Nordea Eesti majandusprognoos: tootlikkuse kasvuni viivad digimajandus ja uued tehnoloogiad

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi kohaselt kujuneb Eesti eksporditurgude taastumine sel aastal aeglaseks. Eestis jätkub tagasihoidlik majanduskasv, milleks Nordea prognoosib tänavu 2,0 protsenti ja 2016. aastal 3,1 protsenti. Pika-ajalise kasvuni saab viia vaid investeeringute ja tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis eeldab digimajanduse ning uute tehnoloogiate juurutamist traditsioonilisemates majandusharudes.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul jääb Euroopa riikide majanduste kasvu vedama eeskätt sisenõudlus, kuivõrd ekspordi osakaal püsib tagasihoidlik globaalmajanduse mõjude ja riskide tõttu. “Samas on üha rohkem märke sellest, et Eesti peamine eksporditurg jätkab tsüklilist elavnemist, seda toetavad ennekõike soodne toornafta maailmaturuhind ning euroala mahukas kvantitatiivse leevenduse programm. Meie ekspordi kasvuväljavaade paraneb järgmisel aastal, mil euroala sisenõudlus muutub laiemapõhjalisemaks,” ütles Palm.

Nordea prognoosib euroala majanduskasvu 2015. aastaks kõigest 1,3 protsendi ulatuses. 2017. aastal on oodata kasvu elavnemist 1,6 protsendini.

“Samas annab Eesti mõõdukas, ent tasakaalukas majanduskasv põhjust optimismiks ning võimaluse keskenduda pika-ajalist kasvu soosivate valdkondade arendamisele. Üks olulisi väljakutseid on tootlikkuse tõstmine. Oleme küll euroala kiireima kasvuga riikide seas, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkuse tase jääb jätkuvalt tublisti alla euroala. Tootlikkuse kasvutempo on viimastel aastatel püsinud aeglasem pikema perioodi (2001 kuni 2013) keskmisest, mis iseloomustab mitmeid teisi euroala riike,” lisas Palm.

Eesti  kui väikese avatud majanduse jaoks tähendab see eelkõige väljakutset liikuda tehnoloogia kaasabil kõrgema lisandväärtusega ning ekspordile orienteeritud tööstuse ja teenuste majanduse suunas. Tõnu Palm soovitab tehnoloogia arendamise ja selle tööstuses rakendamise strateegia osas võtta eeskuju ühelt Euroopa edukamalt eksportöörilt – Saksamaalt.  Kuigi riikide  kasvu- ja innovatsiooni arendamise strateegiad, mis suudavad luua reaalset hüpet lisandväärtuse kasvus, on väga individuaalsed.

“Eesti on sarnaselt Saksamaale orienteeritud ekspordile ja seega sõltuv globaalsest konkurentsist. Mõlema riigi majanduses on kõrge tööstuse ja töötleva tööstuse osakaal, kuid majandusstruktuuride võrdluses tuleb esile meie teaduse ja tehnikaharu lisandväärtuse tagasihoidlikum panus majandusse,” ütles Palm. “Eesti pikaajaline kasvustrateegia peaks samuti ette nägema eeskätt reforme, kuidas viia digimajandus ja uued tehnoloogiad kuluefektiivselt muude majandusharudeni.”

“Ka Euroopa Komisjoni tegevusfookuseks on ühtse energia-, digi- ja kapitalituru ning erasektori investeeringute elavdamine, mis sobitub Eesti pikaajaliste väljakutsetega. Muutused digimajanduse suunas mõjutavad edaspidi üha rohkem tööjõunõudlust, organisatsioonide ärimudeleid ja keskkonda laiemalt. See puudutab nutikaid linnu, transpordilahendusi, energia- ja kommunikatsiooni võrke, tarku tööstuseid ja erinevaid personaliseeritud teenuseid,” arvas Palm.

Täpsema Nordea Eesti majandusprognoosiga saab tutvuda siin.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 44 = 49

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine