Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Soodne pakkumine käsiraamatule “Kinnisvaraõiguse ABC”

30.10.2015 Margot Toompark

Kinnisvarakool pakub soodustusega käsiraamatut “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest“, mille autor on Evi Hindpere.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt finantseerimise poole pealt.

Soodustuse saamiseks kasuta Kinnisvarakooli raamatupoe ostukorvis kupongi “JUURA10” (ilma jutumärkideta, kehtib kuni 20/11/2015).

NB! Paralleelselt kehtivad soodustused mitme raamatu ostmisel. Nt kahe Kinnisvarakooli raamatu ostmisel on soodustus 4 eurot.

NB! Kinnisvarakooli raamatupoest tellitud raamatud toimetame ostjateni Eesti piires TASUTA.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Jüri keskus on juurde saanud uue ridaelamu

30.10.2015 Tõnu Toompark

Jüris, Ellemäe tänavas on ühendatud esmapilgul kaks võimatut olukorda – elu keskuses ja samas privaatsus. RKV Projekt ehitas Jüri keskusesse 6 korteriomandiga B-energiaklassi ridaelamu, millest neli majaosa on leidnud õnnelikud omanikud ning kaks osa ootavad omanikku.

Kodu ostes mõtled ka selle peale, et kõik eluks vajalik võiks läheduses olemas olla. Näiteks toidupood, kool, lasteaed, ilusalong, postkontor, sularaha- ja pakiautomaadid, raamatukogu, ühistranspordi peatus, loomaarst, apteek, kiirabipunkt, spordikeskus ja terviserajad. Oluline on ka Tallinna lähedus. Sellised tingimused on olemas Jüris Ellemäe tupiktänavas vastvalminud ridaelamus.

Ridaelamust on hetkel müügis veel kaks majaosa. Ostjal on võimalus oma maitse järgi valida värvid, põrandakatted, vaheuksed, keraamilised plaadid ja sanitaartehnika. Lõppviimistluse teostuse osas on võimalik kokkuleppida arendajaga või sellega ise tegeleda.

RKV projekti juht Riho Vane selgitab, et majade kommunaalkulud on tagasihoidlikud, sest ehitamisel on rangelt järgitud nõudeid B- energiaklassi majadele. Maja soojuse läbi vesipõrandakütte ja sooja tarbevee tagab Jüri kaugküttesüsteem. Iga majaosa tasub soojuse eest oma mõõtja alusel. Värske õhk minimaalsete soojakadudega on tagatud Danthermi passiivmaja ventilatsiooniseadme kaudu.

Arhitekt Ahti Luhaäärele oli tehtud ülesandeks projekteerida majad võimalikult eraldiseisvatena, mistõttu naabrite toimetamisi läbi seina ei kuule. Ühine on vaid vundamendi taldmik.

Planeeringus on arvestatud ka ilmakaartega. Hommikupäikest saab nautida majaesisel terrassil ja õhtupäike paistab maja aia ja saunapoolsele terrassile.

Ridaelamu ümbrus on haljastatud ja igal korteriomandil on tagatud oma osa kinnistust notariaalse kasutuskorra kokkuleppega.

“Oma silm on kuningas”, ütleb Riho Vane. “Kohale tulles tunneb inimene kõige paremini ära kas talle elukeskkond meeldib ja sobib. Maja tutvustamine ei maksa midagi.

Tuleb vaid ette helistada ja aeg kokku leppida.”

Ellemäe tänav koos kuue eramuga loodi 2001. aastal Ellemäe talu maadele. Teise etapina alustati kuue boksiga ridaelamu ehitamist 2013. aastal. Ellemäe tänaval elab hetkel kümme toredat peret, kes on väliüritustel meeleldi koos tähistanud nii jaanipäevi kui aastavahetusi. Lisaks majadesse sisseehitatud turvasüsteemile toimib hooliv ja sõbralik naabrivalve.

Rae vald ja sealhulgas Jüri alevik on viimastel aastatel kujunenud juba Tallinna eeslinnaks kust on lisaks Tallinna kesklinnale ringtee kaudu hea ühendus ka Pirita, Nõmme ja Pääskülaga ning tagatud on bussi- ja marsruuttakso teenused. Rohkem infot Rae valla kohta saate: http://www.rae.ee/uldinfo. Ridaelamu info ja kontakt: .

Septembris tööstustoodangu maht vähenes

30.10.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta septembris 4% vähem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. Nii juulis kui ka augustis toodeti 2% ja septembris 4% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Septembris põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete, keemiatoodete ning masinate ja seadmete tootmises. Elektroonikaseadmete 7%-lise languse põhjuseks oli eelmise aasta septembri kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud eelmise aasta septembri mahtu. Kuigi mõningates suurema osatähtsusega tööstusharudes (puit- ja metalltoodete ning elektriseadmete tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi septembris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta septembriga võrreldes toodangu müük ekspordiks 10% ja müük kodumaisele turule 3%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta septembris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui augustis.

2014. aasta septembriga võrreldes toodeti elektrit 9% vähem ja soojust 2% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, september 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-0,5	-4,1	-4,1
Energeetika	7,3	-6,9	-6,9
Mäetööstus	-9,7	-2,3	-2,3
Töötlev tööstus	-0,5	-3,9	-3,9
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	1,1	-7,2	-7,2
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	1,8	10,6	10,6
toiduainete tootmine	-1,6	-1,1	-1,2
metalltoodete tootmine	4,3	1,0	1,0
elektriseadmete tootmine	-0,5	5,7	5,7
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-10,3	-22,5	-22,5
mööblitootmine	-6,5	7,8	7,8
mootorsõidukite tootmine	-4,6	-4,1	-4,1
ehitusmaterjali tootmine	0,5	-9,5	-9,5
masinate ja seadmete tootmine	-1,5	-12,6	-12,6

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.10.2015, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.10.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Terviseamet saab kaasaegsed tööruumid

30.10.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja AS Oma Ehitaja sõlmisid täna lepingu Terviseameti uue büroo- ja laborihoone rajamiseks. Ehitustööde maksumus on 6,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule ehitatav viiekorruseline büroo- ja laborihoone saab olema Terviseameti kõigile vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega. Samuti saab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.

Terviseameti uue hoone arhitekt on Pelle-Sten Viiburg firmast Doomino Arhitektid OÜ. Ehitusprojekti on koostanud Estkonsult OÜ. Hoone ehitab AS Oma Ehitaja.

Ehitustegevusega on plaanis alustada novembri keskpaigas, mil algab kinnistul asuvate vanade hoonete lammutamine. Uue hoone ehitustööd on kavas lõpetada 2016. aasta detsembris.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Leemets: Linahalli on maetud üüratud summad, hoone ikka laguneb

29.10.2015 Tõnu Toompark

Tänasel Linnavolikogu istungil on jälle päevakorras Linnahalli rekonstrueerimine. Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Ants Leemetsa hinnangul oleks selle raha eest, mis on kulutatud uuringutele ja aktsiaseltsi tegevusele, saanud osa hoonest juba korda teha.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe sõnul on Tallinna Linnavalitsus tähelepanuväärselt saamatu Tallinna mereääre arendamisel. Tänasel istungil tunnistatakse seda lõpuks ka avalikult. Linnahalli püsti hoidmisele on selle aasta esimese üheksa kuuga ära kulutatud umbes 300 000 eurot. Lisaks on endiselt olemas Tallinna Linnahalli AS, millel on ka palgaline juhatus ja nõukogu. Aastate jooksul on lubaduste püstihoidmisele ära kulutatud vähemalt 4 miljonit eurot.

Kuus aastat peetud läbirääkimised erinevate investoritega on lõpuks alati liiva jooksnud. Järgmise aasta kevadeks lubab Taavi Aas volikogu ette tulla uue plaaniga ning selleks on moodustatud ka komisjon. „Täna näeme seda, kuidas arhitektuurimälestis laguneb. Taavi Aasa saamatusele on kulunud miljoneid. See on linna raha raiskamine ,“ sõnas Leemets. Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et moodustatud komisjoni ei peaks juhtima Taavi Aas.

E.L.L. Kinnisvara ostis Olümpia hotelli vastas paiknevad kinnistud

29.10.2015 Tõnu Toompark

Baltimaade suuremaid kinnisvarafirmasid E.L.L. Kinnisvara ostis avalikul enampakkumisel Tallinna kesklinnas asuva Olümpia hotelli vastas paiknevad kinnistud. Ettevõte plaanib lähiaastatel rajada sinna kaasaegsed ja kvaliteetsed büroohooned integreerituna hästi läbimõeldud avalikku ruumi.

„Kesklinna atraktiivse asukohaga kinnistute ost on meie jaoks strateegiline otsus, täiendamaks oma kinnistute portfelli Tallinnas. Kui hetkel on meie arendustegevuse fookus Riias, siis antud projektist peaks kujunema Eesti aktiivseim projekt. Arendusprotsessi kiiret käivitamist toetab ka kehtiv detailplaneering. Tulenevalt projekti suurest mahust plaanime jaotada tööd mitmesse etappi ja alustada ühe büroohoonega,“ ütles E.L.L. Kinnisvara juhatuse liige ja arendusdirektor Indrek Moorats. „Kesklinna magistraali Liivalaia tänava äärde kerkivad büroohooned sobivad hästi nii mõne suurfirma esinduslikuks peakontoriks kui ka bürooruumideks ambitsioonikatele väiksematele ettevõtetele.“

E.L.L. Kinnisvara ostis avalikul enampakkumisel Liivalaia 34, 36, 36a ning Juhkentali 1b, 3d, 3e, 9a, 9c, 9d ja Veski tänav T1 (endine Juhkentali 9b) kinnistud kogupindalaga ligikaudu 12 000 m². Kinnistutel on kehtiv detailplaneering, mis võimaldab sinna rajada nii ärihooneid kui elukondlikku kinnisvara.

E.L.L. Kinnisvara arenduse fookus on täna Lätis, kus on aktiivselt töös kaks suurt projekti. Ettevõte kavandab Riia ühe populaarseima kaubanduskeskuse Spice kompleksi esinduslikku A-klassi büroohoonet ligikaudu 10 000 m² üüripinnaga. Ettevõttel on kinnistud ka Riia areneva äripiirkonna Skanstese südames, kuhu plaanitakse esimeses etapis kahte A-klassi büroohoonet ligikaudu 23 000 m² üüripinnaga.

E.L.L. Kinnisvara (www.ell-realestate.com) on Baltimaade suuremaid kinnisvaraettevõtteid, mis arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ning büroohooneid. Ettevõtte tänases kinnisvaraportfellis on 209 000 m² üüritavat pinda. E.L.L. Kinnisvara omab osalusi mitmes juhtivas kaubanduskeskuses (Spice ja Spice Home kaubanduskeskused Riias, Panorama keskus Vilniuses ning Viru Keskus Tallinnas), omab kolme büroohoonet (Tallinnas Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja ning Vilniuses L3). Ettevõtte omab ka Nordic Hotel Forumi hoonet (operaatoriks OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotelli ja Tallink Express Hotelli, mida opereerib Tallink Hotel.

Tallinna Tehnikaülikool hakkab spordikompleksi rajama

29.10.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks detailplaneeringu, mis võimaldaks Tallinna Tehnikaülikoolil rajada Vana-Mustamäe külje alla täismõõtmelise staadioni, staadionihoone, tribüünid ja neli tenniseväljakut.

Ühtlasi näeb 11,08 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Männiliiva tn 6 ja J. Sütiste tee 27a kruntide detailplaneering ette alale parkla, busside lõpp-peatuse seisuplatsi ja ühendustee ehitamise ning kuni kahe maapealse korrusega teenindushoone rekonstrueerimise.

Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas J. Sütiste tee ja Ehitajate tee vahelisel alal. Arvestades planeeringuala asukohta, ümbritsevat hoonestust ja head ligipääsu ühistranspordiga on detailplaneeringuga kavandatav siinsesse linnaruumi igati sobiv. Mustamäe linnaosas puudub kaasaegne esindusstaadion ning see annaks võimaluse parandada Mustamäe linnaosa elanike sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt asub Männiliiva tn 6 kinnistu Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arengualal ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. TTÜ arengualal võivad paikneda õppehooned, teadusasutused, tehnoloogiapargi komponendid, campus, ülikooli elamud, spordi- ja vaba aja ehitised, haljasalad. Männiliiva tn 6 kinnistu jagamisel moodustatakse muuhulgas krunt kinnistu sellele osale, mis jääb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale. Nimetatud krundile ehitusõigust ei määrata. Detailplaneering on Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Mahulise lahendusega nähakse ette metsapargi maastikku sulanduv atraktiivne ja kaasaegse arhitektuuriga kergejõustikustaadion koos jalgpalliväljakuga ning staadionihoone koos tribüünidega. Kavandatav staadionihoone on oma konstruktsioonides avatud, läbipaistva, kaasaegse arhitektuuriga hoone, millest saab sportimis- ja vaba aja veetmise keskus.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tallinna Tehnikaülikool. Detailplaneeringu koostas OÜ Arhitektid Muru & Pere alltöövõtja Linnaruumi OÜ. Planeering on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Männiliiva tn 6 kinnistu suurus on 92 865 m2 ning maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa. Osa kinnistust asub Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. Planeeritaval maa-alal ning selle lähiümbruses kasvab rohkelt kõrghaljastust. Ülekaalus on haljastuslikult olulised harilikud männid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arvestati mitmeid ala kohta läbi viidud uuringuid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ja detailplaneeringus on toodud vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2015 korraldusega. Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne olid avalikul väljapanekul 4.-18. septembrini 2015. Detailplaneeringu menetluse käigus lahendamata vastuväiteid ei jäänud.

Kuna „Männiliiva tn 6 ja J. Sütiste tee 27a kruntide detailplaneeringu“ koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja ala ulatub osaliselt Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale, siis kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvaraportaal: pealinna üürikorterite pakkumine hüppas aastaga 10%

29.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnas otsis portaali KV.EE andmetel septembris üürniku 2207 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas üüripakkumiste arv 10%. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind oli 9,50 €/m² ehk 5,4% aastatagusest kõrgemal.

Üüripakkumiste arv on kasvanud praktiliselt kõikides Tallinna piirkondades. „See näitab, et üüriinvestorid täidavad oma funktsiooni hästi ja pakuvad järjest enam üüripindu,“ selgitas KV.EE juht Tarvo Teslon

Tallinna üürituru juures väärib ka tähelepanu, et käesoleval aastal sügisest iga-aastast üürikorterite kriitilist defitsiiti praktiliselt ei olnud. Paljud üürikorterite pakkujad ajastasid üürniku otsimise magusasse augusti-septembri perioodi. See tasandas sesoonse nõudluse kasvu.

Kõige enam ehk 54% on üüripindu tulnud juurde Nõmme linnaossa, kus käesoleva aasta septembris oli kokku 71 üüripakkumist. Kesklinnas ehk suurima üüripakkumiste arvuga linnaosas suurenes pakkumiste arv aastaga 10%. Septembris oli Tallinna kesklinnas portaalis KV.EE andmetel 906 üürikorteri pakkumist.

Vaata graafikut üürituru kohta Tallinna linnaosade kaupa siit: http://www.kinnisvaraweb.ee/blog/kv-ee-tallinnas-pakuti-septembris-uurile-2207-korterit/

Indrek Veso: looduskaitse on Eestis põhiseadusvastane

29.10.2015 Indrek Veso

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisjärgse omandireformi üks alusideedest oli eraomandi puutumatus ja omandiõiguse laiaulatuslik teostamine. Põhiseaduse § 32 kohaselt on «igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt».

Nüüd, 23 aastat pärast põhiseaduse jõustumist, on eraomanikest maaomanikele õigusaktidega pandud peale kohustusi taluda looduskaitselisi piiranguid. Looduskaitse iseenesest ei ole ju midagi halba, kuna see peab tagama mitmekesise looduskeskkonna säilimise ka tulevastele põlvedele.

Praegusel juhul on tekkinud olukord, kus on hulgaliselt erinevaid looduslikke väärtusi võetud kaitse alla, mille tulemusena on kogu Eesti pindalast (45 227 km2) 34 protsenti hõlmatud looduskaitsealadega.

Piirangud väljaspool Natura alasid

Siinjuures on probleem selles, et mitte Natura alade maaomanikud peavad taluma olulisi piiranguid oma maa kasutamisel ja majandamisel sisuliselt tasuta. Neil on õigus saada vaid maamaksuvabastust kaitse alla jääva maa sihtkaitsevööndi maamaksu ulatuses. Samas maaomanikud ei tohi püsielupaiga sihtkaitsevööndisse poole aasta jooksul isegi mitte astuda.

Olukord, kus maaomanikud peavad looduskaitse huvides taluma ulatuslikke piiranguid nende omandile, ilma et neile makstaks piirangute talumise eest hüvitist, on põhiseadusvastane. Olukorra teeb veelgi ebaõiglasemaks riiklikke looduskaitselisi piiranguid taluma pidavate maaomanike jaoks asjaolu, et sarnaste piirangute talumise eest Natura alal hüvitist makstakse.

Siinkohal ei ole tegelikult tähtis, et Natura ala raha tuleb Euroopa Liidust, kuna ka Natura alade piirangud on kehtestatud Eesti õigusaktidega, kuid kaitsealad on ka hõlmatud Natura ala võrgustikku. Põhiseadusega ei ole kooskõlas olukord, kus omandiõigust oluliselt piiratakse ilma selle eest proportsionaalset hüvitist maksmata.

Riigile müümine

Teine oluline probleem on looduskaitseliste piirangutega maade riigile müümine, mille puhul on järjekord kaheksa aastat pikk tulenevalt looduskaitsealuste maade riigile müümise seotusest riigieelarvega. Riigieelarvest ei eraldata piisavalt vahendeid, et täita riigi kohustus omandada looduskaitseliste piirangutega maad.

Selline järjekord riigi poolt seatud oluliste piirangutega kinnistute võõrandamisel on põhiseadusvastane, kuna põhiseaduse § 32 kohaselt «omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest». See tähendab, et olukorras, kus maaomanikul on maa kasutamine ja majandamine tehtud sisuliselt võimatuks, tuleb see maa maaomaniku soovil välja osta ning teha seda kohese hüvitise eest.

Kaheksa aasta pikkust järjekorda ei saa kuidagi vaadelda mõistliku ega kohese hüvitise meetmena. Seda enam, et selle aja jooksul võib maa olukord muutuda – tekkida tormikahju või kooreüraski plahvatuslik levik metsas. Sellisel juhul on kaotajaks jällegi maaomanik, kelle maa väärtus väheneb ajas ning riik ostab maa hindamisakti alusel, mis tehakse vahetult enne müügitehingut.

Looduskaitseliste piirangutega maa riigile müümisel peab maaomanikule olema müügi aeg ettenähtav ja mõistlik. Antud juhul ootavad maaomanikud praeguse riigieelarve trendi kohaselt vähemalt kaheksa aastat järjekorras, ilma et neile oleks ka vahepealse piirangute talumise aja eest perioodilist hüvitist makstud, kui tegemist on Natura ala väliste maadega.

Kaitse alla võtmine ja vabastamine

Kolmas probleem on kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ning kaitse alt vabastamise menetlused, mille puhul hakkavad menetluse algusest peale kehtima maaomanikule piirangud metsa majandamisel, kuid püsielupaiga moodustamise menetlus võtab meil aega kohati 7-8 aastat.

See ei ole normaalne arvestades, et looduskaitseseaduse muutmise seletuskirjas on toodud välja, et kõik püsielupaiga moodustamisega seonduvad toimingud tuleks ära teha 28 kuuga. Selleks 28 kuuks on võimalik peatada ka metsateatise menetlust. Seega kogu looduskaitse alla võtmise menetluse jooksul peab maaomanik taluma piiranguid kinnistu majandamisel, samas venivad menetlused aastaid ning selle aja jooksul piirangute talumise eest mõistagi hüvitist ei maksta.

Loodusobjektide kaitse alla võtmisel ja kaitse tühistamisel on oluliseks probleemiks arusaam, kas ja mis ulatuses tuleks kaitset kohaldada. Seda näiteks püsielupaikade puhul, kus looduskaitseseaduse § 4 lg 5 p 1 kohaselt «püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik».

Kui kunagi tuvastatud linnu pesa, mida ei ole püsielupaigana kaitse alla võetud ministri määrusega ja lind ei ole näiteks kümme aastat seda pesa sigimispaigana kasutanud, siis kas me ikkagi saame väita, et tegemist on kasutuses oleva kaitsealuse liigi sigimisalaga? Seda enam, et kunagi tuvastatud pesa oli puu otsast alla varisenud ning ka pesapuu on nüüdseks metsakahjustuse tõttu ümber kukkunud.

Kahjuks näeb kirjeldatud olukorda riik sihtkaitsevööndiga kaitstud pesapaigana, kuna leitakse, et mets on potentsiaalselt sobilik linnule. Olgem ausad, potentsiaalne sobilik mets ei oma mitte mingisugust tähtust, kui kaitstav lind tegelikult maaomaniku kinnistut sigimis- või pesapaigana ei kasuta. Sellises olukorras keeldub Keskkonnaamet ka linnu poolt kasutamata ja hävinud pesapuud keskkonnaregistrist kustutamast ning ulatuslikud omandiõiguse piirangud, kus sihtkaitsevööndisse ei tohi poole aasta jooksul minnagi, kehtivad maaomaniku jaoks edasi ning mõistagi selle eest maaomanikule hüvitist ei maksta. Selline olukord ei ole põhiseadusega kooskõlas.

Selliste küsimuste tõstatamisel teeseldakse maaomaniku mure mõistmist, kuid tema õigustest sõidetakse üle looduskaitse loosungi all, nagu see oleks ülimuslik kõige suhtes.

Mul on juba selline tunne, et viimane aeg on hakata kaitsma maaomanikke ja nende kodusid looduskaitse eest. Seda just põhjusel, et looduskaitset korraldavad oma ala fanaatikud, kes ei suuda või ei taha mõelda looduskaitse korraldamisel omandiõiguse riive proportsionaalsusele, võrdsele kohtlemisele ning sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Allkirjastati Kopli liinide müügi leping

29.10.2015 Tõnu Toompark

Eile allkirjastati Kopli liinide maa-ala müügi leping.

„Enampakkumise võitnud OÜ Fund Ehitus omandas Kopli liinide ala kinnistud hinnaga 1 900 100 eurot ning kohustub ala hoonestama vastavalt lõplikus pakkumises esitatud linnaehituslikule visioonile,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

OÜ Fund Ehitus arendab miljööväärtuslikust Kopli liinide piirkonnast turvalise ja peresõbraliku tervikliku elukeskkonna, mis on eriti sobiv noorperedele. Planeeritav investeeringu maht on kokku 55-65 miljonit eurot.

Ühtlasi võttis ostja kohustuse oma vahendite arvelt valmis ehitada kinnistute teenindamiseks vajalikud tänavarajatised koos tänavavalgustusega ja liikluskorralduse süsteemidega, tehnovõrgud ja vihmaveekanalisatsiooni ning rajada üldkasutatava haljastuse.

OÜ Fund Ehitus visioon näeb ette kahe- ja enamakorruselised korterelamud, elurajooni teenindavad asutused ja kaubandusteenindusettevõtted. Olemasolev teedevõrk ning munakivikattega teed säilitatakse. Rannale on ette nähtud promenaad, spordi- ja mänguväljakud ning koerte jalutusalad.

„Lõpuks ometi saame Kopli liinide müügile joone alla tõmmata,” ütles Võrk. „Kopli liinidele on arendajat otsitud kaheksa aastat. Kuigi huvilisi on olnud, on asi ikka ja jälle mingil põhjusel katki jäänud.“

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pro Kapital Grupi täiendavate aktsiate tingimuslik kauplemisele võtmine

29.10.2015 Tõnu Toompark

NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatus otsustas 28. oktoobril 2015. a rahuldada AS-i Pro Kapital Grupp taotluse ja võtta tema 97 363 täiendavalt emiteeritud aktsiat tingimuslikult kauplemisele Börsi Lisanimekirja (reguleeritud turg) tingimustel, et:

Aktsiakapitali suurendamine on kantud Äriregistrisse;
Emiteeritud aktsiad on konverteeritud põhiaktsiateks (ISIN: EE3100006040) Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
AS Pro Kapital Grupp on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile aruande tingimuste täitmise kohta.

Loetletud tingimuste täitmisel on AS-i Pro Kapital Grupp ülalnimetatud aktsiate esimeseks kauplemispäevaks järgmine börsipäev arvates tingimuste täitmisest.

Elu korteriühistus: Korterite arv ühistus

29.10.2015 Kätri Sarapuu

Küsimus: Kas nelja korteriga ühismajas on korteriühistut võimalik teha?

Vastus: Eeldan, et ühismaja all mõtlete seda, et ühes majas/kinnistul on Teil neli korterit. Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, seega korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Mittetulundusühingute seaduse kohaselt võivad mittetulundusühingu asutada vähemalt kaks isikut (asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud).

Tulenevalt eeltoodust on võimalik nelja korteriga majas korteriühistu moodustada, kuid tegemist peab olema korteriomanditega kinnisasjal.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinna Kaubamaja müügimaja uuendamine

29.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna Kaubamaja Grupp ASi tütarettevõte Kaubamaja AS opereerib traditsioonilist täisformaadis kaubamaja, mis hõlmab moe-, toidu-, kodu-, ilu- ja lastekaupade müüke.

Kaubamaja AS müügimajad asuvad Tallinnas ja Tartus. Kaubamaja AS on alustanud tegevusi 1960. aastal ehitatud Tallinna müügimaja uuendamiseks, mille tulemusel sünnib kavandatu kohaselt täielikult uuenenud, olemasoleva müügipinna suurusega võrreldes oluliselt suurem kaasaegne linna- ja ostukeskkond. Kaubamaja AS kuulutab parima lahenduse leidmiseks koos Eesti Arhitektide Liiduga välja arhitektuurse lahenduse konkursi Tallinna Kaubamaja uuendamiseks.

Tallinna Kaubamaja Grupp AS informeerib börsi uue müügimaja ehitamisega seotud olulistest sammudest ja täpsemast infomatsioonist börsi reglemendis sätestatud korras.

Algas Nõmme piiril asuva Hõbemetsa elurajooni kolme uue kortermaja ehitus

28.10.2015 Tõnu Toompark

Kaamos Kinnisvara alustas Nõmme ja Haabersti piiril asuva atraktiivse Hõbemetsa elukeskkonna kolme järgmise maja müüki. Uued korterelamud on osa privaatsest ja rohelisest elurajoonist, kuhu kokku on planeeritud 16 kortermaja, lastemänguväljakud ja lasteaed.

Kaamos Kinnisvara AS arendusjuhi Ivar Vahteri sõnul ehitatakse uues etapis korraga kolm 20 korteriga maja ning veerand mahust on huviliste poolt broneeritud juba esimeste päevadega. Etapi valmimine on planeeritud 2016. aasta lõppu.

„Elurajooni on juba rajatud kaks kortermaja, kus on oma kodu leidnud üle 50 perekonna. Inimesed hindavad Hõbemetsa madalamat hoonestust, eraldatust ja majade B-energiaklassi. Lisaks pakume korteriomanikele tavapärase kaheaastase ehitusgarantii asemel kolmeaastast garantiid, mis suurendab kliendi kindlustunnet ehituskvaliteedi osas,“ räägib Vahter.

Esimeste majade korterite müümine on läinud väga hästi. „Olulisteks müügiargumentideks on olnud lisaks Hõbemetsa looduslähedasele elukeskkonnale ka iga korteri juurde kuuluv rõdu ja panipaik, mugavad parkimisvõimalused ning majadesse planeeritud mahukad liftid,“ lisab Vahter.

2015. aasta kevadel valmis elurajooni viiv esinduslik avenüü koos kergliiklusteede ja tänavavalgustuse, kaherealise puiestikuga ning elurajooni tulevikus teenindav bussipeatus. Kõigi majade juurde tulevad laste mänguväljakud ning elurajooni on planeeritud ka lasteaed. Kokku on Hõbemetsa kavandatud 16 kortermaja ja 450 korterit. Investeeringu maht on ligikaudu 35 miljonit eurot.

Piirkonna arhitektid Irina Raud ja Aigar Roht väärtustavad kõrgelt Hõbemetsa looduslähedast ning privaatset keskkonda. Nende sõnul on Hõbemetsa nagu väike põhjamaise feeling’uga elurajoon, mis vastupidiselt harjumuspärasele asub kõrgete mändide vahel ebatasasel ja põneval maastikul.

10 hektari suurusel männimetsaga kaetud maa-alal laiuva Hõbemetsa elurajooni kortermajad on üksteisest eraldatud lopsaka kõrghaljastusega ning ümbritsetud reljeefse pargi ja kõnniteedega. „Oleme kavandanud, et ala ei täideta pelgalt kodude, vaid ka ajaveetmise võimalustega nii lastele kui ka vanematele inimestele,“ ütleb Raud, lisades, et haljasalaks on planeeritud igast krundist 50-60%.

Elurajoon piirneb Nõmmet ja Haaberstit ühendava kergliiklusteega, mis on ideaalne võimalus jalgsi või rattaga liikujatele ning talvel suusatajatele. Hoolimata Hõbemetsa privaatsest asukohast ja heas mõttes suletusest, on kõik eluks vajalik lähedal – nii poed, söögikohad, ühistransport, Nõmme Spordikeskus, Nõmme-Harku terviserajad, Glehni loss, Nõmme turg ja palju muud huvitavat.

Kaamos Group on 2002. aastal asutatud kodumaisel kapitalil põhinev kontsern, mis tegeleb kinnisvaraarenduse, -investeeringute, ehituse ja puidutööstusega. Tegutsetakse Eestis, Lätis, Valgevenes, Soomes ja Gruusias. Kaamos Kinnisvara on neli viimast aastat olnud Kaubandus- ja Tööstuskoja, EAS-i ja Tööandjate Keskliidu parimate ettevõtete konkursil kinnisvaraettevõtete arvestuses esiviisikus.

Kaamos Groupi viimase aja tuntuimad kinnisvara- ja ehitusobjektid on Tammsaare Ärikeskus, Statistikaameti büroohoone, Rohu kvartal Kalamajas, mereäärsed Kakumäe residentsid, Jaama residentsid Nõmme südames. Arendamisel on suurejooneline Avala ärikeskkond.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kuidas säilitada maamaja väärtust?

28.10.2015 Terje Oden

Maamajade müügiga tegeledes on silma jäänud kaks olulist asjaolu, millest tahaksin natuke lähemalt kirjutada. Esmalt see, et sageli tegelevad maamajade müügiga pärijad, ehk enamasti noored inimesed, kes ei ole ise müüdavas majas kunagi elanud ega ole ka varem majaomanikud olnud.

Seega ei ole neil, ega saagi olla, isikliku eramaja haldamiseks vajalikku elukogemust ega kompetentsi. Ja teine oluline aspekt on see, et maamajade müügiprotsess eriti hajaasustusega piirkonnas võib kujuneda suhteliselt pikaks venides sageli kuni paari aastani, mistõttu tuleb ka müüjatel tegeleda majaga suhteliselt pika aja vältel.

Mistahes kinnisvaratehingu esmane oodatav tulemus on võimalikult kõrge müügihind. Müügihind sõltub aga neist väärtustest, mida müüdav objekt sisaldab. Tõmbekeskuste kinnisvara hinna kujundab pakutava objekti asukohajärgne pakkumise – nõudluse suhe ning pakutava mugavuse, energiasäästlikkuse ja erinevate esteetiliste jms. kriteeriumite keerukas kombinatsioon. Maamaja väärtust ei ole võimalik hinnata nii üheselt, kuna sageli ei vasta maamaja mitte ühelegi eelkirjeldatud kriteeriumitest. Järelikult peab maamaja ehk maakodu kandma mingisuguseid muid väärtusi.

Milles seisneb maamaja väärtus

Maa- ehk külaarhitektuur on osa meie kultuuripärandist. Iga vana maja on planeeritud ja ehitatud oma aja vajadustest ja võimalustest lähtuvalt parimal võimalikul moel. Puitdetailide vananemine loomuliku kulumise teel annab maamajale aukartustäratava väärikuse ja autentsuse, mistõttu on väärtuslik kõik see, mis on ehe ja originaalne ehk algupärane.

Vana maja väärtus võib seisneda nii kasutatud materjalides, kui ehituse stiilis. Või hoopis hoonete ja haljastuse kooskõlast sündivas õuemiljöös. Sageli saab määravaks kogu talu energeetika – see määramatu miski, mis meile sobib või ei sobi. Ja teil ei ole õrna aimugi, mida peab oluliseks teie maja tulevane ostja. Seega ei pruugi näiteks tavapärane renoveerimine tõsta objekti väärtust. Päris kindlasti on aga mistahes ehitise üks põhiväärtus võimalikult hea põhikonstruktsioonide seisukord.

Kuidas tagada müüdava maja põhikonstruktsioonide hea seisukord

Maja hea seisukord tagatakse maja pideva asjakohase hooldusega. Kõige suuremat kahju teeb tavaliselt ikkagi niiskus, kuna tal on võime väiksemastki praost sisse tungida ja oma võimuala hoomamatult laiendada. Niiskus on omakorda väga tarvilik igasuguste kahjulike elusorganismide arenemiseks ja paljunemiseks ning väga mitmekülgsete biokahjustuste tekitamiseks.

Niisiis on maja kõige tõhusam hooldusvõte niiskuse eemalhoidmine majast välistades kõik need situatsioonid, mis võimaldavad niiskusel imbuda sinna, kus ta olema ei peaks. Avatud akna- ja ukseavad, katkine katus, puuduvad harja- ja otsalauad, katkised või ummistunud vihmaveetorud, praod või välja vajunud kivid soklis ja vundamendis, lillepeenrad akna all, kõrghaljastus hoonete vahetus läheduses, pinnase vajumine ja maja poole suunatud kalded vundamendi ääres või vihmaveetoru all – kõik need on sellised tegurid, mis koguvad ja hoiavad niiskust maja konstruktsioonidel tekitades seal aja jooksul tõsiseid kahjustusi.

Millises seisukorras on maja

Maja seisukorra hindamiseks on mõistlik teostada põhjalik ülevaatus, mille käigus selgub, milline on maja tegelik seisukord ning kas maja väärtuse pikemaajaliseks säilitamiseks on vajalik midagi ette võtta. Müügiprotsessi käivitumisel on samuti vajalik objekti seisukorra põhjalik kaardistamine, mistõttu on värskel majaomanikul igal juhul vaja ennast maja seisukorraga kurssi viia isegi siis, kui endal ei ole plaaniski sinna elama asuda. Edasine tegevus võiks lähtuda põhimõttest, et likvideeri otsene kahjutekitaja ja remondi ainult seda, mille remontimata jätmine tekitaks edaspidi kahju.

Maja ülevaatust võiks alustada vundamendist ja soklist, kuna hoone alusmüür peab taluma nii ehitise koormust, kui pinnasest tulenevate niiskuse, külmumise, sulamise, surve, vibratsiooni, huumushappesuse jms. tegurite koostoimet. Silmnähtavad praod soklis viitavad võimalikele pragudele ka vundamendis. Sokli ja vundamendi kahjustuste taga on sageli majale liiga lähedal asuvad puud – põõsad või pinnasetööd (vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine, ka lillepeenrad) vundamendi vahetus läheduses jms. Ehk on huvitav teada, et meil väga armastatud metsviinapuu juur on jämedam, kui täismehe käsivars. Kujutlege siis seda jõudu, millega lammutab vundamenti ainuüksi metsviinapuu, põlistammest rääkimata. Rusikareegel: vundamendi ääres peab pinnasekalle olema silmnähtava kaldega majast eemale, pinnas tihendatud ja tuulele ning päikesele avatud.

Ukse- ja aknaavade, ka lakaluukide sulgemine on elementaarne, niisamuti katuse läbijooksude likvideerimine. Kõige suuremaks ohuks vanade majade katustele on tavaliselt liiga lähedal kasvavad põlispuud, mille lehe- ja oksarisu jääb katusele niiskust koguma, mis tekitab katuse konstruktsioonidele ohtlikku lisaraskust. Ka ohustavad tormidega murduvad suured oksad katust. Siin ei ole teha muud, kui puud maha saagida ning puhastada katus rämpsust. Sama lugu on vihmaveetorudega – puhastada rämpsust ja kontrollida, et kalded ikka õigele poole oleksid.

Seinapalkide kahjustuste korral on kõige mõistlikum võimaluse korral välistada edasised kahjustused ja jätta paranduses spetsialistide teha. Kivimüüride ja saviseinte parandusega on sama lugu, sest oskamatu parandus võib pikas perspektiivis hoopis kahju tuua, kuid teadma peaks seda, et nii kivimüüre, kui saviseinu kahjustab kõige enam vihma- ja lumesulavesi ning selle külmumine-sulamine. Niisiis on kivimüüri ja savisina edasise lagunemise vältimiseks vajalik kaitsta neid otsese vee eest olgu siis katuse parandamise või ajutise kattevarju ehitamise teel.

Siseruumide kõige tõhusam hooldustegevus on koristamine. Kõik mittevajalik majast välja, eriti puudutab see igasugust riidekraami, pehmet mööblit jms, mis meelsasti niiskust kogub ning kõike sellist, mis võiks ligi meelitada närilisi ja putukaid. Teine väga tõhus tegevus on orgaanilise mustuse eemaldamine kõigilt pindadelt, kuna orgaaniline mustus on imeliseks toidulauaks igasugustele hallitusseentele ja vetikatele, mis levides tekitavad arvestatava biokahjustuse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vanad maamajad, kui kõige ehedamad elu- ja ajaloo kandjad on teile tänulikud teie pealehakkamise ning hoolitsuse eest ning hoolsa peremehe hoitud vara leiab oluliselt hõlpsamalt endale uue omaniku, kui hoole ja armastuseta jäetud lagunevad hooned.

Kasulik kirjandus

Vana maamaja. Käsiraamat. Koostanud Joosep Metslang Tammerraamat 2012
Majavamm, puukoi ja teised kahjurid. Koostanud Kurmo Konsa, Kalle Pilt Tammerraamat 2013
Maja ja niiskus.Praktilisi nõuandeid niiskuskahjustuste ennetamiseks. Lea Täheväli Stroh Kodukiri 2005
Vana aken.Praktilisi nõuandeid puitakende korrastamiseks ja hooldamiseks. Lea Täheväli Stroh 2005

Terje Oden
Tartu kontori maakler

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.