Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Kinnisvarakoolis toimub 22/09/2015 koolitus “Kinnisvara hindamine“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimees Andres Teder.
Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest. Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.
Koolitus “Kinnisvara hindamine” on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid, kinnisvaraarendajatele ning kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;
Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Tõnu Toompark Kinnisvarakool OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee www.kinnisvarakool.ee |
Portaali KV.EE andmetel pakuti juunis Tallinnas müügiks 630 äripinda. Aastaga kasvas äripindade müügipakkumiste arv veerandi võrra.
Linnaosade lõikes suurenes ainsana Põhja-Tallinna äripindade müügipakkumiste arv. See kasvas aastataguselt 60 pakkumiselt 77-le ehk 28%. Ülejäänud linnaosades pakkumiste arv vähenes.
Tallinna summaarne äripindade müügipakkumiste arvu kasv tuli äripindade pealt, kus müüja või maakler ei ole selle asukohta linnaosas määranud. Kui aasta tagasi juunis pakuti selliseid äripindu portaalis KV.EE müügiks 13, siis tänavu oli vastav näitaja 127.
Äripindade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind kerkis aastatagusega võrreldes 1235 eurolt tasemele 1334 €/m². See teeb aastaseks hinnatõusuks 8%. Tallinna kesklinnas kui turu suurimas piirkonnas kerkis äripindade eest küsitav ruutmeetrihind 1416 eurolt 1573 eurole ehk 11%.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
| Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk | Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk | |||||
| 06/2014 | 06/2015 | Muutus, % | 06/2014 | 06/2015 | Muutus, % | |
| Haabersti | 24 | NA | 928 | NA | ||
| Kesklinn | 227 | 219 | -4% | 1 416 | 1 573 | 11% |
| Kristiine | 25 | 25 | 0% | 982 | 943 | -4% |
| Lasnamäe | 68 | 65 | -4% | 591 | 780 | 32% |
| Mustamäe | 23 | 18 | -22% | 1 069 | 1 076 | 1% |
| Nõmme | 40 | 29 | -28% | 653 | 918 | 41% |
| Pirita | 22 | 22 | 0% | 2 056 | 2 134 | 4% |
| P-Tallinn | 60 | 77 | 28% | 1 001 | 1 073 | 7% |
| Vanalinn | 28 | 24 | -14% | 2 432 | 2 555 | 5% |
| Tallinn | 506 | 630 | 25% | 1 235 | 1 334 | 8% |
| Eesti | 846 | 944 | 12% | 954 | 982 | 3% |
| Harjumaa | 545 | 567 | 4% | 1 179 | 1 279 | 8% |
| Narva | 45 | 51 | 13% | 528 | 439 | -17% |
| Pärnu | 91 | 85 | -7% | 752 | 764 | 2% |
| Tartu | 19 | 51 | 168% | 1 370 | 1 071 | -22% |
EfTEN Real Estate Fund III AS kogus esmase aktsiaemissiooni käigus esialgsetel andmetel 10 miljonit eurot aktsiakapitali, mis täidab seatud eesmärgi. Emissioonis osales üle 140 investori. Koos EfTEN Capital AS’i partnerite ja fondijuhtide alginvesteeringuga ulatub fondi aktsiakapital esmase informatsiooni järgi 13,3 miljoni euroni.
„Täitsime meie kolmanda kinnisvarafondi emissiooni eesmärgiks seatud kapitali kaasamise programmi ja oleme rahul,“ ütles EfTEN Real Estate Fund III AS’i fondijuht Viljar Arakas. Tema sõnul võib esmasele emissioonile järg tulla juba 2015. aasta sügisel.
“Oli objektiivseid põhjuseid, miks see juriidiliselt küllaltki keeruline emissioon jäi jaanipühade aega ja oli subjektiivseid põhjuseid, mis meie elu neil nädalatel lihtsamaks ei teinud, kuid lõpptulemusena on meil põhjust rahul olla. Suhtlesime palju investoritega otse ja mul on põhjust arvata, et järgmises ringis suudame veel rohkem raha kaasata,“ sõnas Arakas. Tema sõnul on fondil eelkokkulepped omandatavate objektide osas tehtud ja raha seisma ei jää. „Investorid on meid usaldanud ja meie asi on nüüd seda usaldust õigustada,“ lisas Arakas.
Swedbanki investeerimise ja kindlustuse divisjoni juhi Rasmus Pikkani sõnul on tähelepanu võitmine jaanitule ja suvesooja kõrvalt väga keeruline ülesanne kõigile, kes otsustavad avalikkuse ette tulla millegi uudse ja keerukaga.
„Jaeinvestorite jaoks on harjumatu kapitali investeerimine nii pikaks perioodiks ja selliste otsuste tegemine vajab kindlasti rahulikumat ning pikemat kaalumist. Lisaks on tegemist jaeinvestori jaoks ka sisult uudse tootega, kus sõna „kinnisvara“ eksitas paljusid. Õnneks avaneb EfTENi fond eeldatavasti veel ning investoritel on uute märkimiste ootuses aega uudse tootega harjuda ja ennast teema ning võimalustega rahulikumalt kurssi viia,“ lisas Pikkani.
EfTEN Real Estate Fund III on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood ning 7 aastat hoidmiseks ja väljumiseks. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist ehk 2018. aastal noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks ja aktsiaid saab osta-müüa läbi börsisüsteemi.
EfTEN Capital AS’i partnerite ja fondijuhtide alginvesteering fondi oli 3,3 miljonit, millele lisaks kaasas EfTEN Real Estate Fund III esialgsetel andmetel 10 miljonit eurot aktsiakapitali, mis investeeritakse rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse Balti riikides. Antud omakapitali maht annab hea platvormi fondi esimeste investeeringute tegemiseks. Vastavalt fondi prospektile võib fond kaasata pangalaenu 65% kinnisvara ostuhinnast. EfTEN Real Estate Fund III esmane investeerimisvõimekus on seega esmase informatsiooni järgi 37 miljonit eurot.
Aktsiate märkimisperiood oli 15. juuni – 3. juuli 2015 ning minimaalne investeerimismaht 10 000 eurot investori kohta. Fondi aktsiaid said märkida ainult Swedbanki kliendid. Aktsiate avalikku pakkumist korraldas fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist Swedbank. Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015.
EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 320 miljonit eurot.
Colonna investorid ostsid 18 kaubanduskinnistut, milles asuvad Rimi ja Säästumarketi kauplused rendipinnaga 16 818 m2. Kauplustest 5 asuvad Tallinnas, ülejäänud on Kuressaares, Märjamaal, Haapsalus, Keilas, Sakus, Paides, Rakveres, Elvas, Tartus, Põlvas, Raplas, Jõgeval ja Võrus.
Kinnistute senine omanik oli Rimi Baltic AB tütarettevõte Kinnisvaravalduse AS. Kõik poed jäävad endiselt Rimi kasutusse – Rimi Eesti Food AS sõlmis hoonete ostjaga pikaajalise rendilepingu.
Rimi Baltics kinnisvaravaldkonna juht Ruth Laatre ütles, et kauplusehoonete müük ja tagasi rentimine on osa Rimi pikaajaliselt plaanist ümber korraldada oma kinnisvara portfell. Tehingust saadud raha investeerib Rimi uute poodide ehitusse. Ettevõttel on järgneval 3 aastal plaanis oluliselt laieneda, seda eriti Leedus, kus soovitakse suurendada turuosa.
Colonna grupi juht Roberto de Silvestri ütles: “Meil on hea meel teha koostööd sellise tugeva partneriga nagu Rimi. Leiame, et see ost on suurepärane täienduse meie kinnisvaraportfellile.”
Tehingut nõustas ja läbirääkimisi juhtis Catella Corporate Finance.
Rimi juriidiline nõustaja oli advokaadibüroo Sorainen.
Colonna Capital esindab välisinvestoreid, kes teevad investeeringuid Eesti kinnisvaraprojektidesse. Soetatud varade igapäevase haldusega tegeleb Colonna oma Eesti meeskond. Colonna on Eestis tegutsenud alates 2006. aastast.
Rimi Eesti Food AS on ICA Gruppeni jaekaubandusega tegelev tütarettevõte. Eestis opereerib ettevõte Rimi ja Säästumarketi brände (kokku 85 poodi). Kinnisvaravalduse AS on ettevõte, mis omab ja hooldab Rimile kuuluvat kinnisvara.
ICA Gruppen on juhtiv jaekaubanduse ettevõte fookusega toidukaupadele ja tervisetoodetele. Gruppi kuuluvad ICA Sweden ja Rimi Baltic, mis on peamiselt tegevad toidukaubanduses; ICA Real Estate, mis omab ja haldab kinnisvara; finantsteenuseid pakkuv ICA Bank ning alates 2015. aasta jaanuarist ka Apotek Hjärtat, mis opereerib apteeke. Gruppi kuuluvad veel Hemtex ja inkClub.
Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta mais 2% vähem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka mäetööstuses ja energeetikas.
Kui veebruaris toodeti töötlevas tööstuses 5% ja märtsis 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, siis aprillis aeglustus kasv 1%-ni. Mais pöördus kasv languseks – toodeti 1% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Kaks kolmandikku tööstusharudest ei saavutanud mais eelmise aasta mahtu.
Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige langus toiduainete, metall- ja keemiatoodete ning ehitusmaterjali tootmises. Kuigi suurema osatähtsusega tööstusharudes (elektroonika- ja puittoodete, elektriseadmete, mööbli- ja mootorsõidukite tootmises) toodang suurenes, ei korvanud see paljude väiksemate tööstusharude tootmise vähenemist.
Välisturule müüdi mais 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta maiga võrreldes toodangu müük ekspordiks 1% ja müük kodumaisele turule vähenes 8%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta mais nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 2% vähem toodangut kui aprillis.
2014. aasta maiga võrreldes toodeti elektrit 14% vähem ja soojust 6% rohkem.
| Tegevusala | Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb | ||
| KOKKU | -1,5 | -4,8 | -2,3 |
| Energeetika | 6,3 | -9,5 | -8,2 |
| Mäetööstus | -10,8 | -7,7 | -5,6 |
| Töötlev tööstus | -2,0 | -4,0 | -1,3 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 1,6 | 0,9 | 3,9 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | -1,0 | 2,9 | 5,4 |
| toiduainete tootmine | 0,5 | -2,2 | -0,6 |
| metalltoodete tootmine | -7,6 | -6,3 | -2,9 |
| elektriseadmete tootmine | -2,6 | -2,0 | 1,7 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 10,4 | -19,0 | -16,5 |
| mööblitootmine | -4,5 | 0,5 | 4,2 |
| mootorsõidukite tootmine | 1,3 | 5,6 | 8,5 |
| ehitusmaterjali tootmine | 4,3 | -7,4 | -5,1 |
| masinate ja seadmete tootmine | 5,0 | -2,2 | 1,1 |
a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Statistika aluseks on aruanne „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.06.2015 ja aruanne „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.06.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte kümne tööpäevaga.
19. juunil pandi omamoodi nurgakivi uuele Valgekodu elamurajoonile, mis asub Pärnu lähedal Audru vallas Papsaare külas. Tähtsa sündmuse puhul anti Audru vallale tasuta üle elamurajooni asfalteeritud ja valgustatud tänavad koos trassidega.
Valgeranna lähedal paiknevas Valgekodu elamupiirkonnas asub kokku 51 elamukrunti suuruses 1400 – 3700 m², millel on juba välja ehitatud liitumised Pärnu ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga ning samuti ka elektri- ja sidevõrguga. Lähtudes elamuala arhitektuursetest tingimustest on kruntide hoonestamine on võimalik nii eriprojektide kui ka arendaja tüüpprojektide alusel. Elamurajooni tänavatel kõndides saab juba praegu aimu tulevase asustuse kruntide paiknemisest ja ulatusest.
Audru vallavanem Siim Suursild tunneb uue elamurajooni üle ainult heameelt. „Audru vald on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, siin elab täna üle 5800 inimese ning meil on olemas kõik eluks vajalik – koolid, lasteaiad, poed. Uued elanikud on alati teretulnud, Valgeranna looduskaunis piirkonnas on väga mugav ja hea elada,“ ütles Suursild.
Esimesed majad valmivad Valgekodus juba järgmisel, 2016. aastal. Valgekodu elamurajooni arenduse projektijuht on OÜ Valge Arendus, kinnistute müügiga tegeleb DTZ Kinnisvaraekspert. Kõigi liitumistega kinnistute hinnad algavad 6900 eurost, esimesed müügilepingud on juba sõlmitud.
Lisainformatsioon: www.dtz.ee/valgekodu
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis kasvas jaemüük aastases võrdluses 6%, siis mais jaemüügi kasv veidi kiirenes.
2015. aasta mais oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 452,9 miljonit eurot, seega jäi mais kauplustesse 345 eurot elaniku kohta.
Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv, mis aprillis aeglustus, kiirenes mais taas ning müük kasvas eelmise aasta maiga võrreldes 18%. Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasvu kiirenemisele avaldas osaliselt mõju eelmise aasta mai väga madal võrdlusbaas.
Mais suurenes jaemüük enamikul tegevusaladel, vaid tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes oli jaemüük protsendi võrra väiksem kui eelmise aasta mais. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga 57%.
Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 43%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 28%).
Toidukaupade kaupluste jaemüük on viimased kaks kuud näidanud stabiilselt kasvu. Sarnaselt aprillile suurenes ka mais nende kaupluste jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%.
Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta maiga võrreldes püsivhindades 4%.
Aprilliga võrreldes suurenes mais jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2015. aasta viie kuuga (jaanuar–mai) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli mais 525,4 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. 2014. aasta maiga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes 7%.
Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.06.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.
Estonia Spa Hotels ASi tellimusel ehitas Nordecon Pärnus täielikult ümber senise Rohelise ja Valge maja. KOKO arhitektide abiga uue näo ja kontseptsiooni saanud kuurorthotell ESTONIA Resort Hotel & Spa avab külastajatele uksed juulis.
„Ehitaja jaoks oli tegemist huvitava ja väljakutsete rohke ülesandega, kuna sama funktsiooni jätkava hoonekompleksi sisemus ja välimus muutusid ümberehituse käigus pea tundmatuseni – Eestis sellist praktikat tihti ei kohta,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Seetõttu on hea meel, et asi õnnestus hästi, tähtajad pidasid ning peagi avab uksed külastajatele kaasaegne ning omalaadse kontseptsiooniga kuurorthotell, mis peaks veelgi hoogustama spaaturismi.“
Estonia Spa Hotels ASi juhataja Andrus Aljase sõnul lubab pikaajaliste traditsioonidega ravispaa –Pargi maja ehk ESTONIA Medical Spa & Hotel – kõrvale rajatud hotelli- ja spaakompleks koos uue konverentsikeskusega pakkuda senisest oluliselt mitmekülgsemaid ja kvaliteetsemaid teenuseid, olles samas oma nišis ainulaadne ja omapärane. „Oleme inspiratsiooni ammutanud Eesti loodusest, rahvuslikest traditsioonidest, käsitööst ja kultuurist. Uut puhkamiskeskkonda luues oleme wellness-valdkonna kõrval muu hulgas pööranud erilist tähelepanu ka une kvaliteedile.“
Uues kuurorthotellis on 106 kõigi mugavustega hotellituba. Kõik toad on mittesuitsetajatele ja sobivad allergikutele. Hotelli spaa- ja konverentsimaja 1. korrusel avab uksed konverentsikeskus enam kui 300 külalisele. 2. ja 3. korrusel asub ainulaadne spaa- ja saunakeskus.
Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 730 inimesele.
Kinnisvarakoolis toimub 17/09/2015 kinnisvarakoolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.
Koolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.
Koolitus on mõeldud nii professionaalsele maaklerile, kui ka investorile või spekulandile. Samuti on koolitus suunatud eraisikutele, kellel on plaanis osta kinnisvara kohtutäiturilt.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Tõnu Toompark Kinnisvarakool OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee www.kinnisvarakool.ee |
Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet avalikustavad ajavahemikul 5.-19. august Stockmanni kaubamajale juurdeehituse rajada võimaldava detailplaneeringu.
Tallinna Linnavalitsuse 22. aprilli 2015 korraldusega vastu võetud detailplaneering näeb ette Liivalaia tn 51 krundil asuva hoone lammutamise, olemasolevale parkimismajale on kavandatud kaks täiendavat parkimistasandit ning kaubamaja hoonele kuni viie maapealse korrusega juurdeehitis. Jalakäijatele harjumuspärase keskkonna säilitamiseks ei ole kõnniteede lahendust muudetud. Praegu on Stockmanni kaubamaja parkimismajas 405 parkimiskohta. Ümberkorraldustega kavandatakse juurde 74 parkimiskohta. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna parkimise korralduse arengukavaga.
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Stockmann Oyj Abp Eesti filiaal, sooviga laiendada kaubamaja ja parkimismaja. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 15. juuni 2011 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 1.-8. augustini 2011 Tallinna Kesklinna Valitsuses, 9. augustil 2011 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu. Detailplaneeringu eskiisi kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.
Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnavalitsuse, asukohaga Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis esmaspäeval 8.15 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 17.00 ning reedel 8.15 16.00. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr
Rakvere Pika tänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlusele esitatud tööde seast tunnistati parimaks AS Amhold ning KARISMA arhitektid OÜ ühine võistlustöö märgusõnaga „Pikk muuseum“. Töö autorid on Risto Parve ja Kai Süda, kes pälvisid esimese preemia suurusega 6000 eurot.
„Pika arutelupäeva lõpuks leidsime esitatud tööde seast idee, mida tahaksime tehnilise projekteerimise käigus edasi arendada,“ sõnas Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. „Võidutöö „Pikk muuseum“ autorid on visandanud kvalitatiivselt uue tänavaruumi, mis samas austavalt ja tähelepanu osutavalt on suhtlemas kõige ajaloolise ning aegade jooksul rajatuga.“
Žürii otsustas anda ideekavandile “Pikk muuseum” peapreemia kui kõige terviklikuma ning Rakvere linnaruumi uut kvaliteeti loova lahenduse eest. Sümpaatne on idee tekitada tänavatasandi lahendamise teel majadele lihtne nüüdisaegne taust, mis tõstab tänavat ääristava arhitektuuripärandi esile ja väärtustab ajaloolist keskkonda. Töö lähtub väljakuesteetikast, mis võimaldab liikuda ka autodel, kuid annab eesõiguse jalakäijaile – liikluse nihutamine tänava ühte serva, jättes teisalt suure osa tänavast samasse tasapinda, võimaldab kasutada ruumi väga mitmekesiselt. Žürii hinnangul oli võidutöö pakutud lahenduste seas ainus, mis pööras tähelepanu ka Pika tänavaga risti olevale teljele, mis viib linnusest keskväljakule ning pakkus sellele kontseptuaalse lahenduse. Parkali tänava ristmikul oleva väljaku läheduses ära on kasutatud olemasolevate varemete müürid, kuhu on kavandatud turismiinfopunkt ja kohvikuruumid.
Peale võidutöö valis žürii välja veel kaks preemiasaajat. Teise preemia (4500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Tark tänav“, mille autorid on Toomas Paaver, Edgar Kaare, Terje Ong, Liina Einla, Timo Saabas ja Kristofer Soop arhitektuuribüroodest OÜ Linnalahendused, OÜ TajuRuum ja AS Kobras ja kolmas preemia (3500 eurot) läks kavandile märgusõnaga „Pikk galerii“, autoriks Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Ergutuspreemia (2000 eurot) pälvis kavand märgusõnaga „Siluett“, autorid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping Itaalia arhitektuuribüroost Franchi + Associati.Preemiad kogusummas 16 000 eurot maksab välja Rakvere Linnavalitsus.
Tegemist oli seitsmenda võistlusega „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames, mille tulemused on selgunud.
Avatud ideekonkurss korraldati ruumilise lahenduse leidmiseks Rakvere ajaloolisele Pikale tänavale ja seda ümbritsevale linnaruumile, eesmärgiga koostada lahenduse alusel tänava ehitusprojekt. Võistluse ala asub kogu Pika tänava ulatuses Tallinna tänavast kuni Kunderi ja Tammiku tänavani ning lõppeb Juhan Kunderi monumendi skvääriga. Rakvere Pika tänava avaliku ruumi lahendus on kavas välja ehitada EV 100 programmis hiljemalt aastaks 2020.
Arhitektuurivõistlus toimus „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames, mille eesmärk on riigi 100. sünnipäevaks taasaktiveerida Eesti suuremates keskustes olulised keskusepiirkonnad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus seda ruumi rohkem kasutada.
„Eesti Vabariik 100“ arhitektuurivõistlusi rahastab Riigikantselei ja korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös 14 kohaliku omavalitsusega. Järgmisena lõppevad sügisel Kuressaare ja Pärnu keskväljakute võistlused. „Hea avalik ruum“ programmi arhitektuurivõistlused toimuvad kuni 2016. aasta kevad-talveni.
Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet avalikustavad ajavahemikul 27. juuli – 10. august detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalused Maarjamäe lossi maa-alale olemasolevatele lisaks uute muuseumihoonete ehitamiseks.
Pirita teega külgnevale 5,54 ha suurusele maa-alale koostatud planeeringus on ette nähtud võimalus ehitada alale kuni kaheksa kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega olemasolevat muuseumikompleksi täiendavat hoonet.
Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnavalitsuse, asukohaga Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis esmaspäeval 8.15 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 17.00 ning reedel 8.15 16.00. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr
Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad erineva sihtotstarbega krundid. Planeeritava muuseumikompleksi lähialale jääb Eesti Näituste messikeskus ja Tallinna Lauluväljak. Piirkond on oluline puhke- ja vaba aja veetmise koht.
Detailplaneeringu koostamisel seati eesmärgiks luua terviklik ruumiline lahendus Eesti Ajaloomuuseumi territooriumi edasiarendamiseks ühtseks muuseumikompleksiks, milles olemasolevad ja kavandatud hooned ning hoonetevaheline ala krundil moodustaksid üksteist täiendava terviku. Planeeringualale jääval kinnistul paikneb Maarjamäe suvemõisa kompleks, milles asub Eesti Ajaloomuuseumi filiaal.
Kinnistul paiknevatest hoonetest üheksa on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Lisaks olemasolevale kaheteistkümnele muuseumikompleksi hoonele on krundile kavandatud kolm kuni 3-korruselist hoonet ning kuni viis parki teenindavat hoonet. Kinnistul asuv kõrghaljastusega pargiala on ette nähtud korrastada.
Sobivaima arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks on eelnevalt läbi viidud arhitektuurivõistlus. Detailplaneering on koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö „Vana mees tahab koju” edasiarendusena. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Eesti Ajaloomuuseum. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. mai 2013 korraldusega.
Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Tallinna planeeringute registris ja 5.-12. juunini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 14. juunil 2013 avalik arutelu. Detailplaneeringu eskiisi kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringu koostas OÜ Linnalahendused.
Maa-amet hakkab koostama ja avaldama kinnisvaraturu ülevaateid eesmärgiga pakkuda adekvaatset ning usaldusväärset informatsiooni kogu Eesti kinnisvaraturu erinevate sektorite hindade ning trendide osas.
Esimesena keskendume haritava maa hinna ning tehingudünaamikale ning toome välja tegurid, mis mõjutavad haritava maa väärtust. Ülevaates kajastame Maa-ameti tehingute andmebaasis registreeritud tehingute alusel koostatud statistikat. Seejuures on analüüsi kaasatud vaid vabaturu tehingud ehk välja on jäetud seotud osapoolte ning sugulastevahelised tehingud ja arvestatud on mediaanhindasid, mis välistavad ekstreemsete väärtuste mõju hindadele ja võimaldavad paremini kirjeldada haritava maa turul enimlevinud hindadega toimunud tehinguid.
Haritava maana käsitletakse antud kontekstis maatulundusmaad, mille pindala on suurem kui 2 ha ning haritava maa kõlviku pindala moodustab enam kui 90% maatüki kogupindalast.
Tehingud haritava maaga moodustavad ligikaudu 16% hoonestamata maatulundusmaaga tehtavatest tehingutest. Aastatega on haritava maa mediaanpindala (st enim esineva suurusega maatükk) vähenenud.
Haritava maa pindalade muutumine on kujutatud joonisel 1. Nagu näha, on enamlevinud tehinguobjektiks 8-10 ha suurused maatükid. Viimasel paaril aastal on mediaanpindala langenud aga alla 8 hektari.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.
Tehinguaktiivsus on kuni 2006. aastani stabiilselt kasvanud, kuid aastatel 2007-2010 on märgata väikest tagasiminekut võrreldes 2006. aastaga. Samas, vaatamata tehinguaktiivsuse vähenemisele jätkasid haritava maa hinnad tõusu ning stabiliseerusid alles 2008. aastal. Selle põhjuseid tuleb otsida keerulisest majandusolukorrast, kus sissetulekud ning tarbimine vähenesid, mistõttu oli ka põllumeestel vähem raha. Tegevuse laiendamine ei olnud paljude jaoks prioriteet. Kuid haritava maaga tehtud tehingute langus ei olnud nii ulatuslik kui elu- ning äriotstarbelisel maal, mis on loogiline, sest maatulundusmaa, sh haritava maa hind oli küllaltki madal.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.
Joonisel 3 on kujutatud 2014. aasta II poolaastal haritava maaga tehtud tehingute mediaanhindasid maakondade lõikes. Enamikus maakondades on haritava maa väärtused jäänud 2000 ja 2500 € vahele hektari kohta. Odavamad haritava maa hinnad on Hiiu ja Saare maakonnas, kus mediaanhind on 1500 €/ha.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.
Haritava maa puhul on maakonniti väärtused muutunud erinevalt. Alltoodud kaardil on kujutatud aastate 1998-2000 tehinguhindade võrdlus 2012-2014 tehinguhindadega.
Teatava ettevaatusega tuleb suhtuda Hiiu, Valga, Võru ja Ida-Viru maakonna ühikuhindade muutustesse, kuna 2001. aasta korralisele hindamisele eelnenud kolmel aastal tehti neis maakondades haritava maaga vähem kui 10 tehingut, mis ei pruugi tagada piisavat usaldusväärsust tulemuse osas.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.
Kui võrrelda 2001. aasta haritava maa korralise hindamise tulemusi 2014. aasta II poolaasta haritava maa ühikuhindadega, selgub, et muutused on veelgi ulatuslikumad. Enamikes maakondades on haritava maa ühikuhinnad kasvanud 10 või enam korda. Üheks peamiseks põhjuseks suhteliselt kiiremas hinnakasvus on Euroopa Liidu erinevad toetusprogrammid põllumeestele.
Teise faktorina mõjutab haritavate maade hindu ka suhteline odavus võrreldes teiste kinnisvarasektoritega, mistõttu on rahapaigutus maasse küllaltki odav investeerimisvõimalus. Lisaks toodab põllumaa omanikule ka tulu eelmainitud eurotoetuste või rendina.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.
Üheks peamiseks haritava maa väärtust mõjutavaks teguriks on mulla viljakus, mida väljendatakse mulla boniteediga. Mulla boniteet ehk hinne on mullale antud suhteline viljelusväärtus, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jm tulenevat tootlikkust.
Viljakuse ning haritava maa seoste analüüsimisel tuleb olla ettevaatlik tulemuste tõlgendamisel, sest viljakuse andmed pärinevad 1990. aastatest. Samas ei muutu mulla ning viljakuse näitajad kiiresti (v.a piirkonnad, kus mulla omadusi on muudetud nt kuivenduste rajamise, metsade muutmisega põlluks jne), mistõttu on võimalik saada üldine ettekujutus, kuidas mullaviljakus mõjutab haritava maa väärtust.
Alloleval joonisel on kujutatud mulla boniteedi ning väärtuse vahelist seost ehk seda, kuidas muutub haritava maa ühikuhind mulla suhtelise viljelusväärtuse muutudes.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.
Joonisel 4 on toodud viimase kolme aasta (2012-2014) haritava maaga tehtud tehingute statistika, lähtudes mulla boniteedist. Jooniselt nähtub, et alla 35 boniteedipunkti on haritava maa väärtused odavamad, jäädes vahemikku 1500-2000 €/ha. Kui mulla boniteet on 45 või enam hindepunkti, on maa väärtused kõrgemad, jäädes 2000-3000 €/ha vahele.
Selleks, et analüüsida maa viljakust iseloomustavate boniteedipunktidele vastavaid maa väärtusi, on tehingud jagatud vastavalt mulla boniteedile kolme gruppi.
Esimese grupi moodustavad madala viljakusega maatükid, kus boniteet on väiksem või võrdne 35-ga ning nende maatükkide mediaanhind on 1800 €/ha.
Teise grupi moodustavad keskmise viljakusega maatükid, kus mulla boniteet jääb vahemikku 36-44 ning nende maade mediaanhind on 1950 €/ha.
Kolmanda grupi moodustavad kõrge viljakusega mullad, kus mulla boniteet on suurem kui 44, mille korral on haritava maa mediaanhind 2150 €/ha.
Mulla viljakuse ning väärtuste vaheliste seoste detailsem analüüs näitab, et mulla boniteedi ühe hindepunktilise kasvu korral suureneb haritava maa väärtus keskmiselt 17,8 €/ha võrra.
Lisaks mulla boniteedile mõjutab haritava maa väärtust ka asjaolu, kas maatükk on registreeritud PRIA põllumassiivide registris või mitte. Registreeringu olemasolu võimaldab maaomanikul või rentnikul taotleda maatükile Euroopa Liidu toetusi.
Kui võrrelda aastatel 2012-2014 tehtud tehingute mediaanhindasid lähtuvalt PRIA registreeringust, ilmneb, et maatükid, millele on võimalik toetust taotleda, on müüdud ligikaudu 11% kõrgema hinnaga. Samuti paistab silma, et PRIA-s registreeritud maadega tehakse tehinguid rohkem kui PRIA-s registreerimata maadega. Samas võib täheldada trendi, kus PRIA-s registreeritud ning registreerimata maade hinnaerinevused vähenevad.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.
Kolmanda tegurina mõjutab maa väärtust müüdava maa pindala. Eeldus on selline, et suuremad haritavad maad on kallima ühikuhinnaga, kuna harimisel saavutatakse kulude kokkuhoid nii transpordi kui ka aja näol. Analüüsides aga haritava maa hektarihinna ning pindala vahelisi seoseid, ilmnes, et märgatavat mõju maa suurus väärtusele ei avaldanud.
Siiski ollakse nõus kõrgemat hinda maksma selliste harivate maade eest, mille pindala on suurem kui 5 hektarit. Olulise pindalalise mõju puudumist võib seletada asjaoluga, et Eestis on haritavad maad tunduvalt suuremad kui Euroopas.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.
Kuigi piirkonniti võivad haritava maa hinnad olla muutlikud, siis üldine viimaste aastate trend on seni näidanud hindade kasvu. Nii tehingute arvus kui ka hinnatasemetes on toimunud ulatuslikud muutused võrreldes 2001. aasta maa korralise hindamise tulemustega.
Haritava maa hindade kallinemine on seotud paljuski Euroopa Liidust saadavate põllumajandustoetustega. 2014. aasta andmete kohaselt jääb ligikaudu 90% haritava maaga tehtud tehingute hektari hinnad 1000-4000 € vahele.
Kinnisvaratehingute statistikat saab pärida Maa-ameti kodulehel asuvast päringukeskkonnast Kinnisvara hinnastatistika päring. Päringu ning päringu kirjelduse leiate ka Maa-ameti kodulehelt, valides menüü “Tegevusvaldkonnad” alt “Maade hindamine ja tehingud”, sealt “Kinnisvara tehingute statistika” ning seejärel “Kinnisvara hinnastatistika päring”.
Martti Näksi
Maa-amet
Väikeinvestor ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles EfTENi uue kinnisvarafondi EfTEN Real Estate Fund III emissiooni kommenteerides, et teda huvitab iga aktsiaemissiooni puhul kaks olulist näitajat, milleks on pakutav toode ja emitendi juhtkonna usaldusväärsus.
„EfTENi kolmanda kinnisvarafondi aktsiate märkimise puhul on oluline tegur juhtkonna professionaalsus. Mina olen Viljar Arakase usku ja kui Viljar koos EfTENi meeskonnaga on tulnud välja aktsiaemissiooniga, siis mul on veendumus, et raha läheb teenima ja kasvatab investeeringut ning aitab kaasa turu arengule,“ lisas Rüütel, kes kinnitas, et kavatseb emissioonis osaleda. „Lühiajalises perspektiivis kutsub kaasa mõtlema börsile tulek, aga pikas vaates olen veendunud, et EfTENil on piirkonnas silmapiiril veel palju huvitavaid objekte, kus tagada investoritele korralikku tootlust,“ sõnas Rüütel.
EfTEN Real Estate Fund III aktsiate märkimisperiood on 15. juuni – 3. juuli 2015 ning minimaalne investeerimismaht on 10 000 eurot investori kohta. Fondi aktsiaid saavad märkida ainult Swedbanki kliendid. Tegemist on 10-aastase tähtajalise fondiga, millest 3 aastat on investeerimisperiood ning 7 aastat hoidmiseks ja väljumiseks. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist ehk 2018. aastal noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks ja aktsiaid saab osta-müüa läbi börsisüsteemi.
Lisaks EfTEN Capital AS’i partnerite ja fondijuhtide alginvesteeringule mahus 3,3 miljonit eurot plaanib EfTEN Real Estate Fund III kokku kaasata 6,5 – 36 miljonit eurot aktsiakapitali, mis investeeritakse rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse Balti riikides.
Aktsiate avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldab Swedbank. Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015.
