Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Majade eest küsitakse 8% protsenti enam

23.05.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel oli aprilli kuus Tallinnas pakkumisel 1271 maja. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 1333 €/m², mis on aastatagusest 8% enam. Majade müügipakkumiste arv on aastaga kasvanud 10%.

Suurima majade müügipakkumiste arvuga linnaosas Pirital on majade müügipakkumisi aastaga juurde tulnud veerandi võrra. 2015. a. aprillis pakuti Pirital müügiks 317 maja. Pirita majade pakkumishind oli portaali KV.EE andmetel aprillis 1596 €/m², mis on mõni euro aastatagusest vähem.

Pakkumiste poolest järgmine Tallinna linnaosa on Nõmme. Nõmmel oli portaalis KV.EE aprillis 259 majade müügipakkumist keskmise hinnaga 1403 €/m². Nõmme majade müügipakkumiste arv vähenes aastaga 6%, müügipakkumiste keskmine hind püsis praktiliselt eelmise aasta tasemel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	04/2014	04/2015	Muutus, %	04/2014	04/2015	Muutus, %
Haabersti	167	189	13%	1 363	1 546	13%
Kesklinn	111	116	5%	1 038	1 529	47%
Kristiine	105	106	1%	1 099	1 278	16%
Lasnamäe	70	102	46%	278	347	25%
Mustamäe	65	57	-12%	292	311	7%
Nõmme	277	259	-6%	1 399	1 403	0%
Pirita	254	317	25%	1 603	1 596	0%
P-Tallinn	46	70	52%	647	1 002	55%
Vanalinn	15	15	0%	3 697	3 218	-13%

Tallinn	1 151	1 271	10%	1 239	1 333	8%

Eesti	4 895	5 333	9%	884	959	9%
Harjumaa	2 702	2 977	10%	1 088	1 158	6%

Harku vald	333	353	6%	945	992	5%
Jõelähtme	40	91	128%	1 183	867	-27%
Kiili vald	37	20	-46%	940	789	-16%
Rae vald	150	159	6%	1 184	1 488	26%
Viimsi vald	356	386	8%	1 267	1 339	6%

Narva	64	72	13%	444	435	-2%
Pärnu	266	292	10%	857	954	11%
Tartu	343	498	45%	823	946	15%

Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu eskiis avalikul väljapanekul

22.05.2015 Tallinn.ee

Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda 25. maist kuni 2. juunini Lasnamäe Linnaosa Valitsuses (Pallasti tn 54 I korruse infosaalis), 3. juunil kell 16 toimub II korruse saalis eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.

Detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda ka interneti vahendusel planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/

Ülemiste ühisterminali detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 12. veebruari 2014 korraldusega.

Planeeritava maa-ala suurus on 6,53 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminali ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Ühtlasi on eesmärgiks ühendada Ülemiste ühisterminal Tallinna ühistranspordivõrgustikuga. Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänava ja Peterburi tee vahelisel alal, tiheda liiklusega magistraaltänavate ristumiskohas. Piirkonda on rajatud mitmeid uusi büroohooneid ning naabruses asub Ülemiste kaubanduskeskus. Planeeritav ala on hoonestamata, samuti puudub väärtuslik kõrghaljastus. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tehnilise Järelevalve Amet. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku koostanud OÜ Hendrikson & Ko.

Mullu korraldatud Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile laekus Eestist ja välismaalt kokku 14 nõuetele vastavat tööd. Žürii tunnistas parimaks ideekavandi märgusõnaga «Tagasi», mille autoriks on arhitektibüroo 3+1 arhitektid OÜ koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur.

Võistlusülesandes seatud eesmärgiks oli luua Ülemistele kaasaegne ühisterminal kvaliteetse jalakäijasõbraliku linnaruumi ja atraktiivse terminalihoonega, mis oleks väärikaks väravaks Tallinna linna saabujaile ja mugav kõigile liiklejatele.

Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi korraldas Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tartusse planeeritakse suuri arendusi

22.05.2015 Tartu.ee

Volikogu saatis avalikule väljapanekule Lõunakeskuse laienduse ning selle naabruses asuva hoonestamata Riia tn 193 krundi detailplaneeringud, mille realiseerimisel kerkib Tartu äärelinna suuri kaubandus-, meelelahutus- ja büroohooneid.

Ligi kolme hektari suurune Riia tn 193 krunt külgneb põhjasuunas Tartu Teaduspargi maadega, kus on lubatud kuni viiekorruseline hoonestus, ning krundi ida- ja lõunaküljel asuvad kuni kahekorruselised väikeelamud. Krundi omanik Incorpore Invest OÜ soovib muuta maakasutuse sihtotstarvet elamumaast ärimaaks ning rajada kuni neli kolme- kuni viiekorruselist ärihoonet ehitusaluse pinnaga kokku 5330 ruutmeetrit.

Lõunakeskus OÜ kavandab ligi seitsmehektarilisel planeeringualal Lõunakeskuse laiendust, samuti soovib rekonstrueerida peahoone vanima osa ning parandada liiklus- ja parkimiskorraldust. Kavas on muuhulgas rajada kino, kaheksakorruseline hotell ja konverentsikeskus. Lõunakeskuse laienduse suurim lubatud ehitusalune pindala on 33 422 ruutmeetrit.

Mõlema planeeringu algatamisel 2013. aasta juunis oli volikogu seisukohal, et äärelinna planeeritav äriotstarbeline hoonestus võib oluliselt mõjutada äripindade arengut kesklinnas ja üldplaneeringuga kehtestatud linna ruumilise arengu üldpõhimõtteid ning seetõttu koostati linna tellimusel piirkonna sotsiaal-majanduslike mõjude hinnang, mille tulemustega on planeerimisel arvestatud.

Riia tn 181, Ringtee tn 75 ja 75h kruntide (Lõunakeskus) detailplaneering ning Riia tn 193 krundi ja lähiala detailplaneering on avalikul väljapanekul 8. juunist kuni 8. juulini linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3).

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tartu tutvustab Emajõe kaldarajatiste planeeringut

22.05.2015 Tartu.ee

Tartu jätkab Emajõe kallasradade korrastamist, et pakkuda inimestele paremaid võimalusi jõe kallastel liikumiseks ning ajaveetmiseks.

Linnavalitsus kiitis heaks Emajõe vasakkalda kaldarajatiste detailplaneeringu eskiislahenduse, mis näeb ette kolme purde rajamise Ihaste sillast põhja poole jääval 2 kilomeetri pikkusel kaldalõigul.

Planeeringuala paikneb Ropka-Ihaste looduskaitsealal ning arheoloogilise miljööpiirkonna alal. Selleks, et vältida kaldavööndi koosluste ja kaitsealuste liikide kasvukohtade kahjustamist, ei kavandata planeeringuga muid kallasraja kasutatavust suurendavaid rajatisi nagu kergliiklusteid, lõkkekohti, telkimisplatse jmt.

Emajõe vasakkalda kaldarajatiste detailplaneeringu eskiislahendust tutvustatakse 28. mail kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis toimuval avalikul arutelul.

Tartu Kaubamaja keskus alustab renoveerimistöödega

22.05.2015 Tõnu Toompark

Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ sõlmis eile, 19. mail peatöövõtulepingu ehitusfirmaga YIT Ehitus AS renoveerimistööde läbiviimiseks keskuse 7 000 ruutmeetril, mille käigus muutub nii hoone sise- kui ka välisilme. Ehitustööde planeeritud maksumus on enam kui 2,1 miljonit eurot ning töödega alustatakse 26. juunil 2015.

Keskuse renoveerimistööd viiakse läbi erinevates etappides kaheksa kuu vältel ning projekti planeeritud lõpptähtaeg on kevad 2016. Tartu Kaubamaja uuendamise kavandatud koguinvesteering on kuni 4 miljonit eurot.

OÜ Tartu Kaubamaja Kinnisvara tegevjuhi Marju Jeedase sõnul leiavad Tartu Kaubamaja keskuse renoveerimistööd aset nii praktilisest vajadusest pakkuda üürnikele ja klientidele uusi võimalusi kui ka soovist uuendada keskuse ilmet. „Tartu Kaubamaja tähistab sel sügisel ühtlasi ka märgilise tähendusega 10. tegutsemisaasta täitumist, mis lisab uuenduskuurile nii pidulikkust kui ka sümboolset tähtsust,“ lisas Jeedas.

Tartu Kaubamaja läbiviidud küsitlused näitavad, et kliendid ootavad keskuselt uusi ostlemis- ja toitlustuskohti ning on huvitatud ka uutest moebrändidest. „Meie eesmärk on muuta ostlemiskeskkond kaasaegsemaks, mugavamaks ning pakkuda klientidele rohkem võimalusi ja valikuid,“ sõnas Jeedas.

YIT Ehitus AS ehitusdirektori ja juhatuse liikme Toomas Rappi sõnul on töötava kaubamaja ehitustööd arvestatavaks väljakutseks ka ehitusmeeskonnale. „Teeme kõik, et saavutada huvitava projekti puhul hea koostöö kõigi osapooltega ning läbi selle suurepärane tulemus,“ kinnitas Toomas Rapp.

Põhjaliku uuenduskuuri käigus vahetatakse Tartu Kaubamaja keskuses põrandad, laed ja valgustid ning muudetakse ostukeskkonda. Lisaks hoonesisestele töödele saab uuenduse ka hoone välisilme: muutub hoone sissepääsude väljanägemine ning tänavatasapinnale lisanduvad varikatused. Renoveerimise järgselt avatakse keskuses uued aatriumikohvikud ning kauplused, samuti läbivad uuenduskuuri mitmed olemasolevad üüripinnad.

Projekti autorid on arhitekt Raivo Puusepp ning inglise sisearhitektid arhitektuuribüroost Chapman Taylor. Hoone ehitustöid teostab ehitusfirma YIT Ehitus AS.

Riigikohtu praktika: Remondiraha tagasinõudmine

22.05.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-12-15 pidi Riigikohus lahendama küsimuse, kas üks korteriomanik saab nõuda tagasi korteriomanike poolt valitsejale tasutud remondiraha, kui valitsejaga sõlmitud käsundusleping on üles öeldud.

Korteriomanikud ei olnud korteriühistut moodustanud, vaid maksid remondiraha korteriomanike üldkoosoleku otsusega nimetatud valitsejale. Ühel hetkel ütles valitseja lepingu üles. Samas ei olnud tal kellelegi üle anda haldamist ega korteriomanikelt kogutud remondifondi raha.

Üks korteriomanikest nõudis kohtu kaudu raha talle tagastamist ja vaidluse all oli küsimus, kas ta saab seda teha üksi või peavad seda nõudma kõik korteriomanikud ühiselt.

Riigikohus leidis, et nõuet saab esitada üks korteriomanikest, kui selleks on olemas teiste korteriomanike nõusolek kuid selliselt, et raha tuleb tagastada kõikidele korteriomanikele ühiselt.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarakool: Selle sügise esimene Kinnisvara ABC toimub 07-10/09/2015

22.05.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 07/09-10/09/2015 koolitus Kinnisvara ABC. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Kinnisvara ABC on mõeldud just Sulle kui soovid ülevaadet kinnisvaraturust ja arengusuundadest, soovid teadmisi kinnisvaraalasest seadusandlusest, pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest.

Samuti annab koolitus baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst ning infot kuidas teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus Kinnisvara ABC toimub neljal päeval 07/09-10/09/2015 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nõuanded koduostjale: kust leida uus kodu?

22.05.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduotsija vaim on valmis hakata pakkumisi vaatama, tuleb esimese sammuna need pakkumised leida.

Tormata ei tasu. Kui koduotsimisega alustamise otsus on tehtud, siis see ei tähenda, et juba nädala pärast on võimalik uude elamisse sisse kolida. Mida keerulisemad on koduotsija soovid, seda keerulisem on tõenäoliselt neile nõuetele vastavat objekti meie väikselt kinnisvaraturult leida.

Järgnevalt vaatame mõningaid võimalusi, kust ja kuidas külastamist väärivad kinnisvarapakkumised leida.

Portaal kui peamine otsinguvõimalus

Koduostja kõige suurem sõber on kinnisvaraportaal. Koduotsijal tuleb piisava regulaarsusega – näiteks kord-paar nädalas – kinnisvaraportaalide pakkumised läbi sõeluda.

Suuremaid kinnisvaraportaale on Eestis kaks: KV.EE ja City24. On veel hulk väiksemaid ja teisejärgulisemaid portaale ja portaalikesi, kuid neis on pakkumiste hulk ja seega potentsiaalse ostuobjekti leidmise võimalus väiksem.

Kasuliku funktsionaalsusena pakuvad portaalid võimalust teha andmebaasis otsing, see salvestada ja kui portaali sisestatakse otsingukriteeriumidele vastav objekt, saadetakse sellekohane info koduotsija meilile. Nii ei pea koduotsija käima iga päev portaali kuulutusi lappamas, vaid leiab need mugavalt meilipostkastist.

Kohalikud infokanalid

Kui koduotsija soovib leida uue eluaseme väiksemas asulas või piirkonnas, tasub portaalide kõrval hoida silm peal kohalikel infokanalitel, näiteks valla ajalehel või isegi poe juures asuval kuulutustetulbal.

Kinnisvaramaakler

Eesti kinnisvaramaaklerid tegelevad valdavalt kinnisvaraobjektidega ehk kinnisvaramüüjatega. Olukord, kus kinnisvaramaakler teenindab kinnisvaraostjat ja ostja selle eest maakleritasu maksab, on pigem erandlik.

On küll võimalus paluda maakleril leida sobivad objektid, kuid siin tuleb koduostjal arvestada, et sellisel puhul tuleb maaklerile tasuda ka otsingutöö eest isegi juhul, kui tehing jääb sõlmimata. Tavaliselt ei taha inimesed maaklerile pelgalt objektide otsingu eest tasuda ja seetõttu maaklerid ostjate teenindamise nimel väga ei pinguta.

Seega võib koduostja oma ostusoovi kinnisvaramaakleritele edastada – ostusoovi maakleritele saatmiseks on kinnisvaraportaalides lihtsad võimalused. Vahel liigub maakleritel pakkumisi, mis avalikus müügis ehk portaalis avaliku pakkumisena väljas ei ole. Seega ei tasu maaklereid mängust välja jätta.

Muud võimalused

Kui koduostja teab, et soovib kindlasti elada mõnes konkreetses majas, siis oleks tobe jääda ootama, kas äkki portaali mõni selle maja korteri müügikuulutus tekib. Sellisel juhul on targem korraldada otsepostitus maja korteritele ja lisada ostusoovi kuulutus maja infostendile.

Kui koduotsija soovid piirduvad konkreetse hoone asemel laiema piirkonnaga, võib samuti mõelda otsepostituse tegemisele. Äkki on veebis leitav piirkonnas tegutsev aktiivne asumiselts, mille kaudu selle liikmetele viia sõnum, et müügihuvilisi välja peilida?

Kindlasti on koduotsijal mõistlik koduostuplaanidest informeerida sõpru-tuttavaid või sotsiaalvõrgustiku kontakte. Selline info hankimine on küll kui huupi tulistamine, kuid ometi leiab ka pime kana vahel tera.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

1Partner: Leedu euro toob ka Eestisse uue rahalaeva

21.05.2015 Tõnu Toompark

Leedu hiljutine liitumine eurotsooniga toob värsket kapitali ka Eestisse, kuna paljud välisinvestorid hindavad Baltimaid endiselt üheks turupiirkonnaks ning ühine euroraha lisab investoritele veelgi kindlust, kommenteeris kinnisvarainvesteeringute turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

“Euro käibele tulemine Leedus annab väljapoole hea signaali, et siinsete riikide majandus seisab tugevatel jalgadel,“ rääkis Tanel Tarum lisades, et ühine valuuta loob võimalused erinevate turgude hõlpsamaks võrdlemiseks. See loob selgust ja läbipaistvust, mis on investeeringute tegemise kohustuslikuks eelduseks. “Konkreetselt 1Partneri käibes on ärikinnisvara tehingute osakaal aasta algusest alates iga kuuga pidevalt kasvanud,” lisas Tarum oma sõnade kinnituseks.

Valdav osa ärikinnisvara investeeringuid tehakse büroohoonetesse ja jaekaubanduspindadesse. Kui veel 2013. aastal oli kvaliteetse rahavooga büroohoone tootlusemääraks Eestis 8-9%, siis täna räägime juba tootlustest 7-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuse ehitustööd jõudsid lõpule

21.05.2015 Tõnu Toompark

RAMM Ehitus lõpetas Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi-ja tagalakeskuse ehitustööd ja hoonele anti eelmisel nädalal kasutusluba.

RAMM Ehituse tegevjuhi Priit Raua sõnul oli see hoone neile kui peatöövõtjale ja ehitajale esmakordne võimalus ehitada riigikaitse spetsiifikale vastavat objekti. „Nii mõnegi ehituslahenduse puhul tuli meil arvesse võtta koguni NATO standardeid. Aga ilmselt kõige põnevam etapp meie jaoks oli 50-meetrise elektrooniliste märklaudadega lasketiiru ehitamine,“ sõnas Raud.

2500-ruutmeetrises kompleksis on kontoriruumid, õppeklassid ning kolme rajaga lasketiir koos relvaruumidega. Siseõues paiknevad varustuse laod ja laadimispunktid ning tehnika hooldamiseks vajalikud ruumid. Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskonna juhataja Toomas Kuningas sõnas, et üldehitustööde maksumuseks oli koos käibemaksuga umbes 2,75 miljoni eurot ning 11 kuud väldanud ehitustööd valmisid isegi paar nädalat enne kokkulepitud tähtaega.

Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuses toimuvad praegu veel sisustamistööd ning ehituse pidulik avamine on planeeritud augustisse.

RAMM Ehitus on 2006. aastal loodud ehitusfirma, mis kuni 2013. aasta novembrini tegutses TREV-2 Ehituse nime all. Ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 14 miljonit eurot, ettevõttes töötab põhikohaga 15 inimest. Käesoleva aasta suuremateks projektideks lisaks valminud staabi-ja tagalakeskusele on Euroopas ainulaadse elamusspordikeskuse ehitus Rae valda.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Merko Ehituse dividendimakse ja aktsiate arvestusliku nimiväärtuse vähendamisest tulenevad väljamaksed

21.05.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus (väärtpaberi lühinimi MRK1T, ISIN kood EE3100098328) fikseerib aktsiate arvestusliku nimiväärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekirja 22. mail 2015. a kell 23:59.

Eelnevast lähtudes kaubeldakse täna, 20. mail 2015. a viimast päeva AS Merko Ehitus aktsiatega, mis annavad õiguse aktsiate arvestusliku nimiväärtuse vähendamisest tulenevatele väljamaksetele. Homme, 21. mail 2015. a ostetud AS Merko Ehitus aktsiad ei oma enam õigust väljamaksetele.

Rahalised väljamaksed – 0,23 eurot aktsia kohta – tehakse seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

AS Merko Ehitus (väärtpaberi lühinimi MRK1T, ISIN kood EE3100098328) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 22. mail 2015. a kell 23:59.

Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 20. mail 2015. a viimast päeva AS Merko Ehitus aktsiatega, millel on õigus dividendile 2014. majandusaasta eest (cum-dividend). Homme, 21. mail 2015. a ostetud aktsiad ei oma enam õigust dividendile 2014. majandusaasta eest (ex-dividend).

AS Merko Ehitus maksab dividendi 0,41 eurot aktsia kohta 26. mail 2015.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Riigikohtu praktika: Ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku otsustamine

21.05.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-31-15 oli Riigikohtul vaja kujundada seisukoht küsimuses, kas ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega või on selleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.

Riigikohus leidis, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul ei ole vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, vaid selle otsuse saavad teha korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega. Sama kehtib ka otsuse tegemisele ühelt küttesüsteemilt teisele üleminekuga seotud laenu võtmiseks ja remondifondi suurendamiseks.

Siiski leidis Riigikohus, et ka korteriühistu nõuetekohaselt vastuvõetud üldkoosoleku otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda.

Kui korteriomanik on hääletanud otsuse vastu ning kui võib eeldada, et majanduslikel või muudel põhjustel ei saa temalt täies ulatuses kulude kandmist eeldada, saab sellelt korteriomanikult nõuda vaid vajalike kulutuste hüvitamist.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pro Kapital: vahearuande kommentaar

21.05.2015 Tõnu Toompark

2015. aasta esimeses kvartalis jätkas AS Pro Kapital Grupp uute hoonete ehitustöödega kahes elamuarendusprojektis – Saltiniu Namai kvartalis Vilniuses ning Tondi Elukvartalis Tallinnas. Lisaks jätkas Ettevõte Tallinnas Peterburi tee 2 kaubanduskeskuse arendusprojekti raames läbirääkimisi ehitusettevõtetega ehituse peatöövõtja valimiseks ning samuti keskuse üüripindadele lepingute sõlmimiseks.

Kontserni 2015. aasta kolme kuu kogukäive oli 3,1 miljonit eurot, kahanedes võrdlusperioodi suhtes 1% võrra. Ärikahjum suurenes kolme kuu jooksul võrdlusperioodi suhtes 0,2 miljoni euro võrra (31%) ning moodustas kahjumi 0,7 miljonit eurot (2014 3 kuud: 0,6 miljonit eurot ärikahjumit). Puhaskahjum kasvas kolme kuu jooksul võrdlusperioodi suhtes 0,2 miljoni euro võrra (27%), moodustades kahjumi 1,2 miljonit eurot (2014 3 kuud: 0,9 miljonit eurot kahjumit).

Eelmüügid Vilniuse Saltiniu Namai ning Tallinna Tondi Elukvartali projektides on edukalt jätkunud. Vahearuande avaldamise ajaks on Vilniuse projekti K7 hoones on müüdud 19 korterist ja äripinnast 18 (9 omanikuga on sõlmitud asjaõigusleping) ning K4-1 hoones on sõlmistud broneerimislepingud 13 korterile 44-st. Tondi Elukvartali projektis Tallinnas on vahearuande avaldamise ajaks esimene maja valminud, asjaõiguslepingutega on klientidele üle antud 19 korterit ning 9 korterit 31-st on müümata. Teises majas on eelmüügilepinguid sõlmitud 11-le korterile 31-st ning kolmandas majas 1 korterile 31-st.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise koosoleku kokkukutsumise teade

20.05.2015 Tõnu Toompark

Teatame, et AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, asukoht Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik) (edaspidi nimetatud kui Ühing) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 16. juunil 2015.a. algusega kell 16.00 Ühingu asukohas, Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 16. juunil 2015.a. kell 15.45 ja lõpeb kell 16.00 koosoleku toimumise kohas.

Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks on Ühingu 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamise otsustamine, kasumi jaotamise otsustamine ja audiitori valimine. Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise ettepaneku tegi Ühingu juhatus.

Üldkoosoleku päevakord on järgmine.

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Nõukogu ja juhatuse ettepanek:

Valida üldkoosoleku juhatajaks Ervin Nurmela. Valida üldkoosoleku protokollija vastavalt üldkoosolekul tehtud ettepanekutele.

Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Ühing on koostanud 2014 majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Aruanne on läbinud audiitorkontrolli ja see on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks. Aastaaruande kinnitamine on Ühingu aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruanne

Kasumi jaotamise otsus

Ühingu puhaskasum 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaastal moodustas 21 380 950 eurot. Vastavalt äriseadustikule on kasumi jaotamise / kahjumi katmise otsustamine aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Kanda 18 423,06 eurot kasumist põhikirjajärgsesse reservkapitali.

Kanda 21 362 526,94 eurot kasumist eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu.

Audiitori valimine

AS Deloitte Audit Eesti osutas Ühingule 2014 majandusaastal teenust seoses Ühingu aastaaruande auditeerimisega.

Nõukogu hinnangul on audiitor täitnud oma kohustused vastavuses sõlmitud lepinguga ja nõukogul puuduvad etteheited osutatud teenusele.

Audiitor on vastavalt hea ühingujuhtimise tava nõuetele kinnitanud, et tal puudub tööalane, majanduslik või muu seos, mis võib mõjutada audiitori sõltumatust auditi teenuse osutamisel.

Juhatus on võtnud 2013. aastal erinevatelt audiitorbüroodelt hinnapakkumised järgneva kolme majandusaasta auditi läbiviimiseks. Nõukogu soovitus on jätkata koostööd AS-iga Deloitte Audit Eesti, kuna nende hinnapakkumine ja teenuse kvaliteet on parima suhtega.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2015 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.

Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2015 majandusaastal makstav tasu summas 52 000 eurot (käibemaksuta).

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt Äriseadustiku § 297 lg-le 5 kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, so seisuga 09.06.2014. a kell 23:59.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vastav eelnõu tuleb esitada kirjalikult aadressil: AS Pro Kapital Grupp, Põhja pst. 21, Tallinn, 10414.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada Ühingule esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalselt allkirjastatud teate e-posti aadressile prokapital@prokapital.ee või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate Ühingu kontorisse aadressil Põhja pst. 21, Tallinn hiljemalt 15.06.2014. a kell 16:00.

Korralise üldkoosolekuga seotud küsimuste tekkimisel palume võtta ühendust telefonil +372 6 144 920 või e-maili aadressil prokapital@prokapital.ee. Aktsionäride koosoleku päevakorda puudutavad küsimused ja vastused avaldatakse Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all.

Ühingu aktsionäridel on võimalus tutvuda korralise üldkoosoleku otsuste ettepanekute ja eelnõudega, auditeeritud majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, nõukogu kirjaliku aruandega 2014 majandusaasta kohta Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all, või tööpäeviti ajavahemikus 09:00-17:00 Ühingu kontoris aadressil Põhja pst. 21, Tallinn.

Koosolekul osalemiseks vajalikud dokumendid

Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal palume kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument ja kehtiv kirjalik volikiri.

Juriidilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv registrikaardi väljavõte (või muu sarnane dokument) vastavast registrist, kus see juriidiline isik on registreeritud ning esindaja kehtiv isikut tõendav dokument. Juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigi ametiisiku poolt väljastatud iga dokument peab olema kas legaliseeritud või kinnitatud dokumenditunnistuse apostille’iga ning tõlgitud inglise keelde.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Bussijaama naabrusse kavandatakse riigikaitserajatisi

20.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil kaitseväe kasutuses oleva Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu.

Planeeritava maa ala pindala 12,87 ha. Detailplaneeringuga soovitakse muuta planeeritaval alal asuvate kinnistute piire ja maakasutuse sihtotstarvet, kavandada neli riigikaitse-, neli transpordi- ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus riigikaitse- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntidele kokku kuni 19 kuni viie maapealse ja kuni kahe maa aluse korrusega hoone ehitamiseks ja/või rekonstrueerimiseks.

Tallinna Kesklinna Valitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ning avaliku arutelu.

Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas, Juhkentali asumis Peterburi tee, Filtri tee, Juhkentali tänava ja Tartu maantee vahelises kvartalis. Piirkonnas on nii äri-, tootmis- kui ka eluhooneid ning eriotstarbelisi hooneid. Läheduses asuvad Kalevi keskstaadion, Kaitseväe ja Siselinna kalmistu, Tallinna Autobussijaam ning Ülemiste liiklussõlm.

Planeeritava ala Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve on valdavalt riigikaitseline maa, s.o riigikaitse, kinnipidamiskohtade jm eriteenistustega seonduvate asutuste ala. Võistluse tänava pikendusest kirdesse jääva planeeritava ala osa juhtotstarve on ühiskondlike ja puhkeehitiste ala s.o põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordiasutuste, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvate ettevõtete ala ning Filtri tee 9 katastriüksuse osas on juhtotstarve liiklusala, s.o raudtee ja lennuvälja ehitiste ala, samuti suuremate parklate ala.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ning liiklusala planeeritava ala piires riigikaitseliseks maaks.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Kaitseministeerium, sooviga määrata ehitusõigus alale riigikaitse otstarbega hoonete rajamiseks. Detailplaneeringu eskiisi on koostanud ConArte OÜ.

Planeeringualal on suur haljasala, mille puhul on tegemist kunagise suvemõisa, hiljem aga sõjaväehaigla ja praegu kaitsejõudude peastaabi ümbruse pargiga. Pargialal on läbi viidud põhjalikud korrastustööd ning seal kasvab palju väärtuslikku ja olulist haljastust. Uus hoonestus rajatakse planeeringuala osale, mida praegu kasutatakse autode parkimisplatsina.

Planeeringuala on oluline ka kultuuriväärtustelt, kinnistul asuvad kultuurimälestiseks tunnistatud ehitismälestistena Juhkentali sõjaväehospidali peahoone, arstide elamu ning park ja tiikide süsteem. Osal detailplaneeringualast praegu hoonestus puudub ning haljastus ja linnaruum on organiseerimata. Sellele alale on uut hoonestust lubatud rajada tingimusel, et rajatavad hooned ei varja ala sügavuses asuvat ehitismälestist – endise sõjaväehospidali peahoonet. Planeeringualale kavandatakse ka kergliiklusteed.