Eesti pank: Eestlase kõige väärtuslikum vara on elukoht

Eesti PankMärtsi lõpus avaldas Eesti Pank koos statistikaametiga tehtud uuringu leibkondade finantskäitumisest ja tarbimisharjumustest, milles selgus, et eestlase kõige väärtuslikum vara on kinnisvara, täpsemalt tema kodu.

Uuringu järgi on eestlasel vähe vara ning sellest keskeltläbi poole moodustab eluaseme väärtus, teatas Eesti Pank. Viiendiku reaalvaradest moodustavad varad ettevõtetes ning suurima osa Eesti leibkondade varadest moodustavad pangahoiused; finantsvarade osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike.

Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem, aga ka finantspuhvreid on vähem. Euroala riikide seas on Eesti netovarade mediaanväärtuse poolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal.

Eesti netovarade jaotuse Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse mõõdik on euroala riikide seas üks kõrgemaid (mida kõrgem on koefitsient, seda suuremat ebavõrdsust see väljendab). Koefitsient on Eestist kõrgem vaid Saksamaal, Austrias ja Küprosel. Varade ebavõrdsuse üks võimalik põhjus Eestis on kinnisvarahindade suured piirkondlikud erinevused.

Eesti leibkondade kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht. Võrreldes euroala riikide keskmisega (60%) on koduomanike osakaal Eestis suurem (77%). Leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest.

Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85%. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem. Eestis on laenu võtnud 37% majapidamistest, euroalal 44%. Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus siiski suhteliselt suur.

Laenud on enamjaolt noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemate leibkondade seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme tänu erastamisele ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

38 − 30 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine