Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
Everaus Kinnisvara AS-i tütarettevõte Luige Kodud OÜ on sõlminud Bigbank AS-iga 4 miljoni euro suuruse laenulepingu Luige Kodude elukondliku arendusprojekti III etapi ehituse finantseerimiseks.
Luige Kodude III etapi raames rajatakse seitse ridamaja, igas neli korterit. Etapi planeeritud valmimisaeg on 2026. aasta lõpp. Ehitustööde peatöövõtjaks on OÜ NOBE.
Luige Kodud on terviklik elukvartal Tallinna vahetus läheduses, mille kogumaht on 88 korterit. Projekt koosneb mitmest arendusetapist ning hõlmab rida- ja kortermaju. Esimese etapi kodud on valmis ja teise etapi kodud valmivad 2026. aasta II kvartalis.
Luige Kodude arendust iseloomustavad põhjamaine arhitektuur ja kvaliteet, energiatõhusad lahendused ja läbimõeldud ruumiplaneeringud ning inimsõbralik ja turvaline elukeskkond. Tänu kiirele ja mugavale ühendusele Tallinnaga ja piirkonna muljetavaldavale arengule viimastel aastatel on Luigest saanud populaarne elukoht inimestele, kes otsivad linnalähedast rahu ja vaikust kaasaegses elukeskkonnas.
Kuigi 2025. aastal oli selgelt näha, et Eesti, Läti ja Leedu majanduste seis on üksteisest küllaltki erinev, vähenesid need erinevused aasta lõpus. Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas võtab kokku lõppenud aasta majanduse ning analüüsib, mida toob Baltimaadele 2026.
2025. aastal olid Eesti, Läti ja Leedu majandustsüklid suhteliselt erinevad. Leedu majandus jätkas kasvu, kuid selle tempo aeglustus aasta lõpus. Eesti ja Läti majanduskasv seevastu kiirenes üha enam. Kuigi Eesti majandus alustas 2025. aastat SKP langusega, lõppes see juba teises kvartalis ning viimasel ajal näeme üha rohkem signaale majanduse taastumisest. Läti SKP on seevastu stabiilselt kasvanud alates 2025. aasta algusest ning teisel poolaastal kiirenes majanduskasv märgatavalt.
Eesti majandus alustas 2025. aastat nõrgalt: SKP langes 0,3 protsenti ja see oli kolmteistkümnes kvartal järjest, mil Eesti majandus langes või ei kasvanud. Teises kvartalis oli juba näha majanduse elavnemise märke, ent peamiselt vaid tööstuses. Samuti liikus Eesti majandus teises kvartalis langusest stagnatsiooni ja SKP kasvas 0,3 protsenti. Kolmandas kvartalis hoogustus majanduskasv aga 0,9 protsendini ja oli kiireim alates 2022. aasta algusest. Teised majandusnäitajad on samuti positiivsed: Eesti tööstuse kindlustunne püsib kõrgeimal tasemel alates 2022. aasta sügisest ja Eesti tarbijate kindlustunne tõusis kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta kevadest. Märgatavalt kasvasid ka Eesti kaupmeeste ja ehitajate ootused majandusele ja rahalisele olukorrale.
Siiski on majanduse taastumine endiselt haavatav. Eesti majanduskasvu veab peamiselt sisenõudlus, mis saavutas 2025. aasta novembris kõrgeima taseme alates 2023. aasta suvest. Sisenõudluse pööras taas kasvule intressimäärade langus ja ostujõu taastumine. Samas näeme praegu, et Eesti tööstuses on taas alanud langus, mille põhjuseks on nõrk majandustsükkel Skandinaavias, lõppenud ennetav eksport USA-sse ja jõustunud tariifid.
Erinevalt Eestist lükkas Läti majandus sisse järgmise käigu ja tugevnes märgatavalt. Läti SKP aastane kasv oli esimeses ja teises kvartalis vastavalt 1,6 ja 1,5 protsenti ning kolmandas lausa 1,8 protsenti. Euroopa Komisjoni majandusmeeleolu indeks, mis koondab endas kõiki juhtivad näitajad, saavutas 2025. aasta novembris kõrgeima taseme peaaegu 4 aasta jooksul. Läti tööstuse optimism tõusis 2022. aasta suve tasemele ning tarbijate kindlus püsib viimase 4 aasta kõrgeimal tasemel. Läti jaekaubandusettevõtete optimism oli novembris samuti viimaste aastate suurim.
Lisaks tarbijate ja ettevõtete meeleolule kasvavad ka peamiste majandussektorite näitajad: tööstuse kasv kiireneb üha enam, ning viimasel ajal kogub hoogu ka Läti sisenõudlus. Läti SKP kasv jätkab tugevnemist, sest kasvule aitab kaasa üha rohkem peamisi majandussektoreid.
Leedu alustas 2025. aastat muljetavaldavalt. SKP kasv esimeses ja teises kvartalis oli vastavalt 3 ja 3,2 protsenti, kuid kolmandas kvartalis aeglustus aastane SKP kasv 2,1 protsendini ning oli hooajalisust arvestades võrreldes teise kvartaliga negatiivne ehk Leedu majandus langes.
Kuigi Leedu majandustsükkel on endiselt Baltikumi tugevaim, näeme lõhet peamiste sektorite dünaamikas. Kui esimesel poolaastal vedasid majandust kõik peamised sektorid (tööstus, jaekaubandus, ehitus ja kinnisvara), siis kolmandas kvartalis muutus olukord märgatavalt. Jaekaubandus ja kinnisvarasektor laienesid kiirelt, kuid Leedu tööstuse näitajad „koperdasid“. Põhjused on sarnased, mis Eestiski: tariifide jõustumine, ennetava ekspordi lõppemise USA-sse ning Euroopa Liidu ehitusturu aeglane taastumine. Kuigi kinnisvara ja ehitussektor jätkasid muljetavaldavat kasvu, aeglustusid aasta lõpus nii uute eluasemelaenude kasv kui ka kinnisvara ostu-müügi tehingud.
Samuti muutus 2025. aasta lõpus olukord Leedu tööturul: nii hõive kui ka palgakasvu tempo vähenesid. Näiteks on erasektori palgakasv samal tasemel, mil see oli vahetult enne koroonapandeemia algust.
Usume, et 2026. aasta tuleb Balti riikide majandustele positiivne: Eesti majandus kasvab tõenäoliselt 2,3%, Läti oma 2% ning Leedu 3%. Samas sõltuvad tulemused väga ka sellest, kuidas läheb majanduse erinevatel sektoritel edaspidi. Kui seisak Eesti tööstuses püsib, võib 2,3%-lise kasvu saavutamine olla keeruline. Läti olukord võib aga kujuneda vastupidiseks – kui peamised sektorid veelgi tugevnevad, siis võib majanduse kasv olla isegi oodatust suurem. Leedu majanduskasvule annab umbes 0,7% juurde uue aasta algusest jõustuv pensionireform, mis annab leedukatele sarnaselt Eestiga võimaluse II sambast raha enne vanaduspensionile minekut välja võtta. Ilma pensionireformita jääks Leedu majanduse kasv sarnaseks nagu Lätis ja Eestis ning ulatuks umbes 2,3%-ni. Eesootav aasta on Leedus eriti soodne autotööstusele, ehitusmaterjalide tootjatele, kinnisvara-, turismi-, tervishoiu- ja luksuskaupade sektoritele, kes tunnevad pensionireformi mõju tarbimisele kõige tugevamalt.
Samuti jätkab 2026. aastal kasvamist Baltikumi elanike ostujõud. Eeldatavasti kasvab 2026. aastal Eesti elanike keskmine palk 5,7% ning inflatsioon 3,1%. Lätis on need näitajad tõenäoliselt 6,5% ja 2,3% ning Leedus 7,5% ja 3,4%.
Tallinnas müüdi eelmisel aastal 8889 korterit, mida on 7.3% võrra rohkem kui 8285 korterit aasta varem ning kalleim korter müüdi pealinnas 2,1 miljoni euroga aprillikuus, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.
Kui 2024. aasta detsembris maksis pealinnas müüdud korteri keskmine ruutmeeter 3045 eurot, siis 2025. aasta detsembris 3081 eurot. “Kolme tuhande euro piiril on keskmine ruutmeetri hind püsinud tegelikult juba mitu aastat, kuid lõppenud aasta jooksul kinnistus veendumus, et mingit langust oodata ei ole ning pigem püsivad ka edaspidi hinnad stabiilsed,” võtab 1Partner Kinnisvara analüütik kokku viimaste aastate hinnatrendid.
Korteritehingute koguväärtus ulatus eelmisel aastal 1,49 miljardi euroni, mida on 6,4% rohkem kui 2024. aasta 1,40 miljardit eurot. “Tehingute arv kasvas koguväärtusest natuke kiiremini, millest järeldub, et aasta varasemaga võrreldes tehti proportsionaalselt veidi rohkem tehinguid järelturu korteritega, mis on ruutmeetri hinna poolest odavamad,” selgitab Vääri ja lisab, et tehingute arvu ning koguväärtuse kasv kinnitab ostjate üldise ostujõu ja kindlustunde paranemist aasta lõikes.
1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.
Siseminister Igor Taro allkirjastas määruse, mis annab korteriühistutele võimaluse taotleda riigilt toetust varjumiskohtade kohandamiseks. Toetusmeetme kogumaht on ligi kaks miljonit eurot ning see jaguneb kahe aasta peale.
Siseminister rõhutas, et kriisikindlus algab inimeste kodust. „Enamik Eesti inimesi elab kortermajades ning mida paremini on korteriühistud kriisideks valmis, seda tugevam ja turvalisem on kogu meie ühiskond. See toetus annab korteriühistutele võimaluse korrastada ja ehitada ruumid, et need oleks varjumiseks sobilikud. Samal ajal töötame siseministeeriumis juba järgmise toetusmeetme kallal, mis on suunatud väiksematele hoonetele ja kogukondadele, et ka nemad saaksid oma valmisolekut parandada. Kui elamud on hästi ette valmistatud, saavad inimesed kriisiolukordades paremini hakkama ja oskavad ohuhetkedel kindlamalt tegutseda,“ ütles siseminister Igor Taro.
Toetus on mõeldud vähemalt kolme korteriga korterelamutele, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit ning kus vähemalt 80 protsenti korteriomanditest kuulub eraisikutele. Toetuse abil saab kohandada olemasolevaid ruume, näiteks keldreid, nii et need vastaksid varjumiskohale kehtivatele nõuetele. Toetust saab kasutada muu hulgas ruumide tugevdamiseks, uste ja akende kindlustamiseks, ventilatsiooni- ja elektrilahenduste rajamiseks, ligipääsu ja varuväljapääsu loomiseks ning tualeti paigaldamiseks. Toetuse maksimaalne suurus on 35 000 eurot ühe korteriühistu kohta.
Toetuse taotlusi hakkab vastu võtma Riigi Tugiteenuste Keskus koostöös Päästeametiga. Taotlusvoor avatakse pärast vajalike ettevalmistuste tegemist ning info taotlemise algusaja kohta avalikustatakse eraldi. Korteriühistud, kes soovivad toetust taotleda, saavad juba praegu alustada ettevalmistustega ning tutvuda toetuse andmise tingimustega Riigi Teatajas.
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel ei pakkunud ka detsembrikuu kinnisvaraturul märkimisväärseid üllatusi – näitajad püsisid aasta keskmistes vahemikes ning veduriks on endiselt järelturg.
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul näitasid detsembrikuu näitajad tõenäoliselt uueks aastaks kursi, mis suunas ja mis tempos me liikuma hakkame. „Tehingute aktiivsus ei rauge ja hinnad ei lange, jääb vaid oodata, kui märkimisväärselt maksuküüru kaotamine seda trendi 2026.a võimendama hakkab,“ ütles Subatšjus.
Tallinna korteriturul tehti detsembris 705 ostu-müügitehingut. Tehingute arv langes mullusega võrreldes ligi 16%, novembriga võrreldes oli suurusjärk sama. Keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes alla 1% ning eelmise kuuga võrreldes alla 1,2% ehk suurte muutusteta. „Kas tegemist on vaikusega enne tormi või jätkame uuel aastal sarnasel stabiilsel kursil näeme tõenäoliselt juba aasta esimestel kuudel,“ analüüsis Subatšjus.
Tartu korteriturg püsis ka detsembris madalalal, 100 tehingu piiri lähistel – 107 tehingut. Eelmise aastaga võrreldes langes detsembris tehingute arv 26%, novembriga võrreldes püsis tase aga muutumatuna. Korterite ruutmeetri mediaanhind langes mullusega võrreldes 7% ja eelmise kuuga võrreldes 9%, olles detsembris 2 188 €/m2. „Tõenäoliselt ollakse ka Tartus ootaval seisukohal, et mida uus aasta toob,“ kommenteeris Subatšjus.
Pärnu korteritega sõlmiti detsembris 45 tehingut, mis on mullusega võrreldes 15% ja novembriga võrreldes 12% madalam tulemus. Mediaanhind näitas samuti langust – mullusega võrreldes üle 5% ning eelmise kuuga võrreldes üle 10%, langedes detsembris 1 900 €/m2 piiri lähistele. „Pärnu jaoks oli tegemist tavapärase vaikse hooajavälise talvekuuga,“ nentis Subatšjus.
Narva korteriturg näitas tehingute arvult ka detsembris aasta keskmist tulemust – 62 tehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehti pea 15% rohkem tehinguid, eelmise kuuga võrreldes oli tase sama. Mediaanhind näitas aga aasta teist kõrgemat tulemust, olles detsembris 459 €/m2, mis on mullusega võrreldes suisa ligi 19% ning novembriga võrreldes ligi 20% kõrgem tulemus. „Tehingute arvult paistab Narva turg muutumatu, kuid detsembrikuu tugev keskmine mediaanhind võib anda positiivset lootust Ida-Virumaa turule uueks aastaks,“ märkis Subatšjus.
Kinnisvaraarendaja Invego kaasas Läti pealinna Riia vahetusse lähedusse rajatava Mārupes Sirds elurajooni arenduse strateegiliseks partneriks EfTEN Capitalile kuuluva Usaldusfondi EfTEN Special Opportunities Fund. Invego Latvia OÜ müüs detsembri lõpus toimunud tehingu käigus fondile 50% tütarettevõttest Invego Mārupe Sirds SIA.
EfTEN Capitali juhatuse liikme Kristjan Tamla sõnul on tegemist kinnisvaraarenduste rahastamisele keskenduva EfTEN Special Opportunities Fundi esimese investeeringuga Lätis. “Riia eluasemeturg on kiiresti arenenud juba viimased poolteist aastat, kuid usaldusväärse koostööpartneri ja sobiva projekti leidmine ei olnud kerge. Tänaseks on Läti turul tugeva positsiooni omandanud Invego, kellega meil on juba Eestis positiivne koostöökogemus,” kommenteeris Tamla ning lisas: “Ka Lätis eelistab üha enam inimesi valida omale elukohaks pealinna lähiümbruse ja Marupe on seal üks kiiremini kasvavaid piirkondi. Näeme suurt potentsiaali just noorte perede seas, nagu see on teostunud meie juba lõpusirgele jõudvas ühises Uus-Järveküla elurajooni arenduses.”
Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul annab tugeva finantspartneri kaasamine kapitalimahukale arendusprojektile kindlust ja hoogu märkimisväärselt juurde. “Iga ambitsioonika projekti puhul on üheks edu faktoriks aeg ning koos EfTENiga saame Marupe arendusega parimas tempos edasi liikuda,” selgitas Vähi, kelle sõnul väljastati 2025. aasta detsembris projektile esimene ehitusluba ning 2026. aasta esimeses kvartalis toimuva hanke kaudu selgub elurajooni ehitaja. Mārupes Sirds elurajooni esimeses etapis rajatakse ühiselt kokku 65 kodu, neist 50 korterit ja 15 ridamajakodu, mille eelmüügi käigus on juba broneeritud 13 kodu. Elurajooni arhitektideks on Tectum Architects.
Poolte esimene koostöö sai alguse 2021. aastal, mil ühiselt asuti arendama Uus-Järveküla elurajooni Rae vallas. Toona tegi Balti riikide suurim kinnisvarafondide haldaja EfTEN Capital Eestis oma esimese investeeringu elukondliku kinnisvaraprojekti omakapitali EfTEN United Property Fundi kaudu. Tänaseks on Rae valda rajatava 165 paaris- ja ridamajakoduga Uus-Järveküla elurajoonis lõppemas viimase etapi ehitustööd ja valdav enamus kodudest on müüdud.
Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 450 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.
Eelmise aasta 11 kuuga suurenes inflatsiooni arvestamata jaekaubanduse müügimaht aastases võrdluses ligi 2% ja ettevõtete müügitulu 5% ehk 444 miljonit eurot. See näitab ligikaudu, kui palju rohkem kulutasid inimesed poodides varasema aastaga võrreldes.
Jaekaubanduse mahukasvu toetasid enim mootorikütuste ning selliste tööstuskaupade nagu arvutid, raamatud, sporditarbed ja mänguasjad jaemüügiga tegelevad ettevõtted. Tugevama piduriga oli müügimahu vähenemine aga nn supermarketites ehk jaekaubanduskettides, kus domineerib toidukaupade müük. Kaubanduskettide müügimaht on kahanenud juba pikemat aega.
Kuigi jaekaubanduse maht möödunud aastal kasvas, mõjutas seda paljuski 2024. aasta madalam võrdlusbaas. Ilma sesoonsete ja tööpäevade erinevusteta oli novembris see ligi 3% väiksem kui 2024. aasta lõpus. Samas näitab nii jaekaubandusettevõtete kui ka tarbijate kindlustunne paranemist. See on aga tarbimise suurenemise eeldus.
Aeglasem inflatsioon, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, maksuküüru kaotamine ja allapoole liikunud intressimäärad suurendavad tänavu märgatavalt ostujõudu, mis peaks omakorda tarbimise kasvu hoogustama. Tarbimise kasvu toetab ka olukorra paranemine tööturul. Jaekaubandus moodustab eratarbimisest väga olulise osa, ligi kolmandiku.
Maksuküüru kaotamine ja maksuvaba tulu piiri tõstmine lisavad tänavu majapidamistele hinnanguliselt 700 miljonit eurot, mis on ligi 3% eratarbimisest. Samas suurendavad need maksupoliitika otsused rohkem mediaanpalka ja sellest kõrgemat tulu teenivate inimeste sissetulekut. Palgajaotuse alumistele detsiilidele on aga mõju tagasihoidlikum. Teisisõnu, suurem osa täiendavast tulust läheb mediaanist kõrgemat palka teenivatele majapidamistele.
Madalama sissetulekuga inimesed kulutavad tavaliselt võrreldes kõrgema sissetulekuga inimestega suurema osa lisanduvast tulust tarbimisele (sealhulgas jaekaubanduses). Seega, kuna tänavuse tulumaksumuudatuse mõjul suureneb rohkem mediaanist kõrgema sissetulekuga inimeste netotulu, avaldab see jaekaubandusele suhteliselt nõrgemat mõju. Samas tuleks arvestada, et kuigi sissetulekute kasvades väheneb jaekaubanduses tarbitava, eriti just esmatarbekaupadele (muuhulgas, toit, rõivad ja jalatsid, hügieeni- ja majapidamistarbed) tehtavate ostude osakaal, siis absoluutsummas peaks see suurenema.
Suurem nõudlus ahvatleb müüjaid hindu tõstma. Seda enam, et jaekaubanduse kasumlikkus vähenes eelmisel aastal esialgsete andmete järgi väga madalale. Tõepoolest, hinnad jätkavad tõusu, kuid Swedbanki praeguse prognoosi järgi aeglustub inflatsioon möödunud aasta ligi 5%-lt 3% lähedale. Muidugi võib arvestada riskiga, et hinnad kasvavad oodatust enam.
Samas, majapidamiste lähikuude hinnakasvu ootused eelmise aasta teisel poolel vähenesid. Samuti on vähenenud nende jaekaubandusettevõtete osakaal, kellel on plaanis hindu tõsta. Kuigi aktsiisitõusude tõttu kerkib osa kaupade hind, pidurdab tänavust hinnakasvu möödunud aastaste maksutõusude (sõidukimaks ja käibemaks) väljataandumine. Maailmaturul liiguvad toidutoorme hinnad veidi allapoole ning see peaks aeglustama toiduhindade tõusu Eestis. Praegu ei ole ka näha, et naftahind kerkiks. Lisaks peaks euro tugevnemine dollari suhtes pidurdama imporditud kaupade hinnatõusu või nende hindu hoopis vähendama.
Tulumaksumuudatustest lisanduvat kogu raha ei kasutata vaid tarbimiseks – see jaotub veel investeeringutele kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, oma kohustuste refinantseerimiseks ja hoiustamiseks. Kuna maksumuudatuste mõju hakkab tunda andma mõningase viitega, suureneb tarbimine järk-järgult. Seega, eespool mainitud põhjustel jääksin tarbimise tempo juures tänavu pigem konservatiivsemaks. Nimetatud põhjused peaksid pidurdama ka inflatsiooni kiirenemist.
Sageli on kodulaenu taotlemine inimese esimene kokkupuude laenu kui finantsteenusega ning pangaga võetakse ühendust alles siis, kui kindel kinnisvara on juba välja valitud. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul on siiski kõige mõistlikum esmalt pöörduda panga poole, et seada kinnisvara valimisele realistlikumad piirid.
Kikase sõnul juhtub sageli, et inimene leiab kuulutuste seast omale ideaalse kodu, kuid pangas selgub, et hinnaklass ületab laenutaotleja võimekuse. „Pangaga võiks ühendust võtta juba siis, kui mõte koduostmisest alles tekib. Esmane nõustamine aitab välja selgitada maksimaalse laenusumma ja tegeliku laenuvõimekuse, mis muudab edasise koduotsingu palju sihipärasemaks,“ selgitas ta.
Niisiis ei pea kodulaenu taotluse esitamiseks konkreetne kinnisvara veel silmapiiril olema. „Laenuvõimekust saab hinnata sissetulekute, kohustuste ja maksekäitumise põhjal, mis annab esmase ettekujutuse võimalustest. Selle info põhjal saab teha juba personaalse pakkumise. Lisaks on pankadel kinnisvaraturul mitmeid koostööpartnereid, kes saavad sobiva kodu leidmisel abiks olla,“ märkis Kikas.
Kodu otsimisel saab kiirelt selgeks, et kinnisvaraturg on väga kirju ning kuulutusi lisandub iga päev. Eksperdi sõnul on kodulaen küll suur vastutus, kuid 30-aastast laenuperioodi karta ei tohiks, sest tegelikult saab alati laenu ennetähtaegselt tagastada või uue kodulaenu vastu välja vahetada.
„Ühe valikuga ei pea olema seotud igaveseks. Keskmiselt on ühe kodulaenu pikkus 10 aastat, mis tähendab, et enamasti vahetatakse kinnisvara märksa varem välja, kui laenuperiood läbi saab. Kui täna ei võimalda sissetulek osta oma unistuste kodu, võib alustada tagasihoidlikuma lahendusega ning hiljem edasi liikuda,“ sõnas Kikas.
Esimese kodu ostmisel tasub tähelepanu pöörata nii oma vajadustele, võimalustele kui ka kinnisvara ja hoone seisukorrale. „Kui plaan on osta põhjalikku remonti vajav korter, siis tuleb eelarvesse arvestada mitmeid lisaväljaminekuid. Kindlasti on vanemate kortermajade puhul mõistlik uurida ka seda, et milliseid renoveerimistöid on juba tehtud ja millised on veel ees: see puudutab nii kanalisatsiooni, elektrijuhtmestikku ja kõike muud.“
Samuti ei tohiks kogu vaba raha kasutada üksnes sissemakseks, rõhutas Kikas, sest tuleb arvestada notaritasude, lepingutasude, sisustuse ja muude vältimatute kuludega. Seetõttu on rahaline puhver väga oluline, et vältida ebameeldivaid üllatusi.
Finantskohustustega, nagu näiteks kodulaen, tuleb aegsasti mõelda ka kindlustuse peale. Lisaks kohustuslikule kodukindlustusele tasub kaaluda elu- ja laenumaksekindlustust, mis pakuvad lisakaitset ootamatute olukordade vastu. „Kodulaenutaotlejad võiks oma laenunõustajalt kindlasti kõigi kindlustusvõimaluste kohta küsida, et otsus oleks põhjalikult läbi mõeldud. Oluline on tunda ennast laenu võtmisel kindlalt ja teha seda läbimõeldult ehk panga silmis pole rumalaid küsimusi olemas,“ sõnas Kikas.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta novembris püsivhindades 3,4% rohkem toodangut kui 2024. aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10% ja töötlevas tööstuses 4,5%, kuid kahanes energeetikas 8,7%.
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et pärast kahte kuud vähenemist hakkas novembris töötleva tööstuse toodang taas kasvama. „Suure panuse selleks andis mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, mis kasvas suuresti kaitsetööstuse tõttu enam kui poole võrra. Samuti suurenes märkimisväärselt muude transpordivahendite tootmine, kuhu paigutub ka väikelaevaehitajate toodang,“ kommenteeris Bunder.
Novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (4,4%) ja puidutöötlemine (1%). Märkimisväärselt suurenes mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (57,7%). Pea samale tasemele jäi elektriseadmete (0,1%) tootmine. Olulisematest tööstusharudest kahanes toiduainete (4,1%), metalltoodete (0,7%) ja mööblitootmine (4,3%).
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta novembris 66,7% välisturule.
Võrreldes 2024. aasta novembriga kasvas töötlevas tööstuses toodangu müük jooksevhindades 3,9% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule suurenes 8,2% ning müük ekspordiks 1,7%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti novembris võrreldes oktoobriga tööstuses kokku 6% ning töötlevas tööstuses 7,5% rohkem toodangut.
Energeetika valdkonnas vähenes novembris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 2,2% ja soojuse tootmine 12,9%.
Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.
Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.
Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.
Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
Andmed on avaldatud 6.01 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Kinnisvarakool korraldab 04.02.2026 koolituse „Kinnisvara hindamise ABC“, mis pakub selge ja tervikliku ülevaate kinnisvara hindamise eesmärkidest, põhimõtetest ning kasutatavatest meetoditest. Koolitust viib läbi kutseline vara hindaja Andres Teder, kes käsitleb hindamise praktilist poolt ning tutvustab erinevaid hindamisaruannete vorme.
Koolitus on mõeldud
Koolituse tulemusena saavad osalejad
Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 04.02.2026 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.
Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.
Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
12.2025 seisuga oli Adaur Grupp OÜ uute korterite monitooringu alusel Tallinnas pakkumisel olevate uute korterite hinnakirjade järgne koguhind 984 miljonit eurot. Seda on 8% rohkem kui aasta tagasi, mil pakkumises olevate korterite hindade summa oli 911 miljonit eurot.
Tallinna uute korterite pakkumise rahalisest mahust suurim osa asub Tallinna kesklinna linnaosas. Kesklinna korteripakkumiste rahaline vääring on 12.2025 seisuga kokku 328 miljonit eurot. Kesklinnale järgne Põhja-Tallinna linnaosa 261 miljoni euroga.
Kesklinna korterite müügipakkumiste maht kasvas aastaga 8% ehk müüki tuli hulk uhkemaid ja kallimaid kortereid. Põhja-Tallinna linnaosa (sh Kalamaja) korterid pole ka kehvakesed, kuid sealne pakkumiste rahaline maht on aastaga vähenenud 2%.
Põhja-Tallinna korteripakkumiste rahalise mahu kasv on toimunud Kalamaja asumi arvelt. Põhja-Tallinnas Kalamajas suurenes uute korterite rahaline pakkumiste maht aastaga 11%. Väljaspool Kalamaja asumit on pakkumiste maht aastaga vähenenud 17%.
Lasnamäe kui Tallinna suurima linnaosa, kus elab ligi veerand tallinlastest, korteripakkumiste hinnakirjajärgne koguhind on 58 miljonit eurot ehk 6% Tallinna pakkumiste summast.
Tallinna uute korterite müügipakkumiste rahalise mahu muutused on eelkõige tingitud pakkumisel olevate korterite arvu suurenemisest või vähenemisest. Korterite ruutmeetrihinna muutus ei ole siin liialt oluline tegur, sest hinnamuutused linnaosade ja asumiste põhiselt on pigem paari protsendi suurused, st mitteolulised.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
Detsembris tehti Tallinnas kinnisvaraga 928 ostu-müügitehingut, mis peegeldab turu toimimist stabiilses rütmis ka aasta lõpu perioodil, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri. Kalleim korter müüdi pealinnas 1 111 111 euroga.
Aasta viimasel kuul sõlmiti Tallinnas kinnisvaraga 928 ostu-müügitehingut, mida on 6% võrra rohkem kui novembris ning tehingute koguväärtus kasvas miljoni euro võrra, kokku 176 miljoni euroni. “Detsember oli aktiivne ja tulemus korralik, kuigi aasta viimased kaks nädalat olid sel aastal eriti puhkepäevade rohked,” märgib Elia Vääri.
Korteritehinguid toimus detsembris 703, mis oli praktiliselt samas mahus novembriga, keskmine ruutmeetrihind oli 3081 eurot (novembris 3077€). Korteri ruutmeetri mediaanhind tõusis 2891 euroni (novembris 2854€). “Tallinna kinnisvaraturul näitas lõppenud aasta tehinguaktiivsuse poolest eelnevaga võrreldes stabiilset kasvu. Kui üldiselt andsid turul tooni järelturu korterid, siis mediaanhinna kasv detsembris viitab aasta viimasel kuul ka kallimate korterite müügi mõningasele elavnemisele,” kommenteerib 1Partneri analüütik.
Kalleim korter müüdi detsembris Tallinnas 1 111 111 miljoni euroga. Lisaks müüdi Tallinnas 27 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 9 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 1 240 000 euroga.
1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.
1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.
Paljud ettevõtjad ning projektipõhiselt töötavad inimesed unistavad oma kodust, kuid tunnevad sageli muret, et nende töösuhe võib raskendada kodulaenu saamist. Kas see hirm on põhjendatud või on tegu pigem levinud müüdiga?
Kodulaenu taotlemisel on panga jaoks kõige olulisem, et ettevõte, mille omanik laenu taotleb, oleks edukalt tegutsenud vähemalt kaks aastat ning firma majandustegevus oleks juhitud läbipaistvalt ja vastavalt kehtivatele seadustele. Laenusaamisel on lisaargumendiks, kui ettevõtte tulemused on jätkusuutlikud ehk toetavad palga ja dividendide maksmise võimekust ka tulevikus. Mõlema juhul peavad olema korrektselt tasutud ka maksud.
“Juhul, kui klient on ettevõtjana maksnud endale regulaarselt töötasu ja seda kinnitab ka maksuandmete tõend, saab pank seda sissetulekuna arvestada. Samuti saab arvestada sissetulekuna dividende, kui ettevõte on neid omanikule tasunud. Oma rolli mängib mõneti ka ettevõtte tegevusvaldkond, mis delegeerib sissetuleku regulaarsuse. Näiteks turismi- ja toitlustusvaldkonda kuuluvad firmad teenivad tihti tulu sesoonselt, erinevalt näiteks tehnoloogiaettevõtetest,” selgitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
Projektipõhiselt töötavate inimeste puhul, kelle sissetulek kuupõhiselt varieerub, võetakse arvesse keskmist tulu kuus. Seejuures on oluline, et sissetulek laekuks regulaarselt ja oleks niisamuti jätkusuutlik ka tulevikus.
“Igakuiste laenumaksete suurus võib moodustada maksimaalselt 40-50% laenusaaja sissetulekust, et jääks rahalisi vahendeid ka muude elamiseks vajalikele kulude tasumiseks. Kui see ja muud aspektid on korras, siis pank ka laenu väljastab,” lisas Hallang.
Ettevõtjate osakaal laenutaotlejate seas on läbi aastate kasvanud, sest üha rohkem inimesi tegutseb ettevõtluses – seda nii täiskohaga või palgatöö kõrvalt lisasissetuleku teenimiseks.
“Ettevõtjate nimetaja all ei räägi me ainuüksi inimestest, kes oma firma läbi põhipalka teenivad, vaid ka mikro- ja väikeettevõtjatest, kes teenivadki palgatööle mõningast lisa. Just viimaseid laenutaotlejaid on üha rohkem, sest elukalliduse kasvades otsivad inimesed lisateenimise võimalusi,” avas Hallang.
