Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Väole kavandatakse äri- ja tootmislinnakut

23.09.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Lasnamäe linnaosas linna piiril asuva Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada alale äri- ja tootmishooned.

Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,60 ha suuruse maa-ala Lasnamäe linnaosas Väo asumis Lagedi tee ääres.

Detailplaneeringualast moodustatavatele hoonestamata kruntidele on kavandatud kokku kuni 12 äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonet, neist madalaimad kuni 4- ning kõrgeim kuni 14-korruseline. Lisaks on alale kavandatud kahe maa-aluse korrusega parkla. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 2. veebruaril 2015 sõlmitud lepingule.

Osa planeeritud maa-alast paikneb maardla alal ning osaliselt jääb planeeringuala arheoloogiamälestiseks tunnistatud asulakohta ja selle kaitsevööndisse. Planeeritava maa-ala naabruses olevad kinnistud on valdavalt hoonestamata. Planeeritavast alast ligikaudu 500 meetrit ida suunas paikneb Pirita jõgi, mis on ühtlasi linna halduspiiriks, planeeringuala lähipiirkonda jääb Tooma järv. Planeeringualast lääne pool, Väo karjääri alal, on kehtestatud detailplaneeringu alusel valmis ehitatud soojuse ja elektri koostootmisjaam koos mitmete tootmiseks vajalike kõrvalhoonetega. Planeeringuala põhjapoolsele naaberkrundile on kehtestatud detailplaneering, mis võimaldab ehitada alale kolm kuni 4-korruselist ja ühe kuni 14-korruselise äri- ja tootmishoone. Planeeringut ei ole ellu viidud.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarve tööstusettevõtete ala, põhiliselt tööstusettevõtetele ja ladudele mõeldud ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi. Uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on Lagedi tee poolse ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud tootmisala koos ettevõtlusala kõrvalotstarbega ning Väo karjääri poolse ala maakasutuse juhtotstarbeks tootmis- ja laondusettevõtete ala. Detailplaneeringu lahendus vastab Tallinna üldplaneeringule ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringule.

Kuna teisel pool Peterburi maanteed paiknevad tornelamud, siis linna sissesõidule värava efekti loomiseks on sarnased kõrged hoonemahud kavandatud ka Peterburi tee teljest lõuna poole. Kavandatud tornid moodustavad ansambli koos teisel pool Peterburi teed olemasolevate tornelamutega. Juurdepääs planeeritud kruntidele tagatakse Peterburi teelt Väo tee ning kõrvalala kruntide detailplaneeringu kohase tänava kaudu. Alale on planeeritud kokku 3200 parkimiskohta, enamik parkimiskohti on planeeritud maa-alustele korrustele.

2. veebruaril 2015 sõlmitud lepinguga nr 3 7/131 võttis TERASEKESKUS OÜ kohustuse tagada oma vahendite arvelt planeeringualast väljapoole jääva avalikult kasutatava sõidutee ja sellega külgneva kõnnitee osa, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 19. juuni 2015 korraldusega nr 1099-k ning oli 12. – 27. augustini 2015 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi pöördumist.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tartu linn müüb kortereid

22.09.2015 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus müüb enampakkumisel mitmeid kortereid Supilinnas, Veski ja Uuel tänaval. Esmakordselt müüakse kortereid digitaalse enampakkumise korras internetioksjonite keskkonnas osta.ee.

„ Üle-eestilises müügikeskkonnas on võimalik kõigil soovijail enampakkumisel osaleda. Müüki lähevad puitmajades asuvad remontivajavad ahjuküttega korterid,“ ütles linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.

Supilinnas asuv Oa 8-2 kahetoaline 38,3 m2 suurune korter asub teisel korrusel. Ahjuküttega korteri alghind on 30 000 eurot.

Enampakkumisele läheb ka viis korterit Piiri tn 6 elamust, mis asub samuti Supilinnas. Renoveerimist vajavas elamus asub kokku seitse korterit. Enampakkumisele lähevad korterid nr 1, 2, 4 ja 5, mis on 19 ruutmeetri suurused pesemisvõimaluseta kööktoad. Kortereid müüakse kahe kaupa alghinnaga 30 000 eurot.

Korter nr 8 (24 m2) koosneb läbikäidavast köögist ja toast. Sanitaarremonti vajava korteri alghind on 20 000 eurot.

Müüki pannakse ka viis korterit Uus tn 45 majas. Ülejõe linnaossa jäävas puitmajas lähevad müüki korter 3 (alghinnaga 14 000 eurot), korter 5 (20 000 eurot), korter 6 (20 000 eurot), korter 7 (14 000 eurot) ja korter 8 (17 000 eurot).

Linn võõrandab enampakkumise korras ka Veski tn 28 asuva 67 m2 suuruse mitteeluruumi, mis asub kahekorruselise ahiküttega puumaja esimesel korrusel. Korter on kasutuses äripinnana ja on rahuldavas seisukorras. Enampakkumise alghind on 57 000 eurot.

Müükipandavate korteritega saab tutvuda siin: http://www.osta.ee/tartulv

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek

22.09.2015 Tallinn.ee

Põhja-Tallinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Avalik väljapanek toimub Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2) ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis (Vabaduse väljak 7) 8.–22. oktoobrini. Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonisega on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris veebiaadressil http://tpr.tallinn.ee.

Tallinna Linnavalitsus võttis Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu vastu 9. septembri 2015 korraldusega nr 1299-k.

Põhja-Tallinnas asuva 11,65 ha suuruse maa-ala detailplaneering loob võimaluse riigikaitsemaa sihtotstarbega krundile kuni kahekümne maksimaalselt 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaitseväehoone ehitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks.

Detailplaneeringuga kavandatakse suletud Miinisadama alale kaasaegne kaitseväe linnak. Mereväebaasis luuakse uued töökohad, paremad olmetingimused ja ruumipinda tegevuse laiendamiseks. Planeeritaval alal säilitatakse kõik väärtuslikud hooned, sh kolm muinsuskaitsealust hoonet – Miinisadama katlamaja koos korstnaga, aku- ja torpeedokoda ning ladu – ning rekonstrueeritakse ka sadamakai. Amortiseerunud ja linnapilti sobimatute hoonete asemele on kavandatud uued kuni neljakorruselised hooned.

Detailplaneeringus kavandatu heakorrastab piirkonda, ühtlustatakse piirkonna hoonestuse rütmi ja suurendatakse kõrghaljastuse osakaalu. Kavandatava hoonestuse planeerimisel on arvestatud, et väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säiliks maksimaalselt ning planeeritud ja olemasolevate hoonete vahel valitseks loogiline sümmeetria.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu järgi on detailplaneeritava maa-ala peamisteks juhtfunktsioonideks riigikaitselise sadama maa, tehnoehitiste maa, haljasala maa ja raudtee maa. Detailplaneering on kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu algatamist taotles Kaitseministeerium. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas OÜ Artes Terrae.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 2.-9. detsembrini 2013 ja 7.-17. aprillini 2014. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 10. detsembril 2013 ja teistkordselt 22. aprillil 2014.

Kaitseministeerium on võtnud kohustuse tagada oma vahendite arvelt planeeringualast väljapoole jääva avalikult kasutatava sõidutee ja sellega külgneva kõnnitee osa, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatiste väljaehitamise.

Küsimuste korral palume pöörduda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse Lasnamäe, Pirita ja Põhja-Tallinna osakonna detailplaneeringute arhitekti poole telefonil 640 4446 või Põhja-Tallinna Valitsuse arhitekti poole telefonil 645 7003.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tulekul Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avalik arutelu

22.09.2015 Tallinn.ee

Teisipäeval, 6. oktoobril algusega kell 16 toimub Kultuurikatlas (Põhja pst 27a) Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avalik arutelu.

Avalikul arutelul käsitletakse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväiteid.

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2008 korraldusega nr 1279-k, 3. augustist kuni 3. septembrini 2015 oli detailplaneering kolmandat korda avalikul väljapanekul. Avaliku arutelu objektiks on Kalaranna tänava ja mere vaheline avaliku arhitektuurivõistluse ala.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris veebiaadressil http://tpr.tallinn.ee. Lisainfo telefonil 645 7003.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Eluasemeturul on riskid suurenenud

22.09.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti poolt eile avaldatud teise kvartali numbrid näitavad, et kinnisvara hinnad on Eestis oma kiiret tõusu jätkanud. Eurostati andmebaasis oleva 27 riigi hulgas on kinnisvara hinnatõus Eestis alates 2010. aastast olnud lausa kõige kiirem.

Korterite hinnad on Eestis alates 2011. aastast kasvanud 11% võrra aastas ja majade hinnad 7% võrra aastas. Selle aasta esimesel poolel on korterite hinnatõus küll mõnevõrra aeglustunud, samas on kiirenenud majade hindade kasv. Ehitus- ja kasutuslubade statistika näitab kinnisvaraarenduse hoogustumist 2014-2015. Uute eluasemete arvu oluline kasv peaks tulevikus kinnisvara hindade kasvu pärssima.

Jõudsalt kasvanud sissetulekud võimaldavad majapidamistel oma elamistingimusi parandada. Järjest rohkem inimesi ostab kinnisvara ka investeeringuna, kuna intressimäärad on madalad ja kinnisvara välja üürimine on tänu rendihindade kiirele kasvule muutunud järjest tulusamaks. Nõudlus kinnisvara järele on kasvanud ja kinnisvara ostu-müügitehingute arv on alates 2012. aastast alates suurenenud.

Kuna kinnisvara keskmised hinnad on 2010. aastast alates keskmisest netopalgast kiiremini kasvanud, on kinnisvara kättesaadavus Eestis keskmise palgasaaja jaoks viimase viie aasta jooksul halvenenud. Alates 2014. aasta keskpaigast toimunud intressimäärade langus on samas alandanud eluasemelaenude hindu.

Nõudlus eluasemelaenude järele on suurenenud kooskõlas kinnisvaratehingute arvu kasvuga. Samas on pankade laenutegevus eelmise buumiga võrreldes konservatiivsem ja majapidamiste eluasemelaenu jäägi kasv hetkel väga tagasihoidlik. Umbes 60% kinnisvarast ostetakse laenu abil.

Allikas: Swedbank

Teenuseid eksporditi ja imporditi enim veonduse ja laonduse tegevusalal

22.09.2015 Statistikaamet

2015. aasta I poolaastal oli teenuste ekspordis ja impordis suurima osatähtsusega veonduse ja laonduse tegevusala, mis andis 31% Eesti teenuste koguekspordist ja 17% koguimpordist, teatab Statistikaamet.

Eesti Panga andmetel eksporditi 2015. aasta I poolaastal Eestist teenuseid jooksevhindades 2,5 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2014. aasta I poolaastaga jäi 2015. aasta I poolaastal teenuste eksport samale tasemele ning import kahanes 2%. 2015. aasta I poolaastal oli teenuste ekspordi-impordi ülejääk 780 miljonit eurot.

Enim eksporditi teenuseid veonduse ja laonduse (31% kogu Eesti teenuste ekspordist), info ja side (10%) ning töötleva tööstuse (7%) tegevusalal tegutsevate majandusüksuste poolt. 2014. aasta I poolaastaga võrreldes kasvas teenuste eksport enim ehituse (27 miljoni euro võrra), info ja side (20 miljoni euro võrra) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (17 miljoni euro võrra) tegevusalal. Teenuste eksport kahanes enim haldus- ja abitegevuses (24 miljoni euro võrra), töötlevas tööstuses (15 miljoni euro võrra) ning veonduses ja laonduses (11 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem importisid 2015. aasta I poolaastal teenuseid veonduse ja laonduse (17% kogu Eesti teenuste impordist) ning info ja side (8%) tegevusalal tegutsevad majandusüksused. Võrreldes varasema aasta sama ajaga kahanes enim teenuste import elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (41 miljoni euro võrra), veonduses ja laonduses (26 miljoni euro võrra) ning ehituses (20 miljoni euro võrra). Enim suurenes teenuste import hulgi- ja jaekaubanduses (8 miljoni euro võrra), muus teenindavas tegevuses (6 miljoni euro võrra) ning avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (4 miljoni euro võrra).

2015. aasta II kvartalis võrreldes 2014. aasta II kvaraliga kahanes nii teenuste eksport kui ka import kumbki 1%.

Teenuste eksport ja import tegevusalade järgi, I poolaasta 2015
Tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK2008) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama perioodiga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama perioodiga, %	Bilanss, mln eurot
Tegevusalad kokku	2 499,9	100,0	0	1 719,5	100,0	-2	780,4
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (A)	2,5	0	-32	2,9	0	-29	-0,4
Mäetööstus (B)	0,4	0	-76	1,9	0	46	-1,5
Töötlev tööstus (C)	176,2	7	-8	116,8	7	-3	59,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (D)	19,4	1	-15	28,7	2	-59	-9,3
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäsitlus (E)	3,1	0	7	2,0	0	0	1,1
Ehitus (F)	101,7	4	36	29,1	2	-40	72,6
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (G)	125,2	5	6	117,4	7	7	7,8
Veondus ja laondus (H)	782,0	31	-1	289,9	17	-8	492,1
Majutus ja toitlustus (I)	19,5	1	43	4,7	0	-10	14,8
Info ja side (J)	251,3	10	9	141,8	8	-1	109,5
Finants- ja kindlustustegevus (K)	60,2	2	1	45,3	3	3	14,9
Kinnisvaraalane tegevus (L)	12,4	0	1	12,1	1	27	0,3
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (M)	142,7	6	14	65,4	4	4	77,3
Haldus- ja abitegevused (N)	155,3	6	-13	123,0	7	-3	32,3
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus (O)	10,5	0	0	23,2	1	20	-12,7
Haridus (P)	2,5	0	-4	2,5	0	39	0,0
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (Q)	9,5	0	-17	1,8	0	-10	7,7
Kunst, meelelahustus ja vaba aeg (R)	14,6	1	23	15,5	1	20	-0,9
Muud teenindavad tegevused (S)	14,3	1	21	18,8	1	45	-4,5
Tegevusala määramata	596,6	25	-5	676,7	39	6	-80,1

Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud teenuste välistehingute andmed, mille Statikaamet sidus majandusüksuse tegevusalaga. Kui tegevusala ei saa määrata (näiteks tegemist on koondandmetega, pensionifondidega, turistidega, eraisikute või mitteresidentidega) või puudub informatsioon ettevõtte põhitegevusala kohta, siis on andmed liigitatud rubriiki „Tegevusala määramata“.

Teenuste ekspordi ja impordi statistikat hakkab Statistikaamet avaldama kord kvartalis statistika andmebaasis. Statistika andmebaasis on avaldatud aegrida alates 2013. aastast kvartalite ja tegevusalade kaupa.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Swedbank: Risks at the housing market

22.09.2015 Tõnu Toompark

Growth of house prices one of the fastest in Europe
House prices have grown faster than households’ incomes
Surge in supply should slow future price growth

Growth of house prices one of the fastest in Europe

Of the 27 countries Eurostat has data for, Estonia has seen, since 2010, the biggest increase in dwelling prices. The prices of apartments (which amount to around 75% of all purchase-sale transactions in real estate) have increased the most, by around 11% a year since 2011. Higher incomes are enabling households to improve their living standards. Real estate is also an attractive investment option, as nominal interest rates for loans and deposits are very low and housing rents have increased substantially. Construction prices have also risen a bit since 2010, but much less than dwelling prices.

House prices have grown faster than households’ incomes

Since 2010, the prices of dwellings in Estonia have risen faster than average net wages. Since mid-2014, a fall in interest rates has improved housing affordability somewhat for those who wish to purchase a dwelling with a mortgage. Despite the fast increase in real estate prices, demand for housing has grown, and the number of purchase-sale transactions has been rising since 2012. Although demand for housing loans has increased in line with the rise in activity on the real estate market, the role played by the loan market has been smaller, and lending more conservative, than during the previous growth cycle.

Surge in supply should slow future price growth

Construction data show that the development of new dwellings has picked up in 2014-2015. A substantial number of new dwellings has reached or will reach the market soon. The larger supply should reduce the growth of real estate prices, especially in the apartments segment.

PDF: swedbank_ee_newsletter_real_estate

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: korteritehingute hind kerkib palgast kiiremini

22.09.2015 Tõnu Toompark

Viimase viie aasta jooksul on korterihinnad kerkinud kiiremini kui sissetulekud. See vähendab koduostjate ostujõudu.

Eesti keskmine brutopalk oli 2015 II kvartalis statistikaameti andmetel 1082 eurot ehk aastatagusest ajast 5,8% rohkem. Korteritehingute keskmine hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 1044 €/m². Korteritehingute keskmine hind kasvas aastaga 13,4%.

Läbi viimase viie aasta on korteritehingute keskmine hind kasvanud märksa kiiremini kui keskmine palk. See tähendab, et koduostjate ostujõud on vähenenud ehk keskmise palga eest saab korteriostja vähem ruutmeetreid kui veel mõni aeg tagasi.

Seejuures tuleb tähele panna, et viimase aasta-pooleteise jooksul on korteritehingute ruutmeetri hinnatõusu taga nö statistiline hinnatõus, mis on tingitud uute korterite tehingute arvu osakaalu suurenemisest.

See tähendab, et näiline uutest korteritest tingitud hinnatõus ei ole reaalset ostujõudu viimase aasta jooksul oluliselt muutnud.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing tunnustas teenekamaid liikmeid

21.09.2015 Adaur.ee

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing (EKHÜ) tunnustas 20nda aastapäeva puhul oma kõige teenekamaid liikmeid ühingu teenetemärgiga.

Ühingu kuldse teenemärgi saajad:

Tambet Tiits – ühingu asutajaliige, olnud 20. aastat EKHÜ juhatuse esimees;
Ene Kolbre – ühingu asutajaliige, emeriitprofessor, EKHÜ hindamiskomisjoni esimees.

EKHÜ hõbedase teenetemärgi saajad:

Martin Kõiv – olnud 10. aastat EKHÜ juhatuse aseesimees, pärjatud tiitliga „Parim kolleeg“;
Veronika Ilsjan – asutajaliige, pärjatud tiitliga „Parim kolleeg“;
Aivar Tomson – asutajaliige, pärjatud tiitliga „Parim kolleeg“.

EKHÜ teenetemärk anti välja esmakordselt 20nda aastapäeva puhul ning tegemist on ühingu kõrgeima tunnustusega.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Euroliidu määruste mõjust kinnisvara hindamisele

21.09.2015 Tõnu Toompark

Neid ja teisi vähemglobaalsemaid hindajate igapäevatööd puudutavaid küsimusi arutati 17-19.09 toimunud rahvusvahelisel Läänemeremaade hindajate konverentsil (BVC2015). Ettekannetega astusid üles ettekandjad 11 riigist.

Avaettekanne puudutas just Euroopa Liidu määruste mõju hindamisele Eestis ja Euroopas. Ja nagu ettekandest selgus, on EL määruste ja direktiivide mõju palju suurem kui me seda esmapilgul tajume, eriti just laenutagatiste hindamisel.

Konverentsi teemadeks olid veel riigi omanduses oleva kinnisvara hindamise erisused, materiaalse ja immateriaalse vara kajastamine ning kinnisvarainvesteeringute maksustamine ning riikide erinev praktika selles vallas.

Ettekannete raames tutvustati mitmete uuringute tulemusi: nt veekogude, parkide naabruse mõjust kinnisvara väärtusele USA näitel, piirkonna brändi mõjust piirkonna kinnisvarahinnale Soome näitel, ettevõtete väärtuse muutumist kriisi eel ja järel Leedu riigi näitel, kinnisvara pakkumishindade ja müügihindade diferentsi Soome näitel ning bensiinijaamade hindamise erisust Poola ja RICS-i standardite näitel.

Läänemeremaade hindajate konverentsi oli EKHÜ-l oli au korraldada juba kolmandat korda, järgmine konverents toimub 2016. aastal Poolas.

Andres Teder
EKHÜ juhatuse esimees

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis augustis kuuga

21.09.2015 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta augustis võrreldes juuliga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -2,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas augustis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puittoodete ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hindade langus kütteõlide ja kemikaalide tootmises.

2014. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus kütteõlide ja elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, august 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	August 2015 – juuli 2015, %	August 2015 – august 2014, %
KOKKU	0,6	-2,3
Töötlev tööstus	0,1	-2,5
Mäetööstus	0,7	9,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	6,6	-6,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,1	1,9

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta augustis võrreldes juuliga -1,2% ja võrreldes 2014. aasta augustiga -4,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid augustis keskmisest enam naftasaaduste, keemiatoodete ja ehitusmaterjalide hinnad, samas tõusid elektrienergia, paberitoodete ja elektroonikaseadmete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta augustis võrreldes juuliga -1,3% ja võrreldes 2014. aasta augustiga -3,8%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid augustis keskmisest enam nafta- ja põllumajandussaaduste ning keemiatoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia ning rõivaesemete ja jalatsite hinnad.

Eluaseme hinnaindeks jätkas II kvartalis tõusu

21.09.2015 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,3% ja võrreldes 2014. aasta II kvartaliga 10,5%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,4% ja majade hinnad 3,2%. Võrreldes I kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 0,5%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 8,7% ning ülejäänud Eestis 8,4%.

2014. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 10% ja majade hinnad 11,9%. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad Tallinnas 11,1%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 8,8% ning ülejäänud Eestis 5,9%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -1,9% ja võrreldes 2014. aasta II kvartaliga 12,3%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Elu korteriühistus: Puude raie ja korteriühistu

21.09.2015 Kätri Sarapuu

Oleme väike Tallinna korteriühistu. Soovime raiuda enda hoovis puid maha.

Küsimus: Millised load peaksid meil olema ning mida tuleks silmas pidada?

Vastus: Kirjeldatud situatsiooni reguleerib Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määrusega nr 45 kehtestatud „Tallinna linna heakorra eeskiri“ (edaspidi eeskiri), mille § 1 lõige 2 järgi on eeskiri täitmiseks kohustuslik kõigile Tallinna linna territooriumil viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele.

Eeskirja § 5 lg 3 kohaselt on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud puu, v.a eraomandis oleval kinnistul kasvava viljapuu, raieks ja hoolduslõikuseks taotlema loa vastavalt Tallinna Linnavolikogu kehtestatud korrale, seega vastavalt 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ (edaspidi kord). Rõhutame, et eeskirja § 13 p 3 kohaselt on Tallinna haldusterritooriumil keelatud omavoliliselt raiuda või hävitada puid.

Puu raiet ja hoolduslõikust tehakse Tallinnas korra kohaselt antud loa alusel, mille väljastab Tallinna Keskkonnaamet. Raieks ja hoolduslõikuseks ei ole vaja luba taotleda alla 8 cm rinnasläbimõõduga puule, viljapuule, tormiheite, -murru või teistel põhjustel osaliselt või täielikult murdunud ning kohest likvideerimist nõudvale puule või okstele ning kuivanud okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks. Siinjuures tuleb arvestada, et tormiheite või muudest põhjustest tingitult murdunud puude ja okste likvideerimisel tuleb sellest eelnevalt Tallinna Keskkonnaametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada ning ametil on õigus asjaolude vastavust tegelikkusele kontrollida.

Raieluba võib taotleda puu kasvukoha maa omanik või omaniku volitatud isik. Raieloa taotlemiseks vajalikud toimingud ja dokumendid on sätestatud korra §-s 7, mille kohaselt esitab raieloa taotleja ametile kirjaliku taotluse või Tallinna raielubade andmekogu avaliku vaate kaudu elektroonilise taotluse. Taotlus peab sisaldama taotleja nime, elu- või asukoha aadressi, isikukoodi või registrikoodi, volitatud esindaja andmeid, kontakttelefoni, e-posti aadressi; taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja, elektroonilise taotluse puhul digiallkirja; puu kasvukoha aadressi; elektroonilise taotluse korral puu kasvukoha katastritunnust; märkust selle kohta, kui taotleja soovib viibida puu hindamise juures ning puu raie põhjendust.

Kuna Teil on moodustatud ühistu, siis lisaks eelnimetatud dokumentidele, peate lisama raieloa taotlusele ühistu üldkoosoleku otsuse, kuivanud puu puhul ühistu juhatuse otsuse.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kuidas müüa luksuskorterit?

20.09.2015 Tõnu Toompark

Luksuskinnisvara või täpsemalt luksuskorteri müügi puhul mängivad olulist rolli nii infokanali valik, maakleri oskused kui ka kohandumine nõudliku kliendi vajadustega.

Luksuskorterile Eesti kinnisvaraturul ametlikku definitsiooni antud pole. Küll aga toovad kinnisvaraeksperdid ja -arendajad välja, et luksusest aimu andvad märksõnad on asukoht, tavapärasest kallimad viimistlusmaterjalid, suurus ning viimase peal kodutehnika.

Võrreldes varasemate aastatega on luksuskorterite pakkumine turul kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul suurenenud.

“Luksuskinnisvara kategooriasse lähevad kindlasti vanalinna suuremad ja väiksemad arendused. Pealinnast pilku kaugemale heites võib luksuskinnisvaraks nimetada suvekorteriteks müüdavaid elamispindu Pärnus. Uute arenduste kõrval renoveeritakse ka olemasolevaid elamispindu. Seegi suurendab heade ja väga heade korterite pakkumist,” selgitas Toompark.

Kinnisvaraeksperdi ning 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Eestis luksuskorterite nõudlus ning pakkumine tasakaalus ehk vara pakutakse täpselt nii palju, kui huvilisi on. “Eks arendajad-ehitajad oskavad asju teha küll, iseasi kui kiiresti see vara ostja leiab. Samuti ei pruugi luksuskinnisvara arendamine olla arendajale kõige mõistlikum,” märkis ta ja lisas, et luksuskorteri müügiperioodid on tavaliselt pikk.

Sihtgrupiks rikkad

OÜ Metro Capital turundusjuhi Urmas Uibomäe sõnul jaguneb üldjoontes luksuskorterite ostjaskond kolmeks: kohalikud jõukad perekonnad, vene rahvusest ärimehed ning ülejäänud välismaalased.

“Kohalike jaoks on luksusliku korteri ostmise põhjuseks soov muuta oma elustiili ning vahetada eramaja sageli suhteliselt kohustusterikas elu tunduvalt muretuma korterielu vastu. Välismaalased oskavad väärtustada meie luksuskinnisvara suhteliselt mõõdukat hinda ning langetavad sageli otsuse rohkem investeeringu potentsiaali arvesse võttes,” rääkis Uibomäe.

Kõigi ostjate ühine joon on Uibomäe sõnul põhjalikud teadmised kinnisvaraturust ja kinnisvara kvaliteedist. Ta jätkas, et sellised ostjad on varem elanud mitmes piirkonnas ja hoones ning oskavad hinnata väärtuslikku asukohta, ehituskvaliteeti ning konkreetse korteri omadusi, nagu näiteks planeering ja viimistlustase.

Sisetunne aitab otsustada

Kui võrrelda luksuskorteri ostjat nii-öelda tavaostjaga, kui sellist mõistet üldse sobib kasutada, lausus Uibomäe, hindavad kallimate korterite ostjad teistest enam hoone arhitektuuri, sisekujundajate mainet ja piirkonna perspektiivi. “Seega pole ostja jaoks kõige olulisem mitte kinnisvara hind, vaid sageli langetatakse lõplik otsus mugavaks eluks vajalike lisaväärtuste olemasolu põhjal ning niinimetatud sisetunde baasil,” ütles ta.

ASi Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktori Tiit Kuusiku sõnul on luksuskorterite ostjail sageli palju erisoove ning tihti võetakse nende täitmiseks appi ka sisekujundaja. Samuti märkis ta, et üldjuhul ostetakse sellised korterid ilma laenuta.

Vahtergi tõi omalt poolt välja, et luksuskorterite ostjaid iseloomustab suhtumine, et nad on mõne nendele meelepärase detaili eest nõus maksma kaks korda rohkem, kui oleks selle õiglane hind. “Samas selle detaili puudumisel ei ole nad nõus maksma selle vara eest pooltki selle õiglasest hinnast,” lausus ta.

Täpselt sihitav kliendirühm

Luksuskorterite turustamine erineb mõnevõrra tavapärase korteri turustamisest – märksõnadeks on personaalsus ning tutvused. Toompark märkis, et kuivõrd luksuskinnisvara sihtrühm on suhteliselt kitsas, on see turunduskommunikatsiooni mõttes täpsemini sihitav.”Kindlasti kasutatakse nii-öelda tavapäraseid kanaleid, nagu kinnisvaraportaalid, rohkem rõhutakse trükimeediale, otseturundusele ja otsekontaktidele. Eks igal objektil ole oma nüansid, millest sõltub, kas pakkuda infot golfiklubi liikmetele või jahtklubi klientidele,” lausus ta.

Toompark nentis, et väga oluline on luksuskinnisvara müügi puhul ka teenuse kvaliteet. “Isegi nii suuri oste nagu kinnisvara ei tehta mitte alati hea kauba pärast, vaid tihti teenindamise kvaliteedi tõttu,” lisas ta.

Uibomäe sõnul kasutavad luksuskorterite ostjad sageli sellise kinnisvaramaakleri abi, kes on neid varemgi aidanud. “Eriti võib seda trendi näha välismaiste klientide puhul,” märkis ta.
“Üldjoontes turundame siiski ka luksuskortereid sarnastes kanalites ülejäänutega. Muidugi tuleb turunduses kasutada rohkem personaalsemat lähenemist ja tutvustada oma toodet seal, kus potentsiaalne klient seda näeks. Teisiti öeldes müüakse luksuskorterite puhul lisaks korteri netopinnale juurde ka emotsioone või elustiili, mille eest klient on valmis rohkem maksma,” rääkis ta ja lisas, et selles küsimuses võib paralleele tõmmata luksusautode müügiga.

Luksuskorteri müümine on Uibomäe sõnul pikaajaline protsess, kuna potentsiaalsete huviliste hulk on väike. “Sellest lähtuvalt on ostuotsuse langetamisel väga olulised kliendi sõprade ja tuttavate soovitused ja kinnisvaraarendaja maine,” lisas ta.

Stabiilne turg

Arendajad väidavad, et luksuskorterite turg on Eestis küllaltki stabiilne, samas, kuna ostjaskond on üsnagi piiratud, pole ruumi arvukatele arendustele. “Kuna kinnisvara ei ole pelgalt kodu, vaid ka investeering, on sellisel kinnisvaral jätkuvalt turgu. Viimasel poolel aastal on turule lisandnud suur hulk uusi kinnisvaraarendusi, millest nii mõnigi on ennast positsioneerinud luksuskorterite segmenti, mistõttu käib klientide nimel tõsine konkurents,” rääkis Uibomäe.

“Aga nagu öeldakse, siis konkurents soodustab progressi,” lisas ta. Tiheda konkurentsi tõttu on arendajad sunnitud iga päev mõtlema, kuidas luua ülejäänutest selgelt eristuvaid hooneid, mille märksõnad on keskkonnasäästlikkus, klientide elustiil ja arhitekuur.

Kuusik märkis, et kuna luksuskorterite potentsiaalne ostjaskond on piiratud, pole turul seega samal ajal ruumi väga paljudele arendustele.

Millist kinnisvara eelistab noor ostja?

Õige pea on koduostmise ja -otsingute teele asumas või juba asunud 1980ndatel ja 1990ndatel sündinud põlvkond, kellele võiksid luksuskorterid küll meeltmööda olla, aga kes eelistavad kodu ostmise asemel hoopis üürimist.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul on luksuskinnisvara oma olemuselt siiski pigem keskealiste või vanema põlvkonna rõõm. Ta märkis, et kuna noortel pole peret ega kapitali, maandub see seltskond rohkem üürisektorisse ja keskendub nii-öelda odavama otsa kinnisvarale. “Maailm on noorte jaoks ahvatlusi täis, millele raha kulutada. Nad ei pea otstarbekaks selle abil endale pehmet, mõnusat ja turvalist mugavustsooni ehitada,” märkis ta ja lisas, et huvitava trendina saab välja tuua selle, et üürisektor laieneb.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter tõi 1980ndate lõpu ja 1990ndate alguse põlvkonda iseloomustades välja, et võrreldes vanemate inimestega pole nemad valmis nii palju aega ja energiat ise remontimisele raiskama.

See tähendab omakorda, et korterite valik on piiratum, loobutakse ostmisest sootuks ning otsustatakse üürimise kasuks. “Majanduslik ebakindlus väga suures plaanis hoiab noored kinnisvara ostu-müügiturult eemal ja jätab nad endistest aegadest kauemaks üürituru rüppe,” märkis Toompark, kes jätab noored luksuskorterite sihtrühma teravikust välja.

Vahtergi lausus, et kuigi luksuskorterid läheksid kindlasti noortele peale, eeldab luksuskinnisvara juba oma olemuselt, et see ei ole enamikule kättesaadav, veel vähem noortele.

Üks küsimus: Kuidas defineerida luksuskinnisvara?

Tõnu Toompark, kinnisvaraekspert

Me võime luksuseluasemeks pidada eluaset, mis rahuldab oluliselt rohkem kui elanike peamised vajadused. Olgu nende vajaduste ületamine pinna suuruse, selle tehnilise varustatuse, hiiglaslike terrasside või muu sellise näol. Nii võib luksuslik eluase asuda nii südalinnas kui ka kolkaküla sügavas metsas.

Mängu saab tuua ka hinna kriteeriumi. Näiteks elab mõni inimene üksi kolmetoalises 65 ruutmeetri suuruses korteris ja see on tema jaoks luksus, mis sellest, et see korter ei pruugi kvaliteedi poolest väga uhke olla.

Tiit Kuusik, ASi Merko Ehitus Eesti elamudivisjoni direktor

Luksuskorter on eksklusiivses asukohas paiknev hea vaatega tavapärasest tunduvalt suurem korter, parema tehnilise varustatusega ja kallimate viimistlusmaterjalidega.

Urmas Uibomäe, OÜ Metro Capital turundusjuht

Kui laiemalt vaadata, siis võib öelda, et kõik pealinna rajatavad uued korterid on luksuskaup, kuna neid saab endale lubada vaid kuni viis protsenti Eesti elanikkonnast.

Kitsamalt uusi rajatavaid kortereid lahterdades võiks luksuskorterite puhul välja tuua järgmised iseloomulikud jooned: hinnatud asukoht, silmapaistev arhitektuur, korterite suurus, vaated ning viimistlustase.

Eelnevaid tegureid arvesse võttes võiks määratleda luksuskorterite üheks kriteeriumiks ka hinna, mis Tallinnas algab 3000 eurost ruutmeetri kohta ning mille ülemine piir on umbes poole kõrgemal tasemel.

Pille Ivask, Äripäeva kaasautor
pille.ivask@aripaev.ee

Novira Plaza sai lõppkõrguse kätte

18.09.2015 Tõnu Toompark

Täna pärastlõunal peeti Tallinna südalinnas Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgale kerkiva Novira Plaza sarikapidu, 15-korruseline büroo- ja korterihoone valmib järgmise aasta jaanipäevaks.

“Kuigi Novira Plaza valmib alles järgmisel suvel, on valdav enamus pindadest tänaseks juba müüdud,” ütles täna maja tipust sarikapärja alla toonud Novira Capitali partner Madis Brjantsev ning lisas, et saadaval on vaid alumiste korruse kontoripinnad ning viimased korterid. “Ehitaja on teinud suurepärast tööd, oleme ehitustöödega graafikus ning juba järgmise aasta jaanipäeval saavad maja uued omanikud oma ruumide võtmed kätte,” kinnitas Brjantsev.

Kui teised Tallinna südalinna kontormajadest pakuvad kontoriruume valdavalt vaid üürimiseks, on Novira Plazas kõik pinnad ehitatud müügiks. Ühe ruutmeetri müügihind Tallinna citysse kerkivas Novira Plazas on olenevalt korrusest 2500-3500 eurot, kogu hoone müügikäive ulatub 20 miljoni euroni. Novira Plaza ehitab ehitusfirma Bauschmidt.