Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Kinnisvarakool otsib uusi lektoreid – kas väljakutse sinule?

KinnisvarakoolKinnisvarakool on pakkumas 20 erinevat koolitust kinnisvara ja juriidika valdkonnas. Oleme aktiivselt tegutsemas koolituse paketi laiendamise suunas ja seetõttu otsime uusi särasilmseid lektoreid.

Kas Sa tahad oma teadmisi jagada?

Märksõnad, kus otsime uusi teadmiste jagajaid on näiteks:

  • kinnisvarainvesteeringud,
  • kinnisvara arendamine,
  • ühepereelamu ehitamine,
  • kinnisvaraprojekti juhtimine,
  • juriidika,
  • kinnisvara korrashoid,

Nimekiri on lahtine, st kui Sul on muid teemasid kinnisvaravaldkonnast, kus näed, et võiksid koolitust läbi viia, anna kindlasti teada.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Patarei – lagunev koloss ärkab ellu

Patarei-vanglaTäna toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents „Patarei ärkab ellu!“

Konverentsil ning sellele järgnevatel kärajatele otsitakse reaalseid lahendusi Patarei merekindluse lagunemisest päästmiseks. Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste sõnul vaagitakse esinduslikul arutelul erinevaid stsenaariume Patarei merekindluse tuleviku üle.

„Võimalikke variante 17 tuhandel ruutmeetril asuvate hoonete tuleviku suhtes on mitmeid.Kas teha sinna muuseumite kompleks, kultuuri- ja vabajakeskus, hotell või bürood ning apartamendid? Või kõik need üheskoos? Kas Patarei pääseb Euroopa Nostra „7 enimohustatud mälestise nimekirja“? Palju erinevad arenduskavad maksma läheksid? Kust tuleb raha?“ visandas Velliste peamised arutlusteemad.

Konverentsil esinevad ettekannetega suursaadik Jaak Jõerüüt, Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert, Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Okupatsioonide muuseumi tegevjuht Merilin Piipuu, Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Jaak Saarniit, Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk, Suomenlinna merekindluse restaureerimisdirektor Heikki Lahdenmäki ning Liis Vahter Tallinna Linnalaborist.

Konverents „Patarei ärkab ellu!“ toimub 25. augustil kl 10 – 16 Tallinnas Patarei avaras ning temaatiliselt kujundatud katlamajas (Kalaranna 2 ja 2a) ning on kõikidele huvilistele tasuta.

Konverentsile järgnevad kl 16.30 – 18 kärajad, kus osalejad saavad esitada küsimusi ning öelda välja oma nägemuse Patarei tulevikust.

 

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Telliskivi Selts pöördub Kalaranna küsimuses õiguskantsleri poole

Telliskivi-se4ltsKalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav MTÜ Telliskivi Selts pöördub õiguskantsleri poole, et hinnata Tallinna linnavalitsuse tegevust avaliku huvi kaitsmisel seoses Kalaranna avaliku kasutusega.

Selts soovib õiguskantslerilt teada, kelle kohustuseks on kallasraja avatuse tagamine sellisel juhul, kui omanik kallasraja sulgeb, ning hinnangut Kalasadama detailplaneeringu menetluse vastavusest hea halduse tavale.

Kalasadama planeering, mida on nüüdseks menetletud 12 aastat, külvab endiselt palju segadust. Telliskivi Seltsi juhatuse liikme Grete Arro sõnul kavandatakse vastuolus kehtiva üldplaneeringuga pea poole suuremat elamumaad, kuigi põhjendused selleks ning selge visioon rannajoone tulevikust puuduvad. Harju maavanem ei andnud sel põhjusel detailplaneeringu kehtestamiseks heakskiitu, kuid nüüd on Tallinna linn kehtestamisega uuele katsele asunud. “Paar aastat tagasi kogusime seltsiga üle 2000 allkirja, et menetletav detailplaneering kaitseks avarat, avalikku ja lauget rannajoont Kalarannas ning jätaks Kalaranna alale piisava avaliku ruumi. Praegusest planeeringu versioonist ei saa sellist eesmärki paraku välja lugeda. Me pole arenduse vastu, vaid soovime sellist linnaplaneerimist, mis arvestaks avaliku huviga ja hoolitseks hea linnakeskkonna eest,” selgitas Arro.

Telliskivi Selts on viimase kolme aasta jooksul korraldanud mitmeid arutelusid Kalaranna väärtuste üle, algatanud kompromisskohtumisi maaomaniku ja linnaesindajatega, kutsunud planeeringu eest vastutavad linnaplaneerijad Kalarannaga tutvuma, osalenud avalikel aruteludel, üritanud planeeringuga kavandatavaid muudatusi linnaelanikele selgitada ning pakkunud välja lahendusi, mis ei kahjusta maaomaniku kortermajade ehitamise plaani. “Samal ajal pole linnavalitsus teinud lisapingutusi vaidluste lahendamiseks ega tee seda ka nüüd, mil maaomanik Pro Kapital on sadama ettekäändel Kalasadama territooriumi ebaseaduslikult sulgenud,” nentis Grete Arro.

Ühtlasi kogub Telliskivi Selts tallinlaste allkirju pöördumisele, mille eesmärgiks on tagada Kalaranna praeguste väärtuste püsimine nii enne kui ka pärast detailplaneeringu kehtestamist. Allkirju avaliku Kalaranna toetuseks saab anda petitsioon.ee keskkonnas ja Kalaranna kandis vabatahtlike poolt levitatavatele paberpöördumistele kuni 31. augustini. Pärast seda esitab selts kogutud allkirjad kolmandat korda avalikul väljapanekul oleva Kalasadama detailplaneeringu juurde, tuletades sel viisil linnale meelde, et mereäär on avalik hüve.

Taunides Kalasadama värsket sissetarastamist, leiab Telliskivi Seltsi juhatus, et tara vastu pole vaja allkirju koguda, sest kallasraja sulgemine on Veeteede Ameti kinnitusel ebaseaduslik tegevus, millele peab linn koheselt reageerima. Selts ei pea õigeks linnaplaneerimise ameti seniseid väiteid ega otsuseid, mis põhinevad olematul sadamal.

Lisaks allkirjadele ootab Telliskivi Selts ka annetusi, mille abil mõjutada linnaruumi arendamist kohalikest väärtustest lähtuvalt. Saadud annetusi kasutatakse planeeringuvaidlustes vajalike ekspertanalüüside tellimiseks, kohtuvaidluste ja muude seotud väljaminekute katmiseks. Annetusi on võimalik teha MTÜ Telliskivi Selts pangakontole EE212200221051683019.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Muinsuskaitseamet kutsub avama ja avastama Eesti tööstuspärandit

logo_muinsuskaitseamet_estIgal aastal septembrikuus tähistatakse üle Euroopa muinsuskaitsepäevi, mis sel aastal toimuvad Eestis 10.-13. septembril ja on pühendatud tööstuspärandile.

Muinsuskaitseamet kutsub üles kõiki tööstuspärandi hoidjaid, sõltumata sellest, kas nende hooned on riikliku kaitse all või mitte, avama oma uksi huvilistele 12. septembril, korraldama ekskursioone ja väljapanekuid oma ettevõtte pärandist.

„Ligikaudu 100 aastat, 19. sajandi lõpust alates, oli tööstuste areng Eesti linnade kasvu ja arengu alus. Praegu on maailm muutunud, me ei taju enam tööstuse ja tootmise olemasolu, sest vanad ja tuntud tehasehooned jäetakse maha. Silikaadi ja Suusavabriku bussipeatuste nimed on aga juba ammu kadunud“, rääkis Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator Riin Alatalu

Euroopa Muinsuskaitsepäevi on korraldatud alates 1985. aastast eesmärgiga hoida igal aastal septembrikuus kultuuripärand kõigile huvilistele tasuta avatuna.

Soovist 12. septembril muinsuskaitsepäevadel kaasa lüüa ja oma tööstuspärandi uksed avada palume teada anda Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaatorile Riin Alatalule aadressil riin.alatalu@parandiaasta.ee

https://www.facebook.com/events/1665309287017527/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” nüüd soodsama hinnaga

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduNüüd on võimalik osta käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“, mille autor on Tõnu Toompark, veelgi soodsama hinnaga.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Uus hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Eluasemelaenude intressimäär jätkab ülimadalal tasemel

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2015 II kvartali lõpu seisuga 2,27%. Tegemist on jätkuvalt intressimäära väga madala tasemega.

Nüüdseks on eluasemelaenude intressimäär sedavõrd madalal tasemel ehk vahemikus 2,2-2,7% olnud juba 3 aastat.

Intressimäära hoiab all peamiselt madal euribor. Juunikuine kuu keskmine 6 kuu euribor, mida enamasti kasutatakse eluasemelaenu baasintressimäärana, oli 0,049%.

Intressimäär on küll madal, kuid laenuvõtjad peavad arvestama, et lisaks on madalal tasemel inflatsioon. Madal inflatsioon ehk isegi deflatsioon tähendavad, et reaalne intressimäär ei ole sugugi nii madal. Sisuliselt ongi nominaalne intressimäär ja reaalne intressimäär peaaegu võrdsed.

Võrdlusena olgu toodud, et näiteks 2012. aastal ületas inflatsioon eluasemelaenu keskmist intressimäära ligikaudu protsendi võrra, mis tähendab, et toona oli reaalne intressimäär negatiivne.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: kiirem kasv vähemate inimestega

SwedbankKuna esimese kvartali majanduskasv oli oodatust tublisti madalam, korrigeerisime selle aasta SKP kasvu veidi allapoole. Meie hinnangul kasvab majandus 2015.aastal 1,9%. Vaatamata ekspordi ja tootmismahtude kasvu seiskumisele, soodustab sel aastal majanduskasvu jõuline eratarbimine ja netoekspordi kasv. Eesoleva paari aasta väljavaade on optimistlikum tänu välisnõudluse oodatavale paranemisele – majanduskasv kiireneb järgmisel aastal 2,8%-ni ning peaks püsima samal tasemel ka 2017.aastal, selgus täna avaldatud Swedbanki makroanalüütikute koostatud majandusprognoosist.

„Vaatamata Euroopa Liidu, meie peamise ekspordi sihtkoha, majanduse järk-järgulisele paranemisele on Eesti suuremate kaubanduspartnerite kogunõudlus lähiregioonis sel aastal langenud. Vene sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele on olnud küll võrdlemisi tagasihoidlik, kuid Venemaa majanduslangus koos rubla nõrgenemisega on avaldanud mitmetele majandusharudele negatiivset mõju nii Eestis, kui ka halvendanud meie lähemate kaubanduspartnerite majandusolukorda.

Kui varasemalt kompenseeris meie ekspordi vähenemist Venemaale elektroonikatoodete tootmismahtude kiire kasv, siis enam see nii ei ole. Samas on positiivne, et ettevõtjad on oma eksporti suunanud uutele turgudele. Ekspordimahud jäävad meie hinnangul sel aastal eelmise aastaga samale tasemele, kuid olukorra paranemist on oodata 2016. aastal,“ märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. „Euroopa Keskpanga rahapoliitika positiivne mõju euroala majandusele jääb eeldatavasti püsima, samuti on Soomes ja tasapisi ka Venemaal oodata majanduslanguse järk-järgulist taandumist. See parandab meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlust, mis omakorda toetab Eesti majandust.“

Vaatamata madalatele laenuintressidele on ettevõtete investeerimisaktiivsus olnud tagasihoidlik. „Käibekasvu pidurdumine ja suurenenud tööjõukulud piiravad ettevõtete kasumlikkuse suurenemist, samuti on ärisektori kindlustunne sel aastal vähenenud. Oodatav välisnõudluse paranemine 2016. ja 2017.aastal, koos tootmismahtude kasvuga, toob aga ärisektoris kaasa vajaduse investeeringute suurendamiseks,“ selgitas ta.

Brutopalga nominaalkasv aeglustub sel aastal tänu ettevõtete tagasihoidlikele majandustulemustele. Kuna sobivate töötajate leidmine on üha raskem, kiireneb palgakasv järgmisel kahel aastal aga taas, kui majanduskasv hoogustub ja ettevõtete eelarved suurenevad. Majapidamiste reaalne ostujõud kasvab sel aastal hüppeliselt brutopalga tõusu, hindade languse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise koosmõjul. See toetab jõulist eratarbimist 2015.aastal. Oodatav reaalpalga kasvu aeglustumine pidurdab aga eratarbimise kasvu järgneval kahel aastal.

„Tööhõive kasvab sel aastal seoses töötajate registreerimise kohustusega. Lisaks suurendab tugev sisetarbimine teenuste sektori tööhõivet. 2016.-2017.aastatel vähenevad aga nii tööjõu pakkumine kui nõudlus tööjõu järele, sest tööjõu vähenemine ja kallinemine sunnib ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Mõnes harus sunnib ettevõtete vähenenud kasum ja halvenenud finantsseis töötajate arvu vähendama. Suurem osa probleemsetest ettevõtetest koondatud töötajaid leiavad ilmselt järk-järgult rakendust mujal ja tööpuudus püsib prognoosiperioodil madal,“ rääkis Mertsina.

Tarbijahinnad alanevad sel aastal juba teist aastat järjest. Selle peamiseks põhjuseks on toorainete, sh energia, odavnemine maailmaturul. Ka toit odavneb sel aastal tänu toidu ülepakkumisele maailmas. „Tarbijahinnad kasvavad Eestis meie prognoosi järgi taas nii 2016. kui 2017. aastal, vastavalt 1,9% ja 2,5%. Oma osa on sellel valitsuse maksupoliitikal – alkoholi, tubaka ja mootorikütuste aktsiisitõusudel ning hotellide käibemaksumäära tõstmisel. Ka toorainete hinnad peaksid järgmise kahe aasta jooksul mõnevõrra taastuma. Sisemaistest teguritest kergitab jätkuvalt kiire palgakasv peamiselt teenuste hindu,“ lisas Mertsina.

Swedbanki täismahus majandusprognoos

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kolmapäeval avab uksed Siidisaba ühiselamu

Tallinna Tehnikaülikool / TTÜKolmapäeval, 26. augustil kell 12 avatakse Tallinnas värskelt renoveeritud Siidisaba üliõpilaselamu. Siidisaba 7 üliõpilaselamu asub Kristiine linnaosas.

Siidisabas elavad nii Tehnikaülikooli kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid. Uue üliõpilaskodu avamisega lisandub sellel aastal TTÜ Üliõpilaskülas juurde üle 600 majutuskoha.

Renoveerimistööd said alguse 2014. aasta suvel. Esimene etapp, hoone B-korpuses, lõpetati selle aasta märtsikuus ja esimesed 300 tudengit kolisid sisse. Tänaseks on hoone täies ulatuses renoveeritud. Sellega laieneb TTÜ üliõpilasmajutus Mustamäe linnakust kesklinna piirini.

Siidisaba üliõpilaselamu avamisega on TTÜ Üliõpilasküla ühiselamukohtade arv kasvanud 1700-lt 2300-le. „TTÜ Üliõpilasküla eesmärgiks on suurendada 2017. aastaks üliõpilaselamukohtade arv 2500-le, see eesmärk on käeulatuses,“ sõnas TTÜ Üliõpilasküla juhatuse esimees Jaak Kääp. „Nõudlus kvaliteetse üüripinna järgi lähiaastatel pigem kasvab. Kavatseme ka järgnevatel aastatel suurendada ühekohaliste tubade arvu ja pakkuda suuremat mitmekesisust elukohtade valikul. Siidisaba projekt pole kindlasti viimane selletaoline,“ märkis Kääp.

Siidisaba üliõpilaselamu toad põhinevad boksisüsteemil. Boksi kuulub möbleeritud tuba, kööginurk, tualett ja duširuum. Toad on nii kahe- ja ühekohalised, kööginurgad sisustatud kvaliteetse kodutehnikaga. Hoones on rattaparkla, selvepesula ja internet. Hoone turvamisel on AS Securitase meeskonnaga koostöös välja töötatud viimastel tehnikasaavutustel baseeruv turvalahendus.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Airbnb hammustab Eesti hotellide kasumist suure tüki

Airbnb1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on populaarses inimeselt-inimesele üüriportaalis Airbnb juba üle 1000 Eesti kuulutuse, mis ohustab kehva suve tõttu niigi kannatanud kohalikke majutusasutusi.

Martin Vahteri sõnul teeb Airbnb majutusäris sama, mis Uber taksovaldkonnas. “Airbnb-st saab hotelliga võrreldes suurema, põnevama ja soodsama majutuse ning valik on väga lai villast kuni narivoodini.”

“Kui Tallinna kesklinna hotellis maksab 18 ruutmeetrine tuba keskmiselt 100 eurot, siis sama raha eest saab Airbnb-st rentida suure ja luksusliku vanalinna korteri. Sama kehtib ka Pärnus või Tartus,” ütles Vahter.

“Eestisse on juba tekkinud väikeettevõtjad, kes üürivad üle linna kortereid, et need Airbnb-s päeva kaupa edasi rentida. Päevarentnikega on omajagu tegemist, aga samas võib näiteks 500-eurose kuuüüriga korterit jupikaupa müües kolm korda nii palju teenida,” ütles Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul on Airbnb peamine miinus kaotatud maksuraha. “Inimeselt-inimesele äri on tulevik ja seda ei peaks Prantsusmaa kombel piirama. Samas ei tasu praegu Airbnb pealt kohalikke makse portaal ega üürileandjad ja riik peab siin võtma selgema seisukoha,” ütles Vahter.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Müüja hinnaootus vs tegelik turuhind

Domus KinnisvaraKinnisvara müüma hakates võib tulla sageli ette olukord, kus koduomaniku hinnaootus ja maakleri poolt pakutud soovituslik müügihind ei ühti. Aeg-ajalt juhtub, et müüja hindab oma vara liiga madalalt ning maakleri abiga õnnestub ostja leida kallima hinnaga. Sagedasem on aga olukord, kus hinnaootus on oluliselt kõrgem turuhinnast st hinnast, millega õnnestub leida ostja. Sellel on mitu täiesti mõistetavat põhjust.

Esiteks on kodu seaotus mälestuste ja emotsioonidega. Seda eriti siis, kui seal on kaua elatud ja oma maitse järgi remonditud ning sisustatud. Kõige selle taustal tekib loomulikult ootus kogu see emotsioon ja panustatud aeg kuidagi moodi müügihinnaga tagasi saada.

Teiseks annavad vahel eksliku pildi meedias ilmuvad üksikud infokillud ja statistika kinnisvaraturu arengute kohta. Õige pildi nägemiseks peab statistikasse süvenema ja sinna rohkem „sisse vaatama.“ Näiteks räägib statistika hetkel seda, et Tallinnas on aastaga kinnisvarahinnad tõusnud 10%. Samal ajal on vanemate korterite hinna püsinud muutumatuna. Kui nüüd vanema korteri omanik kuuleb, et hinnad on tõusnud 10% ja teine pool infot jääb saamata, siis võib see olla piisavaks põhjuseks vara ülehindamiseks.

Kinnisvaramaakleri üks kohustus on anda infot reaalse turuolukorra ja müügihinna kohta. See võib olla emotsionaalselt väga keeruline ülesanne, sest võib valmistada müüjale pettumuse ja tekitada palju meelehärmi. Seetõttu jätavad osad maaklerid selle osa tööst tegemata. Hea maakler on müüja vastu aus ja otsekohene. Hea maakler ütleb müüjale, mis on maksimaalne hind, millega vara müüa õnnestuks, kuigi jah, maakleri ülesanne müüja esindajana on müüja vara võimalikult kõrge hinnaga. Loomulikult on omanikul õigus alustada müüki sellegipoolest kõrgema hinnaga, kuid sellisel juhul on ta vähemalt teinud informeeritud otsuse, mitte ei tee seda teadmatusest.

Suurematel kinnisvarabüroodel on ligipääs tehingustatistikale, kust näeb väga täpselt, mis hinnaga ja millal on tehtud reaalsed tehingud konkreetses piirkonnas. See statistika ei peegelda soovunelmaid, nagu seda võivad teha kinnisvaraportaalid, vaid näitab tegelikke numbreid. See info, kombineerituna kinnisvaraportaalides oleva pakkumiste infoga, annab adekvaatse pildi reaalse hinna kohta, millega jõutakse ka tehingusse.

Kui otsustad oma kodu müümisel kasutada kinnisvaramaakleri abi, siis leia omale usaldusväärne maakler, kes on Sinu vastu aus ega püüa kliendi saamise nimel tõde ilustada ega tekita seeläbi ebareaalseid ootuseid ning seeläbi teinekord lausa rahalist kahju.



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kuidas kontrollida üürniku tausta?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Aktiivne üüriturg tähendab palju üüritehinguid. Oluliste riskide maandamiseks tuleb üürileandjal teha taustakontroll ehk taustauuring, et mitte sattuda üürniku otsa, kel pole plaaniski üüri maksta või kel on tavapäraselt kombeks üürileandjatele palju probleeme tekitada.

Kõiki riske loomulikult välistada ei saa. Samas saab neid riske oluliselt vähendada kasutades üürniku taustauuringuks avalikke allikaid. Neid avalikke allikaid on alates portaali KV.EE foorumist kuni riigiasutuste registriteni.

Eluruumi üürile andes tasub uurida nii üürniku enda, tema abikaasa või elukaaslase ning ka ettevõtte tausta, mille juhatuses potentsiaalne üürnik on. Taustauuringu tegemiseks peab sul teada olema üürniku ja tema kaasüürniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood.

Ärikeelu olemasolu näitab, et inimesel on ettevõtluses tõsiseid probleeme esinenud. On selge, et probleemid ühes valdkonnas võivad kanduda ka teistesse valdkondadesse, sh üüri maksmise distsipliini.

Püsiv ja suur maksuvõlg võib näidata ebakorrapärast maksedistsipliini. Vahel võib muidugi tegemist olla ka lihtsa lohakusega, kui maamaksu tagasihoidlikud summad on ununenud.

Kui täitur järjepanu ametlikke teadaannete kaudu soovib parkimistrahve ja alimente sisse kasseerida, siis võib ka üürileandjal osutuda üüriraha kättesaamine problemaatiliseks.

Inimese seos väiksema või suurema arvu ettevõtetega ei pruugi iseenesest midagi tähendada. Kui aga mitmetel ettevõtetel on püsivad maksuvõlad ja esitamata aruanded, siis tasub taas tähelepanelik olla. NB! Kui potentsiaalne üürnik on halva maksekäitumisega ettevõtte töötaja, mitte võlgade ja aruannete eest vastutav juhatuse liige, siis ei tohiks neist asjadest lasta üürileandmise otsust mõjutada.

Tõsiselt väljavihastatud või pettasaanud üürileandjad valavad aeg-ajalt enda pisaraid kinnisvarafoorumites, kus nad kirjutavad neil naha üle kõrvade tõmmanud üürnikest. Vahel võib tegemist olla laimu või õnnetust armastusest põhjustatud kättemaksuga, kuid teatava ohumärgina peaks sellist infot siiski käsitlema.

Kes on sinu ja üürniku ühised sõbrad? Kas nad soovitaksid seda inimest üürnikuna? Kas arvad, et sinu korterisse üürnikuna kolides lõppevad tohutud peod, mille pilte üürnik on Facebook’i galeriid täitumiseni ummistanud? Ega pidudes ei ole midagi halba, probleem on pigem selles, et peo käigus valgele diivanile kallatud punane vein võib üürileandjast diivaniomaniku maitsemeelega mitteühtida.

Kõikvõimas ja kõike mäletav Google aitab leida üldist infot inimese kohta. Kui leiad üürniku lehe krimirubriigist või hoopis tagaotsitavate nimekirjast, siis peaks üürilepingu sõlmimist väga tõsiselt kaaluma.

    • Eelmise üürileandja soovituskiri

Suurepärane oleks, kui üürnik esitaks eelmise üürileandja soovituskirja. Paraku ei ole selline praktika Eestis laialt levinud.

Ühtegi siinviidatud allikasse ei tasu suhtuda kui sellisesse, mis ainuisikuliselt otsustab selle üle, kas üürnikule korter väljaüürida või mitte. Pigem tuleb erinevate allikate alusel luua võimalikust üürnikust terviklik kuvand ning vaadata, kas tegemist on inimesega, kelle kätte plaanid usaldada enda mitmetesse kümnetesse või isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuva maksumusega kinnisvaraobjekti.

Üüriärist lähemalt saad infot Kinnisvarakooli üürikoolituselt ja/või käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Üürileandja ABC: Kas üürileandja peaks üürnikul lubama koduloomi pidada?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Üürileandjad tavapäraselt loomi ja lapsi ei armasta, vähemalt üürileantavas korteris mitte. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad lõhkuda mööblit või määrida seinu.

Professionaalse üürileandja peaks mõtlema rahale. Kui korteri üürnik soovib kodulooma pidada ja ta on valmis selle loa eest tavapärasest rohkem maksma, peab üürileandja kaaluma, kas lisasumma katab võimaliku riski.

Kahjude hindamine on keeruline

Probleem tekib aga kahjude puhul nende hinnastamisega, kui kassiomanik oma karvakera küünejälgi millekski ei pea, kuid üürileandja kurja inimesena nahkdiivanit täiesti rikutuks hindab. Seetõttu tasub destruktiivsete emotsionaalsete vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.

Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, siis tasub üürilepingusse selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma laastamistööde tagajärgede eest.

Vastutus on olemas niigi, kuid lepingusse kantava ja üleräägitava lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt pisut rohkem distsiplineerida.

Riskid maandab korrektne üleandmise akt

Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise akti vormistamine. Üleantava vara kvaliteet ja kulum tuleb erilise täpsusega fikseerida, et hilisemates võimalikes vaidlustes trumbid enda käes hoida.

Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pildid aitavad hästi vara seisukorda kirjeldada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tule osale üürilugude konkursil ja võida auhind

KinnisvarakoolKutsume kõiki üürnike ja üürileandjaid osalema Kinnisvarakooli korraldatavale üürilugude konkursil. Kirjuta meile oma naljakas või õpetlik lugu üürimisest või üürile andmisest ja VÕIDA AUHIND.

Kinnisvarakool korraldab 24.08-30.08.15 naljakate üürilugude konkursi. Oma lugusid saab jutustada Kinnisvarakooli Facebooki lehel https://www.facebook.com/kinnisvarakool või saata need otse mailiga Kinnisvarakooli: kool@kinnisvarakool.ee. Mailiga tulnud lood postitame Kinnisvarakooli Facebooki lehele.

Võitja valivad välja Üürikoolituse lektorid Evi Hindpere ja Tõnu Toompark 31.08.15. Võitja saab osaleda tasuta Üürikoolitusel 15.09.15 ning raamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“. Kümme Facebookis rohkem Like`i saanud lugu saavad auhinnaks raamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“.

Oodatud on iga lugu ja lõbus seik, sest kui me ise oma elu lõbusamaks ei tee, ei tee seda ka keegi teine.

Üürilugude konkursi korraldab Kinnisvarakool OÜ. Kinnisvarakool on on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Lisainfo: Margot Toompark, Kinnisvarakool OÜ, tel: 525 66 55, kool@kinnisvarakool.ee, https://www.facebook.com/kinnisvarakool

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Labour market sends out contradictory messages

SEB PankOn Friday of last week, Statistics Estonia published data on the second quarter employment rate collected during the labour force survey. Messages received from the labour market are somewhat contradictory – employment grew significantly in comparison with the first quarter, but unemployment remained virtually unchanged.

Employment increases, unemployment still at the same level

For some areas of activity, spring and summer are the busiest working times of the year in Estonia. Companies that serve tourists, construction, and agriculture need an extra pair of hands. Therefore, it is customary that employment increases and unemployment decreases during the spring and summer months.

This year, these two labour market indicators have not moved together with each other. The employment rate for the population aged 15-74 reached a record level in the second quarter, exceeding 65%; however, at the same, time the unemployment rate declined by only 0.1% to 6.5%.

The monthly data from the Estonian Unemployment Insurance Fund regarding registered unemployment even shows an increase in the number of unemployed people in June and July. Should we be worried about the situation on the labour market? At whose expense have unemployment and employment increased?

While unemployment is often depicted as a problem of the periphery, mostly experienced by men, then in the second quarter of this year unemployment has mainly increased in Tallinn and North Estonia, and especially among women. However, employment has mostly increased in North-East, West, and South Estonia, with the latter two having been favourably influenced this year by the rapid growth in domestic tourism. In the second quarter, the employment rate also increased significantly among young men, which indicates an increased workforce demand in areas dominated by men, for example, in the construction sector.

One possible explanation for the increase in unemployment in Tallinn, and the surrounding area, may be the recent rapid growth in salaries. Due to strong competition, the pressure for increasing salaries is highest in Tallinn. Labour-intensive companies where a low salary is paid are vulnerable to salary increases and have therefore started to reorganise their operations in such a way that would allow them to manage with fewer employees. In Estonia, it is mainly women who have gathered into these sectors and jobs where salaries are low. Therefore, the loss of low-paying jobs mainly influences them.

A further decline in the number of unemployed is also slowed down by reaching the so-called “natural” unemployment rate. Even in a very efficient economic environment there are always people for whom there is no suitable job or who do not wish to work at the offered salary level or in the jobs available.

Considering the vast changes through which Estonian society has gone during the lifetime of people who are currently of working age, it is not surprising that there are many people who find it hard to find a job due to the lack of appropriate education and experience.

According to OECD, the natural unemployment rate in Estonia is above 8%, which means that current level of unemployment is already now below that rate. Helping more people to find a job requires active labour market measures, including training and retraining. As a positive trend, long-term unemployment has declined, i.e. many people who were unemployed for a long period of time have found a suitable job.

All in all, the labour market situation continues to be good and finding a new job, especially in Tallinn and nearby, should not be a problem. Under conditions of high employment the abolition of less promising jobs is rather welcome because it allows people who have lost their job to move into areas in which demand and offered salary are better. The problem is the abolition of jobs in regions where there are not enough possible new employers and thus the danger of falling out of employment for an extended period of time is great.

Moving towards a smarter economy

While the employment rate has reached a higher level than during the economic boom, the question arises of whether the much discussed “structural changes” in the labour market have actually taken place, or more simply stated – whether employees have been added to those areas with a higher salary and better future outlook?

It is difficult to assess whether the changes have been sufficient in terms of scope or speed but, compared to the economic boom, there have been notable relocations in labour structure, with movement in the right direction. When comparing the average level of employment by occupations in 2006-2008 to that of 2014, the percentage of employed people has grown the fastest in occupational, science and technology related activities, as well as in the field of information and communication. The biggest employers in the field of occupational, science, and technology related activities are architectural and engineering bureaus, accounting and auditing companies, enterprises that provide management consulting, etc.

In total, the percentage of people employed in this field has increased from 2.9% to 4.3%, and last year 27,000 people were already employed in this field. Another field of activity experiencing exceptional growth is information and communication, which includes information technology and telecommunications enterprises. While in 2006-2008, 2.3% of employed people worked in this field, then by 2014 their percentage had increased to 3.5%. Reformers should be inspired by the fact that at the same time the percentage of people active in the field of public administration has increased from 6% to 7.2%.

In the period of 2006-2008 until 2014 the percentage of people working in the construction sector has decreased the most as a share of total employment – from 11.6% to 9.4%, which is understandable when taking into account what happened when the boom was at its peak. The percentage of people employed in the processing industry has decreased from 20.3% to 18.2%, as well. The decline has mainly taken place at the expense of the clothing and textiles industry, in which more than 16% of the people employed by the processing industry worked during the period 2006-2008. In 2014, this indicator was only 10%.

Regarding bigger industries, the percentage of employed people has declined only in the wood processing industry; however, while labour productivity in this field was below the industry average, then this field has now become more productive than average. Larger fields of activity in which the percentage of employed people has increased during the period concerned, are the manufacturing of metal products, the furniture industry, and the food industry.

The further growth of the so-called smart fields of activity depends greatly on human capital – are there enough sufficiently capable people in the labour market? Sometimes it seems like excess demand creates “bubbles” in the labour market, in which a person who is active in a specific field has the chance to earn more than his fair share. Fortunately, IT is an exciting field for young people and the number of people with this education is continuously increasing.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

SEB nädalakommentaar: Tööturg saadab vastukäivaid sõnumeid

SEB PankEelmise nädala reedel avaldas Statistikaamet tööjõu-uuringu käigus kogutud andmed teise kvartali tööhõive kohta. Tööturult saadud sõnumid on veidi vastukäivad – hõive kasvas esimese kvartaliga võrreldes märkimisväärselt, töötus jäi aga pea samale tasemele.

Hõive kasvab, töötus püsib endisel tasemel

Kevad ja suvi on Eestis mitmetel tegevusaladel kõige kiirem tööaeg. Töökäsi vajavad juurde näiteks turiste teenindavad ettevõtted, ehitus, põllumajandus. Seetõttu on tavapärane, et kevad- ja suvekuudel hõive kasvab ja töötus väheneb. Sellel aastal ei ole need kaks tööturunäitajat liikunud aga kooskõlas. 15-74-aastase elanikkonna tööhõive määr jõudis teises kvartalis rekordilisele tasemele, ületades 65%, kuid töötuse määr vähenes sama ajal vaid 0,1% võrra 6,5%-ni. Töötukassa kuised andmed registreeritud töötuse kohta näitavad juunis ja juulis koguni töötute arvu suurenemist. Kas peaksime olukorra pärast tööturul muret tundma? Kelle arvelt on töötus ja hõive suurenenud?

Kui töötust kujutatakse sageli ääremaade probleemina, mida kogevad enam mehed, siis selle aastas teises kvartalis on töötus suurenenud eelkõige Tallinnas ja Põhja-Eestis ning just naiste hulgas. Hõive on seevastu suurenenud kõige enam Kirde-, Lääne- ja Lõuna-Eestis, millest vähemasti viimast kahte mõjutab soodsalt sellel aastal kiirelt kasvanud siseturism. Tööhõive kasvas teises kvartalis jõudsalt ka noorte meeste seas, mis viitab suuremale tööjõunõudlusele meeste poolt domineeritud aladel, näiteks ehitussektoris.

Võimalik selgitus tööpuuduse suurenemisele just Tallinnas ja selle lähistel on viimaste aegade kiire palgakasv. Tulenevalt tugevast konkurentsist on surve palkade kasvuks suurim just Tallinnas. Tööjõumahukad ettevõtted, kus makstakse madalat palka, on töötasu tõusule haavatavad ja alustanud seetõttu oma tegevuse ümberkorraldamist viisil, mis võimaldaks hakkama saada vähema hulga töötajatega. Teatavasti on Eestis naised koondunud sageli just nendesse sektoritesse ja ametialadele, kus makstavad palgad on väikesed. Seetõttu puudutab madalalt tasustatud töökohtade kaotamine ennekõike just neid.

Töötute arvu edasist vähenemist pidurdab ka jõudmine nii-öelda „loomuliku“ tööpuuduse määrani. Alati jääb ka väga hästi toimivas majanduskeskkonnas üle hulk inimesi, kelle jaoks ei ole sobivat tööd olemas või kes ei soovi pakutava palgataseme ja ametikohtade juures tööl käia.

Arvestades tohutuid muutusi, mille Eesti ühiskond on täna veel tööealiste inimeste eluea jooksul läbinud, ei ole üllatav, et leidub palju neid, kelle jaoks sobiva hariduse ja kogemuse puudumise tõttu on töökoha leidmine raske. OECD hinnangul on loomuliku tööpuuduse määr Eestis üle 8%, mis tähendab, et juba praegu jääb tegelik töötus selle alla. Rohkemate inimeste tööle aitamine eeldab aktiivseid tööturumeetmeid, sealhulgas koolitust ja ümberõpet. Positiivsena trendina on pikaajaline tööpuudus vähenenud ehk paljud kaua tööta olnud inimesed on endale sobiva koha leidnud.

Kokkuvõttes püsib olukord tööturul endiselt hea ja eriti Tallinnas ning selle lähistel ei tohiks uue töökoha leidmine probleemiks osutuda. Kõrge hõive tingimustes on väheperspektiivikate töökohtade kadumine pigem tervitatav, sest võimaldab töö kaotanud inimestel liikuda nendele aladele, kus nõudlus ja pakutav palk on paremad. Muret valmistab töökohtade kadumine piirkondades, kus võimalikke uusi tööandjaid on väga vähe ja oht hõivest pikaks ajaks välja langeda seetõttu suur.

Liikumine targema majanduse suunas

Tööhõive jõudmine majandusbuumi aegsest kõrgemale tasemele paneb küsima, kas tööturul on toimunud ka paljuräägitud „struktuursed muutused“ ehk inimkeeli – kas töötajaid on lisandunud nendele aladele, kus palk on kõrgem ja tulevikuperspektiiv parem?

Raske on hinnata, kas muutused on olnud piisavalt suured või kiired, kuid võrreldes majandusbuumiga, on õiges suunas toimunud ümberpaiknemisi tööjõu struktuuris tõepoolest märgata. Võrreldes omavahel 2006.–2008. aasta keskmist hõivet tegevusalade järgi 2014. aastaga, on kõige kiiremini kasvanud tööga hõivatute osakaal kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning info ja side valdkonnas. Keeruka nimega kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse alal on suurimad tööandjad arhitektuuri- ja inseneribürood, raamatupidamis- ja auditifirmad, juhtimiskonsultatsioone pakkuvad ettevõtted jms.

Kokku on sellel alal hõivatute osakaal tõusnud 2,9%-lt 4,3%-ni ja eelmisel aastal töötas valdkonnas juba 27 000 inimest. Teine jõudsalt kasvanud tegevusala, info ja side, hõlmab endas peamiselt infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni¬ettevõtteid. Kui 2006.–2008. aastal töötas selles vallas 2,3% tööga hõivatutest, siis 2014. aastaks oli nende osa tõusnud 3,5%-ni. Riigireformijatele peaks hoogu juurde andma asjaolu, et samal ajavahemikul on avaliku halduse alal tegutsevate inimeste osa koguhõives tõusnud 6%-lt 7,2%-ni.

Kõige enam on perioodil 2006-2008 kuni 2014 vähenenud ehitussektoris töötavate inimeste osakaal koguhõives – 11,6%-lt 9,4%-ni, mis arvestades buumi harjal toimunut on ka täiesti mõistetav. Ka töötlevas tööstuses hõivatute osa on kahanenud 20,3%-lt 18,2%-ni. Põhiliselt on langus toimunud rõiva- ja tekstiilitööstuse arvelt, kus 2006.–2008. aasta keskmisena töötas üle 16% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest, kuid 2014. aastal vaid 10%.

Suurtest tööstusharudest on hõivatute osakaal ainsana kahanenud veel puidutöötlemise alal, kuid kui buumiaastatel jäi sellel alal tööviljakus tööstuse keskmisele alla, siis nüüdseks on tegevusala muutunud keskmisest tootlikumaks. Suuremad tegevusalad, kus vaatlusalusel ajal hõivatute osakaal on kasvanud, on metalltoodete tootmine, mööblitööstus ja toiduainetööstus.

Nii-öelda tarkade tegevusalade edasine kasv sõltub suuresti inimkapitalist – kas tööturul on leida piisavalt pädevaid inimesi? Kohati tundub, et pakkumist ületav nõudlus tekitab tööturul „mullikesi“, kus spetsiifilisel alal tegutseval inimesel on võimalus teenida rohkem kui tegelikult õiglane. Õnneks on vähemalt IT-valdkond noorte jaoks põnev ja sellealase haridusega inimeste arv kasvamas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus