat kvalifitseeritud tööjõu probleemi, pakub üliõpilastele paremaid praktiseerimis- ja arenguvõimalusi ning muudab Tallinna välisettevõtete jaoks atraktiivsemaks,“ märkis Aaviksoo. Ta lisas, et kahes linnakus tegutseb täna kokku ligi 500 ettevõtet, mille koostöö TTÜga on tugev võit nii koolile tudengite praktikabaasiks kui linnakutes tegutsevatele ettevõtetele tulevaste ekspertide koolitamiseks.

Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa sõnul loob kokkulepe soodsamad tingimused suurte rahvusvaheliste ettevõtete filiaalide tulekuks Eestisse ning suurendab sellega tublisti Eesti sotsiaalset ressurssi. “Välisfirmad hindavad kõrgelt Eesti maksusüsteemi, ärikeskkonna lihtsust, ausat ja läbipaistvat asjaajamist, aga nende suurimaks probleemiks on endiselt siin tegutsemiseks vajamineva kohaliku kvalifitseeritud tööjõu puudus,” selgitas Pärnits. “Et reaalselt jõuda maailma viie globaalse IT-linna hulka, tuleb meil kontsentreerida oma olemasolevad napid jõud ühise programmi alla,” lisas ta.

Koostöö raames on kavas kasutada jõudsalt kasvava Ülemiste City kogemust ka Tallinna Teaduspargi arendamisel, et seniselt edukamalt juurutada sealgi ühtse linnaku ideoloogiat.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Вывести наймодателей из подполья

26.10.2015 Mariliis Pinn

Со вступлением в начале будущего года в силу поправок к закону о подоходном налоге с дохода от сдачи жилья внаём можно будет списывать связанные с этим расходы, однако поправки могут и не стать достаточной причиной того, что все наймодатели станут декларировать свои доходы.

C начала следующего года все лица, сдающие жилые помещения внаём, смогут сэкономить 20% дохода – именно с этой ставки будет предоставляться освобождение от налога.
Ведущий специалист отдела обслуживания Налогово-таможенного департамента Ханнес Удде пояснил, что поправки к закону о подоходном налоге вступят в силу с 1 января 2016 года, и декларировать доходы от сдачи жилья, а также связанные с этим расходы надо будет к 31 марта 2017 года.

Во имя прозрачности

«Списать можно будет расходы, связанные со сдачей жилья, например, затраты на текущий ремонт сдаваемой квартиры. При этом затраты не надо документально подтверждать», – сказал Удде.

Побочные расходы и обременённости не входят в состав доходов от аренды, независимо от того, несут ли их за получателя дохода от аренды или получателю дохода от аренды они возмещаются. «Например, если счёт за коммунальные расходы оплачивает съёмщик или если съёмщик ежемесячно платит арендодателю отдельно за коммунальные услуги, эти платежи не рассматриваются как доход наймодателя. Но собственник должен уплачивать подоходный налог с оплаченных съёмщиком расходов на реновацию жилья, платежей по кредиту или страховых платежей», – пояснил Удде.

20-процентное списание с доходов от сдачи жилья для покрытия расходов, связанных со сдачей жилья, осуществляется в налоговой декларации без документального подтверждения. Верхней границы списания в абсолютной сумме нет, и списываемая сумма не учитывается в общей сумме списания, верхний предел которой составляет 1200 евро. «Цель состоит прежде всего в том, чтобы рынок сдачи жилья стал более прозрачным и чтобы уменьшить количество связанных с договорами найма споров», – сказал Удде.

Изменение системы налогообложения дохода от сдачи жилья уменьшает сумму, подлежащую обложению подоходным налогом, но одновременно призвано побудить людей декларировать эти доходы. «Декларация о доходах требует от физического лица подтверждение получения или неполучения дохода от сдачи жилья внаём, что должно заставить людей вести себя законопослушно», – добавил Удде.

Ожидаемый эффект от этой меры на поступление подоходного налога физического лица в 2017 году – 6,9 млн. евро, в 2018 году – 7,3 млн. евро и в 2019 году – 7,8 млн. евро.

Как вчерашняя погода

Комментируя поправки, аналитик недвижимости Тыну Тоомпарк сказал, что они окажут на рынок сдачи жилья внаём не больше влияния, чем вчерашняя погода. С ним согласны многие собственники квартир, сдающие жильё. Понятно, что те, кто в качестве частного лица сдаёт квартиру и не платит налоги, не горят желанием публично высказывать свою точку зрения. Но в частных беседах они говорят, что 20-процентное освобождение от налога не заставит их декларировать доход. Многие учредили для сдачи жилья предприятия, чтобы их налоговое поведение было бы законным.

По словам Тоомпарка, главная проблема рынка сдачи жилья внаём – в его так сказать подпольном существовании, и поправок к закону недостаточно, чтобы мотивировать сдающих жильё «по-чёрному» декларировать доходы. «Это обычно сдача по воле случая», – отметил он и пояснил, что многие квартиры оказываются на чёрном рынке, когда кто-то из старших родственников покидает сей мир, и наследники сдают оставшуюся квартиру. Или когда люди съезжаются, но не хотят продавать опустевшую квартиру, держа её «про запас».

Кроме того, если в Таллинне освобождение от налога ещё могло бы покрыть расходы, то, например, в Пайде цены найма заметно ниже, а ремонтные затраты такие же, как в Таллинне.

«Сдача одной квартиры могла бы вообще не облагаться налогом. Государство могло бы смягчиться и отказаться от того, чтобы подбирать каждый евро», – считает Тоомпарк. Он отметил, что законодательные поправки должны были бы способствовать оживлению рынка найма и увеличению доступности жилья. На рынок следует привлечь и тех владельцев, которые до сих пор из-за налогов не сдавали пустующую жилплощадь. Те же, у кого больше квартир, превратили это, по словам Тоомпарка, в бизнес и действуют через фирмы.

Марилийз Пинн

http://dv.ee/novosti/2015/10/23/vyvesti-najmodatelej-iz-podpolja

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Merko: Skanstes Parks korteriarendusprojekti käivitamine

26.10.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks on käivitanud Riias Skanstese piirkonnas Skanstes Parks korteriarendusprojekti, mis hõlmab kolme kortermaja ligikaudu 140 korteriga. Ettevõte alustab esimese 52 korteriga hoone ehitust aadressil Grostonas 12. SIA Merks on Skanstese piirkonda rajanud varem Skanstes Virsotnes ja Skanstes houses elamukompleksid, multifunktsionaalse halli Arēna Rīga ning kaks büroohoonet.

Grostonas 12 (www.skanstesparks.lv) majas on kokku 52 2-5-toalist korterit suurusega vahemikus 50-140 ruutmeetrit. Korteritel on avar rõdu, esimese korruse korteritel terrass ning ülemise korruse omadel katuseterrass. Energiasäästliku maja igas korteris on soojustagastusega ventilatsioon, mis varustab korterit värske õhuga ning tagab kõikides tubades ühtlase õhujaotuse. Panipaigad asuvad hoone esimesel ning maa-alusel korrusel koos parkimiskohtadega. Turvalisuse tagavad eraldi sissepääsud, videokaameraga fonolukk ning turvakaamerad hoone katusel. Korterite ruutmeetri hind algab 2200 eurost.

Grostonas 12 kortermaja valmimine on plaanitud 2017. aasta algusesse. Kortermaja brutopind on ca 8500 m².

SIA Merks (www.merks.lv ) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning kuulub Läti juhtivate elukondliku kinnisvara arendajate sekka.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nõuanded pärimise teemadel: “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

26.10.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-9655-0-2
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Vee-, kütte- ja kanalisatsiooni- ning ventilatsioonilahendus on ülioluline teha kvaliteetselt

26.10.2015 Eno Pappel

Me tarbime oma kodudes igapäevaselt puhast kraanivett ja naudime sooja tuba. Me hindame toimivat õhuvahetust ning töökorras kanalisatsiooni. Vaatame veidi lähemalt, mida peaks teadma iga tellija, et kõik need mugavused oma majas tõrgeteta pikaajaliselt toimiksid.

Tänapäeval ei kujuta me ette enam ühtegi maja ilma KVVK (kütte, ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni) lahendusteta. Kommunikatsioonid ja tehnosüsteemid on maja vereringe, millest sõltub nii maja kui ka selle elanike tervis. Miks on nende KVVK lahenduste valik ülioluline ja miks tasub põhjalikult oma valikut kaaluda?

Olen sageli rõhutanud, et maja põhikonstruktsioonid peavad olema korralikult ja õigesti ehitatud, siis on hiljem maja kasutamisel probleeme vähem ning maja kasutusiga pikem. Suheldes KVVK lahenduste pakkujatega ning ehitajatega, rõhutavad nad, et õige KVVK lahenduse valik on vähemalt sama tähtis ja oluline kui hoone põhikonstruktsioonide kavandamine ning ehitamine. Sellele arvamusega saab ainult nõustuda.

Miks?

Põhjus tegelikult lihtne. Iga majasisene veetrass, põrandakütte-, kanalisatsiooni- või ventilatsioonitorustik ehitatakse põhiosas seina- või põrandakonstruktsiooni sisse või kaetakse see muude kattekihtidega. Sisuliselt me ju eeldame, et me ei pea majasiseste kommunikatsioonide ja torustikega väga pikka aega midagi ette võtma peale regulaarsete hooldustööde. See eeldus juba iseenesest tähtsustab kõigi majasiseste tehniliste lahenduste valikut ning on seetõttu üks olulisemaid valikuid iga maja juures, mille tellija peab tegema.

Klassikaliselt hinnatakse maja elueaks minimaalset 50 aastat, koos põhjalike kapitaalremontidega 100 aastat ja rohkem (maja eluiga saab alati pikendada kui õigel ajal õigete meetmete ja remondiga sekkuda, kuid küsimus rohkem selle tasuvuses). Kas sinu majale valitud tarbevee torustik või põrandakütte torustik peab 50 aastat vastu? Kas tarbevee torustik on korrosioonikindel, kas kõik liitekohad peavad pikaajaliselt purunemata vastu, kas kogu torustikusüsteem on hügieeniline ning mõistliku hooldusvajadusega?

Kuna pea kõik tehnilised süsteemid ja torustikud ehitatakse majades konstruktsioonisiseselt siis puudub meil sisuliselt hiljem lihtne ja odav võimalus oma valikut muuta. Me saame küll põhimõtteliselt torustikku vahetada, kuid see tähendaks paljudel juhtudel laiaulatuslikku olemasolevate konstruktsioonide lõhkumis- ja lammutusvajadust ning see teeb tööd ebamõistlikult kalliks.

Kavandades näiteks maja elueaks 100 aastat, on tänapäevaste materjalide puhul, mõistlik plaanida selle aja jooksul maksimaalselt 1 – 2 suuremat kapitaalremonti (esimene kord u. 30-40.a. järel ja teine kord u. 60-70 a. järel), mille käigus vajadusel vahetatakse välja ka majasisesed torustikud või muud majasisesed kommunikatsioonid. Kui torustike väljavahetamiste vajadus on sagedasem siis ilmselgelt on tehtud vale materjali või tehnoloogia valik või on olnud halb tööde kvaliteet, mistõttu on maja omanik sunnitud tegema suuremahulisi kulusid torustike väljavahetamiseks juba palju varem.

Mida peaks tellija tegema?

Kuidas tagada, et valitud torustik või lahendus oleks pikaajaliselt toimiv ja töökorras? Tavaliselt koosneb kvaliteet kahest peamisest komponendist, valitud tootest või lahendusest ning projekteerijast / ehitajast. Mõlemad on võrdselt olulised, sest pole kasu suurepärast tootest, kui näiteks liited tehakse valesti ning mõne aja tekivad lekked ja veeavariid. Samuti ei ole hästi projekteeritud ja ehitatud lahendusest abi, kui valitud materjali või tootega tekib kvaliteediprobleeme ning süsteemid ei toimi või vajavad mõne aja pärast parandustöid.

Tänapäeval võiks tellija hinnata rohkem tehniliste eritööde projektide osatähtsust ja tellida ka KVVK tööde osas korrektsed ja läbimõeldud projektid. Praktikas tellib eratellija selliseid eritööde projekte harva ning tellija keskendub peamiselt vaid joonistele kraanide ja kanalisatsiooni äravoolu asukohtade märkimisele, mitte torustiku tehnilise lahenduse valimisele. Tellija usaldab ehitajat väljapakutud lahenduse osas, kuid ehitaja vaadates hinda pakub töö saamise huvides odavama või pikaajaliselt mittetoimiva lahenduse.

Peamine peaks olema see, et valitud materjalid on pikaealised ning ohutud ja väga oluline on tellida tööd vastavate oskustega firmadelt, mille töötajad on läbinud vastavad tehnilised koolitused ning teavad mida ja kuidas peab antud lahendustega töid tegema.

KVVK tööd ei ole katsetamise koht, need tööd tuleks teha õigesti kohe esimesel korral.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Nordecon alustab kortermaja ehitust Stockholmi äärelinnas

26.10.2015 Tõnu Toompark

Nordeconi kontserni kuuluv ettevõte SWENCN AB ja Rootsi päritolu kinnisvaragruppi Innovation Properties AB kuuluv Bostadsrättsföreningen Styrmannen 49 sõlmisid lepingu viiekorruselise kortermaja ehitamiseks Stockholmis. Tööde maksumuseks on ligikaudu 8,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

„Pärast intensiivset ettevalmistusperioodi on esimese lepingu sõlmimine Rootsis loomulikult rõõmustav uudis. Samas on selge, et uuele turule sisenedes ootab ees rida väljakutseid ning tõeline eesmärk on tagada ettevõtte jätkusuutlik areng Rootsis aastateks,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Usun, et tegemist on hea algusega ning selle nimel nähtud vaev tasub end igati ära.“

SweNCN OÜ on tänavu aasta alguses asutatud ettevõte, millest 60% kuulub Nordeconile ja 40% Sven Lennart Alpstålile kuuluvale Luksusjaht ASile. SweNCN hakkab osutama elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis läbi Rootsis asutatud tütarettevõtte SWENCN AB.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligemale 700 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Elu korteriühistus: Korteriühistu poolt esitatav arve

26.10.2015 Kätri Sarapuu

Sooviks teie hinnangut, kas korteriühistu liikmel on alust nõuda, et korteriühistu poolt väljastataval arvel oleks nii tema kui teise kaasomaniku nimi. Teisel näitel omaniku nime asemel üürniku nimi.

Küsimus: Kas sellisel juhul võib tekkida teoreetiline olukord, kus omanik ütleb tulevikus, et temale pole korrektseid arveid esitatud ja võib keelduda näiteks võlgnevuselt arvestatud viiviste tasumisest.

Vastus: Korteriühistuseaduse § 5 lg 5 sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriühistu põhikirjas märgitakse liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule, sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

Põhikirjas reeglina sätestataksegi, et ühistu liige on kohustatud tasuma üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Samuti sätestatakse alused, mis arvestuse aluseks võetakse.

Seega korteriühistu väljastab arved korteriühistu liikmele, kes omakorda ise jaotab oma kulud ja arvestab, kes palju maksab. Praktikas esineb ka juhtumeid, kus arvele märgitakse mõlema kaasomaniku nimed. Seega on võimalik nõuda, et väljastataval arvel oleks mõlema kaasomaniku nimi. Otseselt keelatud ei ole üürniku nime lisamine arvele, kuid arve põhiadressaat on siiski korteriühistu liige ehk siis korteri(kaas)omanik. Korteriomanik peab olema arvete esitamisest ja tasumise kohustusest teadlik.

Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega juhul, kui arvet nõuetekohaselt ei tasuta, tekib korteriühistul nõue korteriomaniku vastu ning korteriühistu võib nõuda korteriomanikult ka seadusega ettenähtud viivist. Arve mittekättesaamine ei vabasta arve ega viiviste tasumise kohustustest.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist