Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistics: Growth in the aggregate total of wages outpacing loan balances

27.10.2015 Tõnu Toompark

Balances on loan private individuals’ loans in Estonia have begun to grow at accelerating rates. According to the Bank of Estonia, last August the balance on private individuals’ loans stood at 7.23 billion euros, up 3.5% year on year. Growth in loan balances is being driven by the growing turnover of loans. In the past six months, growth in the annual turnover of loans has been in the quite high range of 13 to 21 per cent.

The situation of rapid growth in loan balances is increasing indebtedness. This, in turn, is creating risk that banks will apply brakes on the issuing of home loans. That, similarly, will slow the rate of transactions completed on the real estate market and cause prices, which have remained stable, to fall.

The rise in balances on private individuals’ loans and on home loans is outpacing growth in the economy, which is raising relative indebtedness. However, rise loan balances is outpaced by mean growth in wages. In addition, loan balances are rising at a slower pace than aggregate payroll, which is the amount of money out which consumers are servicing their loans. Accordingly, for the time being, there is no reason for concern over the accelerating rise in loan balances.

A separate issue is sustainability in the rise of incomes. If growth in wages slows down but loan balances continue to increase at the current rate, indebtedness will begin to rise and may turn into a challenging problem in the event of setbacks for the economy, leaving its mark on the real estate market.

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2015/10/statistics-growth-in-the-aggregate-total-of-wages-outpacing-loan-balances/

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistika: Palgatõus kergitab kinnisvara ostujõudu

27.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna korteriomandi keskmine tehinguhind 2015 III kvartalis oli maa-ameti andmetel 1543 €/m². See on aastatagusest ajast 5,7% kõrgemal. Tegemist on viimase kolme aasta ühe madalaima hinnatõusu näitajaga.

Siiski tuleb tõdeda, et viimase 4-5 kvartali jooksul on Tallinna elamispindade hinnad küll kerkinud, kuid nende väärtused on püsinud praktiliselt paigal. Kinnisvara väärtuse paigal püsimune tähendab, et võrreldes aastataguse ajaga ei tule täna korteritehingu eest tasuda oluliselt kõrgemat või madalamat hinda.

Kinnisvara väärtuse paigal püsimine tähendab, et Tallinna 4,3 protsendiline keskmise palga tõus on määr, mille võrra on kasvanud Tallinna elanike võimekus eluaset soetada. Omaette küsimus on palgakasvu ehk ostujõu suurenemise jätkusuutlikkus.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

TTÜ tugevdab koostööd Ülemiste City’ga

26.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ja Tallinna Teaduspargi nõukogu liige Andres Keevallik kohtusid Ülemiste City juhtide Ülo Pärnitsa, Margus Nõlvaku ja Gert Jostoviga, et kokku leppida kahe linnaku tegevuse tugevam integreerimine ja koostöökava TTÜga.

Jaak Aaviksoo sõnul leppisid osapooled kokku, et Tallinna Tehnikaülikooli ümber koondatakse kaks ettevõtluslinnakut – Tallinna Teaduspark kui teadusel põhinev innovatsioonikeskus ja Ülemiste City kui teadmistel põhinev majanduskompleks. “Eesmärk on luua ühtne, rahvusvaheliselt nähtav kasvukeskkond, mille tuumaks on tehnikaülikool.

Koostöö aitab leevendada Eestis üha suurenevat kvalifitseeritud tööjõu probleemi, pakub üliõpilastele paremaid praktiseerimis- ja arenguvõimalusi ning muudab Tallinna välisettevõtete jaoks atraktiivsemaks,“ märkis Aaviksoo. Ta lisas, et kahes linnakus tegutseb täna kokku ligi 500 ettevõtet, mille koostöö TTÜga on tugev võit nii koolile tudengite praktikabaasiks kui linnakutes tegutsevatele ettevõtetele tulevaste ekspertide koolitamiseks.

Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa sõnul loob kokkulepe soodsamad tingimused suurte rahvusvaheliste ettevõtete filiaalide tulekuks Eestisse ning suurendab sellega tublisti Eesti sotsiaalset ressurssi. “Välisfirmad hindavad kõrgelt Eesti maksusüsteemi, ärikeskkonna lihtsust, ausat ja läbipaistvat asjaajamist, aga nende suurimaks probleemiks on endiselt siin tegutsemiseks vajamineva kohaliku kvalifitseeritud tööjõu puudus,” selgitas Pärnits. “Et reaalselt jõuda maailma viie globaalse IT-linna hulka, tuleb meil kontsentreerida oma olemasolevad napid jõud ühise programmi alla,” lisas ta.

Koostöö raames on kavas kasutada jõudsalt kasvava Ülemiste City kogemust ka Tallinna Teaduspargi arendamisel, et seniselt edukamalt juurutada sealgi ühtse linnaku ideoloogiat.

Вывести наймодателей из подполья

26.10.2015 Mariliis Pinn

Со вступлением в начале будущего года в силу поправок к закону о подоходном налоге с дохода от сдачи жилья внаём можно будет списывать связанные с этим расходы, однако поправки могут и не стать достаточной причиной того, что все наймодатели станут декларировать свои доходы.

C начала следующего года все лица, сдающие жилые помещения внаём, смогут сэкономить 20% дохода – именно с этой ставки будет предоставляться освобождение от налога.
Ведущий специалист отдела обслуживания Налогово-таможенного департамента Ханнес Удде пояснил, что поправки к закону о подоходном налоге вступят в силу с 1 января 2016 года, и декларировать доходы от сдачи жилья, а также связанные с этим расходы надо будет к 31 марта 2017 года.

Во имя прозрачности

«Списать можно будет расходы, связанные со сдачей жилья, например, затраты на текущий ремонт сдаваемой квартиры. При этом затраты не надо документально подтверждать», – сказал Удде.

Побочные расходы и обременённости не входят в состав доходов от аренды, независимо от того, несут ли их за получателя дохода от аренды или получателю дохода от аренды они возмещаются. «Например, если счёт за коммунальные расходы оплачивает съёмщик или если съёмщик ежемесячно платит арендодателю отдельно за коммунальные услуги, эти платежи не рассматриваются как доход наймодателя. Но собственник должен уплачивать подоходный налог с оплаченных съёмщиком расходов на реновацию жилья, платежей по кредиту или страховых платежей», – пояснил Удде.

20-процентное списание с доходов от сдачи жилья для покрытия расходов, связанных со сдачей жилья, осуществляется в налоговой декларации без документального подтверждения. Верхней границы списания в абсолютной сумме нет, и списываемая сумма не учитывается в общей сумме списания, верхний предел которой составляет 1200 евро. «Цель состоит прежде всего в том, чтобы рынок сдачи жилья стал более прозрачным и чтобы уменьшить количество связанных с договорами найма споров», – сказал Удде.

Изменение системы налогообложения дохода от сдачи жилья уменьшает сумму, подлежащую обложению подоходным налогом, но одновременно призвано побудить людей декларировать эти доходы. «Декларация о доходах требует от физического лица подтверждение получения или неполучения дохода от сдачи жилья внаём, что должно заставить людей вести себя законопослушно», – добавил Удде.

Ожидаемый эффект от этой меры на поступление подоходного налога физического лица в 2017 году – 6,9 млн. евро, в 2018 году – 7,3 млн. евро и в 2019 году – 7,8 млн. евро.

Как вчерашняя погода

Комментируя поправки, аналитик недвижимости Тыну Тоомпарк сказал, что они окажут на рынок сдачи жилья внаём не больше влияния, чем вчерашняя погода. С ним согласны многие собственники квартир, сдающие жильё. Понятно, что те, кто в качестве частного лица сдаёт квартиру и не платит налоги, не горят желанием публично высказывать свою точку зрения. Но в частных беседах они говорят, что 20-процентное освобождение от налога не заставит их декларировать доход. Многие учредили для сдачи жилья предприятия, чтобы их налоговое поведение было бы законным.

По словам Тоомпарка, главная проблема рынка сдачи жилья внаём – в его так сказать подпольном существовании, и поправок к закону недостаточно, чтобы мотивировать сдающих жильё «по-чёрному» декларировать доходы. «Это обычно сдача по воле случая», – отметил он и пояснил, что многие квартиры оказываются на чёрном рынке, когда кто-то из старших родственников покидает сей мир, и наследники сдают оставшуюся квартиру. Или когда люди съезжаются, но не хотят продавать опустевшую квартиру, держа её «про запас».

Кроме того, если в Таллинне освобождение от налога ещё могло бы покрыть расходы, то, например, в Пайде цены найма заметно ниже, а ремонтные затраты такие же, как в Таллинне.

«Сдача одной квартиры могла бы вообще не облагаться налогом. Государство могло бы смягчиться и отказаться от того, чтобы подбирать каждый евро», – считает Тоомпарк. Он отметил, что законодательные поправки должны были бы способствовать оживлению рынка найма и увеличению доступности жилья. На рынок следует привлечь и тех владельцев, которые до сих пор из-за налогов не сдавали пустующую жилплощадь. Те же, у кого больше квартир, превратили это, по словам Тоомпарка, в бизнес и действуют через фирмы.

Марилийз Пинн

http://dv.ee/novosti/2015/10/23/vyvesti-najmodatelej-iz-podpolja

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Merko: Skanstes Parks korteriarendusprojekti käivitamine

26.10.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks on käivitanud Riias Skanstese piirkonnas Skanstes Parks korteriarendusprojekti, mis hõlmab kolme kortermaja ligikaudu 140 korteriga. Ettevõte alustab esimese 52 korteriga hoone ehitust aadressil Grostonas 12. SIA Merks on Skanstese piirkonda rajanud varem Skanstes Virsotnes ja Skanstes houses elamukompleksid, multifunktsionaalse halli Arēna Rīga ning kaks büroohoonet.

Grostonas 12 (www.skanstesparks.lv) majas on kokku 52 2-5-toalist korterit suurusega vahemikus 50-140 ruutmeetrit. Korteritel on avar rõdu, esimese korruse korteritel terrass ning ülemise korruse omadel katuseterrass. Energiasäästliku maja igas korteris on soojustagastusega ventilatsioon, mis varustab korterit värske õhuga ning tagab kõikides tubades ühtlase õhujaotuse. Panipaigad asuvad hoone esimesel ning maa-alusel korrusel koos parkimiskohtadega. Turvalisuse tagavad eraldi sissepääsud, videokaameraga fonolukk ning turvakaamerad hoone katusel. Korterite ruutmeetri hind algab 2200 eurost.

Grostonas 12 kortermaja valmimine on plaanitud 2017. aasta algusesse. Kortermaja brutopind on ca 8500 m².

SIA Merks (www.merks.lv ) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning kuulub Läti juhtivate elukondliku kinnisvara arendajate sekka.

Nõuanded pärimise teemadel: “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

26.10.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-9655-0-2
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Vee-, kütte- ja kanalisatsiooni- ning ventilatsioonilahendus on ülioluline teha kvaliteetselt

26.10.2015 Eno Pappel

Me tarbime oma kodudes igapäevaselt puhast kraanivett ja naudime sooja tuba. Me hindame toimivat õhuvahetust ning töökorras kanalisatsiooni. Vaatame veidi lähemalt, mida peaks teadma iga tellija, et kõik need mugavused oma majas tõrgeteta pikaajaliselt toimiksid.

Tänapäeval ei kujuta me ette enam ühtegi maja ilma KVVK (kütte, ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni) lahendusteta. Kommunikatsioonid ja tehnosüsteemid on maja vereringe, millest sõltub nii maja kui ka selle elanike tervis. Miks on nende KVVK lahenduste valik ülioluline ja miks tasub põhjalikult oma valikut kaaluda?

Olen sageli rõhutanud, et maja põhikonstruktsioonid peavad olema korralikult ja õigesti ehitatud, siis on hiljem maja kasutamisel probleeme vähem ning maja kasutusiga pikem. Suheldes KVVK lahenduste pakkujatega ning ehitajatega, rõhutavad nad, et õige KVVK lahenduse valik on vähemalt sama tähtis ja oluline kui hoone põhikonstruktsioonide kavandamine ning ehitamine. Sellele arvamusega saab ainult nõustuda.

Miks?

Põhjus tegelikult lihtne. Iga majasisene veetrass, põrandakütte-, kanalisatsiooni- või ventilatsioonitorustik ehitatakse põhiosas seina- või põrandakonstruktsiooni sisse või kaetakse see muude kattekihtidega. Sisuliselt me ju eeldame, et me ei pea majasiseste kommunikatsioonide ja torustikega väga pikka aega midagi ette võtma peale regulaarsete hooldustööde. See eeldus juba iseenesest tähtsustab kõigi majasiseste tehniliste lahenduste valikut ning on seetõttu üks olulisemaid valikuid iga maja juures, mille tellija peab tegema.

Klassikaliselt hinnatakse maja elueaks minimaalset 50 aastat, koos põhjalike kapitaalremontidega 100 aastat ja rohkem (maja eluiga saab alati pikendada kui õigel ajal õigete meetmete ja remondiga sekkuda, kuid küsimus rohkem selle tasuvuses). Kas sinu majale valitud tarbevee torustik või põrandakütte torustik peab 50 aastat vastu? Kas tarbevee torustik on korrosioonikindel, kas kõik liitekohad peavad pikaajaliselt purunemata vastu, kas kogu torustikusüsteem on hügieeniline ning mõistliku hooldusvajadusega?

Kuna pea kõik tehnilised süsteemid ja torustikud ehitatakse majades konstruktsioonisiseselt siis puudub meil sisuliselt hiljem lihtne ja odav võimalus oma valikut muuta. Me saame küll põhimõtteliselt torustikku vahetada, kuid see tähendaks paljudel juhtudel laiaulatuslikku olemasolevate konstruktsioonide lõhkumis- ja lammutusvajadust ning see teeb tööd ebamõistlikult kalliks.

Kavandades näiteks maja elueaks 100 aastat, on tänapäevaste materjalide puhul, mõistlik plaanida selle aja jooksul maksimaalselt 1 – 2 suuremat kapitaalremonti (esimene kord u. 30-40.a. järel ja teine kord u. 60-70 a. järel), mille käigus vajadusel vahetatakse välja ka majasisesed torustikud või muud majasisesed kommunikatsioonid. Kui torustike väljavahetamiste vajadus on sagedasem siis ilmselgelt on tehtud vale materjali või tehnoloogia valik või on olnud halb tööde kvaliteet, mistõttu on maja omanik sunnitud tegema suuremahulisi kulusid torustike väljavahetamiseks juba palju varem.

Mida peaks tellija tegema?

Kuidas tagada, et valitud torustik või lahendus oleks pikaajaliselt toimiv ja töökorras? Tavaliselt koosneb kvaliteet kahest peamisest komponendist, valitud tootest või lahendusest ning projekteerijast / ehitajast. Mõlemad on võrdselt olulised, sest pole kasu suurepärast tootest, kui näiteks liited tehakse valesti ning mõne aja tekivad lekked ja veeavariid. Samuti ei ole hästi projekteeritud ja ehitatud lahendusest abi, kui valitud materjali või tootega tekib kvaliteediprobleeme ning süsteemid ei toimi või vajavad mõne aja pärast parandustöid.

Tänapäeval võiks tellija hinnata rohkem tehniliste eritööde projektide osatähtsust ja tellida ka KVVK tööde osas korrektsed ja läbimõeldud projektid. Praktikas tellib eratellija selliseid eritööde projekte harva ning tellija keskendub peamiselt vaid joonistele kraanide ja kanalisatsiooni äravoolu asukohtade märkimisele, mitte torustiku tehnilise lahenduse valimisele. Tellija usaldab ehitajat väljapakutud lahenduse osas, kuid ehitaja vaadates hinda pakub töö saamise huvides odavama või pikaajaliselt mittetoimiva lahenduse.

Peamine peaks olema see, et valitud materjalid on pikaealised ning ohutud ja väga oluline on tellida tööd vastavate oskustega firmadelt, mille töötajad on läbinud vastavad tehnilised koolitused ning teavad mida ja kuidas peab antud lahendustega töid tegema.

KVVK tööd ei ole katsetamise koht, need tööd tuleks teha õigesti kohe esimesel korral.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Nordecon alustab kortermaja ehitust Stockholmi äärelinnas

26.10.2015 Tõnu Toompark

Nordeconi kontserni kuuluv ettevõte SWENCN AB ja Rootsi päritolu kinnisvaragruppi Innovation Properties AB kuuluv Bostadsrättsföreningen Styrmannen 49 sõlmisid lepingu viiekorruselise kortermaja ehitamiseks Stockholmis. Tööde maksumuseks on ligikaudu 8,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

„Pärast intensiivset ettevalmistusperioodi on esimese lepingu sõlmimine Rootsis loomulikult rõõmustav uudis. Samas on selge, et uuele turule sisenedes ootab ees rida väljakutseid ning tõeline eesmärk on tagada ettevõtte jätkusuutlik areng Rootsis aastateks,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Usun, et tegemist on hea algusega ning selle nimel nähtud vaev tasub end igati ära.“

SweNCN OÜ on tänavu aasta alguses asutatud ettevõte, millest 60% kuulub Nordeconile ja 40% Sven Lennart Alpstålile kuuluvale Luksusjaht ASile. SweNCN hakkab osutama elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis läbi Rootsis asutatud tütarettevõtte SWENCN AB.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligemale 700 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Elu korteriühistus: Korteriühistu poolt esitatav arve

26.10.2015 Kätri Sarapuu

Sooviks teie hinnangut, kas korteriühistu liikmel on alust nõuda, et korteriühistu poolt väljastataval arvel oleks nii tema kui teise kaasomaniku nimi. Teisel näitel omaniku nime asemel üürniku nimi.

Küsimus: Kas sellisel juhul võib tekkida teoreetiline olukord, kus omanik ütleb tulevikus, et temale pole korrektseid arveid esitatud ja võib keelduda näiteks võlgnevuselt arvestatud viiviste tasumisest.

Vastus: Korteriühistuseaduse § 5 lg 5 sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriühistu põhikirjas märgitakse liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule, sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

Põhikirjas reeglina sätestataksegi, et ühistu liige on kohustatud tasuma üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Samuti sätestatakse alused, mis arvestuse aluseks võetakse.

Seega korteriühistu väljastab arved korteriühistu liikmele, kes omakorda ise jaotab oma kulud ja arvestab, kes palju maksab. Praktikas esineb ka juhtumeid, kus arvele märgitakse mõlema kaasomaniku nimed. Seega on võimalik nõuda, et väljastataval arvel oleks mõlema kaasomaniku nimi. Otseselt keelatud ei ole üürniku nime lisamine arvele, kuid arve põhiadressaat on siiski korteriühistu liige ehk siis korteri(kaas)omanik. Korteriomanik peab olema arvete esitamisest ja tasumise kohustusest teadlik.

Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega juhul, kui arvet nõuetekohaselt ei tasuta, tekib korteriühistul nõue korteriomaniku vastu ning korteriühistu võib nõuda korteriomanikult ka seadusega ettenähtud viivist. Arve mittekättesaamine ei vabasta arve ega viiviste tasumise kohustustest.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ajaloorubriik: Herbert Johanson – arhitekt, kes kinkinud Tallinnale imekaunid hooned

26.10.2015 Jaak Juske

Arhitekt Herbert Voldemar Johanson on mees, kes Eesti esimese iseseisvusperioodi jooksul projekteeris Tallinna mitmeid tänaseni linnapilti kaunistavat hoonet.

Herbert Johanson sündis 10. september 1884 Haljalas. Ta õppis Tallinna Poeglaste Reaalkoolis, mille lõpetamise järel suundus 1904. aastal Riia polütehnilisse instituuti. Seal oli juba ees tema koolivend ning hilisemate aastate parim sõber ja kolleeg Eugen Habermann. Johansoni haridus ei piirdunud Riiaga, vahepealseil aastail (1906–1908) õppis ta Darmstadti Tehnikaülikoolis.

Instituudi cum laude lõpetamise järel 1910. aastal jäi Herbert Johanson terveks kümnendiks Lätisse. Lätis töötas Johanson juhtivate baltisaksa arhitektide juures. Herbert Johanson kuulus ainsa eestlasena Riia Arhitektide Ühingusse ja ühingu aastaraamatuis, kus esitati vaid tugevamaid töid, ei jäetud teda nimetu abilise rolli, vaid toodi projektide juures ära kui Mitarbeiter (saksa keeles ‘kaastööline’).

Herbert Johansoni Tallinna asumise järel 1920. aastal sai esimeseks suuremaks tööks koos Eugen Habermanniga projekteeritud Riigikogu hoone Toompeal. Riigikogu hoone kavandamise järel jätkus kahe tipparhitekti viljakas koostöö veel neli aastat.

1924. aastal kutsuti Herbert Johanson tööle Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna projektbüroo juhataja kohale, kus ta 20 aasta jooksul kavandas suurema osa linna ehitatud tähtsamatest hoonetest. Alles 1930. aastate teisel poolel tuli talle noori abilisi, kellest soosituks sai K. Annan.

Ametikoha tõttu sõltus Johansonist eelkõige linna sotsiaalehitiste tase. Oluliste töödena tuleks siinkohal mainida õpetajate elamut Raua tänav 4 (koos E. Habermanniga, 1923–1924), Tallinna keskhaigla töötajate elamugruppi Herne tänaval (1924–26), linnateenijate elamugruppi Mulla tänaval ja Ristiku tänava nurgal (1925–27), tööliste elamugruppi Maisi tänav 6 (1929) jt. Sotsiaalehituste alla mahuvad ka kooperatiivid, millist õnnestunumaks peetakse riikliku kaitse alla kuulunud “Oma Kolde” elamugruppi Kolde tänavas (koos E. Habermanniga, 1922–25). Suuremates hoonetest on kunstiküpsem endine Pelgulinna algkool (Ristiku tänav 69, 1927–1929). Lisaks on Johanson projekteerinud veel rea kortermaju peamiselt Pelgulinna ja Veerenni asumis.

1920. aastate lõpuks jõudis kümnendi jooksul Euroopas läbi löönud uus optimistlik funktsionalism moevooluna Eestisse. Herbert Johansoni väikeelamut Toompuiestee 6 on peetud esimeseks funktsionalistlikuks hooneks Eestis. 1930. aastate alguses tegid peaaegu kõik Eesti arhitektid läbi lühiajalise “valgete villade perioodi”. Võrreldes meie tugevaima Pärnu koolkonna kuurortlinnalikult vallatu vormiga villadega on Johansoni väikeelamud (Kotzebue tänav 28, Vabriku tänav 14 jt) kompaktsemad ja ratsionaalsemad.

Funktsionalistlikke suuri ühiskondlikke hooneid ei jõutud kuigi palju ehitada. Ometi on klassikaks muutunud sellest rühmast kaks Johansoni koolimaja. Liiatigi oli ta kooliarhitektuuri juhtiv meister ja rahvusliku koolihoone tüübi peamine väljaarendaja. 1930. aastatel oli ultramoodsa klaastorniga Lenderi gümnaasium (6. kk Kreutzwaldi tänav 25, 1933–35) löövam, arendatuma ruumiprogrammiga ja mahenenud vormidega Prantsuse lütseum (Hariduse tänav 3, 1936–37) aga elegantsem.

Kui Lasnamäe algkooli (Majaka tänav 2, 1932–35) hall tõsidus ei meelita just lapsi kooli, siis paefaktuuri karmus on vähemalt kalmistuarhitektuuri jaoks nagu loodud. Nõustuda tuleb seisukohaga, et Liiva kalmistu kabel on sõdadevahelise perioodi arhitektuuri parim näide. Paraku pole see rangeilmeline, kuid väga harmooniline arhitektuuriteos erinevalt Metsakalmistu kabelist riiklik arhitektuurimälestis. Metsakalmistu kabel (1936–37) jääb vormides ja kompositsioonis küll eklektiliseks, kuid peaks olema maiuspalaks metafüüsilise arhitektuuri huvilistele.

Südalinnas on paearhitektuuri manifestiks tuletõrjehoone (Raua 2, 1936–39), eriti selle torn, kust õhkub nii vormielegantsi kui ka uue arhitektuuri optimistlikkust. Paearhitektuuri suurim monument, praeguse Viru hotelli kohale kunagi plaanitud 12-korruseline raekoda (1934) jäi ehitamata. Projekt oli funktsionalismi lakoonilisuses nii moodne, et ehmatas linnaisad selle elluviimise asemel hoopis raekoja eelprojektide võistlust korraldama.

1930. aastatel levis Euroopas neoklassitsism. Sellega läks kaasa ka enamik Eesti arhitekte (Elmar Lohk, Edgar Kuusik, Eugen Sacharias jt). Vaid vähesed suutsid jääda truuks puhtale funktsionalismile (Olev Siinmaa). Herbert Johanson paikneb oma selle perioodi ehitistega Hariduse tänav maja nr 8 – Prantsuse Lütseum (−1937), Keskhaigla (1937–45), Westholmi gümnaasium (1938–40), 20. Algkool (praegune Tallinna Ühisgümnaasium, 1938–40) kahe suuna vahepeal.

1944. aastal lahkus Johanson Rootsi. Algul Stockholmis ja hiljem Göteborgis töötas ta väheaktiivseks jäädes arhitekt Elmar Lohu juures ja läks varsti pensionile. Vanaduspäevad veetis H. Johanson lilli maalides. Suvel 1964 külastas arhitekt sünnimaad ja otsustas naasta. Dokumentide vormistamise ajal 1964. aasta 24. novembril Herbert Johanson aga suri.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Arco Vara: Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturu ülevaade 2015-10

25.10.2015 Tõnu Toompark

Korterid

Viljandi linnas toimus 2015. aasta kolmandas kvartalis 65 korteritehingut, mida on 14,5% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Viljandi korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis viimase aastaga 552 eurolt 574 euroni ehk 4%. Viljandimaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli kolmandas kvartalis 367 € ehk mullusega samal tasemel.

Kokku toimus maakonnas 128 korterite ostu-müügitehingut. Viljandis ulatus korteritehingu keskmine väärtus kolmandas kvartalis 28 322 euroni, mida on mullusest 11,8% vähem. Aastases võrdluses vähenes Viljandimaa korteritehingute arv 3,8% ning tehingu keskmine väärtus 3,6%, 18 416 eurole.

Viljandi ja Viljandimaa korterituru dünaamika III kvartalis

Allikas: Maa-amet

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Kui suuremates linnades mõjutavad müügikuulutuste arvu suuresti viimasel aastal müüki tulnud uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine, siis väiksemates linnades ja maapiirkondades on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne. 2015. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Viljandis aktiivses pakkumises ligikaudu 120 ja Viljandimaal ligikaudu 180 korterit.

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandis

1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
650 – 800	550-800	450-750

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Erinevalt suurlinnade korteriturust, kus tehinguhinnad on pakkumishindadest oluliselt madalamad, sarnaneb Viljandi tüüpkorterite keskmine hinnatase pakkumishindadega. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Hoonestatud maad

Viljandimaa hoonestatud elamumaadega kaubeldi kolmandas kvartalis üliaktiivselt. Tehingute arv ületas möödunud aasta kolmanda kvartali taset 44,8% ja keskmine tehinguhind 14,8%. Viljandi linnas kasvas elamutehingute arv 13-lt mullu kolmandas kvartalis 24ni ehk 84,6%. Keskmine tehinguhind tõusis Viljandis 37 538 eurolt 55 002 euroni ehk 46,5%. Tehinguaktiivsus hoonestatud maatulundusmaadega langes eelmise aastaga võrreldes pisut, kuid pikemat perioodi võrreldes püsib suhteliselt stabiilsel tasemel. Keskmine tehinguhind on aastases võrdluses pisut on langenud.

Hoonestamata maad

Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Viljandimaal maatulundusmaade ja elamumaadega. Hoonestamata maatulundusmaadega kaubeldakse Viljandimaal väga aktiivselt. Pinnaühiku mediaanhind ja keskmine hind püsivad eelmise aasta kolmanda kvartali tasemel ehk 21 sendil ja 24 sendil ruutmeetri kohta.

Tehingute arv kasvas eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 11,7%, 128 tehingult 143 tehinguni. Hoonestamata elamumaaga kaubeldi tänavu kolmandas kvartalis sama aktiivselt, kui 10 aastat tagasi, kuid maksimaalne pinnaühiku hind oli üle kahe korra ja keskmine pinnaühiku hind üle kolme korra odavam kui kinnisvarabuumi harjal 2007. aastal. Hoonestamata elamumaadega toimus 21 tehingut ning ostjad maksid ruutmeetri eest keskmiselt 84 senti. Enim maksti ruutmeetri eest 6 eurot ja 82 senti. Ruutmeetri mediaanhind langes viimase aastaga 60 sendilt 10 sendi peale, mis näitab, et arvulises ülekaalus olid keskmisest kordades odavama ruutmeetrihinnaga tehingud.

Äriotstarbega maad

Viljandi linna piires toimuvad vaid üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis- ning ärimaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega küll rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest potentsiaalse ostja jaoks.

Eraldi teema on tehingud metsa- ja põllumaadega. Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist. Tänavu müüdi 34 juhul metsamaad ja 11 juhul haritavat maad, mida on mullusest pisut vähem. Põllumaade puhul langes keskmine tehinguväärtus 17,8%, mille põhjuseks võib pidada põllumajandussektori majanduslikku surutist.

Prognoos

Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Kvartalistatistika põhjal ei saa teha üldistavaid järeldusi. Tuleb arvestada, et keskmise pinnaühiku hinna võivad paigast nihutada üksikud väga kõrge või madala hinnaga tehingud. Korterite positiivset ostutrendi toetavad Viljandis kõrged üürihinnad ning uusarenduste puudumine.

Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Viljandist kaugemal asuvat kinnisvara, mis paikneb suuremate tööandjate, koolide, lasteaedade ning kauplusteta piirkondades, võib olla keeruline müüa, kuna maapiirkondade rahvastik ning majanduslik aktiivsus väheneb. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt vara ja hinna vastavus.

Aime Opermann, Arco Vara Viljandi osakonna juht

September ja oktoober on aastaid olnud ühed aktiivsemad kuud kinnisvaraturul. See on ka aeg, mil müüjad soovivad oma kinnisvara enne talve ära müüa ja ostjad ära teha ostuotsuse. Samuti langetatakse seisma jäänud kinnisvara hinda.

Ilmselt on tänavune eramupakkumine tavapärasest veidi suurem. Hästi lähevad kaubaks Viljandi lähiümbruse uuselamud, näiteks Viiratsi aleviku uuselamurajoonis, kuhu noored pered soovivad omale kodu soetada. Ja klientide soov leida maakodu 10 km raadiuses Viljandist on väge sage. Maakodude valik Viljandi ümbruses võiks alati suurem olla.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakoolis toimub 29/10/2015 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

25.10.2015 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 29/10/2015 kell 09:00-14:00 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

Koolitusel „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ saavad osalejad põhjaliku ja selgitava ülevaate erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis.

Koolitusel selgitatakse omanikule vajalikke õigusakte ning antakse tervikpilt õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lisaks saab koolitusel konkreetseid nõuandeid, kuidas toimida keerulistes olukordades, mis on seotud selle valdkonna õigusaktidega.

Koolituse lektoriks on Andrus Lauren.

Koolitus toimub 29/10/2015 kell 09:00-14:00 ehk 6 akadeemilist tundi. Koolituse toimumispaigaks on GO Hotell Shnelli.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisingportfelli stabiilne kasv jätkus

23.10.2015 Mari Tamm

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisingportfelli maht kasvas septembri lõpuks eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,7% ehk eelmiste kuudega sarnases tempos. Kuu jooksul suurenes laenude ja liisingute kogumaht 66 miljoni euro võrra 15,9 miljardi euroni.

Ettevõtete laenude ja liisingute portfell kasvas aastavõrdluses 3,4%. Kiiremini kasvas kaubandus-, elektrienergia- ja veevarustusega tegelevate ning tööstusettevõtete laenude ja liisingute maht. Põllumajandus- ning veondus- ja laondusettevõtete laenuportfell seevastu on aastatagusega võrreldes vähenenud.

Aktiivse eluasemeturu taustal kasvas eluasemelaenude portfell aastavõrdluses 3,9% ehk eelmiste kuudega sarnases tempos. Uusi eluasemelaene väljastati kuuga 81 miljoni euro väärtuses ‒ ligikaudu sama palju kui eelmistel kuudel. Majapidamiste autoliisingute aastakasv kiirenes 13,5%ni, kuid ettevõtete sõiduautoliisingute maht on vähenenud. Septembris väljastati ettevõtetele ja majapidamistele kokku autoliisingut 5% suuremas summas kui samal ajal aasta tagasi.

Pikemat aega viivises olevate laenude osatähtsus laenuportfellis kahanes septembris 1,6%ni. Kui eelmistel kuudel üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht veidi suurenes, siis septembris nende maht taas vähenes. Viivislaenude vähenemises oli oma osa ka probleemsete laenude mahakandmisel.

Suur nõudlus eluasemelaenuturul on võimaldanud pankadel eluasemelaenude intressimarginaale tõsta. Ettevõtetele väljastatud laenude keskmine intressimarginaal on eluasemelaenude omast muutlikum, kuid on viimastel kuudel pigem langenud. Septembris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,3% ja ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär 2,4%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv püsis septembris kiirena, hoiuste kasv kokku aastavõrdluses oli 8,9%. Kuuga suurenesid hoiused 68 miljoni euro võrra 10,4 miljardi euroni. Kuisest juurdekasvust 58 miljonit eurot moodustas ettevõtete hoiuste suurenemine.

Pankade kvartali jooksul teenitud puhaskasum jäi eelmiste kvartalitega sarnasele tasemele. Pangad teenisid 2015. aasta kolmanda kvartali jooksul 77,6 miljonit eurot puhaskasumit, mis on 3% vähem kui samal ajal aasta tagasi. Kasumit vähendas kolmandas kvartalis laenuallahindluste tegemine. Seda arvestamata oleks puhaskasum olnud aastatagusega võrreldes 5% võrra suurem.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Maksetähtaega ületanud laenude maht ja allahindluste osakaal laenuportfellis

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisingportfelli aastakasv

Pankade kvartaalne puhaskasum ja netolaenukahjumid (mln eurot)

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Private individuals’ deposits have grown more equally in Estonia than in Latvia or Lithuania

23.10.2015 Tõnu Toompark

The financial situation of households in the Baltic States has improved thanks to favourable changes on the labour market and growth in mean wages, reveals the new economic analysis of Baltic households by SEB. Growth in people’s savings has significantly outpaced that of their financial obligations. According to data available to SEB, in Latvia and Lithuania savings grew faster among those clients who had already previously deposited larger amounts. Among Estonian clients, growth in deposits has been more equal among various depositor groups.

Deposits remain the most popular saving method in all three Baltic States. Of the three Baltic States, deposits have grown the fastest in Lithuania, where in Q2 2015 they were 16 per cent higher year on year. Rapid growth in Lithuania was driven by the transition to the euro, in the lead-up to which many people deposited their cash savings with banks. In 2014, something similar was experienced by Latvia, where the transition to the euro increased the volume of bank deposits by nearly one-fifth. However, in Q2 2015, deposits also grew rapidly in Estonia and Latvia – by 8 and 9 per cent, respectively.

This rapid growth in deposits has been facilitated by the situation on the labour market. In the Q2 2015, mean net wages rose 7.3 per cent in Estonia, 7.5 per cent in Latvia and 4.4 per cent in Lithuania. Improved incomes allow people to save up more, and bank accounts or term deposits provide the most convenient options for this.

Among SEB clients, differences may be observed in the growth of deposits. In Latvia and Lithuania, deposits have grown most in the case of clients who had already previously deposited significant amounts in the bank. In Estonia, growth in deposits has been much more equal and linked less with how much had already been deposited previously. From June 2014 to June 2015, deposits of SEB clients in Estonia grew approximately 6 per cent, a rate similar almost across all the depositor groups. Deposit growth was lower only among those clients whose previous savings at the bank had been below EUR 100.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Aasta eest uuenenud Ülemiste on eelistatuim ostukeskus

23.10.2015 Tõnu Toompark

Aasta tagasi avati uuenenud Ülemiste keskus. Tänaseks on Ülemiste Tallinna ja selle lähialade tuntuim ostukeskus, mida hinnatakse kõrgelt moe- , vabaaja- ning spordikaupade valiku poolest. Sel nädalal avati ka keskuse parkimismaja laiendus, mis toob juurde üle 300 parkimiskoha.

Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul on aasta keskuse taasavamisest möödunud linnulennul. “On raske varjata heameelt, et Ülemistel läheb väga hästi, kuigi aasta eest oli skeptikuid palju. Ülemiste on Tallinna kaubanduskeskuste seas kindlalt kanda kinnitanud.” Pärnits lisas, et külastajanumbrid jätkavad kasvutrendi. Kahe nädala eest Moensi kampaania ajal külastas ostukeskust ühe päeva jooksul rekordarv, enam kui 26 000 inimest. “Praegust Ülemistet iseloomustab ka see, et ostude arv on ca 20% võrra suurem kui külastajate arv. Ehk siis inimesed veedavad siin oluliselt kauem aega kui konkureerivates keskustes, mis omakorda viib suurema ostude arvuni.”

TNS Emori uuringu “Tallinna kaubanduskeskuste konkurentsisituatsioon 2015” tulemuste järgi on Ülemiste keskus kõige laiema kaubavalikuga ostukoht, mis eristub konkurentidest laia moe-, vabaaaja- ning spordikaupade valiku poolest. Uuendatud keskust nähakse täna kui kõige moodsamat ning eristuvat ja laiema tööstuskaupade valikuga ostukohta Tallinnas.

Guido Pärnits lisas, et ootuspäraselt käivad Ülemiste keskuses külastajad nii keskuses ostlemas kui ka aega veetmas. “Suur toidukohtade valik on muutunud keskuse ka mugavaks linnaäärseks kohtumispaigaks. Kevadel avatud populaarne Lennumaa Mängutuba annab võimaluse vanematel rahulikult ostelda, kui lapsed samal ajal mängides aega veedavad.” Teistest ostukeskustest enam nähaksegi Ülemistet eelkõige kogu pere ostukohana. “Et ostlemist veelgi mugavamaks ja sujuvamaks teha, avati sel nädalal ka parkimismaja laiendus, mille tulemusel lisandus üle 300 parkimiskoha.”

Lisaks parkimisele arendatakse järjepidevalt ka teisi mugavusteenuseid. Näiteks on Ülemiste keskus ostukeskustest ainsana liitunud “Siia saab” märgiprogrammiga, mis hõlbustab erivajadustega inimestel lihtsamini keskusesse pääseda. “Oleme kasutusele võtnud laenutatavad inva- ja lastekärud. Samuti on valmimas taktiilne ehk kombitav majajuht vaegnägijatele,” selgitas Pärnits.

Ülemiste kauplustest on populaarseimad naiste- ja meesterõivaste hulgas H&M ja Monton, spordi- ja vabaajakaupade osas on eelistatuim kauplus Sportland ning lastekaupu ostetakse kõige tihemini Lindexist ja Mothercare’ist.

Ülemiste keskus on Eesti suurim moe- ja perekeskus, milles on üle 200 kaupluse ja teeninduskoha. Uue Ülemiste kaubanduskeskuse projektikontseptsiooni arhitektiks on hinnatud Norra arhitektuuriettevõte AMB Arkitekter AS ning Eesti arhitektuurifirma Novarc AS ning ehitajaks Fund Ehitus. Keskuse sisekujunduse autoriteks on Joonprojekti sisearhitektid Priit Põldme ja Reet Sepp. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow International (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Keskuse laiendust finantseeris SEB 84,5 miljoni euroga.