Nordea Eesti majandusprognoos: heaolu arengu võtmeküsimuseks on tootlikkus

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduskasv madalpunkti läbinud ja kasvab järgnevatel aastatel mõõdukas tempos euroala keskmisest kiiremini- vastavalt 1,9% 2016. aastal ja 2,7% 2017. aastal. Nordea peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on hetkel küsimus ennekõike kasvukiiruste erinevuses ning selles, kuidas demograafiliste väljakutsete taustal elatustaseme kasvutempot kiirendada.

Esmakordselt viimase 17 aasta jooksul kasvas Eesti rahvastiku arv möödunud aastal positiivse rändesaldo toel ca 0,2%. Samas on suures plaanis tööhõive jõudnud ka maksimumi lähedale- 68,6%ne tööjõus osalemise määr 2016 I kv oli 3 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2007. buumiaastal.

„Eesti pikemaajaline elatustaseme lähenemine euroala keskmisele sõltub tööjõu pakkumise piiratuse tõttu üha rohkem tootlikkusest ja seda toetavatest struktuursetest muutustest. Eesti kasvustrateegia peitub nutikas spetsialiseerumises,“ kommenteeris Nordea peaökonomist Palm. „See tähendab eelkõige keskendumist tehnoloogia kesksetele eksportivatele harudele, mis koostöös IKT sektori teenustega tõstaks ekspordi lisandväärtust.“

Balti riikide edusammud viimase kahekümne aasta jooksul on olnud heaolu kasvu osas märkimisväärsed. SKT per capita PPP (hinnatasemega kohendatud) on kasvanud 30%lt pea 70%ni euroala keskmisest.

Tootlikkuse arendamise võimalused peituvad IKT, kutse-, teaduse ja tehnika (KTT) ning muude traditsiooniliste tehniliste harude suuremas koostöös ja „integreerumises“. IKT, kutse-, teaduse ning insener- tehnikaharud on keskmisest kiirema lisandväärtuse ja hõivatute arvu kasvuga. IKT kõrval on kutse- teaduse- ja tehnika haru kahel viimasel aastal märkimisväärses mahus majanduskasvu panustanud: mõju 0,2 ja 0,3 protsendipunkti SKT-st aastas.

„Tootlikkuse edasise arengu seisukohalt on võtmeküsimuseks, kuidas jõuab IKT, teaduse ja tehnikaalase tegevuse kasvav panus muude traditsiooniliste eksportivate harude nagu töötlev tööstus müügitulemustesse ja sealt edasi sissetulekute kasvu,“ ütles Tõnu Palm.

Palmi sõnul on investeeringute taastumise väljavaade tehnoloogia-alaseks tiigrihüppeks täna soovimatult aeglane. „Investeeringute suunamine tehnoloogiliste protsesside moderniseerimisse, eksporti toetavad teaduse ja arendustöö tellimused, kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine jne on kõik näited teguritest, mis soodustavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu laiemalt majanduses,“ lisas ta.

Alates 2002. aastast on IKT- sektori hõive Eestis kahekordistunud võrreldes 10%-se kogusektori kasvuga. Hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus on aga rohkem kui neljakordistunud.

„Globaliseeruvas tehnoloogia keskses maailmas on riskid ülepanustamisest IKT sektori ja digitehnoloogia eelisarendamisse Eesti jaoks selgelt väiksemad kui alapanustamisest. Sihtasutus Kutsekoda värske tööjõu uuringu kohaselt kasvab IKT-spetsialistide nõudlus aastaks 2020 üle 1,5 korra (võrdluses 2011-13). See võiks olla tööjõu arendamise puhul miinimum eesmärk. Alates 2002 aastast on hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus rohkem kui neljakordistunud,“ sõnaS Tõnu Palm värsket majandusprognoosi kokku võttes.

Pikemat majandusülevaadet näed: nordea-eesti_pikem_majandusylevaade

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 1 = 1

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine