Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Nõuanded üürnikule: mida nõuda üürileandjalt

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Sügis on traditsiooniliselt aeg, mil hoogustub kauplemine üüriturul. Ühest küljest hakkavad juba suve lõpus tudengid õpiperioodiks kortereid otsima. Teisalt ajastavad kavalad üürileandjad üürniku vahetamise sügisesse, et oleks hõlpsam ühe üürniku asemel teine leida.

Järgnevalt on käsitletud mõningaid punkte, mida üürnik võiks üürileandjalt nõuda-tahta.

Tuleb tõdeda, et praktiline elu keerleb sageli mitte üürileandja, vaid väljaüüritava eluruumi ümber. Siiski sõltub just üürileandjast ja tema persoonist üürniku jaoks üksjagu palju, milliseks kujuneb hilisem üürisuhe.

Avatud ja inimlik suhtlemine

Esimese asjana võiks üürnik ajada asju üürileandjaga, kes suudab temaga avatult ja inimlikult suhelda. Üürnikul ei pea üürileandjaga tekkima armastust esimesest silmapilgust. Samas peab üürnik sisemiselt veenduma, et üürileandja ei ole oma olemuselt tema jaoks vastumeelne persoon, kellega asjaajamine valmistab ebameeldivusi.

Objekti ülevaatus

Üürnik peab enne kokkulepete sõlmimist üürilevõetava korteri üle vaatama. On olnud juhuseid, kus üürileandjad soovivad üürilepingut sõlmida enne, kui nad potentsiaalse üürnikuga korterit vaatamagi lähevad. Sellise nõudmisega ei peaks tark üürnik nõustuma.

Kokkuleppele jõudmise võimalus

Iga üüritehingu sõlmimisel tuleb ette, kus üks pool esitab nõudmisi, mis teisele vastuvõetavad ei ole. Kui küsimused on põhimõttelised, on lugu üks. Kui aga üürileandja ei näita valmidust üürnikuga kokkuleppele jõuda ka pisiasjades, võib taas arvata et positiivsest üürisuhtest tõenäoliselt rääkida ei saa.

Neiks pisiasjades võivad olla näiteks üüri maksmise kuupäev või üürniku jaoks ebavajaliku mööbli ära vedamine.

Info kommunaalkulude kohta

Üürnik peab alati enne üürilepingu sõlmimist tutvuma kommunaalkulude suurusega. Parim võimalus selleks, on heita pilk varasematele suvistele-talvistele kommunaalkulude arvetele. Kui üürileandja ei nõustu arveid näitama ja jääb suusõnalise hägusa kulude vahemiku väljaütlemise juurde, võib arvata, et tegemist ei ole kõige siirama infoga.

Kõrvalkulud on üüri kõrval oluline summa, mis peaks üürnikule olema võimalikult täpselt ette teada, ega peaks tulema ootamatu üllatusena.

Kirjalik leping

Kindlasti tasub üürnikul nõuda üürileandjaga kirjaliku lepingu sõlmimise võimalust. Iseenesest ei ole keelatud suuline üürileping, kuid probleemide ilmnemisel on kirjalik leping see, millele saab vaidlustes tugineda.

Samuti on kirjalik üürileping alus, mis annab üürnikule võimaluse oma elukoht üürikorterisse registreerida. Teadmiseks üürnikule, et üürileandja nõusolekut ei ole elukoha üürikorterisse registreerimisel vaja küsida. See luba on juba läbi üürilepingu sõlmimise antud.

Kirjalik peaks üürileping olema kindlasti tähtajalise lepingu puhul, kus üürnik elab teadmises, et ta saab üürikorteris elada näiteks vähemalt aasta või muu kokkulepitud perioodi. Kui üürileandja soovib üürniku ühel või teisel põhjusel korterist välja visata ei pruugi suulise tähtajalise lepingu tõestamine olla kõige lihtsamate ülesannete killast.

Tasakaalus leping

Üürileping on kokkulepe kahe võrdse poole vahel. Seetõttu peaks leping olema tasakaalus nii õiguste kui kohustuste poolest. Tõsi – üürivaldkonda reguleerib võlaõigusseadus on kaldu pigem üürniku kasuks. Seetõttu proovivad üürileandjad sageli üürilepinguga tasakaalu enda suunas tagasi kallutada.

Üürnik ei peaks aktsepteerima lepingusse minevad kohustusi näiteks päev peale võlgnevuse teket välja kolida või keeldu majutada oma alaealisi lapsi. Sellised kokkulepped on küll tühised ja neist lähtuma ei pea, kuid üürnik ei peaks üürileandjale isegi mitte mõista andma, et ta on orjastavate tingimustega nõus.

Üüri tasumine ülekandega või kviitungi vastu

Üürnik peaks nõudma võimalust üüri tasuda ülekandega. Kui üürileandja ülekandega tasumist ei taha võimaldada, peab üürnikul olema iga makse kohta võimalik saada kviitung, millega üürileandja kinnitab, et ta on üürisumma ja lisanduvad kõrvalkulud kätte saanud. Kviitungi peaks väljastama üürileandja ise, mitte mõni kolmas isik, näiteks üürileandja usaldusisikust naaber või sõber.

Kui üürnikul puudub taasesitamist võimaldav kinnitus üürisummade tasumise kohta võib tal probleemide ilmnemisel olla keeruline tõestada, et ta sootuks võlgnik ei ole.

Salajaste külastuste puudumine

On kuulda olnud, et mõni üürileandja on salaja käinud väljaüüritud korteris ajal, mil üürnike seal pole. Sellised salakülastused ei saa olla mingilgi moel aktsepteeritud.

Üürileandja poolt vaadatuna on täiesti põhjendatud nõuda aeg-ajalt – näiteks kord kvartalis – võimalust väljaüüritud pinda üle vaadata veendumaks, et üürnik kasutab seda heaperemehelikult. Sellised ülevaatused peavad aga kindlasti toimuma üürniku ja üürileandja poolt kokkulepitult ning ühekoos.

Kirjalik vara üleandmise-vastuvõtu akt

Üürilevõetava vara valduse vastuvõtmise peaks vormistama kirjalikult. See aitab täpsemalt kirjeldada, millises olukorras ja kvaliteediga on üürniku vastuvõetav vara. Üürniku huvides on vastuvõetavate esemete puudused üleandmise-vastuvõtuaktis fikseerida, et vältida hilisemait teineteise mittemõistmisi vara üürileandjale tagastamisel.

Suhtlemine ühistuga

Vahel soovivad üürileandjad (ebamõistlikult), et üürnik tasuks kommunaalkulud otse ühistule. Samuti võivad üürileandjad soovitada üürnikul ühistuga seonduvate probleemide puhul taas pöörduda ühistu poole. Kui see üürnikule sobib, on kõik korras. Siiski peaks üürnik arvestama, et tema lepingupartner on üürileandja, mitte ühistu. Seetõttu peaks probleemide lahendamise pearaskus olema üürileandja kanda.

Aga loomulikult on näiteks veemõõtja vahetamiseks sobiliku aja kokkuleppimise puhul mõistlik üürnikul endal asjad korda ajada, mitte pikendada infoahelat üürileandja võrra.

Lepingu pikendamise võimalus

Sageli soovivad üürileandjad sõlmida tähtajalise üürilepingu aastaks või üldse tähtajatu üürilepingu. Ega üürnikud samuti ei ole enamasti nõus pikema kui aastase üürilepingu sõlmimisega. Praktikas venivad üüriperioodid tihtipeale siiski pikemaks.

Seetõttu tasu üürnikul üürida, kas tal on tähtajalise üürilepingu sõlmimisel võimalik üürilepingut selle lõppemisel pikendada, et mitte võtta ette tüütut ja tülikat kolimist. Professionaalne üürileandja jääb enamasti tõenäoliselt aastase lepingu juurde, kuid on suure heameelega valmis jätkama üürilepingut korraliku maksedistsipliini ja kinnisvaraga heaperemehelikult käituva üürnikuga.

Tagatisraha tähtaegne tagastamine

Enamasti nõuab üürileandja üürilepingu sõlmimisel üürnikult tagatisraha. Üürnikul on üürilepingu lõppemisel õigus tagatisraha tagasi saada kahe kuu jooksul. Seda aga juhul kui üürileandjal ei ole üürniku vastu nõudeid. Praktikas tagastab üürileandja tagatisraha enamasti viimase kuu kõrvalkulude ehk kommunaalkulude arve saamisel järel.

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark on käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Nõutuim tudengikorter on väike ja kõigi mugavustega

Arco VaraTartu tudengikorterite juures mängib suurt rolli asukoht. Eelistatud on kesklinna piirkond, Tiigi ja Pepleri tänava kant.

„Tiigi tänaval on palju ühiselamutüüpi üüripinda, 11-15 ruutmeetrised pisikesed toad, millest on tihti nappus, sest väike pind ei ole takistuseks, kui eelistatakse privaatsust,“ ütles Arco Vara Tartu osakonna kutseline maakler Sirli Reinhaus.

Tema sõnul joostakse tormi tosinaruutmeetristele pindadele, kus on köögi- ja duššinurk, uued aknad ning diivan ja mille üürihinnaks on 100 eurot pluss kommunaalmaksed.

Seega tasub investoreil ülikoolilinnas panustada just väikestesse üürikorteritesse ja neid renoveerida.

Üsna meeleldi üüritakse ka kahe eraldi toaga kortereid, mida tavaliselt asustavad sõbrad või sõbrannad. Need korterid peaks samuti olema heas seisukorras, hinnatase 300-400 eurot kuus.

Leidub ka nostalgialembeseid tudengeid, kes soovivad retrohõngulisi ahikütte ja tagasihoidliku hinnaga eluaset, et tajuda, kuidas nende vanemad omal ajal tudengiaastaid kogesid.

Välistudengid eelistavad üürikortereid võimalikult kooli lähedal, et ei peaks bussidega seiklema. Paljud nendest ei ole ka kallima kütte vastu, nii et elektrikütte kulu erinevalt kohalikest neid ei häiri.

Külm ja räämas korter pole hinnatud

„Millegipärast arvavad paljud üürileandjad endiselt, et ahiküte ja rääbakil vana korter sobib noorele, oma elu alustavale inimesele küll ja küll. Aga see ei ole enam nii, sest tudengid eelistavad heas korras eluaset koos köögimööbli, pesumasina, pliidi, söögi- ja kirjutuslaua ning lahtikäiva diivaniga. Televiisori olemasolu pole tähtis, aga internetivõimalus on ülioluline,“ rääkis Reinhaus.

Maakleri kinnitusel on tudengid üüriklientidena väga head ja vastutustundlikud. Sageli on vanemad üürilepingute käendajaiks ja üüri makstakse õigeaegselt. Valdavalt on tegemist ka rahumeelse kontingendiga, nii et probleeme naabritega või muid konflikte esineb üliharva.

„Üürikorter on tudengile tänapäeval rahu ja puhkamise paik, pidutsetakse rohkem klubides ja üliõpilasorganisatsioonide majades. Selles suhtes ei ole tudeng enam omanikule ja naabritele nii tülikas kui võib-olla nõukogude ajal oli,“ lausus Reinhaus.

Viimasel paaril aastal on Tartus üürikorterite hinnad tõusnud ja seetõttu loodetakse palju soodsamate ühikakohtade vabanemise peale. See on omakorda kaasa toonud tendentsi, et mõistliku hinnaga üürikorterit soovitatakse tuttavatele ja nii ei pruugigi need jõuda üürikuulutuste kaudu avalikkuseni.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tartu kesklinna kavandatakse uusi korrusmaju

TartuTartu linnavalitsus suunas avalikule arutelule Riia tn 20 ja 22 ning Era tn 3 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse, mis näeb ette seitsme 3- kuni 8-korruselise korterelamu ehituse.

“Loodetavasti saadab omal ajal majanduslanguse tõttu nurjunud ehitusplaani seekord edu, sest linna seisukohalt on umbes 300 uue elamisruumi lisandumine kesklinna väga oluline. Arvestades krundi head asukohta ja hoonete kõrgetasemelist arhitektuuri, on see väärikas täiendus Riia tänava hoonestusele,” ütles abilinnapea Jarno Laur.

Planeeritav ligi 1,7 hektari suurune ala paikneb kesklinnas Riia, Filosoofi ja Era tänavate vahelisel alal. Eskiislahenduse kohaselt võib alal moodustada seitse korterelamumaa krunti ning ehitada kaks kolme-, kaks seitsme- ja kolm kaheksakorruselist korterelamut. Ühtekokku on majadesse kavandatud umbes 300 korterit. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala on 4100 m².

Alal kehtiva planeeringulahenduse aluseks on arhitektuurikonkursi võidutöö “Kuppel” (OÜ Salto), mille kohaselt on kõrgemad kortermajad kavas ehitada astmelistena. Hoonete kõrgus kasvab krundi keskosa suunas. Kogu parkimine on kavandatud maa-alusesse parklasse ning olemasoleva kõrghaljastuse asemele on kavandatud uus kõrghaljastus.

Riia tn 20 ja 22 ning Era tn 3 kruntide detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 26. oktoobril kell 16 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, Raekoja plats 3, III k, ruum nr 303.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ toimub 20/10/2015 Tallinnas

Kaia Kirs: Kinnisvara korrashoid avalikus sektorisKinnisvarakoolis toimub 20/10/2015 koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“.

Koolitus toimub kell 09.00-14.00 (6 akadeemilist tundi)

Koolitusel saab ülevaate kinnisvara korrashoiu põhialustest, omaniku ja tema esindaja rollidest ja ülesannetest.

Koolitusel tutvustab lektor Kaia Kirs kinnisvara korrashoiustrateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, annab juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus on suunatud kõigile, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega.

Koolitus toimub 20/10/2015 kell 09:00-14:00 GO Hotell Shnellis.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Eksklusiivne Kvissentali elurajoon Tartus laieneb

Arco VaraTartu linna looduslikult kaunisse Emajõe-äärsesse keskkonda on kerkinud Kvissentali elamurajoon, mis asub Tartu kesklinnast vaid kiviviske kaugusel, kuid samas linnamürast eemal asuvas luksuslikult planeeritud piirkonnas.

Piirkonda iseloomustavad läbimõeldud infrastruktuuri lahendused, arhitektuursed hoonestusreeglid tänavate lõikes ja looduslikult kaunis Emajõgi. Vahetult jõe kaldal paiknevat elamurajooni kaunistab kõrghaljastus, korrastatud jõekallas, laste mänguväljakud ja erinevad sportimisvõimalused ning lähedal asuv avalik linna ujumisrand. Kinnistud asuvad vanalinnast vaid 4 minuti autosõidu kaugusel, bussiliiklus teiste linnaosadega on hea. Piirkonda on järgmises ehitusetapis planeeritud rajada ka lasteaed.

Tartu linnas, Kvissentali uues valmivas elamurajoonis on müügis 29 uut elamukrunti. Tänaseks on müüdud 5 kinnistut ning broneeritud 4 kinnistut. Kõik krundid on suured ja nende pindala jääb vahemikku 1240 – 2450 m². Krundid varustatakse tsentraalsete kommunikatsioonide liitumispunktidega.

„Kinnistute kommunikatsioonide ja trasside rajamine on alanud ning tööd valmivad mai 2016, trasside väljaehitamise eest vastutab Tartu Veevärk. Kõik elurajooni sisesed tänavad asfalteeritakse 2016 aasta juuliks. Valgustuseks kasutatakse modernse disainiga LED-valgusteid“ lisas Janika Toots, Arco Vara Tartu osakonna maakler.

Kvissentali arendajaks on Fausto Grupp, kes on turul tegutsenud üle 10 aasta. Kinnistute müügiga tegeleb Arco Vara, mis alustas tegevust kinnisvarasektoris juba 1992. aastal. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara tegevuse alustalad.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Priisle Äripargi ehituse esimene etapp valmib tulevaks kevadeks

Eventus EhitusEventus Ehitus OÜ alustas logistika- ja tööstuspargi ehitust Lasnamäel. Priisle Äripargi ehituse esimene etapp valmib 2016. aasta kevadel, kokku arendab Hammerhead OÜ Lasnamäe veerele ligi 22 000 ruutmeetrit uusi lao- ja tööstuspindasid koos büroo- ja esindusruumidega.

Hammerhead OÜ juhatuse liikme Allan Kooli sõnul on aadressile Priisle tee 10 kerkiv hoone projekteeritud nii, et seda saaksid kasutada väga erineva tegevusala ettevõtted. „Hoone on jaotatud nn kaubandusboksideks, kus iga boksi ees on esindusliku klaasfassaadiga kaupluse- ja kontoriruumid ning tagapool paiknevad lao,- teenindus- või tootmiseks mõeldud pinnad,“ rääkis Kool ja lisas, et hoonetekompleksi arhitekt on Ivo Rebane Guru Projekt OÜ-st.

„Hoone on multifunktsionaalse konfiguratsiooniga, kaasaegne ja energiatõhus. Üüripinnad on varustatud tänapäevaste kvaliteetsete ja moodsate tehnosüsteemidega – näiteks on kõik äripargi kontori- ja laopinnad eraldi köetavad ja ventileeritavad, seega saavad üürnikud ise valida omale sobiva ruumide sisetemperatuuri ja õhuvahetuse,“ ütles Kool.

Kokku on kompleksi esimesena valmivas hoones pinda 4000 ruutmeetrit, ettevõtted saavad üürida pindasid 250 – 1000 ruutmeetri ulatuses. Kooli kinnitusel on veerand pindadest üürnikud juba leidnud.

Tallinnasse Lasnamäele rajatav äripark laiub kokku 3,1 hektarisel maa-alal ning on plaanitud valmis ehitada neljas etapis. Esimese etapi investeering ulatub ca 2,7 miljoni euroni. Projekteerimis- ja ehitustöid teeb Eventus Ehitus OÜ. Äripargi arhitekt on Ivo Rebane.

2005. aastal asutatud Eesti kapitalil põhineva Eventus Ehitus OÜ peamisteks tegevusaladeks on ehituse peatöövõtt ja ehituse projektijuhtimine.

Hammerhead OÜ on Eestis kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte. Tegevus on suunatud peamiselt äripindade arendamisele.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

September 2015 ülevaade: Tartu korteriturg jätkab rekordite lainel

Domus KinnisvaraTaaskord oli september tehingute arvult augustist aktiivsem, samas see aasta jäi septembris Tallinna korteritehingute aktiivsus juuli- kui ka augustikuule alla. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta septembrikuus Eestis kokku 3828 ostu-müügitehingut koguväärtusega 249,336 miljonit eurot.

Septembri tehingute aktiivsus oli viimase 12 kuu keskmisel tasemel. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 6% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 45% kõrgem. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta septembriga langenud 2%, kuid tehingute koguväärtus on tõusnud 27%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 1644 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 177 698 161 eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 4% ning tehingute koguväärtus 51%. Tehingute koguväärtuse tõusu suurim mõjutaja oli Tallinna Kesklinna linnaosas toimunud kalli ärihoone tehing, mille väärtus oli ligi viiendik maakonna tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 4% ja koguväärtus 31%.

Septembris toimus Tallinnas 680 korteriomandi tehingut – 48 tehingut vähem kui augustis ja 17 tehingut rohkem, kui eelneva aasta septembris. Tallinna korterite keskmine hind jäi eelmise kuuga võrreldes samale tasemele – 1563 €/m² (mediaan 1461 €/m2). 2014. aasta septembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 7%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega septembris 27 ostu-müügitehingut (maakonnas 130). Võrreldes augustiga ja aastataguse septembriga toimus Tallinnas 5 eramu tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 13 tehingut (maakonnas 87). Augustis teostati 6 ja aasta tagasi septembris 20 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati septembris 448 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 35 189 278 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis augustiga võrreldes 21% ning koguväärtus 70%. Koguväärtuse tõusu taga on mitme üle 1 miljoni maksva ärihoone müük, millede koguväärtus oli üle viiendiku maakonna tehingute koguväärtusest, ning mitmete kallite uute korterite tehingud. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 17% ning koguväärtus 92%.

September oli käesoleval aastal Tartus tehingute aktiivsuselt teine kuu, kokku toimus 171 korteriomandi tehingut, mis oli 6 tehingut rohkem kui augustis ja 43 tehingut rohkem, kui eelneva aasta septembris. Kui juulis toimus Tartus masujärgne korteritehingute rekord, siis septembris saavutas keskmine hind uue rekordi, olles 1305 €/m2 (mediaan 1264 €/m2), võrreldes kuu varasemaga oli keskmine hind 9% kõrgem. Rekordhind oli tingitud mitme kalli uue korteriga tehtud tehingutest, eelkõige südalinnas valminud Soola 2 uute korteritega tehtud tehingutest. Võrreldes 2014. aasta septembriga on keskmine hind tõusnud 9%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati septembris 24 ostu-müügitehingut (maakonnas 51), kuu varem augustis müüdi 11 eramut vähem ning aasta tagasi septembris müüdi 9 eramut vähem. Tartu linnas toimus 8 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 51). Augustis toimus 4 ja 2014. aasta septembris toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati septembris 242 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 630 920 eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 8% ning tehingute koguväärtus tõusis 22%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 20%, kuid koguväärtus on tõusnud 4%.

Pärnus toimus septembris 63 korteritehingut. Kuu varem augustis toimus 4 tehingut vähem ning 2014. aasta septembris toimus käesoleva aasta septembriga sama palju tehinguid. Keskmine hind oli septembris 863 €/m² (mediaan 820 €/m2), mis võrreldes augustiga langes 12% ja 2014. aasta septembriga võrreldes tõusis 3%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti septembris 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 32), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 tehingut vähem ning aasta tagasi septembriga võrreldes 9 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga teostati septembris 1 tehing (maakonnas 26). Kuu varem augustis ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid ning aasta tagasi septembris  toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 148 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 844 171 eurot. Tehingute arv jäi augustiga samale tasemele, kuid koguväärtus langes 16%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 1%, kuid koguväärtus langes 27%.

Septembris toimus Viljandi linnas 19 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem kui kuu varem augustis ning 2 tehingut vähem, kui 2014. aasta septembris. Keskmine hind oli septembris 550 €/m² (mediaan 483 €/m2), mis võrreldes augustiga langes 11% ja 2014. aasta septembriga võrreldes tõusis 7%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti 2015. aasta ja 2014. aasta septembris 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 25), mis on augustiga võrreldes 1 tehing rohkem. Viljandi linnas ei teostatud septembris, ega 2014. aasta septembris ühtegi hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 15). Augustis toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kuresaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 122 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 400 746 eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehingute arv 27% ning tehingute koguväärtus 25%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv ja koguväärtus tõusnud 7%.

Septembris teostati Kuressaares 13 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 2 tehingut vähem, kui 2014. aasta septembris. Septembrikuu keskmine hind oli 25% madalam, kui augusti oma, olles 676 €/m² (mediaan 671 €/m2). Kuna augustis toimus ainult 6 korteritehingut ning neist kaks olid uute korteritega, oli keskmine hind eelmine kuu sellest tingitult tavapärasest kõrgem. 2014. aasta septembriga võrreldes tõusis keskmine hind 16%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Augustis kui ka septembris toimus Kuressaare linnas 2 (maakonnas 13) eramu ostu-müügitehingut. Aasta tagasi septembris teostati 1 eramutehing. Hoonestamata elamumaaga augustis ega septembris tehinguid ei teostatud (maakonnas 15). Samuti ei toimunud Kuressaare linnas hoonestamata elamumaaga tehinguid 2014. aasta septembris.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas septembris 314 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 591 337 eurot. Võrreldes augustiga jäi tehinguaktiivsus samale tasemele ning tehingute koguväärtus langes 9%. Aasta taguse ajaga võrreldes on langenud tehingute arv 15% ning koguväärtus 29%.

Septembris toimus Narvas 53 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut rohkem kui augustis ja 13 tehingut vähem kui eelneva aasta septembris. Võrreldes kuu varasemaga langes keskmine hind 4%, olles septembris – 447 €/m² (mediaan 457 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 12%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati september 14 ostu-müügitehingut (maakonnas 48), mis on augustiga võrreldes 4 tehingut rohkem ja 2014. septembriga võrreldes 6 tehingut vähem. Narva linnas müüdi septembris 3 hoonestamata elamumaad (maakonnas 11). Augustis teostati 2 ja aasta tagasi septembris 7 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinn otsib Linnahalli uueks loomiseks toimivat lahendust

TallinnTallinna linnavalitsus teeb linnavolikogule ettepaneku Tallinna Linnahalli ja sellega piirnevate kinnistute arendamiseks Tallinn Entertainment LLC-ga peetud läbirääkimised lõppenuks lugeda.

Linnavolikogu otsuse eelnõu „Tallinna Linnahalli rekonstrueerimine” kohaselt tunnistatakse ühtlasi kehtetuks kõik varasemad linnahalli ja sellega piirnevate kinnistute arendamist puudutavad linnavolikogu otsused. Linnavalitsus saab kohustuse esitada hiljemalt 4. aprilliks 2016 linnavolikogule linnahalli rekonstrueerimise kava koos linnahalliga piirnevate kinnistute müügiettepanekuga.

Linnavolikogu otsusega tunnistatakse kehtetuks hoonestusõiguse seadmise otsus, ühisettevõtte loomise põhitingimusi ja volitusi sätestavad otsused ning loetakse lõppenuks läbirääkimised äriühinguga Tallinn Entertainment LLC.

21. detsembril 2006 otsustas linnavolikogu seada linnahalli kinnistule ja seda ümbritsevatele kinnistutele avaliku kirjaliku enampakkumise korras hoonestusõigus, eesmärgiga rekonstrueerida linnahall kontserdisaaliga konverentsikeskuseks. Konkursiga hoonestajat leida ei õnnestunud. 16. aprilli 2009 otsusega ja 26. augusti 2010 otsusega kavatseti luua linnahalli piirkonna arendamiseks ühisettevõte. Tänaseks on läbirääkimised lõppenud ja kokkulepet ei sõlmita.

„Nii hoonestusõiguse seadmisel kui ka ühisettevõtte loomisel sai takistuseks linnahalli rekonstrueerimise kulukus ning samas sellest tõusev kaheldav äriline tulukus,“ tõdes linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas. „Teisisõnu – ettevõtluse seisukohalt oleks tegemist ilmselt kahjumliku investeeringuga, kulude tasa teenimine oleks vähetõenäoline, kasumi tootmisest rääkimata.“

Aasa sõnul plaanib linnavalitsus sellest johtuvalt linnahalli rekonstrueerida linnaeelarvest eraldatava rahaga ning projekti finantseerimiseks linnahalli ümbritsevate kinnistud võõrandada.

Tallinna linnavalitsus moodustas eelmisel nädalal Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise ja arendamise koordineerimiseks ajutise komisjoni. Ajutine komisjon moodustati eesmärgiga leida Tallinna Linnahalli rekonstrueerimiseks ja Tallinna Linnahalli ümbritsevate alade arendamiseks uusi lahendusi.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Andres Koger kaasab EstateGuru kaudu pool miljonit

EstateGuruEhitusettevõtja Andres Koger kaasab EstateGuru ühisrahastusportaali kaudu arendustegevuseks 535 000 eurot, mille tagatiseks seatakse neljale juba valminud Mardi projekti korterile esimese järgu hüpoteek.

Andres Kogerile kuuluv arendusettevõte kaasab kapitali uute projektide jaoks, pakkudes tagatiseks juba väljaehitatud Mardi majade kortereid. Mardi majad on terviklik keskkond Tallinna kesklinnas Stockmanni kaubamaja piirkonnas, kus on välja arendatud kokku 130 korterit, millest tänaseks on müümata vaid 20.

Eelmise nädala lõpus avatud investeerimisvõimalust on tänaseks kastutanud juba üle 120 investori ning projekt on avatud veel kümme päeva. Investoritele pakutakse aastainteressiks 10% ning üle 10 000 euro investeerinutele lisab EstateGuru omalt poolt veel 1%. Laenuperiood on kuni 1 aasta ning laenu kaasatakse 1480 eurot iga tagatiseks seatava korteri ruutmeetri kohta.

Mardi projekt on EstateGuru ühisrahastusplatvormi 15. projekt. EstateGuru portaaliga on tänaseks liitunud üle 2000 kasutaja ning läbi selle on vahendatud ligi 2 miljoni euro ulatuses laene. Keskmiseks investoritele makstavaks intressiks on täna 11,9%.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nordecon: Riigimaanteede hoolduslepingute sõlmimine

NordeconNordecon AS ja Maanteeamet sõlmisid Järva maakonna, Hiiu maakonna ning Kose teepiirkonna riigimaanteede hoolduslepingud järgmiseks viieaastaseks perioodiks ehk aastateks 2016-2021. Kolme eelpool nimetatud lepingu esimese aasta maksumus on kokku ligikaudu 3 milj. eurot, millele lisandub käibemaks.

Hooldelepingute täitmine on jaotatud viieks 12-kuuliseks perioodiks ning järgmiste lepinguaastate maksumuse määramise aluseks on eelmise aasta lepinguline hind korrigeerituna kalendriaastase tarbijahinnaindeksi muudatusega.

Nordecon AS ja tema tütarettevõtted teostavad aastaringselt riigimaanteede hooldustöid lisaks Järva ja Hiiu maakonnale ning Kose teepiirkonnale ka Keila teepiirkonnas, ehk kokku enam kui 2600 kilomeetril. Riigimaanteede hooldega on Nordecon AS tegelenud alates 2002. aastast, olles hooldekilometraažilt suuruselt kolmas teehooldeettevõte Eestis.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Lasnamäe tööstusalade ruumilist arengut suunab nüüd uus üldplaneering

TallinntallTallinna Linnavolikogu kehtestas 1. oktoobril 2015 Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu.

Üldplaneering hõlmab Lasnamäe linnaosa Peterburi teest lõuna poole jäävad Ülemiste, Sõjamäe ja Väo asumites paiknevad peamiselt tööstus- ja ettevõtlusalad. Peterburi teest põhja poole jääva elamualade arengusuunad on määratud 2010. aastal kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringus.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneering täpsustab ja osaliselt muudab Tallinna üldplaneeringut Lasnamäe tööstusalade planeeringu piirides. Üldplaneering loob aluse linnaehitusliku arengu suunamisele, olles edaspidi lähtedokumendiks detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele ning taristu kavandamisele. Üldplaneeringu elluviimine tagab linnaosa ruumilise arengu eesmärkide saavutamise: tänavastruktuuri korrastamine, piirkonna vajadustele vastava ühistranspordivõrgu arengusuundade kindlaksmääramine, maksimaalse logistilise kasumlikkuse eelise edasiarendamine, rohevõrgustiku toimimise põhimõtete kujundamine koos selleks vajaliku maa reserveerimisega ning territooriumi funktsioonide mitmekesistamine.

Paralleelselt üldplaneeringuga koostati ka Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostajaks oli Ramboll Eesti ASi töörühm ning aruandes esitatud tulemuste alusel on Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringut täiendatud. Üldplaneeringu KSH aruande koostamisel osalenud eksperdid tõid välja, et peamised planeeritaval alal ilmnevad negatiivsed mõjud on auto-, rongi- ja lennuliiklusest tingitud müra ja õhusaaste ning alal toimuva tegevuse mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele ja rohealadele, samuti keskkonna vähene atraktiivsus.

KSH analüüsist järeldub, et enamik negatiivsetest mõjutustest avaldub vaid lähiperspektiivis, kaugemas perspektiivis vähenevad tööstusalale ja selle lähiümbruskonnale avalduvad intensiivsed mõjud märkimisväärselt. Pikemalt ette vaadates on paljud üldplaneeringus kavandatud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud oskuslikult ja üldplaneeringus välja toodud põhimõtteid arvestades leevendatavad ning muudetavad positiivseteks mõjudeks. Keskkonnaamet Harjumaal (endine Harjumaa Keskkonnateenistus) kiitis KSH aruande heaks 12. mail 2011.

Üldplaneeringu materjalid on kättesaadavad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel www.tallinn.ee/ehitus või elektroonilises Tallinna õigusaktide registris https://oigusaktid.tallinn.ee .

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: Palkade kogusumma kasvab veel laenujäägist kiiremini

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti eraisikulaenude jääk on asunud kiirenevas tempos kasvama. Augustikuine eraisikulaenude jääk oli Eesti Panga andmetel 7,23 miljardit eurot ehk 3,5% aastatagusest kõrgemal. Laenujääki veab kasvusuunas kasvav laenukäive. Viimase kuue kuu jooksul on aastane laenukäibe kasv olnud üsna kõrges 13 ja 21 protsendi vahemikus.

Kiire laenujäägi kasvu olukord kasvatab laenukoormust. See omakorda loob riski, kus pangad panevad piduri eluasemelaenude väljastamisele. See jällegi võib pidurdada tehingute tegemist kinnisvaraturul ja pöörata stabiilsena püsinud hinnad langusesse.

Eraisikulaenude ja eluasemelaenude jäägid kerkivad majanduskasvust kiiremini ja see kergitab suhtelist laenukoormust. Siiski tõuseb laenujääk aeglasemalt, kui on keskmine palgakasv. Lisaks kerkivad laenujäägid madalama tempoga summaarsest palgafondist, mis on rahasumma, mille arvelt tarbijad laene teenindavad. Nii ei pea kiirenevas tempos kerkivatest laenujääkide pärast esialgu veel muret tundma.

Omaette küsimus on sissetulekute tõusu jätkusuutlikkus. Kui palgakasv aeglustub ja laenujäägid jätkavad suurenemist senise kiirusega, hakkab laenukoormus kerkima ja võib majanduse tagasilöökide puhul keeruliseks probleemiks muutuda, mis jätab oma märgi kinnisvaraturule.

Netopalkade summa ja eluasemelaenude jääk

Netopalkade summa ja eraisikulaenude jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Keskerakonna fraktsioon algatas „võtmed tagasi“ eelnõu

RiigikoguRiigikogu Keskerakonna fraktsioon andis tänasel istungil menetlusse seaduseelnõu, mille eesmärk on täiendada võlaõigusseadust seesuguselt, et tarbijale loodaks võimalus negatiivses majanduslikus olukorras olles anda krediidiandjale või krediidivahendajale üle tagatisena märgitud vara nii, et see katab kõik krediidiga seotud olemasolevad ja tekkida võivad kulutused. Laiemalt on antud ettepanek tuntud kui „võtmed tagasi“ eelnõu.

„Võtmed tagasi põhimõte tähendab seda, et inimese eluasemelaen kustutatakse, kui maksejõuetu laenuvõtja tagastab pangale hüpoteegiga ostetud kinnisvara. Eluasemelaenu võtmine on tänapäeva ühiskonnas ääretult tavaline tarbijakäitumine. Paraku ei ole keegi kaitstud selle eest, et krediidikoormus võib eri põhjustel muutuda talumatuks ning tekkida suur risk ülevõlgnevuseks. 2008. aasta finantskriisi tagajärjel jäid paljud pered ilma oma kodudest ja väljusid kodu soetamise tehingutest vaesematena kui kunagi varem. Meie ettepanek aitaks taolisi juhtumeid vältida,“ sõnas eelnõu algataja Olga Ivanova.

Ka Euroopa Parlament on kutsunud Euroopa Komisjoni üles analüüsima “võtmed tagasi” põhimõtte võimalikke majanduslikke tagajärgi, kaalumaks selle laiemat rakendamist EL liikmesriikides. „Viimatine laenubuum näitas, et kõik Eesti pangad ei laenanud vastutustundlikult. Samas on ebaõnnestunud laenutehingu risk puhtalt laenuvõtja kanda. Näiteks Lätis on taoline muudatus juba ellu viidud ning sama tee võiks valida ka Eesti,“ lõpetas Olga Ivanova.

Antud seaduseelnõu rakendamisel väheneks inimeste ülevõlgnevus ja liigtarbimise võlgnevuse risk, mis on koormav Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile. Samuti aitaks see ennetada makseraskustesse sattumist, mis tekkis 2008. aasta finantskriisil.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Selgusid Eesti parimad korteriühistud 2015

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liit korraldas tänavu juba üheteistkümnendat korda korteriühistute konkursi. Parimad valiti kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt.

“Hea meel on selle üle, et konkursist osavõtjaid oli seekord sõna otseses mõttes kõigist Eestimaa nurkadest. Kuigi see tähendas konkursi komisjonile logistilisi katsumusi, oli tulemus tõeliselt rõõmustav – konkursi komisjonil oli võimalus olla tunnistajaks sellele, et Eestimaa eri paigus tegutseb palju väga tublisid ühistuid ja hakkajaid ühistujuhte, kes on oma majas ja majaümbruses ära teinud märkimisväärse töö,” sõnas Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuht Urmas Mardi.

Konkursi komisjoni kuulusid Triin Reinsalu sihtasutusest KredEx, Hardi Alliksaar Tallinna Linnavaraametist, Regina Michaelis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidust. Auhinnatud ühistuid tervitas ja tänas tehtud töö eest Eesti Korteriühistute Liidu suurfoorumil ka ettevõtlusminister Liisa Oviir. Galeriid auhindade üleandmisest saab näha EKÜL kodulehelt.

Mardi sõnul on parima valimine “Ilusa koduümbruse” kategoorias osutunud aasta-aastalt keerukamaks, nii on juba traditsiooniks saanud, et komisjon annab välja ka eriauhindu. Tänavu otsustati ilusa koduümbruse kategoorias välja anda koguni kolm eriauhinda.

Esimene eriauhind kannab nimetust “Kodune aialahendus paneelmajale”. Auhind läks korteriühistule KÜ Linnamäe 79 Tallinnas, kes on suures paneelmajade piirkonnas – Lasnamäel – loonud oma maja ümber kauni aia, kus kasvab lilli ja põõsaid, mida Lasnamäe majade vahel küll leida ei loodaks. Maja seina äärt kaunistab suur lillepeenar, mida pigem võiks pidada mõne maakodu juurde kuuluvaks. “Ära märkimist väärib ka see, et majaümbruse haljastamine oli elanike ühine otsus ja ettevõtmine ning peenardel kasvavad lilled on pälvinud palju tähelepanu ka ümberkaudsetelt elanikelt,” märkis Mardi.

Teine eriauhind „Ilusa koduümbruse“ kategoorias kannab nimetust “Rõõmus koduümbrus”. Auhinna pälvis Tallinna KÜ Olev, Mustamäe tee 199. “Just täpselt see iseloomustabki selle auhinna saajat, korteriühistut, kes lisaks majaümbruse korrastamisele ja haljastuse planeeringule on loonud väga erilise majaümbruse paljude erinevate väikeste rõõmsate detailidega,” rääkis Mardi.

Kolmas eriauhind „Ilusa koduümbruse“ kategoorias kannab nimetust “Läbimõeldud õueruum kõigile põlvkondadele”. Auhinna võitis Haapsalu KÜ Metsa 71.

“Selle ühistu õueala iseloomustab jagunemine erinevateks tsoonideks – on mänguplats lastele, puhkeala täiskasvanutele, nurgake kompostikastidele, kaunid lillepeenrad ja kortermaja keldrist leitud vahenditega kaunistatud saunapuude kuur. Õueala on hästi läbimõeldud ja on isegi ette mõeldud – mänguplats on valmis ehitatud tulevaste laste jaoks – ning ühistul on kindlasti vedanud ka ühistujuhiga, kes mõistab puutööd ja on õues olevad puupingid ja puhkenurga ise valmis ehitanud,” rääkis Mardi.

Auhinna „Ilus koduümbrus 2015“ konkursi võitis KÜ Vokker, Sihva küla, Otepää vald, Valgamaa.”Võitja kirjeldab end nii: oma ilusa koduümbruse oleme saavutanud elanike kätetööga. Oleme rõõmsad, kui saame koos tegutseda, kui külalisi ja koju tulijaid tervitavad meie enda kätetööga loodud lillepeenrad ning kui möödujad peatuvad ja imetlevad ja saavad meie maja ümbrusest positiivseid emotsioone. Meie maja tublid töötegijad on oma töökusega nakatanud kõik majaelanikud seda ilu looma – isegi mehed!,” vahendas Mardi. Konkursi komisjon hindas Mardi sõnul kõrgelt kortermaja ümbruse lopsakaid lillepeenraid, mis on läbimõeldult kujundatud ja hoolikalt hooldatud kehva pinnase kiuste, aga pidas sama oluliseks ka majaelanike ühist tegutsemist endale ilusa koduümbruse loomisel.

Auhinnaga „Parim korteriühistu juht 2015“ pärjati Paul Pärn (KÜ Erika 1 Ühisvara, Tallinnas. Parim korteriühistu juht 2015 on olnud oma ühistu juhatuse esimees alates 1997. aastast. “Majaelanikud räägivad temast väga soojade sõnadega, peavad teda oma maja raudvaraks ja inimeseks, kellel on kõigiga head suhted. Sellest annab ehk tunnistust seegi, et ühistu esimees peab ühistu koosolekuid kohvikus kohvilauaga ja koosolekutel kvoorumi puudust ei esine,” rääkis Mardi. “Oma pikaaegses ühistujuhi töös on ta tegelenud nii tänapäeva kui ajalooga. Tänapäevaseks tegevuseks on olnud miljööväärtusliku kortermaja renoveerimine, sealhulgas autonoomse gaasikatla ehitus. Ajalooga tegelemise põhjuseks on asjaolu, et kortermaja ise on valminud aastal 1939 ning maja pika ajaloo säilitamiseks on ühistujuht kogunud andmeid ja koostanud ülevaate maja elanike kohta. Lisaks sellele on selleaastane võitja suurpärane näide elukestvast õppest, sest hoolimata pikaajalisest ühistu juhtimise kogemusest, täiendab ta end pidevalt erinevatel korteriühistute juhtide koolitustel.

Konkursil „Edukaim renoveerimisprojekt“ otsustati lisaks peaauhinnale välja anda kolm eriauhinda. Esimene eriauhind „Järjekindlalt läbiviidud renoveerimisprojekt“ läks Ida-Virumaale, sellega pärjati KÜ Iisaku Kaare Kaks (Iisaku, Ida-Virumaa). “Korteriühistu viis ellu kortermaja tervikrenoveerimise hoolimata sellest, et korteriomanikke oli vaja pikalt veenda. See Ida-Virumaa väikeasulas asuv korteriühistu on hea näide teistele väikeasulate kortermajadele selle kohta, mida on võimalik saavutada, kui väga tahta ja oma kodu eest hoolt kanda,” tunnustas Mardi.

Teine eriauhind “Stiilne renoveerimislahendus” läks Pärnu korteriühistule KÜ Nikolai 18. “Tegemist on 1962. aastal ehitatud hruštšovka-tüüpi majaga Pärnus miljööväärtuslikul alal, millest renoveerimisega kujundati keskkonda sobituv väärikas hoone. See renoveerimisprojekt on suurepärane näide sellest, millise tulemuse võib saavutada, kui rekonstrueerimisse kaasata arhitekt. Lisaks väärib äramärkimist ka see, et ühistu teostas rekonstrueerimise ühe korteriomaniku väga suure ja aktiivse vastuseisu tingimustes,” märkis Mardi.

Kolmanda eriuhinnaga „Parim renoveerimise ja ilusa koduümbruse terviklahendus“ pärjati KÜ Jalakakivi (Jõõpre küla, Audru vald, Pärnumaa)

“Selle eriauhinnaga soovime tunnustada ühistut, kes on lisaks kortermaja renoveerimisele pööranud olulist tähelepanu ka kauni majaümbruse kujundamisele, nii et hoone ja ümbrus moodustavad ühtse ja tervikliku lahenduse. Lisaks väärib äramärkimist ka ühistu ja tööde teostajate ülikiire tegutsemine – üldkoosoleku otsus maja renoveerida tehti selle aasta veebruari algul ja mai alguseks olid kõik tööd lõppenud. Maja on nüüd energiatõhusam ja julgustuseks teistele maakohtade korteriühistutele, kes veel renoveerimise läbiviimseks hoogu võtavad,” rääkis Mardi.

„Edukaim renoveerimisprojekt 2015“ võitja on KÜ Põlva Trio ning kortermajade Savi 2A ja Jaama 24C renoveerimine Põlvas. “Tänavune võitja viis korraga läbi kahe maja tervikrenoveerimise, nimetan siin tööde loetelust valikuliselt: mõlemas majas fassaadi soojustamine, keskkütte kahetorusüsteemi ja uute radiaatorite paigaldamine, MESA mõõtesüsteemi paigaldamine, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine,” loetles Mardi. ” Lisaks ühele majadest paigaldatud maaküte. Peale renoveerimist on täiendavalt mõlemale majale paigaldatud veepehmendusseade, välja vahetatud külma ja sooja vee majasisesed torustikud ning paigaldatud soojuspumpade, keskkütte ja sooja vee valmistamise juhtimise automaatika, mille tööd on võimalik läbi interneti reaalajas jälgida ja juhtida.”

Lisaks soovis Eesti Korteriühistute Liit tunnustada tänukirjaga veel viit ühistut nende tegevuse eest kortermaja renoveerimisel või ilusa koduümbruse kujundamisel: KÜ Pae17 Tallinnas, KÜ E. Viiralti 3 Tallinnas, KÜ Energia 5 Tallinnas, KÜ Valge Tallinnas ning KÜ Uus-Sauga 8a Pärnus.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Piusa piirivalvekordoni ehitus jõudis sarikapeoni

Riigi Kinnisvara / RKASTäna peeti Võmmorski külas Võrumaal Piusa piirivalvekordoni uue hoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõi hoone kõrgemast nurgast alla Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm.

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajab Nordecon AS tulevaks kevadeks hoonete kompleksi, mis oleks piirivalvekordoni funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad.

Piusa kordonihoone rajamisel võetakse arvesse ümbruskonnale iseloomulikku arhitektuuri ning tuuakse olemasolevasse arhitektoonikasse kaasaegset lahendust. Hoone välisarhitektuuri eesmärgiks on maksimaalselt sobituda olemasolevasse keskkonda.

Kolmekorruselise peahoone ja abihoonete suurus kokku on enam kui 2500 ruutmeetrit. Hoonestu arhitekt on Magnar Meinart, ehitusprojekti on koostanud AS Amhold.

Tegu on olulise investeeringuga Eesti-Vene piirijoonel, mis on suunatud turvalisuse parandamiseks Euroopa Liidu ja NATO välispiiril. Piusa kordon saab muuhulgas olema oluliseks baasiks ka piirivalve eriüksusele.

Uue piirivalvekordoni rajamine läheb kokku maksma ligikaudu 4,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustegevusega alustati käesoleva aasta märtsis ning tööd on kavas lõpetada 2016. aasta kevadel.

Piusa kordon

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused