Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Apollo alustas Narvas kino ehitust

12.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti suurim kinokett Apollo Kino alustas Narva Astri keskuses uue kino rajamist.

Tipptasemel Apollo kinokeskus on kavas narvalastele avada juba mai lõpus.

Apollo Kino turundusjuht Liisi Vaik ütles, et Narvas avatav kino on neljas Apollo kinokeskus Eestis.

“Senine kino Narvas suleti märtsi lõpuga ning tänaseks on ehitustööd uue tipptasemel kino avamiseks suure hooga käima lükatud,” märkis Vaik, kelle kinnitusel investeerib Apollo Kino ligi miljon eurot, et avada kolme saaliga Narva kino juba mai lõpus.

Senisega võrreldes uuendatakse täielikult kino välist ilmet, paigaldatakse ka kaasaegseimad premium-toolid ning tipptasemel projektsiooni- ja helitehnika.

Vaik selgitas, et Apollo Kino avas oma esimese kino kõigest kaks aastat tagasi Pärnus. “Oleme hoogsalt tegevust laiendanud ja kasvanud tänaseks Eesti suurimaks kinooperaatoriks,” selgitas Vaik ja tänas kõiki kinokülastajaid, kes on kaasaegsed ja kvaliteetse teeninduskontseptsiooniga Apollo kinod lühikese ajaga omaks võtnud.

Pärast Narvas Astri kaubandus- ja meelelahutuskeskuses kolme saaliga kinokeskuse avamist on Apollo Kinol Eestis kokku 19 kinosaali.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud aprill 2016

12.04.2016 Urmas Tehver

Märtsikuus tehti Tallinnas jälle üle 800 korteriomand müügitehingu, täpsemalt 817, mis on 18% rohkem kui veebruaris (692 tehingut) ja 13,3% rohkem kui 2015 aasta märtsis (721 tehingut).

Tehingutest ca 140 ehk ca 17,5% tehti uute korteritega. Tehingute aktiivsuse muster sarnaneb eelmisele aastale, kus samuti aasta alguse vaiksemale perioodile järgnesid vägagi aktiivsed kuud.

Esimeses kvartalis kokku tehti 2059 tehingut, mis on alates 2007 aastast kõige suurema tehingute arvuga esimene kvartal.

Seega on korteriturg Tallinnas aktiivne ja eeldatavasti jätkub seda aktiivsust ka järgnevateks kuudeks.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli märtsis 1569 EUR/m2, mis on 1% kõrgem kui veebruaris (1554 EUR/m2) kuid 0,7% väiksem kui 2015 aasta märtsis (1580 EUR/m2). Nagu ka varem oleme nentinud, siis müügihind on sisuliselt paigal ja selles osas mingeid järske muutuseid me ei oota.

Korterite üüripakkumiste arv on kerges tõusus, üürihind on suhteliselt stabiilne.

Hoonestatud elamumaade tehingute arv esimeses kvartalis oli sarnane eelmise aasta esimesele kvartalile: Harjumaal kokku müüdi 295 hoonestatud elamumaa kinnistut (2015. a. 303) s.h. Tallinnas 75 (2015. a. 77).

Hoonestamata elamumaade müük Harjumaal langes eelmise aastaga võrrelduna märgatavalt: käesoleval aasta esimeses kvartalis tehti 204 hoonestamata elamumaa tehingut (2015. a. 282). Tallinnas hoonestamata elamumaade tehingute arv eelmise aasta esimesest kvartalist palju ei erinenud: vastavalt 2016. a. 34 tehingut ja 2015. a. 31 tehingut.

Hoonestatud ärimaade tehingute arv esimeses kvartalis jäi eelmise aasta sama kvartali omast väiksemaks: Harjumaal tehti 2016.a. esimeses kvartalis 33 hoonestatud ärimaa tehingut (2015. a. 54), s.h. Tallinnas oli tehingute arvuks 11 (2015. a. 25). Hoonestamata ärimaade tehingute arv 2016.a. esimeses kvartalis oli Harjumaal 23 (2015. a. 30), millest Tallinnas tehti 12 tehingut (2015. a. 11).

Silmas tasub pidada, et konjunktuuriinstituudi poolt avaldatav tarbija kindlustunde indikaator on viimase kolme kuu jooksul olnud langustrendis. Selle pikemaajaline jätkumine või süvenemine avaldab kindlasti mõju ka kinnisvaraturule.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: UPC: Turugraafikud aprill 2016

Järgnevalt mõned esimese kvartali huvitavamad kinnisvaratehingud.

Kvartali kallimad tehingud:

Olümpia hotelli vastas olevate Liivalaia ja Juhkentali tn aadressiga kinnistute müügitehing hinnaga 11,2 miljonit EUR
Pirita kaupluse müügitehing hinnaga 4,3 mln EUR
Vanalinnas asuva kinnistu müügitehing hinnaga 4,29 mln EUR

Kaks müüdud miljonikorterit:

Toompeal asuv ca 147 m2 korteriomand müüdi hinnaga 1,3 mln EUR
Kentmanni tn asuvas uues korterelamus müüdi ca 165 m2 suurune korteriomand hinnaga ca 1,1 mln EUR

Kokku tehti kvartalis 5 üle 500 000 EUR hinnaga korteri müügitehingut.

Kallima m2 hinnaga müüdud korterid:

1. ja 2. on eelnimetatud korterid m2 hinnaga vastavalt 8813 EUR/m2 ja 6665 EUR/m2
3. 38 m2 suurune korter Vanalinnas, Toompeal m2 hinnaga 6283 EUR/m2

Kallimad müüdud eramud:

420 m2 suurune suure krundiga eramu Pirital hinnaga 1 mln EUR
470 m2 suurune suure krundiga elamu Meriväljal hinnaga 0,9 mln EUR
360 m2 suurune uus elamu Meriväljal hinnaga 775 tuh EUR

Kvartalis müüdi 8 üle 500 000 EUR müügihinnaga elamut.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

RKASi nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2015. majandusaasta aruande

12.04.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kiitis 8. aprillil toimunud koosolekul heaks ettevõtte 2015. majandusaasta aruande, mille järgi konsolideerimisgrupi majandusaasta müügitulu kasvas 84,9 miljoni euroni.

Ärikasum oli 18,9 miljonit eurot ja puhaskasum 15,7 miljonit eurot, millest kasum mittevajaliku vara müügist oli 3,6 miljonit eurot.

Ettevõtte möödunud aasta tulemusi kommenteerides tõstis juhatuse esimees Urmas Somelar esile kinnisvarainvesteeringute kasvu, mis ulatus 62 miljoni euroni. Sellest 23,6 miljonit eurot suunati Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusse.

Teiste suurimate investeeringutena märkis Somelar veel ära Rahvusarhiivi uue hoone (8,5 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse (5,3 miljonit eurot), Piusa kordoni uus hoone (3,9 miljonit eurot) ning Võru politsei ja pääste ühishoone ehitustööd (3,2 miljonit eurot).

2015. aastal oli ettevõttel töös üle 20 teenusprojekti. Suurematest projektidest valmisid möödunud aastal Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium (6,8 miljonit eurot), Piiripunktid Narva-1 ja Narva-2 (6,2 miljonit eurot), Pärnu Koidula Gümnaasium (5,0 miljonit eurot), Jõhvi Gümnaasium (4,8 miljonit eurot), Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool (4,4 miljonit eurot), Võru Gümnaasium (4,3 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (3,6 miljonit eurot), Sillamäe Kutsekool (3,5 miljonit eurot) ja Ahtme Kool (2,7 miljonit eurot). Teenusprojektide sisu ulatus hangete ja ideekonkursi korraldamisest kuni projektijuhtimise täisteenuseni.

2015. aastal mõjutas ettevõtte haldustegevust enim hallatavate objektide ja remonttööde mahu jätkuv kasv. Viimaseid teostati möödunud aastal 12,8 miljoni euro eest.

Möödunud aastal müüdi 70 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti 7,2 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid.

Ettevõttel on kuueliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Tarmo Porgand (esimees), Kalev Lillo, Teet Reedi, Tõnis Rüütel, Yoko Alender ja Olle Koop.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Koolitus Kinnisvara hindamine toimub 13/04/2016 – VIIMASED KOHAD!

12.04.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 13/04/2016 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest. Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid, kinnisvaraarendajatele ning kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi kinnisvara väärtuse mehhanismide vastu.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: omal jõul tehtud ehitustööde maht vähenes aastaga 5%

12.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti ehitusettevõtete ehitustööde maht oli 2015. aastal statistikaameti andmetel 3,1 miljardit eurot. See on enam-vähem täpselt samal tasemel, kus oli ehitustööde maht aasta tagasi.

Ehitustöödest omal jõul tehtud tööde maht oli 2015. aastal 2,05 miljardit eurot. Omal jõul tehtud tööde maht vähenes 2014. aasta 2,15 miljardi euro tasemelt aastaga 5% võrra.

Ehitustööde mahu näitajatega oleme kaugel kinnisvarabuumi tippaegadest, mil näiteks 2007. aastal küündis ehitusööde maht pea 4 miljardi euroni ja sellest omal jõul tehtud tööde maht oli 2,63 miljardit eurot.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus aastate lõikes, miljard €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Uuring: iga neljas Tallinna korter ostetakse investeeringuks

11.04.2016 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara analüüsis viimase aasta jooksul elupinda vahetanud saja kliendi kolimise põhjuseid ja selgus, et 23 protsenti pealinna korteritest osteti investeeringuks.

1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on investeerijate osakaal hämmastavalt suur. “Inimestel on praegu vaba raha ja kasutatakse ära ka odavat laenuintressi. Investeerimine on massidesse jõudnud ja tõenäoliselt on päris paljusid eestlasi otseselt mõjutanud Robert Kiyosaki filosoofia ning soovitus paigutada raha üürikorterisse,” rääkis Oiderma ja lisas, et investeeringuks ostetakse kindlat tüüpi pindasid.

Kinnisvaraeksperdi kinnitusel suurenes Tallinna elanike arv mullu 5200 ning viimase viie aastaga 33 000 inimese võrra. “Kasvav turg ootab soodsaid elamukvartaleid, niiöelda uut Lasnamäge. Arendajatele meeldib aga rajada kolme-nelja tuhande eurose ruutmeetri hinnaga esindusprojekte.”

Teine peamine kolimise põhjus on iseseisva elu alustamine, mida tehakse järjest varem. “Rahval läheb hästi, 22 protsenti vahetas elukohta tingimuste parandamiseks ning vaid kolm protsenti kolis kokkuhoiuks odavamale pinnale,” rääkis Oiderma ja lisas, et praegu on iga eestlase kohta rohkem eluruumi ruutmeetreid kui kunagi ajaloos.

Tallinlaste uue elupinna soetamise põhjused:

Iseseisva elu alustamine: 27%
Investeeringuks: 23%
Uuemale või suuremale pinnale ning elukvaliteedi parandamiseks: 22%
Tööle või perele lähemale kolimine: 18%
Suhtest tulenev kolimine (kokku/lahku): 7%
Kulude kokkuhoiuks väiksemale pinnale kolimine: 3%

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EfTEN loodab emissiooniga kaasata sadakond investorit

11.04.2016 Tõnu Toompark

EfTEN loodab 15. aprillini kestva alternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III AS aktsiaemissiooni käigus kaasata sadakond investorit. Emissiooni maksimaalne maht on 11 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul sujub emissioon ootuspäraselt ja investorite huvi on olnud suur. „Pooled kavandatud investorkohtumistest on tehtud ja selle tagasiside põhjal on meil alust arvata, et suudame kaasata kümneid uusi investoreid. Lisaks kapitali kaasamisele peame vajalikuks just aktsionäride ringi laiendamist,” lisas Arakas.

Minimaalne investeerimismaht on 1000 aktsiat ühe investori kohta, hinnaga 11,0378 EUR/aktsia. Avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldavad kõik Eesti Väärtpaberikeskuse kontohaldurid.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse. Möödunud suvel toimunud esimese aktsiaemissiooni käigus investeerisid EfTEN Real Estate Fund III AS-i 160 aktsionäri kokku 13,8 miljonit eurot omakapitali.

Fondi esmaemissiooniga kaasatud kapital on investeeritud kahte esimesse objekti Leedus: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus ning Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja.

Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib Fond III investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS investeerib ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid) või nendega seotud väärtpaberitesse Eestis, Lätis ja Leedus. Fond on sobilik pikaajalistele investoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv.

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood,5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides.

EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 42 ärihoonet, kus asub rohkem kui 700 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.03.2016 on 400 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Veebruaris kaubavahetus elavnes

11.04.2016 Statistikaamet

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti päritolu toodete ekspordi kasv.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 140 miljonit eurot (2015. aasta veebruaris 151 miljonit eurot).

Veebruaris olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (osatähtsus 20%), Soome (16%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enamikesse peamistesse sihtriikidesse, kõige enam Rootsi (23 miljoni euro võrra), Kanadasse (20 miljoni euro võrra) ja Soome (12 miljoni euro võrra). Eksport kahanes enim Hollandisse (16 miljoni euro võrra).

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid. Veebruaris kasvas peaaegu kõigi kaubajaotiste eksport. Enim kasvas väljavedu kolmes kaubajaotises: 1) mitmesugused tööstustooted (kus kasvu panustasid enim kokkupandavad ehitised), 2) transpordivahendid (vastavalt sõiduautod) ja 3) elektriseadmed (vastavalt andmesideseadmed). Kahanemine toimus mehaaniliste masinate kaubagrupis.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris ekspordist 70%. Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas Eesti päritolu kaupade eksport 3%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli Eesti kümnest peamisest ekspordi sihtriigist suurim Taani (94%) ja Suurbritanniasse (89%) ning väikseim Venemaale (20%) eksporditud kaubas. Eesti päritolu kaubad on Eestis toodetud ja töödeldud kaubad.

Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (osatähtsus 13%), Saksamaalt (11%), Lätist (9%) ja Rootsist (9%). Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas kõige enam import Saksamaalt (18 miljoni euro võrra), Lätist (14 miljoni euro võrra) ja Rootsist (13 miljoni euro võrra). Samal ajal vähenes enim import Venemaalt (19 miljoni euro võrra).

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning transpordivahendeid. Enim suurenes mehaaniliste seadmete ja transpordivahendite sissevedu. Samas vähenes oluliselt mineraalsete toodete sissevedu.

Võrreldes tänavu jaanuariga kasvas veebruaris kaupade eksport 11% ja import 8%.

**Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, veebruar 2016**
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	921,1	100	7	KOKKU	1 060,8	100	5
EL28	699,9	76	5	EL28	883,5	83	9
Euroala19	419,9	46	1	Euroala19	608,9	57	7
EL välised riigid	221,2	24	12	EL välised riigid	177,3	17	-10
1. Rootsi	188,4	20	14	1. Soome	135,8	13	-3
2. Soome	143,5	16	9	2. Saksamaa	119,4	11	18
3. Läti	83,6	9	0	3. Läti	99,1	9	16
4. Leedu	55,9	6	23	4. Rootsi	95,6	9	16
5. Saksamaa	49,2	5	5	5. Leedu	88,5	8	10
6. Venemaa	45,0	5	-12	6. Poola	81,0	8	8
7. Norra	34,3	4	10	7. Holland	62,6	6	-4
8. Taani	32,5	4	14	8. Venemaa	54,1	5	-26
9. USA	26,0	3	2	9. Hiina	46,0	4	12
10. Suurbritannia	24,9	3	13	10. Ungari	33,9	3	42

**Eksport ja import kaubajaotise järgi, veebruar 2016**
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	921,1	100	7	1 060,8	100	5	-139,7
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	87,4	9	1	106,7	10	6	-19,4
Mineraalsed tooted (V)	79,2	9	5	86,3	8	-23	-7,1
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	40,9	4	2	96,5	9	11	-55,6
Kummi- ja plasttooted (VII)	28,8	3	1	56,0	5	7	-27,3
Puit ja puittooted (IX)	103,2	11	8	34,5	3	1	68,8
Paber ja pabertooted (X)	26,8	3	9	23,0	2	16	3,7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	30,0	3	6	53,3	5	12	-23,3
Metall ja metalltooted (XV)	61,8	7	6	82,3	8	7	-20,5
Mehaanilised masinad (84)	56,5	6	-4	108,2	10	21	-51,7
Elektriseadmed (85)	202,0	22	5	208,4	20	-1	-6,4
Transpordivahendid (XVII)	54,7	6	19	103,0	10	19	-48,3
Mitmesugused tööstustooted (XX)	87,5	10	20	29,0	3	10	58,4
Muu	62,4	7	19	73,5	7	6	-11,4

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.03.2016, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.03.2016. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga.

Alates 2016. aasta jaanuarist avaldab Statistikaamet igakuiselt Eesti päritolu kaupade eksporti. Andmed on kättesaadavad andmebaasis. Aegrida algab 2013. aastast.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

TPD: Nõukogu koosoleku otsused 8.04.2016

09.04.2016 Tõnu Toompark

TPD: Nõukogu koosoleku otsused 8.04.2016

8. aprillil 2016 toimus AS-i Trigon Property Development nõukogu koosolek koosseisus Joakim Johan Helenius, Martin Mets ja Toomas Uibo ning nõukogu otsustas valida nõukogu esimeheks Joakim Johan Heleniuse ning pikendada juhatuse liikme Aivar Kempi volitusi kuni 7.10.2019.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

LHV Tartu kontori uus hoone sai nurgakivi

08.04.2016 Tõnu Toompark

Täna sai Tartus nurgakivi Ülikooli 2a büroohoone, kuhu maja valmides kolib ka LHV Tartu kontori klienditeenindus, IT osakond ja teised töötajad.

Tänaseks on uuest büroohoonest püsti mitu korrust ning ehitustööd kulgevad tempokalt. Nurgakivi panekul osalesid arendajad, linna esindajad ja tulevased üürnikud. Nurgakivi sisse asetati LHV poolt tulevastele põlvedele avastamiseks plastikust pangakaart kui täna kõige levinum maksevahend.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul saab LHV uus kontor Tartus olema oluliselt suurem ja avaram kui praegune Kaluri tänaval asuv esindus. „Lisaks praegu Tartus tegutsevatele jaepangandusele ja ettevõtete pangandusele ning IT arendusmeeskonnale on meil plaanis edaspidi Tartusse sisse seada ka osa LHV klienditoest,“ tutvustas Kilu. LHV hakkab üürima kontoripinda büroohoone esimesel ja teisel korrusel, kokku 500 ruutmeetri ulatuses.

„Kuigi LHV teeninduskanalid on eelkõige elektroonilised, on siiski tähtis, et meie klienditeenindus ja kõigile avatud esindusruumid Tartus ja Lõuna-Eestis laiemalt oleksid kergesti leitavad, ligipääsetavad ja LHV-le omase meeloluga. LHV-l on Lõuna-Eestis hulgaliselt era- ja ärikliente ning teeme tööd oma kohalolu laiendamiseks,“ kommenteeris Erki Kilu.

LHV kontori uus hoone aadressil Ülikooli 2a valmib 2016. aasta sügisel. Tegemist on kuuekorruselise büroohoonega, mida arendab Kaarsilla Kinnisvara OÜ ning ehitab Embach Ehitus OÜ. Büroohoonesse on planeeritud 3835 ruutmeetrit üüritavat pinda. Sissepääsud tulevad Ülikooli ja Kitsa tänava ning Vanemuise ülemise parkla poole. Parkimine on lahendatud maa-aluse parklaga, mis mahutab 20 sõidukit.

LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank ja LHV Varahaldus. LHV-s töötab üle 250 inimese ja LHV pangateenuseid kasutab üle 80 000 kliendi. LHV pensionifondidel on üle 130 000 kliendi.

Veebruaris peatus majutusettevõtetes mullusest enam turiste

08.04.2016 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2016. aasta veebruaris 183 000 sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui 2015. aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 96 000 välisturisti, mida oli 4% rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Välisturistide ööbimiste arv jäi eelmise aasta veebruari tasemele. Naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist saabus veebruaris 72% välisturistidest. Soome turiste peatus majutusettevõtetes 3% enam kui eelmise aasta veebruaris. Venemaalt saabunud turistide arv jäi eelmise aasta sama kuu tasemele ning seda juba teist kuud järjest. Läti turiste peatus majutusettevõtetes 17% enam. Rohkem turiste saabus mitmetest Euroopa riikidest, samuti Ameerika Ühendriikidest ning Aasia riikidest. 77% välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinnasse. Pärnu ja Tartu linna majutusettevõtetes peatus vastavalt 7% ja 5% välisturistidest.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 87 000, mida oli 4% rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Siseturistide ööbimiste arv suurenes 5% ehk siseturistid jäid majutusettevõtetesse veidi kauemaks kui mullu veebruaris. 60% siseturistidest olid puhkusereisil ja 23% tööreisil. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu maakonnas 17%, Ida-Viru maakonnas 11% ja Tartu maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju, Pärnu ja Tartu maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta veebruaris. Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes peatus 4% vähem siseturiste, välisturistide arv aga suurenes seal 8%.

Veebruaris pakkus külastajatele teenust 874 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta. Täidetud oli 35% tubadest ja 28% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 32 eurot. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 35 eurot, Tartu maakonnas 31 eurot ja Pärnu maakonnas 26 eur

Majutamine piirkonniti, veebruar 2016
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	874	183	57	101	240	293
Toad	18 021	7 908	1 193	1 422	3 765	3 733
Voodikohad	40 557	16 883	2 548	3 509	8 527	9 090
Tubade täitumus, %	35	43	34	18	30	28
Voodikohtade täitumus, %	28	35	29	14	26	20
Majutatud	183205	100 419	12 871	9 031	32 351	28 533
Ööbimised	326226	173 663	21 280	14 535	63 381	53 367
Eesti elanikud	138 975	37 347	14 438	11 682	38 914	36 594
väliskülastajad	187 251	136 316	6 842	2 853	24 467	16 773
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	32	35	31	34	26	27

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.03.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 19 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Merko ehitab laohoonete kompleksi Lätis

08.04.2016 Tõnu Toompark

7. aprillil 2016 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte SIA Merks ja SIA „Decco Centrs“ lepingu laohoonete kompleksi projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks aadressil Katlakalna tn 6D Riia.

Tööd hõlmavad müügisalongi ja kontorihoonet koos laohoonetega, mis koosnevad kolmest erinevast hoonest ning välisvõrkude ja haljastuse projekteerimis- ja ehitustöödest.

Lepingu maksumus on ligikaudu 4,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimine on planeeritud 2017. aasta juunis.

SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rahvusvahelise puitmajavõistluse “Aasta Tehasemaja 2016” võitis AS Kodumaja

08.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliit koostöös Eesti Puitmajaklastriga korraldasid sellel aastal kuuendat korda rahvusvaheliste mõõtmetega konkurssi “Aasta Tehasemaja 2016”, kus osalesid eestlaste ehitatud puitmajad Norrast, Rootsist ja Eestist. Eile sai parima puitmaja tiitli AS Kodumaja Norras paiknev maailma kõrgeim puitmaja.

AS Kodumaja arendusdirektor Elar Vilt tõdes auhinda vastu võttes: “ Nii suure maja ehitamine ei ole ainult sooloprojekt, vaid koostöö partnerite vahel,” sõnas Vilt ja lisas: “ Kui see koostöö toimib ja partnerite vahel on sünergia, siis on võimalik teha väga häid projekte,” lisas Vilt.

Elar Vildi sõnul on konkursi võit neile suureks auks: “”Aasta Tehasemaja 2016” konkursi võit on meile suureks tunnustuseks ja eriti hea meel on selle üle, et meid tunnustatakse meie oma sektori parimate ekspertide poolt. AS Kodumaja hindab seda väga kõrgelt,” ütles Vilt. “Võit annab meile enesekindlust ja usku juurde, et teeme õiget asja.”

Konkursi žüriisse kuulusid arhitekt Rajmund Sebök, TTÜ Ehitusfüüsika professor Targo Kalamees, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk, TTÜ professor, Ehitiste projekteerimise instituudi direktor Jarek Kurnitski, RKAS Teadus- ja arendusosakonna juhataja Margus Sarmet, arhitekt Markus Kaasik ja ajakirjanik Eva Kiisler.

„Aasta Tehasemaja 2016“ konkursi Žürii esimees Jarek Kurnitski tõi välja, et sellel aastal oli erinevate objektide hindamine raske. „Kõik paremikku kuuluvad majad olid ehitatud väga kõrgel tasemel ning hindamise poolest oli keeruline vaadata arhitektuurset ja insenertehnilist üldpilti, mille osas tööde paremik pakkus võrdse seisu, ning lõpuks otsustasid tehnilised detailid, kes auhinnalisele kohale said,“ sõnas Kurnitski.

Sektori parimaid töid pärjati kokku viies kategoorias:

Üldvõitja -Kodumaja AS
Parim puitkarkasseramu – Matek AS
Parim käsitööpalkmaja – Hobbiton Home OÜ
Parim masintöödeldud palkmaja – Ritsu AS
Parim aiamaja – Greencube OÜ

Täiendavalt anti välja alljärgnevad eripreemiad parimatele insenertehnilistele lahendustele ning rahva lemmikutele:

Energiatõhusaim avalik hoone – Q-Haus Baltic OÜ
Energiatõhusaim hoone – Sense OÜ
Puidu kasutamise eripreemia – Timbeco Woodhouse OÜ
Puidu kasutamise polulariseerimise eripreemia – Vipson Projekt OÜ
VELUX-i eripreemia parim valguslahenduse eest – Finnlog OÜ
Parim kivikatus tehasemajal – Finnlog OÜ
Ruukki kõige terasema katuse eriauhind – Puitpaneel OÜ
Delfi moodnekodu.ee lugejate eripreemia – Finnlog OÜ
Ehitusuudised.ee – Puitpaneel OÜ

Auhinnagala toimus eile ehitusmessi “Eesti Ehitab” avapeo raames ja auhinnad andis üle keskkonnaminister Marko Pomerants.

Konkurssi toetasid: B&B Tools Estonia AS, Akzo Nobel Baltics AS, Saint-Gobain Ehitustooted AS, VELUX Eesti OÜ, Monier OÜ, Ruukki Products AS, Optimera Estonia AS, Äripäev AS, Ekspress Meedia AS (Delfi).

Aasta tehasemaja konkurssi rahastab osaliselt Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete täistaotluse projekt, mida toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus klastrite arendamise programmist, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nõuanded koduostjale: laenu tagatis ja lisatagatis

08.04.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enamasti panditakse laenuandjale ostetav kinnisvara ehk kinnisvaraobjektile seatakse hüpoteek. Sisuliselt ehk juriidilises mõttes ei ole laenuandja jaoks siiski vahet, kas laenu tagatiseks on ostetav objekt või mõni muu kinnisvaraobjekt.

Kui laenuvõtjal ei ole küllalt kapitali kinnisvaraostu omaosaluse katmiseks ehk tal pole omafinantseeringut, võib lahendus olla lisatagatise või lisatagatiste leidmises. Kui koduostjad seavad laenu tagatiseks tavaliselt ostetava vara, on lisatagatis enamikul juhtudel laenuvõtjale endale või näiteks tema vanematele kuuluv mõni muu kinnisvaraobjekt.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduNäiteks pandivad noored laenutagatiseks värskelt soetatava korteri ja vanemate maja. Laenuandja soovib enamasti, et tagatiste summaarne väärtus ületaks laenusummat veerandi või isegi kolmandiku võrra.

Tagatiste väärtus peab olema laenusummast kõrgem, et maandada laenuandja riskid juhuks, kui laenumaksjal tekkib laenu tagastamisel tõrkeid. Siis katavad tagatised ära nii tagasinõutava laenusumma, kui tekkinud viivise ja kokkulepitud leppetrahvide summa.

Lisatagatise omanikud peavad mõistma, et sõprade-sugulaste kodulaenu tagamiseks vara pantimine ei ole pelgalt allkiri ühel paberil. Laenu tagasimaksmise tõrgete puhul vastutavad lisatagatise omanikud oma varaga. St pank võib laenu tagasimaksete katkemisel realiseerida tagatise või lisatagatise – kumb talle mugavam ja lihtsam tundub.

Seetõttu on koduostjast viisakas ühel momendil, kui laenu on juba piisavalt tagastatud, vabastada lisatagatis laenu tagatiseks olemise kohustusest ehk kustutada lisatagatisel olev hüpoteek. Seda eriti juhul, kui lisatagatise omanikuks on eakam ja laenude maailmaga mitte liiga lähedalt kursis olev inimene.

Pangad eelistavad pigem, et nii tagatis kui lisatagatis kuuluksid mõlemad laenuvõtjale. Selle eelistuse eesmärk on vältida võimalikku mainekahju puhul, kui peaks olema vajadus laenutagatis realiseerida.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Patarei ala planeering avalikul väljapanekul

08.04.2016 Tallinn.ee

18. aprillist kuni 2. maini on avalikul väljapanekul Patarei kaitsekasarmu ja lähiala detailplaneering.

Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneeringuga saab avaliku väljapaneku jooksul tutvuda Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2) ja Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7).

Planeeringuga on võimalik tutvuda ka digitaalselt Tallinna planeeringute registris, aadressil https://tpr.tallinn.ee/.

Tallinna Linnavalitsus võttis Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneeringu vastu 23. märtsil 2016.

Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneering hõlmab 3,71 ha suuruse maa-ala, planeering näeb ette pikemat aega kasutusest väljas olnud Patarei kaitsekasarmu ja kaitsekasarmu mortiirpatarei ning muusikakomando hoonete ümberehitamise; kuni nelja 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoone, kahe ühekorruselise hoone ning kaitsekasarmu siseõue jalutuskambrite asemele galeriitüüpi hoone ehitamise.

Kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, see tagab piirkonnale ööpäevaringse kasutuse. Kavandatav hoonestus ei tohi olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis ning hoonestusviis valitakse vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele ja arhitektuurajaloolistele eritingimustele. Kaitsekasarmust mere poole rajatavale rannapromenaadile tuleb tagada avalik juurdepääs.

Patarei vangla hoonetekompleks – kaitsekasarm ja kaitsekasarmu mortiirpatarei – on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Planeeringualale jäävad kinnistud kuuluvad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 7. augusti 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Detailplaneeringuga luuakse ajaloolise ja uushoonestuse vahele atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum ning tagatakse eelkõige kergliiklust silmas pidav ning pidevat läbivat autoliiklust välistav liikluslahendus.