Eesti inimene eelistab olla pigem oma kodu omanik kui seda üürida, selgus rahaasjade teabekeskuse uuringust. Siiski elavad väga paljud üüripinnal, eelistades omanikukohustustest vaba elu või kogudes samal ajal raha oma kodu sissemakseks.

Kui üürnikule võib tunduda, et tal endal polegi suurt vara, mida võimalike ohtude eest kindlustuslepinguga kaitsma peaks, siis korteri omaniku poolt vaadates vastutab korteri heaperemeheliku kasutamise eest üürnik ja seetõttu ei pea omanik vajalikuks elamispinda kindlustada. Tegelikkuses ei ole kumbki ootamatuste eest kaitstud.

Kes ja mida peaks kindlustama?

Kodukindlustus koosneb kolmest suurest nö „tükist“: esiteks ehitiskindlustus, mis kaitseb korterit karbina koos selle oluliste osadega (seinad-põrandad-laed); teiseks koduse vara kindlustus, mis kaitseb inimese vara (mööbel, tehnika jms) nii kodus kui ka väljaspool kodu ning kolmandaks vastutuskindlustus, mis kaitseb kolmandatele osapooltele tekitatud kahju hüvitamise eest.

Kindlustuse mõistes käsitletakse korteri omanikku ja üürnikku võrdväärsetena. Kahjujuhtumi korral hüvitab kindlustusandja kahju sõltumata sellest, kes oli kahju tekitajaks.

Näiteks kui seinakontakti ununenud triikrauast puhkenud tulekahjus saab korteri siseviimistlus kannatada, on tegemist õnnetusega ja kui korteril on koduse vara kindlustus, siis hüvitatakse kahju sõltumata sellest, kas unustajaks oli korteri omanik või üürnik. Tihti ongi üürikorteri puhul keeruline aru saada, kes ja millist vara peaks kindlustama, mistõttu vaatleme kindlustusliike lähemalt.

Kindlustamiseks piisab huvist

Omanik on huvitatud kinnisvara säilimisest ka pärast üürniku lahkumist. Seetõttu on tal mõistlik kindlustada korteri ehituslik pool ehk seinad-laed-põrandad siseviimistluseni välja ja õnnetusjuhtumi korral taastatakse korter endisel kujul.

Kui aga omanikul seda tüüpi kindlustust ei ole ja korter saab näiteks ootamatu torulekke või tuleõnnetuse tõttu kannatada, jäävad remonditööd omaniku kanda. Kui õnnetuse põhjustajaks on üürnik, saab omanik kahju välja nõuda temalt, sest viimane peab korteri tagastama samas seisukorras, nagu see üürile võeti.

Omaniku poolt kindlustamata korteri võib enda huvides kindlustada ka üürnik, et vältida võimaliku õnnetuse korral korteri remonditööde maksumuse hüvitamist omanikule.

Hinda oma vara väärtust

Korteris asuv vara, näiteks tehnika, mööbel, raamatud jms võivad olla osaliselt omaniku, osaliselt üürniku omad. Möbleeritud korteri puhul on omanikul ilmselt suurem huvi oma vara kaitsta ja kui ta on lisaks kinnisvarale kindlustanud ka seal sees oleva koduse vara, on sellega automaatselt kaitstud ka korteris paiknev üürniku vara.

Üürnikul tasub seetõttu üürilepingu sõlmimisel uurida, kas ja millises ulatuses on korteril ja omaniku varal kindlustus juba olemas. Kui omanikuga suhtlemine on tülikas või omanik ei soovi korterit ega vara kindlustada, võib üürnik seda ise teha. Siis saab ta õnnetusjuhtumi korral südamerahuga kindlustusseltsi minna, ilma et peaks omanikku juhtunust teavitama. Seejuures tasub tähele panna, et varakindlustus kaitseb asju ka väljaspool kodu liikudes.

Nii näiteks kuulub koduse vara kindlustuse alla ka poe eest kaduma läinud jalgratas. Kindlustussoovi korral tasub oma maist vara õiglaselt hinnata ja läbi mõelda, kui suur oleks väljaminek juhul, kui kõik asjad tuleks uuesti soetada? Suuremate kodumasinate, tehnika ja mööbli kõrval tasub arvesse võtta ka riided-jalanõud, raamatud, aksessuaarid, mis kõik kokku moodustavadki inimese koduse vara.

Kui kahju on tekitatud teistele

Õnnetuse korral võivad lisaks korteri omanikule ja üürnikule kahju saada kolmandad isikud, näiteks naabrid ja sellistel juhtudel saab nii omanik kui üürnik end kaitsta vastutuskindlustusega. Näiteks kui alumine naaber nõuab ootamatust torulekkest tekkinud kahju hüvitamist, siis vastutuskindlustuse puhul jääb omaniku kanda vaid omavastutus.

Omavastutus ehk summa, mis jääb kahju hüvitamise korral inimese enda kanda ja ulatub sõltuvalt lepingust keskmiselt kuni 200 euroni, tuleb inimestele tihti üllatusena. Seetõttu tasub omavastutuse suurusele tähelepanu pöörata juba kindlustuslepingut sõlmides.

Üürnikul tasub aga mõelda, mis saab juhul, kui õnnetuse põhjustab just tema jooksma jäänud veekraan või toiduga pliidile unustatud ja süttinud praepann? Kas naabrite remondi hüvitamiseks vajalik summa oleks olemas? Vastutuskindlustuse osa igakuisest kindlustusmaksest on keskmiselt 2 euro ringis, kuid sellega laieneb oluliselt kaitse nii korteri omanikule kui üürnikule.

Kui juhtunud on õnnetus ja kahjukindlustusleping on sõlmitud, võiks alati oma kindlustusfirmale kahjuavalduse teha. Sageli inimesed ei teagi, mis kaitse ja kui suures ulatuses neil lepingu kohaselt on – kas kindlustatud on vaid kinnisvara karbina või on kaitstud ka selle sees olev vara ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamine?

Üürnikud arvavad tihti, et nad ei saa üürikodu kindlustada, sest tegu on kellegi teise korteri ja varaga. Ei teata, et kindlustuslepingu sõlmimiseks ei pea olema kinnisvara omanik, piisab vaid kindlustushuvist ennast ja oma vara kaitsta.

Üürilepingut sõlmides tasub uurida, kas omanik on mõnda tüüpi kindlustuslepingu juba sõlminud, kellele see laieneb ja kui suur on kindlustuskaitse, sest topelt kindlustamisel pole mõtet – üks kahjujuhtum hüvitatakse ühekordselt, ükskõik, kas lepingu on sõlminud korteri omanik või üürilevõtja.

Üürilevõtja kindlustusega seotud meelespea:

• Üürilepingut sõlmides uuri omanikult, kas ja millises ulatuses kindlustusleping korteril on.
• Kindlustamiseks ei pea olema korteri omanik, piisab kindlustushuvist.
• Kindlustuslepingu mõistes on korteri omanik ja üürnik võrdväärsed.
• Hinda realistlikult oma vara suurust, lisaks mööblile ja tehnikale on väärtuslikud ka ehted, raamatud, köögitarbed, riided ja jalanõud.
• Õnnetusjuhtumi korral hüvitatakse kahju ühe kindlustuslepingu alusel, topeltkaitse ei anna kahekordset hüvitust .

Lee Maripuu
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht