Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EfTEN Real Estate Fund III AS-i teise aktsiate avaliku pakkumise tulemused

28.04.2016 Tõnu Toompark

23.03.2016 nõukogu otsuse alusel pakkus EfTEN Real Estate Fund III AS, registrikood 12864036, avalikult märkimiseks kuni 1 000 000 uut fondi lihtaktsiat nimiväärtusega 10 eurot aktsia kohta. Aktsiate pakkumishind oli 11,0378 eurot.

Aktsiate märkimisperioodil märgiti kokku 1 353 130 aktsiat.

19.04.2016 nõukogu otsustega määrati aktsiate jaotus ning tühistati 353 130 liigmärgitud aktsiat.

Selle tulemusel kanti 26.04.2016 Äriregistrisse EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali uue suurusena 23 852 630 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarafirmade teenuse kasutaja jaoks on oluline usaldusväärsus ja tuttavate soovitus

28.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) poolt tellitud tarbijakäitumise uuringust järeldub, et tarbijatele on kõige olulisem kinnisvarafirma usaldusväärsus ja tuttavate soovitus.

Turu-uuringute AS-i poolt teostatud uuringust selgus, et ligikaudu kümnendiku uuringu vastajate jaoks on kinnisvarafirma puhul kõige olulisem selle usaldusväärsus, kuid samas ka asjatundlikkus, korrektsus ja ausus.

Samuti selgus, et müümiseks või hindamiseks kinnisvarafirma valikut tehes tuginetakse eelkõige tuttavate soovitustele (2/3 vastanutest). Kui müümisel eelistatakse enam tuntud kinnisvarafirmat, siis hindamisel eelistatakse hea mainega kinnisvarafirmat.

Teenuse hind on kinnisvarafirma valiku tegemisel aluseks sagedamini noorte, 18-29-aastaste seas.

Uuringust ilmnes ka, et kõige sagedamini kasutavad kinnisvarafirmasid 30-39-aastased (37%), kõrgharidusega elanikud (41%), ettevõtjad, juhid, tippspetsialistid (44%), tallinlased (33%) ja kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujad (42%).

„Facebook’i kasutavad kinnisvarapakkumiste otsimiseks aktiivsemalt noored (18-29-aastased), see on selle vanuserühma puhul lausa kolmas eelistus. Nooremad vanuserühmad kasutavad võrreldes vanematega aktiivsemalt ka kõiki teisi internetipõhiseid teabekanaleid. Populaarseimad infoallikad on siiski suuremad kinnisvaraportaalid“, ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

„Lisaks eristub, et muukeelse elanikkonna puhul on venekeelsete väljaannete kõrval keskmisest olulisemateks teabekanaliteks ka maakonnalehed ja Tallinna linnaosalehed,“ lisas Rüütel.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees Kalev Roosiväli toonitas, et Liidu ülesanne on aidata oma liikmetel mõista tarbijate eelistusi, et siis kliendi vajadusi arvestades areneda.

„Tarbimiskäitumise uuring viidi läbi Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tellimisel 2016.aasta esimeses kvartalis esmakordselt. Plaanime tulevikus seda korrata kahe aastase intervalliga,“ lisas Kalev Roosiväli.

Uuringus osales kokku 1000 inimest.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub üle 50 juhtiva kinnisvarasektori ettevõtte.

Rae Kivitehas: tunnistame probleemi, kuid tagame ohutuse ja kvaliteedi

28.04.2016 Tõnu Toompark

Tänases Postimehes ilmunud loole “Praagist ehitatud majad võivad osutuda varisemisohtlikuks” kommentaariks ütles Rae Kivitehase OÜ juhataja Sulev Koidu, et ta vabandab tehase nimel defektiga ehitusplokkide Magna partii pärast. Koidu kinnitas, et tehas vahetas kõik selle partii ehitusplokid välja ning Rae Kivitehas tagab nii materjalide täieliku ohutuse kui ka kõrge kvaliteedi.

“Meil on väga kahju, et ebakvaliteetne partii jõudis tellijani ja ehitusplatsile ning selle pärast vabandan kõigi osapoolte, sealhulgas ehitaja Nordeconi ja Rae valla ees,” ütles Rae Kivitehase juhataja Sulev Koidu. “Samas kinnitame, et meie toodangu kvaliteet on kontrollitud, teeme seda järjepidevalt ka ise ning tagame kvaliteedi ja toodete täieliku ohutuse. Probleemi ilmnemisel selgus, et osade kivide puhul ei vastanud standardile eelkõige visuaalne välimus. Olime kohe valmis kogu “kahtlase” partii välja vahetama.”

Sulev Koidu selgitas, et Rae Kivitehase toodang on haaranud Eestis viimasel paaril aastal väga olulise turuosa just tänu oma mõistlikule hinna ja kvaliteedi suhtele, mistõttu ettevõte on jõudsalt kasvanud. “Meil on väga kaasaegne tehnoloogia, korrektselt sertifitseeritud toodang,” sõnas Sulev Koidu. “Samas tuleb ka kõige põhjalikumalt kontrollitud toodangu puhul ette, et mõnede halbade asjaolude kokkulangemisel võib esineda probleeme. Selleks teemegi topeltkontrolli, kuni platsini välja. Ehitaja sõna on viimane.”

“Soovin lisada, et peale Rae vallas toimunud juhtumit võtsime kasutusele täiendavad meetmed kvaliteedikontrolli tõhustamiseks,” lisas Sulev Koidu. “Meie toodang on kvaliteetne, ohutu ning hetkel parima hinna ja kvaliteedi suhtega ehitusplokk Eesti turul. Loomulikult tunnetame ka seda, et meie ühe konkreetse probleemi võimendamine mitmetesse meediakanalitesse negatiivse info suunamisega meie otsese konkurendi poolt, kes veel kuu aega tagasi püüdis meid ära osta, tuleneb suures osas karmist konkurentsist ehitusplokkide turul. Kuid teeme endast kõik, et edaspidi mitte eksida. Olla igas vallas parim.”

Rae Kivitehas ) alustas tegevust 2007. aastal. Ettevõttel kolm tehast, kus toodetakse sillutus-, ääre- ja müürikive. Päevane tootmismaht on keskmiselt 8000 – 10 000 plokki. Ettevõtte 2015. aasta käive oli 3,693 miljonit eurot. Rae kivitehases töötab 31 inimest.

Arco Vara: Tartu ja Tartumaa korterituru ülevaade 2016-04

28.04.2016 Tarvo Tamme

Tartu linnas toimus 2016. aasta esimeses kvartalis 319 korteritehingut, mida on 16,1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tartu korteri keskmine ruutmeetrihind muutus aastaga vaid 0,5%, kasvades märtsis 1 211 eurole. Tartus ulatus korteri keskmine hind 63 160 euroni.

Aastases võrdluses langes Tartumaa korteritehingute arv 7,7% ning tehingu keskmiseks hinnaks kujunes 60 234 eurot.

Tartu ja Tartumaa korterituru dünaamika I kvartalis

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud ja püsivad 5% ringis kõigist korterite ostu-müügitehingutest.

Tüüpilised Tartu korteriostjad on pered, töötavad noored ja ka üliõpilased, nende vanemad ning väikeinvestorid. Need üliõpilased, kes suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad, kuna Tartu ühe- ja kahetoaliste korterite üürihinnad ulatuvad juba 250-450 euroni kuus.

Linnaosa	1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
Annelinn	1 000 – 1 450	8500 – 1 550	750 – 1 850
Jaamamõisa	1 450	850 – 1 550	800 – 1 050
Kesklinn	2 550	1 500 – 2 300	1 450 – 2 050
Ropka	1 150 – 1 450	1 100 – 1 850	900 – 1 150
Veeriku	1 350	1 350 – 1 950	950 – 1 900
Ülejõe	1 950	950 – 1 500	950 – 1 800

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Arco Vara hinnangul asuvad Tartu olulisemad müügis olevad korterelamute uusarendused Kaupmehe tn, Siili tn, Kummeli tn, Raatuse 68, Soola 2, Õhtu 2/Veeriku 11 ja Laseri 4. Väiksemaid arendusi on turul palju. Uusarenduse hinna määrab asukoht, nõutuim on kesklinna piirkond. Uue korteri keskmine hinnatase on 1800 €/m². Tavaliselt jääb hinna ülempiir 2 500 € juurde. Lähema 12 kuu jooksul valmivatel uusarendustel on ruutmeetri hind ~2 000 €/m². Ostjad eelistavad paberil olevatele uusarendusprojektidele neid kortereid, mida saab juba näha ning oma käega katsuda.

Kuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti korter haaval pakutavad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud järelturu korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2014. aasta lõpu seisuga oli aktiivses pakkumises ligikaudu 1 600 Tartu korterit. Uusi kortereid on müügis ligikaudu 400.

Tartu ja Tartumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Korrastatud fassaadi ja tehnosüsteemidega elamutes saab küsida uusarenduste hinnale lähedast ruutmeetrihinda, seejuures on oluline maja asukoht. Üle 2 500 eurose ruutmeetrihinnaga uusarendusi ei suudeta hinnakorrektsioonita realiseerida. Arco Vara hinnangul teevad üürihinnad ka eeloleval suvel läbi tavapärase väikese tõusu. Kuna üüripakkumisi on rohkem, võtab väljaüürimine varasemast enam aega.

Kommentaar, Tarvo Tamme, Arco Vara Tartu osakonna juht

Tulemas traditsiooniliselt aktiivne kevadine aeg kinnisvaraturul. Nagu näeme, on pakkumisi juurde tulnud nii Tartus kui ka Tartumaal. Ja et valik on suur, ei kiirusta inimesed ostuotsuse tegemisega.

Pankadest ei tule laenuvastused samuti enam nii kiiresti, kui varem. Sellele aitasid kaasa märtsis jõustunud uued tarbijakrediidi nõuded, mis kohustasid panku varasemast hoolikamalt laenuvõtja tausta uurima.

See kinnisvara, millel on hinna ja kvaliteedi suhe paigas, leiab jätkuvalt kiiresti ostja. Hinnad püsivad eelmise aasta tasemel.

Kodukindlustus kaitseb ebameeldivuste eest

28.04.2016 Gerli Ramler

Kes maksab kinni kahju, kui naabripere sõidab nädalaks puhkama, kuid nende korteris lõhkeb veetoru või saab sealt alguse tulekahju? Või kui teie enda kodus lähevad ühel päeval ülepinge tõttu elektrijuhtmed põlema?

„Aasta-aastalt on inimesed kindlustuse vallas teadlikumad ning neile ei tule enam kindlustuse vajalikkus uudisena,” tõdeb PZU Kindlustuse kodukindlustuse riskijuht Kaja Pukk. „Kindlustus annab kindlustunde, et juhul kui meie kinnisvaraga juhtub õnnetus, nagu veekahju, murdvargus või tulekahju, saame toetuda kindlustusfirma abile ja ei pea ise kulude pärast muretsema.”

Paraku on ikka veel inimesi, kes arvavad, et kodukindlustus on oluline vaid laenu andmise puhul panga jaoks. Nii tehakse ainult minimaalne kindlustus, jättes kindlustamata koduse vara, tehnika ja isiklikud asjad. „Mõelge, mis on teile kodus oluline ning kas need asjad on väärt seda, et maksta vaid veidi kõrgemat kindlustusmakset. Mõttekam on sõlmida koguriskikindlustuse leping, mis tagab hoonetele, nende juurde kuuluvatele rajatistele ja varale maksimaalse kindlustuskaitse. Nii on korteri või korteriomandiga koos kindlustatud ka keldriboks või panipaik ja seal paiknevad asjad,” selgitab Pukk.

„Eelmine aasta oli kahjujuhtumite poolest väga mitmekülgne: augustis olid rahe-, novembris tormi- ja detsembris üleujutuse- ja mereveekahjud. Jaanuaris lisandusid veel mitmed lume- ja jääkahjud. Kahjuks on endiselt palju ka tulekahjusid: Päästeameti statistika kohaselt toimus Eestis kokku mullu 1610 tuleõnnetust, millest 790 olid seotud eluruumidega. Kusjuures kindlustatud oli neist ainult iga viies,” räägib Pukk. Ta paneb inimestele südamele, et tähtis on maja küttesüsteemid korras hoida, vaadata üle korstnad ning suitsuandurid ja lasta paigaldada liigpinge piirikud, mis hoiavad ülepinge korras õnnetuse ära. „Iga asi muudab meie kodu ohutumaks nii meile, naabritele kui üürnikele.”

Kes kaitseb teie üürnikku?

Üldjuhul on korteri kindlustamine omaniku kohustus. Samas võib ka üürnik kokkuleppel omanikuga korteri kindlustada, kuid siin tuleb tähele panna, et üürniku vara ei kuulu korteriomaniku koduse vara hulka. Seega soovitage oma üürnikule korterisisustus eraldi kindlustada. Kindlustada saab igasugust vara alates televiisorist, sülearvutist ja telefonist kuni köögitehnika, korteris hoitava jalgratta ning hinnaliste esemete ja kunstiteosteni välja.

Kes vastutab aga siis, kui teie korterist alguse saanud veeõnnetus või tulekahju peaks kahjustama naabreid? Ikka teie kui korteri omanik, olenemata sellest, kas õnnetus sai alguse üürniku hooletusest või kogemata. Seega võiks lisaks sõlmida vastutuskindlustuse, mis hüvitab kolmandale isikule tekitatud kahju.
Vastutuskindlustuse kaitse laieneb üle kogu Eesti ja tervele teie perele. Nii et kui teie laps lõhub kogemata kaupluses klaasvitriini ära ning teile esitatakse selle hüvitamiseks nõue, maksab selle hüvitamiseks vajamineva summa kindlustus. Vastutuskindlustuse minimaalne hüvitislimiit algab 3000 eurost.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/kindlustus/kodukindlustus-kaitseb-ebameeldivuste-eest

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Pärnu ja Pärnumaa korterituru ülevaade 2016-04

27.04.2016 Diana Nõmme

Pärnu korteritehingute arv kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,2% ja keskmine ruutmeetri hind 12,1%. Pärnumaa korteritehingute arv kasvas 17,8%, kuid keskmine tehingu hind ja keskmine ruutmeetri hind jäid eelmise aasta tasemele.

Keskmiseks korteri hinnaks oli Pärnus 47 733 € ja Pärnumaal 37 178 €. Keskmine ruutmeetri hind oli Pärnus 935 € ja Pärnumaal 719 €.

Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on mõnevõrra kasvanud. Tõusnud on nii keskmine hind kui ka mediaanhind. Võrreldes kolmanda kvartaliga on Pärnumaal ja Lääne-Eestis tervikuna pinnaühiku keskmine hind püsinud aga varasemaga samal tasemel. Tehinguhind on langenud, kuid kvartalistatistikast ei tohiks pikemaajalisi järeldusi teha.

Pärnu ja Pärnumaa korterituru dünaamika I kvartalis

Allikas: Maa-amet

Pärnu kinnisvaraturg on tugevalt hooajaline, elavnedes suvekuuma lähenemisega ja hääbudes jahedate sügisilmade saabumisega. Pärnu on kuurortlinnana hinnatud nii Eesti kohalike elanike kui ka välismaalaste seas. Tüüpilised Pärnu korteriostjad on pered, töötavad noored, püsisuvitajad ja ka väikeinvestorid.

Need, kes külastavad Pärnut igal suvel, puhkavad selles kuurortlinnas iga kord pikemalt kui paar päeva ja suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad. Heas asukohas paikneva Pärnu korteri puhul tuleb suvel nädala eest maksta sama palju üüri, kui talvel terve kuu eest.

Arco Vara hinnangul asuvad Pärnu olulisemad korterelamute uusarendused Aida 7, Suur-Jõekalda 2, Aisa 39 ja Seedri 4. Väiksemaid arendusi on turul mitmeid. Pärnu uusarendustes jäävad korterihinnad vahemikku 1 125 – 2 900 €/m². Kvartali jooksul on ostetud üksikud korterid, kuid kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Pärnus

1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
900 – 2 300	750 – 2 250	600 – 2 350

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Müügikuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2016. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli aktiivses müügis ligikaudu 150 Pärnu korterit. Uusi kortereid on müügis sadakond. Pärnu linna piires on üüripakkumisi 60 ringis.

Pärnu ja Pärnumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Pärnu ja Pärnumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Pärnus toetavad positiivset ostutrendi korterite kõrged üürihinnad suveperioodil. Nii mõnelgi juhul otsustatakse suvituskorteri asemel sobiv kinnisvara hoopis osta. Uusarenduste müügiaeg pikeneb, kuid hinnad reageerivad sellele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad eelkõige elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

Kommentaar: Diana Nõmme, Pärnu osakonna juht

Kui Pärnumaa korterihinnad püsivad eelmise aastaga enam-vähem samal tasemel, siis Pärnus on tunda pakkumise kahanemist ja sellest tulenevat hinnatõusu.

Suve lähenedes on oodata Pärnu kinnisvaraturu elavnemist ja üürihindade järsku tõusu, mis leiab aset igal aastal.

Kevaditi saab hoogu juurde ka maakodude otsimine. Eriti otsitud on Pärnumaal merelähedased vanemad talumajad, mida ostja saaks oma kätega ning oma maitse järgi korda teha.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Luksuslik remont paneelmajas – kahe teraga mõõk

27.04.2016 Tõnu Toompark

Korterituru müügipakkumiste hulgas moodustavad ühe osakese „mägedel“ asuvad vanemate elamute korterid, milles on tehtud kas luksuslik või sellele pretendeeriv remont. Kuigi sellised renoveerimistööd on tehtud endale mõnusa elamiskeskkonna loomiseks, peab alati arvestama, et hiljem korteri müükipaneku korral võib selline remont olla justkui kahe teraga mõõk.

Niisuguse karmivõitu hinnangu tingib asjaolu, et müügi korral on omanikul igati asjakohane soov saada tagasi ka vähemalt osa rahast, mis on sellise kalli remondi alla pandud. See tähendab, et antud korter on tavapärasest sama piirkonna renoveeritud korterist oluliselt kallim, võisteldes pakkumishinnalt korteriga uues majas. Ja kuigi teemakohaseid kortereid on ka müüdud, ei saa selle õnnega enamik pakkujaid siiski arvestada. Miks?

Esiteks, nagu juba öeldud, võistleb säärane korter oma hinnalt uue elamispinnaga, kuid ostuhuvilisel tekib küsimus, milleks osta näiliselt uhkem korter vanemasse paneelmajja, mille kommunaalkulud on tihti remondifondi ja laenude tõttu kõrged, kui sama raha eest saab täiesti uute kommunikatsioonide ja moodsamate planeeringutega korteri.

Teiseks, Musta-, Lasna- ja muud „-mäed“ ning sarnased linnaosad on oma kindla hinna- ja kvaliteeditasemega, kus pole kunagi olnud luksuskortereid ning ostjaskond seda ei eeldagi. Nii minnaksegi neisse linnaosadesse otsima taskukohasemat elamispinda, mis kas vajab remonti või on juba lihtsalt, kuid kvaliteetselt renoveeritud.

Seega tasub „paneelikasse“ oma disain- või luksuskodu rajades arvestada, et te ei pruugi leida ostjat, kes selle kõige eest on hiljem nõus täit raha välja käima. Endised magalad on osa meie elamufondist, neid tehakse korda ning pole mõtetki rääkida nende lammutamisest või getostumisest, kuid siiski tasub meeles pidada, et neisse majadesse ostjail on ehk teised rahalised võimalused, eelistused ning luksuskorterite otsijad nõukogude-aegseid paneelmaju tõenäoliselt ei vaatagi.

Kinnisvarahindade aeglasem kasv on vähendanud finantsstabiilsuse riske

27.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on lähiajal väikesed
Majapidamiste laenumaksevõime püsib hea, seda toetab sissetulekute kiire kasv
Ettevõtete laenumaksevõime võib edaspidi nõrgeneda, kui kasumlikkuse vähenemine jätkub
Rootsi kiire laenu- ja kinnisvarahindade kasv pole vaatamata ametivõimude pingutustele vähenenud
Rootsi kinnisvarahinna kasv kätkeb riske Eesti majandusele ja siin tegutsevatele pankadele
Muutus pankade kapitalipuhvris – alates augustist on kavas nõuda kommertspankadelt 2% asemel 1% suuruse süsteemse puhvri hoidmist
Swedbankile ja SEB Pangale on täiendavalt kavas kehtestada süsteemselt oluliste pankade lisapuhver 2% tasemel

Riskid Eesti finantsstabiilsusele on lähiajal väikesed. Kuigi väliskeskkonnast tingitud määramatus on suur, vähendavad riske finantssektori toimimisele ettevõtete kogutud finantspuhvrid, majapidamiste suhteliselt hea rahanduslik olukord ja pangandussektori omavahendite kõrge tase.

Rahvusvaheline finantskeskkond muutus 2016. aasta alguses varasemaga võrreldes ebakindlamaks. Maailmamajanduse kasvu väljavaadete suhtes tekkinud ebakindlus tõi kaasa hinnalanguse rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel. Lisaks iseloomustab Euroopa Liidu pangandust halbade laenude suur osakaal ning väikese majanduskasvu ja madalate rahapoliitiliste intressimäärade keskkond. Riske võimendab ka mitmete Euroopa riikide suur võlakoormus ja võimalus Ühendkuningriigi lahkumiseks Euroopa Liidust.

Eesti majanduskasv oli viimase kuue aasta aeglaseim. Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt mitme naaberriigi nõrk majandusolukord ja ahtad ekspordivõimalused. Eesti majanduskasvu kiirenemine oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust. Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata on Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime püsinud hea. Majapidamistel toetas seda sissetulekute kiire kasv ja võlakoormuse püsimine samal tasemel. Ettevõtete kasumlikkus vähenes kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. Kui kasumlikkus jätkab vähenemist, siis võib ettevõtete laenumaksevõime tulevikus nõrgeneda ja seeläbi halveneda pankade laenukvaliteet.

Kuigi Rootsis on tehtud samme kinnisvarahindade tõusuga kaasnevate riskide vähendamiseks, on jätkunud kinnisvara tagatisel antavate laenude ja kinnisvarahindade kiire kasv. Majapidamiste suurest võlakoormusest tulenevalt on Rootsis oht, et kinnisvarahindade languse või laenuteeninduskulude suurenemise korral vähendavad majapidamised tarbimist. See mõjutaks laialdasemalt Põhja-Balti regiooni majandusarengut ja vähendaks nõudlust Eesti ettevõtete toodangu järele. Teiseks võib see suurendada Eestis tegutsevate pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamisriski, kuna Eesti suuremate pankade likviidsusjuhtimine on tihedalt seotud emapangagruppidega.

2015. aastal Eesti kinnisvarahindade tõus küll aeglustus, ent madalate intressimäärade ja suhteliselt kiire palgakasvu keskkonnas püsib endiselt kinnisvarahindade ja laenamise liigkiire kasvu risk. Laenubuumi riski vähendamiseks tulevikus kehtestas Eesti Pank eelmisel aastal ennetava sammuna nõuded eluasemelaenude väljastamisele. Eesti Pank on tulevikus valmis kehtivaid nõudeid karmistama ja erandite kasutamist piirama juhul, kui laenuvõtjate omafinantseeringu osa peaks oluliselt vähenema ja riskid suurenema.

Finantssüsteemi toimimise kindlustamiseks on Eesti Pank kehtestanud pankadele täiendavad kapitalipuhvri nõuded. Alates 2014. aastast kehtib pankadele 2% süsteemse riski puhver. Puhvri eesmärk on suurendada pankade vastupanuvõimet, et nad suudaksid tulla toime järsu majanduslangusega, ja vähendada kontsentreeritud pangandusstruktuurist tulenevaid riske. Alates selle aasta augustist plaanib Eesti Pank muuta süsteemse riski puhvri põhimõtteid. Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad hoidma 2% asemel 1% suurust süsteemse riski puhvrit, et maandada järsu majanduslanguse riski, mis tuleneb Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast. Süsteemselt olulised pangad – Swedbank AS ja AS SEB Pank – peavad sellele lisaks hoidma veel 2% suurust puhvrit, et maandada kontsentreeritud pangandusest lähtuvaid riske. Muutuse järel kehtib kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale kapitalinõuete kogupuhver 13,5% tasemel ja kõigile teistele pankadele 11,5% tasemel.

Loe lähemalt värskest Finantsstabiilsuse ülevaatest

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kuidas aru saada, kas ostetava kinnisvara hind on õiglane?

27.04.2016 Gerli Ramler

Uue kodu otsimist alustatakse tavaliselt kinnisvaraportaalidest, kus saab määrata sobivad kriteeriumid, näiteks asukoha, hinna ja seisukorra. Kui aga korter või maja on leitud, kuidas siis aru saada, kas selle hind on õiglane või on veel tingimisruumi?

Pilt võib olla petlik

Esmalt soovitaks kindlasti hoolikalt kuulutuse pilte vaadata, sest mõnikord võivad hästi tehtud pildid peita korteri kehva kvaliteeti või vastupidi – kehvade fotode taga peitub täiesti heas korras ja ilus eluase. Samuti tasub tähele panna andmeid, sest tihti lisatakse korteri tegelikule pinnale ehk suletud netopinnale rõdu, panipaiga, terrassi vms pind, et näidata korterit avaramana ning teisalt ruutmeetrihinda väiksemana.

Tähtsaimad hinnamõjutajad: koht, seisukord ja hoone tüüp

Hind oleneb väga paljude asjaolude koosmõjust. Esmane mõjutaja on kinnisvara asukoht ja kindlasti seisukord ning hoone tüüp. Eluruumi hinda mõjutab veel planeering, paigutus ilmakaarte suhtes, naabrus jms. Elamu tüübilt tulenevad eelistused võivad oleneda asukohast, aga üldiselt eelistatakse arhitektuurselt väärtuslikke kivimaju, korterelamute puhul näiteks Stalini- või eestiaegseid. Vähem on hinnatud nn nõukogudeaegsed ehitised. Ühtlase hoonestusega puitasumites on tavaliselt kinnisvara hind kõrgem. Omad eelised on nii vanal kui ka uuel korteril.

Hea korter ei ripu kuude kaupa portaalides

Üheks märgiks liiga kõrgest hinnast võib pidada seda, kui kuulutus on väga pikalt sama hinnaga portaalides üleval rippunud. Tihti sisaldavad eraisikutest müüjate kuulutused ka niinimetatud emotsionaalset väärtust ja on seega üle hinnatud. Omanik lihtsalt ei suuda oma kodu soodsama hinnaga käest ära anda ning näeb seda tegelikkusest väärtuslikumana.

Kallim on kinnisvara suuremates asulates nagu Tallinn, Tartu ka Pärnu, samuti looduskaunites kohtades üle Eesti. Mõnedele piirkondadele on väärtust lisanud viimastel aastatel paranenud rongiühendus.

Lisatasu emotsiooni eest?

Võrreldes kinnisvarabuumi ajaga on inimesed praegu palju valivamad ja kaaluvad ostuotsuseid kauem ning hoolikamalt. Sageli sisaldab kinnisvara konkreetse ostja jaoks nii-öelda eriväärtust: kui inimene otsib endale kodu, siis ei mõtle ta sellest kui investeeringust ja on nõus maksma emotsiooni eest. Talle näiteks meeldib just see või teine piirkond või tahab ta leida korterit majja, kus juba sõbrad või vanemad ees elavad. Samas lähtub pank laenu väljastamisel turuväärtusest ostuhetkel ja üle turuhinna ostmisel tuleb seetõttu arvestada, et lõpuks tuleb emotsioon ikkagi omavahenditest kinni maksta. On palju tegureid, millega uue kodu ostmisel tuleb arvestada.

Müümise puhul võib hinna osas konsulteerida maakleriga, kuid ostja võiks küsida konkreetse objekti kohta arvamust suuremate kinnisvarabüroode hindajatelt, kes oskavad juba kuulutuse andmete alusel üldjoontes öelda, kas küsitud hind vastab turutasemele.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/kodu/kuidas-aru-saada-kas-ostetava-kinnisvara-hind-oiglane

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Kas üürikorterite puudujääk pöördub ülepakkumiseks?

27.04.2016 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti märtsis 1632 üürikorterit, millest 984 asuvad Tallinnas. Tallinna üüripakkumiste arv kasvas aastataguse ajaga võrreldes 8%.

Üüripakkumiste arv on kerkinud kõikides Tallinna linnaosades välja arvatud Haaberstis ja Mustamäel. Haabersti on vaatamata oma suurusele suhteliselt tagasihoidliku üüripakkumisega linnaosa, kus märtsis oli pakkumises keskmiselt kõigest 37 korterit. See on aastatagusest kolmandiku vähem.

Mustamäe keskmine üürikorterite pakkumiste arv oli märtsis 76 ehk eelmise aasta näitajast 17% vähem.

Suurima pakkumisega on jätkuvalt kesklinna linnaosa, kus portaali KV.EE andmetel asub 435 üüripakkumist, mis moodustab Tallinna üüripakkumiste koguarvust 44%.

Üüripakkumiste arvu suurenemisest võime näha, et veel aasta-paar tagasi ilmselge üürikorterite defitsiit on samm-sammult leevenemas. Aktiivne korterite arendustegevus toob muuhulgas üüriturule järjest pakkumist juurde. Mõnes piirkonnas võib puudujäägi asemel juba rääkida üürikorterite ülepakkumisest. Näiteks on märgatavalt suurenenud kesklinna kahetoaliste hea kvaliteediga üürikorterite pakkumine.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	03/2015	03/2016	Muutus, %
Haabersti	54	37	-31%
Kesklinn	384	435	13%
Kristiine	44	62	41%
Lasnamäe	119	129	8%
Mustamäe	92	76	-17%
Nõmme	20	31	55%
Pirita	23	28	22%
P-Tallinn	105	110	5%
Vanalinn	67	69	3%

Tallinn	915	984	8%

Eesti	1 544	1 632	6%
Harjumaa	937	1 012	8%

Narva	50	44	-12%
Pärnu	36	56	56%
Tartu	371	379	2%

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ehitajate tee – Stroomi raudteetammile rajatakse kergliiklustee

26.04.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse Tallinna Kommunaalametile nõusolek osalemiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Kergliiklustee raudteetammil lõigus Ehitajate tee – Stroomi rand“. Projekti tulemusena ehitatakse kergliiklustee pikkusega 2,6 km, mis ühendab omavahel Lääne-Tallinna ning Rocca-al-Mare ja Stroomi ranna vahelised kergliiklusteed.

Vanale raudteetammile kavandatud kergliiklustee liidab ühte võrgustikku Nõmme, Mustamäe ja Õismäe kergliiklusteed ning Harku metsa ja Nõmme terviserajad. „Ehitajate tee – Stroomi ranna vahelise kergliiklustee rajamine on osa „Tallinna linnas vanadele raudteetammidele rajatavate kergliiklusteede kavast“, millega pööratakse Tallinna linnas olulist tähelepanu rohekoridoride loomisele, mis võimaldab inimestel autoliiklusest häirimatult linnas liikuda,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf.

Abikõlblik projekti kogumaksus on 2 700 000 eurot, millest maksimaalne välistoetus Tallinna linnale on 2 295 000 eurot ja projekti omafinantseering 405 000 eurot, millele lisandub projektiga seotud lisafinantseering projektijuhtimise teenuse osutamiseks summas 12 898 eurot. Projekti indikatiivne kogueelarve koos mitteabikõlblike kuludega on 2 712 898 eurot.

Projekti rahastatakse 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ tegevuse „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine” raames.

Projekti tegevuste kavandatav elluviimise aeg on mai 2016 – juuni 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Valitsus kiitis heaks riigile tähtsate kinnisvaraprojektide rahastamise

26.04.2016 Tõnu Toompark

Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel heaks riigile oluliste kinnisvaraobjektide investeeringud, mis teiste seas toovad kaks uut päästekomandot, kaunite kunstide koolile uue õppehoone ning CO2 kvootide müügitulu toel lasteaedade renoveerimise.

„Valitsus investeerib aastas keskmiselt 70 miljonit eurot selleks, et ehitada uusi ja korda teha seniseid riigile vajalikke hooneid,“ nentis peaminister Taavi Rõivas.

Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 raames kindlustas valitsus rahalise katte kokku kaheksale projektile, mille projekteerimist või ehitamist saab alustada juba sel aastal.

Suuremahulistest projektidest otsustati:

Eesti saatkonnahoone rekonstrueerimine Moskvas,
Kaunite kunstide kooli projekteerimine, mille eesmärk on tuua Tallinnas valmivasse uude õppehoonesse (Pärnu maantee 59) ühe katuse alla Georg Otsa nimeline muusikakool, Tallinna muusikakeskkool ja Tallinna balletikool,
Rüütelkonna hoone väljaehitamine Toompeale Tallinnas, kuhu 2018. aastaks tuleb Euroopa Liidu eesistumise ajaks riigi esindushoone,
Kommunismiohvrite memoriaali projekteerimine Maarjamäele Tallinnas, mis on kavandatud valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aastaks 2018,
Lennusadama projekti lõpetamine, mille käigus ehitatakse välja muuseumi kõrval asuv administratiivhoone ja neid ümbritsev teedevõrgustik,
Vändra ja Vastseliina päästekomandode hoonete ehitus,
Riigikohtu hoone renoveerimise projekteerimine.

Lisaks otsustas valitsus CO2 kvootide müügitulu arvelt toetada kohalikke omavalitsusi, et renoveerida lasteaedu ja hooldekodusid. Sellega väheneb hoonete energiatarbimine ja vähenevad ülalpidamiskulud. Aastani 2017 on planeeritud lasteaedadesse investeerida ligikaudu 14 miljonit eurot ja hooldekodudesse ligikaudu 12 miljonit eurot.

Varem on valitsus riigi eelarvestrateegia raames otsustanud rahastada Euroopa Liidu IT-agentuuri hoone, Ugala teatri, Eesti Rahvusringhäälingu uudistehoone, Tallinna vangla, Pärnu politsei- ja päästeameti ühishoone, Tallinna uue kohtumaja, terviseameti uue hoone, Tallinna ajaloo- ja filmimuuseumi Maarjamäe kompleksi, Arvo Pärdi keskuse, Lilleküla staadioni ja Nukuteatri hoovimaja projekteerimist, ehitamist või laiendamist.

Alates 2019. aastast on kavas suurendada riigieelarves remondifondi makseid eesmärgiga tagada riigi hoonete stabiilsem rahastus, vähendada ühekordsete investeeringuotsuste mahtu ja ennetada remondivõla tekkimist.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eestis on üle 170 tuhande hektari mahemaad, 17% kogu põllumajandusmaast on mahe

26.04.2016 Tõnu Toompark

2015. aasta lõpu seisuga oli Eestis 1629 mahetootjat, lisandus 226 uut. Kõige rohkem mahetootjaid oli Võrumaal – 196, enim mahemaad Saaremaal – 19 251 hektarit. Mahepõllumajandusmaad oli mahepõllumajanduse registri andmetel kokku 170 797 hektarit ehk ligi 17% kogu Eesti põllumajandusmaast. Eesti oli mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest ELi riikide seas kolmandal kohal pärast Austriat ja Rootsit.

2015. aastal suurenes ka mahetöötlejate arv, neid oli üle 120. Töötlejateks on enamasti väikesed, käsitööndusliku tootmisega ettevõtted. Nende hulgas on 52 mahepõllumeest, kes on oma ja osalt ka teiste mahetootjate toodangu väärindamiseks hakanud tegelema töötlemisega. Samas on ka suuri töötlemisettevõtteid, mis on oma valikusse lisanud mahetooteid, nagu nt Salvest, Saaremaa Piimatööstus, Liviko, Kulinaaria. Eestimaine töödeldud mahetoodang jõuab ka piiri taha – Taani, Soome, Rootsi, Inglismaale, Šveitsi jm.

Eesti Konjunktuuriinstituudi sortimendivaatluse andmetel müüdi 2015. aastal 1300 kodumaist mahetoodet, suurima kodumaise mahetoidu valikuga kauplus oli jätkuvalt Ökosahver, järgnes Rimides asuv Talu Toidab müügiala. Kodumaised tarbijad on mahetoidust järjest rohkem huvitatud.

Rimi keti poodides tegutseva Talu Toidab OÜ ühe eestvedaja Margus Lille sõnul on mahetoidu müük kasvanud. „Mahetoidul on minekut – müük kasvas möödunud aastal päris märkimisväärselt. Eriti hästi meeldivad inimestele nt mahemuna, piimatooted, jäätis ja maiustused, järjest rohkem ka mahlad, maheliha ja toortatar“ rääkis Margus Lille.

Sellel aastal on turule jõudnud mitmed uued kodumaiseid mahelihatooted, nt MTÜ Liivimaa Lihaveis ja SirLoin OÜ pakkumisel. „2015. aastal jõudsin esimest korda oma maheloomade lihaga jaekaubandusse. Kliendid on tooted väga hästi vastu võtnud ja nõudlus maheliha järele järjest suureneb,“ sõnas Harjumaa mahetootja Krista Kanniste.

„Eksporditurgudel jõuti esmakordselt väljapoole Euroopat – 2015. aasta saagist läks esimene laevatäis Eesti põldudel kasvatatud mahekaera Ameerika Ühendriikidesse,“ sõnas Kuresoo OÜ agronoom Margus Ess. „Meie mahekaera käisid juba kasvuajal uurimas mitmed huvilised, kõik olid positiivselt üllatunud meie heast tasemest,“ lisas Ess.

Mahepõllumajandusmaa pind ja mahetoidu turg suureneb ka mujal maailmas. 2014. aastal suurenes mahetoidu turg Euroopas 8% ja USAs 10%. Mitmetes riikides kasvas tarbijate nõudlus aga veelgi kiiremini, nt Rootsis suurenes mahetoidu müük 2015. aastal 39% ja 2014. aastal 38%. Tarbijate kiiresti suureneva nõudluse peamisteks põhjusteks peetakse inimeste kasvavat huvi tervisliku eluviisi ja toitumise ning toidu päritolu vastu, lisaks ka muret looduskeskkonna seisundi ja loomade heaolu pärast.

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“

26.04.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel ilmus värske käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ tõi käsiraamatu vajaduse esile autor Tõnu Toompark.

Praktilise joonega käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni andes lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

RKASi üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2015. aasta majandusaasta aruande

26.04.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ainuaktsionäri esindaja riigihalduse minister Arto Aas kinnitas täna ettevõtte 2015. aasta majandusaasta aruande.

RKASi konsolideerimisgrupi majandusaasta müügitulu kasvas 84,9 miljoni euroni. Ärikasum oli 18,9 miljonit eurot ja puhaskasum 15,7 miljonit eurot, millest kasum mittevajaliku vara müügist oli 3,6 miljonit eurot.

Ettevõtte kinnisvarainvesteeringud kasvasid möödunud aastal 62 miljoni euroni. Sellest 23,6 miljonit eurot suunati Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusse. Teiste suurimate investeeringutena märkis Somelar veel ära Rahvusarhiivi uue hoone (8,5 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse (5,3 miljonit eurot), Piusa kordoni uus hoone (3,9 miljonit eurot) ning Võru politsei ja pääste ühishoone ehitustööd (3,2 miljonit eurot).

2015. aastal oli ettevõttel töös üle 20 teenusprojekti. Suurematest projektidest valmisid möödunud aastal Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium (6,8 miljonit eurot), Piiripunktid Narva-1 ja Narva-2 (6,2 miljonit eurot), Pärnu Koidula Gümnaasium (5,0 miljonit eurot), Jõhvi Gümnaasium (4,8 miljonit eurot), Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool (4,4 miljonit eurot), Võru Gümnaasium (4,3 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (3,6 miljonit eurot), Sillamäe Kutsekool (3,5 miljonit eurot) ja Ahtme Kool (2,7 miljonit eurot).

Teenusprojektide sisu ulatus hangete ja ideekonkursi korraldamisest kuni projektijuhtimise täisteenuseni.

2015. aastal mõjutas ettevõtte haldustegevust enim hallatavate objektide ja remonttööde mahu jätkuv kasv. Viimaseid teostati möödunud aastal 12,8 miljoni euro eest.

Möödunud aastal müüdi 70 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti 7,2 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid.

Ettevõtte puhaskasum summas 15 685 355,99 eurot otsustati jaotada alljärgnevalt: