Mõiste „üldpind“ tekitab tihti koduostjates segadust, kuna esmapilgul ei saada täpselt aru, mis selle sisse jääb, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Marianne Puustak.
Igal koduostjal tekib vältimatult küsimus, kas rõdud, panipaigad, keldrid ja terrassid jäävad kinnisvarakuulutuses märgitud üldpinna ruutmeetrite sisse või jäävad välja?
Sellele küsimusele võib vastata nii, et hea tava kohaselt ei arvestata rõdusid ja terrasse üldpinna sisse, kuigi mõned arendajad kipuvad seda tegema, et korteri ruutmeetrite arvu suuremana näidata ja ruutmeetri hinda alla tuua.
Küll aga võib üldpinna sisse kuuluda kas panipaik või kelder, aga need võivad olla ka eraldi kinnisasjad ehk siis kui ostate näiteks korteri ja panipaiga, soetate tegelikult kaks eraldiseisvat kinnisvaraobjekti.
Oma silm on kuningas
Seega, et kodu ostes oma tulevasest kinnisvarast võimalikult täit selgust saada, tuleks üsna põhjalikult uurida, mida müüja on üldpinna sisse arvestanud ja kui suur on siis tegelik elamispind. Uusarendustes võivad olla müügil näiteks 150-ruutmeetrised korteriomandid, kuid reaalne elamispind moodustab sellest vaid veidi üle poole, ülejäänud on panipaik, terrass, garaažiboks või parkimiskoht.
Nii juhtub mõnikord, et müügipakkumise põhjal loodud ettekujutuse ja reaalsuse vahel tekivad koduostja silmis käärid – lähed objekti vaatama, aga see on väiksem kui esmapilgul võis arvata.
Selliste olukordade vältimiseks ja aja säästmiseks tuleks julgelt rääkida maakleriga ja täpsustada kõik pindadega seonduv.
Samuti saab infot elamispinna suuruse kohta ehitisregistrist ja e-kinnistusraamatust, kus andmed on kergesti leitavad, kuid vajavad siiski kontrollimist.
Korralikud arendajad näitavad mitteeluruumide suurust tavaliselt tõepäraselt. Kinnistusregistrist oleks korrektne saada info selle kohta, millise osa korteriomandist moodustab mitteeluruum, aga alati neid andmeid seal kahjuks pole. Sellisel juhul tuleks tutvuda inventariseerimisjoonistega.
Ehitisregistri info on ka küll ajaga täiustunud, aga sealgi võib olla osa infot puudu.
Ühesõnaga, segaduse korral peab maakler vaatama vähemalt kolme allikat – mõlemat registrit ja jooniseid. Vajadusel tuleb astuda ka muid samme, mis selgust toovad, nagu näiteks KOV-ide dokumendiarhiive.
Mida veel üldpinna osas tähele panna?
Üldpinna sisse jäävatest pindadest täpse ülevaate omamine on oluline ka edaspidiste kulude osas. Kui olete soetanud korteri ja teinud kommunaalkulude arvestuse vaid reaalsele elamispinnale, võite ebameeldivalt üllatuda, kui ühistu arve postkasti jõuab ja sellel rohkem ruutmeetreid näidatakse ning nende pealt raha küsitakse, kui teie arvates peaks olema.
Kindlasti tuleks veenduda, et suuremahuliste ümberehituste järel oleks võimalikud planeeringumuudatused täpselt fikseeritud ja vastavate ametkondadega kooskõlastatud –
nii näiteks kehtivad viilaktuste alla ehitatud korterite pinna mõõtmisele omad reeglid.
2. veebruaril allkirjastasid AS Riigi Kinnisvara ja Nordecon AS esindajad Ugala teatri suurel laval ehituslepingu, mille alusel saavad alata teatrimaja ulatuslikud renoveerimistööd. Ligi 10 000 m2 kogupinnaga punastest telliskividest teatrimaja ehitustööd kestavad 13 kuud ja teatrile antakse maja tagasi 2017. aasta kevadel. Ehitustööde maksumus on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
2015. aastat võib kinnisvaraturul iseloomustada jätkuva hinnatõusuga, mille taga olid nii inimeste kasvavad sissetulekud kui ka pankade eluasemelaenude käibe kasv, st laenuraha tuli turule rohkem kui mõnel eelneval aastal.
Portaali KV.EE
Tallinna Linnavalitsuse istungil on kavas anda heakskiit ja esitada Tallinna Linnavolikogule projekti „Fassaadid korda” uus redaktsioon, mille kohaselt võib miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimisel ja korterelamute välisilme elavdamiseks supergraafikat kasutada.
Nordecon AS ja AS Riigi Kinnisvara sõlmisid töövõtulepingu Ugala teatri rekonstrueerimisööde teostamiseks. 
Lasnamäe Linnaosa Valitsus paneb teisele avalikule väljapanekule Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneeringu.
Tartu linnavalitsus osaleb Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala ehitamise projektis, millele taotletakse toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Kavandatav kolmas ehitusala on 1,5 km pikk ning ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteel oleva liiklusringiga.
Eesti ehitusettevõtete omal jõul tehtud ehitustööde maht oli 2015 III kvartalis 614 ja kogu ehitustööde maht 902 miljonit eurot. Mõlemad näitajad kahanesid aastataguse ajaga võrreldes 4%.
Korterid
Maa-amet korraldas 2015. aastal enampakkumisi 522 kinnisasja rentimiseks ja sõlmis 400 kinnisasja rendilepingut. Rendile antud kinnisasjade kasutusala moodustas kokku 4192 hektarit ja sõlmitud rendilepingute aastatasu kokku on 402 572 eurot.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir andis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargile (PAKRI) üle vastutustundliku ettevõtluse hõbetaseme kvaliteedimärgise. Sellega on PAKRI esimene tööstuspark Eestis, kes vastutustundlikkuse valdkonnas nii kõrge tunnustuse omanikuks saanud.
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) poolt korraldatud Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 konkursi võitjaks valiti Rakvere Tark Maja, mille peaprojekteerijaks on Alver Arhitektid OÜ.
