Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tunnustus: Eestlased ehitasid Rootsi parima klaashoone

13.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti klaasfassaadide tootja Metuse poolt teostatud töö kuulutati Stockholmi ehitusmessil Rootsi parimaks klaashooneks 2016.

Metuse ehitatud klaasfassaad konkureeris 20 tippkvaliteediga tööga ning võitis esikoha. Tegemist on esimese korraga, mil auhind omistati Eesti ettevõtte poolt teostatud tööle.

Võidu toonud hoone asub Göteborgis, Johanneberg Teaduspargis (Johanneberg Science Park) ning kuulub Chalmersi tehnilisele kõrgkoolile. See on kohtumispaigaks ettevõtetele, omavalitsusele, üliõpilastele ja teadlastele ehk meie mõistes on tegemist ettevõtlusinkubaatoriga.

Põhja-Euroopa suurimal Stockholmi ehitusmessil kohtub igal aastal ligi 900 eksponenti kokku 30 riigist. Auhinna „ Rootsi parim klaashoone 2016“ kuulutas messil välja Rootsi Klaasitootjate Liit. Auhinnale kandideerivad viimasel kahel aastal Rootsis teostatud projektid.

Zhürii hinnangul on võidutöö parim kõikides kriteeriumites: arhitektuur, funktsionaalsus ja innovatsioon. Metuse müügidirektor Juhan Tootsi sõnul oli selles projektis suur roll tellija, arhitekti, peatöövõtja ja Metuse vahelisel koostööl.

„Metus paigaldab pea 90% oma klaasfassaadidest Skandinaavias ning peamiseks eduteguriks on hea koostöö tellijaga ning vastastikune mõistmine,“ avaldas Toots lihtsa saladuse. „Kõnealuses projektis toimis see peaaegu laitmatult, “ lisas ta.

Auhind on suur erialane tunnustus ning tähendab Metuse jaoks seda, et Skandinaavia oma ala spetsialistid tunnustavad ettevõtte tööd ja kvaliteeti kõrgeimas kategoorias.

Tellija: Chalmersi Tehnikakõrgkool
Peatöövõtja: Skanska Sverige AB
Arhitekt: White Arkitekter AB

Hoone spetsifikatsioon: Fassaadid on teostatud Metuse Eesti tehases valmistatud monteeritavatest elementidest. Elementide välispindu katavad nii prinditud, taustvärvitud kui ka peegeldava efektiga klaasid. Täpne ning kvaliteetne eeltöö tehases tagas kiire ja probleemivaba fassaadide paigalduse.

Fassaadi ümarad nurgad ja korruste astmelisus on inspireeritud vette kukkunud veetilga tekitatud lainetest. Sellise fassaadi projekteerimine nõudis tihedat koostööd juba algstaadiumis arhitektidega ning Skanskaga, et saavutada tellija soovidele majanduslikult ja välisilmelt vastav tulemus.

Hoone on klassifitseeritud säästliku arendustegevuse Green Building* tasemega Kuld ning sellel on erakordselt madal energiatarbimine – alla 30 kWh/m2 kohta aastas.

AS Metus-Est on juhtiv alumiinium – ja terasprofiilidest klaasitud avatäiteid valmistav ning paigaldav ettevõte. Metus-Est tegutseb alates 1992. aastast ning kuulub Eesti omanikele. Suurima osa ettevõtte käibest moodustab erinevate klaasfassaadide valmistamine. Pea 90% toodetest paigaldatakse Skandinaavia riikides. Ka Eestis on Metus teinud mitme tuntud hoone klaasfassaadid nagu näiteks Eesti Kunstimuuseum KUMU, Tammsaare Ärikeskus jpt.

*Green Building Council on pühendunud positiivsele ja jätkusuutlikule tulevikule kinnisavaraarenduse, ehituse, planeerimise, disaini ja taastuvenergia valdkonnas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uusarendus mere ääres nõuab ehitajalt meisterlikkust

13.04.2016 Aivar Kaljulaid

Tallinna Merimetsa piirkonda kerkiv Kodulahe uusarendus pakub oma asukoha, uuenduslike lahenduste ning materjalidega heas mõttes tõsise väljakutse ehitajale. Arvestama peab nii mere läheduse kui ka kortermaja ümbritseva rohealaga.

Arco Vara arendatava Kodulahe elukeskkonna suurim eelis võrreldes teiste projektidega on kahtlemata asukoht. Looduslähedane elu, sportimisvõimalused ja kaunid vaated on ühendatud transpordivõimaluste, kaupluste, lasteasutuste ja kesklinna lähedusega.

Kodulahe paikneb lühikese jalutuskäigu kaugusel Stroomi rannast, kuid meri on vaid üks osa kortereid ümbritsevast loodusmaastikust. Lähedusse jäävad veel tuulevarju ja rahu pakkuvad metsaalad ning arendaja haljastab pea pool kinnistust. Selle kõige igapäevaseks nautimiseks kuuluvad enamike korterite juurde suured rõdud ja terrassid ning maast-laeni aknad.

Taolise tulemuseni jõudis Arco Vara põhjalike otsingutega, kaardistades 2012. aastal Tallinna vabad arenduspiirkonnad, kuhu oleks võimalik rajada terviklik elukeskkond, kus domineeriks ainult inimene ja loodus.

Ettevõtte juhi Tarmo Silla sõnul sündis valik Kodulahe kasuks kohe – Stroomi rannapark ja piki rannapromenaadi Rocca al Mare suunas liikuvad rõõmsad jalutajad, jalgratturid ning rullitajad andsid märku, et asukoht on rahvale tuntud ja meele järgi.

Põnev väljakutse ehitajale

„Arco Vara arendatava Kodulahe ehitamiseks on asukoht täpselt õige – piisavalt ruumi ja hea ligipääsetavus. Kindlasti tuleb esile tõsta projekti mastaapsust nii netopinnalt kui maksumuselt,“ kommenteeris Ramm Ehituse projektijuht Lauri Männiste.

Mereäärses piirkonnas peab arvestama kõrge pinnasevee tasemega. See asjaolu ja geoloogilised tingimised on ehitajale varasemast kogemusest lähtudes ka peamisteks väljakutseteks. Selleks, et tagada kõrgeim kvaliteet ja vastupidavus, rajatakse hoone vaivundamendile, hoone karkass koosneb monteeritavatest raudbetoonelementidest.

Hoone välisviimistluses on kasutatud kolme põhimaterjali – telliseplaat, puit ja klaas. Materjalid on valitud mereäärsesse piirkonda sobivad – oluline on kestvus tuulises ja niiskes keskkonnas ning esteetiline harmoonia mere ja metsaga.

Parima päikesevalguse ning vaadete saavutamiseks Kodulahe hoonestusalas tuli arhitektidel luua hoonele tavapärasest erinev kuju. „Hoone kuju antakse konstruktiivsete elementidega. Ehitajale meeldivad küll täisnurgad ja sirged jooned, aga Kodulahe projekti puhul hoone kuju erilist keerukust ei lisa,“ rääkis Männiste.

Samuti sooviti planeeringu raames anda lagedele maksimaalsed võimalikud kõrgused. Viimasel korrusel on lagede kõrguseks kolm meetrit.

Esindatud on ka sellised väärtuseid nagu eraldi köögiruumid, võimalus eraldada esik kahepoolsete ustega elutoast ja anda vannitoale loomulikku valgust läbi siseakna. Sõltub kliendi valikust, kas ta soovib neid võimalusi kasutusele võtta.

Elanike kodukulud on arendaja südameasi

Ehitaja sõnul muudavad projekti eriliseks veel taastuvenergia kasutamine ja säästvad energialahendused.

Kuna energiatõhusus ja tulevaste korteriomanike kulud on uusarenduse puhul oluline teema, siis peab rajatav hoone täitma B-energiaklassi nõudeid. Vesipõrandaküte on selleks mugav ja energiasäästlik lahendus. Lisaks kaugküttele varustavad hoonet õhk-vesisoojuspumbad ja katusel asuvad päikesepatareid.

Kulud eluasemele olid juba Kodulahe projekteerimisel väga oluliseks lähtepunktiks. Arendaja kirjutas varakult lähteülesandesse energiatõhususe nõuded ning alternatiivenergia rakendamise soovid. Tulemuseks on uusarenduse hästi soojustatud seinad, kolmekordse paketiga puit-alumiiniumaknad, päikeseenergia kasutamine ja mugav küttekulu mõõtmine kauglugemisega soojusmõõtjatega.

Kodulahe kokkuvõtteks jäävad kõlama märksõnad: avar, ruumikas ja energiasäästlik kodu mere ja metsa lähedal, samas ikkagi kesklinna kõrval.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tartu ülikooli IT-keskuse arhitektuurse lahenduse võitis töö ICONICUM

13.04.2016 Tõnu Toompark

Tartu ülikool valis Narva maanteele ehitatavale IT-keskusele kuue võistlustöö seast välja arhitektuurse lahenduse nimega ICONICUM.

Ideelahenduse autorid selguvad 19. aprillil 2016 kell 15.00 Ülikooli kohvikus, mil avatakse võidutööde nimekaardi ümbrikud.

Võidutööd ICONICUM premeeritakse 10 000 euroga, teise koha pälvinud tööd TUUM 8000 euroga. Ideekavandid KERNEL ja ASTMELINE saavad žürii soovitusel kumbki ergutuspreemia summas 4000 eurot julgete, iseloomuga ja hea plaaniga lahenduste eest.

Valitud arhitektuurne lahendus koondab hästi kokku IT-erialade, matemaatika ning majandusõppe ühes hoones, soodustades head valdkonnaülest koostööd nii õppetöös kui ka teadustegevuses.

Ideekonkurss korraldati eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping. Kui kõik tingimused on täidetud kuulutab ülikool järgmise sammuna välja IT-keskuse projekteerimise riigihanke.

Uus IT-keskus hakkab koosnema kahest osast, millest esimeses järjekorras projekteeritakse ja ehitatakse põhikorpus ja hiljem võimalik juurdeehitus pindalaga ca 5000 m2. Arhitektuurne lahendus peab võimaldama hilisema etapi väljaehitamisel lihtsa ja loogilise omavahelise ühenduse, tagamaks hoone igapäevase toimimise ning liikumise.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektid Andres Kadarik, Jüri Siim ja Andres Lunge.

IT-keskuse passiivmaja elementidega hoone on planeeritud Tartus kinnistutele aadressidel Narva mnt 4, Narva mnt 10, Narva mnt 2b ja 2d. Projekti sujuva kulgemise korral saavad üliõpilased ja õppejõud uutes ruumides õppe- ning teadustööd alustada hiljemalt 2019. aasta sügissemestril.

EfTEN Capital suurendas 2015. aastal turuosa

13.04.2016 Tõnu Toompark

Finantsinspektsiooni 2015. aasta Eesti finantsteenuste turu ülevaatest selgub, et kinnisvara- ja riskikapitali fondide hulgas kasvas möödunud aastal EfTEN Capital AS-i turuosa 63 protsendini.

Muidu stabiilsel ja muutumatuna püsinud fondisektoris suutis EfTEN Capital AS ainsana fondivalitsejatest suurendada varade mahtu ja seeläbi kasvatada turuosa 5 protsendini.

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 03-2016 – Tallinna uued korterid on jätkuvalt nõutud kaup

13.04.2016 Kadri Lest

Kinnisvaraturg sai märtsis elu sisse. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati veebruariga võrreldes 29% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 10%.

Märtsis tehti Eestis kokku 4295 ostu-müügitehingut koguväärtusega 224,601 miljonit eurot. Võrreldes möödunud aasta märtsiga jäi kogu Eesti kinnisvaratehingute arv samale tasemele. Kogu Eesti tehingute arvu tõusu mõjutas kõige rohkem maatulundusmaa tehingute arvu tõus (mis moodustas umbes 36% kogu Eesti kinnisvaratehingute arvu tõusust) ning korterite ja elamute ostu-müügitehingute arvu tõus.

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 1823 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 139 560 899 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 16%, kuid tehingute koguväärtus langes 2%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa ennekõike korterite ja hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus. Möödunud aastaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2%, kuid koguväärtus seevastu langenud 23%.

Märtsis toimus Tallinnas 821 korteriomandi tehingut, mis on 126 tehingut rohkem kui veebruaris ja 90 tehingut rohkem kui möödunud aasta märtsis. Jätkuvalt aktiivne uusarenduste müük hoiab Tallinna korterite tehingute arvu ja keskmist hinda kõrgel. Eelmine kuu oli keskmine hind 1569 €/m² (mediaan 1495 €/m²). Keskmine hind on käesoleva aasta veebruari ja 2015. aasta märtsiga võrreldes samal tasemel.

Märtsis tehti eramutega 29 ostu-müügitehingut (maakonnas 121), mis on veebruariga võrreldes 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 9 tehingut (maakonnas 79). Veebruaris tehti 13 ja aasta tagasi märtsis 14 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati märtsis 407 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 29 293 458 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis veebruariga võrreldes 28% ning tehingute koguväärtus 13%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 9%, kuid koguväärtus on tõusnud 29%.

Märtsis toimus Tartu linnas 122 korteriomandi tehingut, mis on 16 tehingut rohkem kui veebruaris ja 44 tehingut vähem kui eelneva aasta märtsis. Võrreldes veebruariga langes keskmine hind 8%. Võrreldes 2015. aasta märtsiga on keskmine hind langenud 3%, olles tasemel 1157 €/m² (mediaan 1097 €/m²).

Eramutega teostati märtsis 19 ostu-müügitehingut (maakonnas 41), veebruaris müüdi 11 ja aasta tagasi märtsis 6 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 tehingut (maakonnas 34). Kuu varem veebruaris ja 2015. aasta märtsis toimus samuti 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati märtsis 332 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 13 187 958 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 62% ja tehingute koguväärtus 78%. Tehingute arvu tõusu taga on kevadine aktiivsus – eelmisel kuul tõusis nii korterite, elamute kui ka maatulundusmaadega toimunud tehingute arv. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 14%, kuid koguväärtus on tõusnud 3%.

Märtsis toimus Pärnu linnas 78 korteriomandi tehingut, mis on 24 võrra rohkem kui veebruaris ja 23 tehingut rohkem, kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind oli märtsis 939 €/m² (mediaan 894 €/m²), mis tõusis võrreldes veebruariga 5% ja võrreldes 2014. aasta märtsiga 6%.

Eramutega tehti märtsis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 38), mis on eelneva kuuga võrreldes 9 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 8 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti märtsis 2 tehingut (maakonnas 14), samuti nagu kuu varem veebruaris. Aasta tagasi märtsis teostati 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 128 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 038 176 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 22%. Tehingute koguväärtus tõusis 23%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 15% ja koguväärtus 36%.

Märtsis toimus Viljandi linnas 25 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut rohkem kui veebruaris ja 11 tehingut rohkem eelneva aasta märtsis. 2016. aasta märtsi keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 2%, jõudes hinnatasemeni 565 €/m² (mediaan 510 €/m²). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 10% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti käesoleva ja eelmise aasta märtsis 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 18), mis on veebruariga võrreldes 2 tehingut rohkem. Viljandi linnas hoonestamata elamumaaga märtsis tehinguid ei toimunud (maakonnas 1). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid 2015. aasta märtsis. Veebruaris müüdi 1 hoonestamata elamumaa kinnistu.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 141 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 202 367 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 45% ja tehingute koguväärtus 120%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 19% ja koguväärtus 83%.

Märtsis teostati Kuressaares 11 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem, kui kuu varem ja 3 tehingut vähem, kui 2014. aasta märtsis. Märtsikuu keskmine hind oli veebruariga võrreldes 2% kõrgem, olles 671 €/m² (mediaan 677 €/m²). 2014. aasta veebruariga võrreldes langes keskmine hind 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Käesoleva aasta märtsi, kui ka 2015. aasta märtsis toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 12) eramu ostu-müügitehingut. Veebruaris teostati eramutega 3 tehingut. Hoonestamata elamumaaga Kuressaare linnas märtsis (maakonnas 4) ega veebruaris tehinguid ei toimunud. Samuti ei müüdud 2015. aasta märtsis Kuressaares ühtegi hoonestatud elamumaad.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas märtsis 329 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 765 834 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 40% ja tehingute koguväärtus 96%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa ennekõike hoonestamata maatulundusmaa ja väljaspool Narvat asuvate korterite tehingute arvu tõus. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 12%, kuid koguväärtus on tõusnud 6%.

Märtsis toimus Narvas 43 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut vähem kui veebruaris ja 12 tehingut vähem kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind oli märtsis 437 €/m² (mediaan 399 €/m²). Veebruarikuuga võrreldes keskmine hind tõusis 4% ja aasta tagusega võrreldes langes 7%.

Eramutega tehti märtsis 10 ostu-müügitehing (maakonnas 32), mis on võrreldes veebruariga 5 tehingut rohkem ning aastataguse ajaga 7 tehingut vähem. Narva linnas müüdi märtsis 2 (maakonnas 4) ning veebruaris 5 hoonestamata elamumaa kinnistut. Aasta tagasi märtsis toimub 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nõuanded üürileandjale leiad käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

13.04.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Korteriühistute innovatsioonikonverentsil räägitakse, milline tulevik ootab kortermajasid

13.04.2016 Tõnu Toompark

Tänavu 20. aastapäeva tähistav Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) peab kolmapäeval, 13. aprillil Meritoni hotellis innovatsioonikonverentsi, kus kõneks Eesti elamufondi arendamise tulevik. Konverents algab kell 10, ajakirjanikud on oodatud osalema.

Innovatsioonikonverentsile kogunevad korteriühistud kolmandat korda. “Küsimus on selles, kuidas hakkame elama 10, 30 või 50 aasta pärast, ning milliseid uudseid tehnoloogiaid ja lahendusi peaksime elamufondi renoveerimisel juba täna teadma ja arvestama,” rääkis EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla. “Mis saab meie magalarajoonidest, kuidas kujundada vanadest majadest kaasaegsed elamud ja millised on tänapäevased elamuehituse nõudmised, sellest konverentsil juttu tulebki,” lisas Jaadla.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski võtab konverentsil vaatluse alla elamufondi tuleviku ja tulevikuhooned, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Andrus Väärtnõu räägib riiklikest suundadest Eesti ehitus- ja eluasemepoliitikas ning Raimond Tamme esitluses on vaatluse all ka Tartu linna pilootprojekt: hruštšovkad smartovkadeks.

Räägitakse ka liftide rajamise võimalikest lahendustest juba olemasolevatesse kortermajadesse, hoonete heast sisekliimast ja ventilatsioonilahendustest, aga ka sellest, kuidas kasutada kortermajas päikeseenergiat ning kuidas muutub korteriühistu ise energia mikrotootjaks.

Elamufondi tulevikule on pühendatud ka Eesti Korteriühistute Liidu ajakirja Elamu viimane number, kus Tallinna magalate käekäiku analüüsivad nii legendaarne ehitusprofessor Karl Õiger kui ka TLÜ teadlased Erik Terk ja Aado Keskpaik.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinna korterituru fookus pöördus Kesklinnast Mustamäele ja Haaberstisse

13.04.2016 Tõnu Toompark

Kui veel aasta tagasi oli Tallinna korterituru aktiivseim piirkond Kesklinn, siis nüüd on kinnisvarahuviliste fookusesse tõusnud Mustamäe ja Haabersti.

Tallinna kesklinna korteritehingute arv on tänavu aasta 1. kvartalis võrreldes aastatagusega kukkunud veerandi võrra 461-lt 345-le, selgub Maa-ameti tehingute andmebaasist.

Seevastu Mustamäel tehtud tehingute arv on kasvanud aastaga poole võrra 275 pealt 410-le ning Haaberstis isegi 60% 144 231-le. Statistiliselt suure tõusu teinud ka Nõmme, kuid seal on tehingute üldarv üsna väike.

Center Kinnisvara tegevjuhi Christian Ayrer’i sõnul paistab, et jätkuva palga- ja majanduskasvu ning madalate intresside keskkonnas on kinnisvaraturul järjest aktiivsemaks muutunud ka inimesed, kes varem ei saanud omale eluaseme vahetamist lubada. „Samas on kesklinna hinnatase juba nii kõrge, et eriti uusarenduste puhul ei hakka paljude hammas peale.

Nii ongi pilgud suunatud Mustamäe ja Haabersti poole, mis pole juba aastaid enam pelgalt koledad nõuka-aegsed rajoonid, vaid kus on päris palju ka kaasaegset ja toredat elukeskkonda,“ ütles Ayrer.

Mõlemas piirkonnas on tehingute aktiivsuse tõusuga kerkinud ka keskmised ruutmeetrihinnad 14% vastavalt siis Mustamäel 1436 ja Haaberstis 1470 euroni. Nõmme korterite keskmine ruutmeetrihind on kerkinud 17% ulatudes 1428 euroni.

Nii Pirital, Lasnamäel, Kristiines kui Põhja-Tallinnas tehtud korteritehingute arv on aastaga muutunud vähem.

Center Kinnisvara on elukondlikule kinnisvarale keskendunud kinnisvarabüroo, mis on võtnud fookusesse Eesti kinnisvaraturu aktiivseima piirkonna Tallinna ja selle lähiümbruse. Center Kinnisvara pakub klientidele kinnisvarateenuste tervikpaketti – kinnisvara vahendust, arendust, haldust ja investeerimisnõustamist.

KV.EE: Harjumaa majade eest küsitakse 9 protsenti rohkem

13.04.2016 Tõnu Toompark

Märtsis pakuti portaalis KV.EE Harjumaal müügiks 2033 maja. Majade müügipakkumiste arv aastatagusega võrreldes ei ole muutunud. Pakkumise keskmine hind oli 1232 €/m² ehk eelmisest aastast 9% rohkem.

Enamus Harjumaa omavalitsustes on majade müügipakkumiste arv vähenenud. Suurim pakkumiste arvu juurdekasv on Rae vallas, kuhu on aastataguse ajaga võrreldes lisandunud üle saja uue maja müügipakkumise.

Napp pakkumine ja aktiivne korteriturg, mis on lükanud koduotsijaid korteriturult majade ostmise suunas, on majamüüjate hinnaootusi kasvatanud. Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind on portaali KV.EE andmetel kasvanud eranditult kõikides vaadeldavates omavalitsustes.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	03/2015	03/2016	Muutus, %	03/2015	03/2016	Muutus, %
Jõelähtme vald	52	43	-17%	927	1 386	49%
Keila linn	23	14	-39%	813	938	15%
Keila vald	91	91	0%	760	957	26%
Kernu vald	84	69	-18%	426	466	9%
Kiili vald	16	20	25%	846	1 154	36%
Kose vald		69	NA		466	NA
Kuusalu vald		20	NA	1 039	1 154	11%
Loksa	13	9	-31%	620	674	9%
Maardu linn	64	54	-16%	1 035	1 188	15%
Paldiski	11	10	-9%	336	360	7%
Raasiku vald	9		NA	832	929	12%
Rae vald	123	236	92%	1 464	1 525	4%
Saku vald	83	61	-27%	779	816	5%
Saue linn		21	NA	908	1 009	11%
Saue vald	17	21	24%	1 125	1 143	2%
Tallinn	895	855	-4%	1 298	1 323	2%
Viimsi	263	247	-6%	1 334	1 370	3%

Eesti	3 219	3 141	-2%	947	1 025	8%
Harjumaa	2 037	2 033	0%	1 135	1 232	9%
Narva	26	32	23%	420	475	13%
Pärnu	48	59	23%	953	1 028	8%
Tartu	289	281	-3%	946	978	3%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ülemiste Citys algab unikaalse spordiklubi ehitus

12.04.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste City linnakut arendav Mainor Ülemiste alustas muinsuskaitse all oleva klaaskatusega eestiaegse tootmishoone renoveerimist unikaalseks spordiklubiks, investeerides aasta lõpus valmivasse hoonesse üle 2,6 miljoni euro.

2760-ruutmeetri suuruses hoones hakkab tegutsema Baltimaade suurima spordiklubide keti MyFitnessi moodsaim klubi. 8,5-meetriste lagedega majas saavad olema suur jõusaal ja rühmatreeningute ruumid, 25-meetrine ujumisbassein, massaažibasseinid ning erinevad saunad. Hoone teeb erakordseks ka selle haruldane renoveeritav saagkatus, milles on kasutatud ligi tuhat ruutmeetrit klaasi.

“Uus MyFitness spordiklubi saab olema erakordselt omanäolise interjööriga. Kuna tegemist on meie jaoks suureformaadilise klubiga, siis saame seal pakkuda senisest veelgi mitmekülgsemat treeningplaani,” märkis My Fitness AS juhatuse esimees Erkki Torn. “Ülemiste City MyFitnessist saab meie teine klubi Eestis, kus on kõigi spordisõprade rõõmuks ka tipptasemel 25-meetrine ujumisbassein, seal hakkavad toimuma ka laste- ja noortetreeningud” kinnitas Torn.

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on uhke spordiklubi ehitamine kindlasti väga hea uudis kõigi linnakus täna töötava 7000 inimese jaoks, ent põhjust sedavõrd mitmekülgses spordiklubis käima hakata on kindlasti ka kaugemal elavatel ja töötavatel inimestel. “Ülemiste City kasvab täna suure hooga ja iga sarnane täiendus muudab linnaku veelgi täisväärtuslikumaks elu- ja töökeskkonnaks tuhandete inimeste jaoks,” märkis Nõlvak.

Spordiklubi jaoks renoveeritav paekivist hoone on 1920.-1930. aastatel ehitatud Dvigateli tehase mehaanika-montaažitsehh. Majal taastatakse täies mahus ajalooline raudbetoonist saehambaid meenutava kujuga saagkatus, mille näiteid on Eestis vähe säilinud.

Tänapäeval on see hoone osa Ülemiste Citys renoveeritavatest vanade tehasehoonete kompleksist, kus hakkavad asuma restoran, büroopinnad, eluruumid ning parkimismaja. Juba sel aastal avatakse selle vastas Eesti suurim moodne büroohoone Öpiku maja.

Spordiklubi hoone ehitusmaksumus on üle 2,6 miljoni euro. Ehitustööd on kavas lõpetada detsembris 2016. Hoone renoveerimistöid teostab Vanalinna Ehitus OÜ.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 100 000 ruutmeetrit üüritavat kontoripinda. 2025. aastaks plaanitakse lisaks sel aastal valmivale spordiklubile rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud.

Linnak pakub innovatsiooni toetavat keskkonda, atraktiivseid, paindlikke ja keskkonnasõbralikke kontoripindu, head transpordiühendust ning mitmekülgset teenusevalikut ettevõtetele ja nende töötajatele. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

MyFitness on Baltikumi suurim spordiklubide kett, opereerides hetkel 14 spordiklubi üle Eesti ning 6 klubi Riias. MyFitnessi teenuste sekka kuuluvad rühmatreeningud, jõusaal, spinning, ujumistreeningud, laste- ja noortetreeningud ning personaalsed konsultatsioonid ja kaalunõustamine.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Valmis 2016. aasta digitaalne Eesti põhikaart

12.04.2016 Tõnu Toompark

Maa-ametil valmis 2016. aasta digitaalne Eesti põhikaart, mis on nähtav Maa-ameti geoportaalis ja kasutatav avaliku WMS teenuse kaudu.

Põhikaart luuakse Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ruumiandmete põhjal kogu Eesti ulatuses iga aasta alguse seisuga tervikuna uuesti ning avaliku sektori asutused kasutavad seda järgneva aasta jooksul otsuste tegemisel.

Tänavuste uuenduste peamised märksõnad:

Lausaliselt kaardistati kõlvikuid Saaremaal, Virumaa lõunaosas ning Kesk-Eestis.
Veekogusid uuendati Kesk-Eestis, Peipsist kuni Raplamaani ning Emajõe Suursoo ümbruses.
Ehitiste uuendamisel sai põhilise tähelepanu osaliseks Kesk-Eesti (2014. aasta aerolennu ala).
Teise ringi (2012-2015) aerolaserskaneerimise (LIDAR) lendude alusel loodi tervikuna uuesti reljeef (samakõrgusjooned ja iseloomulikud kõrguspunktid).
Suuremat tähelepanu pälvisid taas kohanimed, juurde lisati 10 000 maaüksuse nime.

Allolev joonis illustreerib ETAK andmebaasis olevate kõlvikute, hoonete, teede ning veekogude ruumiobjekte, mille geomeetriat on viimase aasta jooksul muudetud. /Pildil eristuvate Saaremaa ja Virumaa teede- ja vetevõrgu objektide puhul on pigem tegemist kõlvikute kaardistamise kaasnähtusega (kõlvikupiiride muutumisest tuleneva kaasa-nihutamisega), mitte iseseisva uuendamisega./

Kaardi aluseks on ETAK väljavõte seisuga 27. jaanuar 2016.

Eesti põhikaart on kõige detailsem (mõõtkavatäpsus 1:5 000 – 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev kaart, mida aluskaardina kasutab oma töös Eesti avalik sektor.

Eesti suurimat ehitusmessi külastas paar tuhat inimest mullusest enam

12.04.2016 Tõnu Toompark

6.-9. aprillini Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimunud neli päeva väldanud 20. rahvusvahelist ehitusmessi külastas sel aastal paar tuhat inimest enam kui mullu, kokku 35710 inimest.

Eesti ehitab 2016. Eesti suurimal ehitusmessil tutvustasid oma tooteid ja materjale ligi 300 ehitusmaterjalidega või ehitusega seotud ettevõtet.

„Ehitusmess õnnestus ootuspäraselt hästi. Ühelt poolt seepärast, et tegu on traditsioonilise ehitusettevõtjate aasta tippsündmusega. Teisalt pingutavad ehitusettevõtjad iga-aastaselt, et just ehitusmessil tutvustada oma uusi tooteid. Nii oli ka sel aastal,“ ütleb Eesti Ehitab 2016 messi projektijuht Epp Sultsmann. „Loomulikult pakuvad uued materjalid ja tooted huvi nii ehitusettevõtetele kui kõigile, kes tahavad oma maja ehitada või renoveerida“

Eesti Näituste messikeskuses toimuv Eesti suurim ehitusmess on juba paarkümmend aastat olnud kevadise ehitushooaja avalöögiks.

Messikeskusese 4 statsionaarset halli, spetsiaalselt ehitusmessiks püstitatud kerghall ning avaväljakud mahutasid 6.-9. aprillini ligi 300 messil osaleva ettevõtte viimaste aastate esinduslikuma väjapaneku.

Suurimate väljapanekutega osalesid käesoleval aastal Velux AS, Rautakesko AS, Espak AS, Balteco AS, Lasita Aken AS, Wienerberger AS, Paroc AS jne.

Käesoleva aasta ehitusmess erines varasematest selle poolest, et osales palju energisäästlikke ehituslahendusi pakkuvaid ettevõtteid.

Messi raames kuulutati 6.aprillil välja ka Eesti Puitmajaliidu ja –klastri poolt korraldatava konkursi „Aasta tehasemaja 2016“ võitjad. 7. aprillil avalikustati konkursi „Aasta Katus 2015“ võitjad Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Bonava – uus kaubamärk NCC elamuarenduse ärivaldkonnale

12.04.2016 Tõnu Toompark

Bonava – uus kaubamärk NCC elamuarenduse ärivaldkonnale

NCCst on välja kasvanud uus kaubamärk Bonava. See bränd on keskendunud väärtuse loomisele klientidele ja võtab tulevikku kaasa NCC pärandi, inimesed ja teadmised.

Rootsi keeles tähendab “bo” elamist ja “nav” keskust. Just see Bonava ongi. Bonava ei ehita pelgalt maju, vaid loob kodusid ja naabruskondi,
kus inimesed oma igapäevaelu elavad.

See eristab meid teistest ehitusfirmadest. Meil on suuremad ambitsioonid ja me tõesti tahame, et inimestel oleks parem elu, sõnab Michael Björklund, NCC juht Eestis ja Lätis.

Nimigi ütleb, et Bonava loob nii kodusid kui ka naabruskondi. Bonava visiooniks on luua õnnelikke naabruskondi, kus inimestel on kõrgeim elukvaliteet.

See tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju ja võib ajas muutuda. Sellegipoolest on Bonava otsustanud proovida see koos klientide ja partneritega teekonna alguses välja selgitada.

Kaubamärk plaanitakse lansseerida 2016. aasta jooksul kõigil kaheksal turul.

Bonavast

Bonava on üks juhtivaid elamuarenduse ettevõtteid Põhja-Euroopas. See on välja kasvanud NCCst ja loonud kodusid ning naabruskondi alates 1930ndatest aastatest. Praegu töötab Bonavas 1400 inimest. Ettevõte tegutseb Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Peterburis, Eestis ja Lätis ning selle käive on 13 miljardit Rootsi krooni.

Apollo alustas Narvas kino ehitust

12.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti suurim kinokett Apollo Kino alustas Narva Astri keskuses uue kino rajamist.

Tipptasemel Apollo kinokeskus on kavas narvalastele avada juba mai lõpus.

Apollo Kino turundusjuht Liisi Vaik ütles, et Narvas avatav kino on neljas Apollo kinokeskus Eestis.

“Senine kino Narvas suleti märtsi lõpuga ning tänaseks on ehitustööd uue tipptasemel kino avamiseks suure hooga käima lükatud,” märkis Vaik, kelle kinnitusel investeerib Apollo Kino ligi miljon eurot, et avada kolme saaliga Narva kino juba mai lõpus.

Senisega võrreldes uuendatakse täielikult kino välist ilmet, paigaldatakse ka kaasaegseimad premium-toolid ning tipptasemel projektsiooni- ja helitehnika.

Vaik selgitas, et Apollo Kino avas oma esimese kino kõigest kaks aastat tagasi Pärnus. “Oleme hoogsalt tegevust laiendanud ja kasvanud tänaseks Eesti suurimaks kinooperaatoriks,” selgitas Vaik ja tänas kõiki kinokülastajaid, kes on kaasaegsed ja kvaliteetse teeninduskontseptsiooniga Apollo kinod lühikese ajaga omaks võtnud.

Pärast Narvas Astri kaubandus- ja meelelahutuskeskuses kolme saaliga kinokeskuse avamist on Apollo Kinol Eestis kokku 19 kinosaali.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud aprill 2016

12.04.2016 Urmas Tehver

Märtsikuus tehti Tallinnas jälle üle 800 korteriomand müügitehingu, täpsemalt 817, mis on 18% rohkem kui veebruaris (692 tehingut) ja 13,3% rohkem kui 2015 aasta märtsis (721 tehingut).

Tehingutest ca 140 ehk ca 17,5% tehti uute korteritega. Tehingute aktiivsuse muster sarnaneb eelmisele aastale, kus samuti aasta alguse vaiksemale perioodile järgnesid vägagi aktiivsed kuud.

Esimeses kvartalis kokku tehti 2059 tehingut, mis on alates 2007 aastast kõige suurema tehingute arvuga esimene kvartal.

Seega on korteriturg Tallinnas aktiivne ja eeldatavasti jätkub seda aktiivsust ka järgnevateks kuudeks.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli märtsis 1569 EUR/m2, mis on 1% kõrgem kui veebruaris (1554 EUR/m2) kuid 0,7% väiksem kui 2015 aasta märtsis (1580 EUR/m2). Nagu ka varem oleme nentinud, siis müügihind on sisuliselt paigal ja selles osas mingeid järske muutuseid me ei oota.

Korterite üüripakkumiste arv on kerges tõusus, üürihind on suhteliselt stabiilne.

Hoonestatud elamumaade tehingute arv esimeses kvartalis oli sarnane eelmise aasta esimesele kvartalile: Harjumaal kokku müüdi 295 hoonestatud elamumaa kinnistut (2015. a. 303) s.h. Tallinnas 75 (2015. a. 77).

Hoonestamata elamumaade müük Harjumaal langes eelmise aastaga võrrelduna märgatavalt: käesoleval aasta esimeses kvartalis tehti 204 hoonestamata elamumaa tehingut (2015. a. 282). Tallinnas hoonestamata elamumaade tehingute arv eelmise aasta esimesest kvartalist palju ei erinenud: vastavalt 2016. a. 34 tehingut ja 2015. a. 31 tehingut.

Hoonestatud ärimaade tehingute arv esimeses kvartalis jäi eelmise aasta sama kvartali omast väiksemaks: Harjumaal tehti 2016.a. esimeses kvartalis 33 hoonestatud ärimaa tehingut (2015. a. 54), s.h. Tallinnas oli tehingute arvuks 11 (2015. a. 25). Hoonestamata ärimaade tehingute arv 2016.a. esimeses kvartalis oli Harjumaal 23 (2015. a. 30), millest Tallinnas tehti 12 tehingut (2015. a. 11).

Silmas tasub pidada, et konjunktuuriinstituudi poolt avaldatav tarbija kindlustunde indikaator on viimase kolme kuu jooksul olnud langustrendis. Selle pikemaajaline jätkumine või süvenemine avaldab kindlasti mõju ka kinnisvaraturule.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: UPC: Turugraafikud aprill 2016

Järgnevalt mõned esimese kvartali huvitavamad kinnisvaratehingud.

Kvartali kallimad tehingud:

Olümpia hotelli vastas olevate Liivalaia ja Juhkentali tn aadressiga kinnistute müügitehing hinnaga 11,2 miljonit EUR
Pirita kaupluse müügitehing hinnaga 4,3 mln EUR
Vanalinnas asuva kinnistu müügitehing hinnaga 4,29 mln EUR

Kaks müüdud miljonikorterit:

Toompeal asuv ca 147 m2 korteriomand müüdi hinnaga 1,3 mln EUR
Kentmanni tn asuvas uues korterelamus müüdi ca 165 m2 suurune korteriomand hinnaga ca 1,1 mln EUR

Kokku tehti kvartalis 5 üle 500 000 EUR hinnaga korteri müügitehingut.

Kallima m2 hinnaga müüdud korterid: