Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kuulutati välja presidendi residentsi ehitushange

18.11.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja presidendi residentsi ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 10. detsembrini. Tuleva aasta algusest kuni 2017. aasta suveni kestvate ehitustööde tulemusena antakse Endisele Kochide suvemõisa ajaloolisele kompleksile uus ja väärikas kasutusotstarve.

Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleks rekonstrueeritakse Eesti Vabariigi presidendi residentsiks, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Kompleksi tulevad esindus-, elu- ja abiruumid. Tööde käigus korrastatakse kõik hooned v.a Vana-Liberty hoone, rajatakse insener-tehnilised kommunikatsioonid, korrastakse territoorium, rajatakse ühendusteed, valgustus ning piiratakse ala turvaliselt.

Hoonete taastamiseks on Novarc Group AS poolt koostatud põhiprojekt, millega on kavandatud hoonete rekonstrueerimine ja territooriumi korrastamine.

Ajalooline ülevaade

Kochide perekonnale kuulunud Liberty suvemõisakompleks on Tallinna kõige terviklikumalt säilinud ja seetõttu ka ainulaadne suvemõis, samuti oluline 18.-20. sajandi sotsiaalmajandusliku elukorralduse näide. Kolme Eesti arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise tähtsusega mälestisega (Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ning Daheimi maja) kompleksi rikastavad väärtuslike struktuurielementidena muinsuskaitse kaitsevööndisse kuuluvad mitmed ajaloolised (abi)hooned: taastatav Vana-Liberty maja, Vana-Liberty maja jääkelder, pesuköök, majahoidja elamu, aednik Jaulo maja, Daheimi maja, Daheimi kelder ja Egon Kochi garaaž.

Kochide perekonna ajalugu algas Liberty alal 1822. aastal, mil Gustav Alexander Koch abiellus Caroline Elisabeth von Strahlborniga (Karl Friedrichi ütar), saades territooriumi omanikuks. G. A. Koch töötas ms Tallinnas notarina, rae sekretärina, raehärrana ning rae advokaadina.

Olemasolev olukord

68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub täna 7 hoonet ning 1 hoone vundament (Vana-Liberty hoone). Hooned anti 2014. aasta alguses üle RKAS-ile. Varasemalt olid need Vabaõhumuuseumi kasutuses.

Riigihange „Presidendi residentsi ehitustööd“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 169060. Pakkumiste esitamise aeg on 10. detsember 2015 kell 11:00

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tartu kesklinna üldplaneering ootab tartlaste arvamusi kuni neljapäevani

17.11.2015 Tartu.ee

Veel kuni 19. novembrini k.a saab esitada ettepanekuid Tartu kesklinna uue üldplaneeringu kohta. Ettepanekuid võib esitada nii meiliaadressil lpmko@raad.tartu.ee kui ka Tartu kodulehel www.tartu.ee/kesklinn, kus saab planeeringuga ka lähemalt tutvuda. Lisaks on planeering tutvumiseks väljas ka raekojas asuvas infokeskuses ning Küüni-Poe tänava infostendidel.

“Mul on hea meel, et diskussioon kesklinna tuleviku üle on tõelise hoo sisse saanud. Kõige rohkem on räägitud kesklinna parkidest, kusjuures suures arutelutuhinas on kõlanud isegi väiteid nagu kaotaks uus planeering kõik kesklinna pargid. See ei vasta tõele. Tartu kesklinna piirkonnas on parkide osakaal suhteliselt suur – üle 20 protsendi kesklinna pindalast. Juhul kui väljapanekul olev planeering täielikult ellu viiakse, kahaneks kesklinna parkide pindala paarikümne aasta jooksul vaid 1,6 protsendi võrra,” ütles abilinnapea Jarno Laur.

“Planeeringu eesmärk on tuua südalinna rohkem elu ja anda linlastele põhjust siia tulla. Selleks kavandame kesklinna mitmeid ühiskondliku funktsiooniga hooneid – raamatukogu-kunstimuuseum Vabaduse pst äärde, riigimaja Holmi parki, ülikooli infotehnoloogiamaja Narva maantee algusesse,” lisas Laur.

Kesklinna üldplaneeringu koostamise algatas volikogu 2010. aasta detsembris sooviga leida uusi võimalusi, kuidas Tartu keskuses avalikke funktsioone säilitada, soodustada inimeste elamist kesklinnas ning seda vaba aja veetmise kohana arendada. Planeeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, kaasaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja regioonikeskusest, mis kokku annab tulemuseks senisest märkimisväärsemalt tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüdame.

Planeering näeb ette hoonestuse olulist tihendamist, uute töökohtade loomist linna keskusesse ja selle läbi kesklinna kui regiooni keskuse rolli tõusu. Üldplaneeringus on kesklinn jaotatud Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna ruumilisteks üksusteks ning kirjeldatakse ja kavandatakse nende piirkondade linnaehituslikku olemust, säilitatavaid väärtusi, hoonestust, haljastust, liiklust jms.

Liikumisruumi kasutamise põhimõttena soodustatakse kesklinnas kergliikluse ja ühistranspordi eelisarendamist. Jalgratturitele luuakse kesklinnas paremad võimalused elamupiirkondadesse ja akadeemilistesse linnakutesse sõitmiseks. Avaparklate asemel eelistatakse maa-aluseid ja hoonesiseseid parklaid. Määratud on parkimismajade ja avalikult kasutatavate parkimisalade asukohad ning tänavad, kus parkimine ei ole lubatud. Uus kergliiklussild rajatakse Põik tn sihis, mis on mõeldud Ülejõe asumi paremaks sidumiseks Sadama asumiga.

Planeeringuga on määratud puhke- ja virgestusalad ning Emajõe kasutamis- ja ehitustingimused. Kaarsilla ja Võidu silla vaheline ala kujundatakse linna keskseks jõeväljakuks ning Võidu sillast Sõpruse sillani rajatakse esinduslik Emajõe kaldapromenaad koos kaldakindlustusega. Jalakäijate sildade otstesse rajatakse jalakäijate väljakud ja platsid. Jõe kallastele Võidu silla, Raatuse tn pikenduse ja Vabaduse silla juures nähakse ette mitmete kohvikute ehitamise võimalused. Planeering näeb ette ka alleede olulist lisamist linna tänavatele.

Kesklinna üldplaneeringu arvestusperiood on 20 aastat, mille jooksul peaks kavandatu ellu viidama.

Kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul (19. oktoober-19. november 2015) esitatud ettepanekuid analüüsitakse ja tutvustatakse avalikel koosolekutel jaanuaris 2016.

Maakri Kvartal ja Merko sõlmisid ehituslepingu

17.11.2015 Tõnu Toompark

Maakri Kvartal OÜ rajab Tallinna südalinna kõrghoonete teemaplaneeringu alale aadressil Maakri tn 19/21 seitsmest hoonest koosneva Maakri Kvartali, sh 30-korruselise maamärgilise tähendusega uue kõrghoone. Kvartali projekteerimis- ja ehitusleping sõlmiti AS Merko Ehitus Eestiga, Merko jätkab ehitust kuni lõpliku valmiduseni. Maakri Kvartali arendust finantseerib Pohjola Pank. Kvartali ankurüürnikud on Pohjola Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS.

Kokku investeerib Olav Miilile kuuluv Maakri Kvartal OÜ projekti ligikaudu 50 miljonit eurot. “Tallinna südalinna kerkib pärast 10-aastast pausi jälle uut kvaliteeti loov moodne kõrghoone, mis muudab linna siluetti ja on oluline samm Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringu elluviimisel,” ütles Maakri projekti juht Jaan Erelt.

Ärikompleks koosneb kokku seitsmest hoonest: ehitatakse 30-korruseline kõrghoone, 10-korruseline ja 4-korruseline hoone ning rekonstrueeritakse neli 20. sajandi algusest pärinevat 3-4 korruselist arhitektuurimälestist. Maakri Kvartalis on kokku ligi 36 000 m² brutopinda, sealhulgas ligi 21 500 m² üüritavat äripinda. Kvartali ankurüürnikeks on Pohjola Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS. Kompleksi luuakse ligi 170 parkimiskohta ning otseühendus Tornimäe maa-aluse parkimismajaga. Kvartali juhtiv arhitekt on Rasmus Tamme ARS Projektist.

Maakri Kvartali arendust nõustava EfTEN Capital AS’i tegevjuht Viljar Arakas lisas, et EfTENil on suur au olla niivõrd olulise projekti nõustajaks ja üheks esimeseks üürnikuks. “Oleme kõik teadlikud, et Tallinna on kerkimas üle 65 000 m² uut büroopinda. Samas, arvestades Maakri Kvartali unikaalset asukohta Tallinna ärilises südames ja 110-meetrist kõrgust, oleme projekti edus veendunud.”

Maakri Kvartali edasised projekteerimis- ja ehitustööd teostab AS Merko Ehitus Eesti. „Tegemist on keerulistes südalinna tingimustes kaasaegsete hoonete ehitamisega, kuid Merko 25-aastane kogemus samasse piirkonda kõrghoonete rajamisel annab meile kindluse, et saame ehitustöödega kvaliteetselt ja tähtaegselt hakkama,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben. Ehitustööd jätkuvad 2016. aasta märtsis. Ehitustööde lõpptähtaeg on 2018. aasta kevad.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ja elamuehituse töid ning juhib elukondliku kinnisvara arendusprojekte.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Mainor Ülemiste 26.11.2018 võlakirjade lisaemission

17.11.2015 Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste AS emiteerib 17.11.2015 täiendavalt 26.11.2018 lunastuvaid võlakirju nominaalväärtuses 3 000 000 eurot. Võlakirjad emiteeritakse vastavalt ettevõtte juhatuse poolt 10.06.2015 heaks kiidetud võlakirjade tingimustele. Mitteavaliku pakkumise korras läbi viidud emissiooni märkimisel osalesid nii institutsionaalsed, kui eraisikutest investorid Eestist, Lätist ja Leedust.

Pärast lisaemissiooni registreerimist tõuseb Mainor Ülemiste 26.11.2018 võlakirjade nominaalne kogumaht 5 miljoni euroni. Emissiooniga kaasatud raha kasutatakse edasiste arendusprojektide rahastamiseks. Mainor Ülemiste AS-l on kavas esitada taotlus lisaemissiooni käigus emiteeritud võlakirjade kauplemisele võtmiseks mitmepoolse kauplemissüsteemi First North Balti võlakirjade nimekirjas.

Lisainfo ettevõtte ja võlakirjatingimuste kohta:
http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?instrument=EE3300110691&list=9&date=2015-11-14&pg=details&tab=company

Mainor Ülemiste AS on koos oma sidusettevõtte Technopolis Ülemiste AS-iga, Baltimaade suurima, teadmistel põhineva ärilinnaku Ülemiste City arendajad. Tallinna lennujaama kõrval asuva endise Dvigateli tehase territooriumi 36 hektaril on välja ehitatud unikaalne keskkond, kus on pea 100 000 m2 renditavat büroopinda ja ligi 300 ettevõttes töötab täna juba üle 7000 inimese. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 300 000 m2 büroopinda ja 125 000 m2 kortereid, lisaks veel spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud.

Tulekul elamumajanduskonverents korteriomanikele

17.11.2015 Tõnu Toompark

Laupäeval, 21. novembril toimub Mustamäel kultuurikeskuses Kaja taas Tallinna elamumajanduskonverents.

Seekord võetakse jutuks Tallinna „mägede“ olevik ja tulevik, kortermajadesse liftide rajamine, liiklus- ja parkimisprobleemid ning uus ehitusseadustik. Ettekannetele järgnevaid arutelusid juhivad abilinnapea Eha Võrk ja Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda.

„Tallinna elamumajanduskonverentsist on kujunenud igasügisene traditsiooniline suursündmus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ülelinnalisest elamumajanduskonverentsist on kasu nii korteriühistute juhtidel kui korteriomanikel.“

Võrgu sõnul anti eelmisel konverentsil teaduslik ülevaade Mustamäe majade tehnilisest olukorrast, samuti oli arutluse all iga leibkonna jaoks oluline säästmise teema – eksperdid tõid näiteid kodukulude kontrolli alla saamisest.

„Tänavusel konverentsil analüüsime kvartalisisest parkimiskorraldust ja selgitame, kuidas saaks väga kitsastes oludes parkimistingimusi võimalikult optimaalselt ära kasutada,“ ütles Võrk. Teiseks peateemaks on korterelamutesse liftide ehitamise või olemasolevate renoveerimise võimalused – kusjuures kaalumisel on ka viiekorruselistesse majadesse liftide paigaldamise vajadus.“

Võrgu sõnul on see eriti oluliseks küsimuseks eakatele, liikumispuudega ja beebidega inimestele. „Konverentsil räägitaksegi sellest, millised on tehnilised võimalused liftide rajamiseks ja kuidas moodsad liftid tõstavad kortermaja väärtust.“

Võrk lisas, et iga korteriomanik peaks olema kursis ka uuest ehitusseadustikust tulenevate olulisemate muudatustega – selles osas annab linnarahvale selgitusi vastava ala spetsialist.

Ühtlasi antakse konverentsil üle auhinnad projekti „Roheline õu“ parimatele.

Kinnisvaratehingute tegemisel annab nõu käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC”

17.11.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/kinnisvaraoiguse-abc/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: Mitteeluruumide kasutuslubade arv vähenes 2%

17.11.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel väljastati 2015 III kvartalis mitteeluruumidele 178 kasutusluba.

Aastaga vähenes kasutuslubade väljastamine 2%. Kasutusloa saanud mitteeluruumide pindala oli 149 000 m² ehk aastatagusest ajast 16% vähem.

Ehitusloa sai 2015 III kvartalis 392 mitteeluruumi. See on eelmise aasta vastavast näitajast 39% vähem. Küll suurenes ehitusloa saanud mitteeluruumide pindala 294 000 m²-le ehk aasta baasil 48%.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Uue Tallinna vangla ehitushanke võitis konsortsium OÜ Fund Ehitus ja AS TREF Nord

16.11.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) tunnistas uue Tallinna vangla ehitamiseks korraldatud riigihanke võitjaks konsortsiumi OÜ Fund Ehitus ja AS TREF Nord, kellega on kavas sõlmida ehitusleping lähiajal. Ehitustööde maksumus on 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kaasaegne vanglakompleks valmib 2018. aasta lõpus.

Uus Tallinna vangla ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse kambertüüpi vanglana. Lisaks rajatakse põhipiirdest väljapoole avavangla ning vanglast eraldi arestimaja ja kinnipidamiskeskus.

Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Vanglasse on kavandatud kokku 1208 statsionaarset kohta. Samuti ehitatakse välja uus väljasaatmis- ja interneerimiskeskus.

Enam kui 60 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kompleksi arhitekt on Indrek Saarepera ja projekteerija AS Amhold.

Tulevane vanglakompleks numbrites:

Maa-ala suurus: 261 171 m²
Hoonete arv: 14
Korruste arv: kuni 7
Suletud netopind: ca 61 100 m²

RKAS kuulutas välja uue Tallinna vangla ehitustööde riigihanke käesoleva aasta juunis ja sellele esitati viis pakkumist.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Üürida või osta elukoht – selles on küsimus

16.11.2015 Kersti Luik

Püstitatud küsimus vaevab kõige rohkem inimesi vanuses 25-35 eluaastat, sest siis tuleb aktiivsemalt hakata mõtlema oma kodu soetamise ning pere loomise peale. Enamus inimesi kaldub arvama, et oma kodu saab olla ainult ostetud, kuid kas alati?

Tegelikult on mõlemal tegevusel, nii ostmisel kui üürimisel, omad plussid ja miinused ning ei saa öelda, et üks on teisest parem. Mõlema tegevusega kaasnevad suuremal või väiksemal määral rahalised kulutused. Ostmise puhul on tegemist väga suure väljaminekuga ning ilmselt suurima rahalise otsusega elus. Järgenevalt on toodud välja mõned punktid, et saada selgust, kas Sul oleks kasumlikum üürida.

Sul on piiratud rahalised vahendid: kui puuduvad rahalised vahendid kodu ostmisel laenu sissemakse ja lisakulutuse tegemiseks on sulle sobivam kodu üürimine.
Sa oled oma töökoha suhtes ebakindel: kui Sa pole kindel oma töö olemasolus vähemalt 5 järgneva aasta, siis peaksid sa mõtlema üürikorterile. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on võimalik kolida kallimast üürikorterist odavamasse, kuid pangalaenuga soetatud elukohast võid halvimal juhul lausa ilma jääda.
Vajad elamist lühikese aja jooksul nt. asud täitma tööülesandeid, mis kestavad vähem kui 2 aastat või kavatsed järgmise paari aasta jooksul mujale kolida seoses pere loomisega. Sarnane soovitus kehtib ka juhul, kui oled läbi elanud mõne traagilise elusündmuse: abielulahutuse või abikaasa kaotuse, siis on parem üürida, kuni oled saanud jälle kindla jalgealuse.
Soovid elada unistuste kodus, kuid selle ostmiseks napib raha. Üürimise eeliseks on kindlasti kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada.

Või osta.

Sul on kogu ostusumma ulatuses raha olemas ning laenukohustust võtma ei pea. Samuti oled arvestanud oma kodu ostmisel seonduvate lisakuludega (nt. notaritasu, riigilõiv, uus mööbel ja tehnika).
Sul on raha laenu sissemakseks (20% laenusummast) ja ostuga seonduvateks lisakuludeks ning oled kindel oma igakuises sissetulekus.
Sul on plaan jääda ühte kohta elama vähemalt viieks aastaks. Kõige parem on osta, kui Sul on pikaajaline nägemus, mida oma eluga peale hakkad.
Sa soovid stabiilset elu ja vabadust. Igati mõistetav on soov, et kodu oleks just selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus saad olla vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga enda võimalustest lähtudes. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid internetiavarustes leiduvaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Kersti Luik
Maakler

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Elu korteriühistus: Juhatuse liikme tagasikutsumine ja valimine

16.11.2015 Kätri Sarapuu

Küsimus: Korteriühistu juhatuse üks liige soovis juhatusest välja astuda. Üldkoosolekul valiti ka uus juhatuse liige, kuid millised protseduurid tuleb nüüd läbida, et uus juhatuse liige saaks seadusega kinnitatud?

Vastus: Korteriühistu üldkoosolek on korteriühistu kõrgeimaks organiks. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Saan aru, et korteriühistu üldkoosolekul on vastu võetud otsus senise juhatuse liikme tagasikutsumiseks, samuti on valitud ka uus juhatuse liige. Seega otsus on vastu võetud ja jõustunud, kui seda ei ole keegi vaidlustanud.

Korteriühistud kantakse nagu teisedki mittetulundusühingud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (maakohtu registriosakond). Selleks, et andmed oleksid muudetud ka registris, tuleb korteriühistul esitada korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel maakohtu registriosakonnale notariaalselt kinnitatud avaldus juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue juhatuse liikme valimise kohta koos riigilõivu tasumise tõendiga. Avalduse võib esitada ka läbi notari või internetis portaalis ettevõtjaportaal.riik.ee, viimasel juhul peab muutmiskande algatama registrisse kantud juhatuse liige.

Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Registrile tuleb esitada paberil originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud koopiad. Digitaalselt allkirjastatud dokumendi saab esitada portaali kaudu. Samuti tuleb esitada valitud juhatuse liikme nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta.

Registris tehakse vajalikud muudatused viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib avalduse läbivaatamisaega pikendada. Kui kanne on tehtud, saadetakse korteriühistule ja/või korteriühistut esindavale notarile registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrükk. Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 10-2015

15.11.2015 Kadri Lest

Eesti kinnisvaraturg püsib jätkuvalt aktiivne. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta oktoobrikuus Eestis kokku 4084 ostu-müügitehingut koguväärtusega 258,065 miljonit eurot. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 7% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 4% kõrgem.

Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta oktoobriga tõusnud 4% ning tehingute koguväärtus on tõusnud 20%. Oktoobri müügitehingute aktiivsus oli viimase 12 kuu keskmisest 5% kõrgem.