Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturu ülevaade 2016-01

01.02.2016 Tõnu Toompark

Korterid

Narva linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis174 korteritehingut, mida on 3,6% rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Narva korteri keskmine ruutmeetrihind langes viimase aastaga 499 eurolt 481 euroni ehk 3,6%. Ida-Virumaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli neljandas kvartalis 270 € ehk 2014. a tasemest 4,3% madalam.

Kokku toimus Ida-Virumaal 535 korterite ostu-müügitehingut. Narvas ulatus korteri keskmine hind neljandas kvartalis 24 115 euroni, mida on tunamullusest 2,3% rohkem. Aastases võrdluses kasvas Ida-Virumaa korteritehingute arv 4,5%, mille juures langes tehingu keskmine hind 4,1%, 13 305 eurole.

Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturu ülevaade. Narva ja Ida-Virumaa korterituru dünaamika

Allikas: Maa-amet

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Narvas ja Ida-Virumaal on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne.

Üüriturgu elavdavad üksikud ettevõtted ja kõrgkoolide filiaalid, kutseõppeasutused ning gümnaasiumid. 2015. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli Narvas aktiivses müügis ligikaudu 630 ja Ida-Virumaal ligikaudu 1 790 korterit. Aktiivsete üüripakkumiste arv ulatus vastavalt 120 ja 270 korteri kanti.

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Narvas

1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
300 – 500	350 – 1 050	450 – 950

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Hoonestatud maad

Ida-Virumaa hoonestatud elamumaaga toimus 2015. a neljandas kvartalis 93 tehingut, mis jäi eelneva aasta sama kvartali tasemele 8,8% alla. Keskmine tehinguhind langes 7,5% ehk 20 212 euroni. Narva linnas tehti neljandas kvartalis elamutega 31 tehingut. 2014. a samal ajal oli tehinguid 29.

Keskmine tehinguhind langes Narvas 13 058 euroni ehk 9,6%. Tehinguaktiivsus Ida-Virumaa hoonestatud maatulundusmaadega püsis eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, kuid tehinguid oli kvartali jooksul vaid 10. Keskmine tehinguhind langes aastases võrdluses 8,0%.

Hoonestamata maad

Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Ida-Virumaal maatulundusmaadega, millega kaubeldakse üsna aktiivselt. Neljandas kvartalis toimus 125 tehingut hoonestamata maatulundusmaade ja 6 tehingut hoonestamata elamumaadega, mida on vastavalt 32,7% ja 50,0% 2014. a tasemest vähem. Hoonestamata elamumaa pinnaühiku hind tõusis aastaga 6,9% ja jõudis 4,62 euroni. Hoonestamata elamumaa maksimaalne pinnaühiku hind oli 40 €/m².

Hoonestamata maatulundusmaa pinnaühiku hind kasvas 25,0% ja oli neljandas kvartalis 3 000 €/ha kohta, mis näitab metsamaa ja haritava maa osatähtsust omanikku vahetanud maade kõlvikulises koosseisus. Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist.

2015. a neljandas kvartalis müüdi Ida-Virumaal 55 juhul puhast metsamaad ja 7 juhul haritavat maad. Metsatehinguid oli tunamullusest 29,5% vähem ja haritava maa tehinguid 65,0% vähem. Metsamaa hektari keskmine hind püsis põhimõtteliselt eelneva aastaga samal tasemel, 2 025 eurol. Haritava maa hektari keskmine hind tõusis 2 016 eurole ehk 2,6%.

Äriotstarbega maad

Narva linna piires toimuvad vaid üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis-, äri- ning segamaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega küll rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest konkreetse, sageli erihuvidega ostja jaoks.

Prognoos

Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel stabiilsel kursil. Aasta esimeses ja teises kvartalis on traditsiooniliselt oodata tehinguaktiivsuse ja keskmise hinna mõõdukat tõusu. Pikemas perspektiivis võib kinnisvaraturule mõju avaldada esimesel poolaastal toimuv masskoondamine.

Järelturu korterite tehinguhinda mõjutavad ostjale üle tulevad kommunaalteenuste võlad, vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Ida-Virumaa kinnisvara, mis paikneb suuremate tööandjate, koolide, lasteaedade, kaupluste ning korraliku ühistranspordita aladel, on keeruline müüa, kuna traditsiooniliselt põlevkivitööstusele üles ehitatud piirkondade majanduslik aktiivsus väheneb.

Erandiks on põhjaranniku suvituspiirkonnas asuv kinnisvara, mille järele on jätkuvalt nõudlust. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt asukoht, vara ja hinna vastavus.

Tasub tähele panna, et Narva ja Ida-Virumaa kvartalivalimi väiksuse tõttu omavad üksikud tehingud keskmistele näitajatele olulist mõju kõigis varaklassides. Kinnisvaraturu üldisi arenguid silmas pidades hinnalangust näha ei ole, pigem liiguvad kinnisvarahinnad mõõdukalt tõusvas trendis. Täpsema info saamiseks konsulteerige piirkonda tundva kogenud maakleri või kinnisvarahindajaga.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Möödunud aastal sõlmitud rendilepingute aastatasu on kokku 402 572 eurot

01.02.2016 Tõnu Toompark

Maa-amet korraldas 2015. aastal enampakkumisi 522 kinnisasja rentimiseks ja sõlmis 400 kinnisasja rendilepingut. Rendile antud kinnisasjade kasutusala moodustas kokku 4192 hektarit ja sõlmitud rendilepingute aastatasu kokku on 402 572 eurot.

Riigivara anti rendile üle Eesti kõigis maakondades. 2015. aastal suunati renti kõige enam maid Harjumaal ja kõige vähem Hiiumaal. Harju maakonnas oli enampakkumisel kokku 177 kinnisasja, kasutusala pindalaga 1507 ha, mis moodustas 34% kõigist rendis olnud kinnisasjadest. Kõige vähem riigimaid oli rendi enampakkumisel Hiiu maakonnas – 4 kinnisasja kogupindalaga 20 ha.

Kõige rohkem rendilepinguid sõlmiti 2015. aastal Harju maakonnas – 148 kinnisajale, kasutusalade kogupindalaga 1349 ha. Kõige vähem rendilepinguid sõlmiti Hiiu maakonnas – 3 kinnisajale, kasutusalade pindala kokku 19 ha. 56 kinnisasja osas kasutasid seni maad õiguslikul alusel (valdavalt ajutise kasutamise lepinguga) kasutanud isikud eelisõigust.

Põllumaa rendi keskmine alghind oli vahemikus 39-151 eurot/ha. Enampakkumisel kujunenud keskmised kasutustasud jäid vahemikku 63-200 eurot/ha. Kõige kõrgemaks kujunes kasutustasu Tartu maakonnas – 200 eurot/ha (alghinna keskmine 151 eurot/ha), kõige madalam kasutustasu kujunes Pärnu maakonnas – 63 eurot/ha (alghinna keskmine 39 eurot/ha).

Üldisest tasemest kõrgemaks kujunesid kasutustasud veel Jõgeva maakonnas – 128 eurot/ha, Saare ja Viljandi maakonnas – 120 eurot/ha ning Võru maakonnas – 119 eurot/ha. Rendihinna suur erinevus sõltub peamiselt maa asukohast, kvaliteedist ja põllumaa nõudlusest vastavas piirkonnas.

Kokku (aastatel 2005-2015) on Maa-amet põllumajanduslikule rendile andnud 1139 kinnisasja, kasutusala pindalaga 15 931 ha. Sõlmitud rendilepingutest laekub riigieelarvesse iga-aastaselt tulu kokku 1,57 miljonit eurot.

2015. aastal renti suunatud ja rendile antud kinnistute ülevaade maakondade kaupa

	2015 rendile andmiseks suunatud		2015 Renditud		2005-2015 rendile antud, siiani kehtiva rendilepinguga maad kokku
Maakond	Kinnistute arv	Kasutusala pindala (ha)	Kinnistute arv	Kasutusala pindala (ha)	Kinnistute arv	Kasutusala pindala (ha)
Harju maakond	177	1507	148	1 349	376	4847
Hiiu maakond	4	20	3	19	6	78
Ida-Viru maakond	43	378	24	213	123	1822
Jõgeva maakond	25	283	18	199	57	1016
Järva maakond	9	47	8	44	35	576
Lääne maakond	21	165	13	98	34	508
Lääne-Viru maakond	24	276	16	207	51	842
Põlva maakond	37	203	24	139	39	263
Pärnu maakond	20	695	17	687	80	1660
Rapla maakond	21	236	14	194	44	698
Saare maakond	56	340	48	305	111	962
Tartu maakond	26	250	18	200	66	953
Valga maakond	23	248	19	231	44	479
Viljandi maakond	14	132	10	97	17	439
Võru maakond	22	216	20	210	56	788
Kokku	522	4996	400	4 192	1139	15931

Möödunud aastal laekus maa müügist riigieelarvesse ligi 10 miljonit

01.02.2016 Tõnu Toompark

Maa-amet korraldas 2015. aastal enampakkumisi 995 kinnisasja müümiseks ja sõlmis 599 kinnisasja eraomandisse võõrandamise lepingut. Kokku võõrandas amet 2653 hektarit maad, millest laekus riigieelarvesse 9,99 miljonit eurot.

Maa-amet korraldas riigimaa müügiks enampakkumisi kõigis Eesti maakondades. Nagu varasematel aastatel nii suunati ka mullu kõige enam maid müüki Harjumaal ja kõige vähem Hiiumaal. Harju maakonnas oli enampakkumisel kokku 152 kinnistut kogupindalaga 459 ha, mis moodustas 15% kõigist müügis olnud kinnistutest. Hiiu maakonnas oli müügis 8 kinnistut kogupindalaga 23 ha.

Kõige enam oli müügis maatulundusmaad – 700 kinnisasja kogupindalaga 3908 ha. Keskmine müügis olnud maatulundusmaa oli 5,58 ha suurune, pakkumisi tehti 73%-le müügis olnud maatulundusmaa kinnisasjale. Kõige edukamad olid maatulundusmaade enampakkumised Valga maakonnas, kus pakkumised tehti koguni 95%-le müügis olnud üksustest. Samas aga Ida-Viru maakonnas tehti pakkumisi üksnes pooltele müügis olnud üksustest.

Enampakkumiste alghindade kogusumma oli 6,81 miljonit eurot. Müüki suunatud maatulundusmaade keskmine alghind oli 1742 eurot/ha, keskmiseks müügihinnaks kujunes 2450 eurot/ha. Kõige kõrgemaks kujunes maatulundusmaade hind Rapla maakonnas (keskmiselt 3513 eurot/ha) ja kõige madalamaks Lääne-Viru maakonnas (keskmiselt 1195 eurot/ha).

Müügis olnud maatulundusmaadest valdava osa ehk 71% moodustasid põllumaad, ülejäänud olid metsamaa üksused. Samas olid müüki suunatud põllumaad oluliselt väiksema pindalaga kui metsamaad. Keskmine müügis olnud metsamaa üksuse pindala oli 8,2 ha ja keskmine põllumaa üksuse pindala 4,47 ha.

Maatulundusmaadele tehtud pakkumiste keskmine hind oli põllumaadel 2162 eurot/ha ja metsamaadel 2760 eurot/ha.

Muu sihtotstarbega kinnisasju oli müügis järgmiselt:

elamumaid – 192 kinnisasja, kokku 5,73 miljoni euro eest;
ärimaid ja tootmismaid – 90 kinnisasja, kokku 4,47 miljoni euro eest;
sihtotstarbeta maid ja sotsiaalmaid – 13 kinnisasja, kokku 1,84 miljoni eurot eest.

Nende ostmiseks esitati pakkumised 62%-le müügis olnud üksustest.

Elamumaid oli kõige enam müügis Harjumaal ja Ida-Virumaal, vastavalt 34 ja 33 kinnistut, pakkumised laekusid vastavalt 24 ja 29 kinnisasja otsmiseks. Keskmiseks elamumaa hinnaks kujunes 3,8 eurot/m², kuid piirkonniti olid väga suured erinevused. Kõige kõrgemaks kujunes elamumaa hind Harjumaal – 17,68 eurot/m².

Äri- ja tootmismaale tehtud pakkumiste keskmine hind oli 4,2 eurot/m² ning selliseid kinnistuid oli kõige enam (25 kinnistut) müügis Harjumaal. Taas kujunesid hinnad keskmisest kordades kõrgemaks Harjumaal – 17,9 eurot/m².

2016. aasta riigieelarve seadusega ette nähtud riigimaa müügikohustus on 13 miljonit eurot.

2015. aastal müüki suunatud ning müüdud kinnistute ülevaade maakondade kaupa

Maakond	Müüki suunatud kinnistute arv	Müüki sunnatud kinnistute pindala (ha)	Müüdud kinnistute arv	Müüdud kinnistute pindala (ha)
Harju maakond	152	459	100	358
Hiiu maakond	8	23	5	7
Ida-Viru maakond	61	130	39	117
Jõgeva maakond	51	210	29	105
Järva maakond	59	224	26	103
Lääne maakond	46	241	32	190
Lääne-Viru maakond	65	252	44	184
Põlva maakond	81	476	42	238
Pärnu maakond	70	258	25	111
Rapla maakond	24	76	11	52
Saare maakond	109	526	72	301
Tartu maakond	72	278	51	218
Valga maakond	56	386	40	287
Viljandi maakond	60	254	38	189
Võru maakond	81	331	45	193
Kokku	995	4124	599	2653

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Eesti esimene vastutustundlik tööstuspark

01.02.2016 Tõnu Toompark

Ettevõtlusminister Liisa Oviir andis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargile (PAKRI) üle vastutustundliku ettevõtluse hõbetaseme kvaliteedimärgise. Sellega on PAKRI esimene tööstuspark Eestis, kes vastutustundlikkuse valdkonnas nii kõrge tunnustuse omanikuks saanud.

“PAKRI Teadus- ja Tööstuspark teenis hõbetaseme kvaliteedimärgise tänu aastate pikkusele järjepidevale panustamisele vastutustundlikku ja jätkusuutlikku ettevõtmisse,” ütles kvaliteedimärgise väljaandja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop.

Hõbetaseme kvaliteedimärgis anti välja näiteks veel järgmistele ettevõtetele: Riigi Kinnisvara AS, BaltCap AS, Coca-Cola HBS Eesti AS, Danske Bank ja SEB, DHL Estonia AS, Ragn-Sells AS ja mitmed teised.

“Meie jaoks on tegemist tunnustusega, mille poole alates esimesest tegutsemise päevast ehk 2007. aastast pürginud oleme,” ütles PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo, Jr. PAKRI rajab oma tootmisklientidele keskkonnasäästlikku tarka linnakut, mille lahutamata osadeks on energiatõhusad hooned, roheline töökeskkond ning oma taastuvenergial toimiv tark energiavõrk. “Kvaliteedimärgise taotlemise ajal saime selgemaks, et meie põhitegevus on juba iseloomult vastutustundlik ning suudame läbi oma tööstuspargi ka meie kliente vastutustundlikumaks muuta,” lisas Laansoo.

Kui Eestis tegutsev tööstuspark pakub tavapäraselt kliendile vaid sobivat kinnistut ja taristut, siis PAKRI Teadus- ja Tööstuspark on oma väärtusahelaga märkimisväärselt rohkem. Lisandväärtuse annavad varem nimetatud energiatõhusad tootmishooned, töötaja produktiivsust tõstev roheline töökeskkond ning tootmisettevõttele koha peal rohelise energia tootmine ja müümine. Kompleksset füüsilist keskkonda täiendavad veel teadus-arendustugi, seadmete testimine ja äriteenused, mis toetavad klientide jätkusuutlikku arengut ehk kokkuvõtvalt on PAKRI tööstuspark, mis tunneb vastutust oma klientide hea käekäigu eest.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark fokusseerib eeskätt rohetehnoloogia ja keskkonnasäästu tähtsaks pidavatele ettevõtetele, mis on omakorda vastutustundlik käitumine pargi arendamisel. Ühe hea näitena on PAKRI aastast 2007 teinud tööd tuuliku tööstuse koondamiseks Paldiskisse. Näiteks suurekaliibriliste tuuliku komponentide tootmiskliendi majutamiseks, pakkudes tuulikute tootjale väga head logistilist asukohta Põhja-Euroopas, võimalust kohapeal oma tuulikut testida ja kasutada, saada tootmiseks rohelist energiat ning pakkuda tööjõudu ja töötajatele meeldivat töökeskkonda, mis aitab kaasa nende produktiivsuse tõusule. Lisaks planeerib tööstuspark ka rohemärgise väljastamist.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi (PAKRI) kontseptsioon töötati välja aastal 2007 ning on Harjumaa Arengustrateegia aastani 2025 üks prioriteetsemaid projekte, mis kasvab ligi 60 hektari suurusele alale Paldiskis. Koostöös Tehnopoliga pakub PAKRI energia- ja keskkonnatehnoloogia (rohetehnoloogia) valdkonna ettevõtetele vajalikku taristut ning teenuseid, toetamaks läbi sünergia ettevõtete jätkusuutlikku arengut ja teadustööd. PAKRI Tark Linna uute hoonete rajamisel järgitakse maksimaalset energiatõhusust ning töökeskkonna kujundamisel töötaja produktiivsuse tõstmist, PAKRI Targa Võrgu eesmärk on pargi klientidele toota taastuvenergiat ja pakkuda uute tehnoloogiate testimise võimalust. Lisainformatsioon www.pakri.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Viljandis kuulutati välja parim ehitusprojekt

01.02.2016 Tõnu Toompark

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) poolt korraldatud Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 konkursi võitjaks valiti Rakvere Tark Maja, mille peaprojekteerijaks on Alver Arhitektid OÜ.

Žürii poolt lõppvooru valitud viit ehitist ühendavateks märksõnadeks olid energiatõhusus, innovaatilisus ja keskkonnast hoolimine, hoone kasutuseesmärgilt olid esindatud nii büroo-, äri ja õppehooned.

Žürii liikme, EKELi juhatuse esimehe Merike Rannu sõnul soovitakse konkursiga tunnustada silmapaistvaid projekteerijaid ja kaasa aidata ehituskonsultatsiooniteenuste, sh. projekteerimise kvaliteedi, projekteerimisettevõtjate maine ning tellijate teadlikkuse tõusule. “Konkursil hinnatakse projekti terviklikkust, esteetilist sobivust ümbritsevasse keskkonda, funktsionaalsust, ökonoomsust, objekti projekteerimise professionaalsust, kvaliteeti ja innovaatilisust” sõnas Rannu. “Mõistagi peab tellija lõpptulemusega rahul olema”.

EKELi tegevjuhi Kalle Karroni hinnangul tõid konkursile esitatud ehitised esile Eesti ehituskonsultantide loomingulisuse ning oskuse siduda kreatiivsus innovaatiliste insenertehniliste lahendustega.

Näiteks on Eesti suurima ja kaasaaegseima Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleksi puhul tegemist keeruka tehnoloogilise objektiga, kus on kasutatud tavapärasest keerukamaid ehitustarindeid ning tehnilisi lahendusi.

Tihedas konkurentsis teiseks jäänud Novarc Group AS poolt projekteeritud Bernhard Schmidti Ülemiste Citys asuv esinduslik büroohoone on parim näide keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisest kaasaegses ehituses Eestis. Hoone on energiasäästlik, maja ehitamisel on kasutatud võimalikult palju taaskasutatavaid ja kohalikke materjale.

Võidutööks valitud Rakvere Tark Maja näitab ilmekalt, et energiasäästlik, tarku lahendusi sisaldav hoone ei pea ilmtingimata kaotama oma arhitektuurset nägu. Lisaks on Rakvere objekti puhul oskuslikult seotud olemasolev muinsuskaitseline vana pangahoone uue eksperimentaalse juurdeehitusega.

Hoone peaprojekteerija ja arhitekt Oliver Alveri sõnul on hea maja valmimiseks vaja head tellijat, head projekteerijat ja head ehitajat. “Kui üks nendest kolmest osapoolest ei tee tööd silmade särades, ei ole võimalik hea tulemuse saavutamine” sõnas Alver „Antud auhind ei ole mitte ainult projekteerimismeeskonnale vaid ka tänu tellijale ja ehitajale“.

Tunnustuse pälvisid viis nominenti

Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleks, peaprojekteerija Sweco Projekt AS
Ülemiste Citys asuv Bernhard Schmidti büroohoone, peaprojekteerija Novarc Group AS
Võru Riigigümnaasium, peaprojekteerija Esplan OÜ
Kino Kosmos rekonstrueerimine, peaprojekteerija Urmas Lõokese Arhitektibüroo OÜ
Rakvere Tark Maja, peaprojekteerija Alver Arhitektid OÜ

Viljandi Gümnaasiumis toimunud tunnustamisele eelnenud paneeldiskussioonil arutlesid arhitektid selle üle, mis teeb ühe linna elamisväärseks, kuidas toimib linn tõmbekeskusena ja kas linnaelanike rahuliku elukeskkonna sobitamine ettevõtete vajadustega on keeruline või lihtne ülesanne.

2015. aastal tööstustoodang kahanes

01.02.2016 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2015. aastal 2% vähem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. 2015. aastal kokku toodeti töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui 2014. aastal.

Toodang ei saavutanud varasema aasta taset rohkem kui pooltes tööstusharudes. Negatiivselt mõjutasid toodangu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud: elektroonikaseadmete tootmine vähenes 4%, keemiatoodete tootmine 12% ja ehitusmaterjali tootmine 5%. Kuigi paljudes suurema osatähtsusega tööstusharudes (puit- ja metalltoodete, elektriseadmete, mööbli ja mootorsõidukite tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste väiksemate tööstusharude tootmise vähenemist.

2015. aastal vähenesid nii eksport kui ka müük kodumaisele turule. Välisturule müüdi 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Nii eksport kui ka nõudlus kodumaisel turul vähenesid 2014. aastaga võrreldes ligi 2%.

Tööpäevadega korrigeeritud andmetel vähenes tööstustoodang 2015. aasta detsembris 2014. aasta detsembriga võrreldes 9%, sealhulgas töötleva tööstuse toodang 7%. Detsembris toodeti elektrit 23% ja soojust 16% vähem kui 2014. aasta detsembris.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta detsembris tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui novembris, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2015 ja detsember 2015
(protsenti)
Tegevusala	2015. aasta võrreldes 2014. aastaga	Detsember 2015
		muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
			korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	-2,2	-3,0	-6,5	-8,8
Energeetika	-13,4	-5,6	-20,1	-21,1
Mäetööstus	-4,7	1,0	-11,9	-13,6
Töötlev tööstus	-0,6	-2,3	-3,9	-6,5
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-3,6	5,5	-8,7	-11,3
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	7,0	1,0	4,5	2,1
toiduainete tootmine	0,1	0,8	1,1	-0,4
metalltoodete tootmine	0,8	-11,8	-8,4	-11,5
elektriseadmete tootmine	3,1	8,9	5,4	1,5
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-12,4	-10,0	-8,7	-11,5
mööblitootmine	7,1	-2,4	13,2	9,2
mootorsõidukite tootmine	6,2	6,9	4,5	1,9
ehitusmaterjali tootmine	-5,1	3,5	4,5	2,0
masinate ja seadmete tootmine	1,7	3,1	6,9	3,3

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.01.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.01.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ajaloorubriik: Kalamaja Volta tänava lugu

01.02.2016 Jaak Juske

Kalamajas asuv 530 meetri pikkune ja edela–kirdesuunaline 530 meetri pikkune Volta tänav algab Kopli tänavast, ristub Vabriku tänavaga ja lõpeb Tööstuse tänavas.

Elumajadega on hoonestatud ainult tänava kagupoolne külg, loodepoolsel küljel paiknevad endise Franz Krulli (hilisemaTallinna masinatehase) ja Volta tehase hooned.

Volta tänav (saksa keeles Volta Strasse, vene keeles Вольтаская улица) on nime saanud 1900. aastal selle tänava ääres asunud, 1899. aastal asutatud Volta tehase järgi. Volta tehas omakorda on saanud nime Itaalia füüsiku Aleksandro Volta järgi. Too teadlane leiutas Volta samba ehk patarei.

Volta tänava ja Tööstuse tänava kesklinna poolses nurgas laius aastatel 1881-1909 Lausmanni masinatehas, mis andis nime toona Volta tänavast kuni Valgevase tänavani laiunud heinamaale.

Volta tänava paaritute aadressnumbritega hoonete ehitusaeg:

Volta 1 – Tallinna masinatehase administratiivhoone.
Volta 1a – autoremonditöökoda.
Volta 1b – garaaź-ladu.
Volta 1c – tootmishoone, garaaź-ladu.
Volta 1d – 1937. aastal ehitatud laohooned.
Volta 1e – 1939. ja 1974. aastal ehitatud tootmishooned.
Volta 3 – Volta tehase 1966. aastal ehitatud tootmis- ja teenindushoone.
Volta 5 – Volta tehase tootmishoone.
Volta 7 – Volta tehase katlamaja.
Volta 9 – Volta tehase 1962. aastal ehitatud tootmishoone.
Volta 11 – Volta tehase 1962. aastal ehitatud tootmishoone.
Volta 13 – Volta tehase tootmishoone.
Volta tänava paaris aadressnumbritega hoonete ehituslugu:
Volta 2 – 1907. aastal ehitatud maja.
Volta 10 – arvatavasti 1930. aastatel ehitatud maja.
Volta 12 – 1932. aastal ehitatud maja.
Volta 14 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
Volta 16 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
Volta 18 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
Volta 20 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
Volta 22 – 1933. aastal ehitatud maja.
Volta 24 – 1932. aastal ehitatud maja.
Volta 26 – 1930. aastal ehitatud maja.
Volta 28 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
Volta 30 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
Volta 32 – 1939. aastal ehitatud maja.
Volta 34 – 1934. aastal ehitatud maja.
Volta 34a – alajaam.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

SEB nädalakommentaar: tarbijakindlus toetas jaekaubanduse kasvu

29.01.2016 Mihkel Nestor

Lõppeval nädalal avaldatud kuised andmed võimaldavad kokku võtta aasta jaekaubanduses ja põllumajanduses. Kui jaekaubandusettevõtete müügimahud kasvasid 2015. aastal kiiresti, siis põllumajandustootjate käekäik olenes suuresti sellest, kas äris panustati looma- või teraviljakasvatusele.

Kaupmehed võivad rõõmustada uudise üle, et tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel tublisti paranenud.

Põllumajanduses võidutsevad taimekasvatajad

Lõppeval nädalal avaldatud statistika põllumajandussaaduste tootmise kohta, lubab teha esimesed kokkuvõtted sektori käekäigu kohta 2015. aastal. Kuigi andmed põllumajandussektori neljanda kvartali äritulemuste ja hõive kohta on veel avaldamata, siis on ka juba eelneva perioodi numbreid kokku lüües selge, et 2015. aastal vähenes nii harus loodud lisandväärtus kui töötajate arv.

Perioodil jaanuar-september kahanes sektoris loodud lisandväärtus eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes enam kui kaks korda, töötajate arv aga 8%. Eesti põllumajandus-toodangus on kõige tähtsam saadus piim, mille tootjate jaoks on viimane aasta olnud keerukas. Eestis põllumajandussaaduste kohta hinnainfot koguva TNS Emori andmetel on tootjatele makstav tooripiima hind langenud 25 sendile liitrist, mis on pea veerandi võrra vähem kui 2014. aastal.

Venemaa sanktsioonid ja piimakvootide kadumine on tekitanud Euroopa turul piimatoodangu ülekülluse, mis sunnib hindasid alandama ja vähemefektiivseid tootjaid turult lahkuma. 2015. aastal kahanes ka Eesti piimatoodang 4%, samas suudeti tõsta tootmise efektiivsust. Kokkuostuhindade langus puudutab teravalt ka Eesti seakasvatajaid – võrreldes 2014. aastaga maksis sealihakilo 2015. aastal keskmiselt 10% vähem, võrreldes 2013. aastaga oli hind aga 17% võrra kukkunud. Erinevalt piimatoodangust on sigade kokkuost aastate võrdluses siiski kasvanud.

Vastupidiselt piima- ja loomakasvatuse vallas tegutsevatele ettevõtetele, on juba mitu järjestikust aastat olnud edukad teraviljakasvatajate jaoks. Sobivate ilmade tõttu on saagid viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja jõudsid 2015. aastal kõigi aegade absoluutse rekordini 1,5 miljonit tonni. Lisaks toodangule suurenes 2015. aastal ka teraviljade külvipind 5%.

Üle poole teraviljasaagist moodustas nisu, mis kogu Eesti põllumajandustoodangust annab enam kui kümnendiku. Hoolimata sellest, et sobiv ilm on soosinud teraviljakasvatust ka paljudes teistes riikides, ei suutnud see asjaolu 2015. aastal hindasid kuigivõrd kõigutada. Nisu hind jäi 2015. aastal praktiliselt eelmise aasta tasemele veidi üle 150 euro tonnist, odra kokkuostuhind aga koguni kasvas 5%. Eesti põldudel samuti laialt levinud rapsi hind tõusis 2015. aastal 7% võrra.

Aasta jaekaubanduses lõppes osturalliga

Kui lõppenud aasta novembris jaekaubanduse müügimahu kasv mõnevõrra aeglustus, siis äsja avaldatud andmete kohaselt kujunes detsembrist tõeline osturalli – jaekaubanduse mahuindeks (sh automüük) kasvas võrreldes 2014. aasta detsembriga 11%. Aasta kokkuvõttes kasvas jaekaubanduse müügimaht seega 8%, viimati oli kasv niivõrd suur 2012. aastal kui majandus oli möödunud kriisist kiirelt taastuma ja majanduskasv ületas 5%.

Jaekaubanduse mahtude märkimisväärse suurenemise peamised põhjused 2015. aastal olid keskmise palga kiire kasv, tööhõive tõus, tarbija ostukorvi odavnemine, tulumaksu alandamine ja riiklike toetuste suurenemine. Et 2016. aastal suur osa nendest positiivsetest teguritest kaob või nende mõju väheneb, siis aeglustub oodatavalt ka jaekaubanduse kasv.

Joonis 1. SKP ja jaemüügi mahuindeksi kasv 2006-2015, %.

Kõige kiiremini kasvas müük 2015. aastal e-kaubanduses. Kui maailmas tervikuna on veebikaubanduse osatähtsus kogu jaekaubanduse müügikäibes suurenenud hinnanguliselt üle 7%ni, siis Eestis moodustab jaemüük posti või interneti teel vaid 2,6% jaekaubanduse kogukäibest. Eestlaste internetilembust arvestades tundub see ehk üllatav, kuid tuleb meeles pidada, et Statistikaamet kogub jaemüügi kohta andmeid vaid Eestis registreeritud ettevõtete käest ning suure tõenäosusega sooritatakse enamus oste suurtes välismaistes veebipoodides.

Majandusteaduse vaatevinklist on veebikaubandus lähedane ideaalse turuga, kus tegutseb pea lõpmatu hulk ostjaid ja pakkujaid. Kuigi kahtlemata piirab veebikaubandust transpordikulude suurus, võimaldab hiiglaslik turg vähemalt teoreetiliselt leida tarbijal enda jaoks sobivaim toode parima hinnaga, seda hoolimata osapoolte geograafilisest asukohast. Seetõttu võiks veebikaubanduse võidukäik olla sobiv ka Eesti kaupmeeste ja tootjate jaoks, kaotades väikese koduturu probleemi.

Omaette probleemiks muutub aga võimaluste paljususe kirjus maailmas silma paistmine. Pea piiramatut valikuvabadust iseloomustab asjaolu, et Amazoni veebikaubamajas saab ostja valida enam kui 3000 erineva televiisori vahel. Kas tarbija langetab suudab tõepoolest välja sõeluda parima? Veebikaubanduse võidukäik siiski jätkub – lõppeva nädala neljapäeval teatas Amazon rekordilisest 482 miljoni dollarilisest kasumist 2015. aasta neljandas kvartalis.

Inimesed on uuel aastal optimistlikud

Konjunktuuriinstituudi värske tarbijabaromeetri tulemused näitavad, et tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel paranenud ja kõrgem indeksi pikaajalisest keskmisest. Vastajate ootused olid paranenud ennekõike oma pere ja riigi üldise majandusolukorra väljavaadete osas.

Jaanuaris vastas küsitletutest 27%, et nende perekonna majanduslik olukord on aasta pärast senisest parem, 50% uskus, et olukord jääb üldjoontes samasuguseks ning 13% pidas tõenäoliseks, et nende majandusseis halveneb. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on inimeste kindlustunne siiski veel madalam.

Negatiivse poole pealt on hakanud halvenema inimeste hinnang tööturu olukorrale, mis on kuude lõikes kooskõlas registreeritud töötute arvu kasvuga.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade 2015 II poolaasta

29.01.2016 Raul Reino

Valminud on Domus Kinnisvara uus kinnisvaraturu ülevaade, mis analüüsib põhjalikult kõike seda, mis juhtus Eesti kinnisvaraturul 2015. aastal, keskendumisega II poolaastale, ning prognoosib arenguid järgnevaks perioodiks.

domus-kinnisvara-kinnisvaraturu-ulevaade-2015-ii-pa

Uus suur elamispindade turuülevaade

29.01.2016 Tõnu Toompark

Olen kokku pannud järjekordse elamispindade turuülevaate. Nagu ikka, on selgi korral fookuses elamispinna turu tänane seis ja selle tulevikuperspektiivid poole-pooleteise aastases ettevaates.

Oluline osa ülevaatest keskendub uute korterite turule, sest aktiivne ja rekorditelähedane arendusturg on tähtis tegur, mis on elamispindade turu edasisi trende paljuski määramas.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 25/02/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Detsembris jaemüügi kasv kiirenes

29.01.2016 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta detsembris 2014. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 10%, teatab Statistikaamet. Kui novembris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis detsembris jaemüügi kasv kiirenes.

2015. aasta detsembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 510,7 miljonit eurot, seega jäi detsembris kauplustesse ligi 390 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv detsembris kiirenes. Kui novembris kasvas neis kauplustes jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 11%, siis detsembris oli kasv 18%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 46%).

Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka posti või interneti teel (kasv 30%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 29%). Detsembris pöördusid taas tõusule ka novembris väikest langust näidanud majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste ning tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste jaemüük, kasvades varasema aasta sama kuuga võrreldes 8% ja 5%.

Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv, mis novembris aeglustus, kiirenes taas detsembris ning müük kasvas 2014. aasta detsembriga võrreldes 3%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 9%.

Võrreldes 2015. aasta novembriga suurenes detsembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 24%. See on tavapärane tõus detsembris, mil toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli detsembris 584 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 87%. 2014. aasta detsembriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 7% ning eelmise kuuga võrreldes 20%.

Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2015. aastal ligi 5,2 miljardit eurot. Jaemüük suurenes 2014. aastaga võrreldes püsivhindades 8%.

Diagramm: Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend

Statistika aluseks on küsimustik „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.01.2016, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

Statistikaamet läheb jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetab alates 2016. aastast andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu (esimene pressiteade 2016. aasta kohta „Jaekaubandus, jaanuar 2016“ ilmub 02.03.2016). Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta.

Mainor Ülemiste AS Interim Report IV Q 2015

29.01.2016 Tõnu Toompark

Highlights of 2015

Öpik Building’s construction work began

Mainor Ülemiste AS (MÜC) launched Öpik Building construction in the beginning of 2015 by construction company Merko LLC. In August 2015 the financing agreement with Nordea Bank was signed and iIn November 2015 MÜC bond issue was carried out succesfully in amount at 5 MEUR. Öpik tower is the largest office building with 15,000 leasable square meters.

Öpik Building cornerstone layed

On June 3rd the cornerstone of Öpik Building was layed. Named after Ernst Julius Öpik – the world-known Estonian rooted astrophysicist – and his grandson, ex British MP and London mayor candidate Lembit Öpik, participated at the event.

Fitnessclub MyFitness deal signed

2,300 square meter fitness club will be built next to the Öpik Building. MyFitness is leading fitness Club operator in the Baltics with 15 clubs located all over Estonia. MyFitness is important addition to services offering within Ülemiste City campus. The club will include gym, swimming pool, group training rooms and spinning facilities. The club will open in fall 2016 – just in time with opening of Öpik Building. The lease agreement was signed in July 2015 for 10 years with a five-year option.

Multinational engineering bureau Sweco office lease deal signed

Multinational engineering bureau Sweco signed deal to rent office space in Öpik Building. There will be 80 workplaces in the new office of total 1100 sq meters. “We decided in favour of Öpik Building because the environment and services that Ülemiste City offers, suit well with needs of growing company,” said Sweco CEO Riho Koost.

Multifunctional event center Spacex opened in September

Spacex offers functinal conference and event facilities in renovated old factory building from 1930s. Offering up to 500 seating in conference setup and up to 800 in concert setup, Spacex catered 1400 conferences visitors, 1700 corporate event guests and 800 concert visitors in the first four months of its operation being for now the largest conference room in Ülemiste City.

Restaurant Mamo to open in Öpiku building in September 2016

Mamo is local organic meal chain of restaurants, which all are located near Tallinn’s heart of business.Their fourth restaurant will open in Öpiku Building on the Ground Floor in September 2016 and will welcome everyone who prefers fresh and self-made options. There is both meat and vegetarian options here, so there is something for everyone. The food is easy-going and tasty.

Ülemiste City Key Figures at 31.12.2015

Rented space 151 085 square meters

Occupancy Rate 98,6 %

Financial Performance

4 Q 2015 – Net profit EUR 1 274 thousand

Net Sales and Net Profit

Net Sales amounted to EUR 988 th in 4h guarter, increase of 2.9 % compared to 3rd quarter of 2015.

Net Profit amounted to EUR 1 274 th, increase of 18.5% compared to 3rd quarter of 2015.

Expenses

Operating expenses increased from EUR 415 th (3q) to EUR 495 th in 4th quarter of 2015.

Interest expense on loans and issued bonds amounted to EUR 278 th, increase of 25% compared to 3rd quarter in 2015 (EUR 222 thousand).

Interest-bearing liabilities

Mainor Ülemiste AS interest-bearing liabilities amounted to EUR 27,659 thousand. The Company’s three largest creditors at the end of the period were Nordea Bank AB, LHV Pank AS, SEB Pank AS.

At the end of the reporting period, Mainor Ülemiste had EUR 17,800 thousand in untapped credit facilities.

Statement of the Management Board

The financial and other additional information published in the Interim Report October – December 2015 is true and complete. Consolidated financial statements give a true and fair view of the actual financial position, results of operations and cash flows of the group.

Consolidated financial statements in the report for the period October – December 2015 are not audited.

Consolidated Income Statement (according to IFRS)

Consolidated Balance Sheet (according to IFRS)

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2015

28.01.2016 Tõnu Toompark

Maa-ameti Kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu ülevaade Eesti kinnisvaraturg 2015. aastal: maa-amet_eesti_kinnisvaraturg_2015

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Colliers alustas eksklusiivsete renoveeritud vanalinna korterite müüki

28.01.2016 Tõnu Toompark

Colliers International alustas neorenessanss stiilis hoones – Lai tänav 9 asuvate korterite müüki. Hetkel toimuvad hoones põhjalikud renoveerimistööd, mille tulemusel ehitatakse välja 16 ainulaadset korteriomandit. Renoveerimistööd lõpevad 2016. aasta sügisel.

Lai tn 9 hoone asub Tallinna ühes hinnatuimas piirkonnas ning on üks vormipuhtaim neorenessanss-stiilis ehitisi Tallinnas. Krundi ajalugu on leitav alates 14. sajandist. 1314. aastast on teada, et krunt kingiti Johann van Reval minoriitide kloostrile.

Renoveeritud majja tuleb 16 eksklusiivset korterit, kus iga korter on ainulaadne, kuna korterite plaanid on väga erinevad – on erineval tasapindadel asuvaid kortereid, kõrgete lagedega kortereid, samuti on mitmetel korteritel omaette sissepääs. Ehitusel kasutatakse kvaliteetseid ehitusmaterjale ning kogu hoones säilitatakse ajaloolisi detaile (aknad, välisuksed, trepp, seinadetailid) nii palju kui vähegi võimalik.

Colliers International elukondliku kinnisvara juhi Maia Daljajevi sõnul satub nii ainulaadset ning pika ajalooga kinnisvara harva turule.

„Vanalinna korterid on alati hinnas olnud, kuid tihti vajavad need suuri renoveerimistöid. Lai 9 korterite puhul saab ostja siseviimistlusel kohe kaasa rääkida ja teha just endale meelepärase kodu. Sellist tüüpi kortereid on turul vähe ja juba praegu on ostjate huvi suur olnud. Kuna korterite väärtus aja jooksul kasvab, siis tuntakse korterite vastu huvi ka pikaajalise investeeringu eesmärgil,“ sõnas Daljajev.

Ehitavate korterite suurused jäävad vahemikku 57,5 m2 – 207 m2. Hoones on nii kaugküte kui ka gaasiküte. Küttesüsteemide puhul kasutatakse juhtmevaba koduautomaatika lahendusi, mis võimaldab süsteemi vajadusel juhtida ka distantsilt – näiteks viibides välisreisil.

Kinnistu hoov haljastatakse ja hoovi luuakse ka parkimiskohad. Igal korteriomanikul on võimalik osta üks parkimiskoht, samuti renoveeritakse kolme boksiga garaaž. Korterite ruutmeetri hinnad algavad 3200 eurost ruutmeetri kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko ehitab Tallinnasse tennise- ja spordikeskuse

28.01.2016 Tõnu Toompark

27. jaanuaril 2016 jõustus AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti ja Inf Maja OÜ vahel sõlmitud projekteerimis- ja ehitusleping Tallink Tennisekeskuse esimese ehitusjärjekorra tööde teostamiseks Tallinnas aadressil Punane tn 76.

Keskus hõlmab 14 tenniseväljakut, 10 sulgpalliväljakut, jõusaali, fitnessi saale ning olmeruume. Lepingu maksumus on suurusjärgus 7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hoone valmimine on planeeritud 2016. aasta lõppu.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid ning juhib elukondliku kinnisvara arendusprojekte.