Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Keila vald kehtestas detailplaneeringu Arvo Pärdi Keskuse uue hoone rajamiseks

01.10.2015 Tõnu Toompark

Keila Vallavolikogu kehtestas täna erakorralisel volikogu istungil ühehäälselt Laulasmaa külas asuva Kellasalu kinnistu ja selle naabermaaüksuste detailplaneeringu, mis võimaldab projekteerida ja ehitada Arvo Pärdi Keskuse uue hoone, et see avada 2018. aastal.

„Tegemist on olulise sündmusega nii Keila vallale kui ka Eestile tervikuna,“ lausus Keila vallavanem Jaan Alver. „Detailplaneeringu kehtestamine annab rohelise tule kauaoodatud Arvo Pärdi Keskuse rajamiseks, millest kujuneb praeguse plaani kohaselt rahvusvahelise tähtsusega info- ja õppekeskus. Projekteerimistööde lõppedes on järgmisel aastal võimalik alustada keskuse ehitusega ning see peaks see valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 2018. aastal.“

Jaan Alveri sõnul tutvustas volikogus planeeringut detailplaneeringu koostanud FE Arhitektid OÜ esindajana arhitekt Ra Luhse.

Detailplaneeringu ala pindalaga ca 6,2 ha paikneb Laulasmaa külas Keila valla põhjaosas, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee läheduses ning Laulasmaa-Lohusalu tee ääres, millest ca 380 m kaugusele jääb Lahepere laht. Planeeritav maa-ala on kaetud männimetsaga.

Detailplaneeringuga on kaasaegse, väljapaistva ja esindusliku arhitektuuriga Arvo Pärdi Keskuse hoonetele kindlaks määratud ehitusõigused, moodustatud avalikus kasutuses olevale teele liiklusmaa krunt ning lahendatud parkimiskorraldus. Detailplaneering on kehtivat Keila valla üldplaneeringut muutev, kuna üldplaneeringu kohaselt asub käsitletav maa-ala rohevõrgustiku alal.

Arhitektuurivõistlus Arvo Pärdi Keskuse uue hoone lahenduse leidmiseks kuulutati välja 2013. aasta lõpus. Konkursi võitnud Hispaania arhitektuuribüroos Nieto Sobejano Arquitectos käivad praegu projekteerimistööd. Ehitustöödega on kavas alustada 2016. aastal ning keskuse uus maja on kavas avada aastal 2018. Arvo Pärdi Keskuse südameks jääb ka edaspidi helilooja arhiiv, kuid uus hoone võimaldab olulisel määral laiendada keskuse tegevust, näiteks teha koostööd uurijatega, viia läbi haridusprogramme, korraldada näituseid, muusika- ja filmiõhtuid.

Keila vald (www.keilavald.ee) asub Harju maakonna lääneosas. Keila valla pindala on 179 km² ning vallas elab üle 4700 elaniku. Keila vallas koosseisu kuuluvad 19 küla ja kolm alevikku, neist suuremad on Klooga, Keila-Joa ja Karjaküla.

Arco Vara: Mille poolest erineb müük eesti ja vene klientidele?

01.10.2015 Maksim Makejev

Nii eesti kui ka vene klientidel on omad veidrused. Osad neist avalduvad kõigi kaupade ja teenuste müümisel või ostmisel, mõned rahvuseti iseloomulikud tavad ilmnevad aga selgelt vaid kinnisvaraäris.

Olen varem töötanud aastaid elektroonikatoodete müügi alal ja nüüd müün kinnisvara tuntud kaubamärgi – Arco Vara – all. Hakkasin kinnisvara müüma, kuna see oli minu teadlik otsus. Valmistusin selleks päris pikalt, kuna teadsin, et maaklerina on raske alustada, eriti, kui ei oska eesti keeles välja öelda kõike seda, mida tahan.

Maakleritöö ei ole nagu tehnika müük, kus lähed hommikul kindlaks kellaajaks kauplusse ja kui õhtul kell kukub, unustad kõik ning lähed koju. Maakler peab oskama oma aega ise organiseerida. Elamispindade maaklerina tuleb arvestada, et sageli tuleb töötada ka õhtuti ja nädalavahetuseti, millal klientidele paremini sobib.

Arvan, et pole tegelikult suurt vahet, millises firmas sa töötad, kas eesti või venekeelses firmas. Igal pool on töökaaslasi, kes sind aitavad ja neid, kes ei aita. Vene kollektiivides on tihti nii, et töökaaslastesse suhtutakse nagu südamesõpradesse. Omavahel räägitakse ja küsitakse ka isiklikke asju ning abi. Eesti kollektiivides sellist avatud suhtlemist pole. Tihti ei saa aru isegi seda, mis tegelikult toimub.

Lisaks on kinnisvarasektoris töö väga individuaalne. Inimesed töötavad sageli omaette ega taha üksteisega palju suhelda. Aeg-ajalt kuulen samas, kuidas töökaaslased räägivad „vene moodi majast“ ja „vene sisekujundusest“. See pole päris nii, et kõik teatud värvitoonides, lainelise joonega ning kullatud ja nikerdatud asjad on vene maitse, kuid ma ei võta seda südamesse.

Tehnika ja kinnisvara müügiargumendid erinevad

Võrreldes elektroonikaga kasutatakse kinnisvara müümisel teistsuguseid müügiargumente. Elektroonika müük põhineb paljuski emotsioonidel. Pärast kalli tehnika ostu mõtleb inimene sageli, miks ta üldse selle vidina soetas ning nii palju raha kulutas.

Ehkki emotsioonid mängivad tähtsat rolli ka uue kodu ostmisel, on vaja kasutada teisi müügiargumente juba seetõttu, et ostuotsuse langetamiseks võetakse enamasti aega, seda ei tehta kohe. Proovin töötada maaklerina nii, et kliendid helistaks mulle ka hiljem ja küsiks minult nõu.

Suhtun klientidesse nagu headesse sõpradesse. See tähendab, et olen nende vastu aus. Kui näen, et müüdav kinnisvara neile tegelikult ei sobi ja ka kolleegidel pole midagi sobivat pakkuda, ütlen seda ka kliendile. Arvan, et pole õige iga hinna eest kinnisvara ära müüa ja müüa see inimesele, kellele konkreetne vara tegelikult ei sobi.

Venelastele üldiselt meeldib, kui nendega suheldakse. Kui eestlastele on olulisem, et maakler oleks oma ala professionaal, siis venelased tahavad pigem seda, et maakler oleks nende isiklik tuttav või vähemalt tuttava tuttav. Kas ta ka seejuures professionaal on, pole oluline.

Venelased kipuvad hinnas kauplema

Erinevalt venelastest, on eestlastele on üsna oluline, millisest poest nad ostavad. Arvan, et vahendusbüroode ja maaklerite valikul käituvad eestlased ja venelased põhimõtteliselt samamoodi, nagu tehnikapoodide puhul: eestlastele on oluline asju ajada tuntud firmaga ning venelased ei pea tuntust miskikski.

Tehnika puhul ei küsinud eestlased kunagi allahindlust. Nad tulid ja kui meeldis, ostsid asja kohe ära. Venelased käisid seevastu läbi ka kõik konkurendid ja kauplesid endale soodsamat hinda.

Arvan, et kinnisvaramaakleritel, kellel on rohkem eesti kliente, on lihtsam. Neil on vähem kauplemist ja maaklerist möödahiilimist. Venelastele ei meeldi lepinguid teha ja nad ei taha sageli sõlmida ka maaklerlepingut. Neil on lihtsam telefonitsi asju ajada, kui e-kirju saata.

Kui osade välismaalastest ja eestlastest üürikorteri omanike puhul on võimalik, et maaklerile maksab korteriomanik või jagatakse vahendustasu pooleks, siis siinkohal venelastest korteriomanikud ei kauple. Nad lihtsalt keelduvad üürivahenduse maksmisest ja eeldavad, maaklerile maksab üürnik. Venelased tahavad ka nõu saada tasuta, isegi kui nad maakleri selleks kohale kutsuvad. Eestlased on nõus maakleri kohaletuleku kulud hüvitama kasvõi 30 euroga.

Ostjate ootused rahvuseti väga palju ei erine. Võin aga kinnitada, et eestlased on ettevaatlikumad. Nad uurivad kinnisvara siit ja sealt ning esitavad küsimusi. Venelased ei pea kinnisvara vaadates väikesi puudusi probleemiks. Samas, kui eestlased räägivad, et nad midagi ostavad, siis nii see ka on. Kui venelased ütlevad korterit vaadates, et nad ostavad selle kindlasti ära, tulevad neil sageli juba järgmisel päeval uued mõtted ning juba täiesti kindel ostutehing jääb kohe katki.

Eestlased helistavad kokkulepitud ajal ise, vastavad telefonile või kirjutavad, kui otsustavad vaatamas käidud kinnisvara mitte osta. Venelased mitte üksnes ei helista kokku lepitud ajal tagasi, vaid ei võta enam ka telefonikõnesid vastu, kui maakler tahab üle küsida, kas nad on kinnisvarast veel huvitatud.

Maakler silub rahvustevahelisi erinevusi

Kui kinnisvara müüja ja ostja on eri rahvusest, on probleemid kerged tekkima. Ükskõik mis rahvusest maakler on, kuid tema ülesanne on hoolt kanda selle eest, et kaup sujuvalt kokku saaks ning tehing korrektselt lõpule viidaks. Aegajalt on tunda, et nii kinnisvaraomanikud kui ka ostjad eelistavad oma emakeelt rääkivaid maaklereid ning seavad muukeelsete maaklerite oskused kahtluse alla isegi siis, kui selleks ei ole tegelikult põhjust.

Maaklerina ennetan olukordi, kus eri rahvusest müüja ja ostja vahel võiks mingeid konflikte tekkida. Üheks võimalikuks konfliktikohaks on olukord, kus vene omanikud tahavad ise oma korterist rääkida. Võib isegi öelda, et venelased segavad kogu aeg maakleri tööd ja räägivad seejuures oma kinnisvarast ka neid asju, mis pole ostjale või üürnikule otsuse langetamiseks üldse olulised.

Kui juhtub, et nii müüja kui ka ostuhuviline on venelane, ei suuda eestlasest maakler oma konarliku vene keele oskusega üldse sõna sekka öelda ja seisab kõrval nagu puu. Võib-olla kenale naismaaklerile andestatakse, kui ta vait on, aga meesmaaklerile tavaliselt mitte. Kinnisvaraomanikule tundub kohe, et maakler ei tee midagi ega pole oma vahendustasu väärt.

Kui tegu on täiesti vene piirkonnaga, näiteks Maarduga, tulevad seal paremini toime vene maaklerid. Julgen seetõttu soovitada, et kui jääte venekeelsete kinnisvaraomanike ning klientidega hätta, paluge oma vene kolleegidelt abi või andke klientide säilitamiseks nad õigel ajal oma rahvuskaaslastele n-ö üle.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus

01.10.2015 Sirle Koorts

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet.

Kui juulis kasvas jaemüük aastases võrdluses 9%, siis augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus.

2015. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 454,8 miljonit eurot, seega jäi augustis kauplustesse 346 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus augustis märgatavalt. Kui juulis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 23%, siis augustis 15%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 40%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 36%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 19%).

Toidukaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta augustiga võrreldes 3%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 9%, mis oli märgatavalt kiirem kasv kui juulis. Mootorikütuse jaemüügi kasvu kiirenemisele augustis avaldas osaliselt mõju mootorikütuse hinnalanguse kiirenemine. Kui tänavu juulis oli mootorikütuse aastane hinnalangus 11,6%, siis augustis 14,4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2015. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis 529,2 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. 2014. aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%.

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.09.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistlusele laekus viisteist võistlustööd

01.10.2015 Tõnu Toompark

Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursile laekus tähtajaks viisteist võistlustööd. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt novembris.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) hankekomisjon kontrollib järgnevalt pakkumuste vastavust konkursitingimustele ning seejärel alustab žürii hindama kvalifitseeritud osalejate poolt esitatud võistlustöid.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on 244 200 eurot.

RKAS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas Tallinna uue kohtuhoone arhitektuurikonkursi välja käesoleva aasta juulis. Ideekonkursi preemiafond kokku on 30 000 eurot.

Elu korteriühistus: Üldkoosoleku otsuse kohustuslikkus

01.10.2015 Kätri Sarapuu

Korteriühistu üldkoosolekul on võetud vastu otsus vahetada meie korterelamus välja keskküttesüsteemi torustik ehk see renoveerida. Üks meie maja korteriomanikest ei võimaldanud töövõtjal siseneda enda korterisse seal torude vahetamiseks ja keeldub sellest ning ei tunnista üldkoosoleku otsust, kuna leiab et otsus ei ole seaduslik, sest tema hääletas renoveerimise vastu.

Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda temalt torustiku väljavahetamist?

Vastus: Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kui korteriühistu liige leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Lähtudes korteriomandiseaduse § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05). Kuna keskküttetorustiku asendamist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS § 15¹lg 2 mõttes, on see remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei ole vajaliku kulutusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 mõttes.

Seega korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (RKL 3-2-1-132-05, RKL 3-2-1-53-10). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu.

Tuleb ka märkida, et Riigikohus on leidnud, et nõuetekohaselt vastuvõetud otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt nii korteriühistuga kui ka selleta valitsetavas kortermajas eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda (RKL 3-2-1-28-11, RKL 3-2-1-50-11). See võib mh tähendada, et otsuse vastu hääletanud korteriomanikult ei saa vähemalt tervikuna nõuda enamuse otsusel tehtud muude kui vajalike kulutuste hüvitamist, kui majanduslikel või muudel põhjustel ei saa temalt kulude kandmist täies ulatuses eeldada, kuna see tooks talle kaasa rasked tagajärjed (RKL 3-2-1-116-11).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Korteriühistute foorumi põhiküsimus: mis juhtub korteriühistutega aastal 2018?

01.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) peab 1. oktoobril Olümpia hotellis korteriühistute suurfooriumit, kus keskendutakse aastale 2018, kui jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Foorum algab 1. oktoobril kl 10, ajakirjanikud on oodatud sündmust kajastama! Foorumi kava leiab EKÜL kodulehelt: www.ekyl.ee

Mis täpselt seaduse jõustumisega muutub, sellest annab foorumil ülevaate justiitminister Urmas Reinsalu. “Tegemist on kahtlemata ühe suurima muutusega Eesti korteriühistuliikumise ajaloos,” kommenteeris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Foorumil auhinnatakse ka Eesti parimaid korteriühistuid.
Mõistagi võetakse foorumil luubi alla ka energiaküsimused ning kortermajade renoveerimine, käsitletakse riikliku toetusmeetme kogemusi ning vaadeldakse tehnilise konsultandi rolli renoveerimisprotsessis. “Tuleb mõista, et hoonete muutmine energiatõhusaks pole ainult Eesti, vaid terve Euroopa probleem,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andes Jaadla. “Euroliidu üheks põletavamaks probleemiks on energiaküsimused – olukorras, kus 50- 125 miljonit inimest ei saa endale piisavalt toasooja lubada, kuna selleks lihtsalt pole raha, on hoonete energiatõhusaks renoveerimisel oluline roll, seda iseäranis suurte korrusmajade rajoonidega Kesk- ja Ida-Euroopas. Uuringu kohaselt ei saa 10.8% eurooplastest kodus piisavalt sooja, väiksema sissetulekuga inimestest peab rahapuuduse tõttu toasoojast loobuma koguni 24.4%,” tõi Jaadla välja statistilisi andmeid.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Augustis tööstustoodangu maht vähenes

01.10.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta augustis 3% vähem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid suurenes mäetööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. Nii juulis kui ka augustis toodeti 2% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Augustis põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete, keemiatoodete ja ehitusmaterjali tootmises. Elektroonikaseadmete 12%-lise languse põhjuseks oli eelmise aasta augusti kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud eelmise aasta augusti mahtu. Kuigi mõningates suurema osatähtsusega tööstusharudes (toiduainete, puit- ja metalltoodete ning elektriseadmete tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi augustis 68% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta augustiga võrreldes toodangu müük ekspordiks 7%, müük kodumaisele turule suurenes 4%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta augustis tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui juulis, töötlevas tööstuses jäi toodangu maht eelmise kuu tasemele.

2014. aasta augustiga võrreldes toodeti elektrit 20% ja soojust 1% vähem. Elektritoodangu vähenemise põhjuseks oli omatoodangu osaline asendamine odavama importtoodanguga.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, august 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,4	-2,7	-2,7
Energeetika	6,4	-17,1	-17,1
Mäetööstus	22,3	6,3	6,3
Töötlev tööstus	-0,1	-2,0	-2,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	0,7	-11,9	-11,9
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	1,3	6,1	6,1
toiduainete tootmine	1,9	2,0	1,9
metalltoodete tootmine	3,8	4,6	4,6
elektriseadmete tootmine	-2,3	2,4	2,4
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	3,9	-15,0	-15,0
mööblitootmine	1,3	12,7	12,7
mootorsõidukite tootmine	6,9	4,3	4,3
ehitusmaterjali tootmine	-0,5	-8,3	-8,3
masinate ja seadmete tootmine	-16,2	0,9	0,9

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on aruanne „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.09.2015, ja aruanne „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Borenius: Uuendused projekteerimistingimuste regulatsioonis

30.09.2015 Raul Keba

Kaks kuud pärast ehitusseadustiku jõustumist ei ole veel konkreetset praktikat, kuidas toimub uue ehitusseadustiku 3. peatükis kirjeldatud projekteerimistingimuste väljastamise menetlus detailplaneeringu olemasolul.

Natuke taustast. Kuni 30. juunini kehtinud planeerimisseaduse ja ehitusseaduse kohaselt oli detailplaneering püha ning seda sai muuta vaid läbi uue planeeringumenetluse, mis on aga pikk ja vaevarikas protsess. Seetõttu kujunes praktikas välja käitumisviis, et omavalitsus tunnistas detailplaneeringu kehtetuks ning võimalusel andis krundile uue ehitusõiguse projekteerimistingimuste kaudu.

Kui aga tegemist oli riikliku kaitse alla võetud maa-ala, selle kaitsevööndi või miljööväärtusliku hoonestusalaga, tuli hoone püstitamiseks igal juhul uus detailplaneering koostada. Seda isegi juhul, kui sooviti täpsustada nt ehitusõiguse tingimusi, mis planeeringulahendust olemuslikult ei muuda.

Kuivõrd väikeste muudatuste tegemiseks uue detailplaneeringu koostamine ei vasta otstarbekuse põhimõttele ning on koormav nii ehitada soovivale isikule kui ka haldusorganile, on seadusandja ehitusseadustikus näinud ette võimaluse planeeringulahenduse hilisemaks täpsustamiseks. Pädev asutus peab detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmisel esmalt kaaluma olemasoleva detailplaneeringu elluviimise võimalusi ning esmajärjekorras lähtuma selles toodud tingimustest. Tegemist on siiski erandliku juhtumiga, mida saab kasutada vaid juhul, kui:

detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või;
detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. Sel viisil ei ole lubatud täiendada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid ega kaldaga seotud või ühendatud avalikesse veekogudesse ehitamise aluseks olevaid planeeringuid.

Projekteerimistingimustega ei tohi muuta detailplaneeringu lahendust olemuslikult, täpsustatud on ka seda, mida detailplaneeringutes muuta tohib. Näiteks tohib täpsustada hoone kasutusotstarvet, teatud juhul ka krundi kasutamise sihtotstarbeid, muuta 10% ulatuses hoonestusala suurust või asetust, samuti ehitise kõrgust või sügavust, täpsustada haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtteid, ehitusuuringute vajadust jms. Ühe alusena on antud ka võimalus täpsustada planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel, et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus.

Kuivõrd planeeringumenetlus on avalik menetlus, saab ka detailplaneeringut täpsustavaid projekteerimistingimusi anda vaid avatud menetlusena vastavalt haldusmenetluse seaduse 3. peatükile. Eelkõige tähendab see avalikku väljapanekut, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat. Kui väljapaneku kestel esitatakse ettepanekuid või vastuväiteid, tuleb projekteerimistinguste andmise otsustamiseks korraldada avalik istung ning võimaldada menetlusosalisel avaldada asja kohta suuliselt arvamust.

Ka n.ö tavapäraste projekteerimistingimuste korral võib kohalik omavalitsus otsustada avaliku menetluse kasuks. Näiteks on Tallinna linna ehitusmääruses antud kolm võimalust:

avatud menetlus vastavalt määruse §-le 32;
avalikustamine linnaosas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti määratud ulatuses ja viisil või;
menetlus avalikustamist läbi viimata.

Avaliku menetluse läbiviimise korral on projekteerimistingimuste andmiseks aega 60 päeva, muul juhul aga 30 päeva.

Seadus ei piira projekteerimistingimuste taotlejate ringi. Reeglina on selleks kinnistu omanik või arendaja, kuid põhimõtteliselt saab pädev isik projekteerimistingimused ka enda initsiatiivil väljastada. Projekteerimistingimuste kehtivad üldjuhul viis aastat, kuid põhjendatud juhul võib kehtivuseks sätestada teistsuguse tähtaja või muuta projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega.

Allikas:

Осторожно! Недвижимость!

30.09.2015 Tõnu Toompark

Рынок жилой недвижимости сейчас находится в довольно неплохой кондиции, о чём свидетельствуют как данные статистики, фиксирующие повышение цен, так и обычные визуальные наблюдения. Если просто проехаться, например, по столице и её окрестностям, то можно увидеть немало строящихся объектов, и это касается многоквартирных и индивидуальных, а также рядных домов. Вторичный рынок тоже явно не в спячке. Т.е. среди потребителей и девелоперов по-прежнему преобладает позитивный настрой в отношении рынка жилья.

Тем не менее известный аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк считает, что ситуация неизбежно ухудшится, вопрос лишь в том, насколько сильно, и ДВ, скорее, разделяют его ожидания, нежели наоборот.

По образному выражению Тоомпарка, небо хоть и кажется голубым и безоблачным, как во времена предыдущего бума, но облака есть, и непонятно, что они несут – грибной ли дождик или шторм с грозой и градом.

Безусловно, ситуация сейчас сильно отличается от того, что происходило 10 лет назад. Сейчас рост цен далеко не столь головокружительный и куда как более обоснованный, учитывая приличные темпы роста реальной, т.е. скорректированной на инфляцию средней заработной платы, и беспрецедентно низкие процентные ставки по жилищным кредитам. Понятно, что такая комбинация делает жильё более доступным, и рынок естественным образом реагирует на увеличение спроса повышением цен и ростом предложения нового жилья.

Но нельзя не согласиться со специалистом, что, к сожалению, ситуация в экономике в целом повода для чрезмерного оптимизма не даёт.

Достаточно вспомнить, что Министерство финансов снизило прогноз по росту ВВП в этом году. Многие эксперты полагают, что в условиях слабого внешнего спроса и тревожных тенденций мировой экономики вряд ли можно ожидать продолжения роста внутреннего спроса, как и динамики повышения зарплат, которая неизбежно ухудшает конкурентоспособность нашего экспорта и инвестиционные возможности предприятий, поскольку рост зарплат опережает рост производительности. Тем самым, ситуация на рынке труда будет меняться в худшую сторону, скорее, рано, чем поздно.

Тем не менее, не видно и явного повода объявлять штормовое предупреждение. Что касается стоимости банковского финансирования сделок по покупке и строительству жилья, то здесь небо по-прежнему ясное, и никаких облаков не видно. По крайней мере, ещё год, пока Европейский центральный банк будет продолжать свою программу количественного смягчения, обеспечивающий ежемесячный приток 60 млрд. евро в финансовую систему, нет никаких оснований ожидать роста процентных ставок.

Понятно, что сектор недвижимости сам по себе играет очень важную роль и сам по себе способен стать локомотивом роста экономики. И нынешняя политика ЕЦБ направлена в том числе и на поддержку рынка жилья.

В то же время жилищные кредиты берут не на год и даже не на пять, а на 20-30 лет, в некоторых случаях и больше. Никто не возьмётся давать столь длинных прогнозов, и никто не знает, как и когда может измениться ситуация, в том числе и на рынке кредитования.

Одно можно сказать точно: ситуация будет меняться, цикличность экономики ещё никто не отменял. Но неопределённость на рынке – не повод для паники и отмены всех сделок.

Другое дело, что всегда стоит проявлять разумную осторожность и оставлять определённый запас на случай ухудшения ситуации, и это универсальное правило.

Для этого на сайтах банков сейчас есть очень удобные кредитные калькуляторы, которые позволяют провести своего рода стресс-тест, т.е. посмотреть, насколько изменится ежемесячный платёж по кредиту в случае изменения процентной ставки.

http://dv.ee/novosti/2015/09/30/ostorozhno-nedvizhimost

Tühjaks jäänud ja kasutuskõlbmatu koolimaja lammutatakse

30.09.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus tunnistab homsel istungil Lasnamäe linnaosas aadressil Punane tn 17 asuva koolihoone kasutuskõlbmatuks ning otsustab hoone maha kanda ja lammutada.

Tallinna linnale kuuluval ühiskondlike ehitiste maa otstarbega Punane tn 17 kinnisasjal pindalaga 18 630 m² asuv nüüdseks täielikult amortiseerunud koolihoone võeti kasutusele 1974. aastal.

Tallinna Linnavalitsuse 12. aprilli 2000 korraldusega anti Punane tn 17 hoone Tallinna Haridusameti valitsemisele ja Tallinna Paekaare Gümnaasiumi bilanssi. 22. jaanuaril 2015 otsustas Tallinna Linnavolikogu liita Tallinna Paekaare Gümnaasium Lasnamäe Gümnaasiumiga ja lõpetada Tallinna Paekaare Gümnaasiumi tegevus 1. septembriks 2015.

Seetõttu Tallinna linn Punane tn 17 koolihoonet õppetöö korraldamiseks enam ei vaja, liiatigi on Punane tn 17 hoone avalikuks kasutamiseks täiesti kõlbmatu – vee- ja kanalisatsiooni, elektri ning küttesüsteemid on amortiseerunud ning õpikeskkond ei vasta riikliku õppekava täitmise nõuetele.

Hoone lammutamise korraldab Tallinna Linnavaraamet.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Aasta puitehitise võistlus näitab kõrgetasemelist puidukasutust

30.09.2015 Tõnu Toompark

Aasta puitehitise võistlusele saab kandidaate esitada veel selle nädala lõpuni, eesmärgiga tõsta esile arhitektide, inseneride ja ehitajate võimekust kasutada puitu innovaatiliselt ja mitmekülgselt 21. sajandi ehitusmaterjalina.

Võistlusele laekunud tööde puhul hinnatakse nutikaid, kestvaid ja uudseid lahendusi puidu kasutamisel konstruktsioonis ja välis- ning siseviimistluses arhitektuurses, tehnilises ja ehituslikus mõttes.

„Puit on meile juba aastasadu omane ja tuttav kohalikku päritolu ehitusmaterjal, mida meie esivanemad on põlvest põlve parima äranägemise järgi uute oskuste ja tööriistade tekkides just meile omaselt kujundanud ja arendanud. Aasta puitehituse võistlusega otsitakse tänast panust puidu kui ehitusmaterjali kasutamise ja arendamise pikas ja jätkuvas traditsioonis,“ rääkis aasta puitehitise võistluse korraldaja Anni Martin.

Juba võistlusele esitatud kandidaadid on Anni Martini sõnul mastaabilt ja funktsioonilt eriilmelised ning teostuselt kõrgetasemelised. „Saladuskatet kergitades võin vihjata, et esitatud on mitu küla, ministeerium, sadamaid, eramuid ja väikehooneid, kauplusi ning büroomaju,“ avaldas ta ning rõhutas, et enam võiks kandidaate juurde tulla Lääne-Eestist ja Saaremaalt. „Saaremaa on varasemalt olnud väga tugevalt esindatud – eelmisel aastal valiti Saaremaal Kaarma vallas asuv Eikla küla seltsimaja aasta puitehitiseks,“ meenutas Martin.

Anni Martin rääkis, et hetkel pole veel ühtki objekti esitatud linliku kortermaja kategoorias ning täpsustas, et uusehitised on sobilikud osalema ka parima fassaadiauhinna kategoorias.

„Aasta Puitehitis 2015“ võistlusele saab ehitisi esitada kuni 4. oktoobrini. Võistlusel osalemiseks tuleb täita ankeet www.puuinfo.ee lehel. Võistlust korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Pärnumaal saab nurgakivi kuus miljonit eurot maksev loodussõbralik elamurajoon

30.09.2015 Tõnu Toompark

Pärnumaal, Paikuse vallas, Silla külas, Kiisa tee 1 ehitatavale Jõemänniku elamurajoonile toimus nurgakivi panek.

Sel aastal valmivad majad panevad aluse uuele tasemel eramajade kvaliteedis ja loodussõbralikkuses Pärnumaal.

Jõemänniku elamurajoon täidab tühja koha turul, kus on selge puudus kvaliteetsetest ja loodussõbralikest eramajadest. Uutesse elamutesse on rajatud vee-, kanalisatsiooni- ja elektriühendused ning need on varustatud kaasaegsete tehniliste lahendustega nagu õhk-vesi küttesüsteemid ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid. Samas paiknevad need keset rohelust, otse Reiu jõe kaldal ja vajavad toimimiseks vaid osaliselt põhivõrgus toodetavat elektrienergiat.

Elamurajooni on planeeritud 48 elamut, esimeses etapis ehitatakse 11 elamut.

Rajatavad ühekordsed elamud on 122 ruutmeetri suurused ja nende juurde kuuluvad 1400-2000 ruutmeetrised krundid. Majade hind jääb vahemikku 109000-123000 eurot.

Tavapärasele majade müügile lisaks pakub LVM Kinnisvara ka uudset koduvahetus võimalust Jõemänniku elamutele, kus korteriomanikud saavad oma vana kodu uue elamu vastu vahetada.

Jõemänniku elamurajooni arendajaks on P-Trucks OÜ ja müüjaks LVM Kinnisvara, ehitajaks Ardis Ehitus. Jõemänniku elamurajooni elamud on projekteerinud Pind OÜ.

LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvarafirma, kellel on esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares ning kelle teenuseid on kasutanud enam kui 30 000 klienti. Ettevõttel on hetkel müügis ligi 1200 kinnisvaraobjekti.

Projekti koduleht: http://www.lvm.ee/joemanniku

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek

29.09.2015 Tallinn.ee

Kuni 11. oktoobrini saavad kõik huvilised Mustamäe Linnaosa Valitsuses tutvuda Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneeringuga, üleval on ka näitus.

Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneering hõlmab 1,02 ha suuruse maa-ala, detailplaneeringu koostas OÜ Artes Terrae. Planeeringus määratakse Akadeemia tee 30 kinnistule ehitusõigus kuni nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ujula ning linnasaunaga spordi- ja vabaajakeskuse rajamiseks.

Lisaks on planeeringus antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

“Kaasaegne ujulaga spordikompleks on mustamäelaste ammune unistus,” ütles linnaosa vanem Helle Kalda. “Seda on näidanud kõik rahvaküsitlused, samuti möödunud sügisel toimunud arvamuspäev „Aita otsustada“, kus sündis linnaelanike ettepanek ehitada spordikompleksile lisaks ka saun. 19. septembril Männi pargis toimunud tervisepäeval said huvilised MLOV telgis tulevasele kompleksile ka ise pilgu peale heita, alates 25. septembrist on Mustamäe Linnaosa Valitsuse fuajees näitusena üleval tulevase kompleksi visioon, põhijoonis, liiklusskeem jm parameetrid. Loodame linnaosa elanike aktiivset huvi!”

Akadeemia tee 30 detailplaneering algatati 08.10.2014 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1487-k. Detailplaneering võeti vastu 09.09.2015 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1300-k. Planeeritav ala suurusega 1,02 ha asub Tallinnas Mustamäe linnaosas, Akadeemia tee, Eduard Vilde tee ja Ehitajate tee vahelisel alal. Piirkonnas on valdavalt kuni viiekorruselised elamud. Planeeritaval alal asub Tallinna linnale kuuluv sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistul olnud koolihoone on lammutatud. Kõrghaljastus kasvab krundi põhja- ja idaküljel. Detailplaneering on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu materjalidega saab 28.09–11.10 tutvuda tööpäeviti Mustamäe Linnaosa Valitsuses A.H. Tammsaare tee 135 esimese korruse teenindussaalis, esmaspäeval 8.15–18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15–17.00 ning reedel 8.15–16.00.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Arco Vara: Katusekorter – hea äri nii väikesele majale kui ka ehitajale

29.09.2015 Aivar Kaljulaid

Pööningukorruse väljaehitamine on majale tervikuna suhteliselt hea äri. Tavaliselt paneb ehitaja katusekorruse selle käigus majale uue katuse, teeb korda fassaadi ja trepikojad.

Väikesesse majja tuleb juurde ka elanikke, mis tähendab, et üldkulud lähevad väiksemaks, kuna need jagatakse rohkemate inimeste peale. Huvi katusekorterite ostmise vastu on olemas, kuid väiksemates, kahe-kolmekorruselistes majades. Suuremates ja kõrgemates majades, kus ei ole lifti, on katusekorruse müük keerulisem, kuna peab jala käima.

Kust alustada?

Ehituslik ekspertiis tuleb tellida kohe, kui tuleb idee katusekortereid teha. Samamoodi tuleb oma idee kohe kohaliku omavalitsusega läbi rääkida. Ei ole mõtet aega raisata, kui kohalik omavalitsus ei luba kortereid juurde teha või kui ei lubata teha täiendavaid aknaid.

Uute korterite lisandumisel tuleb parkimiskohti igal juhul juurde teha. Kui parkimist ei ole võimalik tagada nii paljudele, kui kohaliku omavalitsuse parkimise arengukava nõuab, on vaja korterite lisamiseks saavutada erikokkulepe.

Enne projekteerimist on soovitav välja selgitada, kas ning mis hinnaga saab konkreetse maja katusekortereid müüa. Ehitaja vaatab pööninguid selle järgi, kui palju müüdavat pinda ta sealt saab. Pööningut saab ehitajale pakkuda vaid siis, kui maja asukoht on atraktiivne ning katusekorrusel tekib piisavalt müüdavat pinda.

On väiksemaid ettevõtteid, mis otsivad oma inimestele pidevat tööd ja on seetõttu aeg-ajalt nõus ka madalama kasumiga, kuid osad ehitajad ootavad katusekorteritest 20%-ist ja suuremat tootlust. Selge on muidugi ka see, et suured kinnisvaraarendajad katusekortereid välja ehitama ei hakka.

Milles ja kuidas kokku leppida?

Loomulikult võivad korteriomanikud ja korteriühistu ka ise katusekortereid välja ehitada, kui nad on ehituse ja kinnisvaraarendusega varem kokku puutunud. Väikestes majades, kus korteriomanikud tunnevad tihti üksteist, kiputakse tegema suulisi kokkuleppeid ja võib juhtuda, et aktiivsemad korteriomanikud laiendavad oma elamist pööningule n-ö teiste arvelt. Tean juhtumit, kus pööningu kasutuselevõtu eest lubati kogu maja korda teha, kuid tegelikkuses vahetati välja vaid katus. Selle maja fassaad ja trepikoda on siiani remontimata ning ilmselt jääbki nii, sest notariaalset kokkulepet kõigi korteriomanikega ei sõlmitud ning tähtaegu paika ei pandud.

Ehituslepingusse oleks tööde ning tähtaegade kõrval mõistlik kirja panna ka see, et kui konstruktsioonide avamise käigus ilmneb varjatud puudusi, tuleb ehitajal need kõrvaldada. Ehituslepingus olevad lubadused tuleb kinnitada notariaalselt. Korterite lisandumine võib tähendada vajadust vahetada välja kogu maja kommunikatsioonid, kuna olemasolevad tehnosüsteemid ei suuda muidu kortereid teenindada.

Kui katusekorruse väljaehitajaks tehakse kokkulepe ehitusettevõttega, ajab see firma tavaliselt kõik load ja muud vajalikud asjad ise korda. Ehitustegevust võib alustada alles siis, kui on olemas projekt ja saadud vajalikud kooskõlastused. Lepingu teine osapool peaks kooskõlastuste olemasolu ka kontrollima.

Katusekortereid võiks müüma hakata koos ehitustööde alustamisega. Juhul, kui inimene ostab korteri eluasemelaenuga, peab ta arvestama, et pangad nõuavad uute korteritega majale kasutusluba. Katusekorteri ostuks saab eluasemelaenu, kuid pangad annavad siis tähtaja, millal peab maja kasutusloa saama.

KOMMENTAAR

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Katusekorterid sobivad eelkõige ajaloolise või miljööväärtuslikku piirkonda. Need majad võivad olla nii puit- kui ka kivimajad, näiteks Stalini-aegsed hooned. Need korterid on sihtgrupile, kellele meeldivad ebatavalised ruumilahendused.

Välja ehitamata pööningukorrust saab müüa, kuid sellisel kujul ei ole korteritele reeglina ostjaid. Katusekortereid peaks müüma vähemalt valge karbi kujul, sest tuleb müüa emotsiooni. Maja korteriomanikud ja korteriühistu võivad kinnisvaraarendajaks hakata, et katusekorterid välja ehitada, kuid küsimus on, kas ja kuidas saavad nad finantseerimist. Kommertspangad ei anna nii väikeste asjade arendamiseks laenu või soovitakse suurt omafinantseeringut.

Katusekorteri jaoks on kivikatus ilmselt kõige parem. Bituumenist rullmaterjalide puhul peab jälgima, kui kaua katus veel vastu peab, sest rullmaterjalid kestavad kõige lühemat aega. Korteriomanik ei pea küll läbilaskvat katust vahetama, aga kannatab kõige rohkem, kuna elab otse katuse all. Läbilaskva katuse vahetab küll korteriühistu, aga kui katus ei pea sooja, ei hakata seda sellepärast veel katust ümber tegema. Nii jääb see ilmselt aastateks või aastakümneteks.

Maja otsaakende puhul on ruumi valgustus korras. Vintskapiga aknad valgustavad ruume samuti päris kenasti ja neist saab välja vaadata. Katusega ühes tasapinnas aknad on kõige halvem variant, sest puudub vaade ning sageli lasevad need läbi vihmavett.

Infoks katusekorteri ostjale:

Plussid:

Tavaliselt on katusekorterist hea vaade.
Värskem õhk ja rohkem valgust, suurem privaatsus.
Keegi ei trambi sinu korteri kohal.
Kasulikku pinda mõõdetakse 1,6 ruutmeetri kõrguselt, mis tähendab, et korteris on tavapärasest rohkem õhku ja ruumi panipaikadeks, mille eest ei tule ruutmeetripõhiseid kommunaalmakseid maksta.

Miinused:

Kaldus seinad, müra ja ilmast sõltuv temperatuur. Kui katus on halvasti soojustatud, on talvel külm ja suvel kuum.
Plekkkatuse puhul võib kosta läbi vihma trummeldamine ja tuule ulg. Valtsplekkkatuse puhul võib lisanduda tormituulest tekkiv kolin.
Enamasti puudub lift ja mööbel on vaja üles tassida. Ise on vaja kogu aeg üles-alla käia. Lisaks tuleb sisustamist alustada juba koos projekteerimisega, kasutada oma pead ja rohkem otsida või tellida isegi erilahendusega mööblit.
Pikematel inimestel on katusekorteris elada ebamugav.

Mida ostja peaks jälgima?

Kas majal on kasutusluba ja notariaalne kasutuskord. Notariaalse kasutuskorraga jagatakse üldkasutatavates ruumides asuvaid panipaiku ja õues olevaid parkimiskohti. Nende kasutamise õigust saab osta ja müüa vaid koos korteriga, mitte eraldi.

Kuidas arvestatakse katusekorteri üldpinda. Paljud katusekorterite müüjad näitavad pakkumises põrandapinna suurust, mis ei ole õige. Üldpinda tuleks mõõta 1,6 m kõrguselt, nagu seda tehakse inventariseerimisel.

Kas katus on korralikult soojustatud. Kui tuvide käimine plekkkatusel läbi kostab, on katus halvasti soojustatud. Et plekkkatuse all on kuulda vihma trummeldamist ja plekk kipub tuulega kolisema, on soovitav katusekorterit vaatamas käia vihmase ja tuulise ilmaga.

Tasub teada

Kui palju olemasolevate korterite väärtus pööningu väljaehitamisega tõuseb, on raske öelda, sest mängu tulevad pisiasjad. Üldjuhul annab katusekorterite väljaehitamine koos katuse vahetamise, fassaadi kordategemise ja trepikodade remontimisega kogu majale juurde eelkõige emotsionaalset väätust, tõstab inimeste rahulolu oma elukeskkonnaga ning lihtsustab ostja leidmist.

Kinnisvarahindajate ja eluasemelaenu andvate pankade silmis tõstab hoone põhjalik renoveerimine koos kommunikatsioonide rajamise või asendamisega korterite väärtust kuni 40%. Kui korda on aga tehtud vaid katus, fassaad ja trepikojad, annab see teiste samaväärsete korteritega võrreldes hinnas juurde 15-20%.

Reaalne elu näeb välja nii, et omanikud küsivad korterite eest oluliselt kõrgemat hinda juba ammu enne seda, kui katusekorterite väljaehitamiseks vajalikud notariaalsed kokkulepped sõlmitakse ja maja renoveerimistööd üldse lahti läinud on.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tüüpilised Tartu korteriostjad on Annelinnast lahkuvad pered

29.09.2015 Tõnu Toompark

Augustis toimus Tartu korteritega 166 tehingut, mida on 39,5% rohkem kui aasta tagasi.

Tüüpilised Tartu korteriostjad on Annelinnast lahkuvad pered või töötavad noored, aga ostjateks on ka üliõpilased, nende vanemad ja väikeinvestorid, kes omandavad kortereid väljaüürimiseks.

Need üliõpilased, kes suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad, kuna Tartu ühe- ja kahetoaliste korterite üürihinnad ulatuvad juba 250-450 euroni kuus.

Kortereid otsitakse ja ostetakse kõige enam Tartu kesklinnas, Veerikul, Ülejõel, Tiigi, Kuperjanovi tänaval ning Pärna alleel. Eelistatuimad on ühe- ja kahetoalised korterid.

Annelinnas müüvad lastega pered 4-toalisi kortereid, et kolida elama oma majja, kus elukeskkond on lapsesõbralikum. Väga nõutud on kõikides linnaosades korralikult renoveeritud korterid, millele leitakse ostja vahel isegi ainult mõne avalikus müügis oleku päevaga.