Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Aasta ettevõte 2015 on Kodumaja

09.10.2015 Tõnu Toompark

Tänasel pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2015 pälvis Aasta Ettevõtte tiitli ehitusettevõte Kodumaja. Aasta Ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursi Ettevõtluse Auhind ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu Konkurentsivõime Edetabeli parimate seast.

EASi juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on Kodumaja hea näide Eesti kapitalil põhinevast ettevõttest, kes on end edukalt tõestanud nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasandil. „Eksport on meie ettevõtetele see võlusõna, mis aitab neil suuremaks kasvada ja kokkuvõttes meie majandust elavdada. Kodumaja puhul on märkimisväärne, et nad ekspordivad praktiliselt 100% -liselt, olles samal ajal oma valdkonna tipptegija ja ka vastutustundlik tööandja,“ kirjeldas Tomberg Aasta Ettevõtet 2015.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman: „On äärmiselt uhke suruda igal aastal pärjatud ettevõtjate kätt ning soovida neile südamest õnne saavutatu eest. Eriti hea on tunne siis, kui näeme uusi ja värskeid tulijaid. Noorte tahe luua oma ettevõte on kasvutrendis ja ebaõnnestumise hirm hakkab vaikselt kaduma. Ettevõtlikkuse edendamine on meie kõigi missioon ja lausa kohustus teha seda igapäevaselt, mitte projektipõhiselt või mõeldes ettevõtjate peale vaid mõnel päeval või nädalal aastas.“

Jüri Käo, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees: “Eduka ühiskonna eeldus on toimiv ja vaba majandus. Viimast kannavad edasi ettevõtjad, kes oma igapäevase tööga meile kõigile väärtust loovad. Aasta ettevõtja konkurss teeb mind igal aastal uhkeks, et Eestis on nii palju erksaid ettevõtjaid ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid väga erinevates tegevusvaldkondades.”

EASi Ettevõtluse Auhind 2015 võitjad

Aasta uuendaja Adcash
Aasta eksportöör Kodumaja
Aasta piirkonna ettevõte UPM-Kymmene Otepää
Aasta vastutustundlik ettevõte Playtech Estonia
Aasta välisinvestor Westaqua-Invest

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu Konkurentsivõime Edetabeli 2015 võitjad:

Aasta mikroettevõte Interstudio
Aasta keskmise suurusega ettevõte AdCash
Aasta suurettevõte Merko Ehitus

Konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkonniti

BLRT Grupp, tööstus- ja energeetika
A. Le Coq, toiduainetööstus
Swedbank, finantsvahendus
CM Tallinn, hulgikaubandus
Eesti Telekom, side-, kommunikatsioon ja IT
Tallink Grupp, turism
Tallinna Kaubamaja Grupp, jaekaubandus
Technopolis Ülemiste, kinnisvara
Greencarrier Liner Agency, transport ja logistika
Merko Ehitus, ehitus
Olympic Entertainment Group, teenindus

Aasta Ettevõtte žüriisse kuulusid: endine ettevõtlusminister Urve Palo, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, Aasta Ettevõte 2014 võitja Top Marine juht Andry Prodel, Eesti Panga president Ardo Hansson, Tartu Ülikool rektor Volli Kalm ning ettevõtjad Oliver Väärtnõu ja Kati Kusmin.

Taustainfo Aasta Ettevõte 2015 Kodumaja kohta

Ettevõtte põhitegevus on (puit)karkassehitiste projekteerimine ja ehitamine tehases toodetud elementidest. Lisaks kinnisvaraarendus, ehituse peatöövõtt ja projektide juhtimine Kodumaja kontserni toodangu baasil.

Kodumaja on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kes oma tegevuse läbi annab tööd ka teistele Eesti ettevõtetele. Ettevõtete on praktiliselt 100% eksportöör, kelle ekspordikäive oli eelmisel aastal 52 mln eurot. Ettevõte on uuendustele orienteeritud ja oma valdkonna tipptegija. Lisaks kõigele muule on ettevõte ka vastutustundlik tööandja.

2014. aasta suvel sõlmis Kodumajatehase AS lepingu maailma kõrgeima puitelamu ehitamiseks Norrasse, Bergenisse. Tegemist on erakordse projektiga, mis on saanud väga suure tähelepanu osaliseks nii Norras kui ka laiemalt.

Eesti suurim era– ja riigisektori koostöös korraldatav ettevõtluskonkurss sisaldab endas kahte konkurssi:

Konkurentsivõime edetabel, mida korraldavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Tööandjate Keskliit. Selle konkursi raames koostatakse ettevõtete üldine konkurentsivõime paremusjärjestus ettevõtete majandusnäitajate põhjal.
Ettevõtluse Auhinda annab välja EAS. Sellel konkursil selgitatakse välja riigile enim kasu toonud ettevõtted viies valdkonnas: aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta vastutustundlik ettevõte, aasta piirkonna ettevõte ja aasta eksportöör.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Tallinna parima arendusprojekti tiitli pälvis Bernhard Schmidti büroohoone Ülemiste Citys

09.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna ettevõtlusauhindade galal pälvis aasta parima arendusprojekti tiitli AS Technopolis Ülemiste Bernhard Schmidti büroohoone arenduse eest. Tegemist on Ülemiste piirkonna kõrgeima hoonega, mis paistab silma eelkõige oma keskkonnasäästlikkusega – maja arendamisel on pandud suurt rõhku nii taastuvenergia kui keskkonnasõbalike ehitusmaterjalide kasutamisele.

„Tegemist on Baltimaade ühe kaasaegsema ja keskkonnasäästlikuma hoonega, mille valmimine on oluline verstapost kogu Ülemiste City arengus,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Keskkonnasäästlikkus on loomulik trend mitte üksnes kinnisvaras, vaid paljudes eluvaldkondades – mitmed rahvusvahelised ettevõtted on teadlikult võtnud suuna vähendada oma ökoloogilist jalajälge.“

Vastava keskkonna loomine ei ole Gert Jostovi sõnul enam pelgalt nišitoode – pigem on keskkonnasõbalikkus eeliseks innovaatiliste ettevõtete ligimeelitamisel. „Keskkonnasäästlikkuse põhimõtet oleme järginud kogu Ülemiste City linnaku arendamisel alates ühistranspordi võrgu parandamisest, jalgrattaparklate ja madala CO2 emisiooniga autodele eraldi parkimiskohtade loomiseni välja. Kuid Bernhard Schmidti hoone on täna Eestis kindlasti üks säravamaid näiteid sellest, kuidas kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisega on võimalik keskkonda säästa.“

Lõõtsa tn 5 paikneva 13-korruselise büroohoone näol on tegemist Ülemiste City linnaku esindusobjektiga. Hoone silmapaistev fassaad on inspireeritud QR koodist ning selle lõunakülge katavad 275 ehitusintegreeritud päikesepaneeli, mis on suurim ühe ehitise külge kinnitatud päikesepaneelide installatsioon Eestis.

Bernhard Schmidti nimeline kontorihoone taotleb ühtlasi kõrget keskkonnasäästlikkuse eest välja antavat LEED kuldtaseme sertifikaati.

Tallinna ettevõtlusauhindade konkursi eesmärgiks on edendada ettevõtlikkust ning tutvustada laiemale üldsusele tegusaid ettevõtteid ja organisatsioone. Ettevõtlusauhinnad jagati välja kokku kuues põhikategoorias.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara: Arendusprojektide tiheda konkurentsi tõttu on arhitektuuri ja turunduse osatähtsus märgatavalt tõusnud.

09.10.2015 Urve Nõgu

Uue kodu ostmine ei ole impulssost, uue arendusprojekti turunduse ja müügi põhisuunad pannakse paika koos uue korterelamu või elupiirkonna projekteerimisega.

Erinevalt uuest mobiiltelefonidest ja mööblist ostetakse kinnisvara oluliselt harvem ja kuna kinnisvara on kallis, võtab ostja alati esmaste tunnete setitamiseks mõtlemisaega ning käib vaatamas paljusid uusi kortereid. Kinnisvaraarendaja saab ostjaid köita sõnumi, asukoha ja visuaaliga. Loomulikult on ostjale väga oluline ka toode ise. Näiteks, kui müüakse perekortereid, tähendab toode seda, et ostjale näidatakse koos korteriga ka läheduses või hoovis asuvat laste mänguväljakut.

On raske öelda, kui palju efektsed pildid ja videod Eestis kinnisvara ostuotsuseid praegu mõjutavad. Neid kasutatakse kinnisvara turunduses pigem selleks, et ostjate huvi äratada. Mis aga kindlalt ostuotsust mõjutab, on hind ja nagu eelpool juba mainitud, toode ise. Toode peab vastama ostja ootustele. Kallimate korterite puhul on ostjad eriti nõudlikud ja neile saab müüa vaid väga korralikku kaupa.

Millal sihtgrupp paika panna?

Projekteerimisega kaasnevad peamised märksõnad on sihtgrupp, reklaamikanalid ja sõnum, millega tahetakse sihtgrupini jõuda. Tavaliselt on uusarendusprojektid laia ampluaaga, pakkudes kortereid nii üksi elavatele inimestele kui ka peredele. Sihtgrupi selekteerimine käib piirkonnapõhiselt. Kesklinna inimese kolimist Lasnamäele näeme harvem, kui liikumist vastupidises suunas, et Lasnamäe elanikud tahavad kolida kesklinnale lähemale, näiteks Lasnamäe ja Kadrioru piiril paiknevasse Uuslinna arendusse. Uusarendusprojekti avalik turundus algab tavaliselt siis, kui on teada hinnad ja olemas visuaalid, enamasti ei ole maja ehitustöödega veel alustatud, kuid projekteerimisfaas on lõppjärgus. Uusarendusprojekti korterite müügiga on mõistlik alustada juba projekteerimisfaasis ehk nö paberilt, sest konkurents on tihe. Ka pangad tahavad täna enne arendusprojekti rahastamist näha eelmüüki.

Millega müüa enne ehitamist?

Uute korterite puhul on visuaalid enamasti 3D-joonised või 3D-videod. Visuaali tegemiseks on vaja ette anda hoone ja ruumide mõõtmed ning materjalid, kuhu sisekujundaja lisab sobiva mööbli koos muude detailidega. Kui palju 3D-ilupildikesi kasutada, sõltub projektist, kuid lisaks sisevaadetele võiks nendega edasi anda ka positiivseid emotsioone majast ja maja ümbrusest. Arco Vara arendatava Kodulahe projekti puhul saame meeldivaid emotsioone tekitada reaalsete piltidega lähedal asuva parkmetsa, terviseradade, merevaate ja rannapromenaadiga.

Kui kortermaja juba ehitatakse, saab ostjale näidata, et ehitus juba toimub. Kui maja on valmis, saab inimesi sisse kutsuda ja näidiskorteriga luua ostjale ettekujutus, milline võiks tema tulevane kodu välja näha. Valmis maja puhul tehakse müügimaterjalide jaoks juba reaalsed fotod majast ja korteritest.

Projekti koduleht ehk uusarenduse projektileht on üheks tähtsamaks turunduskanaliks, kuna inimesed otsivad uute korterite kohta infot kõigepealt veebist. Sealt vaadatakse, kus korterid asuvad, mis hinnaga on ning kuidas välja näevad. Projektileht on eriti oluline siis, kui maja pole veel valmis. Kuigi näiteks neli pööningukorterit võib kinnisvaraportaali panna ka ükshaaval, on projektileht hea ka siis, kui kortereid on vähe. Kui keegi otsib omale uut kodu ja leiab üksiku kuulutuse, saab ta projektilehelt täiendavat infot teiste sama maja korterite kohta, mis võivad ostja ootustele paremini vastata.

Kuidas turundusraha planeerida?

Soovitan kogu arendusprojekti turunduskommunikatsiooni hõlmamiseks koostada turundusplaani, mis hõlmab nii reklaamiplaani, müügitoetuse tegevusi, otseturundust kui ka PR. Turundusplaani koostamine aitab ka eelarvet sihipäraselt kasutada. Turunduseelarve number on enamasti kokkulepitud protsent kinnisvara vahendusest saavast summast.

Kui turunduseks kavandatud summad on juba otsa saamas, tuleb infot hoida edasi kanalites, kus inimesed kinnisvara otsivad. Need kohad on kinnisvaraportaalid ja kinnisvarafirmade kodulehed ning projektilehed ja suhtluskeskkonnad. Tasub meeles pidada, et projektilehel olevat infot tuleb kogu müügiprotsessi vältel uuendada. Hea on maja või lähima magistraali ääres hoida üleval ka reklaamplakatit.

Kommentaar

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Pidevalt lisanduva konkurentsi ja kuni kahe aastani pikenenud müügiperioodi tõttu on tõusnud uute kortermajade eelmüügi ning arhitektuuri tähtsus.

Ehitusloa saamisest kuni viimase korteri müügini tuleks arvestada vähemalt 1,5-2 aastat, kui alustada müüki koos ehitusloa saamisega. Et n-ö graafikus püsida, peaks enne maja valmimist olema müüdud 60% korteritest.

Kinnisvaraarendaja peab praegu eriti hoolsalt jälgima, et ehitab õigesse kohta ning pakub ostjale midagi erilist, innovaatilist. Ostja tahab kindlasti parkimiskohta ja panipaika. Lisaks tahab ta, et kööginurk oleks elutsoonist pisut eraldatud ja ei oleks läbikäidavaid tube. Ostja uurib ka vaateid ja võimalikke kulusid, küsib, mida arendaja on teinud, et kulud oleks madalad. Plusspunkte annavad nii vesipõrandaküte kui ka soojustagastusega ventilatsioon. Eriti rõõmus on ostja siis, kui näeb tarbevee soojendamist päikesepatareidega. Samas ei ole ta nõus innovaatika eest rohkem maksma.

Kui uute korterite müük ikkagi ei edene, peaks küsima, kas ehitasite õigesse kohta, õigele sihtgrupile ja kas on olemas infrastruktuur – ühistransport, kauplus, kool ja lasteaed. Lõpuks tasub küsida sedagi, kas hind on õige.

Uue korteri hinda langetatakse enamasti alles siis, kui piirkonnas on müüki tulnud arvukalt samale sihtgrupile suunatud uusi kodusid. Alla lastud hinnaga korterid ei ole teistest kehvemad, tegu on hoopis turundusvõttega. Kui kogu turunduseelarve on ära kulutatud, pead uusarendust ikka edasi turundama, kuna hinna allalaskmine üksi ei aita. Koos hinna alandamisega tuleb muuta ka turunduskanaleid ja jõuda uute võimalike ostjateni.

Uusarendust võib loomulikult müüa ise, kuid mõistlik on võtta uusarendust müüma vahendaja ning kaasata ta arendusprotsessi juba algstaadiumis. Kinnisvara vahendamisega tegelev büroo teab, millised on ostjate soovid. Nad osalevad ka ehituskoosolekutel ja on vajadusel kohal 24/7. Vahel võib näha, et kinnisvaraarendajad vahetavad müüjaid. Seda tehakse enamasti põhjusel, et vahendajad ei panusta arendajate arvates piisavalt turundusse või üritavad odavalt läbi ajada.

Tasub teada:

Ühe arendusprojekti korterid on erineva ruutmeetri- ja ühikuhinnaga. Korterite hinnastamisel arvestatakse konkreetse korteri ruumijaotust, suurust, vaadet, ilmakaari ja korrust. Üldiselt kehtib reegel, et mida kõrgemal korter paikneb, seda kallim on, kuna vaade paraneb. On ju suur vahe, kas näed oma aknast vastasmaja seina või hoopis linnapanoraami, metsa, merd. Üldine reegel on ka see, et mida rohkem on päikest, seda kallim korter on. Päikesevalguse hulk, mis korterisse jõuab, sõltub ilmakaartest. Loomuliku valguse hulgast tulenev hinnavahe võib ühe ja sama maja piires olla 5%.
Kui võimalik, ei maksa arendajatel enam kavaldada ka külaliskorteritega, vaid leida detailplaneeringust tulenevatele mitteeluruumidele äriline otstarve.

Mis on mis

Külaliskorter – eluruumiks kohandatud mitteeluruumist korteriomand uues kortermajas, mida ei saa ametlikult eluruumiks muuta, kuna seda takistab detailplaneeringu järgne maa sihtotstarve.

Eelmüük – uusarendusprojekti müük enne ehitustegevuse algust. Sageli kogutakse eelmüügi käigus potentsiaalsete huviliste kontakte ja soove omapoolset avalikku hinna- ning broneerimisinfot andmata. Eelmüüki võib teha ka paralleelselt projekteerimisega ning enne ehitusloa saamist, kuid see on seotud riskidega, eriti, mis puudutab lubatud tähtaegadest kinnipidamist.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tõusev kinnisvaratäht 2015 on Tarmo Richard Klamp

09.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) andis üle preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ parima kinnisvarateemalise lõputöö eest 2015.aastal. Kokku laekus 4 tööd, neist 2 bakalaureuse- ja 2 rakenduskõrghariduse lõputööd. „Särava kinnisvaratähe“ (magistritöö) kategoorias ei kvalifitseerunud seekord ükski töö.

Iga-aastaselt korraldatava konkursi eesmärgiks on üliõpilaste tähelepanu juhtimine kinnisvara majandussektori arendamisele. Tööde hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Käesoleval aastal on laureaadiks Tarmo Richard Klamp Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna kolledžist, kes kaitses lõputöö teemal „Kohaliku omavalituse tegevused pruunaladele linnaruumi kvaliteedi tõstmise eesmärgil kolme Eesti linna näitel.“ Töö juhendajaks Kristi Grišakov.

Tarmo Richard Klampi lõputöö toob välja Eesti pruunalasid puudutavate, sh. kinnisvara

korrashoiualaste küsimuste olulisuse linnaruumi kvaliteedi parandamisel. Pruunala (brownfield) – see on alakasutatud või mahajäetud ala linnaruumis, mis on olnud varem kasutusel. Pruunala on mõjutatud selle ala või teda ümbritseva ala eelmisest kasutusest, see on sageli hoonestatud ja välja arendatud taristuga.

EKFL tegevdirektori, Tõnis Rüüteli sõnul tuleneb võidutöö teema aktuaalsus kahaneva populatsiooniga linnade (vaatluse all Valga, Paldiski ja Kiviõli) jätkuvast ja süvenevast probleemist – mida teha taoliste kruntidega, säilitades linnaruumi kvaliteeti? Viimasel kümnendil on tühjana seisvate hoonete hulk paiguti vähenemas. Sellele on kaasa aidanud selgemalt välja kujunenud linnaosade funktsioonid, väikelinnade oma nägu ning rahvastiku elatustaseme kasv.

See on hoogustanud inimesi oma vara korrastama ja hooldama ning investoreid raha vanade hoonete korrastamisse investeerima. Lammutatakse vanu kasutuskõlbmatuid elu- ning tööstushooneid, võetakse kasutusele tühjana seisvaid tehaseid ja laohooneid. Siiski, on jäänud linnu ja linnaosasid, kus kinnisvara korrashoid toimub aeglasemas tempos või puudub sootuks, linnaruumi ilmestavad lagunevad ja mahajäetud hooned ning tühjana seisvate hoonete hulk suureneb. Sellised linnad ja linnaosad on väljakutseks kohalikule omavalitsusele, kes peab igapäevaselt kokku puutuma taoliste kruntide negatiivsete mõjudega, mistõttu võiks omavalitsus olla ka esimene, kes oleks huvitatud nende korrastamisest.

Töö teoreetiline osa avab Euroopa näitel mitmeid leidlikke tegevusi pruunalade taaskasutusele võtmiseks ja linnaruumi kujundamiseks, võtab Tõnis Rüütel teema kokku.

Preemia üleandmine toimus 8. oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses, kus EKFL korraldas koostöös Swedbankiga kinnisvarateemalise konverentsi “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”.

Eelmisteks laureaatideks olid:

2014.a. Jürgen Vahtra Eesti Maaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Linna ruumiline geomeetria, funktsioonide kättesaadavus ja mitmekesisus – Tartu linna konfiguratsiooniline uuring“. Töö juhendajateks Lauri Lihtmaa ja Heiki Kalberg.
2013.a. Hardi Rikand Tartu Ülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Eluruumi üürilepingu ülesütlemine kinnisasja omaniku vahetumisel“. Töö juhendajaks professor Irene Kull.
2012.a. Tuuli Põldma Tallinna Tehnikaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel“. Töö juhendajateks Liis Ojamäe ja Katrin Paadam.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Erandi tegemine AS-i Pro Kapital Grupp keeluperioodist

09.10.2015 Tõnu Toompark

NASDAQ OMX Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon (edaspidi: Komisjon) vaatas läbi AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe hr. Paolo Vittorio Michelozzi poolt 6. oktoobril 2015. a. Komisjonile esitatud taotluse erandi tegemiseks keeluperioodil tehingu tegemise keelust.

Hr. Michelozzi taotles erandit börsi reglemendi osa “Nõuded emitentidele” (edaspidi: NE) punktis 4.5.2 sätestatud piirangust võimaldamaks tal osaleda kuni 97 363 AS Pro Kapital Grupp aktsia märkimisel. Hr. Michelozzi on kinnitanud, et ta ei tee tehingut siseteabe põhjal.

Komisjon otsustas täna, 8. oktoobril 2015. a., rahuldada AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse liikme hr. Paolo Vittorio Michelozzi taotluse, teha erandi NE punktis 4.5.2. sätestatud nõudest ning anda talle loa kuni 97 363 AS-i Pro Kapital Grupp aktsia märkimiseks märkimisperioodi jooksul, s.t. kuni 16. oktoobrini 2015.a.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kas Mustamäed ootab Kalamaja saatus?

08.10.2015 Tõnu Toompark

Põhja-Tallinnaga sarnaselt võiks järgmisena elu sisse puhuda Mustamäele, arutati tänasel kinnisvarafirmade liidu konverentsil “Mis saab edasi?”.

“80 aastat tagasi kujunesid välja puitasumid, kus me usinalt elamuid rekonstrueerime. Uued põlvkonnad kujundavad uusi asumeid Uues Maailmas, Kalamajas,” rääkis Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand. Paarikümne aasta pärast saab 80 aastat täis Mustamäel, mõni aasta hiljem Lasnamäel ja Õismäel. Allekand tõdes, et tema jaoks on huvitav küsimus, mis neist piirkondadest siis saab. Kas ka nn mägesid ootab sama olukord, mis praegu toimub Kalamajas?

Kinnisvaraspetsialist, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark leidis, et praegu ei ole selline asi võimalik. Ta tõi näiteks keskmise paneelmaja, kus on kolm trepikoda, viis korrust ja maja peale kokku 45 korterit, ning võrdluseks keskmise Kalamaja kortermaja, kus on 4-8 korterit. Suuremas majas on rohkem eri huvisid, mis hakkavad põrkuma, mistõttu ei ole Toomparki hinnangul Mustamäel Kalamajaga sarnane olukord võimalik.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu nentis, et tahame või mitte, vananenud elamufondist lahti ei saa. Tema sõnul peavad Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe majade kandekonstruktsioonid ka edaspidi vastu. “Nende piirkondade probleem on ennekõike selles, et energiatarbimine on kõrge ja hoonetes on toimunud pigem moraalne vananemine, see tähendab, et planeeringud ei sobi ja paljud sinnapoole sellepärast ka ei liigu,” rääkis Reinsalu. Tema hinnangul on oluline mugavuse küsimus, sest paljudes majades pole lifte, panipaiku ega piisavalt parkimiskohti.

“Kui vaadata veel Mustamäe ja Kalamaja vastandamist, siis võib-olla tasuks lisada detail, et kui Mustamäel tehakse korda üks üheksakorruseline elamu, kus on 200 korterit, siis on see 15 pinda Kalamajas ruutmeetrite mõttes,” ütles Reinsalu.

Muutus toimub osaliselt

Tartu ülikooli inimgeograafia teadur Kadri Leetmaa leidis, et paneelipiirkonnad ei taaselustu ulatuslikult, sest ka kesklinnalähedased vanad puitasumid ei ole seda teinud. Ta märkis, et see paistab silma, kui vaadata, milline olukord on Kalamaja kesklinnast kaugemas otsas. Leetmaa sõnul on teatud paneelipiirkondades juba noored härjal sarvist haaranud, et sealset keskkonda muuta.

Ingvar Allekand rääkis, et vanematel piirkondadel on eelised, sest seal on taristu, koolid, kauplused jms. Planeeringute muutmiseks on vaja tuge ehitusseadustikust, mis läks suvel küll liberaalsemaks, kuid Allekandi kogemuse põhjal ei ole Tallinna linnametnike peas samasugust nihet veel olnud. Seepeale küsis ta, kuidas tegeleda mugavuse muutmisega, kes peaks selleks initsiatiivi haarama, kas KredEx.

Triin Reinsalu KredExi esindajana ütles, et kindlasti peakski see olema nende järgmine samm. “Me peaks üksikobjektist eemale astuma ja võtma piirkondi tervikuna. Üks asi on maja kui sellise rekonstrueerimine, teiseks moraalne vananemine, kolmandaks linnaruumi kujundamine. Tulles Kalamaja juurde: maja vanus ei näita midagi, loeb elukeskkond,” rääkis ta.

Tõnu Toompark leidis, et initsiatiiv peaks tulema rohujuure tasandilt, inimestelt enestelt, et nad teaksid kvaliteeti tahta ja nõuda. “Selleks, et üks paneel tehakse korda, on osa ühistu juhtidel, kes teevad seda oma initsiatiivist,” märkis Toompark. Samas tõdes ta, et üksnes rohujuuretasandiga hakkama ei saa ja appi võiksid tulla kohalikud omavalitsused. Samaga nõustus Reinsalu, kelle hinnangul on KOVil oluline roll eriti just linnaruumi kujundamisel.

Täna toimub Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki korraldatud konverents “Mis saab edasi?”, kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.

Kadri Põlendik
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/08/kas-mustamaed-ootab-kalamaja-saatus

Tallinn leevendab korteriühistute parkimiskitsikust

08.10.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas anda linnale kuuluva parkimisrajatise tasuta Korteriühistu Sütiste kasutusse.

Korteriühistu Sütiste kasutusse antakse Mustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel olev J. Sütiste tee 8b kinnisasjal asuv parkimisrajatise 733 m² suurune osa. Kõnealune maa-ala antakse J. Sütiste tee 18 hoone elanike sõidukite parkimiseks korteriühistu kasutusse viieks aastaks otsustuskorras ja tasuta. Kasutaja kohustub kasutama parkimisrajatist ainult korteriühistu liikmete sõidukite parkimiseks; tagama parkimisrajatise tähistamise parklana; hoidma parkimisrajatise omal kulul alaliselt heas seisukorras ja kandma mistahes kõrvalkulud.

Linnavalitsus on seadnud linna maale 47 korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse. Isiklik kasutusõigus seatakse korteriühistu kasuks juhul kui ühistu on parkimisala kas välja ehitanud või olemasolevat koos rekonstrueerimisega laiendanud. Parkimisaladele isikliku kasutusõiguse seadmise tulemusena on korteriühistute liikmed saanud juurde kokku ligi 1200 parkimiskohta.

Lisaks on linnaosavalitsused andnud üürilepingu alusel korteriühistute kasutusse juba olemas olevaid parkimistaskuid. 2014 aasta suvest kuni tänaseni on sel viisil antud linna maad kasutusse 17 ühistule.

Linnavara kasutusse andmise korra kohaselt võib parkimisrajatise otsustuskorras kasutusse anda linnaosa valitsuse ettepanekul, kui kasutusse saamise taotlusele on lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Transpordiameti poolt heaks kiidetud skeem.

Parkimisrajatise kasutusse andmise vajadus tuleneb J. Sütiste tee 18 majaesisest parkimiskohtade vähesusest, mis on lähedalasuva Põhja-Eesti Regionaalhaigla külastajate sõidukite poolt tihti hõivatud.

Korteriühistu Sütiste võtab endale kohustuse tähistada parkimisala teekattemärgistuse ja liikluskorraldusmärkidega, hoida korras tähistatud ala kooskõlas Tallinna linna heakorra eeskirjaga ja kanda mistahes kõrvalkulud, mis on seotud parkimisrajatise kasutamisega.

Elu korteriühistus: Loomade pidamine korteris

08.10.2015 Kätri Sarapuu

Mu naaber peab kassi, mis mulle üldse ei meeldi.

Küsimus: Kas ja kuidas ma saaksin keelata enda naabril kodulooma pidamise?

Vastus: Kodulooma pidamine on igaühe põhiseaduslik õigus, mida keelata ei saa. Põhiseadusega on vastuolus ka loomade arvu piiramine peres. See ei tähenda, et loomapidajad ei pea lähtuma loomade pidamisel loomakaitseseadusest, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ning Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2013 määrusest nr 24 „Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri“. Loomakaitseseaduses on sätestatud nõuded, mida peab iga loomapidaja järgima. Loomapidaja peab loomale võimaldama muuhulgas vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett, sobiva hoolduse, sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.

Loomapidajad peavad järgima, et seaduses sätestatud nõudeid ei rikutaks ja et tagatud oleks looma heaolu. Seejuures on kohustuslik loomapidamisel korterelamus arvestada ka naabrite õigustega ning tagada, et loomapidamisega kaasnevad negatiivsed mõjud ei oleks ülemäära häirivad ega kahjustaks oluliselt naabrite õigusi oma omandi kasutamisel. Loomapidajal on kohustus hoida korteriomandi reaalosa korras ning kaasomandi eset kasutades peab loomapidaja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, näiteks peab loomapidaja enda looma järelt koristama. Samuti ei tohi naabrite rahu olla olulisel määral kahjustatud loomapidamise tõttu korteris.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Eksperdid: odavam on kortermaja renoveerida kui õhku kütta

08.10.2015 Tõnu Toompark

Eestis vajab renoveerimist enam kui 13 000 kortermaja, kuid keskmise korteriühistu remondifond jääb mõne tuhande euro piiresse. Ekspertide sõnul peaksid halvemas seisus kortermajade elanikud ise initsiatiivi üles näitama.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul lammutamiseks enamjaolt siiski põhjust pole. “Konstruktsioonid on üks osa, millele tõepoolest saab kindel olla. Aga mis on probleemiks, on nende majade energiakasutus ja kindlasti on probleemiks nende majade mugavus.”

Odavam on renoveerida, kui iga aasta näiteks kolmandiku osas atmosfääri kütta. Teiseks on mugavuse küsimus: lifte pole, trepikojad on väga kitsad ja köögid on liiga väikesed. Kuid on ka maju, mis on lootusetus seisus.

Kinnisvarakool OÜ omanik Tõnu Toompark märkis, et mahalammutamise oht puudutab eelkõige ääremaadel asuvaid linnu nagu Valga, Kohtla-Järve, kus tühjasid või pooltühjasid maju on üksjagu.

KredExi sõnul elanikel maja renoveerimiseks raha pole – keskmise korteriühistu remondifond on paar tuhat eurot. Kuigi KredEx on kortermajade taastamiseks eraldanud üle 100 miljoni euro, peab initsiatiiv tulema elanikelt endilt.

“Igaüks peab oma kinnisvarasse ise investeerima. See on alati nii olnud ja alati see nii ka jääb. Küll aga on tänaseks suutnud riik välja arvutada, et suuremahulised investeeringud ka sellesama vana elamufondi parandamiseks toovad tagasi arvestatava osa maksutulu,” selgitas Domus kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand.

KredEx aitab korteriühistut pangalaenu võtmisel. Selle otsuse tarvis on vaja elamu poolte korteriomanike heakskiitu.

Jürgen Klemm

http://uudised.err.ee/v/majandus/b683c03d-2310-47ef-ba17-d06ac9ad9025/eksperdid-odavam-on-kortermaja-renoveerida-kui-ohku-kutta

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Экономический обзор Восточной Европы (Eastern European Outlook) от группы SEB, октябрь 2015

07.10.2015 Mihkel Nestor

В Эстонии и многих других государствах Восточной Европы в следующие годы ожидается умеренный экономический рост. Значительно худший прогноз делается для истерзанных конфликтами России и Украины, экономики которых будут оставаться крайне слабыми и в дальнейшем. Экономический спад в России продолжится и в 2016 году, поскольку цена нефти на мировом рынке остается низкой, и введенные Европейским Союзом (ЕС) и США санкции останутся действительными. В странах Балтии и Польше ожидается умеренный экономический рост, основным источником которого является растущий внутренний спрос. Самый высокий рост ВВП ожидается в Польше, чья экономика, согласно прогнозу, будет расти в ближайшие годы на 3,4-3,8% в год.

Ситуация в России и на Украине в ближайшие годы останется сложной. Конфликт между государствами будет долговременным и прекращение огня хрупким. Хотя этой осенью напряжение немного ослабло, главным сценарием остается то, что в январе 2016 года ЕС продлит санкции, введенные в отношении России. Конечно, дальнейшие условия могут быть несколько мягче и с определенным сроком. В случае США, которые заняли в отношении Крымского конфликта более жесткую позицию, смягчение санкций кажется маловероятным. По оценке SEB, не смотря на введенные Россией ответные санкции, Россия в конфликте с Западом может потерять гораздо больше.

Улучшившаяся покупательская способность домохозяйств и чувство уверенности являются важной причиной, почему страны Балтии и Центральная Европа сумели проигнорировать длящийся в ближних странах конфликт и экономический кризис. Сильный рост реальных зарплат и трудовой занятости при низких процентных ставках значительно повышает потребление домохозяйств. До сих пор державшиеся на низком уровне инвестиции в основной капитал в ближайшие годы вырастут, но останутся зависимыми от геополитических факторов. Рост экспорта постепенно ускорится благодаря спросу в Германии и странах Северной Европы. Стагнация экономики России будет продолжать влиять на экономики стран Балтии. Потребительские цены в большинстве стран Восточной Европы, как и в Западной Европе, находились под сильным давлением, но достигли или достигают дна.

Из-за слабого в первом квартале и худшего, чем ожидалось, экспорта SEB снижает прогноз роста экономики Эстонии в 2015 году до 1,9 процентов, вместо бывших ранее 2,2 процентов. В условиях скудного зарубежного спроса большую помощь экономике Эстонии оказало увеличившееся потребление домохозяйств, которое было поддержано высокой трудовой занятостью и быстрым ростом зарплат. Согласно прогнозу, в последующие годы можно ожидать более сбалансированный экономический рост, еще больший вклад в который внесут экспорт и инвестиции в основной капитал. Поэтому рост ВВП ускорится до 2,7 процентов в 2016 году и 3,4 процентов в 2017 году.

Экономический рост остальных стран Балтии в ближайшие годы будет схож с Эстонией. В этом году лучший результат покажет Латвия, экономика которой, согласно прогнозу, вырастет на 2,4 процента. Так же, как и в Эстонии, поддержу экономике южных соседей оказали увеличившийся спрос домохозяйств на товары и услуги, но и экспорт Латвии был достаточно сильным. Российский кризис более всего повлиял на Литву, экономика которой в этом году вырастет на 1,8% – значительно меньше, чем ожидалось в начале года. В последующие годы страны Балтии будут расти в весьма одинаковом темпе: 2,7-2,8 процентов в 2016 году и 3,2-3,5 процентов в 2017 году.

Михкель Нестор
макроэкономист SEB

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eastern European Outlook, October 2015

07.10.2015 Mihkel Nestor

The dual-track economic picture in Eastern (including Central) Europe will persist over the next two years. Conflict-plagued Russia and Ukraine will show continued weakness. In Russia, recession will linger during 2016 too, as plunging oil prices rebound only weakly and sanctions against the country by the European Union and United States are probably extended, though softened slightly. Meanwhile the Baltic countries, Central Europe and to some extent the south-eastern portion of Eastern Europe will continue to show decent economic growth, primarily sustained by growing domestic demand. Poland and the Czech Republic will lead the way, writes SEB in the latest issue of its twice-yearly report Eastern European Outlook.

SEB still expects the Russia-Ukraine conflict to be long-lasting and the ceasefire to be fragile.
The conflict has eased this autumn, but the various military and political promises made by the parties to the Minsk 2 agreement will be difficult to fulfil in their entirety by the December 31, 2015 deadline.

“Our main scenario is that at its January 2016 summit, the EU will extend its sanctions against Russia for a certain period of 2016, although it may soften them slightly. We believe that the US – which has been more strident than the EU about linking its sanctions to a condemnation of Russia’s annexation of Crimea – will stick to its sanctions at least throughout 2016. Russia, which has already responded to the EU and US by extending its import ban on foods until next summer, will be the biggest loser in the war of sanctions, in our assessment,” says Mikael Johansson, Head of Eastern European Research at SEB and Chief Editor of Eastern European Outlook.

Good conditions for households are the main reason why the Baltics and Central Europe will continue to show good resilience to the Russia-Ukraine conflict and economic weakness in those countries. Strong real incomes, increasing employment and only cautiously rising low interest rates will lead to good consumption growth. Capital spending activity, which has been relatively sluggish so far, will increase but remain hampered by nearby geopolitical worries. Modest export growth will gradually strengthen, due to increased demand from Germany (which weighs especially heavily for Central Europe) and the Nordic countries (relatively important markets for the Baltics). The Baltics will be harder hit than Central Europe by Russia’s economic downturn and food import sanctions, because of their larger foreign trade exposure to Russia.

The inflation picture in Eastern Europe will also remain divided. High inflation in Ukraine and Russia, driven by earlier currency depreciation, has largely culminated in recent months and will gradually continue downward. In most other Eastern European economies, inflation is under strong pressure as in the West but is past its low point or is about to hit bottom. Inflation will climb only weakly as a consequence of relatively rapid pay growth. Continued low commodity prices will have a restraining effect.

Here are our GDP forecasts for the six countries that Eastern European Outlook covers. SEB’s forecasts for 2015 and 2016 are generally somewhat below consensus.

Russia’s GDP will continue its decline in 2016 but the downturn will ease to 1.0 per cent from this year’s 4 per cent. Growth will be slowed by low oil prices, sanctions and structural problems. In 2017 as well as in the long term, we expect growth to reach a low 1.5 per cent.

“Without far-reaching reforms that address such problems as Russia’s poor business climate, weak capital spending and heavy dependence on oil exports, there are risks that economic growth will be very weak in the future as well,” says Andreas Johnson, who is in charge of Russia and Ukraine forecasts at SEB Economic Research.

Ukraine will see yet another sharp GDP decline this year, 12 per cent, and then experience weak growth in 2016-2017. The country’s recent debt write-down agreement with private lenders and on IMF bail-out loans will contribute to stabilisation.
Poland will see stable growth, accelerating a bit to 3.6 per cent in 2016 and 3.8 per cent in 2017. We expect a change of government after this autumn’s parliamentary election. There are clear political dividing lines between the current government and its likely successor, but the growth picture will not change appreciably.
Estonia’s 2015 growth forecast has been written down a few tenths of a point due to weak exports, but growth will rebound – sustained primarily by a consumption boom and strong demand from Sweden and elsewhere. GDP will increase by 2.7 per cent in 2016 and 3.4 per cent in 2017.
Latvia will be the fastest-growing Baltic country. GDP will climb by 2.7 per cent next year and 3.5 per cent in 2017, but the latter is only a bit above potential growth.
Lithuania will experience leisurely growth this year, slowed by Russian effects but also by low prices that have hurt the country’s important refined oil exports. Growth will accelerate to a decent 3 per cent or so annually during 2016-2017.

Mihkel Nestor
Economic Analyst, SEB

SEB Grupi Ida-Euroopa majandusülevaade (Eastern European Outlook), oktoober 2015

07.10.2015 Mihkel Nestor

Eestis ja paljudes teistes Ida-Euroopa riikides on järgmisteks aastateks oodata mõõdukat majanduskasvu. Oluliselt halvem on prognoos konfliktidest räsitud Venemaa ja Ukraina jaoks, kelle majandused püsivad äärmiselt nõrgana ka edaspidi. Venemaa majanduslangus jätkub ka 2016. aastal, sest nafta hind maailmaturul püsib madal ja Euroopa Liidu ning USA kehtestatud sanktsioonid jäävad kehtima. Balti riikides ja Poolas on oodata mõõdukat majanduskasvu, mida peamiselt toidab kasvav sisenõudlus. Kõige kõrgem on oodatav SKP kasv Poolas, mille majandus kasvab prognoosi kohaselt lähiaastatel 3,4-3,8% aastas.

Olukord Venemaal ja Ukrainas püsib lähiaastatel keerulisena. Riikidevaheline konflikt saab olema pikaajaline ja relvarahu habras. Kuigi pinged on käesoleval sügisel veidi lõdvenenud, on peamine stsenaarium, et 2016. aasta jaanuaris Euroopa Liit Venemaale kehtestatud sanktsioone pikendab. Küll võivad edasised tingimused olla veidi leebemad ja tähtajalised. Krimmi konflikti osas karmima positsiooni võtnud USA puhul tundub sanktsioonide leevendamine ebatõenäoline. Hoolimata Venemaa kehtestatud vastusanktsioonidest on SEB hinnangul Venemaal konfliktis Läänega oluliselt rohkem kaotada.

Majapidamiste parem ostujõud ja kindlustunne on oluline põhjus, miks Balti riigid ja Kesk-Euroopa on suutnud lähiriikides kestvat konflikti ning majanduskriisi trotsida. Tugev reaalpalkade ja tööhõive kasv madalate intressimäärade juures kergitab märkimisväärselt majapidamiste tarbimist. Siiani väheseks jäänud investeeringud põhivarasse lähiaastatel paranevad, kuid jäävad olema mõjutatud geopoliitilistest teguritest. Ekspordikasv kiireneb järk-järgult parema nõudluse tõttu Saksamaal ja Põhjamaades. Venemaa majanduse stagneerumine jääb Balti riikide majandusi jätkuvalt mõjutama. Tarbijahinnad on enamikus Ida-Euroopa riikides, sarnaselt Lääne-Euroopaga, olnud tugeva surve all, kuid saavutanud või saavutamas põhja.

Nõrga esimese kvartali ja oodatust kehvema ekspordi tõttu alandab SEB Eesti 2015. aasta majanduskasvu prognoosi 1,9 protsendini varasema 2,2 protsendi asemel. Eesti majandusele on kesise välisnõudluse tingimustes olnud suureks abiks majapidamiste kasvanud tarbimine, mida on toetanud kõrge hõive ja kiire palgakasv. Järgmistel aastatel on prognoosi kohaselt oodata tasakaalustatumat majanduskasvu, kuhu panustab senisest enam eksport ja investeeringud põhivarasse. Seetõttu kiireneb SKP kasv 2016. aastal 2,7 protsendi ja 2017. aastal 3,4 protsendini.

Teiste Balti riikide majanduskasv saab lähiaastatel olema sarnane Eesti omaga. Sellel aastal teeb parima tulemuse Läti, kelle majandus kasvab prognoosi kohaselt 2,4 protsenti. Sarnaselt Eestiga on lõunanaabrite majandust toetanud majapidamiste suurem nõudlus kaupade ja teenuste järele, kuid ka Läti eksport on olnud tugev. Vene kriis on kõige enam mõjutanud Leedut, kelle majandus kasvab sellel aastal 1,8% võrra – märkimisväärselt vähem kui olid ootused aasta alguses. Järgnevatel. aastal kasvavad Balti riigid üsna võrdses tempos: 2016. aastal 2,7-2,8 protsenti ja 2017. 3,2-3,5 protsenti.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Hinnad langevad väliskeskkonna mõjul

07.10.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,6 protsenti ning aastases võrdluses suurenes hinnalangus 0,3 protsendilt 0,7 protsendini. Euroalas pöördusid hinnad esialgsetel andmetel 0,1-protsendisesse langusesse.

Sarnaselt varasematele kuudele on tarbijahindade peamine mõjutaja väliskeskkond. Vaatamata naftahindade stabiliseerumisele kütuse odavnemine tanklates jätkus. Põhjuseks asjaolu, et jaehindadesse jõuavad naftahinna liikumise mõjud viitajaga. Nafta on aastaga odavnenud pea kaks korda ning selle mõjul on mootorikütuste hinnad langenud 18 protsenti. Ka euroalas süvenes septembris energiahindade langus ning tarbijahinnad olid sarnaselt aasta algusele taas languses.

Madalad kütusehinnad ja ühistranspordi suurenenud avatus konkurentsile (alates 1. oktoobrist) on kaasa toonud kaugliini bussipiletite odavnemine. Toiduhindade languse taga oli aiasaaduste hooajaline odavnemine, kuid erinevalt möödunud aastast toimus see kuu aega varem. Alates septembrist saavad tasuta kõrgharidust kolme õppeaasta tudengid. Välisturistide vähesuse tõttu on majutuse hinnad sel aastal olnud languses, mis süvenes septembris veelgi ja ulatus 11 protsendini. Kommertspankade teenustasud tõusid ligi kümnendiku võrra, kuid nende tasude väikese osakaalu tõttu on hinnatõusu mõju tarbijahindadele väike.

Hinnad peaks väiksele tõusule pöörduma aasta lõpus madala võrdlusbaasi mõjul, kuna nafta hind odavnes kiirelt eelmise aasta lõpukuudel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus infoportaal planeerimine.ee lihtsustab ruumilist planeerimist

07.10.2015 Tõnu Toompark

Täna avati infoportaal planeerimine.ee, mis on abivahendiks kohalikele omavalitsustele, planeerijatele, arhitektidele ja erinevatele ametiasutustele, kes osalevad ruumilise planeerimise protsessis. Väärt infot saab ka tavakodanik või ettevõtja, kes soovib planeeringu alusel ehitama hakata. Portaal peaks oluliselt lihtsustama 1. juulist jõustunud planeerimisseaduse rakendamist.

Juulist jõustunud uue planeerimisseadusega vähenes detailplaneeringute koostamise kohustus ja võrreldes varasema seadusega on välja toodud ka konkreetsed menetlustähtajad. Valla või linna üldplaneeringute roll on aga kohaliku omavalitsuse territooriumil ehituse reguleerimisel märkimisväärselt suurenenud.

„Selleks, et planeeringute protsessis osalejatele ja eelkõige koostajale oleks uus seadus võimalikult selge ja lihtsasti järgitav, sai kõige olulisem info koondatud ühte veebiportaali,“ ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juht Katri-Liis Ennok. „Planeerimine.ee lehelt leiab huviline kõik vajalikud materjalid, mis on abivahendiks nii ruumilise planeerimise õiguslike kui ka teoreetiliste aluste selgitamisel, valdkonnas toimuvate uuenduste ning koolitusinfo vahendamisel.“

Uuest infoportaalist saavad abi eelkõige kohalikud omavalitsused, ministeeriumid, maavalitsused, planeerijad, arhitektid, keskkonnaeksperdid ning teised valdkonnas tegutsevad erialaspetsialistid. Portaalist leiab olulist infot ka tavakodanik, kes soovib mõista planeerimise põhimõtteid, et olla kaasatud planeerimisprotsessis või otsib vastuseid konkreetsele seaduse kohta käivale küsimusele.

Portaali haldab rahandusministeeriumi planeeringute osakond, kes saab seeläbi olla toeks planeeringute koostajatele ja planeeringute läbi viimisest huvitatud isikutele. Portaali on kavas regulaarselt täiendada ja ajakohastada nii õigusaktide, juhendite kui ka laekunud korduvate olulisemate küsimuste ja vastustega.

Arco Vara: Pärnu ja Pärnumaa korterituru ülevaade 2015-10

07.10.2015 Tõnu Toompark

Pärnu linnas toimus 2015. aasta kolmandas kvartalis 209 korteritehingut, mida on 7,2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Pärnu korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis viimase aastaga 844 eurolt 862 euroni ehk 2,1%. Pärnumaa korteri keskmine ruutmeetrihind kukkus samal ajal 1,1%, 689 euroni.

Pärnus ulatus korteritehingu keskmine väärtus kolmandas kvartalis 42 710 euroni, mida on mullusest 3,5% vähem. Aastases võrdluses kasvas Pärnumaa korteritehingute arv 9,8% ning tehingu keskmiseks väärtuseks kujunes 35 301 eurot, mida on eelmise aasta samast kvartalist 1,7% vähem.

Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on sesoonsetel põhjustel muutunud, kuid tehingute arvu mõningasele suurenemisele vaatamata eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes on korterite hind muutunud väga vähe.

Pärnu ja Pärnumaa korterituru dünaamika III kvartalis

Allikas: Maa-amet

Pärnu kinnisvaraturg on tugevalt hooajaline, elavnedes suvekuuma lähenemisega ja hääbudes jahedate sügisilmade saabumisega. Pärnu on kuurortlinnana hinnatud nii Eesti kohalike elanike kui ka välismaalaste seas. Tüüpilised Pärnu korteriostjad on pered, töötavad noored, püsisuvitajad ja ka väikeinvestorid. Need, kes külastavad Pärnut igal suvel, puhkavad selles kuurortlinnas iga kord pikemalt kui paar päeva ja suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad. Heas asukohas paikneva Pärnu korteri puhul tuleb suvel nädala eest maksta sama palju üüri, kui talvel terve kuu eest.

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud ja püsivad 5% ringis kõigist korterite ostu-müügitehingutest. Uutesse kortermajadesse ehitatakse pigem suuremaid ja avaramaid kortereid, kui alla 50 ruutmeetriseid kortereid. Arco Vara hinnangul asuvad Pärnu olulisemad korterelamute uusarendused Aida 7, Suur-Jõekalda 2, Aisa 39 ja Seedri 4. Väiksemaid arendusi on turul mitmeid. Pärnu uusarendustes jäävad korterihinnad vahemikku 1 125 – 2 900 €/m². Kinnisvaraarendajad ei ole hindu märkimisväärselt korrigeerinud.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Pärnus

1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
600 – 2300	650 – 2 250	650 – 1 400

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest märkimisväärselt madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Müügikuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2014. aasta lõpu seisuga oli aktiivses pakkumises ligikaudu 700 Pärnu korterit. Viimase poole aastaga ei ole müügipakkumiste arvus olulist muutust toimunud. Septembri lõpus ulatus korterimüügi kuulutuste arv Pärnus 592ni ja Pärnumaal 786ni. Uusi kortereid on müügis ligikaudu 100.

Pärnu ja Pärnumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Pärnu ja Pärnumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Pärnus toetavad positiivset ostutrendi korterite kõrged üürihinnad suveperioodil. Uusarenduste müügiaeg pikeneb 2-3 aastani, hinnad reageerivad turu jahenemisele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Pärnust kaugemal kui 15-20 km asuvate korterite müügiaeg pikeneb oluliselt ja on näha hinnalangust.

Maido Sein, Arco Vara Pärnu osakonna juht

Kolmas kvartal on viimase nelja aasta jooksul olnud Pärnu ja Pärnumaa kinnisvaraturul stabiilne. Tehingute arv ja väärtus on kasvanud 5%. Peale masu ei ole Pärnusse rajatud kuigi palju uusi kortermaju. Põhjuseks on, et Pärnu ja Pärnumaa rahvastik kahaneb ja see ei soosi uusarendusi.

Kui kinnisvarapakkumiste arv väheneb, peaks hinnad tõusma, aga Pärnus seda juhtunud ei ole. Näeme siin samuti põhjust rahvastiku vähenemises. Kinnisvaraturu elavdamiseks on vaja meelitada piirkonda uusi ettevõtteid, mis annaksid Pärnu ja Pärnumaa elanikele tööd.