1999. a. alguses hakkasid pangad üksteisevõidu avaldama pressiteateid eluasemelaenude intressimäärade alandamisest. Kohest intressilangust aga reaalsuses aset ei leidnud (vaata graafikut).
Laenuvõimaluste olemasolu on üks tähtsamaid kinnisvaraturu trendide mõjutajaid. Niivõrd oluline ehk ei olegi laenu intressimäära suurus, vaid asjaolu, et laene üldse väljastatakse.
Eluasemelaenude väljastamist kujutavalt graafikult näeme, et 99. aasta teisest kvartalist alates asusid pangad peale vaikelu alles laene reaalselt väljastama. Eelnevalt – juunist 1998 kuni märtsini 1999, oli eluasemelaenude jääk püsinud suhteliselt stabiilselt 2,7-2,9 mld. krooni juures.
Sisuliselt kujutas intressimäärade langetamise kohta ilmuvate pressiteadete laviin, usu ja usalduse taastumist Eesti (kinnisvara-) turu suhtes ning oli promoürituseks eluasemelaenule kui sellisele. 2000. a. maikuuks on eluasemelaenude väljastamine kasvanud 3-6 korda võrreldes 1998. aasta lõpu, 1999 algusega.
Graafikult on näha, et intressimäär on mõningate eranditega üldjuhul tendentsiga vähenemise suunas. Viimase kahe-kolme kvartali jooksul on toimunud stabiliseerumine kroonilaenude puhul vahemikku 11,4-11,7% ja saksa marga baasil võetud laenude puhul vahemikku 10,3-10,9%. Hetkel ei paista põhjust, miks see peaks veel allapoole liikuma ning tõenäoliselt toodud piiridesse intressimäär jääb pidama pikemaks ajaks.
Kuivõrd intressid jäävad oodatavalt enam-vähem stabiilsele tasemele, siis seoses üldise sissetulekute taseme suurenemise ja usuga helgemasse homsesse, võib oodata eluasemelaenude väljastamise tasast suurenemist ja sellest tulenevat laenujäägi kasvu. Alahinnata ei tohi selle juures on-line laenutaotlemise võimalusi.
Laenude väljastamine suurendab aktiivsust, eriti nõudlusepoolset aktiivsust kinnisvaraturul. Seetõttu tekib surve kinnisvarahindade suurenemisele. Arvestades laenuvõimalustest tulenevaid ja muid kinnisvaraturgu mõjutavaid tegureid võib eesootava 12 kuu jooksul asetleidvaks kinnisvara hinnatõusuks prognoosida sõltuvalt objekti spetsiifikast 10-30%.
Artikkel on avaldatud 14.08.2000 väljaandes Äripäev –
В минувшем году Таллиннская горуправа приняла решение создать базу данных о продаваемых и покупаемых квартирах. Целью начинания было названо желание помочь малообеспеченным горожанам решать свои проблемы по продаже и покупке квартир без маклеров. Теперь эта база создана и вроде бы начала функционировать. Однако пользы от неё никто не видит.
