Merko: Krokuvos 73 korteriarendusprojekti käivitamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv ettevõte UAB Merko Bustas on alustanud kortermaja ehitust Vilniuse südalinnas aadressil Krokuvos 73. Kuuekorruseline 98 korteriga maja kerkib Vilniuse Konstitucijos tänava lähistel asuvasse äripiirkonda, kuhu rajatakse ka erinevaid büroomaju tuhandete töökohtadega.

Krokuvos 73 (www.krokuvos73.lt) majas on kokku 98 1-5-toalist korterit suurusega vahemikus 30-105 ruutmeetrit. Energiasäästliku maja igas korteris on soojustagastusega ventilatsioon, mis varustab korterit värske õhuga ning tagab kõikides tubades ühtlase õhujaotuse. Elanikele tagavad privaatsuse hoone mitu sissepääsu, hea heliisolatsiooniga seinad, avarad rõdud ning kinnine turvakaameratega varustatud aed, kus asuvad istepingid ja laste mänguväljak. Parkimiskohad ja rataste hoiukohad paiknevad videovalvega varustatud maa-alusel korrusel. Korterite ruutmeetri hind algab 1580 eurost.

Kortermaja ehitusega alustatakse 2015. aasta juulis ning maja valmimisene on kavandatud 2016. aasta juulisse. Arendusprojekti brutopind on ligikaudu 8300 m².

Merko on Leedus (www.merko.lt) arendanud ja ehitanud mitusada korterit, Baltikumis kokku kodusid mitmele tuhandele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

krokuvos-73

Maakleri kutsetunnistus on vajalik

Domus KinnisvaraTervitan igati, et kinnisvaramaaklerite kutsetunnistuse küsimus on kinnisvarauudised.ee vahendusel avalikku diskussiooni jõudnud. Usun, et nii teadvustavad kliendid sellega kaasnevaid võimalusi ning oskavad teenusepakkujalt kvaliteeti nõuda.

Kutsetunnistus on olemuselt kvaliteedimärk, mida ei anta igaühele. Ma olen Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja kutsekomisjoni liige juba mõnda aega ning näen, kui palju tegelikult on kutseeksamil läbikukkujaid. Teisisõnu neid, kes tulevad nö „mütsiga lööma“ või on nende teadmised/oskused lihtsalt töö kvaliteetseks tegemiseks puudulikud.

Kliendi seisukohalt vaadates on suur oht, et need maaklerid teevad samamoodi oma igapäevast tööd. Raske eksamiga eraldatakse terad sõkaldest. Ka on kutsetunnistus üldiselt märk sellest, et maakler on igapäevaselt erialase töö juures, sest vastasel korral ei tasuks kutse taotlemine pingutust.

Euroopa kinnisvaramaakleri teenuste standard seab suhteliselt konkreetsed (miinimum)nõuded maakleri ettevalmistusele ning jätkuõppele. Iga iseenesest lugupidava maaklerifirma kohuseks peaks olema oma töötajatele erialast väljaõpet korraldada. Riiklik haridussüsteem meil seda vajalikul kujul ei paku. Kuna maaklerifirmade kvaliteeti kuidagi ei mõõdeta ega kontrollita, siis on kutseliste kinnisvaraspetsialistide olemasolu ja arv ettevõtte kvaliteedinäitajaks.

Seetõttu peaks maaklerifirmad aktiivselt seisma selle eest, et töötajad käiksid oma pädevust eksamil tõendamas. On ilmselge, et kontrollitud pädevusega spetsialistide meeskond suudab pakkuda paremat teenust kui need, kes ei julge, suuda või viitsi eksamile minna. Jah – sellega kaasnevad kulud ning näiteks hindajate kutse taotlemise protsessis on kuludega aeg-ajalt ka liiale mindud. Samas Domus Kinnisvara praktikas on näha, et kliendid oskavad kutsetunnistuse olemasolu tähtsustada ning kulud teenitakse tagasi.

Loomulikult on võimalik, et kutseline maakler muutub laisaks ja lohakaks. Kutsetunnistus antakse 5 aastaks, misjärel tuleb seda uuendada. Iga järgmise uuendamisega muutub eksam lihtsamaks. Lihtsam eksam aga tähendab ka kergema vaevaga läbisaamist. Võiks ju nõudeid karmistada, kuid on ka teine – eelkirjeldatud – võimalus.

Kui maaklerifirmal on välja kujunenud oma töötajate erialast pädevust toetav koolitussüsteem ning vastav mentaliteet, siis mandumise asemel areng jätkub. Seetõttu soovin jaksu kõigile, kes panustavad kinnisvaraspetsialistide erialasesse täiendõppesse ning kõigile, kes püüdlevad pädevuse tõstmise ning selle tõendamise poole.



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ümarlaud

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLSwedbank’i analüütik Urmas Simson ettekanne 18/06/2015 Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ümarlaual.

Esitluse fail: Makromajandus_juuni2015

Arco Vara: Miks tasub maamaja osta kevadel ja mida tasub ostes jälgida?

Arco VaraNõuanded Arco Vara Tallinna, Tartumaa, Pärnumaa ja Järvamaa maakleritelt.

Miks tasub maamaja osta kevadel ja mida tasub ostes jälgida?

Kevade saabumisega elavneb kinnisvaraturul maamajade ja suvilate müük, sest müügist huvitatud inimeste jaoks on tähtis oma vara võimalikult kiiresti uutele omanikele üle anda, et tühjaks jäänud hooned kurikaelasid ligi ei meelitaks.

Ka paljud ostuhuvilised aktiveeruvad just suvel, sest siis on käes rohkem vaba aega, ilmad on ilusad ja suvekodude vaatamas käimine saab osaks päevasest meelelahutusest. Samuti on lootus uude maakoju juba samal suvel sisse kolida, et seal oma käe järgi ümberkorraldusi alustada. Sügisel jääb turul juba pakkumisi oluliselt vähemaks ja paremad palad on juba eest ära napsatud.

Mida jälgida maamaja ostes?

Kui tegemist pole päris uue majaga, siis päris sellist, mis sajaprotsendiliselt oleks ostja jaoks ideaalne, polegi ilmselt võimalik leida. Mida aga ostuotsust langetades pidada kõige olulisemaks?

Ehituskvaliteet

Ostja peaks valiku tegemisel jälgima eelkõige maja ehituskvaliteeti. Vaadata ei tuleks mitte niivõrd maja vanust, kui hoone konstruktsioonide ja kogu kinnistu olukorda. Konstruktsioone oskavad hinnata ehitusspetsialistid, kui neile maja ette näidata. Üle tuleks kontrollida kanalisatsiooni, vee ja elektri toimimine. Puitmajal on oluline vaadata üle kelder, pööning, katusealune.

Ruumiplaneering

Tuleks analüüsida ruumiplaneeringu sobivust enda pere vajadustega. Hea, kui vaid väikeste muudatustega on võimalik maja n-ö enda omaks teha. Väikeste tubadega majade puhul tuleb üle vaadata, kas ja kui palju on üldse võimalik muuta konstruktsioone või planeeringut ning kas ümbertegemine on kohe sobiva maja ostust rahaliselt kasulikum või mitte. Ehitusmaksumus ületab tavaliselt maapiirkondades asuva kinnisvara turuväärtust.

Ülalpidamiskulud

Ostjatele on olnud üsna suureks probleemiks ja peavaluks vanad küttesüsteemid ning nende ümberehitamise võimalused. Läbi tuleb kalkuleerida igapäevased kulutused.

Asukoht

Vanemate majade soetamise puhul võiks tähelepanu pöörata ka ümbruskonnale ja naabermajadele. Samuti võiks üle vaadata liikluse, tänavate-teede seisukorra ning naabrid. Kui ainus tee maamaja juurde läheb üle naabri kinnistu ning tegu ei ole avalikult kasutatava teega, peaks olema seatud servituut. Asukoht ja naabrid on kindlasti need, mis peavad meeldima. Maja puudujääke saab kõrvaldada, kuid asukohta ja naabreid ei muuda.

Hoone vanus

Teatud eluiga on igal majal, kuid suuremat rolli mängib siin mitte otsene vanus, vaid just see, kuidas maja eest on hoolt kantud ja milliseid materjale kasutatud. Kui vanemates hoonetes on tehtud ümberehitusi, peaks need vanaga sobima nii stiililt kui ka materjalidelt, lisaks peaksid kõik ümberehitused olema seadustatud. Ajastutruult säilinud ja korrektselt renoveeritud asju osatakse juba hinnata.

Lisaväärtused

Maja ei pea olema kohe heas korras – inimesed soovivad ise remonti teha ja enda pere järgi elamist kohendada. Paljude jaoks on aga oluline, et maja oleks vähemalt osaliselt elamiskõlbulik. Siis saab ostja sisse kolida ja maja remondiga jätkata. Maja valikul hinnatakse ka pesemisvõimaluse olemasolu. Suureks plussiks on muidugi veekogu lähedus, aga see annab kohe tunda ka suvekodu hinnas.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara

Olukorrast Balti ärikinnisvaraturul

EftenEfTENi kolmanda fondi avaliku pakkumise teate peale on paljud uurinud meie vaadet ärikinnisvaraturule. Pikaajalise turukogemuse põhjal on meie seisukoht konkreetne – turg on stabiilne ning ratsionaalsed argumendid ärikinnisvaraturule investeerimiseks tugevad. See annab EfTENi asutajatele võimaluse, mida tahame nüüd ka Eesti jaeinvestoriga jagada.

Kui laiem publik kipub oma järeldusi kinnisvaraturu kohta tegema eluasemeturu põhjal, mis näib lähem ja käegakatsutavam, siis tegelikkuses toimivad ärikinnisvara ja elukondlik kinnisvaraturg erinevatel alustel. Elukondliku kinnisvaraturu arengud jõuavad 1-2 aastase viitega ärikinnisvaraturule, kuid oluliselt väiksema amplituudiga. See teeb ärikinnisvarast tunduvalt stabiilsema varaklassi kui korterid.

Põhjus on lihtne – üks toodab rahavoogu ja teine pigem mitte. Kui äripind üürituluga 10 eurot ruutmeetrilt maksis 2007. aasta tipus ca 1700 €/m2 (7,0% tootlus), siis kriisi kõige pimedamal hetkel tõusid tootlused ca 10% peale, mis tähendas sama üürihinna juures 1200 €/m2 hinda – hinnalangus 30%. Täna ollakse nõus pakkuma 8,0% tootlust, mis teeb ruutmeetrihinnaks umbes 1500 €/m2.

See näide demonstreerib ilmekalt, kuivõrd palju väiksema amplituudiga võngub ärikinnisvara elukondliku kinnisvara suhtes. Miks? Ühel puhul on tegemist ainult kinnisvaraväärtuse kasvuga, teisel puhul rahavoo hinna muutusega – kui korteri puhul rahavoogu ei ole (v.a. üürikorterid), siis äripinna puhul on see olemas. Lisaks erinev otsuste langetamise põhimõte – kui elukoha ostmine on emotsioonipõhine, siis äripindade üürimisel üritavad ettevõtted teha ratsionaalseid otsuseid. Loomulikult ei ole ärihoone rahavoog majandustsüklile immuunne ja korreleerub SKT kõveraga, lisandub ka vakantsuse protsent. Sellest hoolimata on need muutused ikkagi kordades stabiilsemad kui korterite puhul.

EfTENi fondijuhid vaatavad hetkel kahte üle 20 miljoni euro väärtuses kinnisvaraobjekti. Kusjuures kumbki hoonetest ei asu Eestis – EfTEN oli eelmise aasta Läti kinnisvaraturu suurim institutsionaalne investor. Me näeme, et tänaste rahavoogude baasil, kus üürihinnad on turutasemel, suudame pakkuda uutele investoritele iga-aastast dividenditootlust kuni 8%. Kui Euribor tõuseb mõistlikule tasemele ehk 2,5% peale, langeb vastav tootlus 6%-ile netodividendile investeeritud omakapitali kohta aastas. Omakapitali plaanime paigutada 35% tehingu väärtusest. Kui me ei eelda mitte mingit kapitali kasvu, vaid ainult seda, et me ostame ja müüme ühe ja sama hinnaga, siis omakapitali tootlus tuleb 15% lähedale – iga aasta maksame maha ka ju panga laenude põhiosa.

Balti riikide ärikinnisvaraturul näeme me teatud anomaaliat – rahaliselt suuremad ja paljude hinnangul ilusamad ärihooned on suhtelises võrdluses odavamad kui väiksemad ärihooned. Põhjused on siin likviidsuses. Kui ärihooned hinnajärgus 1-3 miljonit eurot on erainvestoritele üksikuna kättesaadavad, kasutades näiteks 70% ulatuses pangafinantseeringut, siis hooneid, mille hinnalipik on 10 m€+, on pakkumas sisuliselt “tavaliste kahtlusaluste” ehk ühtede ja samade suuremate kinnisvarainvestorite ring. Madalam likviidsus hoiab ka hinnakasvu ohjes, mida ei saa öelda korterituru kohta. Seega on korterite kiire hinnamuutuse ülekandmine suurematele ärihoonetele asjatundmatu ja pealiskaudne võrdlus.

EfTEN Kinnisvarafond, mille asutasime 2008. aastal, on näidanud seitsme aastaga aktsiahinna neljakordistumist. Siin taga on loomulikult õigetel ajahetkedel tehtud õiged otsused, tugevalt on toetanud ka turu taastumine. Uues fondis me sellist kapitalikasvu ei oota (kuigi ära ka ei ütle, kui see tuleb), vaid mängime stabiilsele iga-aastasele omanikutulule, mis peab olema iga kinnisvarainvesteeringu peapõhjus.

Ratsionaalsed argumendid investeerimiseks on tugevad – nimelt on Balti riikide ärikinnisvara ostuhinnad Euroopa Liidu kõige madalamad ja tootlused kõike kõrgemad. Seega, parim positsioon olla ostupoolel. See annab meile endile võimaluse, mida tahame nüüd ka Eesti jaeinvestorile pakkuda.

Tänases olukorras, kus võlakirjade tootlus on kaduvväike ja aktsiahinnad liiguvad külgsuunas, suudab ärikinnisvara pakkuda stabiilsust. Kuid tegemist ei ole spekuleerimisega – sellega tegelevad pigem investorid, kes soovivad investeerida alla kolmeaastase horisondiga. Ärikinnisvara tsükkel on üle kümne aasta ja nii tuleks seda võimalust ka vaadata. Samas, kui portfell kolme aasta pärast noteerida börsil, pakub see võimalusi ka lühemas perspektiivis edukaks investeerimiseks.

Viljar Arakas, EfTEN Capital AS tegevjuht

Nõuanded koduostjale: valduse vastuvõtmine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Lepingu sõlmimise järel tuleb kinnisvaramüüjal kokkulepitud ajal koduostjale valdus üle anda. Kui tehingut on vahendanud kinnisvaramaakler, peaks maakler viibima valduse üleandmise juures ja selle korraldama.

Seaduse kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või teenuse osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Sellest võib välja lugeda, et lepingu sõlmimisega on käsund täidetud ja maakler rohkem midagi tegema ei pea. Samas võib valduse üleandmise korraldamise kohustuse panna maaklerile maaklerilepinguga. Lisaks näeb maakleri valduse üleandmise korraldamise kohustust ette kinnisvaramaaklerite kutsestandard.

Valduse üleandmisega läheb otsesele valdajale üle asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko, mistõttu see tuleb üle anda kinnisasja asukohas.

Kinnisasja valduse üleandmisel tuleb asja seisukord põhjalikult üle vaadata. Samuti tuleb üle vaadata, kas kõik hinnas sisalduvad esemed on olemas ja kokkulepitud seisukorras. Kui asjal avastatakse puudused, millest varem ei olnud ostjat teavitatud, tuleb need üleandmise-vastuvõtmise akti kirja panna.

Avastatud puuduste korral tuleb kinnisasja omanikule anda mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või leppida kokku kompensatsiooni maksmises. Ka need kokkulepped tuleb aktis fikseerida.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Pärnus algab ärihoone ehitus

YIT EhitusYIT Ehitus AS ja Tempe Terra OÜ sõlmisid maikuus ehituslepingu Bitestop ärihoone ehitamiseks Pärnus, Riia mnt. 110a.

Riia maantee ja Liivi tee vahelisele alale ehitatavasse hoonesse tulevad müügi- ja teeninduspinnad, et pakkuda Pärnu külalistele, läbisõitjatele ja oma inimestele paremaid teenuseid ja toitlustusvõimalusi. Rajatav ärihoone on kahekorruseline, hoone esimesel korrusel on kokku 550m2 äripindu, teisele korrusele paigaldatakse tehnosüsteemid.

Ehitustööd algavad 15. juunil ja valmis ärihoone antakse tellijale üle oktoobris. Ehitustöid juhib projektijuht Rainar Paulberg.

bitestop

Õismäele kavandatakse koolimaja asemele pallimängukeskust

TallinnTallinna linnavalitsus plaanib Õismäe tee 130 kinnisasjale pallimängude keskuse rajada.

„Sellel linnale kuuluval kinnisasjal asus nüüdseks lammutatud amortiseerunud koolihoone,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Kavatseme kinnisasjale läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seada. Oleme seadnud eesmärgiks rajada kinnisasjale kinnine pallimängude keskus. Kava kohaselt peab pallimängukeskus muuhulgas sisaldama vähemalt ühte soojustatud liivaga rannapallimängude saali ning kuni 200 kohalist spordihostelit.“

Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul on väga tore, et tühjaks jäänud kinnistu saab hoonestatud ja sinna rajatakse eelkõige noortele tegevust pakkuv pallimängude keskus.

„Varem käidi tühjana seisvas koolihoones vandaalitsemas. Tulevikus saavad aga paljud Haabersti elanikud uues pallimängude keskuses sisukalt vaba aega veeta, harrastades seal hoopis pallimänge, “ ütles Jürgenson.

Hoonestusõiguse tingimuste kohaselt kohustub hoonestaja lõpetama ehitiste ehitustööd ja vormistama nende kasutusload hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

„Praegu tegeleme hoonestusõiguse seadmise ettevalmistustega, hoonestaja leidmiseks kuulutatakse läbirääkimistega pakkumine välja ilmselt oktoobri algul ning hoonestusõiguse seadmise leping sõlmitakse loodetavasti 2016. aasta algul,“ ütles Võrk.

Õismäe tee 130 kinnisasja pindala on 30 870 m2 ning sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistul asus nüüdseks lammutatud koolihoone, mis oli täielikult amortiseerunud ning kasutuskõlbmatu. Hoone säilitamine ei oleks olnud ei majanduslikult ega linnaruumi seisukohalt otstarbekas.

Tõnismäe asum rikastub uute hoonetega

tonismagis-11a-1Täna kuulutati välja Tallinna linna ühe olulise maamärgi – Tallinna kesklinna sissesõidul Tõnismäel Kosmose kino vastas asuva Tõnismägi tn. 11a kinnistu arhitektuurikonkurssi tulemused. Võitjaks osutus arhitektide Oliver Alveri ja Karli Luik lahendus.

Arhitektuurikonkurssi eesmärk oli leida kinnistule parim tänapäevane, moodne arhitektuurne lahendus, millega luuakse inimsõbralik elamis-, äri- ja teeninduspindasid pakkuv keskkond, mis suhestub aktiivselt olemasoleva linnaruumiga ning annab lisaväärtust ümbritsevale.

Tõnismäe asum on hinnatud elu- ja ärikeskkond, kus lähipiirkond on väljakujunenud linnaehitusliku iseloomuga. Pärnu maantee, Tõnismäe tänav ja Kaarli puiestee vahele jääv kvartal on linnaehituslikult väheseid alasid Tallinnas, mis on terviklikult välja ehitatud. Hoonestus on perimetraalne, mõjub suurlinlikult ja elitaarselt.

Arhitekt Oliver Alver: „Kaks uut hoonemahtu on lähtuvalt Pärnu maantee naaberhoonestusest väliselt rahuliku liigendusega, soliidsed, tumedat värvi. Hoonete vahelisele alale tekkiv siseala on vastandina liigendatud, mitme tasandiline, soojade materjalidega, suurte klaaspindadega, heledates toonides ja rohkelt haljastatud.“

Alver jätkab: „Linnaruumi seisukohalt mitte-aktiivses kasutuses olnud ala saab aktiivseks linnaruumi osaks, mille tulemusena kesklinna ja südalinna tähendus pikeneb pikki Pärnu maanteed veelgi.“

Vastavalt kehtivale detailplaneeringule on Tõnismägi 11a, Tallinn kinnistule ette nähtud äripindadega kortermaja, millest 60% moodustavad korterid ja 40% äripinnad, maapealne ehitusmaht on 11 620 m2 ja korterite arv 97. Prognoositav ehituse algus kevad 2016.

tonismagis-11a-1

tonismagis-11a-2

tonismagis-11a-3

tonismagis-11a-4

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli sügisese hooaja avab koolitus Kinnisvara ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABCKinnisvarakooli sügisese koolituste hooaja avab 08-10/09/2015 toimuv kinnisvarakoolitus “Kinnisvara ABC“.

Koolitus Kinnisvara ABC on nüüd endise 16 akadeemilise tunni asemel 18 akadeemilist tundi. See muudatus annab veelgi põhjalikumad teadmised  kinnisvaraturust, hindamisest, finantseerimisest, maakleritegevusest ja  ehituset ning planeeringutest. Oluline osa koolitusest on pühendatud juriidilistele küsimustele.

Koolitus on tõhus vahend andmaks sissejuhatust kinnisvara- ja maaklerluse maailma. Samuti aitab see kinnistada seniste teadmiste vundamendikive juba valdkonnas tegutsevatel spetsialistidel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Epicenter Kinnisvara avas harukontori Paides

Epicenter KinnisvaraSuurte kogemustega kinnisvaraettevõte Epicenter Kinnisvara avas 17. juunil uue harukontori Paides, Suur–Aia 19/21.

Avamise raames oli võimalik kohapeal kohtuda Epicenter Kinnisvara võimeka maakleri Siiri Aruga, kes tegutseb nüüdsest selle nimel, et antud ärivaldkonda Paides uuenduslikult ja värskelt organiseerida.

Harukontori avamisele oli lisaks kohalikele kinnisvaraettevõtete esindajatele ja linnaelanikele tulnud ka Paide linnapea Siret Pihelgas, kes avamise puhul pidulikult lindi läbi lõikas ning soovis edu ja sujuvat koostööd.

“Me oleme väga rõõmsad, et Epicenter Kinnisvara laienes ka Paidesse ning teeme hea meelega koostööd ka Paides tegutsevate kinnisvaraettevõtetega,” sõnas Epicenter Kinnisvara juhatuse esimees Leanika Järve, kes iseloomustas ettevõtet kui “suurte kogemuste ja julge mõtlemisega Eesti kinnisvarabüroo, mida iseloomustab tugev sisu ja tulemuslikkus.”

Nordea Eesti majandusprognoos: tootlikkuse kasvuni viivad digimajandus ja uued tehnoloogiad

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi kohaselt kujuneb Eesti eksporditurgude taastumine sel aastal aeglaseks. Eestis jätkub tagasihoidlik majanduskasv, milleks Nordea prognoosib tänavu 2,0 protsenti ja 2016. aastal 3,1 protsenti. Pika-ajalise kasvuni saab viia vaid investeeringute ja tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis eeldab digimajanduse ning uute tehnoloogiate juurutamist traditsioonilisemates majandusharudes.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul jääb Euroopa riikide majanduste kasvu vedama eeskätt sisenõudlus, kuivõrd ekspordi osakaal püsib tagasihoidlik globaalmajanduse mõjude ja riskide tõttu. “Samas on üha rohkem märke sellest, et Eesti peamine eksporditurg jätkab tsüklilist elavnemist, seda toetavad ennekõike soodne toornafta maailmaturuhind ning euroala mahukas kvantitatiivse leevenduse programm. Meie ekspordi kasvuväljavaade paraneb järgmisel aastal, mil euroala sisenõudlus muutub laiemapõhjalisemaks,” ütles Palm.

Nordea prognoosib euroala majanduskasvu 2015. aastaks kõigest 1,3 protsendi ulatuses. 2017. aastal on oodata kasvu elavnemist 1,6 protsendini.

“Samas annab Eesti mõõdukas, ent tasakaalukas majanduskasv põhjust optimismiks ning võimaluse keskenduda pika-ajalist kasvu soosivate valdkondade arendamisele. Üks olulisi väljakutseid on tootlikkuse tõstmine. Oleme küll euroala kiireima kasvuga riikide seas, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkuse tase jääb jätkuvalt tublisti alla euroala. Tootlikkuse kasvutempo on viimastel aastatel püsinud aeglasem pikema perioodi (2001 kuni 2013) keskmisest, mis iseloomustab mitmeid teisi euroala riike,” lisas Palm.

Eesti  kui väikese avatud majanduse jaoks tähendab see eelkõige väljakutset liikuda tehnoloogia kaasabil kõrgema lisandväärtusega ning ekspordile orienteeritud tööstuse ja teenuste majanduse suunas. Tõnu Palm soovitab tehnoloogia arendamise ja selle tööstuses rakendamise strateegia osas võtta eeskuju ühelt Euroopa edukamalt eksportöörilt – Saksamaalt.  Kuigi riikide  kasvu- ja innovatsiooni arendamise strateegiad, mis suudavad luua reaalset hüpet lisandväärtuse kasvus, on väga individuaalsed.

“Eesti on sarnaselt Saksamaale orienteeritud ekspordile ja seega sõltuv globaalsest konkurentsist. Mõlema riigi majanduses on kõrge tööstuse ja töötleva tööstuse osakaal, kuid majandusstruktuuride võrdluses tuleb esile meie teaduse ja tehnikaharu lisandväärtuse tagasihoidlikum panus majandusse,” ütles Palm. “Eesti pikaajaline kasvustrateegia peaks samuti ette nägema eeskätt reforme, kuidas viia digimajandus ja uued tehnoloogiad kuluefektiivselt muude majandusharudeni.”

“Ka Euroopa Komisjoni tegevusfookuseks on ühtse energia-, digi- ja kapitalituru ning erasektori investeeringute elavdamine, mis sobitub Eesti pikaajaliste väljakutsetega. Muutused digimajanduse suunas mõjutavad edaspidi üha rohkem tööjõunõudlust, organisatsioonide ärimudeleid ja keskkonda laiemalt. See puudutab nutikaid linnu, transpordilahendusi, energia- ja kommunikatsiooni võrke, tarku tööstuseid ja erinevaid personaliseeritud teenuseid,” arvas Palm.

Täpsema Nordea Eesti majandusprognoosiga saab tutvuda siin.

Keskmine brutokuupalk oli mullu 1005 eurot

StatistikaametKeskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 1005 eurot ja brutotunnipalk 6,14 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 7,2%.

Kui 2013. aastal oli brutokuupalga kasv peale majanduslangust kiireim (7,0%), siis 2014. aastal brutokuupalga tõus aeglustus.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, on tõusnud peale 2010. aasta langust neljandat aastat järjest ning tõus ulatus 2014. aastal 6,0%-ni. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud tarbijahindade langus 2014. aastal.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk palgatöötaja kohta 6,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid mullu 0,2% palgatöötaja kohta ning aeglustasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusid kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis palgatöötajate keskmine brutokuupalk võrreldes 2013. aastaga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuses (10,9%) ja brutotunnipalk finants- ja kindlustustegevuses (12,2%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 0,7% ja 1,3%).

Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõige kõrgem finants- ja kindlustustegevuses, info ja side tegevusalal ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, ületades keskmist brutokuupalka vastavalt 1,7, 1,6 ja 1,5 korda.

2014. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 1037 eurot ja erasektoris 994 eurot. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,2% ja erasektoris 5,4%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Palgatöötajate keskmine arv taandatud täistööajale kasvas kogu majanduses 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 4,6% (22 400). Töötajate arv kasvas erasektoris 6,4% ning kahanes avalikus sektoris 0,3%.

2014. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1357 eurot ja tunnis 9,13 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2013. aastaga võrreldes kuus 5,7% ning tunnis 6,6%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (10,7% kuus ja 12,7% tunnis), kõige vähem info ja side tegevusalal (kuus vastavalt 0,2% ning tunnis 0,7%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja –toetusi palgatöötajatele (ei sisalda tööalase koolituse, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulusid).

Statistikaameti 19.05.2015 avaldatud palgatöötaja kuukeskmine brutotulu andmete aluseks olid EMTA väljamaksete andmed, mis ei võta arvesse tööaja pikkust (täis- v osalist tööaega) ja töötatud tundide arvu. Palgatöötaja kuukeskmist brutotulu avaldab Statistikaamet eelkõige KOVide kohta võrdluse pakkumiseks, mida keskmise brutokuupalga andmestik ei võimalda.

Diagramm: Palgatöötaja keskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aastaga, 2009–2014

Diagramm: Palgatöötaja keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusalati, 2014 ja 2013

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku protokoll ja otsused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride korraline üldkoosolek toimus teisipäeval, 16.06.2015.a. algusega kell 16.00 Ühingu kontoris Põhja pst 21 Tallinn. Üldkoosolekul osalejate nimekirja kohaselt oli üldkoosolekul kohal ja esindatud 8 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 34 371 167 häält, mis moodustab kokku 63,52% aktsiatega määratud häältest.

Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks oli Ühingu 2014 majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine ja audiitori valimine.

Korralise üldkoosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus: Aktsionäride korralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ervin Nurmela. Protokollijaks valiti Kristjan Kask

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Vastuvõetud otsus: Kinnitada Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruanne

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Kasumi jaotamise otsus

Vastuvõetud otsus:

  • Ühingu puhaskasum 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaastal moodustas 21 380 950 eurot.
  • Kanda 18 423,06 eurot kasumist põhikirjajärgsesse reservkapitali.
  • Kanda 21 362 526,94 eurot kasumist eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Audiitori valimine

Vastuvõetud otsus:

  • Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2015 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.
  • Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2015 majandusaastal makstav tasu summas 52 000 eurot (käibemaksuta).

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Korralise üldkoosoleku protokoll on lisatud käesolevale teatele ja see avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com hiljemalt 17. juunil 2015.

Eesti Ajaloomuuseum kavatseb Maarjamäe muuseumikompleksi laiendada

TallinnTallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalused Maarjamäe lossi maa-alale lisaks olemasolevatele uute muuseumihoonete ehitamiseks.

Pirita teega külgnevale 5,54 ha suurusele maa-alale koostatud planeeringus on ette nähtud võimalus ehitada alale kuni kaheksa kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega olemasolevat muuseumikompleksi täiendavat hoonet.

Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad erineva sihtotstarbega krundid. Planeeritava muuseumikompleksi lähialale jääb Eesti Näituste messikeskus ja Tallinna Lauluväljak. Piirkond on oluline puhke- ja vaba aja veetmise koht.

Detailplaneeringu koostamisel seati eesmärgiks luua terviklik ruumiline lahendus Eesti Ajaloomuuseumi territooriumi edasiarendamiseks ühtseks muuseumikompleksiks, milles olemasolevad ja kavandatud hooned ning hoonetevaheline ala krundil moodustaksid üksteist täiendava terviku. Planeeringualale jääval kinnistul paikneb Maarjamäe suvemõisa kompleks, milles asub Eesti Ajaloomuuseumi filiaal.

Kinnistul paiknevatest hoonetest üheksa on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Lisaks olemasolevale kaheteistkümnele muuseumikompleksi hoonele on krundile kavandatud kolm kuni 3-korruselist hoonet ning kuni viis parki teenindavat hoonet. Kinnistul asuv kõrghaljastusega pargiala on ette nähtud korrastada.

Sobivaima arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks on eelnevalt läbi viidud arhitektuurivõistlus. Detailplaneering on koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö „Vana mees tahab koju” edasiarendusena. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Eesti Ajaloomuuseum. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. mai 2013 korraldusega nr 625-k „Kesklinnas asuva Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Tallinna planeeringute registris ja 5.-12. juunini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 14. juunil 2013 avalik arutelu. Detailplaneeringu eskiisi kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringu koostas OÜ Linnalahendused.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.