Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Algasid Ülemiste City ”kirikuhoone” renoveerimistööd

13.08.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste City suurarendaja Technopolis Ülemiste AS ja Vanalinna Ehitus OÜ sõlmisid lepingu aadressil Sepapaja tn 2 asuva nn „kirikuhoone“ renoveerimistööde esimese etapi teostamiseks, millesse Technopolis Ülemiste AS investeerib ligi 600 000 eurot.

Oktoobris valmiva Bernhard Schmidt’i nimelise 13-korruselise büroohoone vahetus naabruses paikneval üle 800m² suurusel huvitava arhitektuuriga hoonel renoveeritakse täielikult fassaad, teostatakse vundamendi- ja soklitööd, paigaldatakse uued aknad ning katus. Ehitustööd valmivad käesoleva aasta septembri lõpuks.

„Renoveeritav endise Dvigateli tehase tootmistsehh on viimane uue ilme saav miljööväärtuslik hoone Technopolis Ülemiste arendataval Ülemiste City maa-alal,“ ütles AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov. „Hoone arhitektuuri ja pikliku kuju tõttu on seda rahvasuus kutsutud kirikuhooneks. Tõele au andes pole kirikuna see siiski kunagi kasutusel olnud.“

„Samuti ei ole hoone uus funktsioon veel 100% paigas. Hoone asukoht linnaku keskel on heaks eelduseks, et võtta see kasutusele kõiki siin töötavaid ja ümbruskonnas elavaid inimesi teenindava äripinnana, kuid välistatud pole ka muud võimalused,“ lisas Jostov.

„Antud objektil saame rakendada enda peamisi tugevusi, milleks on peatöövõtt ja fassaadi- ning maalritööd,“ ütles Vanalinna Ehitus OÜ juhatuse liige Kaidur Karba. „Oma töödes oleme pühendunud vana säilitamisele ja taastamisele ning meil on hea meel, et saame anda oma panuse ühe Ülemiste City piirkonna huvitava hoone taastamisel,” märkis Karba.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

EfTEN Real Estate Fund III AS-i esimese aktsiate avaliku pakkumise tulemused

13.08.2015 Tõnu Toompark

Vastavalt 11.06.2015 EfTEN Real Estate Fund III AS-i (registrikood 12864036) aktsionäride otsusele pakkus EfTEN Real Estate Fund III AS märkimiseks kuni 3 608 000 uut fondi lihtaktsiat nimiväärtusega 10 eurot aktsia kohta.

Aktsiate märkimisperioodil märgiti 1 049 263 aktsiat ning tühistati märkimata jäänud aktsiad.

Selle tulemusel suureneb EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapital 10 492 630 euro võrra ja uueks aktsiakapitali suuruseks, mis kanti 10.08.2015 Äriregistrisse on 13 852 630 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud august 2015

13.08.2015 Urmas Tehver

Juulikuus tehti Tallinnas jälle üle 700 korteriomandi müügitehingu – täpsemalt 741, mis on 67 tehingu võrra ehk 10,1% rohkem kui juunis ja 139 tehingu võrra rohkem kui 2014 aasta juulis. Seega oli aktiivne suvekuu.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli juulis 1504 EUR/m2, mis on 2,3% vähem kui varasemal kuul (1540 EUR/m2), aastases võrdluses on hinnatõus 4,4%. Korteriomandite keskmine m2 müügihind on langenud juba neli kuud järjest, kokku ca 5%.

Hinnatipp oli 1580 EUR/m2-ga märtsis. Statistilise hinnalanguse taga on suuresti aasta alguses vormistatud keskmisest kallimate arendusprojektide müükide lõppemine. Kuna müügipakkumiste arv on küllaltki suur ja seoses puhkuste lõppemisega suureneb lähikuudel veelgi avaldab see survet järelturu korterite müügihinnale. Seepärast ei näe me suure tõenäosusega ka järgnevatel kuudel müügihindade tõusu.

Eelmisest turuülevaatest jäid välja käesoleva aasta teises kvartalis tehtud huvitavamad tehingud. Toome need ära siin:

Kalleim kinnisvaratehing Harjumaal oli Lelle tn 24 ärihoonest (tuntumad üürnikud Riigi Kinnisvara AS ja Ortodontiakeskus) ~4500 m2 suuruse osa müük hinnaga 12,51 mln EUR
Müüdi kaks üle miljoni hinnaga korterit: Kentmanni tn 6 asuv 306 m2 suurune korter hinnaga 1 217 000 EUR ja Pirita tee 26 (Meerhofi maja) asuv 221 m2 suurune korter hinnaga 1 020 000 EUR
Kalleima m2 hinnaga müüdud korter oli 5362 EUR/m2-ga Pirita tee 26f majas asuv korter
Kallieim müüdud eramu oli 620 tuh EUR-ga müüdud eramu Kakumäel (üldpind ~300 m2, krunt ~1160 m2)
Kalleimaks müüdud elamukrundiks oli 3828 m2 suurune merepiiriga elamumaa Viimsis, Rohuneemes, mis müüdi hinnaga 510 tuh EUR

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud_august_2015

Artikli allikas on
UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Päästedepoo tüüpprojekti ideekonkursi võitjad on selgunud

13.08.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Siseministeeriumi, Päästeameti ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja päästedepoo tüüpprojekti ideekonkursi võidutööde autorid.

Konkursile laekunud kaheteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kavakava OÜ ideelahendus märgusõnaga „TUUR“ (autorid: Siiri Vallner ja Indrek Peil).

Ideekavand “TUUR”

Teise koha vääriliseks tunnistati Metusala Arhitektid OÜ ja Nordfin OÜ ühine töö pealkirjaga „PISTRIK“ (autorid: Egon Metusala, Liis Uustal ja Vilve Enno).

Ideekavand “PISTRIK”

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Tahukas OÜ töö pealkirjaga „TULIJAVESI“ (autorid: Andres Kadarik ja Erik Karjus).

Ideekavand “TULIJAVESI”Võistluse preemiafond oli kokku 15 000 eurot: esikoht 7 000 eurot, teine 5 000 eurot, kolmas 3 000 eurot.Konkursiga sooviti leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivam lahendus päästekomando tüüphoonele, mille arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ning arvestama ümbritsevat keskkonda.

Hoone lahendus peab vastama II. grupi päästekomandode toimimiseks esitatavatele nõuetele.Järgmisena korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 54 000 eurot. Tüüpprojekt valmib 2016. aasta suvel.Tüüphoone alusel plaanitakse tulevikus rajada ligi kümme hoonet üle Eesti. Järjekorras esimene hoone on kavas rajada Vastseliina.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kes peab maksma maakleritasu – üürnik või üürileandja?

13.08.2015 Tõnu Toompark

Ikka ja jälle tõstatub üles kuum teema maakleritasu maksmise osas. Vaidlusi tekitab, kes peab maksma maakleritasu? Üürnikud leiavad, et võlaõigusseadus paneb maakleritasu maksmise maakleriteenuse tellija ehk üürileandja kohustuseks. Üürileandjad arvavad, et tõe kriteerium on praktika ehk maakleritasu maksku siiski üürnik.

Järgnevalt on käsitletud, kelle kohustus on vahendustasu maksmine tegelikult.

Üldprintsiip: teenuse tellija maksab

Võlaõigusseaduse § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija – see on üldine põhimõte. Ehk kui üürileandja annab korterit üürile ja leiab endale selles töös appi maakleri, peab vahendustasu maksma üürileandja kui maakleriteenuse tellija.

Praktika on sageli aga teistsugune – maakler küsib maakleritasu üürnikult. Siit tekkib küsimus, kas maakleril on õigus vahendustasu üürnikult küsida? Räägib ju võlaõigusseadus teist keelt.

Teisiti võib ka

Võlaõigusseaduse puhul kehtib dispositiivsuse põhimõte, mille määrab võlaõigusseaduse § 5.

Dispositiivsuse põhimõte tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel on õigus võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.

Inimkeeli: see tähendab, et kolmnurgas üürileandja-maakler-üürnik on võimalik ja igati seaduslik sõlmida kokkulepe, mille alusel maksab vahendustasu üürnik.

Kuidas peab käituma maakler?

Kui üürileandja või maakler soovib, et maakleritasu maksaks üürnik, peab üürikuulutuses olema selgelt välja toodud, millises summas peab üürnik maakleritasu maksma.

Kui üürnikul on võimalus kuulutusest selgelt välja lugeda, et antud juhul soovib üürileandja/maakler sõlmida seaduse üldprintsiibist erineva kokkuleppe ja ta kontakteerub maakleriga, ongi üürnik aktsepteerinud, et tal on kohustus maakleritasu maksta. Teisisõnu ongi nii seadusega lubatud ja seaduses määratust teistpidine kokkulepe sõlmitud.

Loomulikult on üürnikul igal juhul õigus nii üürihinna kui maakleritasu suuruse osas läbirääkimisi pidada. Üürnik võib küll läbirääkimiste käigus soovida, et vahendustasu peaks maksma üürileandja, kuid enese maakleritasu maksmise kohustust ebaseaduslikuks pidada ei ole õige.

Kui kuulutuses ei ole kirjas, et üürnik peab maksma maakleritasu?

Kui üürikuulutuses ei ole kirjas, et maakleritasu peab maksma üürnik, on üürnikul alust eeldada, et selle katab või on katnud üürileandja kui maakleriteenuse tellija. Kui maakler nõuab vahendustasu siiski üürnikult, on tegemist ebaausa kauplemisvõttega.

Kui nüüd üürnik ei ole maakleritasu nõus maksma, jääb praktikas loodetud üürileping tõenäoliselt paraku sõlmimata.

Millest sõltub, kes maksab maakleritasu?

Praktikas sõltub maakleritasu maksja turukonjunktuurist ehk üürituru nõudluse ja pakkumise tasakaalust.

Kui turul on üürikorterite ülepakkumine, kaldub maksmise kohustus üürileandjate kanda. Kui turul on üürikorteritest puudu, tuleb maakleritasu maksta üürnikul.

Näiteks 2008. aastal, mil liikusid jutud sellest, et kortereid on võimalik üürile võtta ainult kommunaalkulude eest, ei maksnud ükski mõistlik üürnik vahendustasu.

Seevastu 2011. aastal, mil üürihinnad olid kinnisvara ostu-müügihindadega võrreldes väga madalal ja üürikorteritest oli suur puudus, pidi maakleritasu maksma üürnik.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Südalinna kinnisvara leidis ostja

12.08.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet leidis avalikul kirjalikul enampakkumisel ostja Suur-Ameerika tn 14 kinnistule ning vanalinnas asuvale eluruumile.

Südalinna serval asuv Suur–Ameerika tn 14 kinnistu müüakse hinnaga 1 522 000 eurot, ostupakkumise tegi Toom-Kuninga OÜ.

Sotsiaalmaa sihtotstarbega, 7679 m² suurune hoonestamata kinnistu on koormatud hoonestusõigusega sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks, hoonestajal on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Vanalinnas arhitektuurimälestiseks tunnistatud elamus paikneva Vene tn 10 // 10a-9 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 58,4 m², ostab 131 777 euroga OÜ Urban Management.

Enampakkumisel leidsid ostja ka Lasnamäel asuv Punane tn 33-26 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,9 m² (müügihind 42 008 eurot) ning ¹/₃ mõtteline osa Randla tn 15-808 korteriomandist, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 16,6 m²(müügihind4500 eurot).

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti suurima büroohoone I etapp läheb maksma ligi 20 miljonit

12.08.2015 Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste poolt Ülemiste City ärilinnakusse rajatava Eesti suurima büroohoone Öpiku maja esimese etapi eelarve on 19,5 miljonit eurot, millest eile allkirjastatud laenulepingu kohaselt 70% ehk 13,65 miljonit finantseerib Nordea Pank.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul saab Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku järgi nimetatud 44 000-ruutmeetrise brutopinnaga paaristornist Eesti suurim kontorihoone ning eile allkirjastatud lepingut puudutav esimene 22 000-ruutmeetrine hooneosa valmib juba järgmisel aastal. “Suursugune Öpiku maja saab olema keskseks hooneks Ülemiste Citysse loodavale Öpiku kvartalile, kus lisaks restaureeritakse lähiaastatel ka vanad tehasehooned moodsateks äripindadeks ja ehitatakse juurde mahukas parkimismaja,” kirjeldas Nõlvak ärilinnaku laienemist ja lisas, et Öpiku maja teist hooneetappi on kavas ehitama hakata juba järgmisel aastal.

Lennujaama, Ülemiste järve, mere ja Tallinna vanalinna vaadetega Öpiku maja esimese torni 13 korrusel saab olema üle 14 000 ruutmeetri büroopinda. 1365-ruutmeetriseid tüüpkorruseid saab kasutada ühe suure büroona või jagatuna eraldiseisvateks väiksemateks kontoriteks. Lisaks on Öpiku majja planeeritud seminarikeskus ning hoone esimesel korrusel saab olema avar fuajee ja kohvik. Maa-alusele korrusele on planeeritud parkimismaja ja jalgrattaparkla.

Öpiku maja on projekteeritud Agabus Arhitektid ja Architect 11 koostöös vastama B-energiaklassi ja LEED Gold sertifikaadi nõuetele. Ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti. Öpiku maja on järjekorranumbrilt 16. ehitatav või renoveeritav hoone Ülemiste City linnakus, mida arendatakse eesmärgiga tuua Eestise tippfirmasid ja rahvusvahelisi spetsialiste ja aidata seeläbi kaasa Eesti majanduse arengule. Ülemiste City investeerib regulaarselt linnaku edendamisse, sealsesse rohelusse ja heakorda ning suurendab linnakus tegutsevate töötajate ja ettevõtete jaoks vajalike teenuste hulka.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus ligi 300 ettevõttes töötab täna juba 6000 inimest. Arendajate nõukogud on heaks kiitnud veel 65 000 m2 kontoripinna ehitamise. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Lisatud foto Mainor Ülemiste ja Nordea Panga vahelise 13,65-miljonilise laenulepingu allkirjastamisest.

Ekspordi langus Venemaale vähendas majanduskasvu

12.08.2015 Tõnu Toompark

Eesti majandus kasvas statistikaameti kiirhinnangul teises kvartalis aasta võrdluses 1,9% ning kvartali võrdluses hooajaliselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,8%.

Viimaste kuude tööstustoodangu kasv ja ekspordinäitajad on viidanud, et majanduskasv oli aeglasem, kui kiirhinnangus avaldatud. SKP kiirhinnang näitab aga, et eksport küll pidurdas majanduskasvu, kuid mitte sellises ulatuses, kui sisetarbimine seda hoogustas.

Eksport vähenes peamiselt seetõttu, et Venemaa nõudlus on kesine ja eksport teistele turgudele ei suuda seda kahanemist täielikult tasakaalustada (vaata joonist). Euroopa majandususaldusindeks jätkas teises kvartalis tugevnemist. Eestis on aga vähe harusid, mis suudavad Euroopa majandusolukorra paranemisest kiirelt kasu lõigata ja eksporti suurendada, sest Eesti ettevõtete tavapärastel ekspordi sihtturgudel pole nii hästi läinud.

Eksport Venemaale vähenes teises kvartalis kolmandiku võrra ja see pidurdas majanduskasvu ligikaudu protsendipunkti võrra. Kvartali võrdluses ekspordi kahanemine Venemaale aeglustus, kuivõrd esimeses kvartalis vähenes eksport Venemaale poole võrra. Venemaa-suunalisest ekspordist moodustavad suure osa teiste riikide tooted ja ekspordi vähenemine mõjutas seetõttu eeskätt vahendusega tegelevaid harusid ja transporti. Vene rubla kurss on viimastel nädalatel jätkanud langust, mistõttu võib arvata, et Venemaa nõudlus importkaupade järele jääb väikeseks.

Kuigi töötleva tööstuse toodangu maht vähenes, oli selle tegevusala panus SKP kasvu positiivne. Töötleva tööstuse lisandväärtusmahukus pidi seega kasvama: sarnase tootmismahu juures kasutati vähem sisendeid. Tööstustoodangu kasvu on toetanud puidutööstus, mille kasv on viimastel aastatel olnud küllaltki stabiilne. Energiahinna languse tõttu mõjutasid aga teises kvartalis tööstustoodangut negatiivselt energeetika ja õlitööstus.

Ehkki palgatõus ja majapidamiste sissetuleku kasv on hakanud aeglustuma, on jaemüügi ja tarbimise kasv püsinud kiire. Teadaolev info ettevõtete teise kvartali majandustulemuste kohta viitab sellele, et teises kvartalis võidi teha suuri investeeringuid, mille mõju majanduskasvule on aga tõenäoliselt siiski ühekordne. Vaba tootmisvõimsuse hulk on enamikus tööstusharudes suurem kui enne 2008. aasta majanduskriisi ning tootmist on võimalik kasvatada ilma suurte investeeringuteta. Vaba tootmisvõimsus teise kvartali jooksul aga vähenes, mistõttu on investeerimisvajadus kasvavates harudes tõenäoliselt suurenenud.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu”

12.08.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool on välja andnud värske käsiraamatu „Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“. Käsiraamat annab praktilist nõu kodu ostmise protsessi algusest lõpuni. „Nõuanded koduostjale“ autor on kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

„Kinnisvaramaaklerid tegelevad enamasti kinnisvaraobjektide ja -omanikega. Nii jääb kodu osta sooviv inimene enamasti maaklerite tegevusväljast eemale. Sel põhjusel saigi kokku pandud praktiliste nõuannete kogumik, mis aitavad inimest kodu ostmise igal sammul,“ räägib käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.

„Kodu ostmine on enamuse inimeste elu suurim rahaline tehing. Enamus inimesi teeb kinnisvaratehinguid kord-paar elu jooksul. Nii ei kogune piisavalt teadmisi ostuprotsessi parima kavandamise osas. Hästi läbimõeldud kodu ostmise käigus saavutatav protsendi või mõne suurune kokkuhoid võib olla märgatav rahasumma, mis on võrreldav inimese mitme kuu sissetulekuga,“ mõõdab Tõnu Toompark käsiraamatu praktilist väärtust.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on kirjastamise kõrval keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Täiendav info

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/nouanded-koduostjale-sisukord.pdf
Käsiraamatu ostmine: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kopli poolsaarel jätkub risumajade lammutus

11.08.2015 Tallinn.ee

Kopli poolsaarel jätkub linnale kuuluvate kasutuskõlbmatuks muutunud elamute lammutamine.

„Vasara tn 9 kinnistul asunud hoone on nüüdseks juba lammutatud ning kinnistu heakorrastatud. Eelmisel nädalal allkirjastati leping Vasara 12 ja 14 kinnistuil paiknevate hoonete lammutamiseks. Lammutamisele läheb käesoleval aastal ka Vasara tn 13 hoone,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Peale hoonete lammutamist kinnistud heakorrastatakse ning tulevikus saame need sotsiaalsel eesmärgil kasutusele võtta.“

Võrk lisas, et linnavalitsus plaanib koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga piirkonnale struktuurplaneeringu koostada, vastav projekt on juba ette valmistatud.

Lammutatavad 1950-ndate aastate alguses ehitatud, arhitektuurilise väärtuseta hooned on amortiseerunud ja elamiskõlbmatud, nende renoveerimine ja tänapäevaste nõuetega vastavusse viimine ei ole majanduslikult otstarbekas. Sihtasutus KredEx eraldas nelja elamu lammutamiseks kokku 40 493 eurot toetust, mille eesmärk on aidata kohalikke omavalitsusi kasutusest välja langenud elamute lammutamisel.

2014. aastal lammutas linnavaraamet Vasara-Kopliranna kvartalis Vasara tn 7 hoone ning korrastas Kopliranna tn 35 kinnistu, millel asunud hoone langes tuleroaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Viimsi Keskus avab uksed sel neljapäeval

11.08.2015 Tõnu Toompark

Sel neljapäeval, 13. augustil avab Tallinna külje all Haabneemes uksed ligi 14 000 ruutmeetrine, piirkonna suurim vaba aja ja ostukeskus Viimsi Keskus, mis toob kohalikele elanikele lähemale nii vajalikud teenused kui ka kauplused ning loob piirkonda ligi 300 uut töökohta.

Kaubanduskeskuse omanik ja arendaja on Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, ehitustöid teostas AS Nordecon.

Viimsi Keskus on rajatud 2,3-hektarilisele kinnistule, mis asub Randvere tee ja Rohuneeme tee ristumiskoha kõrval. Keskuse ehitustööde
lepinguline maksumus ulatus 9 miljoni euroni. Uues keskuses on kokku ligi 40 kauplust, toitlustuskohta ja teenindusasutust ning 300 kohaga
parkla.

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS’i juht Peeter Kütti sõnul on Viimsi Tallinna külje all asuv populaarne ja armastatud elupiirkond, mille elanike arv on kasvanud kiiremas tempos, kui vajalike teenuste kättesaadavus ning vajadus ostu- ja meelelahutuskohtade järgi on
selge. “Viimsi Keskus, mille teenuste ja kaupluste koosseis on loodud paljuski võttes arvesse kohalike elanike tagasisidet, toob viimsilastele lähemale põhjaliku valikuga kaubanduse ja igapäevased vajalikud teenused alates meelelahutusest kuni sportimisvõimalusteni,” lisas Kütt.

Viimsi Keskuse suurimateks üürnikeks on 3500 ruutmeetril asuv Selver ning 2000-ruutmeetrine MyFitness spordikeskus. Lisaks avavad Viimsi Keskuses uksed kauplused Sportland, Apollo, GoldTime, Jahonts, Sokisahtel, XS Mänguasjad, ProOptika, Biomarket, Koduekstra, Apotheka, veinipood Kruger, Juustukuningad, Õlleköök, viimsilaste lemmik Delicato, Kodu ja köök, Koo ja Loo ning lemmikloomapood Urr ja Nurr. Toiduelamusi pakuvad BabyBack, CHI, Silk Sushi, New York Pizza, Hesburger, Subway ning kaks võluvat aatriumikohvikut – Mademoiselle ja Onu Eskimo jäätisekohvik. Ühe katuse alla on koondatud ka kõik teenused: keemiline puhastus, rätsepateenus, kingaparandus, Eesti Post, Itella, ilusalong Make Your I.D. ning d päike. Lisaks on võimalik mängida piljardit ja bowlingut Kuulsaalis, mille teeb eriliseks nende põnev mängumaa MUUUV pere noorematele liikmetele. Rohkem informatsiooni: www.viimsikeskus.ee.

Avamispäeval, 13. augustil pakub Viimsi Keskus külastajatele põnevat meelelahutusprogrammi. Teiste hulgas astuvad üles Kõrsikud ning
spetsiaalselt keskuse avamiseks kokku kutsutud Viimsi All Stars Band, mille solistidena esitavad tuntud laule Viimsi elanikud Pearu Paulus
ning Kelli Uustani. Erikülalisena esineb Marko Matvere ning kohalikud Viimsi pillimängijad, tantsijad ja lauljad. Esimesi saabujaid tervitab
ligi 50 saksofonimängijat. Keskuse avamispidustused algavad 13. augustil kell 14.00.

Tallinna Kaubamaja Grupi ASi (http://www.tkmgroup.ee) kuuluvad Kaubamaja AS, Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Viking
Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA
Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja Grupi 2014. aasta käive oli 535 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil. 2014. aastal töötas grupi ettevõtetes keskmiselt 3824 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

II kvartalis kasvas majandus 1,9%

11.08.2015 Tõnu Toompark

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas I kvartaliga võrreldes 0,8% ja 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 1,9%.

Esialgsetel andmetel panustas SKP reaalkasvu enim kinnisvaraalase tegevuse, töötleva tööstuse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Kui põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtus jooksevhindades kahanes, siis hinnamõjude kõrvaldamisel muutub pilt põhjalikult, seda eelkõige tänu tootmise sisenditeks olevate energia ja kütuse hinnalangusele.

SKP kasvu vähendas esialgsetel andmetel enim transpordi tegevusala lisandväärtuse kahanemine. Samuti pidurdas oluliselt Eesti majandust kaubanduse tegevusala hoolimata jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemisest.

II kvartalis oli välisnõudlus nõrk. Kogumajanduse kaupade väljavedu kahanes II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2%. Kuigi elektroonikaseadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu kasvas, vähenes oluliselt muude masinate, toiduainete ning jookide väljavedu. Samuti kahanes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles hinnamõjusid arvesse võttes 4% väiksem kui 2014. aasta II kvartalis.

Neto-tootemaksud mõjutasid II kvartalis SKP kasvu positiivselt. Jooksevhindades suurenes käibemaksu laekumine, samas vähenesid subsiidiumite väljamaksed.

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

2015. aasta II kvartali täpsustatud SKP avaldab Statistikaamet 8. septembril. Lisaks korrigeeritakse 2011.–2014. aasta ja 2015. aasta I kvartali näitajaid tavapärase revisjoni käigus pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti uuendatakse vastavalt valitsemissektori rahandusstatistika muutustele 2000.–2010. aasta näitajad. Samal kuupäeval avaldab Statistikaamet ka aegrea I kvartal 1995 – IV kvartal 1999 ümberarvutatuna Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi 2010 (ESA 2010) järgi.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Hinnalangus kiirenes mootorikütuste odavnemise tõttu

11.08.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad juulis aasta võrdluses 0,3%: langus oli 0,2 protsendipunkti võrra sügavam kui juunis, mil hinnatase alanes 0,1%. Euroala inflatsioon püsis juulis 0,2% juures.

Hinnalangus kiirenes mootorikütuste odavnemise tõttu, 2,8% juuniga võrreldes, mis andis kuisest hinnalangusest ligikaudu poole.

Nafta hind alanes juulis maailmaturul ühe kuuga 9% ja selle kogumõju Eesti tarbijahindadele oli
ligikaudu –0,3 protsendipunkti.

Osa nafta odavnemise järelmõjust kandub kaupade ja teenuste hindadesse kolmandas ja neljandas kvartalis. Nafta hinna muutusest sõltub tugevalt näiteks imporditava maagaasi ja seeläbi ka soojusenergia maksumus. Kui jätta energiatooted arvestamata, kiirenes tarbijakorvi kallinemine juulis 1%ni. Viimastel kuudel aset leidnud toiduainete (sh alkohol ja tubakas) kallinemise võib valdavalt kanda varasemate maksutõusude ja ebasoodsate ilmaolude arvele.

Toiduainete tarbijakorvis on tänavu enim kallinenud puu- ja köögiviljad, mille hinnad tõusid juulis aasta võrdluses vastavalt 15% ja 7,2%. Nende kaupade hinnad ei kerkinud ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes Euroopa riikides.

Toiduainete edasist hinnaarengut võib mõjutada ka asjaolu, et hinnalangus on maailmaturul viimastel kuudel jätkunud. Näiteks piimatooted odavnesid FAO (Food and Agriculture Organisation) andmetel juulis ühe kuuga 7%. Piimatoodete hinnad, mis tõusid viimastel aastatel suhteliselt kiiresti, on nüüd langenud taas 2009. aasta tasemele.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: Eesti korteritehingute käive kasvas aastaga 37%

11.08.2015 Tõnu Toompark

Eesti korteriomanditehingute arv oli 2015 II kvartalis maa-ameti andmetel 5084. Tehingute arv kasvas aastataguse ajaga võrreldes 16%.

Korteritehingute kvartaalne käive kasvas aastaga 37% ja jõudis 309 miljoni euroni. Tehingute arvust kordades kiirema käibe kasvu taga on eeskätt Tallinna uusarenduste tehinguterohke turg.

Eelnevate märkimisväärsete tõusunumbrite kõrval on kasvanud tehingute keskmine hind. 2015 II kvartali korteritehingute keskmine hind Eestis oli 1044 €/m², mis on viimase 7 aasta kõrgeim näitaja.

Siiski peab rõhutama, et viimase aasta jooksul on korterite väärtused püsinud stabiilsena. Kasvanud keskmise hinna taga on muutused tehingute struktuuris ehk uute-kallimate korterite tehingute osakaalu suurenemine, mis tõstab üldist keskmist tehinguhinda.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Juunis kaubavahetus suurenes

10.08.2015 Statistikaamet

Kaupade eksport kasvas 2015. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 3% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Tänavu esimesel poolaastal vähenes eksport 1% ning import 4% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 145 miljonit eurot, mis oli 24 miljonit eurot väiksem kui 2014. aasta juunis.

Kõige enam eksporditi juunis elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (12%) ning puitu ja puittooteid (10%). Enim suurenes transpordivahendite (kasv 10 miljonit eurot), mitmesuguste tööstustoodete (9 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (8 miljonit eurot) eksport. Mullu sama ajaga võrreldes kahanes enim mehaaniliste masinate ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu (vastavalt 6 miljoni ja 5 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem imporditi juunis Eestisse elektriseadmeid (17% koguimpordist), mineraalseid tooteid (14%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%). Impordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete sisseveo suurenemine 20 miljoni euro võrra. Samas kahanes enim elektriseadmete sissevedu (36 miljoni euro võrra).

Ekspordi sihtriikide seas oli juunis esikohal Rootsi (20% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Läti (10%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kasvas eksport Rootsi, Leetu ja USA-sse. Ekspordi kasvu Rootsi mõjutas enim elektriseadmete ja mööbli, Leetu sõidukite ning USA-sse mineraalsete toodete väljaveo suurenemine. Samas vähenes eksport enim Venemaale (17 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Leedust (11%) ja Saksamaalt (11%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid. Enim kasvas kaupade import Leedust (kasv 30 miljonit eurot). Leedust suurenes mineraalsete toodete (sh mootorikütus) sissevedu. Samas vähenes kaupade sissevedu enim Hollandist (18 miljoni euro võrra).

Võrreldes tänavu maiga kasvas juunis kaupade eksport 6% ja import 11%.

Tänavu esimesel poolaastal vähenes eksport 1% ning import 4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Nii ekspordi kui ka impordi kahanemist esimesel poolaastal võrreldes mullu sama ajaga mõjutas enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade, mineraalsete toodete ning mehaaniliste masinate kaubavahetuse kahanemine.

Esimesel poolaastal vähenes eksport enim Venemaale (249 miljoni euro võrra). Samas suurenes eksport enim Rootsi (122 miljoni euro võrra).

Import kahanes esimesel poolaastal enim Soomest ja Saksamaalt (vastavalt 102 miljonit ja 107 miljonit eurot). Samas enim kasvas import Hiinast (60 miljoni euro võrra).

Eesti kaubavahetus, jaanuar–juuni, 2014–2015
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2014	2015	muutus, %	2014	2015	muutus, %	2014	2015
Jaanuar	907,6	921,5	2	1 018,7	960,8	-6	-111,1	-39,3
Veebruar	923,6	859,5	-7	1 047,8	1 007,2	-4	-124,2	-147,7
Märts	1 023,0	1 053,9	3	1 199,5	1 200,5	0	-176,5	-146,6
Aprill	1 028,2	1 039,5	1	1 178,1	1 128,9	-4	-149,8	-89,4
Mai	1 014,9	957,6	-6	1 152,5	1 041,9	-10	-137,6	-84,2
Juuni	983,7	1 014,9	3	1 152,1	1 159,5	1	-168,5	-144,6
I poolaasta	5 881,0	5 846,9	-1	6 748,7	6 498,8	-4	-867,7	-651,9

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuni 2015
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 014,9	100	3	KOKKU	1 159,5	100	1
EL28	758,9	75	5	EL28	965,4	83	1
EA19	466,5	46	1	EA19	694,2	60	3
SRÜ	85,2	8	-17	SRÜ	83,0	7	-2
1.Rootsi	202,6	20	17	1.Soome	177,1	15	1
2.Soome	161,3	16	5	2.Leedu	132,7	11	29
3.Läti	105,0	10	2	3.Saksamaa	121,9	11	-6
4.Venemaa	72,8	7	-19	4.Läti	97,5	8	12
5.Leedu	57,0	6	18	5.Rootsi	95,9	8	0
6.Saksamaa	50,6	5	6	6.Poola	85,5	7	-7
7.USA	46,6	5	22	7.Venemaa	73,5	6	2
8.Norra	39,5	4	10	8.Holland	52,6	5	-26
9.Suurbritannia	27,9	3	10	9.Hiina	41,8	4	3
10.Holland	27,6	3	8	10.Itaalia	26,2	2	-18

Eksport ja import kaubajaotise järgi, juuni 2015
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 014,9	100	3	1 159,5	100	1	-144,6
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	83,4	8	-6	122,2	11	-2	-38,9
Mineraalsed tooted (V)	121,3	12	1	163,9	14	14	-42,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	44,4	4	2	91,9	8	3	-47,5
Kummi- ja plasttooted (VII)	36,1	4	10	65,2	6	2	-29,1
Puit ja puittooted (IX)	101,5	10	9	35,0	3	6	66,4
Paber ja pabertooted (X)	26,2	3	-4	21,4	2	4	4,8
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	28,1	3	-3	42,6	4	-4	-14,5
Metall ja metalltooted (XV)	74,9	7	9	93,6	8	0	-18,7
Mehaanilised masinad (84)	69,5	7	-8	115,0	10	0	-45,5
Elektriseadmed (85)	219,8	22	1	193,8	17	-16	26,0
Transpordivahendid (XVII)	62,3	6	20	104,7	9	7	-42,4
Mitmesugused tööstustooted (XX)	84,7	8	11	28,1	2	14	56,6
Muu	62,9	6	5	82,1	6	14	-19,3

Statistika aluseks on aruanded „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.07.2015, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.07.2015. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga.