Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Koolitus „Ehitus-ja kasutusload“ toimub 28/10/2015

21.10.2015 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 28/10/2015 koolitus “Ehitus- ja kasutusload” kell 09.00-14.00 (6 akadeemilist tundi).

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni.

Koolitusel saab ülevaate olulisematest muudatustest uues ehitusseadustikus ning käsitletakse uusi põhimõtteid, ehitiste ja ehitamise liike, uusi loamenetlusi ja riikliku järelvalvet.

Lisaks tutvustab lektor Raul Keba Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ning arutleb ehitusõigust puudutava kohtupraktika üle.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub 28/10/2015 kell 09:00-14:00 Go Hotell Shnellis

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Tallinn-Tartu-Pärnu: vastuolud teevad kinnisvaraturu prognoosimise keeruliseks

21.10.2015 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et Eesti korteriturg elab vilgast elu. Samas teevad maailma majandusest ja poliitilisest olukorrast tulenevad riskitegurid prognooside tegemise äärmiselt keeruliseks.

Kõrget korteritehingute arvu toetab tarbijate hea kindlustunne. Optimistliku kindlustunde olulised tegurid on omakorda kerkivad palgad ja madal tööpuudus, mis loovad veendumuse potiivsete tulevikusuundumuste ainuvõimalikkusest.

Maailmamajanduses on aga hulk riske, millest ehk emotsioone kõige enam tekitav on pagulaste probleem. Selle kõrval aga tuleb arvestada muude teguritega, nagu näiteks Hiiina börsimull ja majanduskasvu jahtumine, Euroopa rahatrükk, sõjalised konfliktid Süürias ja Ukrainas.

Need tegurid määravad Euroopa majanduses ja seeläbi Eesti kinnisvaraturul märksa rohkem, kui me seda tahaksime.

Korteriomanditehingute arv

2015 III kvartal jätkas elamispindade turul taas väga aktiivsena. Tänavusest aastast kõrgemat korteritehingute arvu nägime viimati 2006. aastal ehk kinnisvarabuumi tipphetkel.

Tehingutearvu kasvu taga on madal tööpuudus, kerkiv keskmine palk, soodsad intressimäärad, kasvav eluasemelaenude käive, paigalpüsivad korterite hinnad, lai pakkumiste valik nii uute kui vanade korterite seas. Need tegurid ütlevad kõik koduotsijale, et täna on parim aeg ostmiseks.

Tasub esitamist küsimus, kas tänane majanduslik ja poliitiline keskkond paistab sarnaselt murepilvedeta nagu see oli 2006. aastal? Selle küsimuse juures tasub meenutada, et toonane lõputu kasvu illusioon murdus ja pöördus kiireks languseks.

Siin on asjakohane meenutada kunagise peaministri rõõmsa- ja lihtsameelset ütlust “Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada”. Need kuldsed sõnad kõlasid 2008. aastal, mille lõpuks tõdesime koduhindade paarikümneprotsendilist langust. Loodame, et see tehingute arvu tõusulaine möödub teisiti.

Tallinnas tehti 2015 III kvartalis 2150 korteritehingut, Tartus 523. Pärnu tehingute arv oli 208 ja Eestis summaarsena 5215.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteritehingute arvu võrdus 2009. aasta madalseisuga on muljetavaldav. Tallinna tehingute arv on kuue aastaga kerkinud 60%, Tartus 100%. Pärnus on 6 aastaga korteritehinguid juurde tulnud 120% ja Eestis keskmisena 80%.

Tagasihoidlikud ei ole võrdlusnumbris ka eelmist aastat baasiks võttes. Aastataguse ajaga võrdlust tehes tuleb aga meenutada toonast tehingute arvu langust. 2014 II ja III kvartalis vähenes korteritehingute arv aasta baasil Tallinnas vastavalt 11 ja 9%.

Isegi täna on raske leida ühest selgitust, miks toona korteritehinguid sedavõrd palju vähemaks jäi. Tõenäoliselt oli tehingute arvu vähenemise taga hulk põhjuseid, millest nimetada võiks näiteks Vene-Ukraina konflikti, varasemalt kiiresti kerkinud korterihindu, suurenema hakanud korteritepakkumist, müüja turu pöördumist ostja turuks.

Mulluse aasta keskele jäänud tehingute arvu langus klaarus aasta lõpuks, mil tehingute arv jätkas taas kõrgel tasemel ja selja taha jäänud langus tundust olevat unustatud. Sellest ajast on korteritehingute arv püsinud stabiilselt kõrgel tasemel ja nii ei ole tänase tehignute arvu võrdlus aastataguse hetkelise madalseisuga väga hea turuindikaator.

Olgu need näitajad siiski siin toodud. Tallinna korteritehingute arv ülevas 2015 III kvartalis aastatagust 18% ja Tartus, kus mullune langus oli eriti märgatav koguni 33%. Pärnu tehingute arvu muutus on 7% ja Eestis keskmisena 9%.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m²

Alates 2009. aasta tehingute arvu ja hinnapõhjast alates on korteritehingute keskmine hind kerkinud pea sirgjooneliselt. Suurim on hinnakõvera tõusunurk olnud Tallinnas.

Palju on räägitud ja kirjutatud sellest, et Tallinna hinnatõus on näiline. Hinnakõvera kiire kerkimine on põhjustatud peamiselt uute korterite tehingute struktuuri lisandumisest. See on keskmist hinda küll tõstnud, kuigi korterite väärtus püsib paigal. Teisisõnu saab samaväärse korteri täna osta ligilähedaselt sama hinna eest, mis aasta tagasi.

Tartus-Pärnus taolist aktiivset uute korterite arendamist ei ole aset leidnud. Seetõttu on hinnatõus olnud märksa laugem.

Tallinna kõrge hinna osalised süüdlased on aasta alguses alguse saanud luksuselamud Kentmanni 6 ja Pirita tee 26 (Meerhofi maja). Mõlema projekti näol on tegemist luksuselamutega, kus kallimate korterite hinnad on ületanud miljonit eurot. Nüüdseks on hooned valminud ja eriti kalliste korteritega massiliselt sõlmitavad asjaõiguslepingud kergitavad kogu Tallinna keskmist tehingute hinda.

Samas tuleb aga silmas pidada, et 2015 III kvartali korteritehingud on enamuses Tallinna linnaosades allpool II kvartali taset. Eks aeg näitab, kas siit saab alguse uus trend või on tegemist vaid ajutise korrektsiooniga.

Viimase kolme kvartali jooksul on Tallinna korteritehingute jäänud pidama. Arvestades eelviidatud luksuselamute statistikast kadumist ja kasvanud konkurentsi ei ole imekspandav, kui näeme mõningat jätkuvat hinnakorrektuuri allapoole.

Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 2015 III 1545 €/m². See on umbes-täpselt võrdne tehingute keskmise hinnaga kvartal ja kaks kvartalit varem, mil hinnatasemed olid vastavalt 1548 €/m² ja 1543 €/m².

Tartu korteritehingute keskmine hind oli samal ajal 1249 €/m² ja Pärnus 856 €/m². Eesti keskmine tehinguhind ületas kolmandat kvartalit järjest 1000 euro piiri ja oli 1003 €/m².

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteritehingute hinna muutuse jälgimisel tuleb olulist tähelepanu pöörata tehingute struktuurile. Kui tehinguid tehakse rohkemate uute korteritega ja seetõttu keskmine tehinguhind kasvab, on hinnatõusu näol tegemist näitajaga, mil tegelikku sisu ei ole.

Kinnisvara väärtuse muutumise taga, mida me hinnamuutuses näha sooviksime, võib uute ja vanade korteritega tehtud tehingute jaotus lisaks viidata asukohast tulenevatele erinevustele. Nii on suurim uute ehk keskmisest kallimate korterite pakkumine kesklinnas. See aitab kogu Tallinna keskmist kergitada.

Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 2015 III kvartalis aastatagusest 6% kõrgemal. Viimase pooleteise aasta jooksul, mil uusarenduste pakkumine ja tehingute arv on hoogsalt kasvanud, on hinnatõusu näitaja järjest kahanenud.

Praktikas tulebki tõdeda, et nii uute kui vanade korterite ehk esmase ja teisese turu hinnatasemed on suhteliselt lähedased aastatagustele. Hinnamuutused on peamiselt tehingute struktuurist tingitud.

Tartus on tehingute keskmine hind aastatagusest 7% ja Pärnus 1% kõrgemalt. Eesti keskmine hinnatase on kerkinud aastaga 9%.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteritehingute hinna võrdlemine 2007. aasta tipphindadega annab meile eelkõige sportlikust huvist lähtuvat infot selle kohta, kui kõrgel me kunagi oleme hinnataseme poolest olnud. See info võib olla sisu poolest tähtis neile, kes on kinnisvara soetanud kunagise tipphinnaga ja kes mõtlevad täna vara realiseerimisele. Tipust ostnud inimesed peavad kalkuleerima, kas kinnisvara müües jääb müügihinnast midagi üle või tuleb kõik ostjalt saadu pangale laenujäägi katteks loovutada.

Siiski ei saa me 2007. aasta tipphinda üks-ühele tänasega võrrelda. Arvestama peame, et vahepealsel perioodil ehk 2007 I kv kuni 2015 III kv on olnud inflatsioon. Tarbijahinnad on selle ajaga kerkinud üle 30%. Keskmine palk on sama ajaga kasvanud üle 60%.

Vaatamata soodsana tunduvale majanduskeskkonnale, kus nii sissetulekud kui tööpuudus laenutingimuste kõrval lausa sunnivad kodu ostmisega tegelema, ei ole Tallinna tehinguhinnad kunagisele buumi tasemele veel jõudnud. Tallinna hinnatase jääb 2007 tipule 7% alla.

Tartus on hinnad seevastu juba buumi tipu ületanud olles toonasest 4% kõrgemal.

Nukramad on olud Pärnus, kus tänane hinnatase jääb kunagisele tipule 39% alla. Pärnu turg ei ole vaatamata soosivale majanduskeskkonnale käima läinud. Tehinguid küll turul toimub, kuid Tallinnale-Tartule analoogselt ei ole need tehingud hindu ülespoole jõudnud tõsta.

Eesti keskmine korteritehingute hinnatase jääb buumiajale 17% alla.

Kokkuvõtteks

Tallinna-Tartu-Pärnu korteriturg jätkab endiselt aktiivsel lainel. Möödunud aasta kahe kvartali pikkune ootamatu tagasilöök on unustuste hõlma vajunud ja selle kordumise ohtu ei ole näha.

Vähemalt lühiajalises perspektiivis soosivad mitmed tegurid kinnisvara soetamist. Olgu nendeks faktoriteks näiteks madal tööpuudus, stabiilne tarbija kindlustunne, kiirelt kerkivad palgad, soodsad intressimäärad ja laenutingimused. Samuti kummitab kusagil aastate kaugusel inflatsioonitont, mis madalate intressimäärade ja rahatrüki valguses peab varem või hiljem tulema. Hea oleks raha sellistes tingimustes kinnisvarasse paigutada.

Asjaolu, et kinnisvaratehinguid soosivate tingimuste kõrval on kinnisvara väärtus püsinud suhteliselt paigal, võib lühemas perspektiivis prognoosida pigem tehingute arvu ja hindade kasvu. Pikemas perspektiivis ei saa hinna ja tehingute arvu kerkimine väga jätkusuutlikud olla, sest ainuüksi kiire palgatõus on tegur, mis juba ammu tööandjaid teravalt pitsitab.

Hinnatõusul ja liigsel optimismil hoiavad piiri peal suure pildi tegurid. Maailma majanduslikud ja poliitilised riskid on viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud. Vene-Ukraina konfliktile on lisandunud sõjategevus Süürias, Hiina börsi järellainetus ei ole teistest turgudest mööda läinud, Hiina majanduskasv aeglustub, rahatrükk on toimunud, aga tulemusteta, Suurbritannia kaalub endiselt eurotsoonist eemaldumist, pagulased liiguvad suurte hulkadena, kuigi mitte suurtel kiirustel…

Ükski neist tegurites ei ole selline, mis üldist kindlustunnet parandaks ja annaks ettevõtetele julgust hakata investeerima, mis omakorda võiks aidata suurel pildil taas positiivsem kurss võtta.

Lühidalt võime prognoosid kokku võtta nii, et maailmamajanduse ja poliitilise olukorra riskid on tegur, mis pärsib kindlustunnet ja mõjub kogu majandustegevusele ja seeläbi kinnisvaraturule pärssivalt.

Siseriiklikud tegurid seevastu on pigem positiivsed, mis soosivad kinnisvaratehingute tegemist ja annavad lootust kinnisvara väärtuse kasvuks.

Tõe kriteerium on praktika. Nii näitab tulevik, millised riskid realiseeruvad ja kui suur saab olema nende mõju Eesti kinnisvaraturule. Kui suurest pildist olulisi tagasilööke ei tule, on tänased koduostjad pigem võitjate poolel.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2015. a. III kvartalis

20.10.2015 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2015. aasta kolmanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2015. aasta kolmandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 14 414 tehingut ligikaudu 828 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati kolmandas kvartalis kokku 13 502 kinnisvara tehingut 644 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas kolmanda kvartali jooksul omanikku 27 767 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 29 559 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Harju maakonnas – 2 964 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 394 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2015. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2014. aasta kolmanda kvartaliga 6,3%, kuid eelmise kvartaliga võrreldes olulisi muutusi ei toimunud (langus 0,1%). Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 8,0%, hoonestamata maa hinnaindeks 0,6% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,6%.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Amortiseeruv elamufond vajab uusi lahendusi

20.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti elamufond vananeb ja selle kvaliteet on pärit valdavalt nõukogude ajast. Maapiirkondades, kus elanikkond vananeb ja väheneb, tekivad pooltühjad korterelamud, kus elamine muutub korteriomanikele kalliks.

Juba täna tasuks algatada diskussioon, milline võiks olla riigi ja omavalitsuste roll elamispindade turu korrastamises selles mõttes, et pooltühjaks jäänud hoonete elanike kokku kolida, mis võimaldaks mitmest räämas hoonest osad lammutada ja teise osa heakorda kaasaegseks muuta.

Elamispinnad on pärit nõukogude ajast ja kuuluvad eraomanikule

Statistikaameti andmetel on Eestis ligikaudu 660 000 eluruumi. Neist eluruumidest 4% kuulub avalikule sektorile, ülejäänu omanik on erasektor. Eesti eluruumidest 70% on pärit nõukogude ajast. Alates 1996. aastast ehk vastava statistilise andmerea algusest on kasutusloa saanud ligikaudu 50 000 eluruumi ehk alla 10 protsendi kogu eluruumide arvust.

Interpreteerides eluruumide loenduse andmeid võime öelda, et 80% Eesti elanikest elab omanikuasustuses ehk endale või lähedasele kuuluval pinnal. See tähendab, et valdav vastutus elamispinda heakorra eest lasub eraomanikel enestel.

Elamufondi probleem on amortiseerumine

Elamufondi üks suurimaid probleeme on selle amortiseerumine. Uuringud on näidanud, et nõukogudeaegsed paneelelamud kokku ei kuku. Küll on muresid nende moraalse vananemisega. Nõukogudeaegsete paneelelamute üks suurim probleem on hoonete vähene soojapidavus. Teisisõnu kulub nende hoonete elaniku igapäevasest eelarvest suur osa niigi soojeneva ilma veel soojemaks kütmiseks.

Energia raiskamise kõrval kummitab meid kortermajade tühjenemine. See ei ole vähemalt hetkel veel Tallinna ega teiste Eesti suuremate linnade mure. Väiksemates asulates on aga üha rohkem korterelamuid, mille akendes ühelgi õhtul tuled ei sütti.

Osad inimesed rändavad tõmbekeskuste suunas. Paigale jäävad elanikud vananevad ja nende arv väheneb. Nii tekkivad korterelamud, kus ainult osad korterid on asustatud. See omakorda jätab maja korrashoiukulud vähemate inimeste kanda, mis kasvatab sooja mittepidava maja elanike rahalist murekoormat veelgi.

Kasvavad kulud panevad valikuid tegema

Kulude suurenemine paneb kitsa eelarvega elanikud tegema karme valikuid remonditööde üle otsustamisel. See tähendab, et ette võetakse vaid hädavajalikud remonditööd nagu näiteks katkise akna parandamine. Kinnisvara väärtust hoidvad või elamiskõlblikuna püsimist kindlustavad tööd unustatakse rahapuudusel ära. Võimust võtab käegalöömise mentaliteet.

Tondilossidesse jäävad elama inimesed, kes vanusest, mugavusest, harjumusest või sotsiaalsetest käitumisnormidest tulenevalt ei ole valmis teisale ehk paremasse elukeskkonda kolima ja seda isegi juhul, kui samaväärset elamispinda asemele pakutaks.

Nii jääb avalikku ruumi räämas hoone, mille puhul on paratamatult oht, et see muutub varem või hiljem maja elanikele või isegi selle läheduses viibijatele ohtlikuks. Olgu nendeks ohuallikateks näiteks talvised jääpurikad, lahtised katusekivid, seintelt pudenev krohv või puudulikust korrashoiust tingitud probleemid hoone konstruktsioonides.

Renoveerimine aitab

Võimalus hüljatud hoonete tekkimise vältimiseks on nende renoveerimise toetamine. Ses osas teeb kiiduväärset tööd Kredex. Kredexi tuge kasutades on renoveeritud üle 850 elamu üle kogu riigi, mille tulemusena on elamistingimusi saanud parandada üle 60 000 Eesti elaniku.

Kui aga tegemist on ainult osaliselt asustatud elamuga, kus ühistut pole sisuliselt juhitud, pole Kredexist abi, sest üsna tõenäoliselt puudub initsiatiivikas juht, kes oleks valmis ühistule renoveerimistoetuse korraldamisega jändama. Järelikult tuleb sellistele hoonetele leida oma tee.

Lihtsa võimalusena tundub mõte kolida kaks poolenisti asustatud hoonet kokku. See võimaldaks ühe laguneva hoone lammutada, et see linnapilti ei reostaks. Alles jääva täielikult asustatud hoone puhul on võimalik elanike kulud kokku tõmmata, äkki isegi renoveerimisele mõelda.

Kui inimestel enestel on tahtmine parema tuleviku nimel aktiivselt tegutseda, teevad nad seda niigi. Kui aga aktiivsust sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel ei ole, peaks appi tulema omavalitsus või riik.

Inimeste jõuga kokku kolimine ei ole aga tänases seaduslikus raamistikus võimalik. Korterid kuuluvad inimestele korteriomanditena ja kui inimene ei soovi kodust välja kolida, on teda sundida väga keeruline.

Avada tuleb diskussioon

Arvestades, et maapiirkondade rahvastik vananeb ja väheneb on tühjade hoonete probleem kasvav. Täna ei puuduta see veel pealinna ega teisi suuremaid linnu, kuid mureküsimuse laienemine on vaid aja küsimus.

Juba täna tuleks algatada diskussioon, kas ja millistel tingimustel võiks riigil olla õigus jõuga asustada üksikuna kortermajja jääv elanik ümber selle nimel, et tühjaks jäänud hoone näiteks ohtlikuks muutumise tõttu lammutada

Kes peaks maksma sellise ettevõtmise kulud, milline peaks olema elamispind, mida ümberasustatavale inimesele vastu pakkuda? Või peaks kompensatsioon olema rahaline? Millised peaksid seejuures olema inimese võimalused kodust mitte loobuda? Üsna tõenäoliselt tuleb üle vaadata õiguslik regulatsioon, mis võiks ühel heal päeval anda ehk võimaluse näiteks Mustamäel või Lasnamäel ajale jalgu jäänud hoone lammutada, et see kaasaegsega asendada.

Kinnisvaraekspert: inimestele on vaja uut Lasnamäge

20.10.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Tallinna kinnisvaraturu nõutuim kaup odavad ja kvaliteetsed uued magalakorterid, mida on ehitatud kvartalite kaupa nii Haaberstisse kui ka mujale.

Martin Vahteri sõnul on näiteks aastaid hästi müünud NCC Pärnaõue arendus. “Nende korterite ruutmeetri hind jääb 1500 euro piirile ja inimene saab selle eest heas asukohas uue ja ausalt ehitatud korteri,” ütles Vahter.

“Inimesed saavad tegelikult väga hästi aru, mis kaupa neile müüakse. Enamik ostjaid otsib lihtsat, odavat ja mõistliku kvaliteediga elamist,” ütles Vahter ja lisas, et millegipärast meeldib arendajatele rohkem teha glamuurseid ja ebastandardseid projekte.

Martin Vahteri sõnul on Tallinn suhteliselt hõreda ehitustihedusega ning siia mahuks lisaks just soodsaid rajoone, mis oleks tänapäevane alternatiiv “mägedele”.

Martin Vahteri kinnitusel mõjutab Tallinna ja selle lähiümbruse kinnisvara väga palju ka keskklassi teke, mille tulemusena on tekkinud ameerikalikud suburbid. “Näiteks annab Peetri alevik juba linnaosa mõõdu välja. Peetri küla on kesklassi eestlase käegakatsutav unistus,” lisas Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks septembris langes

20.10.2015 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta septembris võrreldes augustiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -2,8%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises ning puidutöötlemises, samuti hindade tõus elektroonikaseadmete ja joogitootmises.

2014. aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide, toiduainete ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, september 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	September 2015 – august 2015, %	September 2015 – september 2014, %
KOKKU	-0,2	-2,8
Töötlev tööstus	0,1	-1,9
Mäetööstus	-0,9	4,0
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-3,6	-15,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	1,9

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta septembris võrreldes augustiga -0,2% ja võrreldes 2014. aasta septembriga -4,9%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid septembris keskmisest enam naftasaaduste, keemiatoodete ja elektrienergia hinnad, samas tõusid jookide, rõivaesemete ja ehitusmaterjalide hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta septembris võrreldes augustiga -1,9% ja võrreldes 2014. aasta septembriga -6,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid septembris keskmisest enam naftasaaduste, elektrienergia ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid jalatsite ja põllumajandussaaduste hinnad.

Ehitushinnaindeks pöördus III kvartalis palgasurve toel tõusule

20.10.2015 Statistikaamet

Ehitushinnaindeks tõusis 2015. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust üle kolmveerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines tööjõu maksumus 1,7%, kulutused masinatele ja ehitusmaterjalidele kahanesid vastavalt 0,8% ja 0,6%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga -0,1%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal 2015
	II kvartal 2015 – III kvartal 2015, %	III kvartal 2014 – III kvartal 2015, %
KOKKU	0,2	0,6
tööjõud	1,7	3,4
ehitusmasinad	-0,8	-2,1
ehitusmaterjal	-0,6	-0,7
Eramuindeks	0,2	0,3
Korruselamuindeks	-0,4	-0,8
Tööstushooneindeks	0,3	1,5
Ametihooneindeks	0,2	0,7

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal 2015
	II kvartal 2015 – III kvartal 2015, %	III kvartal 2014 – III kvartal 2015, %
KOKKU	0,2	-0,1
tööjõud	1,7	2,6
ehitusmasinad	-2,0	-4,3
ehitusmaterjal	-0,7	-1,5

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

XIV Rahvusvahelise Kinnisvarakonverents 2015 “Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”

20.10.2015 Tõnu Toompark

06.11.2015 toimub Kumu auditooriumis XIV Rahvusvahelise Kinnisvarakonverents 2015 “Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”.

I Sessioon:

Moderaatorid: Monica Meldo (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad Kristen Michal, majandus- ja taristuminister

10.15-10.45 Tempo käib maha

Peeter Koppel, SEB Panga privaatpanganduse strateeg

10.45-11.15 Eesti ja Euroopa kinnisvara investeerimistsükkel – teel üles või alla?

Walter Boettcher, Colliers International analüüsi ja turu-uuringute direktor, (United Kingdom)

11.15-11.45 Baltikumi ärikinnisvarasektori trendid võrreldes Skandinaaviamaadega – kas me liigume õiges suunas?

Keith Silverang, Technopolis Plc juhatuse esimees

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2015 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste väljakuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon:

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Eesti, Euroopa ja maailmamajanduse makropilt – mis toonid pildil domineerivad?“

Paneeli juht: Anvar Samost, BNS Grupi juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Ardo Hansson, Eesti Panga president; Mailis Lintlom, Windoor AS nõukogu esimeesprofessor Raul Eamets, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan; Martin Lindpere, peaministri majandusnõunik

13.45-14.30 Elukondliku kinnisvaraturu teemaline diskussioonipaneel: „Elukondliku kinnisvaraturu olukord 2016 – kas nõudlust jätkub?“

Paneeli juht: Tarmo Kase, Ober Haus Kinnisvara juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Jaanus Laugus, Uus Maa Grupi juhatuse esimees; Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara Grupi juhatuse esimees; Mart Habakuk, Metro Capitali juhatuse esimees; Antti Asteljoki, Huoneistokeskus juhatuse esimees (Soome)

14.30-15.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Missugune on kaubanduskinnisvara uus reaalsus?“

Paneeli juht: Hindrek Leppsalu, OÜ Tähesaju City juhatuse liige

Paneelis osalejad: Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Grupp juhatuse liige; Ants Vasar, Viru Keskuse juhatuse esimees; Aldo Dapon, Admiraliteedi Keskuse juhatuse esimees; Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse direktor

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: Ehitusturg 2016 – kas turg stagneerub või mis saab edasimineku mootoriks?

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Tiit Roben, Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon juhatuse esimees; Raivo Rand, Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimeesArsi Kook, Restor AS peadirektor

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute- ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Millised saavad olema ärikinnisvaraturu suurimad muutused?“

Paneeli juht: Indrek Hääl, BPT juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Viljar Arakas, Eften Capitali juhatuse esimees; Martin Otsa, East Capital Baltics, juhatuse liige ja Baltikumi investeeringute juht, Gert Jostov, Technopolis Ülemiste juhatuse esimees; Arvydas Avulis, Hanner Grupi juhatuse esimees (Leedu)

17.00-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Registreerumine

Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ. Infotelefon 666 0605.

Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee või saata täidetud registreerimisleht faksile 666 0611. Pärast registreerimislehe saabumist saadab Corpore Konverentsid OÜ Teile osavõtu kinnituse ning arve konverentsi eest.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: kas elamispindade arenduse finantseerimise vähenemine viib hinnad tõusule?

20.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti pangad andsid 2015 II kvartalis eluasemete arendusprojektide finantseerimiseks 13,7 miljonit eurot. See kasvatas eluasemete arendusprojektide laenujäägi Eesti Panga andmetel 207 miljoni euro peale. Viimase aasta-pooleteise jooksul on laenukäive elamispindade arendamise sektorisse järk-järgult kasvanud. See siiski ei ole veel elamispindade arenduslaenude jääki püsivale tõusule viinud.

Edasised suundumused ei ole sedavõrd rõõmustavad. Eestis tegutsevad pangad on elamispindade arenduse finantseerimisele kriipsu peale tõmmanud või tõmbamas. See tähendab, et uute arendusprojektide jaoks laenude väljastamise sõel on muutunud eelnevate perioodide „tihedast“ praktiliselt selliseks, kus vaid üksikud suurarendajad suudavad pangast laenu välja rääkida.

Laenupakkumise vähenemine loob keskkonna, kus kõrge müügitempo tingimustes jõuab turule vähem uusi kortereid. Olemasolevate projektide jaoks on see pidu – konkurents väheneb, mis annab võimaluse sooduspakkumised lõpetada ja parimatel juhtudel isegi hakata hindu kõrgemale korrigeerima.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tänasest saab tutvuda Tartu kesklinna üldplaneeringuga

19.10.2015 Tartu.ee

19. oktoobrist kuni 19. novembrini saab raekojas asuvas infokeskuses ning Küüni-Poe tänava infostendidel tutvuda Tartu kesklinna uue üldplaneeringuga.

“Tartu kesklinna üldplaneering puudutab kõiki tartlasi ja linnavalitsusele on väga oluline, et meieni jõuaksid võimalikult paljude tartlaste, aga ka kesklinnaga kokku puutuvate organisatsioonide ja ettevõtete arvamused ning ettepanekud. Kesklinnast algavad kõik Tartu tuiksooned ja omal moel mõjutab kesklinnas toimuv kogu Tartu ja kõigi tartlaste käekäiku. Meil kõigil on suur võimalus kesklinna arendustes kaasa rääkida ja linlaste ettepanekud on väga oodatud,” ütles abilinnapea Jarno Laur.

Planeering näeb ette hoonestuse olulist tihendamist, uute töökohtade loomist linna keskusesse ja selle läbi kesklinna kui regiooni keskuse rolli tõusu. Avalikul väljapanekul oleva kesklinna planeeringu ala pindala on ligi 180 hektarit. See on jaotatud Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna ruumilisteks üksusteks. Planeeringus kirjeldatakse ja kavandatakse nende piirkondade linnaehituslikku olemust, säilitatavaid väärtusi, hoonestust, haljastust, liiklust jms.

Liikumisruumi kasutamise põhimõttena soodustatakse kesklinnas kergliikluse ja ühistranspordi eelisarendamist. Jalgratturitele luuakse kesklinnas paremad võimalused elamupiirkondadesse ja akadeemilistesse linnakutesse sõitmiseks. Avaparklate asemel eelistatakse maa-aluseid ja hoonesiseseid parklaid. Määratud on parkimismajade ja avalikult kasutatavate parkimisalade asukohad ning tänavad, kus parkimine ei ole lubatud.
Uus kergliiklussild rajatakse Põik tn sihis, mis on mõeldud Ülejõe asumi paremaks sidumiseks Sadama asumiga.

Planeeringuga on määratud puhke- ja virgestusalad ning Emajõe kasutamis- ja ehitustingimused. Kaarsilla ja Võidu silla vaheline ala kujundatakse linna keskseks jõeväljakuks ning Võidu sillast Sõpruse sillani rajatakse esinduslik Emajõe kaldapromenaad koos kaldakindlustusega. Jalakäijate sildade otstesse rajatakse jalakäijate väljakud ja platsid. Jõe kallastele Võidu silla, Raatuse tn pikenduse ja Vabaduse silla juures nähakse ette mitmete kohvikute ehitamise võimalused.

Kesklinna üldplaneeringu arvestusperiood on 20 aastat, mille jooksul peaks kavandatu ellu viidama.

Kesklinna planeeringu avaliku väljapaneku jooksul saab avaldada arvamust ja teha ettepanekuid meiliaadressil lpmko@raad.tartu.ee ja Tartu kodulehel, kus saab kesklinna üldplaneeringuga ka lähemalt tutvuda

Arvamust saavad tartlased avaldada ka kesklinna planeeringu avalikel aruteludel, mis toimuvad 22. ja 26. oktoobril kell 17 Raekoja plats 3, ruumis 303.

Tartu linnavolikogu võttis kesklinna üldplaneeringu vastu ja suunas avalikustamisele tänavu 17. septembril.

IMF hindas Eesti majanduse kasvuvõimeks kuni 3% aastas

19.10.2015 Tõnu Toompark

Rahvusvahelise Valuutafond (IMF) hindas äsja lõppenud iga-aastase Eesti majanduspoliitikat hindava visiidi käigus Eesti majanduse lähiaastate kasvuvõimeks kuni 3 protsenti aastas, mis on veidi madalam Eesti Panga senisest hinnangust. Eesti Pank nõustub IMF-ga, et lähiaastatel on eelarvepoliitikas oluline kinni pidada struktuurse tasakaalu nõudest.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) iga-aastane Eesti majanduspoliitikat hindav visiit keskendus tänavu Eesti majanduse kasvuvõimele. IMF-i hinnangul on Eesti majanduse kasvuvõime lähiaastatel suurusjärgus kuni 3 protsenti aastas ja see hinnang eeldab mitmete kasvu toetavate reformide elluviimist.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on keskpanga senised analüüsid näidanud, et Eestile on jõukohane pikaajaline majanduskasv 3-4% aastas. „Majanduse kasvutempo on võrreldes eelmise kümnendiga oluliselt madalam ning sellega peaksid arvestama oma tegevuse planeerimisel nii ettevõtted, poliitikud kui ka majapidamised. IMF-i senisest madalam hinnang kuni 3% aastas näitab, et me vajame Eestis arutelu kasvu toetavate reformide üle.“

Viimastel aastatel on Eesti majanduskasvule kõige enam kaasa aidanud eratarbimine, mille taga on olnud madal inflatsioon ja kiire palgatõus. „Nii hõive kui ka keskmine palk on kerkinud kiiremini, kui ettevõtete tootmismahu kasvu põhjal võinuks oodata. Viimased 1,5 aastat on ettevõtete kasumid vähenenud ja see võib ohustada ettevõtete võimet investeerida ja laduda vundamenti majanduskasvule,“ märkis Müller.

Müller tõstis positiivsena esile, et hoolimata nõrgast välisnõudlusest ja Eesti kiirest palgatõusust on Eesti ettevõtted suutnud püsida konkurentsivõimelised. „Eesti ettevõtete hinnaväline konkurentsivõime on paranenud, mis näitab, et Eesti eelis tootjana ei seisne vaid odavas tööjõus.“

Riigieelarve osas toonitas Müller eelarve tasakaalu viimise olulisust. „IMF hindas, et lähiaastatel on oluline struktuurses tasakaalus riigieelarve. Keskpanga majandusprognoosi arvestades on tasakaalus riigieelarve võimalik ja ka vajalik. Vajalik on tasakaalus eelarve seetõttu, et see on parim hoob valitsuse tööriistakastis, millega anda kindlust siin tegutsevatele ettevõtetele. Heitlikkust on väikeses ja väga avatud majandusega Eestis niigi piisavalt.“

Esmaspäeval lõppes poolteist nädalat kestnud IMFi iga-aastane visiit, mille käigus IMF hindas Eesti majanduspoliitikat.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Majapidamiste finantsvarad kasvavad võlakohustustest kiiremini

19.10.2015 Tõnu Toompark

Ettevõtete võlakohustused suurenesid teises kvartalis aastatagusega võrreldes 2,7%. Kasvu toetas välismaalt kaasatud võlavahendite suurenemine. Välismaalt võetud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade osatähtsus ettevõtete võlakohustustes suurenes pisut, ulatudes kvartali lõpuks 37%ni.

Ettevõtete omavahendid vähenesid teises kvartalis veelgi. Nõrgenenud välisnõudluse ja kasvavate tööjõukulude tõttu jätkus ettevõtete kasumi kahanemine, mis kajastus mullusest ligi 3% väiksemas omakapitali mahus. Kuivõrd laenukohustused samal ajal suurenesid, tähendas see ettevõtete finantsvõimenduse suurenemist. Samas on Eesti ettevõtete kapitalipuhver tänu varasematel aastatel reinvesteeritud kasumile endiselt suhteliselt suur ning finantsvõimendus Euroopa Liidu keskmisest väiksem.

Majapidamiste finantssäästud on viimastel aastatel kasvanud kiiremini kui võlakohustused. Võlakohustused kasvasid aastaga 4,7% – mõnevõrra kiiremini kui nominaalne SKP. Majapidamiste võlakoormus SKP suhtes püsis muutumatuna 40% tasemel. Majapidamiste omanduses olev sularaha ja hoiused kasvasid võlakohustustest peaaegu poole kiiremini‒ aastaga ligi 9%. Võlakohustuste maht on hoiuste omast ligi 24% suurem, kuid see vahe on alates 2009. aastast pidevalt vähenenud.

Eesti residendid paigutasid välismaale II kvartalis rohkem vahendeid kui sealt kaasasid. Eesti majandus on viimastel aastatel enamikes kvartalites olnud netolaenuandja, kuna kodumaine säästmine on investeeringutest suurem.

Jana Kask
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EAL: Admiraliteedi basseini piirkonna võistlust ei saa nimetada arhitektuurivõistluseks

19.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti Arhitektide Liit tunnustab OÜ Porto Francot püüdluse eest arendada Tallinna sadamapiirkonna ja vanalinna vahelist ala läbi avaliku arhitektuurikonkursi, kuid juhib tähelepanu probleemidele võidutöös ning võitja valimise protsessis. Võidutöö ei vasta võistlustingimustes esitatud nõudele leida mõistlik tasakaal arendaja ootuste, detailplaneeringu tingimuste ja kvaliteetse avaliku ruumi loomise osas. Žüriiga manipuleerimise tõttu ei saa Porto Franco poolt korraldatud konkurssi nimetada arhitektuurivõistluseks.

„Eesti Arhitektide Liit lähtub euroopalikust heast tavast, et arhitektuurikonkurssidel antakse enamushääl sõltumatutele arhitektidele, kes oskavad arvesse võtta ühtmoodi hästi nii tellija kui avalikkuse nõudmisi,“ selgitas olukorda konkursi žürii liige ja Eesti Arhitektide Liidu asepresident Peeter Pere. „Antud konkursil sai kaalukeeleks ühe välismaise, väidetavalt arhitekti, vastuhääl arhitektidest žüriiliikmete üksmeelsele arvamusele. Pärast hääletust selgus, et tegemist on siiski ühe tellijaga seotud äriettevõtte juhiga. Lisaks on selgunud, et žürii liikmetena mainitud Helsingi ja Riia linnaarhitekte küll informeeriti võistluse toimumisest, kuid žürii töösse neid ei kaasatud.“

Tallinna kesklinnas asuva sadamaala näol on tegemist Eesti esinduspiirkonnaga, kus tuleb EALi hinnangul luua ainulaadse identiteediga avalik ruum ja ikooniline hoonestus, millest kujuneks visiitkaart Tallinnale.

„Piirkonna detailplaneering näeb ette, et see ala ei ole lihtsalt üks suur äärelinna kaubanduskeskus, vaid et maa-ala katab avalike jalakäigutänavate võrgustik. Euroopa teistes mereäärsetes linnades avanevad sellistele tänavatele kohvikud ja restoranid, mis elavdavad linnaruumi ja tegelikult tõstavad ka turvalisust,“ selgitas samuti konkursi žüriisse kuulunud Eesti Arhitektide Liidu liige Toomas Paaver. „Basseiniäärse piirkonna hoonestamisel kaob nagunii sadamast vanalinnale avanev panoraamvaade. Selle asemele tekkiv uushoonestus peab olema kaotatud vaate vääriline. Sellest veelgi tähtsam on võimalus mugavalt liikuda sadamast vanalinna poole, ööpäevaringselt, ilma ärikeskust läbimata ning aimates vanalinna lähedust, näiteks tänavasihil paistvate kirikutornide järgi.“

Londoni arhitektuuribüroo Chapman Taylori kavandatud lahendus oli Toomas Paaveri kinnitusel üks väheseid seitsmest konkursi lõppvooru esitatud kavandist, mis loetletud nõuetega ei arvestanud. Võidutöö katab sisult vaid arendaja etteantud tingimusi, mis tähendab, et võistlemist parema tulemuse nimel ei toimunudki.

„Leiame, et kujunenud olukorras tuleb žürii uuesti kokku kutsuda algselt kavandatud koosseisus, kutsudes tellijaga seotud Aleksei Krause asemel osalema žürii põhiliikme – Riia peaarhitekt Gvido Princise,“ sõnas Peeter Pere. „Lisaks peab EAL vajalikuks, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldaks enne projekteerimistingimuste väljastamist avaliku arutelu ning tagaks, et ärikeskuse projekt ei muudaks peamisi avalikke ühendusteid sisetänavateks ning ei sulgeks vaatekoridore Oleviste kiriku tornile.“

Eesti Arhitektide Liit (EAL, www.arhliit.ee ) on Eesti arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon. EAL on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EALi põhitegevuseks on arhitektide ühistegevuse ja arhitektuurivaldkonna arendamine, vastavate väärtushinnangute kujundamine, arhitektuurialased ekspertiisid ja arhitektuurivõistluste korraldamine. EALil on 394 liiget, alates 2014. aastast on EALi president Indrek Allmann.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Elu korteriühistus: Korteriühistu õigus esitada hagi

19.10.2015 Kätri Sarapuu

Oleme korteriühistu. Üks korteriomanik on omavoliliselt lammutanud ilma projekti, ehitusloa ja kaasomanike nõusolekuta korteriomanike kaasomandis oleva korstnalõõri ja sulgenud ventilatsiooniavad enne seda, kui moodustasime korteriühistu. Nimetatud korteriomaniku tegevusest saime teada alles nüüd.

Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda kohtu kaudu korteriomanikult seda, et ta taastaks korstnalõõri ja ventilatsiooniavad? Korteriomanik ütleb, et korteriühistul ei ole õigust nõuda kohtu kaudu taastamist.

Vastus: Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnistanud korteriühistu õigust oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (RKL 3-2-1-83-04, 3-2-1-91-06).

Riigikohus on leidnud ka seda, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (RKL 3-2-1-76-04).

Kuna Riigikohus on tunnustanud korteriühistu õigust esitada oma nimel enne elamu haldamise üleandmist, s.o enne korteriühistu moodustamist, tekkinud korteriomanike ja üürnike tasutud remondirahadest tulenev rahaline nõue, on Riigikohtu seisukoht ka see, et lisaks enne elamu haldamise üleandmisest tekkinud rahalise nõude esitamisele, on korteriühistul kõigi korteriomanike huvides tegutsedes õigus esitada ka nõue korrastada küttesüsteem, kuigi see nõue võis tekkida enne korteriühistu moodustamist. Elamu majandamine kõikide kaas- või korteriomanike ühistes huvides peaks toimuma võimalikult ühtemoodi ning olema ka õiguslikus mõttes järjepidev olenemata sellest, millises õiguslikus vormis elamut majandatakse (RKL 3-2-1-9-04, RKL 3-2-1-18-12).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Ajaloorubriik: Magasini tänava kadunud hiilgus

19.10.2015 Jaak Juske

Keskajal asus Tartu Magasini, toona Püha Vaimu tänava ääres arvatavasti koguni kolm olulist pühakoda. Täna meenutab seda kadunud hiilgust vaid 18. sajandi lõpust pärit õigeusu Uspenski kirik ja preestrimaja.

Tartu dominiiklaste Maarja-Magdaleena klooster rajati tõenäoliselt 13. sajandi lõpus. 1298. aastal mainiti esmakordselt kloostri priorit, mis on ühtlasi ka Tartu dominiiklaste konvendi esmamainimiseks. Arvatavasti kolmelööviline, seitsme traveega ja iseseisva kooriruumita kloostrikirik paiknes Munga tänava ääres. Kirikust põhja suunas asunud klausuuri kohta täpsemad andmed puuduvad.

Klooster kannatas 1525. aastal reformatsiooniaegses pildirüüstes. 17. sajandi lõpus tekkis plaan taastada vahepeal varemeteks muutunud kloostrimüürid eesti koguduse jaoks, tegudeni aga ei jõutud. Linn kasutas hooneid relvalaona, lõplikult hävitati keskaegsed müürid Põhjasõjas.

Saaremaa polgu porutšik Jakov Zalupini ettevõtmisel ehitati Vene riigi kulul endise katoliku Maarja-Magdaleena kloostrikiriku asemele Riia arhitekti Nikolai Vassiljevi poolt kavandatud kivist õigeusu kirik. Nurgakivi panek toimus 16.aprillil 1752 ning 28. jaanuaril 1754 pühitsesid kaheksa preestrit äsjavalminud kiriku Jumalasünnitaja uinumise (Uspenski) auks. 1762. aastal muutus kivikirik kasutamisohtlikuks ning 1771. aastal ehitati sinna kõrvale jumalateenistuste toimetamiseks laudadest sõrestikuga uus kirik. 25. juunil 1775 hävis pühakoda ülelinnalises tulekahjus.

Jumalateenistusi toimetati ajutiselt sõjaväele kuuluvas koolihoones. Novgorodi arhitekt Paul Spekle kavandas uue Uspenski kiriku hoone, mida ehitati aastatel 1776-1782. 1785. aastal valmis lõplikult ristikujulise põhiplaaniga, seest ja väljast krohvitud kirikuhoone, mille võlvkaarte keskosast kerkib suure kumera katusega kupliga kaetud kaheksatahuline alus ning sellega külgnevat neli väiksemat nurgatorni. 1843. aastal ehitati kiriku ristikujuline põhiplaan täisnelinurkseks.

Uspenski kiriku kõrvakinnistul Magasini tänava ääres on aga 1436. aastal mainitud tütarlastekooli. Hiljemalt 1466. aastast asus aga arvatavasti seal frantsisklaste klooster. Neil oli oma kirik, mille nimepühak pole teada. Kloostri meesharu asus krundi dominikaanlastele kuuluva valduse poolsel külje, mainitakse esmakordselt 1417. aastal.

1525. aasta pildirüüste ajal aeti nunnad ja mungad oma varjupaigast välja, sest linn võõrandas kõik oma maa-alal asuvad kirikute varad. Frantsisklaste kirikusse tehti lubjaahi ning see hävis täiesti Liivi sõja päevil. Aastatel 1811-1823 ehitati sinna kaks ühekordset kivielamut, mis liideti 1847. aastal. 1880. aastast alates asus majas Tartu Saksa poeglaste eragümnaasium, alates 1939. aastast aga Inglise erakolledź. Saksa gümnaasiumi päevil tehti majale mitu juurdeehitist. Hetkel asub seal elu- ja ärihoone ning Genialistide klubi.

Kunstiajaloolane Kaur Alttoa on seadnud kahtluse alla frantsisklaste kloostri asumise Magasini tänava ääres. Tema pakub kloostri asukohaks väljaspool linnamüüri Jakobi värava juures asunud Jakobi kirikut.

1514. aasta juunis anti aga paavst Leo X käsul frantsisklaste ordu kolmanda haru – naistertsiaaride käsutusse Magasini ja Laia tänava nurgal asunud Püha Vaimu vennaskonnale kuulunud hooned. 13. sajandi teises pooles Tartusse asunud Püha Vaimu vennaskond oli ehitanud hospidali koos ühelöövilise kirikuga, millel oli ka väike nelinurkne torn. 1518. aastal mainitakse Tartus Pühavaimu kirikus tegutsevat Püha Klaara (Clara) kloostrit.

1525. aastal klooster suleti, kuid vana kirik säilitas veel mõnda aega oma sotsiaalhoolekande funktsiooni raeasutusena. 1590. aastaks oli see ümberehitatud aidaks. Rootsi ajal seal asunud sõjaväe magasiait andis nime Magasini tänavale. Vana aidahoone lammutati 1889. aastal. Selle asemele Laia tänava äärde kerkis 1892. aastal punastest tellistest historitsistlik võimla (arhitekt Reinhold Guleke), esimene spetsiaalne spordisaal Eestis. Viimane põles 1941. aastal, kuid taastati.

Lisatud on foto on üks unikaalsemaid Tartus ajaloos. See on ainuke ülesvõte Magasini ja Laia tänava nurgal asunud vanast magasiniaidast. Vaade Laialt tänavalt suunaga jõe suunas.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/