Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kas ülikooli ajaks on tark eluase üürida või osta?

21.07.2016 Tuuli Elstrok

Ülikooli minnes on peale õige eriala valiku üks olulisemaid küsimusi see, kus te elama hakkate. Kas saate vanematekodus edasi elada, loodate ühiselamukohale, üürite või hoopis ostate eluaseme (enamasti korteri)?

„Tudengid kasutavad kõiki neid variante,” ütleb TLÜ karjääri- ja nõustamiskeskuse karjäärinõustaja Kaisa Linnamägi, nentides, et üüriturule mõeldes tundub hetkel küll mõistlikum pigem eluase osta kui üürida. See on tegelikult tudengi vanemate kaaluda. „Vanemad on valiku ees, kas maksta kolm-neli aastat lapse eest või temaga koos üüriraha või võtta eluasemelaen. Samuti tuleb endalt küsida, mida plaanitakse korteriga teha pärast õpingute lõppemist: endale jätta, üürikorterina välja anda või maha müüa.”

Lisaks sellele soovitab Linnamägi endalt küsida, kus peaks soovitav eluase asuma: kas kooli lähistel, et transpordikulusid vähendada, või just kaugemal, et kasutada kooli ja kodu vahel liikumiseks kuluvat aega iseendale, nt rattasõiduks, muusika kuulamiseks või lugemiseks-õppimiseks. Kui teil on auto, peate mõtlema sellelegi, kas ja kui palju on parkimiskohti teie kodu ja kooli juures ning kas parkimine on seal tasuta.

Olgu valik milline tahes, soovitab TTÜ karjääritalituse juht Heiki Beres juba nüüd suvel eluaseme otsingutega alustada. „Räägime sügiseti küll värsketele tudengitele ühiselamutest jms, ent kooli lõpetavate tudengite kohad vabanevad juba mais-juunis. Ka korterite üüri- ja müügiturul tasub silma peal hoida just praegu.”

Ühiselamu

Ehkki pea igal ülikoolil on oma ühiselamud, ei jagu neis kohti kaugeltki kõigile. Seepärast tuleb end koha saamise järjekorda panna kohe kooli sisse astudes – suvel. „Ei tasu ootama jääda kooli infot elamisvõimaluste kohta, mis saadetakse tavaliselt sügisel,” hoiatab Beres. „Kuna esmakursuslased saavad iga aasta eelisjärjekorras ühiselamus kohta taotleda, on kohasoovijate hulk kokkuvõttes suur.”

Ühiselamus elamise plussideks on kahtlemata soodne hind, võimalus olla pidevalt melu keskel koos koolikaaslaste ja sõpradega ning leida ka uusi sõpru. Miinusteks aga vähene privaatsus ning sageli tekkivad keerulised olukorrad, kus toakaaslased soovivad pidutseda, teie peate aga eksamiteks õppima. Seega on mõistlik toakaaslastega kohe algul selged reeglid kokku leppida.

Üürikorter

Üürikorter on ühiselamutoast muidugi kulukam, samas privaatsem. Kulude vähendamiseks võite selle üürida koos sõpradega, võttes ühiselt nii kohustused (nt üüri ja kommunaalide maksmine, koristamisgraafikud, öörahu) kui õigused (nt külaliste kutsumine). Kindlasti analüüsige enne üürimist, kas suudate seal majanduslikus mõttes kokkulepitud perioodi vältel elada.

Korteri üürimise plussideks on võimalus olla ise nn peremees, valida sobilik elupiirkond, jagada kulusid korterikaaslastega ning vähesed investeeringud sisustusse. Miinusteks on vajadus tasuda tagatisraha (enamasti ühe-kahe kuu üür), millest korteriomanik hiljem arvestab vajadusel maha tekitatud kahjud, ning võimalus, et omanik lõpetab üürilepingu varem (kui korter on müügis ja ta leiab ostja).

Ostetud korter

Kindlasti tuleb enne korteri ostmist endale selgeks teha sellega kaasnevad igakuised kulud (kindlustus, kommunaalid, pangalaenumaksed) ning see, kes ja millal need tasub.

Korteri ostmise plussid on võimalus omaette olla – õppida, puhata, sõpru võõrustada jne. Samuti võite kelleltki luba küsimata korteris mööblit ümber tõsta või remonti teha. Oma kodu tunne on kindel, sest kuniks te ühistu või panga ees võlgu ei jää, ei ähvarda teid sellest ilmajäämine. Koduostu miinusena võib näha aga eluasemelaenu tagasimakse kohustust mitmel järgneval aastatel ning küsimust, mida teha korteriga pärast õpingute lõppu.

Tuuli Elstrok
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/kodu/kas-ulikooli-ajaks-tark-eluase-uurida-voi-osta

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Eesti majandus oli esimeses kvartalis netolaenuvõtja

21.07.2016 Jana Kask

Ettevõtete võlakohustuste maht suureneb tänu pankadest saadud laenudele, välislaenude osakaal on veidi vähenenud

Majapidamiste säästud kasvavad endiselt laenukohustustest kiiremini

Eesti majandus oli I kvartalis välismaa suhtes üle kahe aasta taas netolaenuvõtja

Ettevõtete võlakohustuste aastakasv ulatus esimeses kvartalis 3,7%ni. Viimase poole aasta jooksul on ettevõtete võla kasvu vedanud kodumaiselt finantssektorilt võetud laenud, mille jääk oli esimese kvartali lõpus 9% suurem kui aasta tagasi. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal 2%. Välislaenude osakaal ettevõtete võlakohustustes on võrreldes aastataguse ajaga paari protsendipunkti võrra vähenenud, ulatudes kvartali lõpus 32%ni.

Majapidamiste laenukohustuste maht oli mullusest 5,6% suurem. Pangalaenudest märksa kiiremini kasvasid liisinguettevõtetelt ja muudelt krediidiandjatelt saadud laenud ja liisingud. Nende finantsvahendajate antud laenude osakaal kõikides laenukohustustes tõusis seni kõrgeima 9% tasemele. Majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste aastakasv (7%) oli laenukasvust jätkuvalt kiirem, kuid viimastes kvartalites on see erinevus hakanud vähenema.

Nii ettevõtete kui ka majapidamiste võlakohustuste aastakasv oli esimeses kvartalis majanduse nominaalkasvust suurem. See ei avaldanud siiski olulist mõju reaalsektori võlakoormuse tasemele, mis suhtena SKPsse püsis 130% juures.

Eesti majandus oli esimeses kvartalis pärast kahte aastat välismaa suhtes taas netolaenuvõtja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid enamikus kvartalites paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud, mis peegeldab vähenenud investeeringuid Eesti majandusse ning suuremat säästmist. Ehkki käesoleva aasta esimeses kvartalis oli finantstehingute positsioon üle pika aja negatiivne, ei toimunud majanduse finantskäitumises sisulist muutust. Ettevõtted vähendasid väljaantud laene ja osalusi teistes ettevõtetes, lisaks suurenesid nende finantskohustused pikaajaliste laenude kaasamise tõttu.

Jana Kask
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Nutika linnaosa projektiga soovib ühineda juba paarkümmend korteriühistut

20.07.2016 Tartu.ee

Tartu kesklinna hruštšovkade piirkonnast nutika linnaosa loomise projektiga SmartEnCity soovib ühineda juba 19 pilootala korteriühistut, kes tahavad oma kodud renoveerida energiasäästlikuks ja targaks.

„Huvi on olnud rõõmustavalt ja oodatult suur ning projekti raames kavandatud renoveerimise maht ühistute üldkoosolekute otsustega praktiliselt kaetud. Enamus esmase otsuse teinud ühistutest tegelevad praegu aktiivselt tehnilise konsultandi ning projekteerija otsimisega, ehitustööde algus on kavandatud tulevasse aastasse,” rääkis projektijuht Raimond Tamm.

Nutika linnaosa projekt, mille pilootala hõlmab peamiselt Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri tänavate kortermajade piirkonda, näeb ette 23 nõukogudeaegse elamu renoveerimist A-energiaklassiga hooneks.
Renoveeritavate elamute katustele paigaldatakse päikesepaneelid, mis võimaldab ühistute üldelektrivajadust osaliselt katta kohapeal toodetud taastuvenergiast. Nutikas linnaosas võetakse kasutusele mitmeid muidki uuenduslikke lahendusi. Osaliselt SmartEnCity projekti kaasabil mais valminud Fortumi külmajaama kaugjahutusvõrgust vabanev jääksoojus suunatakse kaugküttevõrku, millest korterelamud saavad nii toasooja kui ka võimaluse sooja vee tootmiseks. Pilootala tänavate valgustamiseks rajatakse märkimisväärset energiasäästu võimaldav LED-valgustitel, sensoritel ning targal valgustuse juhtimisel põhinev valgustusvõrk.

Nutikasse linnaossa tulevad elektriautode laadimispunktid, elektriautode ja -jalgrataste rendipunktid ning sensorid müra, õhusaaste, -temperatuuri ja -niiskuse mõõtmiseks.

Renoveeritavate hoonete korteritesse paigaldatakse nn targa kodu lahendus, mis võimaldab jälgida ja reguleerida oma kodust energiatarbimist ning saada reaalajas infot keskkonnaolude kohta.

Rahvusvahelises suurprojektis SmartEnCity osalevad partnerlinnadena Tartu, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) ja Sønderborg (Taani). Tartu linna Eesti partnerid nutika linnaosa projektis on Tartu Regiooni Energiaagentuur, Balti Uuringute Instituut, Smart City Lab klaster, Tartu Ülikool, Telia Eesti AS, AS Fortum Tartu, Cityntel OÜ ning Takso OÜ.

Projektis kavandatu on kavas ellu viia eelseisva kolme aasta jooksul ning Eesti partnereid toetatakse selles kokku 8,2 miljoni euroga. SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“.

Projekti SmartEnCity peamine eesmärk on ellu viia targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis inspireeriks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ning oleks hiljem erinevates Euroopa piirkondades rakendatav.

Tuleval aastal võib kodumajutuses käivituda sarnane maksuinfo kogumise süsteem nagu Uberi puhul

20.07.2016 Tõnu Toompark

Eestis kogub üha enam populaarsust nn kodumajutusteenus, mida vahendavad näiteks Airbnb või Booking.com, kuid hotellid leiavad, et konkurentsiolukord pole aus, sest korterite väljaüürijatelt ei suudeta koguda maksuraha.

Reformierakondlasest riigikogu liikme Kalle Pallingu sõnul käivitub ilmselt järgmise aasta algusest sarnane süsteem, mis praegu on kasutusel Uberi puhul – see tähendab, et maksuamet saab maksuinfo Airbnb-lt kätte automaatselt.

Airbnb ning Booking.com on portaalid, mille kaudu saab inimene tühjana seisvat tuba või korterit lühiajaliselt välja üürida, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Eesmärk on majutada turiste viisil, mis tekitaks võrreldes hotellidega kodusema tunde ning seeläbi endale lisasissetulekut teenida.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit leiab aga, et kodujagamine ei tohiks saada hotellide ees konkurentsieelist.

“Meie sõnum on olnud, et ehk tasub ka mõelda sellele, et tingimused ja keskkond, kus kõik antud valdkonnas tegutsevad, oleks võrdne kõikidele, kui me räägime kas maksude maksmisest või teatud nõuete täitmisest,” ütles liidu tegevjuht Maarika Liivamägi.

Eesti võiks Liivamäe sõnul seejuures eeskujuks võtta Hollandi.

“Amsterdam on sisse viinud teatud regulatsiooni, mis reguleerib, kui pikalt on võimalik peatuda, mis tingimustel ja kuidas on võimalik näiteks eraisikutel rentida oma elamispinda välja hotelliteenuse või majutusteenuse tingimustes,” selgitas ta.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalle Palling (RE) ütleb, et kodumajutust hotelliteenuse pakkumisega võrdseks pidada ei saa. Küll aga tuleks tähelepanu pöörata maksude laekumisele. See võiks Pallingu sõnul toimuda automaatselt.

“Ma arvan, et meil on üks hea näide maksuameti ja Uberi koostööst olemas, kus maksude deklareerimine toimub automaatselt. Ma arvan, et mingi sarnane lahendus võiks olla ka majutuse puhul,” ütles Palling.

Ohutusõuete täitmist Pallingu sõnul seadusega reguleerima ei peaks, vaid pigem tuleks tegeleda teavitustööga.

“Ma usun, et täna kõikides korterites peaksid olema tagatud ohutusnõuded. Siinkohal ei saaks ka olla erinevust selle vahel, kas seda renditaksse välja lühiajaliseks või pikaajalisemaks külastuseks,” rääkis Palling.

Kodumajutuse pakkumine on Eestis viimasel ajal üha populaarsemaks muutunud. Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki sõnul on Airbnb kinnisvaraturul konkurentsi tihedanud, kuid selle maht kogu üürituruga võrreldes on täna veel tagasihoidlik.

“Kui ma täna vaatasin, siis Airbnb’s oli Tallinnas umbes 300 pakkumist. Kui ma nüüd kiirelt arvutan, siis Tallinnas võiks olla 50 000 kuni 60 000 eluruumi, mida üürile antakse,” rääkis Toompark.

Maarja-Liis Orgmets

http://uudised.err.ee/v/majandus/5c2b48a0-3118-437f-b993-be8dbe0b3233/tuleval-aastal-voib-kodumajutuses-kaivituda-sarnane-maksuinfo-kogumise-susteem-nagu-uberi-puhul

Tootjahinnaindeks tõusis juunis kuuga

20.07.2016 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juunis võrreldes maiga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -1,4%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja puittoodete tootmises, samuti hindade langus metalltoodete ja kemikaalide tootmises ning mäetööstuses.

2015. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus mäetööstuses, kemikaalide ja keemiatoodete ning toiduainete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuni 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Juuni 2016 – mai 2016, %	Juuni 2016 – juuni 2015, %
KOKKU	0,6	-1,4
Töötlev tööstus	-0,1	-1,1
Mäetööstus	-3,0	-15,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	11,2	2,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juunis võrreldes maiga 1,3% ja võrreldes 2015. aasta juuniga -1,6%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis juunis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja toormetsa hind, samas langes turbatoodete, jookide ning tekstiiltoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juunis võrreldes maiga 1,2% ja võrreldes 2015. aasta juuniga -3,2%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis juunis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hind, samas langes põllumajandussaaduste, ehitusmaterjali, paberi ja paberist toodete hind.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

EfTEN Capitali valitsevate varade maht jõudis 500 miljoni euroni

20.07.2016 Tõnu Toompark

Kaheksa aastase tegevusajaloo jooksul on EfTEN Capital kasvatanud hallatavate varade mahtu nullist 500 miljoni euroni. Heade tulemuste saavutamisele on kaasa aidanud Balti riikide kiire majanduskriisist taastumine ja kogu EfTENi 35 liikmelise meeskonna igapäevane sihikindel töö.

Kui 2008. aastal alustasime ainult ühe fondiga, siis tänaseks on EfTEN Capitali valitseda kolm ärikinnisvarafondi ja läbi tütarfirmade pakume ka eraportfelli valitsemise teenust.

EfTENi valitseda on täna 45 ärihoonet üle Balti riikide, milles tegutseb kokku 900 üürnikku.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2016. a II kvartalis

20.07.2016 Ülleke Eerik

Tehingute andmebaasi laekunud 2016. aasta teise kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2016. aasta teises kvartalis tehti Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 614 ostu-müügitehingut ligikaudu 723 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi toimus teises kvartalis kokku 12 348 kinnisvara ostu-müügitehingut ca 700 miljoni euro väärtuses.

Joonis 1. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus kvartalites 2015-2016

Kokku vahetas ostu-müügitehingute käigus teise kvartali jooksul omanikku 27 943 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 27 794 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Pärnu maakonnas – 2 662 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 880 hektarit.

Kõige aktiivsem oli korterite turg, teises kvartalis tehti korteriomanditega kokku 6 354 ostu-müügitehingut s.h eluruumidega 5 305 ning mitteeluruumidega 1 049 ostu-müügitehingut. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli tehinguid 2,3% võrra enam.

Eluruumina müüdud korterite arv kasvas aastaga 5 193 korterilt 5 305 korterini. Neist uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. aasta teises kvartalis oli ca 14 protsenti. Kokku müüdi 752 uut korterit, neist ca 2/3 Tallinnas, kus keskmine hind oli ca 1 900 eur/m², Kesklinna linnaosas ca 2 500 eur/m². Eelmise aasta samal perioodil oli Tallinnas keskmine uute korterite hind ca 2 000 eur/m², kuid siis tehti kõrgema hinnatasemega Kesklinna uute korteritega tehinguid 19% enam.

Kinnisasjadega toimus 2016. aasta teises kvartalis 6 215 ostu-müügitehingut, mis on 3,4% enam kui aasta tagasi 2015. aasta teises kvartalis. Tehingute koguväärtus on 6,8% võrra suurem (ca 373 miljonit eurot). Käesoleva aasta teises kvartalis tehti kokku 3 891 tehingut hoonestamata ja 2 324 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta teises kvartalis võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga 6,8% ning eelmise kvartaliga võrreldes 1,0%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 5,9%, hoonestamata maa hinnaindeks 3,9% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 15,5%.

Ülleke Eerik, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna nõunik

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad kerkivad tiheda konkurentsi kiuste

20.07.2016 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on kuuga kerkinud 0,7 ja aastaga 7,2%. Stabiilsete korterite tehinguhindade ja tiheda konkurentsi tingimustes on tegemist pigem kiire pakkumishindade tõusuga.

Pakkumiste keskmist hinda ajab tõususuunas pakkumiste arvu mõningane vähenemine. Tänane 18 600 elamispindade pakkumist portaalis KV.EE on 1,4% vähem pakkumisi kui 3 kuud tagasi ja 2,1% aastatagusest allpool.

Aktiivse nõudluse ja kõrge tehingute arvu tingimustes pole ime, et vähenev pakkumine paneb pakkumishinnad kerkima. Küll peab silmas pidama, et tehinguhinnad Tallinnas kui Eesti kinnisvaraturu suurimas piirkonnas püsivad paigal. Tallinna kõrge tehingute arv võrreldes teiste linnade ja piirkondadega suunab Eesti keskmise statistilise hinna stabiilsele kursile.

Küll tuleb tõdeda, et enamuses väiksemates maakonnakeskustes elamispindade, sh korterite hinnad kerkivad. Seda põhjusel, et kinnisvarakriisile järgnenud elavnemine ja hinnatõus on nüüdseks pika viitajaga nendesse piirkondadesse jõudnud, mis kasvatab pakkumishindu ka portaalis KV.EE.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Epicenter Kinnisvara jätkab alates 2016. aasta juulist oma tegevust iseseisva kinnisvarateenuseid pakkuva ettevõttena

20.07.2016 Tõnu Toompark

Kinnitatud jagunemine registreeriti reedel, 15. juulil 2016, eesmärgiga jätkata 2012. aastal loodud Epicenter Kinnisvara kaubamärgi edasiarendamist. Pärast Uus Maa Kinnisvaragrupist lahkumist on Epicenter Kinnisvara omanikud Leanika Järve, Kairi Ummus, Martin Koot ja Meelis Niglas. Epicenter Kinnisvara ja Uus Maa Kinnisvarabüroo jätkavad lähedaste koostööpartneritena.

“Ühinedes ei osanud keegi meist tulevikku ette näha. Teadsime teineteise väärtusi ning soovisime need ühendada. Tänaseks oleme jõudnud arusaamiseni, et vaatamata ühistele väärtustele oleme me siiski oma kontseptsioonide poolest erinevad ja kuna Epicenter Kinnisvara kasvas piisavalt suureks, otsustasime eraldi kaubamärkidena edasi liikuda,” kommenteeris Epicenter Kinnisvara juhatuse esimees Leanika Järve ning lisas: “Õppisime Uus Maa Kinnisvarabüroolt palju ja täname neid koostöötatud aja eest. Tänu koosoldud ajale oleme lähedasemad Uus Maa Kinnisvarabüroole kui teistele kinnisvaraettevõtetele ning teeme nendega tihedat koostööd ka edaspidi. Kui ühel on müüja, siis teisel on ostja.”

Epicenter Kinnisvara on 2012. aastal asutatud tugevate kogemuste ja julge mõtlemisega Eesti kinnisvarabüroo, mille eesmärgiks on kliendikeskne personaalne lähenemine ning kinnisvarateenuste maine parandamine Eesti kinnisvaraturul.

Ehitushinnaindeks pööras II kvartalis langusele

20.07.2016 Statistikaamet

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,6% ja võrreldes 2015. aasta II kvartaliga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga materjalide odavnemine, mis andis indeksi kogulangusest üle kolmveerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnesid ehitusmaterjalid 0,9%. Kulutused masinatele langesid 0,7% ja tööjõule 0,2%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -1,1% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -1,6%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2016
	I kvartal 2016 – II kvartal 2016, %	II kvartal 2015 – II kvartal 2016, %
KOKKU	-0,6	-1,3
tööjõud	-0,2	2,1
ehitusmasinad	-0,7	-1,8
ehitusmaterjal	-0,9	-3,0
Eramuindeks	-0,9	-0,9
Korruselamuindeks	0,1	-1,0
Tööstushooneindeks	-1,4	-1,9
Ametihooneindeks	-0,5	-1,2

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2016
	I kvartal 2016 – II kvartal 2016, %	II kvartal 2015 – II kvartal 2016, %
KOKKU	-1,1	-1,6
tööjõud	0,0	1,8
ehitusmasinad	0,6	-2,4
ehitusmaterjal	-2,0	-3,8

Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

19.07.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on abimees abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

5 mõtlemiskohta, kui alustad kinnisvarasse investeerimisega

19.07.2016 Kristjan Gross

omus kSEB kodulehel avaldati artikkel kinnisvarainvesteeringust kui pensioni kogumise alternatiivist. Seejuures viidati panga pensionivalmiduse uuringule (2016), et paljud inimesed näevad oma pensionipõlve kindlustamise võimalusena kinnisvara üürimist või müüki. Kuna artikkel oli väga üldsõnaline, siis tooksin alljärgnevalt omalt poolt välja mõned tähelepanekud, millele mõelda.

Kui Sa pole kinnisvaraga mitte kunagi varem tegemist teinud, sest oled hoopis teisest valdkonnast, siis räägi mõne maakleri või hindajaga – saad igal juhul parema ülevaate turul toimuvast – müügi-ja üürihinnad, nende prognoos, turutunnetus jms.
Kuna kinnisvarainvesteering on pikaajaline, võib tekkida vajadus aeg-ajalt remonti teha, siis kas oled valmis seda ise tegema (tihti odavam variant) või pead tellima remondimehed?
Väljaüürimise eesmärgil soetatud korterisse võib vaja minna mööblit, mis võib omakorda olla üsna suur väljaminek – algne suurem investeering mõjutab tasuvust;
Investeeringult võid tulu saada kahte moodi: vara väärtuse kasv ja/või igakuine üüritulu. Mõlemal juhul on vara asukoht määrava tähtsusega. Kui maapiirkonna väikeasula on elanikest tühjaks jooksmas, pole mõtet vara väärtuse kasvu ootuses sinna korterit osta. Kinnisvara kui pikaajaline investeering on mõjutatav demograafiast. Tartus tehtud elanikkonna uuringus prognoositakse elanikkonna kasvu ainult viide linnaossa. Seega eelista sellist asukohta, kus vara müümine ja ka väljaüürimine oleksid ka pikemas perspektiivis likviidsed.
Püüa aru saada, et kui suur on eeldatav investeeringu tootlus, tulusus. See on oluline peamiselt kahes punktis: a) kui pikk on investeeringu tasuvusaeg ehk millal teenid tehtud kulud tasa, b) kui suur on investeeringust saadav kasu, andes võimaluse võrrelda alternatiivsete investeeringutega. Ehk mida lühem on tasuvusaeg, seda kiiremini teenid paigutatud raha tagasi ning hakkad teenima kasumit.

Eelnev oli väga põgus ülevaade teemadest, mis kinnisvarainvesteeringuga kaasnevad. Kõige olulisemaks pean ma esimest punkti – kui sa oled teisest eluvaldkonnast, siis pöördu spetsialisti poole.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 28/09/2016 Tartus

19.07.2016 Margot Toompark

Tartus toimub 28/09/2016 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni juhtimise põhimõtteid ja antakse juhiseid varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus toimub Tartus TÜ Raamatukogus, W. Struve tänav 1, kolmapäeval 28/09/2016, kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: korteritehingute arvu kasv võtab hoo maha

19.07.2016 Tõnu Toompark

Eesti korteriomanditehingute arv oli maa-ameti andmetel 2016 II kvartalis 5204. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv kasvanud tagasihoidliku 2,2%. Nii võime öelda, et korteritehingute arvon tõusuhoo maha võtnud.

Korteritehingute keskmine hind oli 2016 II kvartalis 1060 €/m². Eesti keskmine korteritehingu ruutmeetrihind kerkis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,5%.

Vaatamata aktiivsele tehingute turule on korterite hinnad nii Eestis tervikuna kui selle suurimas piirkonnas Tallinnas püsinud juba kuus kuud stabiilsena. Eesti korteritehingute keskmine hind on viimase pooleteise aasta jooksul püsinud üsna kitsas 1004 ja 1060 vahemikus.

Eesti korteritehingute käive oli 2016 II kvartalis 319 miljonit eurot. Tulenevalt tehingute arvu tõusust ja keskmise hinna kerkimisest kasvas korteritehingute käive eelmise aastaga võrrelduna 3,2%, mis on viimase 5 aasta üks väiksemaid kasvunumbreid.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m², parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

EfTEN ostis Riias Domina kaubanduskeskuse

18.07.2016 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond II AS omandas KanAm Grund Grupilt Domina kaubanduskeskuse Riias. 74,5 miljoni euro suurune ostuhind teeb sellest EfTENi kinnisvarafondide läbi aegade suurima tehingu.

EfTEN Capital AS-i tegevjuht Viljar Arakase sõnul eelnes tehingule kuus kuud tõsist tööd. „Saame olla uhked, et meie portfelli kuulub nüüd niivõrd suur ja märgilise tähtsusega kaubanduskeskus,“ ütles Arakas.

Tehingu väärtus on 74,5 miljonit eurot, mis tähistab suurimat ühekordset investeeringut EfTENi ajaloos. Tehingut finantseeris 45 miljoni euro ulatuses Nordea pank ning ülejäänud mahus EfTEN Kinnisvarafond II AS tänavu juunis läbi viidud aktsiaemissiooni vahenditest, kus erinevad Balti pensionifondid ja elukindlustusettevõtted ning EfTEN Capitali varajase faasi investorid märkisid aktsiaid kokku 34,3 miljoni euro väärtuses.

Nordea panga Läti juht Janis Buks märkis, et Domina kaubanduskeskus on oma sektoris üks juhtivaid tegijaid. „Olen kindel, et see investeering avab uusi ärivõimalusi ning võimaldab pakkuda keskuse külastajatele laiemat valikut kaupu ja teenuseid. Mul on hea meel, et Nordea sai olla osa uutest positiivsetest muudatustest ja eelseisvast arengust,“ ütles Buks.

Enam kui 120 tuhandel ruutmeetril laiuv Domina kaubanduskeskus, kus asub üle 160 kaupluse, on Riia suuruselt teine ostukeskus. Keskuse fookus on tippbrändidel, teiste seas on esindatud sellised rahvusvahelised kaubamärgid nagu United Colors of Benetton, Mark & Spencer, H&M, Tommy Hilfiger ja Guess. Domina keskus ehitati mitmes etapis ning valmis 2006. aastal kinnisvaraarendaja Pro Kapitali juhtimisel.

Globaalse haardega investori KanAm Grund Grupi jaoks tähistab müügitehing pärast ligi kümmet edukat aastat Läti turult lahkumist. „On olnud au pakkuda Riia elanikele suurepäraseid ostuvõimalusi niivõrd pikka aega. Nüüd on meil hea meel anda Domina ostukeskus üle parimatesse uutesse kätesse,“ ütles KanAm Grund Grupi varavalitsemise direktor Christian Bode.

EfTEN Capitali Läti tütarettevõtte jaoks on Domina ost kaheksas tehing. „Domina kaubanduskeskus oma unikaalse tsentraalse asukoha ja urbanistliku elegantsiga sobib hästi fondi strateegiaga. See ost on meie jaoks oluline samm edasi ning rõhutab meie juhtpositsiooni regioonis,“ ütles EfTENi Läti tegevjuht Viktors Savins.

Uuel omanikul on Domina keskusega suured plaanid. „Viime keskuse juhtimise uuele tasemele. Selleks oleme sõlminud kokkuleppe Dina Buncega, kellel on kaubanduskeskuste juhtimisel märkimisväärne kogemustepagas,“ ütles Savins. Bunce kuulus enam kui kaheksa aastat Riia Spice kaubanduskeskuse juhatusse ning on viimased kuus aastat edukalt juhtinud Leedus Šiauliais asuvat Saules Miestas kaubanduskeskust, mille EfTEN Real Estate Fund III AS mullu omandas.

Rimi Läti on kinnitanud valmisolekut avada Domina kaubanduskeskuses Rimi hüpermarket. „Sellest saab meie hüpermarketite ketile suurepärane täiendus,“ ütles Rimi Läti kinnisvara- ja arendusdirektor Didzis Kirstuks.

EfTEN Kinnisvarafond II AS on 2015. aastal asutatud kinnine core-investeerimisstrateegiaga kinnisvarafond. Fondi valitseb 2008. aastal asutatud EfTEN Capital AS, millel on Eesti Finantsinspektsiooni väljastatud alternatiivse fondivalitseja litsents.