Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2016. a III kvartalis

20.10.2016

Maa-ametTehingute andmebaasi laekunud 2016. aasta kolmanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2016. aasta kolmandas kvartalis tehti Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 155 ostu-müügitehingut ligikaudu 750 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi toimus kolmandas kvartalis kokku 11 593 kinnisvara ostu-müügitehingut ca 660 miljoni euro väärtuses.

Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus kvartalites 2015-2016

Kokku vahetas ostu-müügitehingute käigus kolmanda kvartali jooksul omanikku 23 064 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 22 531 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Saare maakonnas – 2 176 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 663 hektarit.

Kõige aktiivsem oli korterite turg, kolmandas kvartalis tehti korteriomanditega kokku 6 775 ostu-müügitehingut s.h eluruumidega 5 615 ning mitteeluruumidega 1 160 ostu-müügitehingut. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli korteritega tehinguid 7,5% võrra enam.

Eluruumina müüdud korterite arv kasvas aastaga 5 308 korterilt 5 615 korterini. Neist uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. aasta kolmandas kvartalis oli ca 14 protsenti. Kokku müüdi 805 uut korterit, neist ca 2/3 Tallinnas, kus keskmine hind oli ca 2 100 eur/m², Kesklinna linnaosas ca 2 500 eur/m². Eelmise aasta samal perioodil oli Tallinnas keskmine uute korterite hind ca 1 900 eur/m².

Eluruumina müüdud korterite tehingute arv ja uute korterite tehingute osakaal %-des kvartalites 2015-2016

Kinnisasjadega toimus 2016. aasta kolmandas kvartalis 5 337 ostu-müügitehingut, mis on 1,2% enam kui aasta tagasi 2015. aasta kolmandas kvartalis. Tehingute koguväärtus on 2% võrra suurem (ca 351 miljonit eurot). Käesoleva aasta kolmandas kvartalis tehti kokku 2 990 tehingut hoonestamata ja 2 347 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga 6,4%, kuid eelmise kvartaliga võrreldes langes indeks 0,5%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,9%, hoonestamata maa hinnaindeks 4,4% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,1%.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Muutused tarbimises on hinnakasvu aeglustanud

20.10.2016
  • Eesti PankEesti tarbijahindade kasv on alates 2001. aastast olnud ligi kümnendiku võrra aeglasem, sest toiduainete ja energia osakaal tarbimiskulutustes on vähenenud
  • Tarbimiskulutuste struktuur muutus järsult 2016. aastal, sest energia osakaal tarbijakorvis vähenes nafta odavnemise tõttu aastaga 3 protsendipunkti, 14%ni
  • Pikaajalises plaanis muutub tarbi­miskulutuste struktuur koos sissetulekutaseme tõusuga: sundkulutuste osakaal väheneb, aga tööstuskaupade ja teenuste osakaal suureneb

Tarbijahinnaindeks kajastab hinnataseme muutumist ning võtab seejuures arvesse, kui suur on erinevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijate ostukorvis. Kuna tarbimise struktuur on aastate jooksul märkimisväärselt muutunud, siis on sellel olnud tarbijahinnaindeksile suur mõju. Tarbimiskulutuste struktuur võib aja jooksul muutuda nii erinevate tootegruppide suhteliste hindade, kui ka tarbitavate koguste tõttu.

Reeglina suurendab mõne kauba kiire hinnakasv tema osakaalu tarbimiskulutustes, kuid seda mõju pärsib ostetavate koguste samaaegne vähenemine ja vastupidi. Näiteks soojusenergia osakaal tarbi­jakorvis vähenes kuni 2008. aastani järsult, sest hinnakasv oli väga kiire, ulatudes üle 20% aastas. Tarbijad hakkasid seetõttu eelistama suhteliselt odavat elektri­energiat, mille osakaal suurenes isegi pärast elektrituru avanemisega kaasnenud hinnahüpet 2013. aastal (vt joonis 1).

Energiakaupade osakaalude muutus tarbijakorvis

Osa kaupade tarbimist pole aga võimalik märkimisväärselt vähendada ega mõne teise kaubaga asendada ja seda sõltumata hinnakasvu kiirusest. Seetõttu on energiakaupade (küte, elekter, mootorikütus) nõudlus tervikuna olnud hinnamuutuste suhtes küllaltki väheelastne. Nendel aastatel, kui nafta hind maailmaturul kiiresti tõusis, vähenes tööstuskaupade ja teenuste osakaal tarbijate ostukorvis. Vastupidine muutus toimus aga 2016. aastal, sest nafta hinna langus mitmel järjestikusel aastal jättis tarbijatele tänavu kätte rohkem raha muude kaupade tarbimiseks ning energia osakaal tarbijate ostukorvis kahanes seetõttu 17%lt 14%le.

Pikaajalises plaanis on Eesti tarbi­miskulutuste struktuuri mõjutanud sissetulekutaseme tõus. Kuigi tarbimine kasvab koos sissetulekutega, on n-ö sundkulutused, näiteks toiduainete tarbimine, kasvanud aeglasemalt ning nende osakaal seetõttu kahaneb. Toiduainete osakaal tarbijate ostukorvis on 2001. aastaga võrreldes vähenenud 4,2 protsendipunkti, 31%ni. Samal ajal on alusinflatsiooni, s.o tööstuskaupade ja teenuste osakaal tõusnud 56%ni (5,5 protsendipunkti). Võib eeldada, et sama trend jätkub ka edaspidi, arvestades, et euroala rikkamates riikides ulatub alusinflat­siooni osakaal tarbijakorvis üle 70%. Tarbimiskulutusi võivad lisaks mõjutada ka muud tegurid, nagu eelistused ja tehnoloogia areng.

Eelpool kirjeldatud muutuse tõttu tarbimiskulutustes on Eesti inflatsioon olnud alates 2001. aastast ligi kümnendiku võrra aeglasem. Kuigi toiduainete ja energia hinnatase on tõusnud, on nende osakaal tarbijakorvis vähenenud – seega osakaalude suhteline mõju on olnud negatiivne. Samuti on inflatsiooni tugevalt pidurdanud tööstuskaubad, sest püsi­kaubad odavnevad (autod, elektroonika jms), aga nende osakaal samal ajal kasvab.

Tarbijakorvi struktuurimuutustel on olnud oluline mõju Eesti inflatsiooninäitajatele ka rahvusvahelises võrdluses. Eesti tarbi­jahinnaindeksi (THI) ja ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) erinevus kasvas 2016. aasta juunis rekordilise 0,8 protsendipunktini (vt joonis 2). Selle taga oli jällegi hinnamuutuse ja osakaalude koosmõju. Võrreldes THIga sisaldab ÜTHI suurema osakaaluga nii turistide poolt tarbita­vaid teenuseid kui ka alkohoolseid jooke ning tubakatooteid, sest piiriülene kaubavahetus on aktiivne (vt joonis 3). Energia hindade osakaal ÜTHIs on seevastu väiksem kui THIs. Turismiteenuste ja alkoholi hinnad on käes­oleval aastal suhteliselt kiiresti tõusnud, aga energia hind püsib languses. Hinnadünaamika on seega omakorda ÜTHI ja THI inflatsiooni-erinevust võimendanud. Aastatel 2011–2013 oli ÜTHI ja THI erinevus energia kallinemise tõttu mõnevõrra väiksem.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

Panused ÜTHI ja THI kasvude erinevusse (protsendipunktides)

ÜTHI ja THI kaalude erinevus (protsendipunktides)

Autori arvamus ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 09-2016 ülevaade – ka Kuressaare korterite hind on vaikselt tõusmas

19.10.2016

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta septembrikuus Eestis kokku 4043 ostu-müügitehingut koguväärtusega 257,570 miljonit eurot. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 4% vähem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus oli 10% kõrgem. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 5% ning tehingute koguväärtus 3%.

Kogu Eesti ostu-müügi tehingute arve ja koguväärtus

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 1784 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 178 644 271 eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9%, kuid koguväärtus jäi samale tasemele.

Septembris toimus Tallinnas 781 korteriomandi tehingut – 33 tehingut vähem kui augustis ja 101 tehingut rohkem, kui eelneva aasta septembris. Võrreldes augustiga tõusis Tallinna korterite keskmine hind 3%, olles 1686 €/m² (mediaan 1599 €/m2). Hinnatõusu taga on asjaolu, et tehti rohkem tehinguid kallimast hinnaklassist uute korteritega. Septembris teostati ligi 24% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 21%. 2015. aasta septembriga võrreldes tõusis keskmine hind 8%.

Tallinna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega septembris 32 ostu-müügitehingut (maakonnas 139). Kuu varem augustis müüdi 1 eramu rohkem ning aasta tagasi septembris müüdi 5 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 10 tehingut (maakonnas 85). Augustis teostati 9 ja aasta tagasi septembris 13 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati septembris 456 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 24 434 440 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis augustiga võrreldes 2%, kuid koguväärtus langes 5%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 2%, kuid koguväärtus langes 31%.

Tartus linnas toimus kokku 153 korteriomandi tehingut, mis oli 37 tehingut vähem kui augustis ja 18 tehingut vähem, kui eelneva aasta septembris. Kuna augustis oli Tartus masujärgne keskmise hinna rekord, siis septembris keskmine hind mõnevõrra langes, olles 1194 €/m2 (mediaan 1150 €/m2). Võrreldes kuu ja aasta varasemaga oli keskmine hind 9% madalam.

Tartu linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati septembris 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 61), kuu varem augustis müüdi 3 eramut rohkem ning aasta tagasi septembris müüdi 9 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 7 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 44). Augustis toimus 1 ja 2015. aasta septembris toimus 8 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati septembris 280 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 10 667 595 eurot. Võrreldes augustiga jäi tehinguaktiivsus samale tasemele ning tehingute koguväärtus tõusis 2%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 16% ja koguväärtus 24%.

Septembris toimus Pärnus  89 korteritehingut. Kuu varem augustis toimus 2 tehingut rohkem ning 2015. aasta septembris toimus 26 tehingut vähem. Keskmine hind oli kuu varasemaga samal tasemel – 996 €/m² (mediaan 992 €/m2), kuid  2015. aasta septembriga võrreldes 15% kõrgem.

Pärnu linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti septembris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis oli eelneva kuuga võrreldes 6 tehingut vähem ning aasta tagasi septembriga võrreldes 6 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati septembris 4 tehingut (maakonnas 18). Kuu varem augustis müüdi 2 ning aasta tagasi septembris 1 hoonestamata elamumaa.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 160 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 587 977 eurot. Tehingute arv tõusis 3%, kuid koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 8% ja koguväärtus 26%.

Septembris toimus Viljandi linnas 24 korteriomandi tehingut, mis oli 7 tehingut vähem kui kuu varem augustis ning 5 tehingut rohkem, kui 2015. aasta septembris. Keskmine hind oli septembris 633 €/m² (mediaan 661 €/m2), mis võrreldes augustiga tõusis 4% ja 2015. aasta septembriga võrreldes 15%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti septembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 25), mis oli võrreldes augustiga 6 ning aastatagusega 2 tehingut rohkem. Viljandi linnas ei teostatud septembris, ega 2015. aasta septembris ühtegi hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 3). Augustis toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 108 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 649 247 eurot. Võrreldes augustiga langes tehingute arv 24%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv langes 11%, kuid koguväärtus tõusis 52%.

Augustis ja septembris teostati Kuressaares 16 korteriomandi tehingut, mis oli 3 tehingut rohkem, kui 2015. aasta septembris. Septembrikuu keskmine hind tõusis 3%, olles peale majandussurutist kõrgeimal tasemel – 923 €/m² (mediaan 823 €/m2). Keskmise hinna tõusu Kuressaares mõjutas haruldaselt kõrge hinnaga korteritehing – 1968 €/m2, mille taustainfo meil puudub. Samas on märgata, et hinnatud asukohas ja hea ehituskvaliteediga korterite eest ollakse valmis keskmisest kõrgemat hinda maksma. Selle taga on ka asjaolu, et viimasel aastal on Kuressaares korterite pakkumiste maht vähenenud ning valik korteriturul on väga kesine. 2015. aasta septembriga võrreldes tõusis keskmine hind 36%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Septembris toimus Kuressaare linnas 7 (maakonnas 18) eramu ostu-müügitehingut. Augustis müüdi 4 ja aasta tagasi septembris 5 eramut vähem. Hoonestamata elamumaaga teostati septembris ja augustis 1 ostu-müügitehing (maakonnas 6). Aasta tagasi septembris hoonestamata elamumaaga tehinguid ei teostatud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas septembris 342 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 20 289 210 eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 20% ning tehingute koguväärtus 296%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9% ning koguväärtus 342%. Tehingute koguväärtuse tõusu suurim mõjutaja oli Narva linnas toimunud kalli kinnisasja tehing, mille väärtus oli tugevalt üle poole maakonna tehingute koguväärtusest.

Septembris toimus Narvas 67 korteriomandi tehingut, mis oli 20 tehingut rohkem kui augustis ja 14 tehingut rohkem kui eelneva aasta septembris. Võrreldes kuu varasemaga langes keskmine hind 4%, olles septembris – 444 €/m² (mediaan 433 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati september 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis oli augustiga võrreldes 1 tehing rohkem ja 2015. septembriga võrreldes 6 tehingut vähem. Narva linnas müüdi septembris 1 hoonestamata elamumaa (maakonnas 8). Augustis teostati 2 ja aasta tagasi septembris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Järva Teed AS-i, Hiiu Teed OÜ ning Nordecon AS-i teehoolde- ja tehnikadivisjoni ühendamine

19.10.2016

baltic-horizonNordecon AS nõukogu otsustas oma 14. oktoobril 2016 a toimunud koosolekul anda nõusoleku juhatuse poolt tutvustatud ettepanekule ühendada Nordecon AS-i 100% tütarettevõtted Järva Teed AS ja Hiiu Teed OÜ ning Nordecon AS-i teehoolde- ja tehnikadivisjon, eesmärgiga viia ühtse juhtimise alla kontserni teehoolde, rasketehnika ja mäenduse ärisegmendid.

Ühendamise tulemusel kaotatakse kontsernis mitmed dubleerivad tegevused ning oluliselt selgemaks muutuvad nii kontsernisisene juhtimisstruktuur kui ka vastutuse piirid. Lisaks optimeeritud struktuurile ühtlustatakse protseduure ja kvaliteedikontrollisüsteeme, mis suurendab äritegevuse efektiivsust ja parandab ettevõtte üldist konkurentsivõimet. Erinevate tugiteenuste ühendamisest tekib ka majanduslik kokkuhoid.

Ühendatud ettevõte jätkab tegevust kõigis senistes tegevusvaldkondades, millistest olulisemad on teehooldus ja -ehitus, maaparandustööd, pindamine, mäendus, liikluskorraldusvahendite tootmine ja rasketehnika rent.

Kõik ühinemisega seotud protseduurid on kavas läbi viia 2016 aasta jooksul.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

KV.EE: Lasnamäe korteriturul on kiire hinnatõus ja kasvav tehingute arv

19.10.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEErinevalt Tallinna stabiilsena püsivatest korteritehingute hindadest on Lasnamäe korterite ostu-müügihinnad kiires 7-8-protsendilises kasvus. Aastatagusega võrreldes kasvanud tehingute arv näitab, et senised trendid jätkuvad lähitulevikuski prognoosib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon. Lasnamäe korteriturg jätkab stabiilsel tõusukursil. Viimase kolme kuu jooksul on tehingute arv kuude lõikes ületanud aastataguseid näitajaid. Augustis tehti maa-ameti andmetel Lasnamäel 164 korteritehingut aastataguse 151 tehingu vastu, mis teeb juurdekasvuks 8,6%.

„Korteritehingute arvu aitab kõrgel hoida lai pakkumine. Alates 2014. aastast on Lasnamäe pakkumiste arv portaalis KV.EE püsinud üsnagi stabiilselt 1000 ja 1100 vahel. See tähendab, et sobiliku pakkumise leiab igale Lasnamäe korteriotsijale, “analüüsis Tarvo Teslon.

Vaatamata pakkumiste arvu kõrgele määrale pole konkurents hindu alla löönud. Lasnamäe korteripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli augustis 1430€/m², mis on aastatagusest mõne protsendi võrra kõrgemal.Pakkumishindade kasv portaalis KV.EE on põhjendatav korterite tehinguhindade kasvuga. Lasnamäe korterite tehinguhind on maa-ameti andmetel viimase aasta jooksul olnud üsna stabiilselt 7-8% vahel.

„Lasnamäe üsnagi märgatav tehingute hinnatõus võib olla esmapilgul üllatav. On ju alates 2015 algusest Tallinna hinnatasemed üsna paigal tammunud. Hinnad Lasnamäel on kerkinud seetõttu, et suurenenud on tehingute arv uute korteritega. Oma osa on asjaolul, et uute elamute kerkimine loob uut kvaliteeti ja väärtustab linnaosa keskkonda, mida kinnitab asjaolu, et hinnatõusu taga ei ole mitte ainult uuemad, vaid ka vanemad korterid,“ leidis Tarvo Teslon.

Lasnamäe korteripakkumiste keskmine hind

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE
Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Baltic Horizon Fond avaldas osaku puhasväärtuse 2016. aasta septembri seisuga

19.10.2016

baltic-horizonBaltic Horizon Fond avaldas fondi osaku kord kuus regulaarselt määratava puhasväärtuse 2016. aaasta septembri seisuga, mille suuruseks on 1,3619 eurot osaku kohta. Puhasväärtus muutus võrreldes 2016. aasta. augusti puhasväärtusega 5,77% võrra. Umbes 4,92% suurune tõus puhasväärtuses oli põhjustatud vara väärtuse suurenemisest. Umbes 0,85% tõus puhasväärtuses tulenes ärikasumist.

Baltic Horizon Fondi vara hindamine peab toimuma vähemalt kord aastas ning tavaliselt on fond hinnanud portfelli väärtust neljanda kvartali lõpus. Kuna Baltic Horizon Fond planeerib täiendavat avalikku pakkumist, siis otsustas fondivalitseja (Northern Horizon Capital AS) näidata portfelli õiglast ja viimast väärtust juba kolmandas kvartalis. Hindamise viisid läbi sõltumatud hindajad Colliers International ning DTZ Kinnisvaraekspert.

Lisaks kord kuus avaldatavale osaku puhasväärtusele avaldab Baltic Horizon hiljemalt 31. oktoobril 2016 kolmanda kvartali aruande.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6. juulil 2016. Fondi börsitähis (ticker) on NHCBHFFT.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

XV Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents „KINNISVARA 2016: Kas buum tuleb?”

19.10.2016

CorporeProgramm

10.11.2016, Kumu auditoorium

I Sessioon

Moderaatorid: Monica Meldo (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv
10.00-10.15 Avasõnad

Ardo Hansson, Eesti Panga president

10.15-10.45 Teema kookõlastamisel

Håkan Frisén, SEB Grupi ettevõtete panganduse valdkonna majandusprognoosi juht (Head of Economic Forecasting at SEB)

10.45-11.15 Euroopa kinnisvaraturu trendid: olenevalt vaatenurgast (European Real Estate Trends: A Matter of Perspective)

Damian Harrington, Colliers International EMEA (Europe, Middle-East, Africa) uuringute (analüüsi) juht (Director | Head of EMEA Research, Colliers International | United Kingdom)

11.15-11.45 Esineja ja teema kookõlastamisel
11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2016 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste väljakuulutamine
12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon

13.00-13.45 Ärikinnisvarateemaline diskussioonipaneel: „Baltikumi ärikinnisvaraturg 2017 – missugused on klientide ootused?“

Paneeli juht: Arle Mölder, Novira Capital juhtivpartner

Paneelis osalejad: Gert Jostov, Technopolis Ülemiste AS, juhatuse esimees; Margus Tinno, MRICS, Colliers International Eesti, partner; Neringa Rastenyte, NEWSEC Baltics kinnisvaramüügiosakonna juht, Toomas Aak, ELL Kinnisvara juhatuse esimees

13.45-14.30 Elukondliku kinnisvaraturu teemaline diskussioonipaneel: „Vahendustegevuse tänapäev ja tulevik – kuidas ja kas tehnoloogia areng hakkab mõjutama sektorit?“

Paneeli juht: Ain Kivisaar, Metro Capital partner

Paneelis osalejad: Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo partner; Timo Riismaa, Bonava Eesti tegevdirektor; Tanel Tarum, 1Partner Kinnisvara partner; Robert Laud, Endover Kinnisvara tegevjuht

14.30-15.15 Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel: „Mida investor ostab?“

Paneeli juht: Indrek Hääl, BPT Real Estate juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Antanas Anskaitis, Northern Horizon,investeeringute juht, Laurus; Viljar Arakas, Eften Capitali juhatuse esimees; Roberto de Silvestri, Colonna Kinnisvara juhatuse liige; Madis Raidma, East Capital Real Estate juhatuse esimees

15.15-15.45 Kohvipaus
15.45-16.30 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Innovatsioon ehituses?

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Tiit Roben, Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees; Raivo Rand, Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige; Andres Aavik, LIVEN partner; Urmas Somelar, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees

16.30-17.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Kaubanduskeskused versus online kaubandus – trendid ja valikud tulevikus?“

Paneeli juht: Hindrek Leppsalu, Tähesaju City juhatuse liige

Paneelis osalejad: Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse direktor; Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Grupp juhatuse liige (kooskõlastamisel); Mati Pops, Citycon Oyj, Baltikumi ja Taani regiooni kommertsjuht; Erkki Laugus, Kaubamaja AS juhatuse liige; Kadi Tamkõrv Omniva juhtkonna liige, haldus- ja tugiteenuste valdkonna juht

17.15-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Lähem info ja konverentsile registreerumine Corpore konverentsid lehel.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Käsiraamatud “Nõuanded koduostjale” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu

19.10.2016

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab head nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Uus hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

 

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

KV.EE: Elamispindade pakkumine jätkab vähenemist

19.10.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEElamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks näitab 84,9 punkti taset ehk aastatagusest 3,7% enam. Võrreldes korterite ostu-müügitehingute keskmise hinna seitsmeprotsendilise kerkimisega on tegemist tagasihoidliku tulemusega.

Elamispindade müügipakkumiste keskmise hinnatõusu kõrval on pakkumiste arv vähenemas. Elamispindade pakkumine alustas suurenemist 2015. aasta lõpul ja kerkis kuni 2016. a kevadeni. Sellele järgnes stabiilne pakkumiste arvu periood. Alates augustist on elamispindade müügipakkumisi vähemaks jäänud. Teisisõnu on konkurents kinnisvaramüüjate vahel leevenemas.

Pakkumiste vähenemise taga on piirkondlikult pealinnast eemale jäävad maakonnad, kus elamispindade turg on jalule tõusnud. Suurenenud tehingute arv on paremad pakkumised turult ära riisunud.

Viimase paari kuu jooksul on portaalis KV.EE mõnevõrra vähenenud ka Tallinna elamispindade pakkumine. Tallinna korterite müügipakkumiste arvu vähenemise taga on uute korteriarenduste turule tulemise aeglustumine. Uute projektide arvu vähenemise taga ei ole mitte arendajate kartus ega arvamus, et ostjad uusi kortereid enam ei tahaks.

Pigem on uute arendusprojektide lisandumise vähenemise taga asjaolu, et uued projektid jäävad linnavalitsusse toppama ega liigu seal asutuses piisava tempoga ehitusloa saamise suunas.

Arendusprojektide vähenemine ehk uute korterite pakkumiste arvu mõningane kokkukuivamine vähendab elamispindade kogupakkumist, sest enamasti toob uue korteri ostja pakkumisse oma vana korteri.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Tallinnas võetakse üheaegselt ette kolm suuremahulist tee-ehitust

18.10.2016

TallinnJärgmine aasta toob Tallinna kolm suuremahulise tee-ehitust – ette võetakse Reidi tee ehitus ning Gonsiori tänava ja Haabersti ristmiku rekonstrueerimine.

„Ajakava kohaselt kuulutatakse objektidele ehitaja leidmiseks novembris välja rahvusvahelised riigihanked ning neile parima pakkumise teinud tee-ehitusettevõttega saavad lepingud sõlmitud jaanuari lõpuks,“ ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas. „Ehitustöödega loodame alustada hiljemalt märtsis. Töömahud on suured ja ajakava pingeline, kuid usume, et täpse planeerimise korral on võimekail ja suurte kogemustega ehitajail võimalik kõigega tähtaegadeks toime tulla.“

Reidi tee ehituse ja Haabersti eritasandilise ristmiku valmimise tähtajaks on kavandatud 2017. oktoober, seega on ehitustöödeks aega kaheksa kuud. Gonsiori tänava rekonstrueerimistööd, mille maht kahest eelnimetatus tunduvalt väiksem, peavad aga lõpetatud saama juba juunikuu lõpuks.

Kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks ja liikluse rahustamiseks kavandatud Reidi tee, mis hakkab kulgema Jõe ja Ahtri tänava ristmikult läbi sadama-ala ja mööda rannaäärt Russalka ristmikuni, rajatakse uuele trassile. Lisaks umbes kahe kilomeetri pikkusele teele tuleb ehitada merre kaldakindlustus ning rajada tehnovõrgud, sh sademevee kollektor ja pumpla, tänavavalgustus, vee- ja reoveekanalisatsioon, elektri- ja sidetrassid. Neljarealise sõidutee kõrvale mere äärde rajatakse jalgrattatee ja promenaad, haljas- ja puhkealad. Trassile on kavandatud kuus valgusfooridega reguleeritud ristmikku ning lisaks viis ülekäigukohta.

Haabersti ristmiku eritasandiliseks rekonstrueerimine hõlmab foorjuhitava ringristmiku ning üle selle Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti rajamist. Ühtlasi rekonstrueeritakse umbes 1,1 km ulatuses Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani ning 1,05 km ulatuses Paldiski maantee Mõisa tänavast kuni Pikaliiva tn perspektiivse ristmikuni. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Lisaks tuleb rajatakse haljastust ning erinevaid tehnovõrke ümber tõsta ja rajada.

Gonsiori tänav rekonstrueeritakse põhiosas kolmerajaliseks, ühistransporti ja kergliiklust eelistavaks. Rekonstrueeritava Maneeži tn ja Laagna tee vahelise lõigu pikkus on umbes 1400 m. Kolmest sõidurajast kaks on ühistranspordirajad ning keskmine on kavandatud nn muutsuunarajaks – päeva esimesel poolel kesklinna suunaline ning pealelõunast Lasnamäe suunaline. Lisaks rekonstrueeritakse K. Türnpu tn ning uuendatakse ka Ilvese silla ja K. Türnpu tn vaheline Laagna tee lõik. Gonsiori tänava rekonstrueerimise tulemusena paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalused. Tee-ehitusega kaasnevad ka erinevate tehnovõrkude ümbertõstmine ja rajamine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

RE/MAX laiendas kontorivõrgustikku ja pürgib Põhja-Eesti suurimaks kinnisvaravahendajaks

18.10.2016

Remax12. oktoobril sõlmis Eno Juul frantsiisilepingu, mille tulemusena lisandub Tallinnasse viies RE/MAX kaubamärgi all töötav kinnisvarabüroo.

“Uue RE/MAX kontoriga on konkreetsed plaanid. Oleme juba alustanud värbamisega ja plaanime maaklerite arvu kasvatada kiiresti 20 peale. Kinnisvara vahendusteenust pakume Tallinnas-Harjumaal ja vajadusel kaugemalgi. Laienev RE/MAX võrgustik loob atraktiivse pinnase kasvuks, millest tahame osa saada,” ütles vastne RE/MAX frantsiisiomanik Eno Juul.

Täna opereerib RE/MAX Tallinnas ja Harjumaal viie bürooga. Lähitulevikus plaanib RE/MAX Eestis veelgi laieneda.

“Meil on agressiivse laienemise plaan. Soovime minna Tartusse, lisaks mahub pealinna kindlasti veel vähemalt kaks-kolm RE/MAXi kontorit,” rääkis frantsiisiandja RE/MAX Estonia juhatuse liige Heiti Karafin. “Nii plaanime esimeses etapis jõuda 80-90 maaklerini ja sellega vääramatult kandideerida Põhja-Eesti maaklerite arvult suurimaks kinnisvaravahendajaks.”

RE/MAX on esindatud enam kui 100 riigis üle maailma. Hetkel opereerib RE/MAX Tallinnas ja Harjumaal 5 bürooga. Lähitulevikus on plaan laieneda nii pealinnas kui Tartus. Euroopas on RE/MAX maaklerite arv kasvanud selle aasta algusest 13 000 pealt 17 000 maaklerini.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Väärtuslikud Nõmme kinnistud ootavad uut omanikku

18.10.2016

TallinnTallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele Nõmme linnaosa valitsuse kasutuses oleva, kuid uue administratiivhoone valmides vakantseks jääva kinnisvara.

Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Vabaduse pst 77 kinnistu pindalaga 2700 m2 on enampakkumisel alghinnaga 316 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega 1513 m2 suuruse Nõmme-Kase tn 12b kinnistu alghind on 318 000 eurot. Mõlemad kinnistud müükase tingimusega, et kinnistutele seatakse nende võõrandamisel tähtajaline isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks, tagamaks Nõmme linnaosa valitsusele seniste ruumide kasutamise võimalus kuni aadressil Valdeku tn 13 uue haldushoone valmimiseni ehk 1. oktoobrini 2017.

Valdeku tn 13 krundil asuv endine koolimaja rekonstrueeritakse Nõmme Majaks, kuhu koondatakse kokku kodanikele linnateenuseid pakkuvad asutused, mis praegu paiknevad eri asukohtades. Ehitustööd lõpetatakse 2017. aasta kevadel.

Lisaks on enampakkumisel mitmeid linna erinevates piirkondades asuvaid korteriomandeid ning Raasiku vallas asuv elamumaa sihtotstarbega kinnistu .

Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv elamumaa sihtotstarbega Männiku tee 29 kinnistu pindalaga 1475 m2 on enampakkumisel alghinnaga 39 500 eurot.

Vanalinnas asuvast Lai tn 33 // Suurtüki tn 2 asuvast hoonest on enampakkumisel kaks korteriomandit ning ühe korteriomandi mõtteline osa. Korteriomandite reaalosadeks on eluruum  üldpinnaga 20,7 m2 ja mitteeluruum üldpinnaga 16,3 m2, alghind vastavalt 47 200 eurot ja 23 900 eurot. Ühest korteriomandist, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 100 m2, on alghinnaga 30 500 eurot enampakkumisel mõtteline osa. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Kristiine linnaosas asuv Tondi tn 44-7 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 58 100 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,6 m2. Seebi tn 38-60 korteriomand, mille  reaalosaks eluruum üldpinnaga 45,9 m2, on enampakkumisel alghinnaga 50 500 eurot.

Enampakkumisel on ka neli Põhja-Tallinna linnaosas asuvat eluruumi. Vabriku tn 37-5 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 31 m2, korteriomandi alghind on 38 600 eurot. Alghinnaga 34 900 eurot on enampakkumisel Erika tn 8-59 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 28,7 m2. Kopli tn 85-9 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 53,2 m2, on enampakkumisel alghinnaga 39 200 eurot. Kopli tn 85 hoone on riikliku muinsuskaitse alune ehitismälestis ja tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Sõle tn 9-53 korteriomandi alghind on 42 800 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 39,1 m2.

Lasnamäe linnaosas on enampakkumisel Kivila tn 5-141 ja Paekaare tn 78-11 korteriomandid, mille reaalosaks vastavalt 64,5 m2 ja32,9 m2 suurune eluruum ning alghind vastavalt 59 000 eurot ja 40 900 eurot.

Mustamäe linnaosas asuv Ehitajate tee 70-53 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 36 600 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 29,8 m2. Alghinnaga 21 090 eurot on enampakkumisel Mustamäe tee 96-94 korteriomandi 42/100 mõtteline osa. Korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,5 m2. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Ettevõtete rahastamises on suurenenud kodumaiste pangalaenude osakaal

18.10.2016
  • Eesti PankVaatamata pangalaenude kiirele kasvule jäid ettevõtete võlakohustused teises kvartalis eelmise aasta tasemele
  • Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad endiselt kiiremini kui laenukohustused
  • Välismaale paigutati endiselt rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

Ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatelt pankadelt on suurenenud, samas on vähenenud laenamine välismaalt. Eestis tegutsevatelt pankadelt võetud laenude jääk suurenes teise kvartali lõpus aastavõrdluses 7% ja moodustas ligikaudu 39% kõigist ettevõtete võlakohustustest. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal 4%. Kodumaiste pangalaenude osakaalu suurenemine tuleneb muuhulgas ettevõtete heast ligipääsust pangalaenudele.  Lisaks on nendel tegevusaladel, kus suures osas laenatakse välismaalt (eelkõige energeetika ja veondus), viimastel aastatel olnud investeeringud ja laenamine varasemast väiksemad. Ettevõtete võlakohustused kokku olid teises kvartalis 18,2 miljardit eurot ehk ligikaudu sama palju kui aasta varem.

Majapidamiste laenukasv on kiirenenud, kuid on endiselt veidi väiksem kui sissetulekute ja säästude kasv. Majapidamiste laenukohustuste maht oli teise kvartali lõpus mullusest 5,8% suurem. Suurenenud on nii eluasemelaenude, autoliisingute kui ka tarbimislaenude võtmine. Peamiselt tänu jätkuvalt kiirele palgakasvule suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht samal ajal pisut rohkem kui 7%.

Vaatamata mõningasele investeeringute kasvule teises kvartalis säästsid Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor rohkem, kui investeerisid, ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja. See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, paigutati välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati. See kajastub ka välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemises.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga ökonomist

ettevotete-volakohustuste-aastakasv

 

majapidamiste-volakohustuste-hoiuste-ja-palga-aastakasv

 

netolaenuandmine-votmine-4-kvartali-libisev-summa-miljon-eurot

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

KPMG uuring: Euroopa kinnisvaraprojektid on hästi finantseeritud

18.10.2016

KPMGSarnaselt eelmisele aastale on Euroopa kinnisvaraturgudel finantseerimistingimused endiselt soodsad, kuid kindlustunde edasise paranemise suhtes on pangad vähem optimistlikumad, näitab KPMG uuring Property Lending Barometer 2016.

KPMG uuring toimus seitsmendat korda ning see peegeldab 21 riigi ligi 100 panga seisukohti. Uuring annab ammendava ülevaate finantseerimisvõimalustest neile, kes kavatsevad investeerida Euroopa kinnisvaraturgudele. Uuringu kohaselt arvab 75 protsenti vastajatest, et kinnisvara finantseerimise huvi on viimase aastaga säilinud või kasvanud, teatas KPMG Baltics.

„Vaatamata soodsatele oludele suhtuvad mõned pangad veidi kõhklevalt kinnisvarainvesteeringuteks mõeldud laenudesse turgudel, kus on esinenud rohkem probleemseid laene ning investeeringute turul on näha isegi kerget suunda allapoole,“ ütles KPMG partner Andrea Sartori, kes on KPMG Kesk- ja Ida-Euroopa kinnisvaravaldkonna juht ja juhtis uuringu läbiviimist.

„Kuigi uuringus ei osalenud Eestis ja Baltikumis tegutsevad pangad, on Euroopa majanduskeskkonnal oluline mõju Eestile kui väikesele avatud majandusele. Eesti pangad on üldiselt valmis finantseerima ärikinnisvara oste ja arendusi, eelistades tugeva rahavooga projekte, samas kui eluasemeturu arenduste puhul kasutatakse järjest rohkem ka alternatiivseid finantseerimisallikaid,“ märkis KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse liige Eero Kaup.

Kuigi Kesk- ja Ida-Euroopa tehingud moodustavad vaid väikese osa KPMG uuringus vaadeldud tehingutest on piirkonnal oluline kasvupotentsiaal.

„Esimesel poolaastal kasvas kinnisvarainvesteeringute maht piirkonnas 50 protsenti,“ märkis Sartori, kelle sõnul on liidrikohal Poola, mille arvele langes 40 protsenti Kesk- ja Ida-Euroopa esimese poolaasta kinnisvarainvesteeringute mahust. Vaatamata majandussanktsioonidele kasvas investeeringute maht ka Venemaal, tervelt 46 protsenti.

Analüüs leiab, et 2016. aasta esimesel poolel langesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga investeeringud Euroopa kinnisvaraturul. Seda kõike vaatamata Euroopa soodsatele makromajanduslikele oludele – keskmine SKP kasv oli 2015. aastal 2,5 protsenti – headele finantseerimistingimustele, Euroopa Keskpanga varaostukavale ja madalatele intressimääradele.

KPMG raport märgib, et mõned Euroopa suurimad kinnisvaraturud nagu Ühendkuningriik ja Saksamaa tegid tänavuse aasta esimeses pooles läbi kinnisvaratehingute mahu languse, samas kui Soomes ja Rootsis oli aastakasv ligikaudu 30 protsenti. Sealjuures on toimivate laenude osakaal Rootsis 98 protsenti – näitaja, milleni küündis Euroopas veel vaid Ühendkuningriik.

Sartori seletab turgude liikumist Hiina aeglustunud majanduskasvuga, mis mõjutab Mandri-Euroopa majandusaktiivsust. Saab näha, millist mõju avaldab Brexit Euroopa majandusele, kinnisvarainvesteeringutele ja nende finantseerimisele.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Paeparki kerkib AS Merko Ehituse kolmas tornmaja

18.10.2016

MerkoAS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse kolmanda tornmaja ehituse aadressil Paepargi 53. Arendusprojekti kõige merepoolsem 14-korruseline 60 korteriga hoone valmib 2017. aasta lõpuks.

Paepargi korteriarendusprojekt (merko.ee/paepargitornid) hõlmab kokku kolme 14-korruselist maja aadressidel Paepargi 49, 51 ja 53. 2015. aasta detsembris valminud esimeses majas on müüdud kõik korterid, 2017. aasta kevadel valmivas majas on saadaval alla kümne korteri. Kortermajade ümber on rajatud parklad ja haljastus ning kõnniteed, mis viivad mugavalt Pae pargi terviserajale, mänguväljakutele ja jalakäijate sillale.

B-energiaklassiga tornmaja korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ja soojustagastusega sundventilatsioon. Korterid on väga hea helikindlusega nii sise- kui välismüra suhtes ning ilmastiku eest pakuvad kaitset rõdude lükandklaasid. Kortermaja kõrgeima, 14. korruse eksklusiivsetel korteritel on kõrged laed, eriti suured rõdud, suurepärased vaated ning jahutussüsteem. Hoonete arhitekt on AB Luhse & Tuhal ning sisearhitektide Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1750–2375 eurot.

Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko rajanud tervikliku rohelise elukeskkonna, kuhu rajatud uued korterid on saanud koduks sadadele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused
1 2 3 … 1,113 1,114 1,115 … 1,717 1,718 1,719