Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Targa linna projekti tutvustatakse elanikele

09.05.2016 Tartu.ee

Teisipäeval, 10. mail kell 17.30 tutvustatakse Tartu ülikooli raamatukogus SmartEnCity projekti, mis toetab Tartu kesklinna piirkonnas paiknevate nõukogudeaegsete kortermajade energiasäästlikuks renoveerimist. Infokoosolekule oodatakse osalema pilootalale jäävate kortermajade ühistute esindajaid ja elanikke.

„Alates veebruarist oleme mitmete Tartu nutika linnaosa projekti investeeringute elluviimist põhjalikult ettevalmistanud ning nüüd on võimalik plaane huvilistele lähemalt tutvustada. Infokoosolekul soovime korteriühistud kurssi viia eelseisvate renoveerimisvõimalustega ning muude seonduvate tegevustega,” rääkis projektijuht SA Tartu Teaduspark juhatuse liige Raimond Tamm.

Koosolekul on kõne all renoveerimistoetuse taotlemise tingimused, kavandatavad toetussummad ning renoveerimise eeldatav tehniline lahendus ja maksumus. Räägitakse renoveerimise mõjust energiatarbimisele, majade sisekliimale ning kuludele. Tutvustatakse täpsemalt, milliseid targa kodu lahendusi renoveeritud hoonetes pakutakse ning millised on mõtted seoses majade välisfassaadide kujundamisega. Ühistuid informeeritakse edasistest tegevustest ning projekti elluviimise ajaplaanist.

Tartu osaleb kogu Euroopas ainulaadses suurprojektis SmartEnCity, mille käigus saab 50-60ndatel ehitatud kortermajade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa. Projekti pilootala hõlmab peamiselt Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri tänavate piirkonda. Nutikas linnaosa sisaldab peale hoonete energiasäästlikuks renoveerimise ning targa kodu rakenduste ka uuenduslikke lahendusi kaugküttes, transpordis, tänavavalgustuses, taastuvenergia kasutamises ning elanike kaasamises ja teadlikkuse suurendamises.

Nutikasse linnaossa tulevad elektriautode laadimispunktid ning elektriautode ja -jalgrataste rendipunktid.

Tartu linna Eesti partnerid nutika linnaosa projektis on Tartu Regiooni Energiaagentuur, Balti Uuringute Instituut, Smart City Lab klaster, Tartu Ülikool, Telia Eesti AS, AS Fortum Tartu, Cityntel OÜ ning Takso OÜ. SmartEnCity projekti partnerlinnad Euroopas on lisaks Tartule veel Vitoria-Gasteiz (Hispaania) ja Sønderborg (Taani). SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ ning tegevused on kavas ellu viia kolme ja poole aasta jooksul. Eesti partnerid saavad projekti elluviimiseks kokku toetust 8,2 miljonit eurot.

Projekti SmartEnCity peamine eesmärk on ellu viia targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis inspireeriks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ning oleks hiljem erinevates Euroopa linnades rakendatav.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tartu arutab linna uut üldplaneeringut

09.05.2016 Tartu.ee

Täna, 9. mail kell 17 toimub Tartu linna üldplaneeringu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustav avalik arutelu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruumis (Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303).

Eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga on võimalik tutvuda kuni 29. maini 2016 Tartu infokeskuses raekojas ning Poe ja Küüni tänava nurgal paiknevatel stendidel. Arvamusi ja küsimusi oodatakse 29. maini 2016 e-postiga aadressil lpmko@raad.tartu.ee või tavakirjaga (Tartu Linnavalitsusele, Raekoda, Tartu 50089). Eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimub neljapäeval, 30. juunil kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruumis (Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303).

“Uue üldplaneeringu eskiisis on jätkatud kesklinna üldplaneeringu loogikat, et Tartut hoiab toimimas tugev kesklinn, ülejäänud funktsioonid on kontsentriliselt selle ümber. Uues üldplaneeringus väheneb elamumaade osa ja kasvab rohealade ning ettevõtlusmaade osakaal. See on realistlik vaade meie rahvastiku juurdekasvule ning peaks pakkuma võimalusi mitmekesistada majandustegevust, et tagada rohkem töökohti tartlastele,” kommenteeris abilinnapea Jarno Laur.

Võrreldes kehtiva planeeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni hoonestamata aladel. Olulisel kohal on ka linna ja lähiregiooni sidumine. Uus linna üldplaneering võimaldab paindlikumat maakasutuse käsitlemist ning selgemini on välja toodud linna ruumilise arengu suundumused.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. “Tartu uus üldplaneering on hea võimalus tartlastel oma linna arengus kaasa rääkida. Juba eskiisi koostamisel kaasasime Tartu teadlasi, ettevõtjaid ning tegime koostööd asumiseltside ja paljude teiste huvirühmadega. Eskiisi avalikustamisel loodame tagasisidet laiema üldsuse poolt,” lisas Laur.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati 2014. aasta detsembris. Planeeringuala suurus on u 39 km2 – kogu Tartu linna haldusterritoorium.

Üldplaneeringu info: http://tartu.ee/uldplaneering

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinna Energiaagentuur korraldab seminari korterelamute tervikrekonstrueerimisest

09.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna Energiaagentuur korraldab 17. mail kell 13.00 Rävala pst 8 saalis seminari, kus tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja EstKonsult OÜ poolt koostatud juhendmaterjale korterelamute tervikrekonstrueerimiseks.

Seminaril antakse TTÜ teadlaste ja inseneride viimase aja uuringute alusel igakülgne ülevaade korterelamute tervikrekonstrueerimise tehnilistest lahendustest, tasuvusest ning elamute rekonstrueerimisel üles kerkivatest probleemidest, sealhulgas üldkoosoleku otsuse vormistamisest, finantseerimisvõimalustest jms.

Seminaril tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja EstKonsult OÜ poolt koostatud juhendmaterjale korterelamute tervikrekonstrueerimiseks. Tallinna Energiaagentuur andis juhendmaterjalid välja trükisena, mida on korteriühistutel võimalik seminaril ka saada. Seminaril toimuvad ettekanded välispiirete soojustamisest, kaasaegsetest ventilatsioonilahendustest ning esmakordselt korteriühistutele ka soojustuse õhekrohvi valiku teemal.

Samuti käsitletakse korterelamu tervikrekonstrueerimise majandusliku tasuvusaega koos täna saadaolevate toetustega. Antakse ülevaade toetuste saamise tingimustest, pangapoolsetest finantseerimise võimalustest. Selgitatakse kuidas tuleb läbi viia korteriühistu üldkoosolek ja vormistada otsus elamu tervikrekonstrueerimiseks. Peale otsuse vastuvõtmist on vaja järgmise sammuna koostada rekonstrueerimise projekt ja korraldada hange – ka nende teemade kohta on ettekanne.

Tallinna Energiaagentuur on seisukohal, mida toetavad kõik eksperdid, et kui me investeerime korterelamutesse, siis parima majandusliku tulemuse ja korterites nõuetekohase tervist hoidva sisekliima saavutame ainult elamute tervikrekonstrueerimisega. Maja eluiga, tänu tervikrekonstrueerimisele, pikeneb aastakümneid. See on meie tänases majandussituatsioonis ja palgataseme juures ülioluline.

Seminarile on oodatud korteriühistute juhid, projekteerijad, arhitektid, energiaaudiitorid, tehnilised konsultandid, omanikujärelevalve tegijad, ehitusinsenerid ning teised, kes soovivad panustada jätkusuutlikku säästva energia arengusse Tallinnas.

Seminari päevakorraga tutvuda ja registreeruda on võimalik Tallinna Energiaagentuuri kodulehel:http://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/Seminar-korterelamute-rekonstrueerimisest

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Goodson & Red 2016 Q1: Turuülevaade

09.05.2016 Tõnu Toompark

Tallinna ja kesklinna kinnisvaraturg

Laenuturg soosib kinnisvaraturul tehingute tegemist. Tuge pakuvad nii kasvav laenukäive kui soodne intressimäär
Tarbijakindlus on teinud tagasilöögi, kuid kinnisvaraturgu ei ole see mõjutanud
Korteritehingute arv püsib kõrgel, hinnad on püsinud stabiilsena viimased viis kvartalit
Uute korterite müüki lisandumine ei ole tekitanud ülepakkumist, kõik müüki tulnud korterid leiavad ostja

Laenuturg

Laenude käive

Eesti panga andmetel oli 2016 I kvartali eluasemelaenude käive 200 miljonit eurot. Eluasemelaenude käive jätkab tõusu, kuid seda aeglustuvas tempos. 2016 I kvartali eluasemelaenude käive oli aastatagusest 5,3% enam, mis on viimase viie aasta madalaim kasvunumber. Varasemalt on laenukäibe suurenemine olnud aasta baasil 10-34%.

Laenukäibe senise kiire tõusu taga on olnud jätkuv tehingute arvu suurenemine, samuti kinnisvara kallinemine. Oma osa on aktiivsel uusarendusel, kus keskmisest kallimate tehingute finantseerimiseks kulub enam laenuressurssi.

Laenude väljastamise juures võime täheldada teatavat vastukäivust. Ühest küljest soovivad pangad laene välja anda. Teisalt baseerub laenude menetlemine järjest konservatiivsematel printsiipidel, kus nii laenuvõtjat kui tagatisvara hinnatakse järjest karmimate kriteeriumide alusel. Näitena olgu siin toodud tõsiasi, et Swedbank on hakanud uusarenduste korterite ostjatelt küsima vara väärtuse eksperthinnangut. Üsna tõenäoliselt on teisedki pangad selle nõudega peatselt järgi tulemas.

Laenu taotlemise protseduur on seeläbi minemas küll pikemaks ja kallimaks, kuid eelkõige soodsast intressimäärast lähtuvalt võib öelda, et laenuturg pigem soosib kinnisvaratehingute tegemist.

Laenude jääk

Eesti eluasemelaenude jääk oli Eesti Panga andmetel 2016 I kvartali lõpu seisuga 6,36 miljardit eurot. See ületab juba 2008. aasta laenujäägi tippu, mis toona oli 6,21 miljardit eurot.

Aastataguse ajaga võrreldes on laenujääk kerkinud 4,4%. Võrreldes laenujäägi suurenemist majanduskasvuga näeme, et laenujääk kasvad kordades kiiremini. Kui aga laenujäägi muutust võrrelda palkade kogusumma muutusega, on tegemist võrreldavas suurusjärgus oleva kasvuga.

Eraisikute laenujääk ehk laenukoormus on hakanud suurenema – mõõdame me seda sisemajanduse kogutoodangu või palkade kogusumma suhtes. Tänaste hinnangute alusel ei ole laenukoormus selline, mis annaks märku ülekuumenemisest ja peaks seeläbi muret tekitama. Seega võib öelda, et laenukoormuse poole pealt võetuna ei ole kinnisvaraturul olulisi piiranguid, mis takistaksid tehingute tegemist.

Euribor, intressimäärad ja riskimarginaalid

Eluasemelaenude intressimäär oli 2016 märtsis Eesti panga andmetel 2,24%. Intressimäär on samal ülimadalal tasemel nüüdseks püsinud juba üle kolme aasta. Madalate intressimäärade taga on miinusesse kukkunud euribor. 2016. a aprilli seisuga oli valdav baasintressimäärana kasutatav kuue kuu euribor -0,138%.

Eeldades, et intressimäära ja seega euribori tõusu eeldus on kiirem majanduskasv ja tekkiv inflatsioon, peab laenuraha kallinemist eeldades olema parandamatu optimist. Pigem on tänased intressimäärade muutuste prognoosid samad, mis viimase viie-kuue aasta jooksul – eeloleva paari aasta jooksul näeme ülimadalaid intressimäärasid ja selle järel paari aasta jooksul madalaid intressimäärasid.

Tarbijabaromeeter

Tarbijakindlus on konjunktuuriinstituudi andmetel 2016. aasta alguses teinud märgatava kukkumise, aprillis siiski on kindlustunne pisut paranenud. Kindlustunde vähenemise taga on tarbijate suurenenud kartus töötuks jääda. Tallinnas-Harjumaal on siiski tööpuuduse näitaja madal ja praktikas on tegemist pigem tööjõu puudusega kui tööpuudusega.

Siiani ei ole tarbijakindlust, ammugi tarbija käitumist kinnisvaraturul mõjutanud n-ö suur pilt. Maailma majandusest ja poliitilisest olukorrast tulenevalt on hulk riskitegureid, mis näitavad järjest enam pingestumist. Paraku ei paista kusagilt positiivseid lahendusi, mis võiksid võtta maha riske, mis tulenevad näiteks Venemaa agressiivsest käitumisest, Kreeka majandusprobleemidest või Suur-Britannia Euroliidust lahkumise plaanidest.

Korterite ostu-müügitehingud

Korteriturg üldiselt

Maa-ameti andmetel tehti 2016 I kvartalis Tallinnas 2059 korteritehingut. Vaatamata makromajanduslikele riskidele on korteritehingute arv järjest kasvamas. 2016 I kvartali tehingute arv ületas aastatagust 6,6% võrra, mis näitab siiski kasvu aeglustumist.

Tehingute arvule analoogselt on hoo maha võtnud korteritehingute keskmine hind. Viimase viie kvartali jooksul on Tallinna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind olnud 1550 +/-10 eurot. Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 2016 I kvartalis 1555 €/m², mis on aastatagusest napi 0,7% võrra enam. Sisuliselt võime öelda, et korteritehingute keskmine hind on jäänud paigale püsima.

Kuigi Tallinna korteritehingute hind on viimase aasta jooksul püsinud praktiliselt muutumatuna, on linnaosades siiski aset leidnud suuremaid muutuseid nii tõusu kui languse suunas.

Korteriturul annavad tooni uusarendused. Enamasti toob uus korter turule ostja endise eluaseme, mis suurendab kogupakkumist. 2014. aasta esimeses pooles müüjaturust ostjaturuks pöördunud Tallinna korteriturg on samas olukorras tänaseni. Konkurents on tihe ja iga tehingu nimel tuleb kinnisvaramüüjatel võidelda.

Kesklinna korteriturg

Tallinna kui terviku stabiilse korterituru kõrval leiavad kesklinnas aset suuremad muutused. Tallinna kesklinna korteritehingute arv oli 2016 I kvartalis 343, mis on eelmise aasta analoogsest näitajast koguni 26% vähem. See on sama tehingute arvu tase, mis neli aastat tagasi ehk 2012 I kvartalis.

Raske on välja tuua põhjust, miks on tehingute arv vähenenud. Osalt võib tehingute arvu kukkumise taga olla mullune kõrge võrdlusbaas, mil sõlmiti mitme suure kesklinna luksusprojekti asjaõiguslepinguid.

Teisalt tõstatubki siin korterituru kui terviku oluline riskikoht: kas senine korteritehingute järjepidev kasv on jätkusuutlik ja kas on tegureid, mis võivad tehingute arvu vähendada?

Üldjuhul liiguvad korterite hinnad tehinguarvu muutuste järel. Tallinna kesklinna 2016 I kvartali keskmine korteritehingu hind oli maa-ameti andmetel 2121 €/m², mis on eelmisest aastast 1,7% vähem.

Viidates veel korra aastatagusele kallite korterite asjaõiguslepingute sõlmimisele ei pea paariprotsendilises hinnalanguses veel tonti nägema. Pigem on tegemist statistilise korrektuuriga, mis on tingitud tehingute struktuuri muutusest.

Uusarendused

Tallinna uusarenduste turg on vägagi aktiivne ja seda nii pakkumise kui nõudluse poole pealt. Uusi korteriprojekte tuleb järjest juurde. Seejuures on lisanduvate projektide näol paljus tegemist keskmisest suuremate ehk üle 20 korteriga projektidega.

Aprilli lõpu seisuga oli Tallinnas pakkumisel kokku 2287 uusarenduse korterit, millest 902 asusid kesklinnas. Aastataguse ajaga võrreldes on korteripakkumine kasvanud 5% võrra. Uute korterite keskmised pakkumishinnad püsivad aastatagusel tasemel. Aprillikuine uute korterite keskmine pakkumishind oli 2375 €/m².

Vaatamata kasvanud pakkumiste arvule ei ole pakkumishindades otsest langust näha. Küll on suurenenud klientidele pakutavate soodustuste hulk. Küll pakutakse uute korterite ostjatele rahalist soodustust, kommunaalkulude tasumise võimalust, nelja aasta peale pikenenud garantiid, tasuta kööke või panipaika-parkimiskohta kauba peale.

Lai pakkumiste hulk erinevates piirkondades ja hinnaklassides ning kinnisvaraarendajate aktiivne turunduskommunikatsioon aitavad tehingute arvu hoida kõrgel. Mõningase liialdusega võime üldistavalt öelda, et kõik uued projektid müüakse ära ja n-ö seisvaid projekte pakkumises praktiliselt pole.

Kuigi müügitempod on kasvanud käsikäes pakkumiste arvuga tuleb kõikidel kinnisvaraarendajatel iga müügitehingu nimel võidelda, sest konkurents on tihe.

Prognoosid

Laenuturul näeme lähemate aastate jooksul soodsat intressimäära ja pankade jätkuvat valmidust uusi laene välja anda
Korteriturul väheneb tehingute arv, kuid seda tagasihoidlikul määral, korterite hinnad jäävad püsima tänasel tasemel, kui just ei toimu olulist muutust tehingute struktuuris
Uusarendusi tuleb turule jätkuvalt juurde, hinnad püsivad tänasel tasemel, kuid tiheda konkurentsi tõttu suureneb klientidele pakutavate soodustuste hulk

Üüriturg

Üürikorterite pakkumine kasvab, see pikendab väljaüürimisele kuluvat aega
Üürihindadel tõusuruumi ei ole, sest konkurents hoiab hinnatõusu maas
Konkurents on tihenenud eelkõige kallimate ja parema kvaliteediga korterite sektoris

Tallinna üürikorterite pakkumiste arv püsib aastatagusel tasemel. Aprillis 2016 pakuti portaali KV.EE andmetel Tallinnas üürile 2194 korterit, mis on vaid 4 korteri võrra enam kui aasta tagasi.

Pakkumiste arv siiski ei peegelda päris hästi tunnetuslikku üüripakkumise tihenemist. Juba 2015. aasta lõpust paistab üüripakkumise konkurentsi tihenemine ja ülepakkumine mõningates sektorites. Näiteks on kesklinna ja kesklinna lähistel asuvate kahetoaliste korterite pakkumine suhteliselt lai. See on omakorda kaasa toonud väljaüürimise perioodi pikenemise ja nii omakorda surve hindadele.

Pakkumise laienemise taga on taas aktiveerunud üüriinvestorid, kes soetavad väljaüürimiseks valdavalt ühe- ja kahetoalisi kortereid, mis seni on olnud parima likviidsusega. Olukorras, kus uusarendus on vägagi aktiivne ja seda eriti kesklinna piirkonnas, on üüriinvestorid raha paigutamas kesklinna uutesse korteritesse.

Üürihindade tõusulootust on üsnagi riskantne prognoosida. Pigem on tänases pakkumiste arvu kasvu olukorras mõistlik prognoosida stabiilseid hindu. Vaadates, kuidas korterite ostu-müügihinnad ja üürihinnad on käinud käsikäes, ja kuidas ostu-müügihinnad on stabiliseerunud, ei ole veel põhjust peljata üürihindade langust.

Üürihinnad võivad siiski langeda, kuid seda üksikjuhtumite puhul, kus vara on näiteks läbi amortiseerumise väärtust kaotanud või on minevikus õnnestunud sõlmida üürileping turutasemest kõrgema hinnaga.

Prognoosid

Üüriturul konkurents tiheneb, sest väikeinvestorid toovad järjepanu pakkumist juurde
Üürihinnad liiguvad paralleelselt ostu-müügihindadega ja püsivad tänasel tasemel
N-ö tavapärasele ühe-kahetoalise korteri väljaüürimise turule sisenemine ei pruugi pakkumise kõrge arvu tõttu olla kõige mõistlikum

Prognoos

Eluasemelaenude turg on aktiivne. Riskid n-ö suure pildi juures on küll märgatavad ja järjest kasvamas, kuid Eesti sisemajanduslike tegurite baasilt ei ole laenuturg tegur, mis peaks kinnisvaraturgu pidurdama. Õigem on öelda, et laenuturg soosib tehingute tegemist, kuid kriteeriumid laenude väljastamiseks on sellised, mis hoiavad olukorra ülekuumenemisest kaugel.

Tarbijakindlus on heal tasemel, kuid viimase poole aasta jooksul siiski vähenenud. Tarbijakindluse langusele vaatamata on kinnisvaratehingute arv kõrge. Olukorras, kus ettevõtete vähenenud investeeringute tingimustes on pigem oodata tööpuuduse mõningat suurenemist ja omakorda selle tõttu mõningat palgakasvu aeglustumist, või prognoosida tarbijakindluse halvenemist.

Korteriturg on aktiivne ehk tehingute arv on kõrgel tasemel. Kõrge tehingute arv ei ole tavapärasel moel hindu ülespoole ajanud. Olukorras, kus pakkumine on väga lai ja konkurents leiab aset paljus hindade tasemel, on jätkuvat hinnatõusu alusetu oodata. Pigem poleks ime, kui näeksime üksikute projektide puhul hindade alandamist, kuid seda esmalt projektide juures, kus esmane hinnaootus on olnud reaalsusega mittevastav. Kogu turule tänastes tingimustes, kus ostjad on turul ehk tehingute arv kõrge, ei peaks langust ootama.

Üüriturg jätkab aktiivsena ja seda nii pakkumise kui nõudluse poole pealt. Üürileandjad toovad väikeses mahus, kuid pideva voona turule uusi kortereid. Üüriinvesteeringute teravik on vanemate korterite turult suundunud rohkem uuema ehk kallimate ja parema kvaliteediga pakkumise loomisse.

Üüriinvesteeringute tegemise üks kaalutlus on sageli madalad intressimäärad ja kinnisvarainvesteeringu hoiusele alternatiiviks olemine. Samas on Eesti üüriäri ajast-aega põhinenud paljus mitte üürirahavool, vaid vara väärtuse kasvul. Olukorras, kus vara väärtuse kasvuprognoosid on tagasihoidlikud, seab see kahtluse alla üüriärisse sisenemise otstarbekuse.

Üüriturul on märke ülepakkumisest. Massiivsest liigpakkumisest ja olulisest hinnasurvest täna veel rääkida ei saa. Kas midagi sellist peaks tulema, sõltub juba üüriinvestorite järgnevast käitumisest, kas pakkumist tuuakse inertsist turule juurde või jäädakse ootama olemasoleva absorbeerumist.

Makromajanduslikud tegurid ja mõjurid väljastpoolt Eestit pole sugugi sedavõrd rõõmsates toonides, kui Eesti näitajad, mis viitavad pigem aktiivsele ja vägagi aktiivsele kinnisvaraturule. Turg on küll aktiivne, st tehingute arv on kõrge, kuid ülekuumenemisest siiski rääkida ei saa. Just maailma majanduslikke ja poliitilisi tegureid silmas pidades tuleb nentida, et määramatust on palju ja see teeb prognoosimise äärmiselt keeruliseks. Lähtudes püsivast väliskeskkonnast ja Eesti siseriiklikest teguritest võib ennustada kinnisvaraturu mõningat jahtumist, kus tehingute arv tõmbub pisut tagasi ja hinnad püsivad paigal.

Technopolis Ülemiste AS maksab 1,8 miljonit eurot dividende

09.05.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste City ärilinnakut arendava Technopolis Ülemiste ASi nõukogu võttis vastu otsuse maksta aktsionäridele 2015. aasta kasumi arvelt dividendideks 1 770 976 eurot ehk 0,69 eurosenti aktsia kohta.

„Technopolis Ülemiste ASi pikaajaline strateegia on maksta omanikele äritegevuse kasumist igal aastal välja 40%. Ettevõtte käive oli möödunud aastal 11 miljonit eurot ning puhaskasum 6 542 886 eurot,“ kommenteeris Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov.

2015. aastal maksis Technopolis Ülemiste AS aktsionäridele 2014. aasta puhaskasumist dividende 0,0056 eurot aktsia kohta kogusummas 1 432 576 eurot ning 2014. aastal vastavalt 0,0037 eurot aktsia kohta kogusummas 951 564 eurot.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ober-Haus: Baltimaade hinnaindeks 04/2016

09.05.2016 Tõnu Toompark

Apartment prices in Vilnius increased by 0.6% to 1,352 EUR/sqm in April 2016. During a year apartment prices in Vilnius increased by 4.6% and since the last lowest price level in May 2010, apartment prices are higher by 17.1% (by 198 EUR/sqm). In January-April 2016, the number of apartment transactions in Vilnius (3,294 transactions) increased by 19% compared with January-April 2015.

In April 2016, apartment prices in Riga increased by 0.3% to the average price of 1,068 EUR/sqm. Over the past 12 months, the average apartment price has increased 1.9% (in March 2016, the annual increase of apartment prices was 1.7%). Since the last lowest price level in October 2009, apartment prices are higher in Riga by 25.7%, still apartment prices are 54.0% lower than at their highest level in the middle of 2007.

The average apartment price in Tallinn increased by 2.1% to 1,590 EUR/sqm in April 2016, which means that annual increase is 1.9%. In total there were 2,815 apartment transactions in January-April 2016 in Tallinn, which is 3% more than in January-April 2015.

Ober-Haus-Baltic-Apartment-Price-Index-April-2016

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KredEx käendas esimeses kvartalis 524 eluasemelaenu

06.05.2016 Tõnu Toompark

Esimeses kvartalis väljastasid pangad 524 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 32,5 mln eurot. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht esimeses kvartalis keskmisena 16,2% (2015. a. I kv 13,6%).

Esimese kvartali lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 39,7 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas esimeses kvartalis 235 noort peret 1,9 mln euro ulatuses, 287 noort spetsialisti 2,5 mln euro ulatuses ning 2 veterani 20 200 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli esimeses kvartalis 61 965 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (40%), Harjumaal (15%) ja Tartus (9,5%). Üldse ei ole käendust kasutatud Hiiumaal ning kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Põlvamaal (0,6%), Läänemaal (0,7%) ja Järvamaal (0,9%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (85%) ning elamu ostuks (14%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast, alates millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 25 331 leibkonda, kellest 14 795 on noored pered, 10 824 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ning 33 veteranid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Odav nafta alandab hinnataset ka eelolevatel kuudel

06.05.2016 Rasmus Kattai

Hinnataseme langus tuleb endiselt peamiselt energia odavnemisest
Teenuste hinnad tõusevad, peegeldades palga- ja inflatsioonisurvet Eestis
Tarbekaupade hinnad pole sissetulekute ja nõudluse kasvule reageerinud
Tarbijakorv hakkab kallinema aasta teisel poolel

Statistikaameti teatel oli tarbijakorvi hinnatase aprillis sama nagu ka kuu varem, kuid eelmise aasta aprilliga võrreldes oli kaupade ja teenuste keskmine hind 0,8% madalam. Ka euroala riikide keskmine aastane hinnamuutus oli aprillis negatiivne, ühtlustatud tarbijahinnaindeksi järgi langesid hinnad euroalal aastaga 0,2%.

Eesti tarbijahindade langus kajastab peamiselt eelmise 12 kuu jooksul toimunud nafta odavnemise järelmõjusid: 2015. aasta aprillis maksis toornafta barrel maailmaturul 65 dollarit, tänavu ulatus selle hind 43 dollarini. Alates jaanuari keskpaigast on nafta hinnatase järjepidevalt tõusnud ning mootorikütuse hinnad tanklates on selle ajaga kallinenud 9%. Veebruaris jõustusid kõrgemad kütuseaktsiisid, mis andis aasta esimestel kuudel osa kütuste hinnatõusust.

Ilma energiata ulatus tarbijahindade inflatsioon aprillis 0,6%ni. Toiduainete hulgas kallineb peamiselt alkohol. Puu- ja köögiviljade hinnad on sel aastal olnud tavapäraselt heitlikud – kiire hinnatõus aasta esimestel kuudel pöördus aprillis languseks. Suure osa tarbijahindade languse süvenemisest aprillis andiski juurviljade odavnemine. Teist aastat järjest on odavnenud ka piima- ja lihatooted, mis moodustavad tarbijate toidukorvist kolmandiku. Piima kokkuostuhind Euroopa Liidus on edasi langenud ning ka maailmaturul pole hinnalanguse peatumisest seni veel selgeid märke.

Eesti sisemajanduse olud tingivad teenuste kallinemise, sest palgaväljamaksed on sel aastal kasvanud keskmiselt umbes 6% ning tööpuudus vähenes eelmise aasta lõpus 6,4%ni. Kuna tööpuuduse määr on langenud hinnangulisest nn loomuliku tööpuuduse määrast madalamale ja ettevõtetel on üha keerulisem töötajaid leida, tekitab see majanduses palga- ja inflatsioonisurvet. Selle viitab ka asjaolu, et teenused kallinesid aprillis 2,8% (ilma kõrgharidusreformi mõjuta). Sissetulekute ja nõudluse kiire kasv pole aga kergitanud tarbekaupade hindu, mis püsisid aprillis aastataguse taseme juures. Seda ka hoolimata sellest, et euro nõrgenemine on tõstnud impordihindu.

SEB: Esimene kvartal ei sisenda optimismi

06.05.2016 Mihkel Nestor

Aasta esimesed kolm kuud ei ole tööstustoodangus oodatud kasvu toonud, mis mõjutab negatiivselt ka peagi avaldatavat esimese kvartali majanduskasvu numbrit. Liigseks pessimismiks ei ole siiski veel põhjust, sest tööstusettevõtete kindlustunne on paranenud.

Tööstuse esimene kvartal jäi ootustele alla

Nädala eest avaldatud andmed märtsi tööstustoodangu kohta, võimaldavad esimese kvartali kokku võtta. Kahjuks ei ole tulemused rõõmustavad ja jätkunud on eelmise aasta maist kestev negatiivne trend. Tööstusettevõtete toomismaht vähenes kõigil kolmel kuul, mille kohta andmed avaldatud. Kokku kahanes tööstustoodang aastases võrdluses 2%. Kui varasemalt on tööstustoodangu tihti miinusesse viinud energiatootmine ja mäetööstus, siis esimese kvartali kokkuvõttes oli protsendi võrra varasemast väiksem ka töötleva tööstuse toodang.

Joonis 1. Tööstustoodangu kasv 2016. I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga, suurema tootmismahuga sektorid, %.

Suurtest tegevusaladest mõjutas tööstustoodangut languse suunas kõige enam elektroonika. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes elektroonikatööstuse toodang esimeses kvartalis 15%. Valdavalt tuleb tegevusala toodang ühest ainsast ettevõttest, kes omakorda kogu kauba ekspordib. Telekommunikatsiooniseadmete tootjate jaoks ei ole turukonjunktuur hetkel just üleliia soodne. Arenenud riikides pidurdab müüki aeglane majanduskasv, mitmed arenevad riigid on toorainehindade languse tõttu sattunud aga tõsisesse kriisi, mis investeeringuid ei soosi. Maailma-majanduse suured trendid on äärmiselt negatiivselt mõjunud ka kodumaisele mäetööstusele, mille 30%ne langus oli teine peamine põhjus, miks tööstustoodang kahanes. Esimese kvartali tulemust kõigutas oluliselt tegevusala, millest just sageli juttu ei ole – masinate ja seadmete remont. Selle haru puhul võib suure languse põhjuseid otsida tõenäoliselt laevaremondi alalt.

Ehk kõige murettekitavam on aga metalltoodete toomise 6% suurune vähenemine esimeses kvartalis. 2015. aasta esimeses pooles väga häid tulemusi näidanud tööstusharu õnn pöördus sügisest ja on jätkanud järjepidevalt kahanemist. Murettekitav on tootmisharu langus seetõttu, et arvestades töötajate ja ettevõtete arvu ning panust SKPsse, on tegemist ühe Eesti kõige olulisema tööstusharuga. 2015. aastal töötas sellel alal üle 16 000 inimese, enam oli inimesi hõivatud vaid puidutöötlemise alal. Kui metallitööstus peaks sattuma laiaulatuslikumatesse raskustesse, siis võib see tööturul ja majanduses kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.

Positiivse poole pealt tuleb märkida, et enamus töötleva tööstuse tegevusaladest suutis esimeses kvartalis oma mahtusid kasvatada. Jätkus puidu- ja mööblitööstuse edu, kus toodang vastavalt 6% ning 7% suurenes, olulistest tegevusaladest kasvas 7% elektriseadmete tootmine ning samavõrra muude masinate ja seadmete tootmine. Hästi läks veel näiteks ka haagisetootjatel ja tekstiilitööstusel.

Kuigi tööstuse esimese kvartali tulemused on kahtlemata murettekitavad, siis liigseks pessimismiks ei ole veel põhjust. Eelmise aasta kolm esimest kuud olid tööstuse parimad ja miinusesse langes toodangumaht alles mais, mis tähendab sellel aastal kõrgemat võrdlusbaasi just aasta alguses. Lisaks on tööstusettevõtete küsitlused näidanud kindlustunde paranemist, mis loodetavasti peegeldub edaspidi ka rahaliselt mõõdetavates numbrites.

Jaemüügi kasv jätkub

Kuigi märtsis jaekaubanduse hinnamuutusega korrigeeritud müügimahu kasv varasemate kuudega võrreldes aeglustus, siis esimese kvartali kokkuvõttes ei ole sisetarbimise kasv raugenud. Kui märtsis suurenes kaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks koos automüügiga vaid 2%, siis jaanuaris-veebruaris küündis kasv 9%ni. Märtsi müügikasvu numbrit mõjutas eelmise aasta suhteliselt kõrge baastase, kuid ka eelmise aastaga samale tasemele jäänud automüük. Maksuameti andmed näitavad palgakasvu jätkumist, mis inimeste tarbimisvõimalusi avardab. Lisaks oli Eesti majandus I kvartalis 0,4%lises deflatsioonis, seejuures vähenes eluasemekulude hind 3% ja transpordikulude maksumus koguni 5%. Aasta teises pooles peaks tarbimise kasv eelmise aastaga võrreldes küll veidi väiksem olema, sest oodata on inflatsiooni taastumist ja tööjõukulude tõusu aeglustumist.

Läti ja Leedu avaldasid esimese kvartali majanduskasvu

Kui Eestis avaldatakse 2016. aasta I kvartali majanduskasvu esialgne hinnang alles 12. mail, siis Lätis ja Leedus on SKP number juba kokku arvutatud. Lõunanaabrite lätlaste jaoks ei olnud aasta algus kuigivõrd edukas, kuna kvartaalses arvestuses sesoonsusega korrigeeritud SKP isegi 0,1% võrra kahanes. 2015. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes Läti SKP 1,3%, sesoonselt kohandamata andmetel aga 1,8%. Läti majanduskasvu tõi kõige enam allapoole üle 20% lisandväärtuse langus ehitussektoris. kuid kesiseks jäi ka tööstuse vaid 0,5% kasv. Positiivselt panustas SKPsse 2,3% lisandväärtuse kasv kaubanduses ja 2,9% kasv veonduse ja laonduse tegevusalal.

Leedu majanduskasv kiirenes aasta esimesel veerandil kvartaalses võrdluses 0,8% ja aastases võrdluses 2,4%ni. Sarnaselt Lätile, vähendas tõenäoliselt ka Leedus SKP kasvu ehitussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine. Positiivse panuse majanduskasvu andsid tööstuse, kaubanduse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. SEB hinnangul peaks Leedu majanduskasv olema sellel aastal Baltikumi kiireim, ulatudes 2,8%ni.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: Hindade langus aprillis oodatust suurem

06.05.2016 Tõnu Toompark

Kaubad ja teenused olid aprillis 0,8% võrra odavamad kui aasta tagasi. Hindu mõjutas traditsiooniliselt kõige rohkem odavam energia. Oodatust rohkem alanesid aprillis toiduainete hinnad. Meie prognoosi järgi tõusevad hinnad sel aastat 0,5% võrra.

Kaubad ja teenused olid aprillis 0,8% võrra odavamad kui aasta tagasi. Hindu mõjutas traditsiooniliselt kõige rohkem odavam energia. Nii soojusenergia kui mootorikütused olid aprillis Eestis kümnendiku võrra odavamad kui aasta varem. Kuigi nafta hind tasapisi tõuseb, oli toornafta hind eurodes arvestatuna aprillis endiselt kolmandiku võrra väiksem kui aasta tagasi. Nafta hind jõudis mai algul 45 USA dollarini barreli kohta, seda peamiselt tänu tootmismahu vähenemisele Põhja-Ameerikas.

Oodatust rohkem alanesid aprillis toiduainete hinnad. Toiduainete hinna languse on kaasa toonud piima- ja lihatoodete odavnemine. Maailmaturul on samas neli aastat väldanud toiduainete hinnalangus peatunud. Toiduainete hinnad tõusid ÜRO Toiduorganisatsiooni FAO indeksi järgi aprillis USA dollarites arvestatuna kolmandat kuud järjest.

Meie prognoosi järgi tõusevad hinnad sel aastat 0,5% võrra. Sellele peaksid kaasa aitama toorainete järg-järguline kallinemine, tubakaaktsiisi tõus juunis ja tasuta kõrgharidusreformi rakendumise negatiivse mõju kadumine hinnaindeksist.

Tarbijahinnaindeksit mõjutas aprillis enim energia

06.05.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,8%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta aprilliga võrreldes 1,2% odavamad ja teenuste hinnad jäid samale tasemele. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud 2,8% ja mittereguleeritavad hinnad jäänud samale tasemele.

2015. aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elektri, soojusenergia ja kütte 6,5% odavnemine, millest ligi kolmveerandi andis 11% odavnenud soojusenergia. Suuremat mõju indeksile avaldas veel 10% odavam mootorikütus, sealjuures odavnes bensiin 9,1% ja diislikütus 12,4%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes on kütteõli kallinenud 25% ja suhkur 24% ning väherasvane piim ja või odavnenud 13%.

Märtsiga võrreldes oli aprillis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks bensiini 5% kallinemine. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 0,5% odavnemine, millest põhiosa andsid 1,3% odavnenud liha ja lihatooted ning 4,8% odavnenud juust.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2016
Kaubagrupp	Aprill 2015 – aprill 2016, %	Märts 2016 – aprill 2016, %
KOKKU	-0,8	0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,4	-0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,7	0,3
Riietus ja jalatsid	3,0	-0,1
Eluase	-2,7	-0,3
Majapidamine	0,0	-0,2
Tervishoid	1,6	0,0
Transport	-4,8	0,4
Side	-0,2	0,3
Vaba aeg	3,1	-0,2
Haridus ja lasteasutused	-13,5	0,2
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,3	1,3
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,0	0,0

Nipid koduostjale: eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus

06.05.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.

Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).

Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla isegi juhul, kui neid tegevusi finantseeritakse eluasemelaenuga.

Maksuvabastus kehtib ühele laenule

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).

Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).

Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps

Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.

Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon

Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.

Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.

Oluline on kodu maksumuse proportsioon

Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti. Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Riigi Kinnisvara koostab tegevusplaani teenuste kvaliteedi tugevdamiseks

06.05.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) nõukogu esimees Tarmo Porgand avaldab kahetsust RKASi teenusekvaliteedi ja avalikkusega suhtlemise teemal kujunenud olukorra pärast ning usub, et juhatuse esimees Urmas Somelari tänane avalik vabandamine oma väljaütlemiste pärast oli siiras. „Ettevõte peab olema professionaalne suhtluses nii oma klientidega kui ka laiema avalikkusega üldiselt. Tunnistame, et oleme teinud selles osas vigu ja peame muutuma paremaks,“ lisas Porgand.

RKASi nõukogu arutas eile, 4. mai nõupidamisel muuhulgas ettevõtte kliendi rahulolu-uuringu tulemusi ja selle baasil kavandatut. Arutelu tulemusel seati juhatusele ülesandeks koondada eraldiseisvalt planeeritud tegevused üheks terviklikuks ja fokuseeritud tegevuskavaks, kuidas ilmnenud kitsaskohti lahendada ning teenuste kvaliteeti ja kliendi rahulolu tõsta.

“Alates veebruarist on RKAS tutvustanud klientidele uuringu tulemusi ning kavandatud edasisi samme, kuid leiame, et vajalik on tulemused veelkord täie tõsidusega läbi analüüsida ning konkreetsed sammud kokku leppida. Suhtume klientide rahulolusse täie tõsidusega ning kindlasti ei jäta me ühegi kliendi puhul uuringu tulemusi tähelepanuta. RKAS ei tellinud uuringut sahtlisse panemiseks, vaid selleks, et saaksime oma tööd paremini korraldada,“ ütles Porgand.

“Tegevusplaani arutab nõukogu uuesti hiljemalt juuni algusesse kavandatud koosolekul ettevõtte strateegia uuendamise raames, mille eesmärk on ettevõtte teenuse kvaliteedi ja efektiivsuse parendamine. Kindlasti on kavas edasised sammud ellu viia tihedas koostöös kõigi ministeeriumide ja asutustega,” lisas Porgand.

2015. aasta sügisel viis uuringufirma TNS Emor läbi RKASi kliendi rahu-uuringu, mille kohaselt on ettevõtte kliendisuhte tugevuse koondnäitaja TRI*M indeks 48 palli, mis arvutatakse nelja võtmeküsimuse põhjal. Põhiküsimuste hulka kuuluvad ratsionaalsed üldise rahulolu ja koostöö jätkamise küsimused, emotsionaalset seotust mõõtev soovitusvalmiduse küsimus ja kliendisuhet laiemasse konteksti asetav võrdlus. Ettevõtte klientide üldine rahulolu 5-pallisel skaalal oli 3,6 ehk ligi 65%, kuid kõikus klientide lõikes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus “Ehitus-ja kasutusload” toimub 11/05/2016

06.05.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 11/05/2016 koolitus “Ehitus-ja kasutusload“. Koolituse lektor on advokaat Raul Keba advokaadibüroost Cobalt.

Kinnisvarakoolitus Ehitus-ja kasutusload annab ülevaate olulisematest muudatustest uues ehitusseadustikus, käsitleb uusi põhimõtted, ehitiste ja ehitamise liike, uusi loamenetlusi ja riiklikku järelevalvet ja tutvustab Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel.

Lisaks tutvustab koolitus Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel ning arutleb ehitamist puudutava kohtupraktika üle ja käsitleb uues ehitusseadustiku eelnõus sätestatud põhimõtteid.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 11/05/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Liisa Oviir õõnestab ettevõtlust

06.05.2016 Tõnu Toompark

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri plaan sekkuda riiklikult ehitus- ja üüriturule on üdini vale lähenemine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Ettevõtlusminister plaanib sekkuda riiklikult ehitus- ja üüriturule ning paisata lähiaastatel Eesti turule 6000 uhiuut korterit. Oviir ütles eile hommikul „Terevisioonis“, et juba uuel aastal alustab valitsus pilootprojektiga.

Äripäeva meelest on see üdini vale lähenemine ning õõnestab vaba ettevõtluse ja turumajanduse alustalasid. See plaan tuleb juba eos maha matta.

Aastatel 2017–2020 peaks praeguse plaani kohaselt Oviiri sõnul valmima kuni 6000 uut korterit, kusjuures pilootprojektidega alustatakse Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. See on väga suur number. Võrdluseks, kui arvestada, et Eestis keskmiselt valmib aastas ümmarguselt 3000 eluruumi aastas, siis 6000 korteri valmimine paiskab kogu turu hoobilt määramatusse keerisesse. Võib ennustada, et nii mõnigi praegu arendusplaani pidav ärimees külmutab projekti. Mõnda hakkavad kimbutama võlad, teisi maksejõuetus. Tõsi on, et iga ettevõtmine on risk, kuid see ei õigusta seda, et riik süstib sellesse valemisse ettevõtjatele lisariski.

Maksumaksja võtab riski ja korvab kahju

Oviiri plaanis pole midagi uut. See sai laiemat kõlapinda juba tema eellase Urve Palo ajal. Pealiskaudses vaatluses on see ka ettevõtjatele kasulik. Miks muidu viivad idee juured sel teemal aktiivselt sõna võtnud ehitusettevõtja Raivo Rannani, kelle ettevõte Rand ja Tuulberg on sarnase projekti abil saanud tööd Tallinna linnas.

Probleem on, et lühiajaliselt võibki see olla ehitusettevõtjatele kasulik, kuid arvukad pikaajalised miinused kaaluvad üles saadava kasu. Esiteks jääb risk riigi kanda. Kui midagi läheb untsu, esitatakse arve maksumaksjale. Teiseks tekib poliitikutel kiusatus kasutada üürikortereid valimispräänikuna ehk ajada nende hind kunstlikult alla, tasudes maksumaksja raha eest kas osaliselt või täies ulatuses hooldus ja ülalpidamistasusid. Kolmandaks pärsib see ettevõtlust pikemas plaanis, sest ettevõtjal pole mõistlik kulutada oma raha, aega ja energiat võimalikule äriplaani koostamisele, kui iga hetk võib riik oma „äriplaaniga“ välja tulla ja kuhugi lähedale maksumaksja toel „soodsad ja kättesaadavad“ korterid ehitada. Neljandaks pärsib see investeerimist. Näiteks tõmbab Oviir vaiba alt uuelt ja kasvavalt trendilt, kus väikeinvestorid ostavad kortereid just eesmärgiga neid välja üürida. Või ühisrahastusprojektidelt, mis võiks antud tühimikku täita. Igasugune linna või riigi sekkumine solgib turu arengut.

Kala asemel õng

Mööname, et osades piirkondades võibki olla turutõke, kus korterite nõudlust justkui on, kuid pakkumist pole. Näiteks Viljandi, kus küll on inimestele (näiteks Ida-Virumaalt) tööd pakkuda, kuid napib elamispindu. Sellekski on rohi olemas. Kuid selmet pakkuda kala, tuleb anda õng. Valitsuse ülesanne on tekitada olukord, kus turutõke ületatakse, mitte seda ise murdma hakata. On ju see nendesamade ettevõtjate huvides, et inimesed kohalikku linna või valda elama tuleks.

Ettepanekuid selleks on mitu. Randki on teinud mitu, näiteks kui omavalitsus aitaks ettevõtjaid taristuga – maaga, teedega, kommunikatsioonidega. Lihtsustada oluliselt bürokraatiat, alustades kas või detailplaneeringu menetlemiskiirustest. Samuti on asjatundjad märkinud, et üürituru arengu takistuseks on ebaõiglane konkurents, kuid eelkõige võlaõigusseadus, mis annab kõik õigused üürnikule ja paneb kõik kohustused üürileandjale. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et võlaõigusseadus on sundüürnike silmaspeetuna koostatud ja on praeguseks lootusetult ajale jalgu jäänud.

Valitsus võiks vaadata peeglisse. Võimekus ettevõtjatele soodsat keskkonda luua, sh üürikorterite rajamiseks, peaks olema üks kriteerium ka haldusreformiks. Omavalitsusel, kellel seda pole, ei ole ka elulootust ning selliselt juhul toimuks riiklik rahapumpamine musta ja põhjatusse auku.

Äripäev
online@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/05/06/liisa-oviir-oonestab-ettevotlust