Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

2015. aastal tööstustoodang kahanes

01.02.2016

StatistikaametEsialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2015. aastal 2% vähem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. 2015. aastal kokku toodeti töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui 2014. aastal.

Toodang ei saavutanud varasema aasta taset rohkem kui pooltes tööstusharudes. Negatiivselt mõjutasid toodangu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud: elektroonikaseadmete tootmine vähenes 4%, keemiatoodete tootmine 12% ja ehitusmaterjali tootmine 5%. Kuigi paljudes suurema osatähtsusega tööstusharudes (puit- ja metalltoodete, elektriseadmete, mööbli ja mootorsõidukite tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste väiksemate tööstusharude tootmise vähenemist.

2015. aastal vähenesid nii eksport kui ka müük kodumaisele turule. Välisturule müüdi 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Nii eksport kui ka nõudlus kodumaisel turul vähenesid 2014. aastaga võrreldes ligi 2%.

Tööpäevadega korrigeeritud andmetel vähenes tööstustoodang 2015. aasta detsembris 2014. aasta detsembriga võrreldes 9%, sealhulgas töötleva tööstuse toodang 7%. Detsembris toodeti elektrit 23% ja soojust 16% vähem kui 2014. aasta detsembris.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta detsembris tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui novembris, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% vähem.

014.et

 

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2015 ja detsember 2015
(protsenti)
Tegevusala 2015. aasta võrreldes 2014. aastaga Detsember 2015
muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc
KOKKU -2,2 -3,0 -6,5 -8,8
Energeetika -13,4 -5,6 -20,1 -21,1
Mäetööstus -4,7 1,0 -11,9 -13,6
Töötlev tööstus -0,6 -2,3 -3,9 -6,5
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -3,6 5,5 -8,7 -11,3
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 7,0 1,0 4,5 2,1
toiduainete tootmine 0,1 0,8 1,1 -0,4
metalltoodete tootmine 0,8 -11,8 -8,4 -11,5
elektriseadmete tootmine 3,1 8,9 5,4 1,5
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine -12,4 -10,0 -8,7 -11,5
mööblitootmine 7,1 -2,4 13,2 9,2
mootorsõidukite tootmine 6,2 6,9 4,5 1,9
ehitusmaterjali tootmine -5,1 3,5 4,5 2,0
masinate ja seadmete tootmine 1,7 3,1 6,9 3,3

b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.01.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.01.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ajaloorubriik: Kalamaja Volta tänava lugu

01.02.2016

Volta 22Kalamajas asuv 530 meetri pikkune ja edela–kirdesuunaline 530 meetri pikkune Volta tänav algab Kopli tänavast, ristub Vabriku tänavaga ja lõpeb Tööstuse tänavas.

Elumajadega on hoonestatud ainult tänava kagupoolne külg, loodepoolsel küljel paiknevad endise Franz Krulli (hilisemaTallinna masinatehase) ja Volta tehase hooned.

Volta tänav (saksa keeles Volta Strasse, vene keeles Вольтаская улица) on nime saanud 1900. aastal selle tänava ääres asunud, 1899. aastal asutatud Volta tehase järgi. Volta tehas omakorda on saanud nime Itaalia füüsiku Aleksandro Volta järgi. Too teadlane leiutas Volta samba ehk patarei.

Volta tänava ja Tööstuse tänava kesklinna poolses nurgas laius aastatel 1881-1909 Lausmanni masinatehas, mis andis nime toona Volta tänavast kuni Valgevase tänavani laiunud heinamaale.

Volta tänava paaritute aadressnumbritega hoonete ehitusaeg:

  • Volta 1 – Tallinna masinatehase administratiivhoone.
  • Volta 1a – autoremonditöökoda.
  • Volta 1b – garaaź-ladu.
  • Volta 1c – tootmishoone, garaaź-ladu.
  • Volta 1d – 1937. aastal ehitatud laohooned.
  • Volta 1e – 1939. ja 1974. aastal ehitatud tootmishooned.
  • Volta 3 – Volta tehase 1966. aastal ehitatud tootmis- ja teenindushoone.
  • Volta 5 – Volta tehase tootmishoone.
  • Volta 7 – Volta tehase katlamaja.
  • Volta 9 – Volta tehase 1962. aastal ehitatud tootmishoone.
  • Volta 11 – Volta tehase 1962. aastal ehitatud tootmishoone.
  • Volta 13 – Volta tehase tootmishoone.
  • Volta tänava paaris aadressnumbritega hoonete ehituslugu:
  • Volta 2 – 1907. aastal ehitatud maja.
  • Volta 10 – arvatavasti 1930. aastatel ehitatud maja.
  • Volta 12 – 1932. aastal ehitatud maja.
  • Volta 14 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
  • Volta 16 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
  • Volta 18 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
  • Volta 20 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
  • Volta 22 – 1933. aastal ehitatud maja.
  • Volta 24 – 1932. aastal ehitatud maja.
  • Volta 26 – 1930. aastal ehitatud maja.
  • Volta 28 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
  • Volta 30 – 1930. aastate alguses ehitatud maja.
  • Volta 32 – 1939. aastal ehitatud maja.
  • Volta 34 – 1934. aastal ehitatud maja.
  • Volta 34a – alajaam.

Volta 22

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

SEB nädalakommentaar: tarbijakindlus toetas jaekaubanduse kasvu

29.01.2016

SEB PankLõppeval nädalal avaldatud kuised andmed võimaldavad kokku võtta aasta jaekaubanduses ja põllumajanduses. Kui jaekaubandusettevõtete müügimahud kasvasid 2015. aastal kiiresti, siis põllumajandustootjate käekäik olenes suuresti sellest, kas äris panustati looma- või teraviljakasvatusele.

Kaupmehed võivad rõõmustada uudise üle, et tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel tublisti paranenud.

Põllumajanduses võidutsevad taimekasvatajad

Lõppeval nädalal avaldatud statistika põllumajandussaaduste tootmise kohta, lubab teha esimesed kokkuvõtted sektori käekäigu kohta 2015. aastal. Kuigi andmed põllumajandussektori neljanda kvartali äritulemuste ja hõive kohta on veel avaldamata, siis on ka juba eelneva perioodi numbreid kokku lüües selge, et 2015. aastal vähenes nii harus loodud lisandväärtus kui töötajate arv.

Perioodil jaanuar-september kahanes sektoris loodud lisandväärtus eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes enam kui kaks korda, töötajate arv aga 8%. Eesti põllumajandus-toodangus on kõige tähtsam saadus piim, mille tootjate jaoks on viimane aasta olnud keerukas. Eestis põllumajandussaaduste kohta hinnainfot koguva TNS Emori andmetel on tootjatele makstav tooripiima hind langenud 25 sendile liitrist, mis on pea veerandi võrra vähem kui 2014. aastal.

Venemaa sanktsioonid ja piimakvootide kadumine on tekitanud Euroopa turul piimatoodangu ülekülluse, mis sunnib hindasid alandama ja vähemefektiivseid tootjaid turult lahkuma. 2015. aastal kahanes ka Eesti piimatoodang 4%, samas suudeti tõsta tootmise efektiivsust. Kokkuostuhindade langus puudutab teravalt ka Eesti seakasvatajaid – võrreldes 2014. aastaga maksis sealihakilo  2015. aastal keskmiselt 10% vähem, võrreldes 2013. aastaga oli hind aga 17% võrra kukkunud. Erinevalt piimatoodangust on sigade kokkuost aastate võrdluses siiski kasvanud.

Vastupidiselt piima- ja loomakasvatuse vallas tegutsevatele ettevõtetele, on juba mitu järjestikust aastat olnud edukad teraviljakasvatajate jaoks. Sobivate ilmade tõttu on saagid viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja jõudsid 2015. aastal kõigi aegade absoluutse rekordini 1,5 miljonit tonni. Lisaks toodangule suurenes 2015. aastal ka teraviljade külvipind 5%.

Üle poole teraviljasaagist moodustas nisu, mis kogu Eesti põllumajandustoodangust annab enam kui kümnendiku. Hoolimata sellest, et sobiv ilm on soosinud teraviljakasvatust ka paljudes teistes riikides, ei suutnud see asjaolu 2015. aastal hindasid kuigivõrd kõigutada. Nisu hind jäi 2015. aastal praktiliselt eelmise aasta tasemele veidi üle 150 euro tonnist, odra kokkuostuhind aga koguni kasvas 5%. Eesti põldudel samuti laialt levinud rapsi hind tõusis 2015. aastal 7% võrra.

Aasta jaekaubanduses lõppes osturalliga

Kui lõppenud aasta novembris jaekaubanduse müügimahu kasv mõnevõrra aeglustus, siis äsja avaldatud andmete kohaselt kujunes detsembrist tõeline osturalli – jaekaubanduse mahuindeks (sh automüük) kasvas võrreldes 2014. aasta detsembriga 11%. Aasta kokkuvõttes kasvas jaekaubanduse müügimaht seega 8%, viimati oli kasv niivõrd suur 2012. aastal kui majandus oli möödunud kriisist kiirelt taastuma ja majanduskasv ületas 5%.

Jaekaubanduse mahtude märkimisväärse suurenemise peamised põhjused 2015. aastal olid keskmise palga kiire kasv, tööhõive tõus, tarbija ostukorvi odavnemine, tulumaksu alandamine ja riiklike toetuste suurenemine. Et 2016. aastal suur osa nendest positiivsetest teguritest kaob või nende mõju väheneb, siis aeglustub oodatavalt ka jaekaubanduse kasv.

Joonis 1. SKP ja jaemüügi mahuindeksi kasv 2006-2015, %.

Kõige kiiremini kasvas müük 2015. aastal e-kaubanduses. Kui maailmas tervikuna on veebikaubanduse osatähtsus kogu jaekaubanduse müügikäibes suurenenud hinnanguliselt üle 7%ni, siis Eestis moodustab jaemüük posti või interneti teel vaid 2,6% jaekaubanduse kogukäibest. Eestlaste internetilembust arvestades tundub see ehk üllatav, kuid tuleb meeles pidada, et Statistikaamet kogub jaemüügi kohta andmeid vaid Eestis registreeritud ettevõtete käest ning suure tõenäosusega sooritatakse enamus oste suurtes välismaistes veebipoodides.

Majandusteaduse vaatevinklist on veebikaubandus lähedane ideaalse turuga, kus tegutseb pea lõpmatu hulk ostjaid ja pakkujaid. Kuigi kahtlemata piirab veebikaubandust transpordikulude suurus, võimaldab hiiglaslik turg vähemalt teoreetiliselt leida tarbijal enda jaoks sobivaim toode parima hinnaga, seda hoolimata osapoolte geograafilisest asukohast. Seetõttu võiks veebikaubanduse võidukäik olla sobiv ka Eesti kaupmeeste ja tootjate jaoks, kaotades väikese koduturu probleemi.

Omaette probleemiks muutub aga võimaluste paljususe kirjus maailmas silma paistmine. Pea piiramatut valikuvabadust iseloomustab asjaolu, et Amazoni veebikaubamajas saab ostja valida enam kui 3000 erineva televiisori vahel. Kas tarbija langetab suudab tõepoolest välja sõeluda parima? Veebikaubanduse võidukäik siiski jätkub – lõppeva nädala neljapäeval teatas Amazon rekordilisest 482 miljoni dollarilisest kasumist 2015. aasta neljandas kvartalis.

Inimesed on uuel aastal optimistlikud

Konjunktuuriinstituudi värske tarbijabaromeetri tulemused näitavad, et tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel paranenud ja kõrgem indeksi pikaajalisest keskmisest. Vastajate ootused olid paranenud ennekõike oma pere ja riigi üldise majandusolukorra väljavaadete osas.

Jaanuaris vastas küsitletutest 27%, et nende perekonna majanduslik olukord on aasta pärast senisest parem, 50% uskus, et olukord jääb üldjoontes samasuguseks ning 13% pidas tõenäoliseks, et nende majandusseis halveneb. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on inimeste kindlustunne siiski veel madalam.

Negatiivse poole pealt on hakanud halvenema inimeste hinnang tööturu olukorrale, mis on kuude lõikes kooskõlas registreeritud töötute arvu kasvuga.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade 2015 II poolaasta

29.01.2016

Domus KinnisvaraValminud on Domus Kinnisvara uus kinnisvaraturu ülevaade, mis analüüsib põhjalikult kõike seda, mis juhtus Eesti kinnisvaraturul 2015. aastal, keskendumisega II poolaastale, ning prognoosib arenguid järgnevaks perioodiks.

domus-kinnisvara-kinnisvaraturu-ulevaade-2015-ii-pa

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus suur elamispindade turuülevaade

29.01.2016

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜOlen kokku pannud järjekordse elamispindade turuülevaate. Nagu ikka, on selgi korral fookuses elamispinna turu tänane seis ja selle tulevikuperspektiivid poole-pooleteise aastases ettevaates.

Oluline osa ülevaatest keskendub uute korterite turule, sest aktiivne ja rekorditelähedane arendusturg on tähtis tegur, mis on elamispindade turu edasisi trende paljuski määramas.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 25/02/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Detsembris jaemüügi kasv kiirenes

29.01.2016

StatistikaametJaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta detsembris 2014. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 10%, teatab Statistikaamet. Kui novembris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis detsembris jaemüügi kasv kiirenes.

2015. aasta detsembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 510,7 miljonit eurot, seega jäi detsembris kauplustesse ligi 390 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv detsembris kiirenes. Kui novembris kasvas neis kauplustes jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 11%, siis detsembris oli kasv 18%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 46%).

Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka posti või interneti teel (kasv 30%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 29%). Detsembris pöördusid taas tõusule ka novembris väikest langust näidanud majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste ning tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste jaemüük, kasvades varasema aasta sama kuuga võrreldes 8% ja 5%.

Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv, mis novembris aeglustus, kiirenes taas detsembris ning müük kasvas 2014. aasta detsembriga võrreldes 3%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 9%.

Võrreldes 2015. aasta novembriga suurenes detsembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 24%. See on tavapärane tõus detsembris, mil toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli detsembris 584 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 87%. 2014. aasta detsembriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 7% ning eelmise kuuga võrreldes 20%.

Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2015. aastal ligi 5,2 miljardit eurot. Jaemüük suurenes 2014. aastaga võrreldes püsivhindades 8%.


Diagramm: Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend

Statistika aluseks on küsimustik „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.01.2016, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

Statistikaamet läheb jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetab alates 2016. aastast andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu (esimene pressiteade 2016. aasta kohta „Jaekaubandus, jaanuar 2016“ ilmub 02.03.2016). Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Mainor Ülemiste AS Interim Report IV Q 2015

29.01.2016

Mainor ÜlemisteHighlights of 2015

Öpik Building’s construction work began

Mainor Ülemiste AS (MÜC) launched Öpik Building construction in the beginning of 2015 by construction company Merko LLC. In August 2015 the financing agreement with Nordea Bank was signed and iIn November 2015 MÜC bond issue was carried out succesfully in amount at 5 MEUR. Öpik tower is the largest office building with 15,000 leasable square meters.

Öpik Building cornerstone layed

On June 3rd the cornerstone of Öpik Building was layed. Named after Ernst Julius Öpik – the world-known Estonian rooted astrophysicist – and his grandson, ex British MP and London mayor candidate Lembit Öpik, participated at the event.

Fitnessclub MyFitness deal signed

2,300 square meter fitness club will be built next to the Öpik Building. MyFitness is leading fitness Club operator in the Baltics with 15 clubs located all over Estonia. MyFitness is important addition to services offering within Ülemiste City campus. The club will include gym, swimming pool, group training rooms and spinning facilities. The club will open in fall 2016 – just in time with opening of Öpik Building. The lease agreement was signed in July 2015 for 10 years with a five-year option.

Multinational engineering bureau Sweco office lease deal signed

Multinational engineering bureau Sweco signed deal to rent office space in Öpik Building. There will be 80 workplaces in the new office of total 1100 sq meters. “We decided in favour of Öpik Building because the environment and services that Ülemiste City offers, suit well with needs of growing company,” said Sweco CEO Riho Koost.

Multifunctional event center Spacex opened in September

Spacex offers functinal conference and event facilities in renovated old factory building from 1930s. Offering up to 500 seating in conference setup and up to 800 in concert setup, Spacex catered 1400 conferences visitors, 1700 corporate event guests and 800 concert visitors in the first four months of its operation being for now the largest conference room in Ülemiste City.

Restaurant Mamo to open in Öpiku building in September 2016

Mamo is local organic meal chain of restaurants, which all are located near Tallinn’s heart of business.Their fourth restaurant will open in Öpiku Building on the Ground Floor in September 2016 and will welcome everyone who prefers fresh and self-made options. There is both meat and vegetarian options here, so there is something for everyone. The food is easy-going and tasty.

Ülemiste City Key Figures at 31.12.2015

Rented space 151 085 square meters

Occupancy Rate 98,6 %

Financial Performance

4 Q 2015 – Net profit EUR 1 274 thousand

Net Sales and Net Profit

Net Sales amounted to EUR 988 th in 4h guarter, increase of 2.9 % compared to 3rd quarter of 2015.

Net Profit amounted to EUR 1 274 th, increase of 18.5% compared to 3rd quarter of 2015.

Expenses

Operating expenses increased from EUR 415 th (3q) to EUR 495 th in 4th quarter of 2015.

Interest expense on loans and issued bonds amounted to EUR 278 th, increase of 25% compared to 3rd quarter in 2015 (EUR 222 thousand).

Interest-bearing liabilities

Mainor Ülemiste AS interest-bearing liabilities amounted to EUR 27,659 thousand. The Company’s three largest creditors at the end of the period were Nordea Bank AB, LHV Pank AS, SEB Pank AS.

At the end of the reporting period, Mainor Ülemiste had EUR 17,800 thousand in untapped credit facilities.

Statement of the Management Board

The financial and other additional information published in the Interim Report October – December 2015 is true and complete. Consolidated financial statements give a true and fair view of the actual financial position, results of operations and cash flows of the group.

Consolidated financial statements in the report for the period October – December 2015 are not audited.

Consolidated Income Statement (according to IFRS)

 

Consolidated Balance Sheet (according to IFRS)

 

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2015

28.01.2016

Maa-ametMaa-ameti Kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu ülevaade Eesti kinnisvaraturg 2015. aastal: maa-amet_eesti_kinnisvaraturg_2015

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Colliers alustas eksklusiivsete renoveeritud vanalinna korterite müüki

28.01.2016

Lai 9Colliers International alustas neorenessanss stiilis hoones – Lai tänav 9 asuvate korterite müüki. Hetkel toimuvad hoones põhjalikud renoveerimistööd, mille tulemusel ehitatakse välja 16 ainulaadset korteriomandit. Renoveerimistööd lõpevad 2016. aasta sügisel.

Lai tn 9 hoone asub Tallinna ühes hinnatuimas piirkonnas ning on üks vormipuhtaim neorenessanss-stiilis ehitisi Tallinnas. Krundi ajalugu on leitav alates 14. sajandist. 1314. aastast on teada, et krunt kingiti Johann van Reval minoriitide kloostrile.

Renoveeritud majja tuleb 16 eksklusiivset korterit, kus iga korter on ainulaadne, kuna korterite plaanid on väga erinevad – on erineval tasapindadel asuvaid kortereid, kõrgete lagedega kortereid, samuti on mitmetel korteritel omaette sissepääs. Ehitusel kasutatakse kvaliteetseid ehitusmaterjale ning kogu hoones säilitatakse ajaloolisi detaile (aknad, välisuksed, trepp, seinadetailid) nii palju kui vähegi võimalik.

Colliers International elukondliku kinnisvara juhi Maia Daljajevi sõnul satub nii ainulaadset ning pika ajalooga kinnisvara harva turule.

„Vanalinna korterid on alati hinnas olnud, kuid tihti vajavad need suuri renoveerimistöid. Lai 9 korterite puhul saab ostja siseviimistlusel kohe kaasa rääkida ja teha just endale meelepärase kodu. Sellist tüüpi kortereid on turul vähe ja juba praegu on ostjate huvi suur olnud. Kuna korterite väärtus aja jooksul kasvab, siis tuntakse korterite vastu huvi ka pikaajalise investeeringu eesmärgil,“ sõnas Daljajev.

Ehitavate korterite suurused jäävad vahemikku 57,5 m2 – 207 m2. Hoones on nii kaugküte kui ka gaasiküte. Küttesüsteemide puhul kasutatakse juhtmevaba koduautomaatika lahendusi, mis võimaldab süsteemi vajadusel juhtida ka distantsilt – näiteks viibides välisreisil.

Kinnistu hoov haljastatakse ja hoovi luuakse ka parkimiskohad. Igal korteriomanikul on võimalik osta üks parkimiskoht, samuti renoveeritakse kolme boksiga garaaž. Korterite ruutmeetri hinnad algavad 3200 eurost ruutmeetri kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Merko ehitab Tallinnasse tennise- ja spordikeskuse

28.01.2016

Merko27. jaanuaril 2016 jõustus AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti ja Inf Maja OÜ vahel sõlmitud projekteerimis- ja ehitusleping Tallink Tennisekeskuse esimese ehitusjärjekorra tööde teostamiseks Tallinnas aadressil Punane tn 76.

Keskus hõlmab 14 tenniseväljakut, 10 sulgpalliväljakut, jõusaali, fitnessi saale ning olmeruume. Lepingu maksumus on suurusjärgus 7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hoone valmimine on planeeritud 2016. aasta lõppu.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid ning juhib elukondliku kinnisvara arendusprojekte.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Üürileandjatele annab head nõu käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

27.01.2016

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab nõu suurematele ja väiksematele üürileandjatele, kes tegutsevad eluruumide väljaüürimise valdkonnas.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool, millele pöörata tähelepanu, et üürisuhtest ei kujuneks õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest kuni üüriprobleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvaraooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 4,2%

27.01.2016

Eesti Pank

  • Eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 4,2%
  • Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes 2015. aastal pisut, eluasemelaenude oma jäi samaks
  • Pangandussektori kasumlikkust toetas 2015. aastal dividendi- ja teenustasutulu suurenemine

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas 2015. aastal 4,9%. Laenuportfelli maht suurenes aastaga 747 miljoni euro võrra, 16 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli mahu kasv kiirenes aasta viimasel kuul 5,3%ni.

Detsembrile eelnenud kuude laenukasvu pidurdas baasefekt, mille põhjustas 2014. aasta lõpus statistikas toimunud klientide tegevusalade täpsustamine. Detsembris taandus kõrge võrdlusbaasi mõju laenukasvust välja.  Siiski oli ettevõtetele väljastatud uute pikaajaliste laenude maht detsembris üks aasta suurimaid, 333 miljonit eurot. Kaubandus-, tööstus- ja energeetikaettevõtete laenuportfell on kasvanud kiiremini kui teiste tegevusalade oma.

Majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes 2015. aastal eluasemelaenude ja autoliisingute mahu kiirema kasvu tõttu.Detsember oli eluasemetehingute poolest möödunud aasta üks kõige aktiivsemaid ja uusi eluasemelaenusid anti välja 89 miljoni euro väärtuses. Eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 4,2%. Majapidamiste muud laenud kasvasid autoliisingute tõttu; viimaste maht suurenes aastaga 16%. Arveldus- ja krediitkaardi- ning õppelaenude maht 2015. aastal vähenes.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes 2015. aastal pisut, eluasemelaenude oma jäi samaks.Kuue kuu EURIBOR, mis on enamiku laenude baasintressimäär, langes 2015. aastal märkimisväärselt. Samal ajal tõusis eluasemelaenude keskmine intressimarginaal, mistõttu püsis keskmine intressimäär eelmise aasta lõpu tasemel ehk 2,2% juures. Suurem pankadevaheline konkurents ettevõtete laenude turul tõi aga kaasa ettevõtete pikaajaliste laenude keskmise intressimarginaali languse.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis kahanes 2015. aastal 1,7%lt 1,2%ni. Pikemaajaliselt viivises olevate laenude maht vähenes ka detsembris. Tänu laenuportfelli kvaliteedi paranemisele on pangad vähendanud laenukahjumite katteks tehtavaid provisjone, mis moodustasid aasta lõpus 1% laenuportfellist.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas 2015. aastal kiiresti, 11%. Hoiuste kogumaht suurenes aastaga 1,1 miljardi euro võrra, 10,9 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 16% ja majapidamiste hoiuste maht 7%.

Pangandussektori kasumlikkust toetas 2015. aastal dividendi- ja teenustasutulu suurenemine. Pangandussektor teenis aastaga 608 miljonit eurot puhaskasumit, millest rohkem kui pool saadi tütarettevõtetest teenitud dividendidest. Dividenditulu arvestamata oleks puhaskasum olnud 11% väiksem kui aasta tagasi. Puhasintressitulu teeniti 2015. aastal laenude baasintressimäära languse tõttu aastataguse ajaga võrreldes 4 miljoni euro võrra vähem. Seda korvas aga teenustasutulu, mis oli 9 miljonit eurot suurem kui aasta tagasi. Dividenditulusid arvestamata vähenes pangandussektori tulukus varade suhtes 1,2%ni, mis on Euroopa Liidu riikide hulgas endiselt üks suurimatest.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

panganduskomm01_26012016

panganduskomm02_26012016

panganduskomm03_26012016

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KV.EE: Defitsiit korterite üüriturul leeveneb

27.01.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti detsembris Tallinnas üürile 2149 korterit. Aastaga on üüripakkumiste arv kasvanud 14%.

Korterite üüripakkumine suurenes märgatavalt kõikides linnaosades peale Vanalinna, kus aastaga jäi pakkumisi 20% vähemaks. Vanalinnas pakuti 95 korterit üürile. Kõige enam ehk 40% kasvas üüripakkumiste arv Haabersti linnaosas. Haaberstis pakuti aasta viimasel kuul 132 korterit.

Korterite üüripakkumiste keskmine hind oli portaali KV.EE andmetel detsembris 9,10 €/m², mis on vaid pisut enam, kui aastatagune keskmine hind 9,00 €/m².

Üüripakkumiste arvu märgatav suurenemine ja hindade püsimine viitab, et defitsiit üüriturul järjest leeveneb. Teisisõnu on üürnikel mõistliku hinnaga üürikorterit järjest hõlpsam leida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
  12/2014 12/2015 Muutus, %
Haabersti 94 132 40%
Kesklinn 657 733 12%
Kristiine 112 117 4%
Lasnamäe 282 342 21%
Mustamäe 190 233 23%
Nõmme 48 55 15%
Pirita 46 48 4%
P-Tallinn 294 341 16%
Vanalinn 119 95 -20%
       
Tallinn 1 888 2 149 14%
       
Eesti 3 641 3 858 6%
Harjumaa 1 931 2 238 16%
       
Narva 204 150 -26%
Pärnu 136 200 47%
Tartu 1 077 1 019 -5%

Korterite üüripakkumiste arv Tallinnas portaalis KV.EE

 

 

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

SEB uuring: Balti VKE-d jäävad majanduse väljavaadete osas ettevaatlikuks, potentsiaali nähakse koduturul

27.01.2016

SEB PankBalti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) jäävad 2016. aasta väljavaadetest rääkides ettevaatlikuks, olles eksportturgudel silmitsi mitmete takistustega, näitab SEB uuring „Baltimaade ettevõtlusbaromeeter 2015“ (Baltic Business Outlook).

Enam kui 5000 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte seas läbiviidud uuringu kohaselt on optimistide ehk tänavu üle 15-protsendilist käivet ootavate ettevõtete osakaal kõige kõrgem Leedus (20%), kuid teised riigid ei jää palju maha. 17% Eesti VKE-dest eeldab, et nende käive kasvab rohkem kui 15%, 28% aga prognoosib käibe langust. Lätis on need näitajad vastavalt 16% ja sarnaselt Eestile 28%.

„Balti VKE-de väljavaateid mõjutab globaalse majanduse ebakindel olukord, millest annab märku aktsiaturgude volatiilsus ja maailmakaubanduse aeglustumine. Võrreldes teiste Balti riikidega on Leedu VKE-d kõige enesekindlamad, kuid sealgi on veel arenguruumi, et tagada jätkusuutlik majanduskasv tulevikus,“ rääkis SEB Panga juhatuse liige, jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.

Sarnaselt eelmisele aastale keskenduvad Balti VKE-d ka tänavu koduturule – kõigis kolmes riigis toetab seda hiljutine jaekaubanduse kasv. Läti VKE-dest kavatseb uusi välisturgusid kombata 16%, mis on 8 protsendipunkti (pp) rohkem kui eelmisel aastal. Üldiselt on uutele või olemasolevatele eksporditurgudele keskenduvate ettevõtete arv kogu regioonis üsna ühesugune: Leedus on see 30%, Lätis 29% ja Eestis 27%.

Eestis on vähem ettevõtteid, mis kavatsevad palgata uusi töötajaid (5 pp võrra vähem, kokku 18%) kui aastal 2015, Läti ettevõtted aga tunnevad end 2016. aastal uute töötajate palkamise küsimuses optimistlikumalt (kasv 7 pp, kokku 20%). Kõigil turgudel on kõige rohkem selliseid ettevõtteid, kus töötajate arvus muutusi ei planeerita.

Ettevõtted plaanivad tõhusust parandada eelkõige toodete ja teenuste innovatsiooni kaudu — seda kavandab 2016. aastal 39% Eesti ja Leedu ning 36% Läti küsitletud ettevõtetest. Sellele järgneb töötajate koolitamine. Ärimudeli muutmist ei peeta nii oluliseks ning seda planeerivate ettevõtete osakaal jääb kõigis riikides alla 10%.

Üle 30 000 euro investeerida kavandavaid ettevõtteid jääb vähemaks, kuigi mitte olulisel määral. Leedu ettevõtetest 25% planeerib investeeringuid kuni 30 000 eurot – eelmise uuringu ajal oli see näitaja ainult 12%. Samas ainult 14% Eesti ettevõtetest kavandab 2016. aastaks vähemalt 30 000 euro suurust investeeringut, mis on 2% vähem kui eelmisel ja lausa 42% vähem kui 2014. aastal.

Lisaks selgus uuringust, et jätkusuutlik ettevõtlus on muutumas Balti VKE-de seas üha olulisemaks. Küsitluses osalenud ettevõtted peavad kõige tähtsamaks ettevõtte vastutustundlikku tegevust – vastutustundlikku müüki ja nõustamist, läbipaistvat finantsaruandlust, tugevat brändi ja mainet ning madalamaid riske tarneahelas.

Juba neljandat aastat järjest viis SEB Grupp 2015. aasta sügisel Baltimaades läbi uuringu, millega taheti kaardistada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootusi majandusaastaks 2016. Balti majandusülevaate (Baltic Business Outlook) uus väljaanne teeb projektist kokkuvõtteid ja tutvustab 5119 uuringus osalenud Balti VKE vaateid.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kadrioru naabrusse kavandatakse korterelamuid

27.01.2016

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Raua asumisse R. Tobiase ja J. Vilmsi tänava vahelisele alale viis äriruumidega korterelamut.

R. Tobiase tn 1, 3, 5, 7, 9 ja J. Vilmsi tn 36, 38, 40 kruntide detailplaneering hõlmab 1,12 ha suuruse maa-ala. Detailplaneering võimaldab ehitada alale kolm kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut. Detailplaneeringu koosats K-Projekt Aktsiaselts

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas F. R. Faehlmanni, J. Vilmsi ja R. Tobiase tänava vahelises kvartalis, R. Tobiase ning J. Vilmsi tänava ääres. Planeeritud maa-ala asub linnakeskuse läheduses, kus on meeldiv vaikne elukeskkond ning väga hea ühendus kesklinna äri-, teenindus-, ning kultuuri- ja spordikeskustega. Lähim ühissõidukite peatus on Gonsiori tänaval ning lähim lasteaed ja kool asuvad Raua tänaval.

Detailplaneeringusse kaasatud kinnistud on valdavalt hoonestamata. Enamik planeeritud maa-alal asunud hooneist on praeguseks lammutatud.

Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega kooskõlas ning kesklinna tihendamine vastab Tallinna üldplaneeringus määratud põhimõtetele.

Eesmärk on kavandada linnaruum, mis oleks sarnane F. R. Faehlmanni, J. Poska, Laulupeo ja Kollase tänava äärse juba väljakujunenud hoonestuse iseloomuga. Jätkatud on piirkonnale iseloomulikku kvartaalset hoonestust. Detailplaneeringu koostamisel on osaliselt arvestatud lähiala elanike ettepanekuid ja vastuväiteid ning võrreldes esialgse lahendusega on detailplaneeringus tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi. Polüfunktsionaalse piirkonna kujundamiseks on planeeritud hoonetesse kavandatud nii elu- kui äriruumid. Monotoonsuse vältimiseks on kavandatud liigendatud hooned. Liigendatud, tagasiastega katusemaastik vähendab hoone kõrguse mõju Kadrioru piiril ja on heaks üleminekuks Kadrioru ala hoonestuslaadile. Ühtlasi varjab kõrgematest ja madalamatest osadest koosnev hoone vähem päevavalgust naaberhoonetes ja siseõuedes.

Parkimiskohad on planeeritud maa-alustele parkimiskorrustele ning osaliselt avatud esimesele korrusele ja hoonete ette krundile. Planeeringualale on kavandatud kokku 203 parkimiskohta.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark
1 2 3 … 1,110 1,111 1,112 … 1,634 1,635 1,636