Arco Vara: Uusarenduste puhul osutub määravaks ideaalilähedane asukoht

30.05.2015

Arco VaraKuna uusarendused on nii ehituskvaliteedilt, pakutavatelt mugavustelt kui ka sellest tulenevate ülalpidamiskulude tõttu sarnased, mõjutab uute korterite tulevikuhinda tõenäoliselt kõige rohkem nende asukoht.

Kodu ostmisel alustame tavaliselt piirkonna valimisega. Üldjuhul iseloomustab erinevaid piirkondi üldplaneeringule ja kohalikule keskkonnale vastav arhitektuur. Peame endale eelnevalt selgeks tegema, kas eelistame piirkonda hinna või arhitektuuri pärast. Näiteks Kalamajas, kus uusarendused sulanduvad miljööväärtuslikku piirkonda, on hoopis teistsugune arhitektuur kui kesklinnas.

Buumi ajal ei pööratud maja välisilmele nii palju tähelepanu, kuna kõik valmivad korterid osteti ära juba paberilt. Ka parkimistingimused ja panipaikade olemasolu ei tundunud ostjatele nii olulised kui praegu. Vanemate majade rekonstrueerimise käigus ehitati paljud keldrid ja muud panipaigaks ette nähtud ruumid ümber korteriteks.

Tulevikupiirkonnad

Pikas perspektiivis oleks kasulik osta korter sinna, kus on lähedal mets ja meri ning tead täpselt, kui palju uusi maju piirkonda veel tuleb. Põhimõtteliselt on Tallinnas praegu vaid kolm sellist hea merevaate ning kõrghaljastusega kortermajade piirkonda: Koplis, Pirital ning Rocca al Mares.

Tavaliselt on nii, et seal, kus on palju vaba maad, ehitatakse peagi veel maju ning need hakkavad sinu vaadet ja olemist rikkuma. Rocca al Mare piirkonna kasuks räägib seetõttu Merimetsa parkmets, kuhu ehitamisega laieneda ei tohi.

Kui arendajal on pikaajaline müügikogemus, suudab ta mitmeid keerulisi olukordi ette näha ja vältida. Nii on tõenäolisem, et uued majad tulevad kasutajasõbralikud ega ole ausambaks üksnes arhitektile. Näiteks võiks igas uusarenduses olla ühe-, kahe-, kolme- ja neljatoalisi kortereid. Kolmetoaliseid võiks kavandada nelja tüüpi: nii läbi maja, ühele ja teisele poole maja kui ka läbi kahe korruse. Korterid ei tohiks erineda üksnes tubade arvu poolest, vaid ka planeeringult.

Uutes elamuarendustes pakutakse ostjaile enamasti ka parkimiskohti ja panipaiku, mille eest tuleb täiendavalt maksta. Tallinna tasulise parkimise piirkonnas ja kesklinna lähedal ostetakse parkimiskoht ja panipaik koos korteriga sageli seetõttu, et parkimisprobleemid süvenevad ja -hinnad kasvavad ning hiljem on korterit n-ö täiskomplektina oluliselt lihtsam müüa.

Ostja huvitub praktilisest kasust

Ostjaid reeglina ei huvita kinnisvaraarendajate poolsed kvaliteedijutud ja teised müüginipid, millega pakutakse tasuta spaareisi, sõiduautot ja sulast. Kui teda midagi mõjutavad, siis korteri endaga seotud soodustused nagu tasuta köögimööbel, tasuta panipaik ja tasuta parkimiskoht seal, kus muidu tuleks parkimise eest maksta. Samas võib oletada, et tasuta panipaika ja parkimiskohta võimaldatakse ostjale vaid seal, kus müük on läinud oodatust kehvemalt.

Praegu püüavad kõik arendajad pakkuda ostjale kvaliteeti. Kuigi paljud uusarendused tunduvad eemalt vaadates samasuguste paneelmajadena, nagu magalate nõukogudeaegsed korruselamud, on ehituskvaliteet ning uute majade energiasäästuvõime kindlalt parem. Roostetavate metalltorude asemel paigaldatakse uutesse elamutesse nüüd plasttorud ja alumiiniumkaablite asemel võimsad vaskkaablid, mis kannatavad välja kohvikannud, veekeetjad, elektrikütte ja muu moodsa kodutehnika.

Kui nõukogudeaegse maja aknast näed suurt küttearvet vaadates ka soojatrassi, mille peal saaks jaanuaris porgandeid kasvatada, siis uutes elupiirkondades samasugust raiskamist enam ei kohta. Suuremate mugavustega kaasnevad küll ka suuremad üldkulud, kuid tead täpselt, mille eest maksad. Lisaks saad uues majas oma kulutusi ise reguleerida ja soovi korral näiteks kütet maha keerata.

Asukoht määrab korteri hinnast ligi poole

Kuna me ei tea päris kindlalt, milline saab olema uusarenduste eluiga ning kuidas praegu ilusad majad 30 aasta pärast tegelikult välja näevad, tasub eriti hoolikalt valida kinnisvara asukohta. See võib tunduda üllatav, kuid olulise osa uue korteri praegusest ja tulevasest hinnast määrab ikkagi hoone asukoht ning see, mis maja vahetus läheduses toimub. Kui eramul on asukoha osakaal umbes 30% maja turuväärtusest, siis korteri puhul võib julgelt öelda, et asukoht moodustab isegi kuni 40% hinnast.

Üldiselt on viimaste aastate praktika näidanud, et kuni kuus aastat vanu kortereid müüakse järelturul sama hinnaga, mis viimase ostu ajal korteri eest maksti. Seega ei kehti korterite müügil sama reegel nagu uute autodega, mis peale tehasepoolse müüja väravast välja sõitmist on soetushinnast tükk maad odavamad. Pigem on alust arvata, et heas asukohas maksavad kvaliteetselt ehitatud ja viimistletud korterid aastate pärast soetushinnast rohkem ja seda ka siis, kui neis on vahepeal elatud.

Kõrge elustandard paneb maksma

Helena Piirak, Arco Vara Tallinna hindamisosakonna juht

Uusi kortereid hinnatakse ja müüakse peamiselt seoses refinantseerimise või perede elukorralduslike muudatustega, kuna lahutatakse või sünnib perre lapsi juurde. Täna oleme olukorras, kus lattu on ehitatud mitme aasta jagu uusi kortereid ning uusi korterelamuprojekte tuleb juurde nagu seeni peale vihma. Võrreldes eelmise buumi ajaga on hinnad samad või pigem mõnevõrra kasvanud olenevalt piirkonnast ja atraktiivsusest.

Uusprojektides võetakse korteri hinna kujunemisel aluseks projekti enda maksumus ning hinnaindikaatoriks piirkonna uusarendustes tehtud asjaõiguslikud tehingud. Ehitusnõuded on väga kõrged ja turundusargumendina kasutatakse A-energiaklassi. See tähendab, et hooned on varustatud kalliste tehnoloogiliste seadmetega , mille ülalpidamine on korteriomanikule hiljem rahaliselt üsna koormav.

Vähesed ostjad kalkuleerivad uut kodu valides oma tulevasi püsi- ja halduskulusid, võttes arvesse nii kulusid elektripõrandaküttele, ventilatsiooniagregaadile, klaasfassaadidele, avaratele üldpindadele, liftidele, tõstustele kui ka muule. Kõik on visuaalselt ilusaks tehtud, kuid näiteks avariide korral on ligipääs torudele takistatud. Seinte avamine toob iga kord kaasa täiendavaid kulusid. Seejuures on muutuud äärmiselt oluliseks kindlustusküsimused ja tsiviilkindlustuse olemasolu, mis võimaldab korvata elanike inimlikest vigadest tulenevad kahjud.

Praegu pole turul lihtsaid ja odavaid uusarendusi hästitoimiva loomuliku ventilatsiooni ja eraldi köögiga. Selliseid hea planeeringu, eraldi köögi, rõdu ja keldris oleva panipaigaga kortermaju, mida iseloomustasid ka lihtsad tehnoseadmed, ehitati 1990ndate aastate lõpus.

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Uus ehitusseadustik – õnn või õnnetus, 1 osa

30.05.2015

Domus KinnisvaraVaid loetud päevad veel ning juba 1 juulil 2015.a. jõustuvad uus Ehitusseadustik ja Planeerimisseadus. Vanarahvas ütleks lihtsalt, et kaua tehtud kaunikene, kuid kriitikutel on ainest olla märksa sõnakam.

Nagu iga seadus, on ka need kompromisside tegemise tulemus. Näha on, et nii mõnigi algne plaan on seadusloome keerukas protsessis moondunud või suisa kaotsi läinud. Nii võin kohe loo alguses ära öelda, et minu arvates on uus Ehitusseadustik nii õnn kui õnnetus. Minu järgneva mitmeosalise artikliseeria eesmärgiks ei ole siiski kritiseerida, vaid tutvustada ning muutustele tähelepanu juhtida.

Uus Ehitusseadustik toob kaasa mitmed nii põhimõttelised kui tehnilised muutused senisesse ehitusvaldkonda. Sõltuvalt detailsuse astmest võib muudatuste nimekiri olla pikk või lühike, kuid mina tooksin välja järgmist:

  • Menetluslikud muudatused
  • Ehitise ja ehitamise mõiste muutmine
  • Ehitusvaldkonna põhimõtete sätestamine
  • Valdkonnas majandustegevuse arendamise reeglite muutmine
  • Ehitus- ja kasutuslubadega seonduva põhimõtteline muutmine
  • Ehitusgarantiiga seonduva põhimõtteline muutmine
  • Eriehitustega seotud normid

Esmalt on vaja ära märkida, et Ehitusseadustik ei eksisteeri õigusruumis üksi. Näiteks väga olulised normid tulevad Haldusmenetluse seadustikust, mille tulemusena nii mõnigi kohalik omavalitsus saab oma saamatuse tähtaegadest kinni pidada peita bürokraatiareeglite rägastikku.

Samuti tuleb meeles pidada, et Ehitusseadustikust tulenev ei väära kuidagi omandiõiguseid, mida reguleerib Asjaõigusseadus ning osapoolte vahelisi suhteid, mida reguleerivad Võlaõigusseadus ja lepingud. Olen veendunud, et uus seadus toob ka Riigikohtu poolt uued ning mõnel juhul varasemast kardinaalselt erinevad tõlgendused.

Tõlgendamisel hakatakse tõenäoliselt lähtuma Ehitusseadustikus sätestatud põhimõtetest:

  • Hea tava järgimise põhimõte
  • Ohutuse põhimõte
  • Keskkonnasäästlikkuse põhimõte
  • Asjatundlikkuse põhimõte

Seadust lugedes ning seejuures põhimõtteid silmas pidades hakkab silma, et kultuuriväärtuste kaitse võimalused on pigem nõrgenenud. Kuna keskkonnasäästlikkus on eelkõige keskendunud loodusvaradele ning ohutus inimese tervisele, siis asendatakse nii mõnigi kulukas rekonstrueerimisprojekt uue ehitamisega.

Õnn või õnnetus? Pigem õnn, sest senine lootus, et sunniviisiliselt saab panna omanikke ebamajanduslikult käituma ei ole end õigustanud. Jättes omanikele vabamad käed, tekivad ka loomingulisemad lähenemised probleemide lahendamisele millest tõenäoliselt linnaruum võidab.

Ehitusseadustiku kohaselt on ehitiseks iga inimkäte tulemusena loodud ning maapinnaga ühendatud või sellele toetuv asi, mis oma otstarve, kasutusviisi ja eesmärgi poolest on teistest asjadest eristatav.

Eelkõige peaks see lahendama vaidlused selle üle, kas näiteks järve ääres ehituskeeluvööndis pukkide peale või „suuskadele“ tõstetud haagissuvila on hoone või liikuvsõiduk. Läbi „susserdamise“ toimivale ebaseaduslikule ehitustegevusele saab uue seaduse najal tõenäoliselt paremini piiri tõmmata.

Ka ehitamise mõiste on muutunud avaramaks. Lisaks varasemale loetelule – ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine – on lisandunud ka „muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused“.

Seega jällegi on vaja hakata vaadata tegevuse sisulist tulemit. Veidi vabama mõttearendusega võib jõuda kaugele. Näiteks, et koos § 16 sätestatud nõudega tagada ehitise kasutusea vältel selle korrashoid, on hoone mitteheaperemehelik laguneda laskmine tegelikult selle lammutamine, mis võib nõuda ehitusluba või ehitusteatist.

Kuigi esmalt tekitab „füüsikaliste omaduste muutmise“ mõiste ilmselt tõlgendamisel probleeme, siis mõne aasta jooksul on kõik paika loksunud ning normaalselt toimima hakanud.

Eelnimetatud „füüsikaliste omaduste muutmine“ tähendab, et ehitamiseks (eelkõige rekonstrueerimiseks) kvalifitseeruvad enamus kortermajades tehtavatest tegevustest. Näiteks puitakende vahetamine plastakende vastu, rõdu kinni ehitamine või soojuspumba paigaldamine vms.

Ehitada aga tuleb projekti kohaselt. Uue seaduse kohaselt võib põhimõtteliselt igaüks omale projekti koostada ning projekt tuleb teha mahus, mis võimaldab selle järgi ehitada. Kui näiteks tavaline majaomanik otsustab teha majale kuni 33% suuruse juurdeehituse, siis võib ta selle ise projekteerida ning ka valmis ehitada. Seejuures tulevad muidugi mängu ka hea tava, ohutuse ja asjatundlikkuse põhimõtted.

Juhul, kui asjatundlikkusest projekteerimisel väheks jääb, siis näeb uus seadus ette ekspertiiside ja auditite veidi laialdasemat kasutamist. Näiteks võib ehitaja või omanikujärelevalve tegija nõuda projekti ekspertiisi tegemist, kui tekib kahtlus projekteerija pädevuses.

Samuti näeb Ehitusseadustik ette laialdasemat uuringute kasutamist. Põhjendatud juhul tuleb teha ehitamisega kaasnevate mõjude (müra, saaste, valgus, liiklusvoog jms) analüüsimiseks uuring. Vajalike uuringute puudumine võib olla aluseks vaidlustustele ja tähendada seega ajalist kadu. Nõude uuringute tegemiseks võib KOV esitada nii projekteerimistingimustes kui ka hilisemas ehitusloa menetluses.

Varem meedias diskuteeritud küsimus, kas tapeedi vahetamiseks on projekti vaja või mitte, on irrelevantne. Esiteks ei käsitleta ümberehitusena ehitise olemasolevate üksikute osade vahetamist samaväärse vastu. Teiseks ei mõjuta tapeedi vahetus sisuliselt ehitise füüsikalisi omadusi. Kolmandaks võimaldab tapeedivahetust ehitustööna teostada tootja poolt antud paigaldusjuhend, mis on seega sisuliselt käsitletav projektina nõutavas mahus.

Samas tuleb silmas pidada, et näiteks mittekandvate ja –jäigastavate vaheseinte eemaldamine, on rekonstrueerimine suurendab tõenäoliselt ruumi pindala ning vajab nii projekti kui ka ehitisteatist.

Eelnevaga seoses ei tohi ära unustada, et kortermajades on ehitiste konstruktsioonilised osad (sh korterisisesed) kõigi korteriomanike kaasomandis ning seega on kaasomanike vastavasisulise kokkuleppe puudumisel vajalik ehitustööde teostamiseks kõigi teiste korteriomanike nõusolek. Korteriühistu esimehe nõusolekust siin ei piisa.

Seetõttu soovitan tulevikus ebamõistlikult koormava asjaajamise vältimiseks sõlmida kaasomanike vahelised kasutuskorra kokkulepped isegi vanemates kortermajades, kus seda seni vajalikuks pole peetud.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind langes aastaga 7 protsenti

30.05.2015

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel Pakuti aprillis Harjumaal müügiks 2900 maatükki. Maade müügipakkumise kasvas aastaga 3%. Küll langesid maade müügipakkumiste hinnad sama ajaga 7%. Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind oli aprillis 46 €/m².

Suurim Harjumaa maade müügipakkumiste hulk asub Tallinna linnas. Portaali KV.EE andmetel pakuti aprillis Tallinna linnas müügiks 544 maatükki. See on 7% aastatagusest rohkem. Tallinna maapakkumiste keskmine hind oli samal ajal 131 €/m² ehk aastatagusest 4% vähem.

Pakkumiste arvu poolest järgmine piirkond on Harku vald. Harku vallas oli 2015 aprillis 481 pakkumist, mis on eelmisest aastast 8% vähem. Portaali KV.EE andmetel kerkisid Harjumaa maade müügipakkumiste hinnad aastaga 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  04/2014 04/2015 Muutus, % 04/2014 04/2015 Muutus, %
Anija vald 18 18 0% 2 2 0%
Harjumaa 2 805 2 900 3% 49 46 -7%
Harku vald 520 481 -8% 21 24 11%
Jõelähtme vald 152 166 9% 17 16 -5%
Keila 39 35 -10% 49 44 -10%
Keila vald 139 146 5% 19 17 -10%
Kernu vald 35 38 9% 5 NA
Kiili vald 67 58 -13% 20 16 -22%
Kose vald 57 74 30% 9 11 22%
Kuusalu vald 150 86 -43% 8 9 21%
Maardu 108 93 -14% 36 32 -11%
Padise vald 36 56 56% 3 2 -12%
Paldiski 64 98 53% 14 16 14%
Raasiku vald 79 47 -41% 11 7 -36%
Rae vald 288 314 9% 59 29 -51%
Saku vald 132 224 70% 15 20 37%
Saue 17 NA 36 46 28%
Saue vald 191 166 -13% 20 52 162%
Tallinn 509 544 7% 137 131 -4%
Viimsi vald 221 226 2% 54 56 4%
 
Eesti 4 831 5 332 10% 37 34 -6%
Harjumaa 2 805 2 900 3% 49 46 -7%
Narva 28 43 54% 41 41 0%
Pärnu 96 114 19% 91 85 -7%
Tartu 135 308 128% 33 44 34%

 Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Koolitus Ehitus-ja kasutusload toimub 03/06/2015

30.05.2015

Raul Keba:Ehitus-ja kasutusloadKinnisvarakoolis toimub 03/06/2015 koolitus Ehitus-ja kasutusload. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni.

Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, lubade väljastamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka riikliku järelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Koolitus „Ehitus -ja kasutusload“ toimub kolmapäeval  03/06/2015 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Aprillis jaemüügi kasv veidi aeglustus

29.05.2015

StatistikaametJaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis aprillis jaemüügi kasv veidi aeglustus.

2015. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 424,6 miljonit eurot, seega jäi aprillis kauplustesse 323 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus. Kui märtsis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 16%, siis aprillis oli kasv 12%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes oli jaemüük 2% väiksem kui eelmise aasta aprillis. Enim suurenes aprillis jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga ligi poole võrra (48%).

Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 29%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 27%).

Aprillis aeglustus jaemüügi kasv ka toidukaupade kauplustes. Kui märtsis kasvas jaemüük neis kauplustes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis aprillis oli kasv 1%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu aeglustumisele avaldasid mõju eelmise aasta aprilli kõrge võrdlusbaas ning toidukaupade hinnalanguse pidurdumine – märtsis oli toidukaupade aastane hinnalangus 1,7%, aprillis 0,2%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 5%.

Märtsiga võrreldes suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2015. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 7,5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli aprillis 491,5 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. Müügitulu suurenes nii märtsi kui ka eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 2%.

Diagramm: Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.05.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

Puidu osakaal püsib elamuehituses endiselt kõrgel

29.05.2015

Eesti Puitmajaliit2014. aastal väljastati hoonete ehituseks 2619 ehitusluba, mis on ligi kaks korda vähem kui aasta varem. Väljastatud lubade vähenemine on toimunud kõikide hoonetüüpide võrdluses, väikseima kukkumise on teinud aga puitkonstruktsioonil ehitatud hooned.

Elamute ehituseks väljastati möödunud aastal kokku 1451 ehitusluba, millest 748 on mõeldud puithoonete ning 703 muu kandekonstruktsiooniga hoonete ehituseks. Puitmajades valmib kokku 140 000 ruutmeetrit elupinda, mis moodustab kogu Eesti elamuehituse mahtudest 28,3% ehk peaaegu kolmandiku. Kui üldine Eesti ehitussektor on selges languses, siis protsentuaalselt on puidu osakaal kõikide hoonetüüpide võrdluses tõusnud.

Koduturg on aktiivne ka praegu

Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige, Ritsu AS tegevjuht Elari Kivisoo kinnitab, et koduturg on ka neile tootjana väga oluline: “Möödunud aastal moodustas Eesti turg meie käibest ligi kolmandiku. See on meie jaoks väga positiivne näitaja”.Ka statistika näitab, et kui 2013. aastal oli puitmajade osakaal Eesti elamuehituses ruutmeetri arvestuses 24 protsenti, siis praegu see tõuseb. “Ligi kolmandik elupindadest on juba puitmajas,” täiendab Kivisoo, kelle sõnul on koduturg nende jaoks aktiivne ka 2015. aasta esimeses pooles. AS Ritsu toodab Eestisse käesoleval aastal tõenäoliselt rohkem maju kui eelmisel aastal.

Arendaja ja eraklient on teadlikud

Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil toob olulisena välja stabiilsuse kahe või enama korteriga puitelamute ehituses. “Meie jaoks on hea signaal, et selles segmendis ei ole näitajad vähenenud. Hooneid on küll vähe ja mahud väiksed, kuid netopinna arvestuses siiski kasvanud 11 tuhandelt ruutmeetrilt 16 tuhandele”. Kivili sõnul näitab see, et kohalik arendaja ja puitmajatootja teevad jätkuvalt head koostööd.

Statistikast selgub ka see, et kõige sagedamini kasutatakse puitmaterjali jätkuvalt ühele leibkonnale mõeldud elumaja ehituses. Kokku väljastati eelmisel aastal puidust üksikelamutele 705 ehitusluba suletud netopinna arvestusega 124 000 ruutmeetrit. Puidust eramud moodustavad kogu eramuehituse mahtudest seega enam kui poole, täpsemalt 53,8 protsenti. Keskmine puiteramu suurus on 171 ruutmeetrit.

Majandususaldus Eestis langes

29.05.2015

Eesti KonjunktuuriinstituutEuroopa Komisjoni poolt 28. mail avaldatud andmetel oli Euroopa Liidu majandususaldusindeks mais 106.4 ja viimase kuuga ei muutunud. Euroopa suurriikidest paranes majandususaldus Hollandis (+0.9), Prantsusmaal (+0.7) ja Saksmaal (+0.5). Majandususaldus püsib väga hea Suurbitannias (113.2).

Euroalal majandususalduse indeks oli 103.8 ja samuti viimase kuuga ei muutunud.

Eesti majandususaldusindeks* oli mais pikaajalise keskmise (=100) suhtes 95.9 punkti ja see on 0.6 punkti halvem kui aprillis. Eestis paranes natuke tööstus- ja ehitussektori kindlusunne (mis püsivad ikkagi allpool pikaajalist keskmist), kuid vähenes teenidus-, kaubandussektori ja tarbijate kindlustunne. Suurim langus oligi tarbijate kindlustunde osas.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus liikus enamasti langustrendis. Nii oli majandususaldus Leedus 102.4 (langus kuuga 2.5 punkti), Lätis 103.5 (langus kuuga 0.7 punkti),  Soomes 93.6 (langus 0.3 punkti). Rootsis paranes majandususaldus 2.2 punkti ja on üle pikaajalise keskmise.

 

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2015). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut.

Linnahalli säravaks naabriks kerkiv Explorer sai nurgakivi

29.05.2015

Capital MillTäna sai nurgakivi Baltimaade üheks modernsemaks ärihooneks kerkiv Explorer, mis ehitatakse järgides keskkonnasäästlikkuse kõrgemaid standardeid.

Linnahalli vahetusse lähedusse (Kai 1) rajatavale Explorerile taotleb arendaja Capital Mill ka maailmas kõrgelt hinnatud keskkonnasäästlikuse sertifikaati LEED.

Capital Milli tegevjuhi Igor Möldri sõnul on aasta lõpuks valmiv Explorer järgmine samm Tallinna sadamapiirkonna kujundamisel terviklikuks ja innovaatiliseks ärikeskkonnaks.

“Explorer tõestab vahetult, et meil oli tõsi taga, kui mullu valminud ärihoonet Navigator ehitama hakates ütlesime, et tahame sadamaalale anda uue, modernse ja rohelise hingmise,” lausus Mölder. “Me ei ehita üksikuid hooneid, me ehitame visiooni, tervikpilti.”

Navigatorile väljastati tänavu veebruaris keskkonnasõbralikkuse sertifikaat LEED Gold, mis tegi sellest ametlikult Baltimaade kõige rohelisema omasuguste seas. Vähemalt sama kõrged sihid on seatud ka Explorerile, mis tähendab, et rohelist mõtteviisi järgitakse juba ehitustegevuse käigus.

Capital Mill OÜ uusarenduste juhi Marko Uueda sõnul käiakse LEED-nõuetele vastavust kontrollimas juba ehitusjärgus, et tagada parim lõpptulemus. “Tulevane üürnik võib olla kindel, et saab käsutusse väga kõrgete standardite järgi ehitatud pinnad, mille ruutmeetri hind on võrreldes teiste kesklinnapindadega küll üks-kaks eurot kõrgem, ent kommunaalkulud kuni kolm eurot väiksemad,” märkis Uueda.

Lisaks ehituslikule kõrgpilotaažile juurutab Explorer rohelist mõtteviisi üldisemalt. Näiteks ehitatakse keldrisse jalgrattaparkla, üldkasutatavad pesuruumid ja elektriauto laadimispunkt. Maja fuajeest saavad töötajad kohtumiste tarbeks laenutada jalgrattaid.

Kokku saab hoones olema 4500 rm büroopinda sealhulgas esimesel korrusel 270 rm toitlustuspinda ja 270 rm kaubanduspinda. Exploreri ülemisel korrusel on kahes otsas rõdud ning fassaadidel erisuunalised päikese ja kuumuse eest kaitsvad päikesesirmid. Sirmidesse paigutatakse LED-ribad, mis annavad võimaluse hoonele sõna otseses mõttes värvi lisada. Paiknemine sadamaalal tähendab suurepärast ligipääsetavust Soomest tulevatele inimestele ning lisaks on tegemist ummikuvaba kesklinnapiirkonnaga.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Capital Mill: Explorer

I kvartalis ehitusmahud vähenesid

29.05.2015

StatistikaametEesti ehitusettevõtted ehitasid 2015. aastal I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 3% vähem, teatab Statistikaamet.

I kvartalis ehitati omal jõul 365 miljoni euro eest, sellest hooneid 261 miljoni ja rajatisi 104 miljoni euro eest. 2014. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 2% ning rajatiste ehitamine vähenes 15%.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Seevastu hoonete ehitusmahud kasvasid viiendat aastat järjest. Võrdluses eelmise aasta sama ajaga suurenesid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht jäi 2014. aasta I kvartaliga võrreldes samaks mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 10%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2015. aasta I kvartalis kasutusse 973 uut eluruumi, s.o 189 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsete elamispindadele püsib. 2015. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 841 eluruumi ehitamiseks, mida on viiendiku võrra rohkem kui mullu I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 179 mitteelamut kasuliku pinnaga 167 500 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, põllumajandus- ja tööstuspinda. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Diagramm: Ehitusmahuindeks, I kvartal 2003 – I kvartal 2015

Koduomanikud soovivad näha jäätmeveo turul konkurentsi

29.05.2015

Eesti Omanike KeskliitOmanike Keskliidu infopäeval osalenud ametnikud, poliitikud, jäätmevedajad ja koduomanike esindajad leidsid, et tänasel jäätmeveosüsteemil on mitmeid puudusi ning suund tuleb võtta jäätmeturu avanemisele.

Enamus koduomanikke pole rahul tänase jäätmeveo korraldusega, kus tarbijal puudub võimalus ise teenusepakkujat valida ning tingimused määrab kohalik omavalitsus. Lisaks pärsib praegune süsteem jäätmete liigiti kogumist.

Infopäeval esinenud Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroosi sõnul on jäätmesektor üks enim reguleeritud sektoreid Eestis. “Arvesse tuleb võtta keskkonnakaalutlusi, mis piiranguid teatud määral õigustavad, kuid siiski tuleb küsida, kas vaba turg võiks ka jäätmemajanduses toimida,“ sõnas Põldroos. Tema sõnul on Konkurentsiamet kokku puutunud erinevate olukordadega, kus omavalitsused on teinud valikuid, mis ei ole Konkurentsiameti hinnangul põhjendatud.

Tänu korraldatud jäätmeveole väheneb küll tõenäosus, et inimene veab oma prügi metsa, kuid tänane korraldatud jäätmevedu ei ole kindlasti ainuke vahend kuidas panna inimesi jäätmeveoga liituma.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et uus koalitsioonileping seab sihiks, et prügilatesse olmejäätmeid ei ladestataks. „Viime jäätmete ringluse ELi nõutud tasemeni, sorteeritud ja liigiti kogutud jäätmete äraandmine peab olema oluliselt odavam võrreldes sorteerimata jäätmetega,“ rääkis Vakra. Tema sõnul pikem diskussioonikoht on aga kas jäätmete taaskasutamine ja lõppkäitlemine peab toimuma avatud konkurentsi tingimustes. „Jäätmekäitlus on ühiskonnas teravdatud tähelepanu all. Praegu suuname ringlusesse 27% jäätmetest, kuid 2020. aastaks peame jõudma 50%-ni“, lisas Vakra.

Ragn-Sellsi juhatuse liige Rain Vääna sõnul on praeguse süsteemi suurem kitsaskoht hoopis jäätmete liigiti kogumine, mis on täna pärsitud. „Kui jäätmed on sorteeritud, siis need on ressurss, kui on sorteerimata, siis need on probleem. Täna puudub tarbijal huvi jäätmeid liigiti koguda. Odavam on võtta võimalikult suur konteiner ning jäätmed kokku valada,“ sõnas Vääna. „Riik ja erasektor on siin ühel meelel – tuleb rohkem sorteerida, sest taaskasutus on tulevik, kuhu peame jõudma,“ lisas ta.

Eesti Omanike Keskliit viis maikuus koduomanike jäätmete kogumist ja vedu puudutava uuringu, millele vastas ligi 5800 koduomanikku. Uuringust ilmnes, et 75% vastanutest ei rahulda tänane jäätmekorraldus, kus jäätmevedaja valib kohalik omavalitsus ning koduomanikud sooviksid jäätmevedaja valikul kaasa rääkida. Vastanutele valmistavad muret nii tarbijatele pealesurutavad jäigad tüüptingimused kui ka valikuprotsessi läbipaistmatus.

Eesti Omanike Keskliit on 1994. aastal asutatud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu järglane, kellega on liitunud ca 64 500 korteri- ja eramaja omanikku.

Nõuanded koduostjale: kui pika aja jooksul võiks uue kodu leida?

29.05.2015

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu otsimisele kuluv aeg sõltub koduotsija soovidest. Kui koduotsija soovid on väga spetsiifilised, siis kulub sobiva pakkumise leidmisele rohkem aega.

Kui koduotsija tunneb, et otsingutele kulub liiga palju aega, on tarvis üle vaadata otsingu kriteeriumid. Äkki on ostja liiga nõudlik? Äkki tuleb leppida esialgu soovitust madalama kvaliteedi, väiksema pinna või kehvema asukohaga? Või tuleb aktsepteerida, et soovidele vastava objekti eest tuleb maksta kõrgemat hinda kui algul plaanitud?

Kui otsingukriteeriumidele vastavat pakkumist kuidagi ei leia, on lihtne anda soovitus suurendada koduostu eelarvet. Praktikas on eelarve suurendamine sageli pisut keerulisem. Kui ikkagi soovitud hinnatasemel midagi leida ei ole, tuleb ehk koduotsijal liikuda alguses plaanitust odavama kinnisvara suunas.

Keskmine koduotsija võiks ikkagi iga kuu leida vähemalt paar-kolm ostuobjekti kandidaati, mis väärivad ülevaatamist. Vähemalt kahe-kolme-nelja kuuga võiks nendest pakkumistest välja sõeluda sellise, mis väärib ostmist.

Kui koduostja ei ole valmis oma kriteeriume lõdvemaks laskma ja ajanappust ka otseselt ei ole, võib jätkata proovimist ja otsingukriteeriume mitte muuta.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Konjunktuuriinstituut: Varimajandus Eestis on langustrendis

28.05.2015

Eesti KonjunktuuriinstituutEesti Konjunktuuriinstituudil valmis varimajanduse uuring, mis käsitleb illegaalset alkoholi ja tubakatoodete turgu ning ümbrikupalkade temaatikat. Uuring põhineb 2014. aasta lõpus täiskasvanud elanike hulgas läbi viidud küsitluste tulemustel ja statistika analüüsil.

„Varimajanduse mõju ja osakaal Eesti majanduses on stabiilselt vähenemas, üha suurem hulk ettevõtjaid ja töötajaid peab oluliseks ametlike lepingute alusel töötamist ja maksude ausat tasumist,“ sõnas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul on ümbrikupalkade vähendamiseks teinud suure töö ära ettevõtjad ise, kes on tulnud kaasa töötamise registreerimise muudatusega. „Eelmise aasta tuludeklaratsioonide järgi tekkis ametlik sissetulek esmakordselt üle 20 000 isikul. Samal ajal on püsivalt suur probleem osalise ümbrikupalga maksmine. Selle lahendamisel on oluline roll ka ettevõtjatel, et tulla vastu töötajate kasvavale ootusele saada ametlikku sissetulekut,“ rääkis Kuuse.

Salaalkoholi uuringu põhjal selgus, et alkohoolseid jooke tarbis 2014. aastal üldse 79% vastajatest ja neist 3% oli aasta jooksul ostnud ka salaalkoholi. Eelnenud aastaga võrreldes on illegaalse alkoholi tarbijate osakaal vähenenud 1%-punkti võrra. Salaalkoholi osteti peamiselt odavama hinna tõttu – madala hinnaklassi viinaga võrreldes oli salaviin 30% odavam. Illegaalse alkoholi kaubandus on muutunud varjatumaks ja müük on aina enam avalikest kohtadest liikunud privaatsemasse keskkonda -nii oli 2014. aastal 73% tarbijatest ostnud salaalkoholi müüja juurest kodust. Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste alusel tarbiti 2014. aastal ühtekokku 1,4 miljonit liitrit salaalkoholi, mis moodustas Eesti elanike tarbitud viinast 17-21%. Illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 11,8 miljonit eurot.

Ka illegaalsete sigarettide tarbimine on vähenenud. Salasigarette oli 2014. aastal ostnud teadlikult 19% suitsetajatest, aasta varem oli neid 21%. Peale ostjate vähenemise tarbiti salasigarette ka harvemini – neid pidevalt ostnud suitsetajate osakaal langes 5%-lt 3%-le. Kõige enam oli salasigarettide ostjaid Kirde-Eestis, kus neid oli teadlikult ostnud 56% suitsetajatest. Illegaalsete sigarettide ostjaid oli enam ka mitte-eestlaste, 18-29 aastaste ja madalama sissetulekuga elanike hulgas. Salasigarettidega kaubitsetakse kõige sagedamini tänaval, kust neid oli hankinud ligi pool illegaalsete sigarettide ostjatest. Peamiselt on salasigaretid pärit Venemaalt, aga ka Valgevenest. EKI arvutuste kohaselt realiseeriti 2014. aastal Eestis 430 miljonit salasigaretti, mis moodustas 19-22% kogu sigarettide siseturumahust (st. turistide ostusid arvesse võtmata). Riigil jäi illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 58,5 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu.

Ümbrikupalka saanud töötajate osakaal 2014. aastal langes, moodustades 7% kõigist palka saanud inimestest (2013. aastal 11%). Illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest 33% (2013. aastal 39%). Kõige rohkem on mustalt töötamine levinud ehitusvaldkonnas, kust oli töötasu saanud 31% kõigist ümbrikupalga saajatest. Tööl käivatest elanikest 71% ei pooldanud ümbrikupalkade maksmist, samas 7% oli mustalt töötamise poolt. Ümbrikupalga saajatest pooldas illegaalset töötasu aga 30%. Kuigi ümbrikupalkade maksmine on vähenenud märkimisväärselt, jäi riigil selle tulemusel 2014. aastal laekumata maksude näol saamata 93 miljonit eurot.

Tallinn Commercial Real Estate Market: May 2015

28.05.2015

ColliersColliersi turuülevaade: Tallinn Commercial Real Estate Market: May 2015

Kopli poolsaare kasutuskõlbmatud hooned lähevad lammutamisele

28.05.2015

KredexTallinna Linnavaraamet korraldab Kopli poolsaarel asuva kasutuskõlbmatuks muutunud Vasara tn 9 elamu lammutamise.

„Käesoleva aasta jooksul on kavas lammutada ka kasutuskõlbmatud Vasara tn 12, 13 ja 14 elamud. Ühtlasi on plaanis aasta lõpuks lammutada amortiseerunud Punane tn 17 koolimaja ning Haaviku tee katlamaja,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Õismäe tee 130 koolimaja on praeguseks juba lammutatud ja kinnistu lammutusjärgselt heakorrastatud.“

Vasara tn 9 elamu lammutustööd teostab Purustaja OÜ. Kuni kolm kuud kestvatele lammutustöödele kulub täna sõlmitud lepingu kohaselt kokku 13 920 eurot. Tallinna Linnavaraamet korraldas lammutustööde ja lammutustööde omanikujärelevalve teostaja leidmiseks riigihanked. Lammutustööde omanikujärelevalvet teostab Strucoprojekt OÜ, omanikujärelevalve lepingu maksumus on 444 eurot.

Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 2015 korralduse kohaselt kuuluvad Vasara tn 9, Vasara tn 12, Vasara tn 13 ja Vasara tn 14 ehitised lammutamisele.

Tallinna Linnavaraamet esitas sihtasutusele KredEx lammutustoetuste taotlused. SA KredEx otsustas toetada kasutusest välja langenud Vasara tn 9 elamu lammutamist 9 608 euro ulatuses.

Vasara tn 12, 13 ja 14 elamute lammutamist toetab SA KredEx kokku 30 885 euro ulatuses.

Pro Kapital: Võlakirjade märkimise tulemused

28.05.2015

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 20.04.2015 börsiteatega, et Pro Kapitali juhatus otsustas alustada tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) märkimiseks pakkumise protsessiga.

Juhatus on otsustanud esimesel märkimisperioodil märgitud Võlakirjade jaotuse järgnevalt:

  1. Pro Kapital emiteerib 70 Võlakirja väljalaskehinnas EUR 7 000 000;
  2. Iga Võlakirja nimiväärtus on EUR 100 000;
  3. Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi 8% kalendriaastas;
  4. Esimesel märkimisperioodil jaotatud Võlakirjade emiteerimise planeeritud kuupäevaks on 01.06.2015;
  5. Võlakirjade lunastamistähtpäev on 31.05.2020.
  6. Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
    • kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala RE” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA; In Vitam UAB; PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
    • kolm pangakontot, mis on avatud seoses Võlakirjade emiteerimise kavatsusega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto deposiitkonto);
  7. Võlakirjad registreeritakse Euroclear Sweden AB juures;
  8. Pro Kapital kavatseb taotleda Võlakirjade kauplemisele võtmist Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Pro Kapital tegevjuht Paolo Michelozzi kommentaar Võlakirjade esimese märkimise osas: “Meil on hea meel, et saime investoritelt positiivset tagasisidet ja nõudlust ning oleme rahul esimesel märkimisel jaotatud võlakirjade summaga. Meil oli paljude investoritega kontakte ning valmistame ette võlakirjade pakkumiste järgmisi etappe”.

1 2 3 … 1,122 1,123 1,124 … 1,578 1,579 1,580