Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Eesti kortermajade renoveerimistoetus saab Euroopas kiita

25.02.2016 EKÜL

Euroopa Komisjoni regionaalvaldkonna ajakiri Panorama kirjutas ühtekuuluvuspoliitika fondide investeeringutest säästvasse energiamajandusse, tuues energiatõhususe tõstmise näitena esile Eesti korterelamute renoveerimistoetuse. Investeeringuid energiatõhususe tõstmisse nimetab ühe prioriteedina oma intervjuus ka rahandusminister.

“Euroopa üheks prioriteediks on vastutustundlik eluasemepoliitika, mis tuleb kiirelt viia vastavusse ühiskonna vajadustega. Üheks oluliseks märksõnaks on hoonete muutmine energiasäästlikumaks, kuid ilma riiklike toetusteta on see väga raske, et mitte öelda – võimatu,” rääkis Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe juhatusse kuuluv Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Renoveerimistoetuste olulisust rõhutas ka Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) tellimusel 2014.aastal valminud ühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring. EKÜLi juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul selgub uuringust, et toetused on renoveerimisotsuse tegemisel olulise tähtsusega. “Oluline on tagada toetus eelkõige neile, kes omal jõul ei ole võimelised renoveerima, otsetoetustel on väga oluline roll,” ütles ta.

Lisaks riiklikule strateegiale ja kohaliku omavalitsuse initsiatiivile on oma roll täita vabaühendustel. Eesti Korteriühistute Liidul täitub tänavu 20 tegevusaasta. “Korteriühistute liidul pole võimalik jagada otsest rahalist toetust, küll aga püüame suuredada korteriühistute teadlikkust renoveerimise osas, panustades nii renoveerimisotsuse langetamise kiirusesse,” rääkis Mardi.

“Renoveerimist takistavaks teguriks on peamiselt teadlikkuse ja eestvedamise puudumine. Eesti korteriühistud on selles vallas Euroopas tõeliseks eeskujuks, sest meie ühistujuhtide teadlikkus ja eestvedamise tahe on väga suur ja nii majad korda saavadki,” nentis ta. Eesti Korteriühistute Liit on ühistute teemal koolitusi pidanud Valgevenes, Ukrainas, Gruusias ja Albaanias, tarbijahariduse alast koostööd plaanitakse ka Leedu Tarbijate Instituudiga.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Põllumaa hind sõltub maa kvaliteedist ning asukohast

25.02.2016 Reet Värnik

Hea mullastikuga ja kompaktsesse maaüksusesse kuuluvat põllumaad on üha vähem saadaval, kuna põllumajandustootjad ning investorid näevad sellisel maal head tulukust, kirjutab Arco Vara kutseline hindaja Reet Värnik.

Põllumaade hinnad on üldiselt tõusuteel. Hinnatõusu tekitavad nii põllumajandussaaduste hinnatõus, põllumajandusettevõtete omavaheline konkurents kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest saadavad toetused.

Kõige viljakamad põllud asuvad valdavalt Kesk-Eestis, kus on levinud leostunud ja leetjad mullad ehk nn pruunmullad. Kõige kehvemad põllumaad on põhjarannikul ja Loode-Eestis.

Leostunud mullad on stabiilse või parasniiske veerežiimiga ning mullareaktsioonilt neutraalsed või nõrgalt happelised. Haritava maa boniteet Kesk-Eestis ulatub 40–60 hindepunktini, osas piirkondades isegi üle 60 hindepunkti.

Võiks arvata, et põllumaa hinda mõjutab maaüksuse pindala, kuid tegelikkuses on pindala mõju hinnatasemele üsna vähetähtis. Kui maaomanik tahab müüa oma nelja hektari suurust põllumaad piirkonnas, kus ümberkaudsed põllud on suure põllumajandusettevõtte omandis või rendil, on suuremad maaomanikud huvitatud maa ostmisest, et kasvatada enda põllumassiivi.

Nii on põllutööde korraldamine mugavam ja igasugune kulu mitu korda väiksem. Maa-ameti uuringust on näha, et suuremate kinnistute naabruses suuremate ja väiksemate maaüksuste pinnaühiku hinnad oluliselt ei erine.

Põllumaa hindamine

Kinnisvarahindaja puutub oma töös põllumaa hindamisega kokku üsna sageli. Üldjuhul siis, kui ta hindab pangalaenu tagatiseks seatavat suurt maamajaga hoonestatud kinnistut, mille kõlvikulises koosseisus on märkimisväärselt ka haritavat maad.

Hoonestamata maa, kus kõlvikulises koosseisus on valdavalt haritav maa, krediidiasutusele laenutagatiseks reeglina ei sobi.

Kinnisvarahindaja puutub põllumaa hindamisega kokku ka siis, kui riik tellib maa erakorralise hindamise. Siinkohal on oluline märkida, et vastavalt maa hindamise seadusele on maa hindaja isik, kellele on valitsuse kehtestatud korras välja antud tegevuslitsents.

Eestis on sellise tegevuslitsentsiga maa hindajaid 32 ja valdav osa neist tegeleb ka elukondliku ja ärikinnisvara hindamisega.

Enamik ostjaist on juriidilised isikud

Põllumaa ostjatest enam kui kaks kolmandikku moodustavad juriidilised isikud, kes toodavad põllumajandussaadusi või vahendavad maatehinguid ehk ostavad ja müüvad maa edasi, ilma et seda ise kasutaks.

On ka selliseid põllumaa ostjatest vahendajaid, kes ostavad ja rendivad maa piirkonnas tegutsevale põllumajandusettevõttele välja. Põllumaa rendihinnad ulatuvad 40–80 €/ha. Valdav osa põllumaa rendihindadest jääb siiski vahemikku 40–60 €/ha.

Põllumaa hinda mõjutab suuresti maa kvaliteet ning selle asukoht. Kui piirkonnas tegutseb üks või mitu põllumajandusettevõtjat, hakkavad pakutava maa vajajad hinnas konkureerima ning sellest tulenevalt võivad mõned põllumaa tehinguhinnad väga kõrgeks kujuneda.

Kui 2011. aastal oli keskmine haritava maa hind Eestis ~1200 €/ha, siis 2014. aastal ulatus see juba umbes 1900 €/ha.

Keskmine hind kajastab nii vabaturu tehingutes kui ka nendes tehingutes, mille puhul ei näidata registris tegelikku tehingusummat või tasutakse osa summast mitterahaliste vahenditega.

Põllumaaga on tehtud tehinguid ka hinnatasemel kuni 4000–5000 €/ha, ent pigem on sellised tehingud erandlikud ning taolised tehingusummad kujunevad tihedas konkurentsis.

Võrumaal tehakse põllumaadega tehinguid hinnatasemel 2000–2900 €/ha, Jõgevamaal kuni 2700 €/ha ning Hiiumaal kuni 2500 €/ha.

Hoonestatud ala eraldatakse ja müüakse edasi

Nii nagu metsamaa puhulgi, on põllumajandusettevõtjad huvitatud ka hoonestatud kinnistute soetamisest, kui kõlvikulises koosseisus on haritavat maad märkimisväärselt ning maa on kvaliteetne. Sellisel puhul ei ole hoonestusel suurt tähtsust ning reeglina mõõdab põllumees hoonestatud ala ja põllumaa lahku ja kinnistab need.

Pärast kinnistamistoiminguid jätab ta põllumaa endale, kuid hoonestatud maaüksuse võõrandab. See on sage suure pindalaga hoonestatud kinnistute puhul, kus kinnistu lahku mõõtmine ning sellega kaasnevad kulud end ära tasuvad.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

SEB Nordic Outlook: globaalne kasv kiireneb, kuid negatiivsed riskid püsivad

25.02.2016 Mihkel Nestor

Maailmamajandus seisab silmitsi probleemidega, mis on suured, keerulised ja tihedalt põimunud. Toorainehindade langus ja USA dollari tugevnemine on raskesse seisu pannud mitme areneva riigi majanduse. Hiina ja naftatootjatest riigid on sunnitud müüma sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvas väärtuses välisvara, avaldades sellega survet globaalsetele aktsia- ja võlakirjaturgudele. Maailmamajandust kujundab USA föderaalreservi esmakordne intressimäärade tõstmine pärast 2006. aastast ning Hiina praeguse rahapoliitilise kursi muutumine pärast 10 aastat stabiilselt kallinenud jüaani. SEB hinnangul saab Hiina maandumine olema sellegipoolest kerge, seda tänu täiendavatele eelarvelistele stiimulitele ja teenindussektori kasvule.

Venemaa ja Brasiilia maadlevad tõsiste kasvuprobleemidega ning 2016. aastal jätkub nende riikide majanduse kiratsemine. Tormilised finantsturud on tõmmanud langusesse valuutad ja aktsiaturud. India majanduskasv on vastupidine ning SKP suureneb 7 protsendilt eelmisel aastal ligi 8 protsendini 2016. aastal. Areneva turumajandusega riikide osakaal globaalses SKP-s on ligi 60% ning nende panus maailma majanduse kasvu on viimastel aastatel olnud rohkem kui 80%. Täna on nad samal ajal nii piduriks kui ka riskiteguriks – koos murettekitavate poliitiliste elementidega – maailmamajanduse taastumisele. Naftahinna stabiliseerumine laseb mitmete arenevate majandusriikide valuutadel aasta teises pooles siiski toibuda.

Lääne-Euroopa liigub lühikeste sammudega edasi ning selle majandus muutub vähehaaval tugevamaks. Euroala saab kasu madalatest intressimääradest, naftahinna langusest ja nõrgast eurost. Tarbimise poolt tagant tõugatavale kasvule aitab kaasa madal inflatsioon, mis suurendab leibkondade ostujõudu, samas kui töötus väheneb. Oodata võib ka ettevaatlikku kapitalikulude suurenemist tänu suhteliselt kõrgele võimsuse ärakasutamisele. Eeldame, et euroala SKP kasv sellel aastal on 1,9 protsenti ja jõuab 2017. aastal 2,0 protsendini. Rändekriisi mõju majandusele tervikuna on suhteliselt väike, ehkki poliitiline ebakindlus suureneb. Vahepeal aga pannakse proovile Euroopa Liidu koostöövõime olukorras, kus Ühendkuningriik võib liidust lahkuda. Meie põhistsenaarium on see, et nn Brexiti ohtu välditakse ja Ühendkuningriik jääb liikmeks edasi, kuid erinevad vaated ELi tuleviku osas jäävad tekitama pingeid Londoni ja Brüsseli vahel.

USA majandus on riigisiseselt tugev, kuid rahvusvaheline olukord mõjutab seda rohkem kui tavaliselt. 2015. aasta viimased kuud olid nõrgad. Eeldame, et SKP kasvab 2016. aastal samamoodi kui 2015. aastal – 2,4 protsenti. 2017. aastal on kasv marginaalne, jõudes 2,7 protsendini. Ameerika tootjaid pitsitab dollari peaaegu 20%-line kallinemine (püsihindades arvutatuna) viimasel 18 kuul. Naftahinna langemise mõju erineb rohkem: investeeringud naftasektorisse vähenevad, samas on leibkondade ostujõud olulisel määral suurenenud. Tootmissektori osakaal majandusest on kokku kuivanud ja kasvavast teenindussektorist on saamas tähtsam taganttõukav jõud USA majandustsüklis. Kui ajalooliselt on majanduslangust põhjustanud tasakaalust väljas sisemajandus, siis nüüd aitab tasakaal majanduses saavutada USA-l aastatel 2016 ja 2017 trendist suurema majanduskasvu, ehkki see ei ole muljetavaldav.

Üldiselt domineerivad globaalselt inflatsiooni vähendavad jõud tänu tootmisvõimsuse ülejäägile ja palkasid allapoole suruvatele teguritele, samuti globaliseerimisele ja digitaliseerimisele. Enamikus riikides on inflatsiooni tõusu taaskord edasi lükanud värske naftahinna langus. Ressursside suurem kasutuselevõtt aitab piirata deflatsiooni riski. Ameerika Ühendriikides toob töötuse alanemine kaasa palgatõusu, seda eelkõige 2017. aastal. Ettepoole vaadates usume, et inflatsioon suureneb, kuid jääb alla enamiku riikide inflatsioonisihtidest meie prognoositava perioodi lõpuks.

2016. aastal on globaalne rahapoliitika ekspansiivsem. Tundub, et rahutud finantsturud provotseerivad keskpankasid kehtestama uusi stiimuleid. Murettekitavalt madalad inflatsiooniootused ühenduses kasvu vähenemise ohuga sunnivad Euroopa Keskpanka (EKP) ja intressimäära alandama ja laiendama varade ostu programmi. Euro ja dollari vahetuskurss jõuab selle aasta lõpuks tasemeni 1,03 ja tõuseb 2017. aasta lõpuks tasemeni 1,5.

Arvestades väheneva inflatsiooni tõttu ohtu reaalintresside kasvuks, on paljudel keskpankadel raske näha ette oma stiimulite lõpptulemust. Tundub, et aina enam keskpanku nõustuvad, et lühiajaline reaalne tasakaalus intressimäär on null või isegi negatiivne. Muu hulgas viitab see sellele, et tulevikus on intressitõus järk-järguline ja varasemaga võrreldes ettevaatlikum ning pikaajaliste riigivõlakirjade tulususe normaalset taset tuleks alandada. Madala inflatsiooni pikk periood sunnib keskpankasid ümber hindama seda, kui suures ulatuses peaksid pikaajalised ja struktuursed jõud rahapoliitikat mõjutama. Samuti on tõenäoline, et keskpangad on sunnitud tunnistama, et inflatsioonisihtide saavutamine võib võtta rohkem aega kui tavapäraselt.

Eesti peamistes kaubanduspartneritest kimbutab Soomet jätkuv stagnatsioon ja konkurentsivõimega seotud probleemid. Majanduspoliitika eesmärk on stabiliseerida riigi rahandus ja tegeleda ühtlasi struktuurse kasvu probleemidega. Soome SKP kasv jõuab sellel aastal 0,4 protsendini ja 1,1 protsendini 2017. aastal – kasvu toidavad osaliselt madalad intressimäärad ja nõrk euro. Eesti peamise ekspordipartneri Rootsi jaoks lõppes 2015. aasta majandusbuumiga ja tööhõive kasvab kiiresti. Tulevikku vaadates domineerivad aga negatiivsed riskid, mille põhjus on sisemajanduse kasvav tasakaalustamatus. Suurimad kasvumootorid on investeeringud eluasemetesse ja tarbimine, mida osalt stimuleerib rändekriisist johtuv suurem nõudlus.

Eesti majanduskasv peaks prognoosi kohaselt 2016. aastal kiirenema 2,4% juurde. Seda toetab peamiste kaubanduspartnerite impordinõudluse suurenemine ja Venemaa languse aeglustumine. Paranemist toetab mõõdukas investeeringute kasv, mida põhjustab ettevõtte suurem kindlus tuleviku osas ja Euroopa Liidu tõukefondide vahendite jõudmine majandusse. Kuigi töötus 2016. aasta jooksul marginaalselt suureneb, püsib majapidamiste tarbimine tugev.

Mihkel Nestor
majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eluasemelaenu võtmise riskid saavad paremini maandatud

25.02.2016 Tõnu Toompark

Riigikogu täiendas täna võlaõigusseadust muudatustega, mis kaitsevad senisest paremini kinnisvaralaenu abil endale kodu ostvaid inimesi.

„Eluasemelaenu võtmine on tarbijate jaoks üks olulisemaid finantsotsuseid, kus reeglina on laenu tagatiseks soetatav kinnisvara. Need eripärad koos riskiga, et kohustuste täitmata jätmisel võib inimene oma kodust ilma jääda, tingisid vajaduse laenuvõtjaid enam kaitsta. Riskid saavad nüüd paremini maandatud,“ ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Edaspidi kohustab seadus laenuandjat andma elamukinnisvara puhul tarbijale märksa põhjalikumat lepingueelset teavet, et inimesed saaksid langetada võimalikult kaalutletud otsuse. „Samuti saab laenuvõtja õiguse taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust seitsme päeva jooksul. Siiani sellist võimalust polnud,“ märkis Pikhof.

Vastutustundliku laenamise regulatsioon täpsustub Pikhofi sõnul sättega, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. „Kui pank rikub hoolsuskohustust inimese krediidivõime hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusejärgsele intressimäärale, mis praegu on 0,05 protsenti,“ lisas ta.

Antud seadusega võttis Eesti ühtlasi üle Euroopa Liidu vastava direktiivi, mille lähtekohaks olid omakorda üleilmse finantskriisi ajal enamikes riikides tekkinud probleemid.

Tartu maantee algusse kavandatakse kõrghoonet

25.02.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatas detailplaneeringu, millega soovitakse luua võimalus rajada Tartu mnt 17 kinnistule kuni 42 maapealse korrusega hoone.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta 0,35 ha suuruse Tartu mnt 17 kinnistu ärimaa sihtotstarve elamu- ja ärimaaks ning määrata ehitusõigus kuni 42 maapealse ja kuni 3 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks.

Ühtlasi algatati Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus omab olulist keskkonnamõju.

Planeeritav maa-ala asub Tartu maantee, Gonsiori, E. Viiralti ja Kivisilla tänava vahelises kvartalis, linnaehituslikult olulises kohas linna keskuses. Kontaktvööndis paiknevatel hoonetel on kuni 27 korrust. Ärimaa sihtotstarbega Tartu mnt 17 kinnistu omanik on OÜ Viis Veeringut. Kinnistul asub 3-korruseline endine kauplus „Turist“, mis on ümber ehitatud ööklubiks.

Planeeritav maa-ala jääb Tartu maantee sihilisse Tallinna vanalinna muinsuskaitsealaga liituvasse vaatekoridori, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Planeeritav ala jääb teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohase Maakri kõrghoonete piirkonna 9. kvartalisse, kus hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus on 130 meetrit. Kavandatav on teemaplaneeringuga kooskõlas.

Kõrghoonete teemaplaneeringule korraldatud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena on eksperdid teinud ettepaneku, et kuna kõrghooned on olulise keskkonnamõjuga objektid, on iga kõrghoonet taotleva detailplaneeringu puhul vaja läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine kõrghoonete mõju ulatuse täpsemaks määratlemiseks.

Teemaplaneeringu kohaselt tuleb kõrghoone või kõrghoonete grupi kavandamisel mingisse piirkonda arvestada nende mõju avalikule välisruumile ja inimesele ning looduskeskkonnale ja liiklusele.

Kuna Tartu mnt 17 kinnistu ümbrus on tihedalt hoonestatud linnakeskkond, tuleb antud detailplaneeringu puhul hinnata mõju eelkõige linnaruumile ning nii olemasolevale kui ka planeeritavale elukeskkonnale. Planeeritavasse kõrghoonesse kavandatakse nii äri- kui eluruumid. Detailplaneeringus kavandatava tegevuse mõju hindamisel tuleb arvestada ka teiste piirkonnas paiknevate ja kavandatavate hoonetega ning võimalike kumulatiivsete mõjude avaldumisega. Detailplaneeringus tuleb hinnata ka võimalikku mõju kultuuriväärtustele ning linnaruumile, sh visuaalset mõju, mis seisneb eelkõige vaadete muutumises.

Kinnisvarakoolis on uus koolitus “Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused” toimub 26/02/2016

25.02.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 26/02/2016 koolitus “Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused”. Koolitust viib läbi RMK kinnisvaraosakonna juhtaja Andrus Lauren.

Praktiline kinnisvarakoolitus annab teadmised kinnisvaraomaniku õigustest ja kohustustest ning valdkonda reguleerivaist õigusaktidest. Koolitusel saab konkreetseid nõuandeid, kuidas toimida keerulisemates olukordades.

Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaraomanikele, kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes töötavatele inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega, korteriühistute juhtidele ja liikmetele ning kinnisvaramaakleritele, kes vahendavad tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus “Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused” toimub 26/02/2016 kell 9:00-14:00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eluasemelaenude jääk kasvas aastatagusega võrreldes 4,2%

25.02.2016 Mari Tamm

Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas jaanuaris aasta võrdluses 5,4%
Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal laenuportfellis on 1,2% ehk viimaste aastate väikseim
Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kiire kasv jaanuaris jätkus, aasta võrdluses 11%

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli jääk kasvas jaanuaris aasta võrdluses 5,4%. Portfelli aastakasv oli detsembris ja jaanuaris varasemast kiirem peamiselt ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli tõttu. Kuuga suurenes ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute kogumaht 57 miljoni euro võrra, 16,1 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli stabiilne kasv jätkus. Kahel viimasel kuul on ettevõtete laenukasv olnud varasemast kiirem, kuid enne seda oli laenukasv tagasihoidlikum baasefekti tõttu, sest 2014. aasta lõpus ning 2015. aasta alguses täpsustati statistikas klientide tegevusalasid. Kokkuvõttes on ettevõtete laenukasv olnud sama kiire kui eelmisel aastal keskmiselt. Teistest tegevusaladest kiiremini on viimase poole aasta jooksul kasvanud tööstus- ja kaubandusettevõtete laenude ja liisingute portfell.

Eluasemelaenude jääk kasvas jaanuaris aasta võrdluses sama palju kui eelmise aasta lõpus, 4,2%. Uusi eluasemelaene väljastati jaanuaris aasta algusele omaselt väiksemas mahus kui varasematel kuudel. Majapidamiste muude laenude jäägi kasv kiirenes, 5,9%ni. Selle taga on autoliising, mis suurenes kahel viimasel kuul aasta võrdluses 16%.

Laenude keskmised intressimäärad ei ole viimastel kuudel eriti muutunud. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli kolmandat kuud järjest 2,2%. Ka ettevõtetele jaanuaris väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli sama kõrge kui eelnevatel kuudel, 2,2%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis moodustas kuu lõpus 1,2%. Pikemajaliselt viivises olevate laenude maht oli jaanuaris viimaste aastate väikseim, umbes sama suur kui aasta lõpus.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste mahu kiire kasv jätkus ka jaanuaris, aasta võrdluses 11%. Viimase poole aasta jooksul on ettevõtete hoiused kasvanud tempokamalt kui majapidamiste omad: jaanuaris aasta võrdluses vastavalt 16% ja 8%.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Palju õnne, Eesti Vabariik

24.02.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Korterelamud saavad haljastustoetust

23.02.2016 Tallinn.ee

Projektis „Roheline õu“ osalemiseks korteriühistutelt taotluste vastuvõtt algab 7. märtsil.

Tallinna linn toetab alates 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel – kolme aasta jooksul on kokku 272 korteriühistule toetusteks eraldatud kokku enam kui 150 000 eurot. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti. Ühtlasi soovitakse projektiga aidata kaasa Tallinna saamisele 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Abilinnapea Eha Võrk tõdes, et heakorrastatud õuesid tekib üha juurde ning projektis osaleda soovivate korteriühistute hulk aina kasvab. „See on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha. Kutsun korteriühistuid projektis osalema,“ ütles Võrk.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 1000 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 140 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Taotlusvoor kestab 30. aprillini. Lisainfo:http://www.tallinn.ee/est/rohelisemtallinn/

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Maaklerilepingutest tõsiselt

23.02.2016 Sandra Vask

Ütlen kohe ära, et tegemist ei ole maaklerilepinguid kõrgendavasse valgusesse tõstva artikliga, mis püüab teid tulihingeliselt veenda kirjutama alla kõigele, mida maaklerilepinguna esitletakse.

Fakt on see, et leping on dokument ja tuleb kriitilise pilguga kontrollida, millele alla kirjutatakse. Leping ei anna maaklerile vabu käsi, tegemaks müüja kinnisvaraga kõike, mis pähe tuleb. Müüjal on õigus maakleri tegevust lepingu täitmisel kontrollida ja veenduda, et teenus on kvaliteetne.

Tõsiasi on ja jääb, et nagu iga teine leping, tuleb ka maaklerileping otsast lõpuni läbi töötada ja küsimuste tekkimise korral, need ka esitada. Samuti on oluline koos maakleriga kirja panna erikokkulepped ning –soovid, kuidas ja mida teenusest oodatakse.

Miks on maaklerileping vajalik?

Vastus sellele on lihtne – maaklerid ei müü teie muruniidukit või riidekappi, tegemist on kinnisvara müügiga, milles sageli figureerivad suured summad. Protsess võib olla pikk, detailiderohke, eriteadmisi vajav ning võib-olla isegi emotsionaalne. Kui kogu eelmainitud protsessi kinnitab vaid suusõnaline kokkulepe: „Müü ära“, siis pole see just kuigi turvaline ning jätkusuutlik kokkulepe, ei müüja ega maakleri vaatevinklist.

Maakler lähtub oma töös Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Heade Tavade Koodeksist ja juhindub oma tegevuses kinnisvaramaaklerite teenuse standardist EVS-EN 15733:2010, mille täitmine fikseeritakse ka maaklerilepingus. Kutseliste maaklerite puhul on koodeksi ning standardi täitmine juba kutsest tulenev kohustus. Kutseta maakler lähtub aga oma kinnisvarabüroo ettekirjutustest ning sageli lepingust. Seega tasub alati usalduse kinnitamiseks uurida ka büroo tausta.

Standardis määratletakse nõuded kinnisvaramaaklerite teenustele, mille hulka kuuluvad: nõustamine (kinnisvara turuväärtuse kohta teabe esitamine jms); kinnisvara turustamine ja reklaamimine; ostu- ja müügialased teenused; üürileandmise ja üürilevõtmisega seotud teenused; kinnisvaraga seotud õiguste kehtestamine, omandamine ja registreerimine; ehitiste ning kruntide mõõdistamine; lepingute koostamine; kinnisvara ülevaatamine ja näitamise korraldamine; kontaktide loomine ja müüja ning ostja vahelise suhtluse korraldamine.

Ühtlasi on lepingus detailselt välja toodud kõik maakleri kohustused kogu müügiga seotud protsessi juhtimiseks.

Kui lähtume tõesti vaid „Müü ära“ mentaliteedist, siis võime järeldada, et kõik eelmainitud nõuded maakleri tööle, mis ei ole lepingulise kokkuleppega fikseeritud, on tegelikult suusõnalised ja nende olemasolu on vaja eraldi tõestada. Taolise kokkuleppe olemasolu tõestamiseks on vaja tunnistajaid või kirjalikus vormis esitatud materjali, tõendamaks et maakleril oli kohustus. Seega kui tekib olukord, et maakler saab kinnisvara müümiseks võtmed ja lause „Müü ära“ ning sealjuures pole lepingut sõlmitud, siis võib eeldada, et ka likviidne kinnisvara võib seista niimoodi mitu kuud.

Miks see nii on? Lepinguline kokkulepe raamib maakleri tegevust, seega tuletab talle ka pidevalt meelde, et tal on kohustused oma kliendi ees. Sageli pööratakse konkreetselt nende klientide kinnisvara müümisele rohkem tähelepanu, kellega on sõlmitud leping, sest antud klient on teadlik oma õigustest ja on seadnud maaklerile määratletud kohustused. Ka probleemide tekkimisel on võimalik antud juhul tugineda konkreetsele dokumendile. Selle kõrval jääb suusõnaline kokkulepe häguseks ja ebamääraseks.

Maaklerileping ei seo Sind käest ja jalust

Väga levinud on kartus,et kui maakler hakkabki kinnisvara müüma, siis on klient maakleriga seotud igavesti. Samuti on levinud ka arvamus, et kui leping soovitakse ka mingil põhjusel lõpetada, siis langevad kliendile kaela üüratud kulud ning maaklertasu tuleb ikka sajaprotsendiliselt katta, ka juhul kui maakler pole olnud suuteline kliendi kinnisvara müüma.

Millist rolli mängib kliendi seotus maakleriga, saab vastata lepingulise seotusega. Lepingus märgitakse tähtaeg, millal kaotab antud dokument oma kehtivuse. Seega ei ole tegemist eluaegse lepinguga, mida pole mitte mingil moel võimalik ka enne tähtaega lõpetada.

Enne tähtaega on võimalik leping lõpetada, kui maakler pole täitnud oma lepingulisi kohustusi. Samuti on võimalik esitada ka pretensioon maakleri tööle, kui maakler on kinnisvara müümisel olnud passiivne.

Maaklerteenuse eest tasumist reguleerib VÕS § 667. Käesoleva paragrahvi lõige 1 määratleb, et lisaks teenustasule on maakleril võimalik nõuda ka muude kulude hüvitamist. Tõsi on, et kinnisvarabüroo teeb samuti suuri kulutusi, et kliendi vara müüa. Sealjuures on aga kõige olulisem mõista, et kui maaklerteenust osta, siis lepitakse eelnevalt lisatasude osas kokku. Keegi ei hakka tasusid kliendilt nõudma, kui selles pole kokkulepet saavutatud.

Kui aga tekibki olukord, et leping tuleb enne tähtaja saabumist kliendi poolt lõpetada, siis seda situatsiooni reguleerib teenuse eest tasumise osas VÕS § 667 lg 2. Antud paragrahv määratleb, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita ehk kui tehingut ei toimu, siis võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Ka siinkohal pööran tähelepanu, et eraldi tasunõude esitamiseks peab olema kokkulepe. Seega tuleb anda kliendil teadlikult oma kinnitus valmisolekule teenuse eest tasuda. Kui klient pole juba lepingu sõlmimise faasis antud kokkuleppega nõus, siis midagi sellelt kliendilt nõuda vastu tema tahtmist ei saa.

Seega saame vastata eitavalt küsimusele, kas maaklerileping seob kätest ja jalgadest. Lepingu tähtajad on paindlikud ning tasudes on alati võimalik kokku leppida.

Kes koostab maaklerilepingud?

Igas kinnisvarabüroos peaks olemas jurist või juriidilist teenust osutav isik, kes maaklerilepingud koostab, neid kontrollib ning vajadusel ka kliendi erisoovid lepingusse kirja paneb. Igasuguste hilisemate probleemide tekkimise vältimiseks on vajalik, et lepingud on juriidiliselt korrektselt vormistatud ning ka sisu vastab kehtivatele õigusaktidele.

Lõpetuseks tuletan veel algust meelde, milles seisneb maaklerilepinguga olulisus. Antud dokumendiga tagatakse müüjale õigus maakleri tegevust lepingu täitmisel kontrollida ja veenduda, et teenus on kvaliteetne, professionaalne, turvaline ning kliendisõbralik. Tuletan meelde ka seda, et kui antud dokumenti maakleriga sõlmitud ei ole, siis juhib maakler oma tegevust ise ning müüjal ei ole otseselt võimalik esitada argumenteeritud nõudeid, kui maakler on oma tegevusega probleeme tekitanud.

Sandra Vask
Tartu kontori maakler

Käsiraamat aitab koduostjaid

23.02.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“ annab praktilist nõu kodu ostmise protsessi algusest lõpuni. „Nõuanded koduostjale“ autor on kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

„Kodu osta sooviv inimene enamasti maaklerite tegevusväljast eemale, sest kinnisvaramaaklerid tegelevad enamasti kinnisvaraobjektide ja -omanikega. Sel põhjusel saigi kokku pandud praktiliste nõuannete kogumik, mis aitavad inimest kodu ostmise igal sammul,“ räägib käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.

„Kodu ostmine on enamuse inimeste elu suurim rahaline tehing. Enamus inimesi teeb kinnisvaratehinguid kord-paar elu jooksul. Nii ei kogune piisavalt teadmisi ostuprotsessi parima kavandamise osas. Hästi läbimõeldud kodu ostmise käigus saavutatav protsendi või mõne suurune kokkuhoid võib olla märgatav rahasumma, mis on võrreldav inimese mitme kuu sissetulekuga,“ mõõdab Tõnu Toompark käsiraamatu praktilist väärtust.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on kirjastamise kõrval keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Täiendav info

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/nouanded-koduostjale-sisukord.pdf
Käsiraamatu ostmine: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Mis toimub kinnisvara turunduses aastal 2016?

23.02.2016 Kadi Murr

Kinnisvara turundus on muutunud järjest keerukamaks ja nõudlikumaks. Veelgi enam on süvenemas digiajastu, kus kogu elu koondatakse mobiili ja nutiseadmetesse ning see omakorda toob inimestes välja soovi tunda, et nende poole pöördutakse personaalselt.

Samuti soovitakse rohkem tähelepanu ning kaasamist.

Tavapärased meediapinnad on muutumas tapeediks.

Telereklaamid hakkavad järjest rohkem trügima saatesse ja sarjadesse. Seda lihtsal põhjusel. Meil on järelvaatamine ja salvestamine. Elu muutub iga päev järjest kiiremaks ning saateid nende esitamise kellaajal vaadata ei jõuta. Kuna on võimalus seda teha vabalt valitud ajal järelvaatamisest või nutiseadmest, siis tavapärane reklaamipaus jääb nägemata. Nähtavaks kohaks teles on eetrikleebised saate ajal.

Sama saatus on internetireklaamidel. Suur hulk inimesi on avastanud enda jaoks Ad-blocki, tänu millele ei nähta suurt osa interneti lehtedel olevaid bännereid. Ülejäänute jaoks on reklaam lehel muutunud pigem tapeediks. Mõelgem hetkeks, mis reklaami me eile uudiseid lugedes märkasime?

Välireklaami erilahenduste osas nähakse iga päev järjest rohkem vaeva, et mõelda välja midagi teistmoodi, mida veel tehtud pole, et eristuda massist.

Mida siis kinnisvara turundamises on vaja teha, et silma paista?

Mobiili rakendused. Selleks, et olla seal, kus on sinu kliendid, tuleb olla mobiilis. Järjest rohkem leiavad ettevõtted enda jaoks rakenduste maailma, et panna kasutajaid rohkem tarbima nende tooteid ja teenuseid. Kodulehed peavad täna olema juba kindlasti mobiilile kohandatud ning lisafunktsionaalsusega. Mobiil on liikuv vahend. Seda on hea ära kasutada lokaliseerimiseks, oma erinevate valdkondade, piirkondade reklaamimiseks.
Mobiilireklaam. Lisaks erinevatele rakendustele, tarbivad kliendid ka sotsiaalmeediat, uudised jne. Kasuta kinnisvara reklaampinnana mobiili! See on alternatiiviks arvutiekraanile. Kuna kodulehed on ka juba mobiilis, siis on siin sama hea võimalus call-to-actioniks.
Big Data ehk kliendi tundmine. Tänasel infoajastul on meil kätte saadav väga suur hulk andmeid. Interneti „küpsiste“ kogumine on juba eilne päev. Ka mobiili kasutusel jääb maha väga suur hulk andmeid, mida saame oma kliendi tundma õppimisel ära kasutada. Eduka reklaami aluseks on mõelda nagu meie tarbija, olla seal, kus on meie tarbija ning käituda nii, nagu nad soovivad. Küsitlused ei anna meile seda täiesti ausat tagasisidet. Ainus viis on viia end nende tasemele ja nende harjumusi ja käitumisi jälgida.
Kliendi kaasamine. Maailm me ümber on muutunud väga tehniliseks. Paljudes kohtades on ära kadunud inimfaktor. Poodides on võimalik maksta iseteeninduskassades või tellida kaup koju ilma toast välja minemata. Meie klientidel on tekkimas järjest rohkem soov tunda end vajatud. Seega on üheks heaks reklaamikanaliks klientide kaasamine oma igapäeva tegevustesse. Anda neile võimalus rääkida kaasa teenuste/toodete paremaks muutmisel, läbi mille me saame nende jaoks teha personaalseid kampaaniad. Olles tark reklaamija, seome nutiseadme ja kliendi kaasamise ning saame juba suurema personaalse lähenemise
Sotsiaalmeedia. Tänapäeval ei mõtle me selle all enam ainult Facebooki, vaid ka Instagrami, Pinteresti, Twitterit jne. Kas me tahame või mitte, aga sotsiaalmeedia kui reklaamikanal ei kao veel kuhugi. Järjest rohkem kasutatakse seda ka kinnisvara reklaamikanalina ning tihtipeale ka erinevate kanalite miksimise ja integreerimisena.
Videoturundus ja Youtube. Suur rõhk on videol. Uus põlvkond, kes peale tuleb on pigem liikuvast pildist infot ammutav. Seega, kui tahad end reklaamida ja olla mõistetud, tuleb panustada videoturundusse ning kasutada ühe kinnisvara reklaamikanalina Youtube`i.
Sisuturundus. Kuna tavareklaam internetis on märkamatud või keelatud tarbija poolt, tuleb enese reklaamimiseks leida nutikamaid lahendusi ning üheks selleks väljundiks on sisuturundus. Uudised ja artiklite lugemine ei ole kuhugi kadunud ning veel kehtib meedias sõnavõim. Seega kui rääkida oma ettevõttest või tootest/teenusest kui ajakirjandus, siis sellel on kordi suurem mõju kui tavareklaamil.
Kliendikogemus ja soovitus. Kõige suuremat tulu saame siiski sellest, kui meie kliendid saavad osaks suurepärasest kogemusest. Pakkudes enamat kui lihtsalt ootuspärast teenust, vallandame soovituste jada, mis iseenesest reklaamib ettevõtet kõige õigemini ning ka tulusamalt. Eks ole seegi teada, et kvaliteetne ja väga hea toode müüb ennast ise. Siiski peab keegi olema see pioneer, kes selle avastab ja kõigile soovitama hakkab.

Kokkuvõtlikult suureneb sellel aastal nutiseadmete kasutamine oma turundustegevustes ning järjest rohkem peame leidma neid mooduseid, kuidas seda kõike ära kasutada õigel ajal, õiges kohas ning õige sõnumiga selleks, et pakkuda meie klientidele suurepärast kliendikogemust suurendamaks soovituste turundust.

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade arv lõi sajandi rekordi

23.02.2016 Tõnu Toompark

2015. aastal sai statistikaameti andmetel ehitusloa 3385 mitteeluruumi kogupindalaga 1 232 000 m². Aastaga kerkisid need näitajad vastavalt 48 ja 41%.

Ehituslubade väljastamise kõrval kasvasid märgatavalt lisaks kasutuslubade arvud. 2015. aastal sai kasutusloa 376 mitteeluruumi pindalaga 223 000 m².

Tähelepanu väärib, et mitteeluruumidele väljastatud ehituslubade arv on tasemel, mis ületab isegi kinnisvarabuumi tippaastaid 2006-2007, mil väljastati “kõigest” 2500-2600 mitteeluruumi ehitusluba.

Mitteeluruumide kasutuslubade kasvunumbrid on ehituslubade omadest tagasihoidlikumad. Aastatagusega võrreldes kasvas väljastatud mitteeluruumide kasutuslubade arv kolmandiku võrra ehk 34%. Valminud mitteeluruumide arv suurenes aastaga 18%.

Kui mitteeluruumide ehituslubade arv 2015. aastal lõi rekordi, jääb kasutuslubade arv selle sajandi tippaastatele siiski alla. 2015. aasta 1051 kasutusloa kõrval väljastati näiteks aastatel 2003-2004 mitteeluruumidele kasutuslubasid 1500-1600.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Tallinna äripindade üüripakkumiste arv kasvas aastaga 13%

23.02.2016 Tõnu Toompark

Jaanuaris oli portaalis KV.EE keskmiselt 2587 äripinna üüripakkumist. Aastaga on äripindade üüripakkumiste arv kasvanud 13%.

Suurim äripindade üüripakkumiste hulk asub kesklinnas. Kesklinnas ootab üürniku 1043 üüripakkumist ehk aastatagusest 14% enam. Haabersti üüripakkumiste hulk portaalis KV.EE on seevatsu aastaga kerkinud isegi 83%. Haaberstis oli jaanuaris 97 äripinna üüripakkumist.

Äripindade üüripakkumiste arv on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud Mustamäel ja Vanalinnas. Mustamäel oli jaanuaris portaalis KV.EE andmetel 276 ja Vanalinnas 78 vaba äripinda, mis on vastavalt 16 ja 8% mullusest vähem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	01/2015	01/2016	Muutus, %
Haabersti	53	97	83%
Kesklinn	909	1 043	15%
Kristiine	259	288	11%
Lasnamäe	350	410	17%
Mustamäe	328	276	-16%
Nõmme	108	108	0%
Pirita		27	NA
P-Tallinn	180	216	20%
Vanalinn	85	78	-8%

Tallinn	2 296	2 587	13%

Eesti	2 936	3 325	13%
Harjumaa	2 453	2 862	17%

Narva	13	33	154%
Pärnu	38	40	5%
Tartu	327	265	-19%

EAL: arhitekt Ülar Marki Valgetähe teenetemärk on tunnustus kogu Eesti arhitektuurivaldkonnale

22.02.2016 Tõnu Toompark

Arhitekt ja endine Eesti Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark pälvib 23. veebruaril presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi pühendumuse ja silmapaistvate saavutuste eest kutsevaldkonnas. Eesti Arhitektide Liidu (EAL) presidendi Indrek Allmanni kinnitusel on Ülar Marki esile tõstmine kõrgel riiklikul tasemel tunnustus kogu Eesti arhitektuurivaldkonnale.

„Igal elualal on oluline, et selle esindajaid tunnustatakse. See paneb kaasa elama ja tundma, et meie püüdlusi on hinnatud ja tähele pandud,“ sõnas EALi president Indrek Allmann. „Ülar Mark on läbi aastate üks väheseid arhitekte, kes sellise tunnustuse osaliseks saab. Tema puhul tuleb eriti esile tõsta ühiskondlikku aspekti. Ta on olnud olulistel hetkedel Eesti Arhitektide Liidu juht ja eestkõneleja – konkreetselt võiks siin välja tuua Sakala keskusega seotud vaidlust. Ta on seisnud kvaliteetse linnaruumi eest ja on olnud Narva linna peaarhitekt. Usun, et arhitektide jaoks on siin kolm olulist aspekti – et president tunnustas meie tegevusvaldkonda, sotsiaalset aktiivsust ja inimest, kes esindab just neid väärtusi, mida arhitektuurkond kõrgelt hindab.“

„Kuid see on kõik alles algus – Eesti avalik ruum ei ole sugugi valmis, kaugel sellest,“ märkis Indrek Allmann. „On vaja reaalseid asju ära teha, mis oleksid ka edaspidi selle tunnustuse väärilised. Kujundlikult on Ülar Mark see, kes oma aktiivsemal perioodil täitis riigiarhitekti rolli, mille sisseseadmise eest riigistruktuuridesse me oleme liiduga aastaid võidelnud. Tema tunnustamine aitab loodetavasti liikuda sinna poole, et ühel päeval riigiarhitekt ka reaalselt tööle asub.“

Fakte Ülar Marki tegevuse kohta

Ülar Mark lõpetas Tallinna Kunstiülikooli arhitektuuriteaduskonna 1995. aastal. Ta on arhitektuuribüroo Mark & Tamm OÜ asutaja (alustas tegevust 1996. aastal) ning büroode Urban Mark OÜ (al 2002) ning Allianss Arhitektid OÜ (al 2009) kaasasutaja. Samuti on ta modulaarse hoone KODA seeriatootmise väljatöötamisega tegeleva Kodasema OÜ üks asutajatest (al 2014).
Ülar Marki tuntumad tööd on Eesti Panga galerii, Tallink Spa Hotell, Silgu tänava eramaja Tallinnas, Narva Kreenholmi planeering, Tallinna Kesklinna Ehitusmääruse uurimus ning mahuline kontseptsioon KLEMM. Ülar Marki kaasabil sündinud lavakujundused: Eesti Eurovisiooni lava ja tagatoad ning lavastuse „Sylvia“ lavakujundus Eesti Draamateatris.
Ülar Mark oli Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri õppejõud aastatel 1999-2008 ning Narva Linnaplaneerimise Ameti juhataja/peaarhitekt aastatel 1999–2002. 2006. aastal oli ta X Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku kuraator ja kaasautor, kus sündisid muuhulgas arhitektide ja geograafide koostöös projekt Joint Space ja sotsiaalpositsioneerimisega tegelev ettevõte Positium OÜ.
Aastatel 2006–2007 oli Ülar Mark Eesti Arhitektide Liidu esimees, kus ta käivitas Noore Arhitekti preemia ja osales mitmetes ühiskondlikes diskussioonides mh Solarise keskuse ehitus, Tallinna linnavalitsuse hoone asukoht ja Vabaduse sammas. Postimees tunnustas Ülar Marki 2006. aastal Kultuuriveduri auhinnaga avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest. Täna kuulub ta Eesti Arhitektide Liidu eestseisusesse.
Aastatel 2008–2013 oli Ülar Mark Eesti Arhitektuurikeskuse käivitaja ja juhataja, kus ta algatas tänaseni toimuva Välkloengute seeria (moderaator 2008–2011). Ta oli ka Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB üks algatajaid ja korraldaja aastatel 2011–2013. Ülar Marki teeneks saab pidada linnafoorumite sarja algatamist ja läbiviimist 2009. aastal arhitektide, linnavalitsuste ja arendajate diskussiooni parandamiseks. Selle tulemusel andis Kultuurkapital 2011. aastal linnafoorumite meeskonnale preemia. Ülar Marki ja Eesti Arhitektuurikeskuse eestvedamisel korraldati mitmeid konverentse, algatati Arhitektuuribüroode ekspordi toetus ja laste arhitektuurikool.
Ülar Mark on olnud ka Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti komissar aastatel 2008–2014.
2009. oli ta Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära” laureaat arhitektuurivaldkonnas. Ta oli sihtasutuse Pro Narva asutaja ja nõukogu liige aastatel 2002–2013 ning Presidendi mõttekoja liige aastatel 2012–2016.
Eesti Arhitektide Liit (EAL, www.arhliit.ee) on Eesti arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon. EAL on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EALi põhitegevuseks on arhitektuurialased ekspertiisid – nii arhitektuurivõistluste korraldamine kui kitsamalt konkreetsete objektide ekspertiishinnangud. EALil on 394 liiget, alates 2014. aastast on EALi president Indrek Allmann.