UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud aprill 2014

Peale aasta alguse kahte vaiksemat kuud võib märtsi tehinguandmed esialgu kokku võtta kahe sõnaga: “pidu jätkub”.

Märtsis tehti Tallinna korteriomanditega 698 tehingut, mis on 20,8% enam kui veebruaris (578).

Korteriomandite m2 keskmine müügihind tõusis 1469 EUR/m2-ni, muutus võrreldes veebruariga +5,5% ja aastases võrdluses +20,5%. Viimati oli m2 kesmine müügihind samal tasemel 2008 aasta mais – 1466 EUR/m2.

Tehingute loetelu jälgides on näha, et üsna suur osakaal on uutel majadel, mis on valminud ja kus toimub asjaõiguslepingute vormistamine varem sõlmitud võlaõiguslike müügilepingute alusel.

Lisaks on enamikes uutes kortermajades panipaigad ja garaažikohad vormistatud eraldi korteriomanditena, mistõttu palju tehinguid, kus ostetakse koos korter, panipaik ja autokoht on tehingute loetelus kirjas kolme tehinguna. Seega reaalne turuaktiivsus sellisel määral, kui tehingute arvu kasvust järeldada võiks, tõusnud ei ole.

Aktiivsemaks on muutunud nii hoonestatud kui hoonestamata elamumaade turg. Harjumaal tehti 2014.a. esimeses kvartalis võrrelduna mitme viimase aasta esimese kvartaliga, oluliselt rohkem nii hoonestatud kui hoonestamata elamumaade tehinguid. Tallinnas jäid need tehingute arvud samale tasemele eelmise aastaga.

Kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin.

Artikli allikas on
UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
 UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Riigi Kinnisvara ASi nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2013. majandusaasta aruande

Ettevõtte möödunud aasta tulemusi kommenteerides tõstis nõukogu esimees Arto Aas esile neljale riigigümnaasiumile tänapäevaste koolihoonete rajamist, mille tarvis investeeriti koolidesse kokku ligi 18 miljonit eurot. „Sellega on antud märkimisväärne panus Lääne-, Viljandi, Tartu- ja Jõgevamaa gümnaasiumivõrgustiku korrastamisse,“ ütles Aas. „Samuti alustati Eesti kultuuriloo hoidmise seisukohalt vajaliku Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitustöödega,“ lisas Aas.

RKASi konsolideerimisgrupi 2013. majandusaasta müügitulu oli 44,1 miljoni euroni. Ärikasum oli 2013. aastal 6,1 miljonit eurot ja puhaskasum 2,6 miljonit eurot. Üle-eelmisel aastal Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügist saadud erakorralist tulu arvestamata kasvas ettevõtte möödunud aasta müügitulu 9 protsenti ja ärikasum 48 protsenti.

RKAS investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 23,8 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 18 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti mullu energiasäästlikumaks 51 hoonet üle riigi. Kolme viimase aastaga on renoveerinud heitmekvoodi projekti raames energiasäästlikuks kokku 543 hoonet kogumaksumusega 165,7 miljonit eurot.

2013. aastal valmisid uusehitistena Viljandi Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi hooned ning rekonstrueeriti täielikult Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi hooned. Lisaks valmisid era-ja avaliku sektori koostöös Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti uued büroohooned, RKAS oli nende hoonete valmimise korraldaja ja projektijuht.

2013. aastal müüdi 99 riigile mittevajalikku kinnistut 4,1 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid. Suurima väärtusega müügid olid möödunud aastal kinnistu Tallinnas Kalmistu tee 11 hinnaga 715 000 eurot, Murru vangla kinnistud Rummu alevikus hinnaga 239 000 eurot ja kinnistu Pärnus Aia 4 hinnaga 220 000 eurot.

Ettevõttel on 7-liikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Arto Aas, Aare Järvan, Tarmo Porgand, Taavi Madiberk, Kalev Kukk, Jüri Eerik ja Arnout D. Lugtmeijer.

Urvaste Koolile kunsti hankimiseks kuulutati välja ideekonkurss

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja ideekonkursi kunstiteose soetamiseks Võrumaal asuvale Urvaste Koolile. Konkursiga soovitakse leida avalikku ruumi rikastav kunstiteos, mis lähtub kooli väärtustest ja motost „Võimalus igale lapsele“.

Värskelt renoveeritava koolihoone fuajeesse otsitakse ideelahendust, mis on esteetiliselt vastuvõetav nii maja igapäevastele kasutajatele kui külalistele ning on üheaegselt nii mõistetav kui atraktiivne. Teos peab arvestama õpilaste uudishimulikku loomust ning sisaldama soovitatavalt arendavat või mängulist elementi.

Kunstiteose tellimise konkursil hinnatakse anonüümseid ideekavandeid. Tagamaks konkursi tulemusel tellitava teose kõrget kunstilist taset, on seadusega ette nähtud, et vähemalt kaks kolmandikku ideekavandeid hindava žürii liikmetest peavad kuuluma kujutava või rakenduskunsti vallas tegutsevasse loomeliitu.

Pärast ideekonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 15 300 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kunstiteos peab olema teostatud ning paigaldatud selleks ettenähtud asukohta koolis hiljemalt 15. juuliks 2014.

Ideekonkursside kutse on avaldatud riiklikus riigihangete registris aadressil: https://riigihanked.riik.ee/register, hanke viitenumber on 151198. Osalemistaotluste ja kavandite esitamise aeg 25. aprill 2014 kell 11:00.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb hankida kui ehitustöid teostatakse vähemalt 750 000 euro ulatuses. Kunstiteoste hanke ülempiir on 65 000 eurot.

Swedbank: Eesti majandus kasvab sellel aastal 1,8%

Meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlus sellel ja järgmisel aastal küll paraneb, kuid jääb oluliselt väiksemaks, kui veel paar kuud tagasi ootasime. Ühest küljest tugevneb euroala majandus järk-järgult ning see annab Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõunul aeglustab samal ajal Venemaa nõrgenemine meie lähiregiooni majanduste kasvu. „Soome majandus peaks sel aastal küll veidi kosuma, kuid sisemajanduse nõudluse kiiret paranemist oodata ei ole. Impordinõudlus paraneb tugevamalt vaid Rootsis, mis ei ole aga piisav Eesti ekspordikasvu kiireks taastumiseks. Lisaks pidurdavad nõrgem välisnõudlus ning Venemaa konfliktist tingitud suurem ebakindlus Eesti ettevõtete investeeringuid. Seetõttu korrigeerisime oma jaanuarikuist majanduskasvu prognoosi väiksemaks. Eesti majandus kasvab sel aastal 1,8% ning järgmisel aastal 3%,“ selgitas ta.

„Eelmise aasta keskpaigast kiiresti aeglustunud inflatsioon püsib lähikuudel madal, kuid hakkab peamiselt toiduainete hindade tugevama kasvu ning aasta lõpupoole kütusehindade languse taandumise mõjul kiirenema. Sel aastal aeglustub inflatsioon 1,3%-ni, kuid kiireneb järgmisel aastal 2,5%-ni,“ märkis Mertsina.

Tema sõnul väheneb tööpuudus aegamööda ning ettevõtetel on jätkuvalt raskusi personali leidmisega. „See avaldab survet palkade tõstmiseks. Eelmisel aastal järsult kiirenenud palga nominaalkasv küll aeglustub, kuid palga reaalkasv püsib alaneva inflatsiooni toel sel aastal tugeva 5% lähedal. Järgmisel aastal palga reaalkasv aeglustub.“

Lisaks pidurdub rahvastiku vähenemisest ja elanike vanuselisest struktuurist tingituna tööhõive kasv, kodumajapidamiste kasutatava tulu kasv aeglustub ning see hakkab eratarbimist veidi kärpima. „Kuna koos aeglustuva tööhõive kasvuga majanduse reaalkasv kiireneb, tööjõu tootlikkus paraneb, mis toetab omakorda ettevõtete kasumite suurenemist,“ lisas Mertsina.

Täismahus Swedbanki uuendatud majandusprognoos on kättesaadav siit: http://www.swedbank-research.com/english/swedbank_economic_outlook/2014/q1/index.csp

Merko: Auditeeritud majandusaasta aruanne 2013 ja kasumi jaotamise ettepanek

ASi Merko Ehitus nõukogu kiitis 7. aprillil 2014 toimunud koosolekul heaks juhatuse poolt koostatud ASi Merko Ehitus 2013. aasta majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga.

Nõukogu otsustas juhatuse poolt ettevalmistatud aruanded ja kasumi jaotamise ettepaneku saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

2013. aasta finantstulemused ei ole võrreldes 13. veebruaril 2014 avaldatud esialgsete tulemustega muutunud. ASi Merko Ehitus 2013. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 262,7 miljonit eurot ning puhaskasum 10,4 miljonit eurot.

ASi Merko Ehitus juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja kokku 7,3 miljonit eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 102,1 miljonit eurot.

ASi Merko Ehitus auditeeritud 2013. aasta majandusaasta aruanne on kättesaadav NASDAQ OMX Tallinn ja ASi Merko Ehitus koduleheküljel ).

Nõmme reformierakondlased ei toeta Kivimäe sauna muutmist korterelamuks

Reformierakonna Nõmme piirkonna juhatuse liikme ning Nõmme Halduskogu aseesimehe Eero Merilinnu sõnul ei toeta nad homsel halduskogu istungil arutlusele tuleva Kivimäe sauna muutmist korterelamuks, sest asju tuleb ajada ausalt.

“Alles hiljuti müüs linn Kivimäe sauna kinnistu, mille puhul on tegemist ärimaaga,” selgitas Merilind.”Viimasel ajal on aga Nõmmel muutunud tavaks, et soetatakse mingi kinnisvara ning siis hakatakse muutma maakasutuse sihtotstarvet.”

Merilinnu sõnul ei vasta antud juhul ka eskiis projekteerimistingimustele ning lisaks eirab Nõmme ehitusmäärust. “Ka maakasutuse otstarve ei luba sinna ehitada korterelamut. Kortereid on majja planeeritud rohkem, kui lubatud ning parkimiskohti vähem, kui ette nähtud,” selgitas ta.

Merilinnu arvates on murettekitav Nõmme viimase aja trend, milles evib soov planeeringute kehtestamisel keskenduda Nõmme täisehitamisele, mitte olemasoleva looduslähedase elukeskkonna hoidmisel.

“Me ei pea seda õigeks, et mängureegleid minnakse poole pealt muutma. Tegelikult oleks ausam, kui kinnisvara müüki pannes oleks maakasutus juba õigesti määratletud ning ostu-müügi tehingu järgselt ei hakataks selliseid korruptsiooni hõngulisi tehinguid tegema,” lisas Merilind ja tõi välja, et ka Nõmme Seltside koostöökoda on Kivimäe sauna korterelamuks muutmise vastu.

Haabersti liiklussõlme naabrusse kavandatakse kõrghoonet

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Paldiski mnt 110 kinnistule kuni 22 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ehitada võimaldava detailplaneeringu koostamise algatamise.

Planeeritava maa-ala suurus on 0,3 ha. Detailplaneeringuga soovitakse muuta kinnistu sihtotstarve 70% elamumaaks ja 30% ärimaaks. Planeeringuala asub Haabersti linnaosas Paldiski maantee ja Rannamõisa tee ristmiku läheduses. Elamumaa sihtotstarbega Paldiski mnt 110 kinnistu kuulub Armanitex OÜ-le, kinnistul asuvad üksikelamu ja kaks abihoonet.

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitas Armanitex OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on Armanitex OÜ koostanud lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali. Lahendusskeem vastab Haabersti linnaosa üldplaneeringule. Planeeringuala asub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt Haabersti kõrghoonete piirkonnas 2. kvartalis. Teemaplaneeringu kohaselt on piirkonda soovitatav rajada multifunktsionaalne kõrghoone, mille brutopinnast enamiku moodustavad mitteeluruumid (äri- või teeninduspinnad). Teemaplaneering sisaldab nõuet mitte kavandada monofunktsionaalseid kvartaleid.

Ühtlasi algatab linnavalitsus detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna detailplaneeringuga kavandatakse tegevust, mille elluviimisel võib kaasneda eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Kõrghooned on olulise keskkonnamõjuga objektid linnakeskkonnas, seetõttu on iga kõrghoonepiirkonna detailplaneeringu staadiumis vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine kõrghoonete mõju ulatuse täpsemaks määratlemiseks. Kõrghoone või kõrghoonete grupi kavandamisel mingisse piirkonda tuleb arvestada nende mõju avalikule välisruumile ja inimesele ning looduskeskkonnale ja liiklusele.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu järgi jääb Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu ala säilitatava või loodava rohevõrgustikuga arengualale. Planeeringu elluviimine võib avaldada olulist mõju lindudele kokkupõrgete tõttu rajatava kõrghoonega. Kõrghoonete rajamisel tuleb arvestada suurenevate liiklusvoogudega piirkonda ja hinnata, millisel määral kavandatav kõrghoone suurendab konkreetse piirkonna liikluskoormust ja mõjutab piirkonnast välja jäävate tänavate läbilaskvust. Eriti oluline on hinnata liiklusest põhjustatud keskkonnamõju. Liikluse kasvuga kaasnevad kõrged müratasemed ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja, Tallinna Keskkonnaamet korraldab koostöös linnaosa valitsusega keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande ning detailplaneeringu lahenduse tutvustamiseks avalikud väljapanekud ja arutelud.

Koplisse kavandatakse elamukvartalit

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, millega soovitakse luua võimalus rajada Kopli liinide naabrusse, endise aiandi aladele väikeste korterelamute ja eramute kvartal.

Neeme tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneering hõlmab 4,02 ha suuruse maa-ala. Planeeringualale soovitakse rajada kaks kuni kahe maapealse korrusega ja neli kuni kolme maapealse korrusega korterelamut, kümme kahepereelamut, kaheksa väikeelamut ja abihooned.

Detailplaneeringus taotletakse Tallinna üldplaneeringu kohase ettevõtluse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarbe muutmist planeeringuala ulatuses väikeelamute alaks.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegi Oceanic Invest OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Ruum ja Maastik OÜ.

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Volta kvartali detailplaneeringu koostamise

Põhja-Tallinnas asuva 11,26 ha suuruse maa-ala detailplaneering algatatakse eesmärgiga ehitada või rekonstrueerida kokku kuni 41 hoonet. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta Tallinna üldplaneeringu kohane ettevõtluse segahoonestusala planeeritava maa ala ulatuses osaliselt korruselamute alaks.

Detailplaneering koostada vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 “Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lisanõudeid:

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis, Tööstuse ja Volta tänava ning Balti jaama Kalasadamaga ühendava raudteeharu vahelisel alal. Juurdepääs planeeritavale alale on nii Tööstuse kui ka Volta tänavalt. Endisel tootmisalal paiknevad 19. sajandi lõpust kuni 1970. aastateni ehitatud tootmis- ja kontorihooned, mis on osaliselt rekonstrueeritud elu- ja ärihooneteks.

Planeeringuala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, kus paikneb nii elamuid kui ka lao- ja tootmishooneid, hoonestus väga mitmekesine. Planeeritavast alast itta jääb terviklik Kalamaja miljööväärtuslik asum, lõunasse jääb tootmishoonete kvartal eesotsas Volta masinatehase maa-alaga ning põhja suunal paikneb endise Kalamaja kalmistu hävitamise järel kujunenud ulatuslik kalmistupark, elu- ja ärikvartaliks muutuv ning linna merele avav Noblessneri kvartal ning militaarkasutuses olev Miinisadam. Planeeringualast läände jäävad nii korterelamute- kui tootmisalad. Kasutuseta tootmishoonetesse Erika tänava ja Tööstuse tänava ristmiku ümbruses on kavandatud rajada kaubanduskeskus. Planeeritav ala on ümbritsetud mitmetest kultuurimälestistest.

Planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks on Tallinna üldplaneeringus määratud ettevõtluse segahoonestusala. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Planeeringu eskiislahenduse kohaselt taotletakse maakasutuse juhtotstarbe muutmist – ettevõtluse segahoonestusala soovitakse muuta osaliselt korruselamute alaks.

Kuna ala piirneb Kalamaja miljööväärtusliku alga, kus asuvad valdavalt korterelamud ning teisel pool Tööstuse tänavat Noblessneri kvartal, kus endine Noblessneri laevatehas muudetakse polüfunktsionaalseks keskuseks, luues suurele osale inimestele sobiv linnaruum majutushoonete, korterelamute, äri- ja kaubanduskeskuste, restoranide ja kohvikutega, kus elanikud, ärimehed ja linna külalised loovad eluterve keskkonna, on linnaruumiliselt põhjendatud korterelamute ning neid teenindavate funktsioonide kavandamine ka endise Volta tehase alale.

Planeeringu eskiislahenduses nähakse ette endine Volta tööstuskvartal ümber struktureerida vastavalt 2007. aastal läbi viidud ideekonkursi võidutööle Soome arhitektuuribüoolt AW2, mille alusel on piirkonda võimalik rajada terviklikult läbimõeldud elu- ja ärikeskkond.

Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Koger Kinnisvara. Taotluse kohaselt sooviti muuta kinnistute piire, maakasutuse sihtotstarbeid ning ehitusõiguse määramist ärihoonete, äri- ja korterelamute, korterelamute, lasteaia ning  parkimismaja rajamiseks. Detailplaneeringu eskiisi on koostanud ConArte OÜ.

Merimetsa kavandatakse äriruumidega korterelamuid

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Merimetsa asumisse, Paldiski maantee ja mere vahelisele alale äriruumidega korterelamud ehitada võimaldava detailplaneeringu vastuvõtmise. 

Paldiski mnt 70c kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga soovitakse määrata 4,25 ha suurusele maa-alale ehitusõigus kokku üheksa kuni 5-korruselise korterelamu või äriruumidega korterelamu ning nelja kuni 4-korruselise korterelamu ehitamiseks.

Paldiski mnt 70c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostas Arco Investeeringute AS.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Haabersti Linnaosa Valitsus korraldavad peale vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Planeeritav ala asub Stroomi parkmetsa vahetus läheduses, Paldiski maantee ja Pelguranna tänava vahelisel, valdavalt hoonestamata alal.

Tootmismaa sihtotstarbega, hoonestamata Paldiski mnt 70c kinnistu omanik on AS Kolde. Osa planeeritavast maa-alast jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, vaatesektorisse vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea põhjanõlvale. Maa-alale hoonestuse kavandamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarbeks väikeelamute ala. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta väikeelamute ala planeeritava ala piires korruselamute alaks, kuna tegemist on vahetult magistraaltänava ärivööndiga piirneva alaga ja naabrusse Paldiski maantee äärde on juba varasemalt kavandatud kuni 12-korruseline hoonestus. Planeeringualaga piirnev Pelguranna tänav on aga oluline ühendustee Haabersti ning Kristiine linnaosa elanikele Stroomi randa pääsuks, seega on põhjendatud äripindadega korterelamute kavandamine.

Arvestades ala paiknemist linnakeskuse läheduses, on väikeelamute asemel korterelamute rajamine põhjendatum, kuna väikeelamud vajavad suuremat privaatsustsooni ning on sobilikumad äärelinna miljöösse. Planeeringu ellu viimisel kõrghaljastust ei likvideerita ning tagatakse lindudele pesitsustingimuste säilimine – planeeritaval alal ja selle lähiümbruses pesitseb ligikaudu 30 linnuliiki.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Arco Investeeringud AS. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 26. juuni 2013 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 25.-30. juulini 2013 ning 31. juulil 2013 korraldas Haabersti Linnaosa Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu.

Eesti suuremad linnad said rahvastikuprognoosi aastani 2040

Statistikaamet koostas Eesti 14 suuremale linnale, mille rahvaarv on praegu üle 10 000 elaniku, rahvastikuprognoosi aastani 2040.

Üldjoontes toimub seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel järgmise ligi 30 aasta jooksul kõigis linnades rahvastiku vähenemine ja vananemine, kuid linnade käekäik on erinev. Rahvastikku võidavad juurde Tallinn, Tartu ja Tallinna tagamaale jääv Maardu linn. Teised maakonnakeskused kahanevad. Veerandsaja aasta jooksul langeb neist viie linna (Haapsalu, Jõhvi, Võru, Valga ja Kuressaare) rahvaarv allapoole algset 10 000 elaniku piiri.

Suureneb linna- ja väheneb maarahvastiku osatähtsus. Kui praegu elab Eesti 14 suuremas linnas 59% Eesti elanikest, siis ligi 30 aasta pärast 61%. Praeguste rahvastikusuundumuste jätkumisel kasvab Eesti elanikkonnas peamiselt Tallinna ja Tartu linna elanikkonna osatähtsus. Seda eriti Tallinna puhul – kui praegu elab pealinnas 31% Eesti elanikkonnast, siis 2040. aastal 35%.

Rahvastiku koosseis vananeb. Selle tulemusel muutub praegune seis, kus kahe tööealise elaniku kohta on üks ülalpeetav (alaealine või pensionär), paljudes linnades selliseks, kus ühe tööealise kohta on üks ülalpeetav ja selleks on enamasti pensioniealine inimene.

Linnade rahvastikuprognoosi koostamisel on arvestatud kõiki rahvastikuprotsesse: sündimust, suremust ja rännet. Loomuliku iibe puhul kasvab sündimustrend perioodi lõpuks 1,8 lapseni naise kohta ning suremuse juures on arvestatud, et oodatav eluiga jätkab kasvamist. Välisränne on intensiivsem nooremates vanuserühmades ning siserändes toimub noorte linnastumine ja pereealiste eeslinnastumine.

Eesti linnade rahvastikuprognoosi detailsem ülevaade on statistika andmebaasis tabelis RV092: PROGNOOSITAV RAHVAARV MAAKONNA, SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI (ALUSEKS 1. JAANUARI 2012 RAHVAARV)http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV092&ti=PROGNOOSITAV+RAHVAARV+MAAKONNA%2C+SOO+JA+VANUSER%DCHMA+J%C4RGI+%28ALUSEKS+1%2E+JAANUARI+2012+RAHVAARV%29&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2

Eesti rahvastikuprognoosi kohta aastani 2040 saab põhjalikuma ülevaate SIIN.

Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik

Tänavaehitusele ettejäävad garaažiboksid likvideeritakse

Linnavalitsuse istungil on kavas anda heakskiit Kalaranna tänava tee-ehituse projektile ja alustada tänava ehitusele ettejäävate, Tööstuse 52c kinnistul, asuvate garaažibokside sundvõõrandamist.

Kalaranna tänava rajamiseks tuleb lammutada Tööstuse 52c kinnistul asuvast viiekümnest garaažiboksist kaheksateist ning nende alune maa linnale sundvõõrandada. Tallinna Linnavaraametil ei õnnestunud garaažide omanikega võõrandamises kokkuleppele jõuda.

Rajatav 1,75 km pikkune Kalaranna tänav, koos paralleelselt kulgeva kergliiklusteega, asub Põhja-Tallinna linnaosas, kus praegu on killustikkattega kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“.

Projektiga on hõlmatud tee-ehituslikud tööd, tänavavalgustuse, veetorustiku, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni, elektrikaablikanalisatsiooni, soojatorustiku ja gaasitorustiku rajamine ning sidekanalisatsiooni rekonstrueerimine.

Projektis on arvestatud tänava maa-alaga külgnevate kehtestatud ja kehtestamisel olevate detailplaneeringutega.

Kortermajade ümbruse parkimisplaneering on homsest avalikul väljapanekul

8. aprillist kuni 6. maini on linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3) ning linna infokeskuses raekojas avalikul väljapanekul kortermajade piirkondade parkimise planeering. 

Teemaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet tutvustav avalik arutelu toimub 21. aprillil kell 17.00 haridusosakonna saalis (Raekoja plats 12). Avalikustamise tulemusi tutvustav arutelu toimub 2. juunil samuti kell 17.00 haridusosakonna saalis.

2011. aasta detsembris algatatud planeeringu ülesanne on pakkuda terviklikku lahendust parkimisprobleemide leevendamiseks Annelinnas ja teistes suurte kortermajadega piirkondades. Planeeringu peamine eesmärk on tihedalt asustatud linnaosade elukeskkonna kvaliteedi tõstmine, tagades ühelt poolt piisavad juurdepääsu- ja parkimisvõimalused, teisalt ka haljastuse ning mänguväljakute osakaalu. Teemaplaneering hõlmab alasid kogupindalaga ligi 28 ruutkilomeetrit, kus elab enam kui 40 000 tartlast.

Teemaplaneering on loetav ka Tartu linna kodulehel:http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TP-11-001

Üüriturg Tallinnas

Eelmisel nädalal toimus Eesti Ehitusettevõtete Liidu eestvedamisel konverents „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks“. Oma ettekande tarvis analüüsisin koos Domus Kinnisvara hindamisvaldkonna juhi Kristjan Grossiga üüriturgu Tallinnas ja Tartus.

Sellele tööle tuginedes tooksin välja mõned olulisemad järeldused ja tähelepanekud.

Esiteks iseloomustab elukondliku kinnisvara üürimist Eestis järgmine.

  • Üüriturg on väga lühikese perspektiiviga ja ebastabiilne. Täna on üürnikel ja üürileandjatel üürisuhtele sisuliselt erinevad lähenemised. Üürnike poolt on kasvamas ootused stabiilse ja kestvama üürisuhte osas. Samas üürileandjad peavad ajale jalgu jäänud üürisuhete õigusliku regulatsiooni kontekstis probleemide vältimiseks sõlmima lühiajalisi lepinguid (meenutame „puuküürniku“ skandaali). Kuigi ka mujal Lääne- ja Põhja-Euroopas on üürisuhted põhjalikult reguleeritud, on poolte õigused-kohustused rohkem tasakaalus ning seetõttu üürisuhted märksa pikemaajalised.
  • Eesti üüriturg on killustunud ja mõneti ebaühtlase kvaliteediga. Valdavalt on üürileantav vara nn „ülejääk“, mille üürileandmine on lihtsalt alternatiiv võõrandamisele. Seetõttu ei ole üüriturul suuri ja tugevaid teenusepakkujaid, kes ühelt poolt määraksid oma tegevusega ära üldise kvaliteedi- ja hinnataseme ning teisalt seisaksid hea valdkonna arengu eest. Skandinaaviamaades on levinud kohaliku omavalitsuse poolne üürituru reguleerimine, kuid kuna Eestis omavalitsused sellesse ei panusta, siis puuduvad ka hoovad kaasarääkimiseks.
  • Aktiivse üürituruga linnad on meil Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. Sealjuures on Narva selles nimistus erandlik ning toetub üksnes viimastel aastatel ning varsti lõppevale suurtest ehitusprojektidest tulenevale nõudlusele. Üüriturg teistes suuremates linnades on aga üsna kesklinna keskne. Täpse statistika puudumisel võib hinnata, et umbes pool pakkumistest on ning tehingutest tehakse kesklinnas. Samas kui kesklinnast väljaspool on eluruumide ning elanike hulk proportisonaalselt oluliselt suurem.
  • Kahjuks iseloomustavad Eesti üüriturgu ka probleemid maksudega. Kuna selle kohta taas mingit avalikku informatsiooni ega statistikat ei ole, siis võib anda üksnes hinnnaguid. Eelnimetatud konverentsil üles astunud pr Katrin Paadami uuringust tudengite hulgas selgus, et 1/3 üürnikest tasub üüri sularahas. See muidugi ei tähenda otseselt, et 1/3 üürnikest jätab üüritulu deklareerimata, kuid suurusjärk võib õige olla küll. Kui hinnata, et Eesti elukondliku üürituru käive on hinnanguliselt 42 mlj eurot, siis 1/3 selle käibe maksutulult oleks ca 3 mlj eur. Mõne lasteaia ehituse eelarve?

Eelnevast tuleb välja, et üüriteenus on Eestis juhuslik äri. Arvestades, et ärikinnisvara valdkonnas on üürisuhe kogu turu kandvaks alustalaks, siis tuleb küsida „Miks nii?“. Vastamiseks vaatasin valimi 2013.a. üüritehingute rahalist poolt, kust ilmneb, et keskmine Tallinna:

  • üüritava korteri pindala on 55,7 m2 (st ei erine müüdava kinnisvara keskmisest)
  • üürihind on 7,68 eur/m2
  • üürikorterite seisukord on hea (4,5 palli 5-st) ning sellest (ja asukohast) tuleneb suhteliselt kõrge turuhind (1676 eur/m2)
  • üürniku leidmise periood on ca 3 nädalat ehk vakantsus suhteliselt madal (5,7%)
  • tootlus 5,5% (vakantsusega korrigeerimata). Seejuures ei paku parimat tootlust mitte kesklinn vaid kesklinna lähiümbrus.

Kuigi tootlus 5,5% on märksa parem, kui vara maha müüa ning müügihind deposiitkontol hoiustada, ei ole see piisav läbimõeldud äritegevuse arendamiseks.

Alternatiivsed investeerimisvõimalused pakuvad paremat tootlust. Näiteks ärikinnisvara investeeringute puhul eeldatakse vastavat numbrit enamasti 8% või kõrgemat.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Janika Mesila

Kinnisvaraõiguse ABCKäsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Soovitan kindlasti kõigile, kes tegutsevad kinnisvaravaldkonnas lugeda Kinnisvaraõiguse ABC käsiraamatut.

Raamat annab hea ülevaate seadustest, lisaks saab raamatust lugeda ka Eesti Vabariigi maksusüsteemist, loomulikult käsitleb raamat ka palju muid teemasid ja seletab detailselt lahti maakleri õigused ning kohustused.

Suurepärane võimalus kõikidele oma küsimustele vastuseid leida käesoleval aastal väljaantud Kinnisvaraõiguse ABC käsiraamatust.

Olen väga rahul oma ostuga ja soovitan siiralt kõigile antud käsiraamatut endale soetada.”

Janika Mesila
Mesila Kinnisvara OÜ kinnisvaramaakler

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.05.2024 Kinnisvara arendusprojekti juhtimine