Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Akadeemia tee 30 detailplaneering äratas elavat huvi

12.10.2015 Tallinn.ee

28. septembrist kuni 11. oktoobrini oli kõigil huvilistel võimalik MLOV-s tutvuda Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneeringuga ja teha oma ettepanekuid. Linnaosa valitsuse fuajees oli üleval ka detailplaneeringut tutvustav näitus.

„Oli väga tore näha mustamäelaste aktiivset kaasalöömist ujula, linnasauna ja spordikompleksi rajamise algetapil,“ tunnistas linnaosa vanem Helle Kalda. „Mustamäe elanikelt saabus avaliku väljapaneku ajal mitmeid ettepanekuid Akadeemia tee 30 detailplaneeringu kohta – sooviti basseini 50 m pikkuse rajaga, võimalusi leida ruumid ka lauatennise mängimise jaoks jne. Kaasaegne ujulaga spordikompleks on ju mustamäelaste ammune unistus, inimesed on ideega algusest peale väga positiivselt haakunud, mõtlevad kaasa ja tunnevad projekti käekäigu vastu elavat huvi. Selle üle saab ainult rõõmu tunda!“

Akadeemia tee 30 detailplaneering algatati 08.10.2014 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1487-k. Detailplaneering võeti vastu 09.09.2015 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1300-k. Planeeritav ala suurusega 1,02 ha asub Tallinnas Mustamäe linnaosas, Akadeemia tee, Eduard Vilde tee ja Ehitajate tee vahelisel alal. Piirkonnas on valdavalt kuni 5‑korruselised elamud. Planeeritaval alal asub Tallinna linnale kuuluv sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistul olnud koolihoone on lammutatud. Kõrghaljastus kasvab krundi põhja- ja idaküljel. Detailplaneering on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneering hõlmab 1,02 ha suuruse maa-ala, detailplaneeringu koostas OÜ Artes Terrae. Planeeringus määratakse Akadeemia tee 30 kinnistule ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ujula ning linnasaunaga spordi- ja vabaajakeskuse rajamiseks.

Lisaks on planeeringus antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Lähitulevik toob liginullenergiahooned teadusuuringutest igapäevasesse ehituspraktikasse

12.10.2015 Tõnu Toompark

Teisipäeval, 13. oktoobril toimub Tallinnas Energia avastuskeskuses konverents „Liginullenergiahooned täna ja homme“, kus teadlased, ehitusasjatundjad, õigusloomespetsialistid ja riigiametite esindajad annavad ülevaate liginullenergia hoonetega seotud teadusuuringutest, testimisest, ettevalmistustest seadusandluse muutmiseks ning tellijate valmisolekust.

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist jõustub Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiiv, mille järgi peavad kõik hooned, mis on ehitatud pärast 31. detsembrit 2018, olema nullenergiahooned, ehk tootma sama palju energiat, kui tarbivad.

Konverentsi ühe peakorraldaja, Tallinna Tehnikaülikooli professori Jarek Kurnitski sõnul on tulevik liginullenergia päralt. „Alates 2019. aastast kehtib direktiiv kõigile avaliku sektori ehitistele (erasektorile alates 2021. aastast), kuna avalik sektor peab arengu kiirendamiseks eeskuju näitama. Päris nullini ei ole võimalik jõuda ja seetõttu on õigem öelda liginullenergiamaja. Nullenergia nõue kehtib läbivalt, erasektori puhul nii elamutele kui ka äripindadele. Olemasolevaid hooneid nõue mõjutama ei hakka, kuid kõiki uusi ehitatavaid hooneid küll, “ selgitab Jarek Kurnitski.

Konverentsi esimeses osas antakse ülevaade liginullenergiahoonetega seotud teadusuuringutest ning tutvustatakse valminud juhendmaterjale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja räägib ettevalmistavatest tegevustest ja seadusandluse muutmisest liginullenergiahoonete ehitamiseks. Milline on tellija poolne valmisolek, tutvustab Riigi Kinnisvara AS esindaja.

Konverentsi teises pooles jagatakse praktilisi kogemusi seni ainsa avaliku hoone – Rakvere liginullenergia büroohoone näitel; räägitakse ehituse maksumuse kujunemisest ja kontrollist. Konverentsi lõpetab Eesti Arengufondi esindaja ettekanne liginullenergiahoonete tulevikust laiemalt.

Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Tallinna Tehnikaülikool, konverentsi toimumist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm Mobilitas.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Colonna buys 18 properties from Rimi

12.10.2015 Tõnu Toompark

Colonna’s investors have acquired 18 retail properties in Estonia, housing Rimi and Säästumarket shops with a total lease area of 16,818 m2 of which five are located in Tallinn, the Estonian capital.

The former owner of the properties was Kinnisvaravaldus, a subsidiary of Rimi Baltic. All shops will remain in use by Rimi, as Rimi Eesti Food has entered into a long-term commercial lease contract with the buyer.

Ruth Laatre, manager of the property department of Rimi Baltic, said that the sale and lease-back of the shop areas forms part of Rimi’s long-term plan to rearrange its property portfolio. Rimi will invest the proceeds from the sale into construction of new shops. In the three years to come, the company is planning to expand significantly, especially in Lithuania, where it intends to increase its market share.

“We are happy to cooperate with a strong partner like Rimi. We find that the acquisition is an excellent addition to our real estate portfolio,” comments Roberto de Silvestri, head of the Colonna group.

Colonna Capital represents foreign investors seeking to invest in real estate portfolios in Estonia. Daily management of the property acquired is carried out by Colonna’s own Estonian team. Colonna has been operating in Estonia since 2006.

Rimi Eesti Food is a subsidiary of ICA Gruppen. In Estonia, the company owns a total of 85 Rimi and Säästumarket shops. Kinnisvaravaldus owns and manages Rimi’s real estate.

The SORAINEN team advising Rimi consisted of partner Toomas Prangli, specialist counsel Urmas Volens, senior associate Paul Künnap with associates Britta Pärk and Kaija Riismaa.

Merko ehitab Lätis lasteaia ja koolimaja

12.10.2015 Tõnu Toompark

merko09. oktoobril 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte SIA Merks ja SIA LMH lepingu lasteaia ja koolimaja kompleksi ehitustööde teostamiseks Riia lähedal asuvas Pinkis.

Ehitustööd hõlmavad omavahel galeriiga ühendatud 2-korruselise koolimaja ja 3-korruselise lasteaia kompleksi ehitust.

Lepingu maksumus on ligikaudu 6,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2015. aasta oktoobris ning nende valmimine on planeeritud 2016. aasta oktoobris.

SIA Merks (www.merks.lv ) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Elu korteriühistus: Külaliskorter

12.10.2015 Kätri Sarapuu

Meie majas peab keegi külaliskorterit või hostelit ning seal elavad külalised rikuvad pidevalt öörahu. Korteri omanik väidab, et tal on külaliskorter, mis on registreeritud ka kohalikus omavalitsuses.

Küsimused:

Kas korteriühistul oleks registreerimisel olnud sõnaõigust?
Kas niisugune asi on õiguslikult reguleeritud ja kas külaliskorteri puhul kehtivad mingisugused erinõuded, kas on vaja taotleda ka kasutusotstarbe muutmist?

Vastus: Turismiseaduse § 18 loetleb majutusettevõtete liigid, milleks on põhiliselt hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.

Juhul kui Teil on alust arvata, et nimetatud korteris osutatakse majutusteenust turismiseaduse § 18 mõistes, selgitame, et valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Ruumide omanik on antud juhul kohustatud tagama, et ruumide kasutusotstarve on vastav majutusettevõtte liigile, juhul kui ei ole, on ruumide omanikul vaja taotleda ruumide kasutusotstarbe muutmist. Ehitusseaduse alusel esitab kasutusloa muutmise taotluse ehitise omanik või ehitise kaasomanik. Korteriomandite sihtotstarbe muutmine saab korteriomandiseaduse § 16 lg 1 kohaselt toimuda üksnes kõikide korteriomanike nõusolekul.

Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses. Külaliskorteri puhul on tegemist eluruumiga, seega külaliskorterile ei ole vaja taotleda ruumide kasutusotstarbe muutmist. Eluruumi omanikul on õigus ruume välja üürida nii pikaajaliseks perioodiks kui ka lühiajalisteks perioodideks. Registreering külaliskorteri kohta tehakse majandustegevuse registrisse taotleja registreerimistaotluse alusel, korteriühistu kooskõlastus/nõusolek ei ole nõutav.

Lisame, et kui olete kindel, et korteri külalised rikuvad öörahu ja tülitavad naabreid, siis tuleb kutsuda politsei rikkujatele. Kõige äärmuslikumaks lahenduseks on korteriomandiseadusest tulenev korterimandi võõrandamisnõue, millisel juhul peab põhjus korteriomandi võõrandamiseks olema väga tõsine.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

9 kuu ülevaade: Tallinna kinnisvaratehingute arv kasvas 14 protsenti

11.10.2015 Tõnu Toompark

2015. aasta esimese üheksa kuuga tehti Tallinnas kinnisvaraga 9535 tehingut, mis on 14,3 protsenti enam kui aasta tagasi samal perioodil, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Statistika kohaselt oli käesoleva aasta kolme esimese kvartali kinnisvaratehingute kogumaksumus 1,02 miljardit eurot, mis on mullusega võrreldes 23 protsenti rohkem.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Tallinna kinnisvaraturg väike ja seetõttu võivad ühe kuu statistikat mõjutada üksikud suured tehingud ning püsivamat trendi näitab pikem ülevaade.

“Eesti kinnisvaraturg sarnaneb viimased pool aastat pigem Lääne-Euroopale, kus hinnad kõiguvad minimaalselt. Osad arendajad ja omanikud pole veel aru saanud, et hinnad enam ei tõuse ja küsivad kakskümmend protsenti üle turuhinna ning sellised objektid jäävad paratamatult seisma,” ütles Vahter ja lisas, et tänavu kevadel läks kauplemisel jämedam ots üle müüjalt ostjale.

2015. aasta üheksa kuuga vahetas Tallinnas omanikku 6366 korterit, mis on 14 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal. Korteritehingute kogumaksumus kasvas aastaga 21,9 protsenti 552 miljonini. Tänavu müüdud korterite üheksa kuu keskmine ruutmeeter maksis 1545 eurot, mis on 7,2 protsenti enam kui aasta tagasi. Samas viimase kuue kuu jooksul on ruutmeetri maksumus püsinud praktiliselt muutumatuna.

Hoonestatud elamumaa kinnistute müügiturul suuri muudatusi ei toimunud. 2015. aasta esimese üheksa kuuga müüdi 276 kinnistut ning aasta varem samal perioodil 277. 2015. aastal oli majadega tehtud tehingute kogumaksumus 59,7 miljonit ja keskmine tehinguhind 216 000 eurot. 2014. aasta vastavad näitajad olid 60,7 miljonit ja 219 000 eurot.

2015. aastal müüdi mullusega võrreldes 15 protsenti vähem kinnistuid, kuid 31 protsenti suurema summa eest. 2015. aastal müüdi üheksa kuuga kokku 107 hoonestamata elamumaa kinnistut 27,8 miljoni euro eest. Aasta tagasi müüdi 123 krunti 19,1 miljoni eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kuidas müüa korterit, kus elab sees üürnik?

11.10.2015 Kristo Kivisalu

Korterite müügipakkumiste arv on jõudsalt kasvanud ning seetõttu võib korteri müügiprotsess venida oodatust pikemaks. Kui korter enda jaoks kasutuses ei ole ning müügiperioodil tühjana seisab, siis korteriühistu või haldusfirma poolt esitatavate kommunaalkulude eest tuleb omanikult ikka tasuda.

Seetõttu leiavad omanikud end tihti olukorras, kus on mõistlik üürida välja müügis olev korter.

Üürilepingu ülesütlemine

Müües üürilepinguga koormatud korterit on oluline teada, et korteri võõrandamisega üürileping ei lõppe, vaid üürileandja õigused ja kohustused lähevad uuele omanikule üle. Uus omanik võib üürilepingu seadusest tulenevat ülesütlemistähtaega järgides üles öelda 3 kuu jooksul ja seda vaid juhul, kui omandaja vajab üüritud korterit tungivalt ise.

Kui uus üürileandja lepingu selliselt üles ütleb, vastutab eelmine omanik lepingu lõppemisega üürnikule tekkinud kahju eest. Lisaks kui uus üürileandja rikub üürilepingust tulenevat kohustust, vastutab eelmine üürileandja kolme aasta jooksul, alates üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega üürnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja. Tungival vajadusel ei saa uus omanik lepingut üles ütelda, kui kinnistusraamatusse on tehtud märge üürilepingu kohta.

Tähtajaline või tähtajatu üürileping?

Probleemide vältimiseks võib üritada müüki korraldada nii, et oleks võimalik üürileping lõpetada võimalikult kiiresti ostja leidmisel. Selleks tuleb esmalt vaadata, kas on tegemist tähtajalise või tähtajatu üürilepinguga. Tähtajaline üürileping lõpeb seaduse järgi tähtaja saabumisega ning seda saab erakorraliselt ühepoolselt üles öelda vaid ühe lepingu osapoole lepingu rikkumise tõttu.

Kui peale lepingu tähtaja saabumist jätkab Üürnik asja kasutamist ja kumbki lepingu pool ei avalda teisele poole teistsugust tahet, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks. Tähtajatu üürilepingu võib üles öelda teatades sellest ette vähemalt 3 kuud.

Teavita üürnikku müügiplaanist

Kuid ka 3 kuud võib uue ostja jaoks, kes vajab korterit kiiremini, jääda liialt pikaks ooteperioodiks ning tehing võib selle tõttu katki jääda. Seega on väga oluline teavitada üürnikku müügiplaanist esimesel võimalusel. Kuna üürileandjal ei ole õigust ette teatamata üüritud korterisse siseneda, on üürnikuga läbirääkimine ja kokkulepete saavutamine ülioluline.

Korteri tutvustamised ostuhuvilistele tuleks kooskõlastada üürnikuga ning üritada müügiprotsessi korraldada üürniku elu võimalikult vähe häirides. Lisaks on võimalik üürilepingut poolte kokkuleppel lõpetada igal ajal. Seega üürilisega suheldes ja teda asjade kulgemisega kursis hoides võib saavutada kokkuleppe, et üüriline on müügi korral lühikese etteteatamisajaga korterist nõus lahkuma ja poolte kokkuleppel lepingu lõpetama või ühe kuu kaupa lepingut jooksvalt pikendama.

Üürniku motiveerimiseks võiks omanik küsida müüdava korteri väljaüürimisel väiksemat üüritasu kui on analoogsete korterite keskmine üür piirkonnas. See kompenseeriks üürilise elurütmi segamise ja kodurahu häirimise müügiprotsessi käigus.

Kokkuvõtteks tasuks enne müügi alustamist arutada seda üürnikuga ning saada teada tema seisukoht. Kindlasti tuleks üle vaadata, kas üürisuhe on tähtajatu või tähtajalise lepingu alusel. Hea läbisaamine ja arvestamine üürnikuga võiks välistada hilisemad probleemid korteri vabastamise ja uuele omanikule üleandmisega. Kindlasti tasuks tutvuda Üürilepingute osaga Võlaõigusseaduses või konsulteerida professionaalse kinnisvaramaakleriga, kellel on antud valdkonnas rohkem kogemusi.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Tootlustest ja likviidsusest Balti ärikinnisvaraturul

11.10.2015 Viljar Arakas

ftenUudiste pealkirjad räägivad Balti ärikinnisvara tootlusmäärade jätkuvast langusest ja turu likviidsuse, maakeeli rahakäibe ehk investeeringute kogumahu, suurenemisest. Palju tõmmatakse meelevaldseid paralleele 2007. aasta ehk eelmise tõusutsükli tipuga. Kui hetkeks üritaks panna asjad konteksti ja vaadata, kuidas olukord siis tegelikult on.

Tootlusmäärade langemine on muidugi objektiivne reaalsus. Kui EfTENi esimese kinnisvarafondi, mis alustas investeerimist 2008. aastal, keskmine sisenemistootlus oli ca. 9,5% juures, siis täna on tootlused langenud pigem 7,5% juurde. 2,0%’i punkti võrra kukkumine ei tundu esmapilgul kui midagi liiga drastilist. Seda siiski ainult esmapilgul. Tasub teha üks lihtsasti jälgitav matemaatiline arvutuskäik. Võtame büroohoone milles on 10 000 m2 üüritavat büroopinda. Seejuures kõik pinnad on välja üüritud keskmise üürihinnaga 10 €/m2/kuus, millele lisandub otsene kommunaalkulu, millelt omanik lisatulu ei teeni. Arvutuskäik on järgmine: 10 €/m2/kuus x 12 kuud x 10 000 m2 = 1,2 miljonit eurot aastas. Kui me saadud aastase üüritulu jagame tootlusega 9,5%, saame ärihoone hinnaks 12,6 miljonit eurot. Kui me sama üüritulu jagame 7,5% saame tulemuseks 16 miljonit eurot ehk 27% kõrgema hinna, rääkimata väga suurest absoluutväärtuse muutusest eurodes. Järeldus on ühene – ärikinnisvara on äärmiselt tundlik tootlusmäärade muutustele ning 2%’i punktine tootlusmäära muutus toob kaasa suuremahulise hinnamuutuse eurodes.

Meie kogemuse pealt saame öelda, et Balti riikides on sõltumata varaklassist (bürood, kaubandus, ladu, logistika) väga üldistatult tootlustasemed langenud tänasel päeval võrdlusena kriisi kõige mustema ajaga ca. 2%’i punkti võrra. Kui eeldada, et üürimäärad on püsinud muutumatuna, on varahinnad kallinenud keskmiselt veerandi võrra. Loomulikult on põhjuseks ujuva intressimäära langus 5% tasemelt 2008. aastal tänasele 0%’i tasemele.

Kui rääkida turulikviidsusest, siis antud rubriigis võrreldakse enim tänast päeva 2007. aastaga. Möödunud buumi laineharjal, ehk aastal 2007, tehti Balti riikides kokku ca. 1 miljardi euro väärtuses ärikinnisvaratehinguid. Kuigi 2015. aasta ei ole veel lõppenud, siis võib eeldada, et sel aastal see tase ületatakse. Siit tekib paljudel küsimus, et kas meil on järgmine buum? Vastus on, et kindlasti mitte. Pigem on meie Balti ärikinnisvaraturg jätkuvalt nii ebalikviidne ja fragmenteeritud, et välisinvestoreid vaatab siia veel vähe. Ainuüksi Rootsis tehti 2014. aastal ärikinnisvara investeeringuid 17 miljardi euro väärtuses (!), millest üle kolmveerandi tehingutest teevad kohalikud investorid. Kui Rootsis elab 9,5 miljonit inimest, siis Balti riikides 6,3 miljonit.

Käesoleva aasta kevadel viibisin ühel Skandinaavia kinnisvaraseminaril, kus iga soomlane alustas oma ettekannet vabandusega Rootsi investorite ees, sest Soome on sedavõrd ebalikviidne (ehk siis ebahuvitav) turg. Ääremärkusena lisan, et Soomes tehti mullu 4,3 miljardi euro väärtuses ärikinnisvaratehinguid. Järeldused Balti riikide liigse turuaktiivsuse osas võib siit iga lugeja ise teha.

Balti riikide pealinnade parimate ärihoonete tootlusmäärad on langenud 7,0% juurde ja pigem testitakse tasemeid, mis jäävad alla 7,0%’se tootluse. Kui meile tunduvad Balti riikide tootlusmäärad madalad, siis Stockholmis on need langenud DTZ’i andmetel 4,35%, Göteburgis 4,75% ja immigrantide mekas Malmös 5,3%’le. Meile lähiajaloolises kontekstis lähemal asuvas Prahas ja Varssavis on parimate hoonete tootlusmäärad alla 6%, ning odava raha pealetungi ajel langemas pigem 5% juurde.

Seega eksisteerib vana Euroopa, kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa keskuste ja Balti riikide parimate tootluste vahel selge vahe. Miks? Põhjused on jätkuvalt seotud nii turuväiksuse, kui ka tänase julgeolukuolukorraga. Viimane oli kuum teema 6-12 kuud tagasi ja mitte enam nii teravalt foonil täna, kui maailma fookus on Süürias ja NATO liikme, Türgi õhuruumis toimuval. Niivõrd oluline tootlusmäärade vahe tõstab meid järjest enam välisinvestorite huviorbiiti ehk ahnus saab võitu hirmust. Järgmiselt aastalt võime eeldada antud huvi jätkuvat suurenemist, mis realiseerub ka konkreetsetes tehingutes.

2014. aastal oleme olnud tunnistajaks kahele suurtehingule – Šveitsis, Zugis baseeruv üle 40 miljardilise portfellimahuga Partners Group omandas 163 miljoni euroses tehingus BPT Optima varad Balti riikides ja Poolas. Väidetavalt ca. 100 miljoni eurose tehingu tegi ka Balti turul uustulnuk, LNC Capital Partners omandades Eesti ärimeestelt Tallinna sotsiaalkorterite projekti.

Kuid tootluste lõhed ei eksisteeri mitte ainult Balti riikide, Skandinaavia ja Kesk- Euroopa vahel, vaid ka Balti riikide siseset. Peaaegu kõik ärikinnisvara investorid on arusaadavatel põhjustel keskendunud pealinnadele – riigi suurimad linnad, kõige likviidsemad turud jne. See jätab Balti riikide regioonikeskused vaeslapse ossa, mis meie demograafiat arvestades on mõistetav. Teisalt iga pealinnas teenitud euro on samaväärne regioonis teenitud euroga. Vahe on lihtsalt riskipreemias. EfTEN vaatab ringi ka regioonides, on valmis investeerima maakonna keskuste sobilikesse projektidesse, saades vastutasuks kõrgema riskipreemia ehk suurema tulususe. Me oleme seda teinud edukalt minevikus ja plaanime teha ka tulevikus, kuid kindlasti limiteeritud mahus. On igati mõistetav, kui pealinna ja regioonikeskuse tootluste vahe on 1%’i punkt. Kui vahe käriseb juba peaaegu 2%’i punktile, siis meie huvitatus selgelt suureneb. Miks? Tasub veelkord lugeda teist lõiku.

Viljar Arakas
EfTEN Capital AS tegevjuht

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Koolitus „Omandiõiguse kitsendused“ toimub 03/12/2015

11.10.2015 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 03/12/15 koolitus „Omandiõiguse kitsendused“.

Koolitus toimub kell 10:00-15:00 ja kestab kokku 6 akadeemilist tundi.

Koolitus annab põhjaliku ülevaate omandiga seonduvatest õigusaktidest, kinnisomandi avalik-õiguslikest ja tehinguga seatavatest kitsendustest.

Koolitusele on oodatud nii omanikud, kui ka riigi- ja omavalitsustöötajad, kelle tegevus seondub teiste isikute omandiga või omandiõiguse avalik-õiguslike kitsenduste seadmisega.

Koolituse lektor on Andrus Lauren.

“Omandiõiguse kitsendused” toimub 03/12/2015 kell 10.00-15.00 GO Hotell Shnellis.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE: Korteripakkumine vähenes aastaga 3 protsenti

11.10.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti septembri kuus Eestis müügiks 17378 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on korteripakkumiste arv vähenenud 3%. Korterite pakkumishinnad on seejuures kasvanud tasemele 1377 €/m². See teeb aastaseks tõusunumbriks 7%.

Korterituru suurimas piirkonnas ehk Tallinnas on korterite pakkumiste arv vähenenud aastaga 4%. Pakkumiste arvu vähenemine Harjumaal on endaga kaasa toonud korterite pakkumishinna tõusu 8%. Septembris pakuti portaalis KV.EE Harjumaa kortereid müügiks keskmise hinnaga 1741 €/m².

Tartu maakonnas, kus asub Harjumaa 57 protsendi kõrval 17% korterite pakkumistest on ostjat otsivate korterite arv kasvanud aastaga 2%. Erinevalt Harjumaast ei ole Tartumaa korterite pakkumishinnad aastataguse ajaga võrreldes praktiliselt muutunud. Käesoleva aasta septembrikuine Tartumaa keskmine korteripakkumise hind oli portaalis KV.EE 1308 €/m².

Tallinna ja Tartu korterite pakkumishinna jätkuva kerkimise taga on endiselt paljus uute korterite aktiivne turg. Turule tulevad uued korterid kergitavad summaarse pakkumisteportfelli keskmist hinda vaatamata asjaolule, et kinnisvara väärtus on püsinud aastatagusega võrreldes suhteliselt samal tasemel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	09/2014	09/2015	Muutus, %	09/2014	09/2015	Muutus, %
Eesti	18 002	17 378	-3%	1 289	1 377	7%
Harjumaa	10 316	9 922	-4%	1 610	1 741	8%
Ida-Virumaa	1 733	1 916	11%	437	439	0%
Jõgevamaa	135	104	-23%	278	308	11%
Järvamaa	146	108	-26%	314	337	7%
Läänemaa	251	195	-22%	515	635	23%
L-Virumaa	410	292	-29%	401	424	6%
Pärnumaa	1 153	1 020	-12%	1 071	1 175	10%
Raplamaa	133	131	-2%	411	454	10%
Saaremaa	144	206	43%	919	883	-4%
Tartumaa	2 825	2 893	2%	1 301	1 308	0%
Valgamaa	181	178	-2%	283	295	4%
Viljandimaa	316	190	-40%	613	645	5%
Võrumaa	141	145	3%	432	453	5%

Narva	497	664	34%	661	616	-7%
Pärnu	966	889	-8%	1 179	1 267	7%
Tallinn	8 817	8 509	-3%	1 715	1 845	8%
Tartu	2 541	2 535	0%	1 353	1 363	1%

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Gert Jostov: Eesti ettevõtete trumbiks on see, et me ei ole muutunud mugavaks

10.10.2015 Tõnu Toompark

Eile Eesti kõige konkurentsivõimelisema kinnisvaraettevõtte tiitliga pärjatud Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul on Eesti ettevõtete tugevuseks paindlikkus ja erakordselt kiire reageerimisvõime turu muutustele, aga ka kiiretele tellimustele – ja seda pannakse mujal maailmas tähele.

„Erinevalt enamikest Aasia või Euroopa tavalise tootmistraditsiooniga ettevõtetest, mis on keskendunud suurtele mahtudele, on Eesti ettevõtted võimelised täitma ka väiksed tellimusi, väikseid koguseid ja tegema kõike väga kiiresti. Me ei ole vajunud nii-öelda mugavustsooni ja oma väiksuse tõttu peame koha eest eksporditurul mitu korda tugevamini võitlema,“ märkis Gert Jostov.

„Kui minult küsitakse, mis on Eesti edulugu, siis võiks selleks olla meie erakordne adapteerumisvõime,“ sõnas Gert Jostov. „Meil on säilinud paindlikkus millega laveerida Ida, Lääne ja Põhja vahel, me suudame kärpida palku kui seda on vaja, suurendada investeeringuid, mängida viimasel hetkel ringi grandioosseid plaane – reageerida tervikuna turu muutustele väga kiiresti. Eesti tugevus on, et me ei ole kinni vanades dogmades.“

Gert Jostovi sõnul võib ka Ülemiste City linnakut pidada heaks näiteks sellisest kohanemisvõimest. „Kümme aastat tagasi oli siin plaan välja ehitada peamiselt büroopindu ja luua messikeskus. Tänaseks on piirkonnast kujunenud üks Põhjamaade suuremaid ärilinnakuid, millest on kujunemas 24h toimiv keskkond, kus lisaks büroopindadele tegutsevad näiteks kool, lasteaed, söögikohad, sõidab ühistransport jpm.“

Ettevõtlusauhindade konkurssi veavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Tööandjate Keskliit. Eile õhtul toimunud auhinnatseremoonial pälvis Technopolis Ülemiste AS tunnustuse kui kõige konkurentsivõimelisem ettevõte kinnisava valdkonnas.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Augustis kaubavahetus kahanes

10.10.2015 Statistikaamet

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 6% ja import 3%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi vähenemist elektriseadmete, metalli ja metalltoodete ning mineraalsete toodete kaubavahetuse kahanemine.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 124 miljonit eurot, mis oli 32 miljonit eurot enam kui 2014. aasta augustis.

Kõige enam eksporditi augustis elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), puitu ja puittooteid (10%) ning mineraalseid tooteid (10%). Enim kahanes elektriseadmete (29 miljoni euro võrra), mineraalsete toodete (15 miljoni euro võrra) ning metalli ja metalltoodete (15 miljoni euro võrra) eksport. Mullu sama ajaga võrreldes suurenes enim mehaaniliste masinate ning puidu ja puittoodete väljavedu (vastavalt 10 miljoni ja 6 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem imporditi augustis Eestisse elektriseadmeid (18% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) mineraalseid tooteid (10%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Impordi vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete (langus 33 miljonit eurot) ning transpordivahendite (langus 8 miljonit eurot) sisseveo kahanemine. Samas suurenes mehaaniliste masinate sissevedu 11 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas oli augustis esikohal Rootsi (19% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (17%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu.Enim vähenes eksport Venemaale ja USA-sse (mõlemasse 14 miljoni euro võrra) ning Lätti (13 miljoni euro võrra).

Ekspordi vähenemist Venemaale mõjutas keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh. orgaanilised kemikaalid, tihendussegud), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh kange alkohol) ning tekstiil ja tekstiiltoodete (sh. mantlid, jakid, kostüümid) väljaveo vähenemine. Eksporti USA-sse ja Lätti mõjutas enim elektriseadmete väljaveo kahanemine.

Samas kasvas enim eksport Hollandisse (12 miljoni euro võrra) ja Suurbritanniasse (11 miljoni euro võrra). Hollandisse viidi rohkem mineraalseid tooteid (sh. kütteõli) ning Suurbritanniasse puitu ja puitooteid (sh graanulid).

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (11%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia) ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.

Enim kahanes kaupade import Itaaliast (20 miljoni euro võrra), Soomest (14 miljoni euro võrra) ning Saksamaalt (11 miljoni euro võrra). Itaaliast vähenes transpordivahendite ning Soomest ja Saksamaalt mineraalsete toodete sissevedu. Samas suurenes enim kaupade import Hollandist ja Leedust (vastavalt 12 miljoni ja 8 miljoni euro võrra).

Võrreldes tänavu juuliga kahanes augusts kaupade eksport 4% ja import 7%.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–august, 2014–2015
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2014	2015	muutus, %	2014	2015	muutus, %	2014	2015
KOKKU	7 842,8	7 681,7	-2	8 981,2	8 639,3	-4	-1 138,4	-957,6
Jaanuar	907,1	921,8	2	1 019,8	961,8	-6	-112,7	-40,0
Veebruar	924,8	860,4	-7	1 049,9	1 008,0	-4	-125,1	-147,6
Märts	1 022,9	1 053,0	3	1 202,2	1 202,0	0	-179,3	-149,0
Aprill	1 027,6	1 034,7	1	1 181,3	1 124,3	-5	-153,7	-89,6
Mai	1 014,0	957,6	-6	1 155,9	1 043,3	-10	-141,9	-85,8
Juuni	985,0	1 007,8	2	1 154,8	1 164,8	1	-169,8	-157,0
Juuli	993,7	939,7	-5	1 157,1	1 104,6	-5	-163,4	-164,9
August	967,9	906,7	-6	1 060,2	1 030,5	-3	-92,3	-123,8

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, august 2015
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	906,7	100	-6	KOKKU	1 030,5	100	-3
EL-28	683,3	75	-2	EL-28	870,4	84	-3
EA-19	424,6	47	-4	EA-19	619,3	60	-3
SRÜ	84,6	9	-19	SRÜ	54,8	5	-10
1. Rootsi	170,6	19	-3	1. Soome	146,9	14	-9
2. Soome	150,8	17	-2	2. Saksamaa	116,4	11	-9
3. Läti	101,1	11	-11	3. Leedu	108,5	11	8
4. Venemaa	74,5	8	-16	4. Rootsi	91,6	9	0
5. Leedu	53,9	6	2	5. Läti	88,6	9	-4
6. Saksamaa	44,1	5	-1	6. Poola	76,9	7	-1
7. Norra	38,4	4	5	7. Holland	56,8	6	28
8. Suurbritannia	31,6	3	53	8. Venemaa	45,2	4	-7
9. Holland	28,9	3	71	9. Hiina	41,3	4	-8
10. Taani	25,4	3	9	10. Suurbritannia	28,6	3	-11

Eksport ja import kaubajaotise järgi, august 2015
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	906,7	100	-6	1 030,5	100	-3	-123,8
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	81,4	9	-7	115,8	11	0	-34,4
Mineraalsed tooted (V)	89,3	10	-15	107,0	10	-24	-17,7
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	43,3	5	-10	81,2	8	3	-37,9
Kummi- ja plasttooted (VII)	30,0	3	-9	61,2	6	3	-31,2
Puit ja puittooted (IX)	90,7	10	8	32,3	3	8	58,4
Paber ja pabertooted (X)	27,7	3	5	21,3	2	14	6,4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	26,4	3	-21	51,2	5	-12	-24,8
Metall ja metalltooted (XV)	61,9	7	-19	89,7	9	-6	-27,8
Mehaanilised masinad (84)	69,4	8	16	102,2	10	11	-32,8
Elektriseadmed (85)	196,7	22	-13	184,9	18	1	11,8
Transpordivahendid (XVII)	49,9	6	-1	82,5	8	-9	-32,6
Mitmesugused tööstustooted (XX)	76,7	8	3	28,7	3	15	48,0
Muu	63,2	6	0	72,4	7	-1	-9,2

Statistika aluseks on aruanded „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.09.2015, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.09.2015. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Augustis majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

09.10.2015 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta augustis 394 000 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 240 000 välisturisti, mis oli 1% enam kui eelmise aasta augustis. Enim välisturiste saabus Soomest (39%), Saksamaalt (10%), Venemaalt (8%), Lätist (7%) ja Aasia riikidest (4%). Soome turiste peatus majutusettevõtetes mulluse augustiga võrreldes 4% ning Läti turiste 5% rohkem. Aasia riikidest saabunud turistide arv on suurenenud 2015. aasta kõigil kuudel. Samas on võrreldes 2014. aastaga augustiga Saksamaa ja Venemaa turistide arv vähenenud vastavalt 4% ja 23%. 67% välisturistidest peatus Harju maakonna, 11% Pärnu maakonna, 7% Tartu maakonna ja 5% Saare maakonna majutusettevõtetes.

39% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 153 000, mida oli 9% rohkem kui eelmise aasta augustis. 68% siseturistidest olid puhkusereisil ja 19% tööreisil. Harju maakonnas peatus 23%, Pärnu maakonnas 15% ning Ida-Viru ja Saare maakonnas kummaski 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju, Ida-Viru ja Saare maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta augustis (vastavalt 26%, 16% ja 10% rohkem), Pärnu maakonna majutusettevõtetes aga 1% vähem.

Augustis pakkus külastajatele teenust 1299 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 23 000 tuba ja 54 000 voodikohta. Täidetud oli 53% tubadest ja 43% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis augustis keskmiselt 33 eurot ning jäi mullusele tasemele. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju ja Pärnu maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis vastavalt 40 ja 35 eurot. Saare maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 29 eurot ja Ida-Viru maakonnas 25 eurot.

Majutamine piirkonniti, august 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 299	214	68	121	498	398
Toad	22 659	8 330	1 562	1 554	6 412	4 801
Voodikohad	53 941	18 095	3 985	3 883	15 947	12 031
Tubade täitumus, %	53	73	35	37	46	38
Voodikohtade täitumus, %	43	61	30	32	38	31
Majutatud	393 539	196 613	18 465	21 548	93 665	63 248
Ööbimised	723 258	342 271	37 053	38 954	188 474	116 506
Eesti elanikud	266 880	56 878	23 404	28 695	84 116	73 787
väliskülastajad	456 378	285 393	13 649	10 259	104 358	42 719
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	33	40	25	24	31	24

Statistika aluseks on aruanne „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 20 tööpäevaga.

Tartu kesklinna rajatavas keskuses peetakse sarikapidu

09.10.2015 Tõnu Toompark

Riia 2 krundile kerkivas multifunktsionaalses keskuses peetakse täna sarikapidu, millega tähistatakse hoone maksimaalse kõrguse saavutamist. Sarikapärja toob keskuse Riia tänava poolsest kõrgeimast tipust alla TTK Investeeringute OÜ juhatuse liige Kaire Krevald.

Piduliku sündmuse eesmärgiks on tänada ja kostitada ehitajaid. „Sarikapidu on tore traditsioon – rahvapärimuse järgi tagatakse sellega hoonele hea õnn,“ sõnas Krevald. „Ehitajad on head tööd teinud ja loomulikult kasutame me nüüd võimalust neile tänu avaldada.“ Tänaseks on ehitustööd jõudnud viimase korruse laeni ning Aleksandri ja Soola tänava poolses küljes paigaldatakse hoonele ka aknaid.

„Ehitus on kulgenud planeeritud graafikus,“ rääkis Krevald. „Eelmisel nädalal alustati katuse kattetöödega.“ TTK Investeeringute OÜ poolt arendatava keskuse pindala saab olema 55 000 ruutmeetrit ja selle kahekorruselises parklas on kohti 364 sõidukile. Hoone valmimisajaks on planeeritud 2016. aasta kevad.

Ehitise arhitektuurilise lahenduse autoriteks on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Keskuse peatöövõtjad on ehitusettevõtete Rand & Tuulberg AS ja AS Ehitustrust konsortsium.

Euroopa Komisjonil tuleb tegelda massiliste hüpoteeklaenuvõlgade probleemiga

09.10.2015 Tõnu Toompark

Euroopa Parlament kutsus Euroopa Komisjoni üles analüüsima „võtmed tagasi“ (datio in solutum) printsiibi võimalikke majanduslikke tagajärge, kaalumaks selle laiapõhjalisemat rakendamist EL liikmesriikides. „Võtmed tagasi“ printsiip tähendab seda, et eluasemelaen kustutatakse, kui maksejõuetu laenuvõtja tagastab pangale hüpoteegiga ostetud kinnisvara võtmed. Vastav säte sisaldub eile Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioonis.

Resolutsioonis on kirjas, et paljudes Euroopa regioonides, eriti maapiirkondades, majanduskriisi ajal kukkusid majade ja korterite hinnad. Seetõttu jäävad paljudes EL liikmesriikides inimesed pankadele hiigelsummasid võlgu isegi pärast koormavaks muutunud kinnisvara tagastamist, mis aga selgelt piirab nende toimetulekuvõimalusi tulevikus. Kinnisvara turuhind osutub tihtilugu hüpoteegi summast madalamaks ning pangad nõuavad võlgnikelt hinnavahe tasumist. Datio in solutum võimaldaks kustutada kõiki laenuvõtja hüpoteegikohustusi panga ees kohe pärast maja või korteri võtmete üleandmist laenuandjale.

Eesti eurosaadik, protsessi algatanud Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjoni liige Yana Toom märkis, et Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioon on Euroopa Komisjoni jaoks täitmiseks kohustuslik, samal ajal kui Euroopa Parlamendi komisjonidel üksi on vähem kaalu. Nii jäigi aprillis Euroopa Komisjonile saadetud petitsioonide komisjoni pöördumine soovituslikuks. Nüüd aga peab Euroopa Komisjon uurima datio in solutum printsiipi laialt rakendavate riikide kogemust, hindama selle mõju tarbijatele ja äridele ning võimalusi rakendada „“võtmed tagasi“ printsiip kõikides EL liikmesriikides.

„Kindlasti tuleb mõista, et üleöö midagi ei muutu, see on vaid esimene samm „võtmed tagasi” printsiibi rakendamise suunas. Samas Eesti jaoks on see teema väga tähtis, kuna eluasemelaenude tagastamine on tõsine probleem: teatavasti on iga neljas 60 päeva ja enam tähtaega ületanud laenudest just eraisiku eluasemelaen,” ütles Toom.

Resolutsiooni ajendiks olid hulgalised petitsioonid Hispaaniast, kus hüpoteegi tagasimaksmise võimetus on massiline. Resolutsiooni B8-0987/2015 “Hüpoteeklaenude seadusandlus ja finantsriskitegurid ELs: Hispaania näide” (Morgage legislation and risky financial instruments in the EU: the case of Spain) vastuvõtmise poolt hääletas 383 Euroopa Parlamendi liiget, vastu – 266, 16 jäid erapooletuks. Kuuest Eesti eurosaadikust viis toetas resolutsiooni. Vastu oli ainult Tunne Kelam (IRL).