Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Eesti keskmisena tuleb korteritehingu eest välja käia 5,7 aasta netopalka. Harjumaal on kõrgemad palgad, kuid kinnisvara samuti kõige kallim. Seetõttu tuleb pealinnas ja selle ümbruses keskmise korteritehingu eest tasuda märksa rohkem ehk 7,4 aastapalka.
Tartu maakonnas küsivad kinnisvaramüüjad keskmise korteritehingu eest 5,8 ja Pärnumaal 4,1 aastapalka.
Harjumaa ja Tartumaa korteritehingute maksumus on viimastel aastatel kerkinud märksa kiiremini kui sissetulekud ehk korteritehingu maksumus palkades mõõdetuna on kiirelt kasvanud. Teisisõnu on Harjumaa ja Tartumaa elanike ostujõud alates 2010. aastast vähenenud.
Pärnumaal on seevastu korteritehingute maksumus muutunud ajas enam-vähem samas rütmis sissetulekutega. See tähendab, et ostujõud viimaste aastate jooksul ei ole selles maakonnas oluliselt muutunud.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Taaralinna korteriturule on viimase paari aastaga lisandunud jõudsalt uusi kortereid ja arendajail on soov neid ehitada veelgi.
Arco Vara hinnangul asuvad Tartu olulisemad korterelamute uusarendused Pärna alleel, Kaupmehe ja Siili tänaval, Kesklinnas (Soola 2) ning Tammelinnas. Lisaks veel Kivi tänava, Raadi, Aardla ja Ladva tänava majad. Väga palju on väikeseid arendusi.
Merko arendatavad Pärna allee korterid paiknevad Narva maantee äärses terviklikus elamukvartalis, viie minutilise autosõidu kaugusel Tartu linnasüdamest. Korterid jäävad Eesti Rahva Muuseumi naabrusesse. Asukoht on mugav nii auto- kui ühistranspordi kasutajale.
Kaupmehe kodud asuvad samas piirkonnas – ümberringi on palju rohelust, terviserajad ja pargid ning ka Tartu kesklinn on vaid 5-minutilise autosõidu kaugusel. Majade juures on toredad laste mänguväljakud, üle tee asub Raadi mõis.
Soola tn 2 äripindadega korterelamu asub atraktiivses Tartu kesklinna piirkonnas Kalevi ja Soola tänava nurgal. Jalutuskäigu kaugusel asuvad kõik kesklinnas paiknevad ühiskondlikud asutused: kool, lasteaed, bussipeatused ja kaubanduskeskused.
Siili majade korterid on suuruses 30 m² kuni 88 m². Igal korteril on rõdu. Lisaks on võimalik osta panipaik ja autokoht. Valida saab mugavate majaaluste parkimiskohtade ja väliparklakohtade vahel. Maja all nullkorrusel on võimalik osta parklakoht ja panipaik lähestikku.
Uued korterelamud Tammelinna lõunaosas asuvad Savi-Haraka tänaval. Piirkonda iseloomustab vaikne keskkond, mis on eemal suurematest linnatänavatest ning mille taristu on elanikele mugav ja käepärane.
Uusarenduse korteri keskmine hinnatase on 1 800 €/m². Lähema 12 kuu jooksul valmivatel uusarendustel on ruutmeetri hind suurusjärgus ~ 2 000 eurot, kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.
Kui pangad jätkavad senist laenupoliitikat, liigub Tartu korteriturg lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil.
Norde Centrumi omanik Capfield teatas täna täiendavaid üksikasju kaubanduskeskuse 10 miljonit maksva laiendusplaani kohta. Keskus muutub kaks korda suuremaks, pakkudes 23 000 m2 kaubanduspinda rohkem kui 50-le poele.
Norde Centrumi laienduse ehitamine toimub ühes etapis ja algab 2016. aasta esimeses pooles plaaniga avada uus keskus 2017. aasta kevadel. Kavandatud laiendus sobib kokku keskuse praeguse detailplaneeringuga ja Capfield loodab ehitusloa kinnitatud saada aasta lõpu poole. Ehitamine läheb hinnanguliselt maksma 10 miljonit eurot ning vajalikud vahendid on eduka refinantseerimisega Capfield oma 150 miljoni euro suuruse portfelliga taganud Nordea pangalt.
Norde Centrumi laiendus hõlmab endas eelkõige täienevat moekaupade valikut, laienevat Sportsdirect.com-i ning uuenevat Rimi kauplust. Täiendav jaemüügipind pühendatakse peamiselt noortemoele ning ka perekauplustele. Lisanduvad tervise- ja ilukaupade ning teenuste jaoks mõeldud galerii ning mitmed uued restoranid.
„See laiendus võimaldab meil pakkuda ostjate jaoks parimat võimalikku üürnike kogumit. Me oleme kindlad, et suurema moekaupade pakkumise ja laiema söögikohtade valikuga saab Norde Centrum kergesti Tallinna kesklinna kõige mugavamaks ostukeskuseks, kuhu ostjad saavad tulla, et siin oma aega veeta,“ ütles Capfieldi juhtkonna liige Ruben Gornischeff.
Arhitektuurilisest plaanist on kaubanduskeskuse laiendusplaani võtmeosa keskendunud sadamapoolsete tulijate äärmiselt suurele liikumisvoole. Seetõttu tuleb sadama suunas uus sissepääs ning Tallinna kesklinna poolt keskuse nähtavust parandavad kaasaegsed täiendused praegusele fassaadile. Keskusele ligipääsu parandatakse linna poolt uue jalakäijate ülekäigukohaga üle Ahtri tänava.
„Me tervitame ideed avada ostukeskus ka Tallinna sadama suunas, mis parandab jalakäijate liikumist linnakeskuse ja sadamaala vahel, eriti kuna need plaanid muudavad Norde Centrumi kaasaegseks tervitavaks väravaks nii tallinlastele kui Tallinna külastajatele“ ütles Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.
Laiendusplaan puudutab ka praeguseid üürnikke. Keskuse ümberehitamise käigus saab värskenduskuuri Tallinna kesklinna ainus Rimi hüpermarket, mis pakub pärast avamist ostjatele veelgi paremat kaubavalikut. Hästivarustatud uus alkoholikauplus Calle Bordershop saab kaasaegse poeruumi sadamakülje uue sissepääsu juures.
Norde Centrum on viimse paari aasta jooksul oma 100%-lise täituvuse ja stabiilse külastajate arvuga väga edukas olnud. „Norde Centrumi uuendused on väga mõistlikud ning lihtsad ellu viia Tallinna kesklinna jaemüügi kontekstis. See on loogiline samm suurendamaks sadama ja kesklinna vahel asuva kaubanduskeskuse atraktiivsust,“ kommenteeris Urmas Laur ettevõttest Seven Real Estate Advisors.
„Baltika grupp osaleb rõõmuga Norde Centrumi laiendusplaanides. Me loome uues keskuses ainulaadse mitme kaubamärgi kontseptsiooni, mis loob mängulised võimalused esitleda meie moebrände vastavalt sellele, mida ostjad soovivad. See uus kauplus muudab kohalikele lihtsamaks Baltika kaubamärkide ostmise ühest kesklinnas asuvast keskusest ja on heaks Eesti disaini tutvustamise võimaluseks turistidele,“ ütles Baltika grupi brändimise ja jaemüügikontseptsiooni juht Maire Milder.
Kaubanduskeskus Norde Centrum asub Tallinna kesklinnas peamise reisijate sadama ja vanalinna vahel ning peamiste liiklusteede kõrval. Norde Centrum avati 2002. aastal ja oma 10 000 külastajaga päevas on püsivalt üks kõige enam külastatavaid ostukeskusi Tallinna kesklinnas.
Capfield on Eestis tegutsev ostukeskuste omanik ja arendaja. Capfieldi portfooliosse kuuluvad Eestis kuus jaemüügikeskust brutorendipinnaga 75 000 m2, nagu ka mitmesugused arendamist ootavad maaplatsid. Capfieldi portfoolio on ihaldusväärsete kesklinnas ja äärelinnas asuvate kohtadega üks suuremaid jaemüügipinna portfoolioid Eestis. Suuremad ankurrentnikud katavad muljetavaldavalt 65% portfoolio brutorendipinnast ja hõlmavad hästituntud kohalikke ja rahvusvahelisi kaubamärke, nagu Bauhaus, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, Sportsdirect.com, Baltika moepoodide ketid, Denim Dream, Jysk, Euronics ja Apollo raamatukauplused.
Korteri soetamine on enamikele meist üks suurimatest tehingutest elus , milleni jõudmine eeldab oma soovide ning nõudmiste läbimõtlemist ja kinnisvaratemaatikaga lähemalt tutvumist. Alljärgnevalt kirjeldame samme, millele tuleb oma kodu ostmisel tähelepanu pöörata.
Sageli jääb uue ja sobiva kodu ostmine rahastamise tõttu toppama – kokku ei saada korteri sissemakset või ei pea pank klienti piisavalt maksejõuliseks. Seega tuleks kõigepealt reaalselt hinnata oma finantsolukorda, laenuvõimet ja ka suutlikkust katta lisaks laenumaksetele ka muid eluasemega seotud kulusid. Mida täpsemalt suudate kirjeldada korteri ostu ja hilisema kasutamisega seotud kulutusi ja võrrelda neid oma maksevõimega, seda täpsemalt on võimalik fokusseerida korteriotsinguid.
Koduotsingule asudes võib tutvuda kinnisvaraturul olevate pakkumistega kinnisvaraportaalides ja kinnisvarafirmade kodulehtedel. Kui teie ajalised võimalused on piiratud, siis on kindlasti mõistlik kasutada professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kes omab head ülevaadet kinnisvaraturul toimuvast ja aitab teil kiiresti tehinguni jõuda.
Kui mõni objekt on teile sobiv, siis tutvuge kindlasti lisaks objektikirjeldusele ka taustaga: kes müüb, kes on omanik, millist liiki kinnisasjaga on tegemist, milline on selle omandivorm ja kas korteril ei ole näiteks koormatisi – eelnevaid võlgu, areste või keelumärge kinnisturaamatus peal, kehtivad üürilepingud vms, mis takistaksid korteri müüki. Andmeid saab maakler vaadata kinnisturaamatust või siis äriregistrist.
Samuti tehke kindlaks, kas tegemist on ainuomandi või kaasomandiga ja kes ning mis alusel korterit kasutab.
Tutvuge põhjalikult siseviimistlusega ja fikseerige, mis jääb müügihinna sisse (köögimööbel, tehnika jms.).
Oluline on korteriühistu olemasolu – näitab maja seisukorda, kui aktiivselt maja hoitakse, milliseid remonditöid on tehtud, mida on plaanis teha, kas majal on laen või plaanitakse seda võtta ja kui suured on korteriühistu esitatavad igakuised arved.
Kui maja haldamisega tegeleb ettevõte, siis uurige, millised kohustused ja millise tasu eest sellele firmale on pandud.
Tehke kindlaks, kes on TV ja internetipakkuja.
Kontrollige, kas objekti projektid ja tehtud muudatused on kooskõlas uue ehitus- ja planeerimisseadusega.
Viige oma soovidest ja vajadustest lähtuvalt läbi keskkonnauuring oma tulevase elukoha kohta. Mingi ettekujutuse saab kahtlemata interneti abil, kuid soovitav on ise kohal käia ja aduda infrastruktuuri toimimist – kaupluste, koolide, mänguväljakute, poodide lähedus, liikluskorraldus jms. Seda võiks vaadelda nii päevasel kui pimedal ajal.
Kui olete mõne korteri välja valinud, siis ärge peljake kaubelda ja soodushinda küsida. Väga suurtesse hinnasoodustustesse tuleks suhtuda ettevaatlikult, samuti tasuks hoolega uurida esmase sissemakse nõuet jms. Kindlasti tuleks ka küsida, millised on müüja poolsed garantiid ajagraafiku ja müüdava objekti juures kirjeldatud omaduste paikapidavuse osas jms.
Paluge maaklerilt või tutvuge ise maa-ametite tehingutega analoogsete korterite reaalsete müügihindadega. Tellige kinnisvarabüroolt eksperthinnang, mis tagab ostu turuhinnaga. Korrektse hinnaga korteri müüki tagab ka korteri ostmine pangalaenuga – siis on eksperthinnang möödapääsmatu.
Päris uue korteri puhul küsige dokumenti energiaklassi/energiamärgise kohta. Energiamärgise eesmärk on anda teada, milline on projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. Energiamärgis on sageli üheks tingimuseks, kui omanik soovib hiljem saada riiklike laene või abi objekti olukorra parandamiseks.
Loe põhjalikult müügilepingu projekti ja veendu, et kõik tehinguks oluline on selles kirjeldatud. Kui kasutada müügis kahte etappi, siis on võlaõiguslik leping notariaalset korrektne – kontrollige, et seal on märgitud valduse üleandmine, hind, tagatisraha suurus ja sanktsioonid kui tehingu osapool peaks soovima oma huvist loobuma.
Selleks, et korteri müügilepingu sõlmimine notari juures õnnestuks, peaks notarit teavitama kõigist müüja ja ostja vahelistest kokkulepetest korteri ostu-müügi suhtes. Pidage meeles, et kinnisasja omanikuks saab ostja peale kinnistusraamatusse kande tegemisest, mitte lepingu sõlmimisel. Kindlasti tuleks raha hoiustada notari deposiiti – see tagab rahade korrektse liikumise.
Ostetud korteri vastuvõtmisega läheb ostjale üle kogu objektiga seonduv vastutus, seetõttu on soovitav koostada vastuvõtu-üleandmise akt, milles fikseerida kõik näidud (vesi, elekter, gaas), korteri seisukord, aga ka muud nüansid, mis on müüjaga suheldes ilmnenud või kokku lepitud. Samuti tuleks üle vaadata kogu objektiga seonduv dokumentatsioon.
Oma kodu tuleb ostjal kindlustada. Tavaliselt tehakse seda eluasemelaenu väljastava panga aktsepteeritud kindlustusseltsis ning soodustatud isikuks peab olema laenu finantseerinud pank.
| Artikli allikas on Arco Vara |
 |
Olen kokku pannud uue suure elamispindad turuülevaate “Korteriturg: edasised suundumused – 2015”, mis heidab põhjaliku pilgu tänasele elamispindade turule.
Turuülevaade keskendub elamispindade turu kitsaskohtadele, riskidele, aga ka positiivsetele teguritele. Nagu ikka vaatab ülevaade prognoosides pool-poolteist aastat ettepoole.
Ülevaadet käin tellijate juures esitlemas. Presentatsiooni materjal käib esitluse juurde. Esitluse pikkus on orienteeruvalt 1,5 tundi.
Turuülevaate tellimiseks või seminarile registreerumiseks palun kontakteeru.
Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee
Küsimus: Pöördun teie poole küsimusega, et kui mulle tundub, et korter, milles ma elan on elamiskõlbamatu siis milliseid samme ma peaksin võtma, et antud probleemi lahendada?
Korter asub Tallinna kesklinnas. Korteris oleme elanud 6 aastat ja kõik need 6 aastat on elutoast tilkunud vett. Nüüd suvel hakkas tilkuma ka vannitoast.
Korteri ühistu tegeleb probleemi lahendamisega aastaid, aga lahendust ei leita. Olen konsulteerinud erinevate ehitusfirmadega ja saanud tagasisidet, et tihti nendele tilkumise probleemidele ei leitagi lahendusi, eriti kui maja suur. Ja meil on majas üle 300 korteri. Maja katust on parandatud 10 korda vähemalt, aga ikkagi hakkab uuesti tilkuma, eriti talvel kui lund sulab.
Ei tea enam, kust abi otsida ja nõu küsida. Ei taha mõeldagi, millised ohtlikud hallitused võivad selle 6 aastaga kipsi sisse olla tekkinud.
Ehk oskate teie aidata või vähemalt nõu anda, et kuhu sellise probleemi puhul pöörduda.
Vastus: Lähtudes korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05) ja korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega nimetatud probleemiga peab tegelema loodud korteriühistu (kui ühistul on palgatud haldaja, siis haldaja) ning vastavad kulutused peab kandma samuti ühistu.
Juhul, kui ühistu/haldaja ei tegele probleemiga (ei täida oma kohustusi), siis on õigus ka korteriomanikul endal pöörduda otse ehitajate poole ja likvideerida puudused ning hiljem nõuda teostatud töödega seotud kulutused välja ühistult.
Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temalt kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Niisamuti on sätestatud ka korteriomandiseaduses, nimelt KOS § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Lõike 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama lõikes 1 nimetatud suuruses.
Korteriühistu käest võlgnevuse kättesaamiseks on Teil võimalik esitada hagi kohtusse. Sellisel juhul peab olema tõendatud, et korteriühistu/haldaja kas ei oska või ei saa või ei taha oma kohustustega tegeleda.
Autor: Kätri Sarapuu, jurist
Pärnu linnavalitsuse 28. septembri istungil kehtestati Pärnu jaoks kaks olulist detailplaneeringut tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste osutamise jätkamiseks ning laiendamiseks.
Linnavalitsuse istungil kehtestati Ristiku tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering ning Oja tänava, kergliiklustee ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneering.
Algatatud detailplaneeringud juhinduvad kehtivast üldplaneeringust ja aladele planeeritakse tervishoiuteenuseid ning teadus-õppetööd edendav perspektiivne hoonestus ja sotsiaalteenuseid pakkuv hoolekandekompleks.
Hoolekandeteenused AS-il on kavas ehitada välja 75 kliendile hoolekandekompleks, mis
koosneb 10-12 inimesest koosnevatest peremudeli tüüpi eluruumide gruppidest, tegevusruumidest, personali- ja majandusruumidest. Teeninduskompleksil on oluline osa ka õuealal, kus on võimalik hoolekandeasutuse klientidel vaba aega veeta, harrastustega ja kehalise liikumisega tegeleda.
SA Pärnu Haigla planeerib olemasoleva haiglakompleksi kõrvale hoonestust täiendavate tervishoiualaste teenuste osutamiseks, meditsiinialase teaduse arendamiseks ja ka meditsiinialase õppe võimaluse loomiseks. Uued hooned rajatakse moodsas arhitektuuri stiilis ja nende kavandamisel tuleb arvestada suundumusega, et perspektiivne hoonestus oleks energiasäästlik ja ökonoomne. Planeeringus on määratud uute puude istutuse alad ja olulised haljasmaastike kujunduste rajamise asukohad, mille eesmärk on luua huvitavaid kujundusmaastikke koos jalutusteede, pinkide, väikevormidega.
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius sõnas: “Ma leian, et tegemist on kahe üliolulise planeeringuga Rääma linnaosas, mis võimaldavad Pärnusse tuua miljoneid eurosid uusi investeeringuid. Nii Pärnu Haiglal kui Hoolekandeteenused AS-il on avanemas võimalus kaasata Euroopa Liidu fondidest raha ja investeerida see raha Pärnu linna ja maakonna tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi. Investeeringute kaasamise üheks eelduseks on kehtivad detailplaneeringud. Tänu investeeringutele lisanduvad Pärnumaal veel kümned töökohad nendes sfäärides.”
Detailplaneeringute koostamine toimub koostöös ühtse tervikliku lahenduse saamiseks.
Esimesest juulist kehtima hakanud planeerimisseadus ei erine enda eelkäijast pooltki nii palju kui ehitusseadustik ehitusseadusest. Tegemist on sisuliselt vana seaduse uue redaktsiooniga, milles on parandatud praktika käigus ilmsiks tulnud suuremad vead ning lisatud kamaluga Riigikohtu seisukohti.
Iseenesest ei ole ju sellisel lähenemisel midagi viga, kuid kahjuks on seegi kord mõned olulised teemad jäänud käsitlemata või siis on pakutud hädine lahendus. Näitena võib tuua detailplaneeringute koostamise rahastamise või siis infrastruktuuri väljaehitamise teema. Esimesel juhul puuduvad regulatsioonis igasugused sätted, kuigi seaduse kirjutamise ajal oli riigilõivu kehtestamisest palju juttu; teisel juhul on tegemist praktikas juba läbikukkunud lahenduste taaskirjeldusega.
Siia peab kindlasti lisama mure segaduse pärast, mille on tekitanud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses toodud põhimõte, et enne 1. juulit 2015 algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes selle hetkeni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Kas mõeldud on vaid varasemate menetlusnormide rakendamist või käivad siia alla ka sisulised materiaalõiguse normid, on senini selgusetu.
Aga ka head hakkab silma. Vähendatud on detailplaneeringu koostamise kohustust, sh lõpuks ometi on seadusandja mõistnud, et planeeringu koostamine ajutise ehitise püstitamiseks ei ole kuigi otstarbekas. Ka maa-alade kruntideks liitmine-lahutamine ei vaja enam planeeringut. Rõõmu teeb veel tähtaegade kehtestamine – kas ja kui palju need tegelikku elu mõjutama hakkavad, on muidugi veel vara öelda. Plussiks võib lugeda ka seaduse struktuuris tehtud muudatused. See on ülesehituselt selgem ning reguleerib planeeringute koostamist liikide kaupa.
Lisandunud on eriplaneeringud – ilmselge näide riigi jõulisemast sekkumisest konkreetsete objektide rajamisel. Tegemist on Rail Baltic ja Via Baltic laadsete olulise ruumilise mõjuga ehitistega, mille asukoha või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.
Muutunud on planeeringute menetluskord, sh koostööd ja kaasamist puudutavad sätted. Planeeringumenetluse läbiviijale on kaasatavate ja koostöö tegijate valikul antud varasemast ulatuslikum kaalutlusruum, mis ühelt poolt võimaldab teha paindlikumaid ja mõistlikumaid otsuseid, teisalt aga toob kindlasti kaasa omajagu põhjendamata ja vastuolulisi otsuseid ning nendest tulenevaid vaidlusi.
Oluliselt on suurenenud üldplaneeringute osatähtsus ehitusõiguse määramisel. Nimelt näeb seadus ette, et detailplaneeringu koostamisest võib sarnaselt varem kehtinuga loobuda üksikehitiste rajamisel olemasoleva hoonestuse vahele, eeldusel et ehitis antud asukohta sobib. Täiendava tingimusena peab nüüd aga üldplaneeringus olema kindlaks määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei tohi olla nendega vastuolus. Tähele tasub panna ka asjaolu, et enam ei ole nõutav naaberkinnisasjade omanike nõusolek.
Detailplaneeringu koostamine on küll jätkuvalt kohustuslik linnades, alevites ja alevikes, kuid mitte enam külades. Oluline on sarnaselt ehitusseadustikuga ehitusloakohustuslikkuse mõiste – detailplaneeringu koostamine ei ole enam kohustuslik kuni 60 m² ehitusaluse pinna ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel. Samas on uue seaduse kohaselt detailplaneering kohustuslik olulise avaliku huviga rajatise – nt spordiväljaku, motoringraja, laululava vms rajamiseks ning ka olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui selle asukoht on määratud üldplaneeringus.
Planeerimisseaduse üheks eesmärgiks oli strateegilise keskkonnamõju hindamise menetluse parem sidumine planeerimismenetlusega. Paralleelselt töötati välja keskkonnamõju hindamise süsteemi muutused, mille kohaselt teostab planeeringu koostamise korraldaja sisulist järelevalvet ka selle mõjude hindamise üle. Menetluslikult toimub KSH läbiviimine paralleelselt planeeringu koostamisega, ühildades nt avalikustamised jm menetlustoimingud.
Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on seadusesse sisse kirjutatud omavalitsuse õigus tunnistada kehtetuks üle 5 aasta vanune detailplaneering, kui seda ei ole hakatud ellu viima. Loomulikult tuleb selleks läbi viia vastav menetlus ning kuivõrd tegemist on kaalutlusotsusega, siis seda ka vastavalt põhjendada, kuid nn saamata jäänud tulu nõudmine on kinnistu omanikul väga keeruline. Seda seetõttu, et õiguspärase otsusega tekitud kahju puhul tuleb kinnistu omanik asetada olukorda, kus detailplaneeringut poleks olnudki. Järelikult ei saanud ka tekkida kahjunõuet.
Senisest erinevalt on sätestatud planeeringute ülevaatamise kohustus. Varasemalt oli planeeringute ülevaatamine seotud Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistega, nüüd on aga määratud konkreetne ajavahemik, nt üldplaneeringute puhul 5 aastat.
Valik muudatusi, millel pöörata tähelepanu seoses planeerimisseaduse jõustumisega
Seadus sätestab planeeringumenetlusele ja selle etappidele tähtajad – nt detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaeg on 30 päeva, mida võib mõjuval põhjusel pikendada 90 päevani; maavanema järelevalve (heakskiitmismenetlus) peab toimuma 60 päeva jooksul; detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel planeeringu algatamisest arvates.
Allikas:
ЦУ Нарвский музей заключил с архитектурным бюро JVR OÜ договор на проектирование, согласно которому JVR OÜ составит проект строительства для воплощения в жизнь выигравшей архитектурный конкурс идеи „Два друга“ (эст. „Kaks sõpra“ )
На основании договора JVR OÜ приступит к осуществлению работ необходимых при проектировании реконструкции строительных объектов Нарвского замка. В число реконструируемых объектов входят здание Конвента, бастион Кристервал и западный двор, пешеходный мост. Каменный зал (административное здание музея) в договор не включен. Проектировщикам предстоит проделать огромный объём работы, поскольку они имеют дело с историческим и архитектурно сложным объектом.
Стороны договорились, что предварительный проект здания Конвента будет готов уже в ноябре 2015 года. Проект реконструкции здания Конвента финансирует Министерство культуры и по возможности также EAS (Фонд содействия развитию предпринимательства) из средств, выделенных из структурных фондов по программе регионального развития 2014-2020 гг. В данный момент Нарвский музей ожидает начала приёма ходатайств, чтобы представить и своё ходатайство.
Предварительный проект по Кристервалу и западному двору будет готов в апреле 2016 г. Его финансирует Министерство культуры и, возможно, также с помощью поддержки со стороны эстонско-российской программы приграничного сотрудничества на 2014-2020 гг.
Предварительный проект моста будет представлен в июле 2016 года. Конкурс на выполнение работ по проектированию моста финансируются Министерством культуры и, возможно, также и EAS из средств, выделенных из структурных фондов регионального развития по программе “Устойчивого развития городов Ида-Вирумаа” на 2014-2020 гг.
Целью проекта является развитие на базе существующего замка места, сочетающего в себе современный музей, конференц-центр и площадку для проведения общественных мероприятий, которое было бы тесно связано с городом Нарва, было бы способно достойно представлять Эстонию и Евросоюз и максимально подчёркивало бы историческое наследие
SA Narva Muuseum sõlmis arhitektuuribüroo JVR OÜ-ga projekteerimislepingu, mille järgi koostab JVR OÜ arhitektuurikonkursi võitnud ideekavandi „Kaks sõpra“ ehitusprojekti.
Lepingu alusel hakkab JVR OÜ teostama Narva linnuse rekonstrueeritavate ehitusobjektide projekteerimisel vajalikke töid ja teenuseid. Rekonstrueeritavate objektide hulka kuuluvad Konvendihoone, Kristrevalli bastion, läänehoov ja jalgteesild. Kivisaal ehk praegune muuseumi administratiivhoone lepingu alla ei kuulu. Projekteerijaid ootab ees suuremahuline töö, kuna tegemist on ajaloolise ja arhitektuurselt keerulise objektiga.
Pooled lepisid kokku, et Konvendihoone eelprojekt valmib juba 2015. aasta novembris. Konvendihoone rekonstrueerimise projekti rahastab Kultuuriministeerium ja võimalikult ka EAS 2014‒2020 SF regionaalarengu meetmetest programmist eraldatud vahendite abil. Hetkel ootab Narva Muuseum taotlusvooru avamist, et esitada sinna oma taotlus.
Kristervalli ja läänehoovi ehituseelprojekt valmib 2016. aasta aprillis. Seda rahastab Kultuuriministeerium ja võimalusel ka toetus Eesti-Venemaa piiriülese koostöö 2014‒2020 programmist.
Silla eelprojekti esitatakse 2016. aasta juulis. Riigihanget silla osas rahastatakse Kultuuriministeeriumi ja võimalikult ka EAS poolt 2014‒2020 SF regionaalarengu meetmetest programmi meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ eraldatud vahendite arvel.
Projekti kogusumma on 7,2 mln eurot.
Projekti eesmärgiks on olemasoleva linnuse baasil välja arendada tänapäevase muuseumi, konverentsikeskuse ja avalike ürituste läbiviimise koht, mis on hästi seotud Narva linnaga, suudab olla Eesti riigi ja ELi esindusobjektiks ning rõhutab maksimaalselt ajaloolist pärandit.
Eesti Omanike Keskliit tervitab AS Eleringi otsust hakata maksma talumistasu elektriliinide kaitsevööndi maamaksu ulatuses.
EOKL juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on see Taavi Veskimäe väike samm õiges suunas, et lõpetada põhiseadusvastane olukord, kus eraõiguslikud võrguettevõtted kasutavad eraomandit sisuliselt tasuta.
EOKL juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on see Taavi Veskimäe väike samm õiges suunas, et lõpetada põhiseadusvastane olukord, kus eraõiguslikud võrguettevõtted kasutavad eraomandit sisuliselt tasuta. Loodame, et maamaksu kompenseerimist alustavad Eleringi eeskujul ka kõik teised võrguettevõtted.
Riigikohus tunnistas juba 2012.a õiguskantsleri taotlusel põhiseadusvastaseks riigi kehtestatud talumistasud, mis olid naeruväärsed ja tähendasid enamasti sentide maksmist maaomanikele. Riigikohus oli seisukohal, et talumistasu peab katma maaomaniku otsesed kulud ja lisaks sisaldama kohast hüvitist maa kasutamise eest. Võrguettevõtjad on rohkem kui 2,5 aastat oodanud tulutult valitsuse poolt uute määrade kehtestamist, kuid pole ka ise kohast tasu asunud maksma.
Pärna sõnul on justiitsminister Reinsalu nüüd lubanud selle rohkem kui 10 aastat kestnud põhiseaduslike vaidluste saaga lahendada ning esitada valitsusele sel sügisel oma ettepanekud.
Täna on Riigikogus esimesel lugemisel Keskkonnaministeeriumi algatatud jahiseaduse muutmise eelnõu, mis peab kaasa aitama metssigade arvukuse kiiremale vähendamisele.
„Peame arvestama, et tänapäeval on jahipidamine ennekõike hobi ja enamus jahimehi ja ka jahinaisi harrastavad seda hobi väljaspool põhitööd. Kuigi jahimehed on lubanud omaltpoolt teha kõik, et metssigade arvukust kiiresti alla viia, tuleb ka riigil sellises eriolukorras seadusandlikke regulatsioone muuta selliselt, et jahipidamine metssigadele oleks võimalikult efektiivne,“ kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants.
Üheks olulisemaks muudatuseks on eelnõus kunstliku valgusallika lubamine metssigade küttimisel. Metssiga ettevaatliku loomana liigub õhtuhämaruses või pimedal ajal. Sügisel ja ka lumeta talvel aitab kunstlik valgusallikas metssea jahti tõhustada.
Eelnõu kohaselt lubatakse metssigu küttida ka seisva mootoriga mootorsõidukist. Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, sest kütt asub maapinnast kõrgemal ja sõidukile toetumisel on tabamise tõenäosus suurem. Samuti võimaldab see muudatus kasutada auto pakiraamile ehitatud kõrgistmeid, mis on oluline just jahiohutuse seisukohalt, sest tulistamine toimub ülevalt alla.
Eelnõu järgi võimaldatakse Keskkonnaameti loal kasutada metssigade püüdmisel ka püünisaedu. Kõne alla võib see tulla näiteks seal, kus ohutu jahipidamine tulirelvast pole võimalik, näiteks hoonete või asulate läheduse tõttu või rikkaliku linnustikuga väikesaartel. See meede saab kindlasti olema erandlik.
Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele on eelnõu järgi õigus jahiloata surmata ilmsete sigade Aafrika katku tunnustega metssiga. See meede ei aita kaasa metssigade populatsiooni vähendamisele, küll aga võimaldab haige looma koheselt hukata ja mõistagi utiliseerida kui ühe katku levitaja.
Ning viimase asjana võimaldatakse seaduse eelnõuga maaomanikel või tema poolt määratud isikutel küttida metssigu oma kinnistul. Selleks väljastab jahipiirkonna kasutaja maaomanikule või tema poolt määratud isikule tasuta metssea küttimise loa. Jahiluba väljastatakse kehtiva jahitunnistuse alusel ainult maaomaniku kinnistule. Enne jahile minekut tuleb loa omanikul sooritada suuruluki laskekatse ja maksta jahipidamisõiguse tasu. Jahiluba tuleb ettenähtud tähtajaks jahipiirkonna kasutajale tagastada, et viimane saaks esitada Keskkonnametile küttimisandmed. See muudatus võimaldaks metssigade arvukuse reguleerimisse kaasata rohkem jahipiirkondadesse mittekuuluvaid jahimehi.
Juba varasemalt on metssigade tõhusamaks küttimiseks muudetud jahieeskirja, millega lubatakse metsseale aasta ringi pidada ajujahti, küttida aasta ringi põrsastega emiseid ja pikendatakse koerajahti 31. märtsini. Lisaks kehtestas Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga 2015/2016 jahiaasta küttimismahuks minimaalselt 29 600 metssiga, millest septembri alguse seisuga on kütitud ligikaudu kolmandik. Käskkirjaga keelatakse ka metssigade lisasöötmine 1. oktoobrist 30. aprillini.
Loe täpsemalt siit: http://www.envir.ee/et/metsandus/jahindus/jahiulukid-eestis/metssigade-kuttimise-korduma-kippuvad-kusimused
Eesti Omanike Keskliidu volikogu arutas seoses avalikkuse ees taaskord tõstatatud Rail Balticu võimaliku asukoha teemaga raudtee trassikoridori variante ja toetab rahandusministri ettepanekut kaaluda kiirraudtee rajamist läbi Nabala looduskaitseala.
EOKL juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on Eesti loodusvarad ja omandiõigus mõlemad põhiseadusega kaitstud hüved ning neid tuleb võrdselt kaalukausile panna.
Ei ole õige mantra, et looduskaitselised huvid on automaatselt kõrgemad teistest avalikest ja erahuvidest. Väheasustatud Nabala kaudu raudteed rajades on teekoridor eraomandit ja inimesi kõige vähem koormav ja tee kõige sirgejoonelisem, mistõttu on selle rajamine ja hooldamine kümneid miljoneid eurosid odavam maksumaksjale.
EOKL volikogu esimehe Anto Raukase sõnul ei toetanud Teaduste Akadeemia sellisel kujul Nabala looduskaitseala rajamist ning raudtee saab optimaalseimalt ehitada ka läbi looduskaitseala, kus puudub tiheasustus, kuid samas on võimalik tagada looduskaitseliste eesmärkide saavutamine. Omanike esindusorganisatsiooni arvates on Eestis omand ülekitsendatud ning keegi ei kompenseeri neid kitsendusi.
Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu detailplaneeringu, mis loob võimaluse Nõmme gümnaasiumi spordihoone ehitamiseks.
Detailplaneering jagab Nõmme linnaosas 3,45 ha suurusel maa-alal asuva Raudtee tn 73 kinnistu kaheks 100% sotsiaalmaa-ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundiks. Ühele moodustuvale krundile jääb Nõmme gümnaasium ja on lubatud rajada spordiväljaku abihoone ning teisele moodustuvale krundile määratakse ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega Nõmme gümnaasiumi spordihoone rajamiseks. Lisaks moodustatakse krunt planeeritud alajaamale. Samuti antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul tõmmati mitu aastat soikus olnud Nõmme gümnaasiumi spordihoone detailplaneeringu menetlemise protsess linnaosavalitsuse initsiatiivil eelmise aasta kevadel taas käima. „Linnaosavalitusel oli kindel soov, et aastaid veninud planeering lõpuks kehtestamiseni jõuab. Vahepeal oli mitu aastat mööda läinud ning dokumentatsiooni oli vaja kaasajastada, kuna mitmed vormistusnõuded olid muutunud. Spordihoonet on Nõmme gümnaasiumil aga hädasti vaja, sest see puudub praegu sootuks,“ ütles ta.
Spordikompleksi arhitektuurse idee autor on Peeter Pere Arhitektid OÜ. „Spordihoone oleks mõeldud kasutamiseks nii kooliõpilastele kui ka pärast õppetöö lõppu linnaelanikele. Hoone lahendust on eskiisi staadiumis korduvalt korrigeeritud. Esialgses lahenduses oli hoone ette nähtud 1-korruselisena. Korrigeeritud lahenduses on hoone kavandatud võimalikult suures ulatuses kõrghaljastuse säilitamiseks 4-korruselisena. Esialgse ruumiprogrammi kohaselt tulevad hoonesse palliväljakud, rühmatreeninguruumid, jõusaal, võimlemissaal ja kuue rajaga 25 meetri pikkune bassein,“ tutvustas Terik planeeringut.
Arhitektuurse lahenduse lähtekohaks on nii kontrast kui sulandumine ümbritsevasse keskkonda ja seda täpselt defineeritud range mahu tingimustes. Hoone risttahuka mahtu liigendab polüfunktsionaalne kaldpind Põllu tänava poolses küljes. Samaaegselt täidab kaldpind nii varikatuse ülesannet kui ka on kasutatav rulatajatele ja ratturitele, talvel kelgutajatele. Hoone kandiline maht on ümbritsetud perforeeritud metall-lehtedest „punutisega“, mille läbikumav lainetav pind annab võimaluse erinevate varjundite ja peegelduste tekkeks, reflekteerides ümbritsevat loodust ja sellega justkui interaktiivselt suheldes. Erilahendusega topeltfassaad võimaldab maja välispinda tajuda pidevas optilises ja ruumilises muutumises. Kaob selgelt tajutav piir välisseina ja ümbritseva parkmetsa vahel.
„Millal täpselt hoone ehitamiseni jõutakse, on praegu keeruline öelda, kuna rahastamise järjekorras on mitmeid teisi objekte, kuid detailplaneeringu kehtestamine on oluline samm reaalse ehitustööni jõudmisel,“ lausus Terik.
