Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Supilinna kavandatakse uusi kortermaju

20.05.2015 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsus kiitis heaks Herne tn 45a ja Marja tn 26 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse, mille kohaselt võib mõlemale krundile ehitada nelja-viie korteriga elamu.

2200 m2 suurune planeeritav ala asub Supilinna miljööväärtuslikul hoonestusalal. Herne tn krundil asuvad lammutatavad abihooned ja Marja tn krundil üks rekonstrueeritav põhihoone koos abihoonega. Herne tänavale kavandatakse uut viie korteriga elamut, mille suurim lubatud ehitusalune pindala on 215 m2 ja lubatud kõrgus võrdne naaberkrundil asuva hoone absoluutkõrgusega. Marja tn 26 krundil rekonstrueeritavasse hoonesse on planeeritud 4 korterit, lisaks on krundile lubatud ehitada abihoone.

Avalik arutelu detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks toimub 3. juunil kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Sweco EST uus ehitusjuhtimise osakonna juht on Hannes Nurk

20.05.2015 Tõnu Toompark

Alates 4.05 on Sweco EST OÜ uus ehitusjuhtimise osakonna juht Hannes Nurk. Hannes on töötanud ehituse valdkonnas üle 25 aasta. Eelnevatel aastatel töötas ta muuhulgas ülemaailmse kontserni PÖYRY Eesti tütarfirmas Pöyry OÜ, viimased kolm ja pool aastat tegevjuhina. Hannes Nurk on lõpetanud TTÜ tööstus- ja tsiviilehituse eriala ning omab Volitatud ehitusinsener V (EQF 8) kutsestandardit.

Hannes Nurk loodab, et ta saab kasutada oma kogemusi rahvusvahelisse kontserni kuuluva Sweco EST olemasolevate teenuste paketi avardamiseks. Peamine suund on kasvatada Sweco EST OÜ`s Tellija esindaja teenuste mahtu ja taset. Eesmärgiks on, et olemasolevad ning tulevased Tellijad saaksid kvaliteetse teenuse Tellija esindaja ja projektijuhtimise valdkonnas. Sweco EST jätkab kõikide hetkel pakutud teenustega endisel viisil – kasvatades pakutavate teenuste arvu.

Senine juht Ahto Noor lahkus ettevõttest selle aasta aprillikuus.

Sweco EST OÜ (endine Vealeidja OÜ) on ehitusvaldkonnas tegutsev konsultatsiooni ja järelevalve firma. Ettevõtte põhitegevusteks on Tellija esindamine, omanikujärelevalve, ekspertiishinnangud ning ehitushangete läbiviimine.

Sweco on rahvusvaheline kontsern, mis pakub kvalifitseeritud ja kõrge kompetentsitasemega konsultatsiooniteenuseid. Sweco grupp on Euroopa üks juhtivamaid konsultatsiooni ettevõtteid omades allüksusi 13 riigis, sealhulgas Rootsis, Soomes, Norras, Venemaal, Leedus, Poolas, Bulgaarias ja Slovakkias.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprillis langes

20.05.2015 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses ja tekstiilitootmises.

2014. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete, toiduainete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, aprill 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Aprill 2015 – märts 2015, %	Aprill 2015 – aprill 2014, %
KOKKU	-0,6	-1,3
Töötlev tööstus	-0,8	-1,9
Mäetööstus	2,1	12,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	0,4	-1,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	2,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,2% ja võrreldes 2014. aasta aprilliga -3,4%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid aprillis keskmisest enam elektroonikatoodete, jookide ja mööbli hinnad, samas tõusid turbatoodete, naftasaaduste ja metallide hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2% ja võrreldes 2014. aasta aprilliga -2,0%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid aprillis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas langesid puittoodete, põllumajandussaaduste ning metallide hinnad.

Kinnisvarakool: 20/05/2015 seminar Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

20.05.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 20/05/2015 seminar Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminar Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine toimub kolmapäeval 20/05/2015 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tulekul mööblivabriku kvartali detailplaneeringu avalik arutelu

19.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne tn 18) viiakse 2. juunil 2015 kell 14 läbi endise mööblivabriku maa-ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu.

Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneering oli 26. märtsist 23.aprillini Tallinna Kesklinna Valitsuses ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis avalikul väljapanekul, mille jooksul laekus kohalikule omavalitsusele viis kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressilhttp://tpr.tallinn.ee/tpr (Internet Exploreri vahendusel). Info telefonil 645 7264.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 4. veebruari 2015 korraldusega. Detailplaneering hõlmab 4,82 ha suuruse maa-ala.

Kesklinnas Pärnu maantee, Tatari tänava, Vana-Lõuna tänava ja Vineeri tänava vahelises kvartalis asuvale alale detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus ehitada maa-alale kokku kuni 14 omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet.

Ühtlasi määratletakse detailplaneeringuga tingimused planeeritaval alal asuvate kultuurimälestiseks tunnistatud hoonete – A/s A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja, elektrijaama ja veetorni – ärihooneteks ümberehitamiseks.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport, planeeringualaga külgnevad nii bussi- kui ka trammipeatused , lähim linnalähirongi peatus jääb ligikaudu 600 meetri kaugusele. Kontaktvööndi lähedusse jääb mitmeid haridusasutusi, samuti asub kontaktvööndi lähialal kuus lasteaeda.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi on planeeringupiirkond kujunemas linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid.

Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada. Planeeritava ala hoonestamiseks ideekavandi saamiseks toimus avalik arhitektuurivõistlus. Eesmärgiks oli kavandada alale erineva otstarbega hooned ja kujundada linnaruum, mida iseloomustavad märksõnad disain, inimlik mõõde, ööpäevaringne kasutus, otstarvetelt tasakaalus linnale iseloomulik tihe eluskeskkond. Detailplaneeringu koostamisel lähtuti esimese koha saanud võistlustööst.

Hoonestusalade määramisel on eesmärgiks rõhutada ja esile tuua ajaloolist hoonestust. Teiseks eesmärgiks kvartali kujundamisel on muuta see jalakäijatele mugavalt läbitavaks. Jalgteede planeerimisel arvestatakse jalakäijate liikumissuundi piirkonnas.

Ajalooliste paehoonete kõrvale kavandatakse avatud roheala, mis töötab ühtlasi ka inimesi ühendava väljakuna, kus saavad aset leida laadad, festivalid, pargikontserdid jms. Kvartali ajalooliste paehoonete vahele planeeritakse väiksemad väljakud ja platsid, millest igaüks kujuneb ümbritsevate vanade majade tõttu eriilmeliseks ja isikupäraseks. Parkimine nähakse ette peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

LVM Kinnisvara alustas uue korterelamu müüki Tallinna kesklinnas

19.05.2015 Tõnu Toompark

LVM Kinnisvara alustab täna Johani Maja korterite müüki.

Johani Maja, mis on saanud oma nime kinnistu endise omaniku Johannes Kreis’i järgi, saab olema arhitektuuriliseks sillaks Kitseküla möödunud sajandi alguse puitarhitektuuri ning tänapäevaste polüfunktsionaalsete hoonete vahel, tuues piirkonda kõrgust ja avarust, modernsust ja mastaapsust.

Tänava poole pööratud uhke fassaadiga hoone avab ennast sisekvartali suunas hoopis intiimse ja kodusemana, pakkudes oma elanikele privaatsust ja romantilisi vaateid 20. sajandi alguse puitarhitektuurile.

Kõrged elukorrused, avarad aknapinnad, ruumikad esikud, klassikaline tammeparkett, vannitubade sisustus ja katuseaiad teevad ühest korterist unistuste kodu.

Järgmisel suvel valmiv uus äri- ja korterelamu Pärnu maantee ja Alevi tänava nurgal (Pärnu mnt 126) on kavandatud kahe mahuna – Pärnu maantee pool kaheksa korrust ning Alevi tänava pool kolm korrust.

Esimesele kahele korrusele on kavandatud äripinnad ja hoonesisene parkla, kolmandale korrusele on planeeritud väiksemad äripinnad ja panipaigad. 4.-8. korrusel hakkab paiknema kokku 35 kahe- kuni neljatoalist korterit pindaladega 57,1 m² kuni 96,5 m². Sisehoovipoolsetel korteritel on rõdud või katuseaiad. Hoone ümbrus ja kinnistu haljastatakse, rajatakse laste mänguväljak.

Johani Maja arhitektid on Indrek Erm ja Emil Urbel, sisearhitekt Taso Mähar. Ehitustööd teostab Vilcon Ehitus, müügiga tegeleb LVM Kinnisvara.

LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvarafirma, kellel on esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares ning kelle teenuseid on kasutanud enam kui 30 000 klienti. Ettevõttel on hetkel müügis ligi 1200 kinnisvaraobjekti.

Projekti koduleht www.lvm.ee/johanimaja

Kalevi staadioni ala asutakse ümber kujundama

19.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mis loob eeldused Kalevi staadioni rahvusvahelistele nõuetele vastavaks rekonstrueerimiseks.

Staadioni tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering hõlmab 9,03 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus Kalevi staadioni ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning alale kuni 6-korruseliste ärihoonete ja ühiskondlike ehitiste lisamiseks.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi 25. septembri 2013 asutud avaldusega MTÜ Eesti Spordiselts Kalev.

Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas Filtri tee, Võistluse ja Staadioni tänava ning Siselinna kalmistu vahelisel alal. Piirkond on polüfunktsionaalne – siin paikneb nii ärihooneid kui ka korterelamuid.

Planeeritaval alal asub Tallinna linnale kuuluv ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Staadioni tn 3 kinnistu, millele on seatud hoonestusõigus MTÜ Eesti Spordiselts Kalev kasuks. Kinnistul asuvad staadion ja staadioni teenindamiseks vajalikud hooned.

Planeeritava ala Tallinna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve on ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi jm asutustele, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Algatamisettepanek on üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbega kooskõlas.

Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud OÜ Urban Management.

12. veebruaril 2015 sõlmisid Tallinna linn ja MTÜ Eesti Spordiselts Kalev heade kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärgiks on aidata kaasa Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisele rahvusvahelistele nõuetele vastavaks Eesti rahvusstaadioniks. Kokkuleppe kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse erinevad huvirühmad, sh Eesti Olümpiakomitee, spordialaliidud, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on keskstaadioni sportimisvõimaluste laiendamine, olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine ning uute hoonete rajamine. Soovitakse rajada 2-6-korruseline uushoonestus, kus hakkavad paiknema spordisaalid, teenindavad ruumid, spordiklubid, hotell, spordipoed, büroo- ja äripinnad. Planeeringualale ja Ülemiste järve piirkonnaga ühendatult kavandatakse rajada ka tervise- ja spordirajad.

Planeeringuala ümbritsevad mitmed haljasalad – Poolamägi, Tiigiveski park ja Siselinna kalmistu. Planeeringulahenduses tuleb kavandada kergliiklusteedega haljaskoridorid nimetatud rohealade ja planeeringuala vahel ning Ülemiste järve suunas. Härjapea jõe säng tuleb säilitada hoonestusvabana, kuna väljatöötamisel on lahendus jõesängi eksponeerimiseks linnaruumis.

Planeeringuala naabruses paiknevad kultuurimälestistena Siselinna kalmistu ja Kalevi spordihall. Kalevi staadioni puhul tuleb arvestada ajaloolise tantsupidude traditsiooni jätkumisega.

Planeeringuga kavandatakse terviklik lähiala teedevõrguga seotud jalgteede ja kergliiklusteede võrgustik. Alale rajatakse ka jalgrattaparklad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Planeeringuga pannakse paika merekasutus Pärnumaal

19.05.2015 Tõnu Toompark

Täna tutvustatakse Pärnus Lätiga koostöös valminud mereala planeeringu pilootprojekti, millega määratakse Pärnu maakonnaga piirneva mereala tasakaalustatud kasutamine.

Pärnumaa ja Hiiumaa mereala planeeringud on Eesti jaoks esimesed mereala planeerimise kogemused. Mereala planeerimise eesmärk on tasakaalustatud merekasutus, mille puhul kalamehed, suvitajad, tuuleparkide arendajad ja kaubalaevad saaksid üksteist ja keskkonda arvestades merealal tegutseda.

„Pilootprojektide käigus soovisime läbi mängida kõik väljakutsed, mis mereala ruumilise planeerimise protsessis ette võiksid tulla,“ selgitas siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Anni Konsap. Pärnu pilootprojekti puhul koostati esmalt Pärnu maakonnaga piirneva mereala ja ranniku tulevikustsenaarium ehk plaan, kuidas ala tulevikus kasutatakse. „Võimalikult laiapõhjalise sisendi saamiseks kohtuti kalurite, purjelaudurite, tuuleparkide arendajate, kohalike omavalitsuste ja sadamate esindajatega ning teiste oluliste sihtgruppidega. Need diskussioonid aitasid tekitada ühiseid arusaamu, mis olid planeeringule peamiseks sisendiks,“ rääkis Anni Konsap.

Pärnu mereala planeeringu kooskõlastamisprotsess on lõpule jõudmas, seejärel võetakse planeering vastu ning avalikustatakse. Pärast planeeringu kehtestamist 2016. aastal annab see aluse mereala kasutamise reguleerimiseks. Näiteks on planeering aluseks meretuuleparkide ehitamiseks hoonestuslubade väljaandmisel.

Eesti ja Läti ühise projekti käigus koostati lisaks Pärnu mereala planeeringule ka metoodika mereala ruumiliseks planeerimiseks Eestis ja Lätis ning mitmed kaitse-eeskirjad Natura aladele Lätis. Samuti katsetati praktilisi meetodeid rannikualade kaitsmiseks erosiooni eest. Koostööprojekti tulemustest saab lähemalt kuulda täna Pärnus hotellis Strand peetaval mereala ruumilise planeerimise konverentsil. Lisaks tutvustavad väliseksperdid Hollandi ja Taani häid praktikaid. Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist.

Lisainfot Pärnumaa mereala planeeringu kohta leiab planeeringu koduleheküljelt .

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kuukeskmine brutotulu jätkas mullu stabiilset kasvu

19.05.2015 Statistikaamet

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal 954 eurot, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes kasvas brutotulu 6%. Kasv on samas suurusjärgus olnud juba paar viimast aastat.

Eesti keskmisest kõrgemat brutotulu teenisid palgatöötajad Harju maakonnas (1061 eurot), Tartu ja Hiiu maakonnas teeniti Eesti keskmist brutotulu (vastavalt 955 ja 954 eurot). Kõige madalamat tulu teeniti Valga maakonnas (799 eurot). Enamiku maakondade palgatöötajate brutotulu oli vahemikus 800–900 eurot.

Omavalitsusüksuste võrdluses oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Viimsi vallas (1362 eurot) ja väikseim Piirissaare vallas (632 eurot). Kümnest suurimat sissetulekut teeninud palgatöötajatega omavalitsusüksusest üheksa olid Harju maakonnas ja üks Lääne maakonnas (Vormsi vald).

Suurimat kuukeskmist brutotulu teenisid 25–49-aastased (1068 eurot), neile järgnesid 50–62-aastased (884 eurot). 63-aastaste ja vanemate ning alla 25-aastaste palgatöötajate tulu jäi alla 700 euro. Meeste kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal kõigis vanuserühmades suurem kui naistel. 2014. aastal oli mees- ja naispalgatöötajate brutotulu vahe 24%, võrreldes varasemate aastatega on vahe pisut vähenenud.

Kokku oli 2014. aastal 518 495 brutotulu saajat, mida oli varasema aastaga võrreldes 9172 inimese võrra rohkem. Brutotulu saajate arv kasvas kõigis vanuserühmades, v.a alla 25-aastaste seas, kelle hulk vähenes juba teist aastat järjest (2% võrreldes 2013. aastaga). Esimest korda viimase kümne aasta jooksul ületas 63-aastaste ja vanemate tuluteenijate arv alla 25-aastaste oma (kokku 3434 inimese võrra).

Analüüsi aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed seisuga 23.03.2015. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

SEB: kodulaenude portfell Eestis ja Leedus veidi kasvab, kuid Lätis väheneb

19.05.2015 Tõnu Toompark

2014. aastal kasvas kodulaenude portfell Eestis 2,8 ja Leedus 1,8 protsendi võrra. Kasv oli kiirem kui varasematel aastatel ja on veelgi kiirenemas, näitab värske SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

Uute pangalaenude maht oli 2014. aastal Eestis 19,5 protsenti ja Lätis 12,3 protsenti suurem kui 2013. aastal. Vastavalt Leedu Pankade Liidu ja kodulaene väljastavaid panku ühendava organisatsiooni Būsto paskolų draudimas (UAB) statistikale kasvasid uute laenude mahud Leedus aasta esimesel poolel 30 ja teisel poolel ca 20 protsenti.

Lätis ületab tagasimakstud laenude maht uute laenude mahu, mistõttu eelmisel aastal vähenes portfell 2013. aasta lõpu seisuga võrreldes 6,7 protsenti. Osa Läti peresid on endiselt hädas enne majanduskriisi võetud laenukohustustega ning see avaldab mõju kogu laenuturu arengule. Enam kui 90 päeva võlgnevuses kodulaenude osakaal oli 2014. aasta lõpus Lätis koguni 8 protsenti kogu eluasemelaenude mahust. Juulist 2014 pärinevate andmete alusel oli Leedu 60 ja enam päeva võlgnevuses kodulaenude määr 6,5 protsenti portfellist. Eesti vastav näitaja 2014. aasta lõpus ulatus vaid ühe protsendini kogu kodulaenude mahust.

“Huvi kodulaenude vastu on kõigis kolmes Balti riigis kasvanud, mille üks olulisi põhjuseid võib olla ka jätkuv objektiivne elamistingimuste parandamise vajadus. Vastavalt Euroopa Liidu elamistingimuste ja sissetuleku uuringule (EU –SILC) on Balti riikide elanike elamistingimused Euroopa Liidu keskmisest kehvemad- meie keskmine eluase on Euroopa keskmisega võrreldes 2/3 väiksem,“ selgitas kodulaenu vajadust SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas.

Teiselt poolt – 2000ndate esimese poolega võrreldes ollakse täna laenuvõtmise otsuste tegemisel märksa ettevaatlikumad, kuna jätkuvalt peetakse meeles majanduskriisi tulemusena tekkinud raskusi laenude tagasimaksmisel. Uute laenude mahud on pigem buumieelsel tasemel. Märkimisväärse osa kinnisvaratehingutest finantseerivad ostjad omavahenditest. Kui ebastabiilne poliitiline olukord naaberriikides Balti perede kindlustunnet oluliselt ei mõjuta, on ka kogu 2015. aastal oodata uute kodulaenude mahu ja lepingute arvu kasvu. Laenukasv jääb ilmselt siiski alla keskmise palgakasvu Eestis ja Leedus, mis tähendab, et suhteline leibkondade laenukoormus sissetulekuga võrreldes ei kasva.

Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistika: kinnisvaratehingute käive kerkis aastaga 26 protsenti

19.05.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis tehti Eestis 12 812 kinnisvaratehingut. Aastatagusest näitajast oli tehingute arv napilt 1% kõrgemal.

Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes tehingute arv 15%. Siin on tegemist sesoonse languse, mitte turutrendide pöördumisega.

2015 I kvartali kinnisvaratehingute summaarne käive oli 719 miljonit eurot. Vaatamata ainult protsendisuurusele tehingute arvu kasvule kerkis tehingute käive 26%.

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Ülemiste City käive kasvas esimeses kvartalis üle 10%

18.05.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste City linnakut arendavad ettevõtted – Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS – suurendasid tänavu I kvartalis 2014. aasta sama perioodiga võrreldes käivet üle 10 protsendi, mis küündis kokku 3,6 miljoni euroni.

Esimese kvartali oodatuima arenguna algas Ülemiste Citys ettevalmistus kuni 1000-kohalise konverentsi- ja sündmuskeskuse avamiseks, mis rajatakse 1899. aastal ehitatud tootmishoonesse ja toob Tallinnasse uue omanäolise paiga eri tüüpi konverentside ja kultuuriürituste korraldamiseks. Augustis avatavasse keskusesse tehakse juba aktiivselt broneeringuid.

Aasta alguses valmis linnakus uus 280 kohaga parkimismaja. Samuti jõudis lõpufaasi 13-korruselise ja ligi 10 000-ruutmeetrise üüritava pinnaga Eesti optiku ja astronoomi auks nimetatud Bernhard Schmidti maja ehitus aadressil Lõõtsa 5, kuhu valmivad lisaks kontoriruumidele ka suure nõudlusega bürookorterid. Esimeses kvartalis valmis ka Eesti leiutaja auks nimetatud Karl Papello büroohoone aadressil Valukoja 7.

Esimeses kvartalis alustati Eesti suurima büroohoone esimese etapi ehitust, mis saab juuni alguses nurgakivi. Eesti astrofüüsiku auks nimetatud Ernst Öpiku majas on 44 000 m2 suletud brutopinda. Samuti jätkub linnakus 4 800-ruutmeetrise üüritava pinnaga Valukoja 25 hoone renoveerimine.

Ülemiste Cityt läbiva trammitee ehituse projekteerimistööd on käimas ning riik ja Tallinna linn on vajaminevad investeeringuplaanid kinnitanud. Trammitee esimese pikenduse osa, mis ulatub Peterburi teelt Ülemiste rongijaamani, valmib käesoleva aasta lõpuks ning pikendus lennujaamani läbi Ülemiste City on kavas valmis saada aastal 2017.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus ligi 300 ettevõttes töötab täna juba 6000 inimest. Arendajate nõukogud on heaks kiitnud veel 65 000 m2 kontoripinna ehitamise. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

DNB: Eesti majanduskasv jõuab paari aastaga Lätile ja Leedule järele

18.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti naabritega võrreldes veidi aeglasem majanduskasv peaks järgnevatel aastatel stabiilselt kiirenema, jõudes Läti ja Leeduga samale pulgale 2017. aastanumbri sees, prognoosib DNB.

Selleks aastaks ennustab DNB Eestile 2,2, Lätile 2,8 ja Leedule 2,6 protsendi suurust majanduskasvu. Eurotsooni keskmine majanduskasv peaks panga hinnangul jääma 1,2% ligi.

DNB ennustab hoogsamat, 4 protsendini ulatuvat majanduskasvu Balti riikidele 2017. aastaks, mil ka Eesti naabrite kasvutempole taas järele jõudma peaks.

„Balti riikide majanduskasvu veab endiselt sisetarbimine, kuna tõusvad palgad ja langevad intressimäärad on tarbijate kulutusi suurendanud,“ ütles DNB Panga finantsjuht Meelis Paakspuu. Majapidamiste kulutused suurenesid Eestis eelmisel aastal 4,6% võrra ning seda eriti teises poolaastas.

Eesti eelmise aasta viimase kvartali töötuse määr oli kuue aasta madalaim, langedes 6,6 protsendini. „Madalama töötuse põhjuseks on kasvav nõudlus tööjõu järele, kuid samas ka ebasoodsad demograafilised trendid ja aeglaselt pidurduv väljaränne,“ sõnas Paakspuu. Läti ja Leedu töötuse näitaja jääb sel aastal eeldatavalt veel 9% ligi, kuid peaks järgmistel aastatel jätkama senist langustrendi.

Keskmine palgakasv peaks sel aastal kõigis kolmes Balti riigis jääma 4% juurde, järgmisel aastal ennustatakse kasvuks 5% aastas. „Kuigi stabiilne palgakasv suurendab majapidamiste kindlustunnet, on sellel negatiivsed tagajärjed konkurentsivõime vähenemise näol, sest palgatõusuga ei ole kaasnenud samaväärset tootlikkuse kasvu,“ sõnas Paakspuu.

DNB prognoosi järgi jääb Baltikumi majandust tänu palkade kasvule ka edaspidi vedama suurenenud sisenõudlus. „Kogu eurotsooni majanduste taastumises mängivad suurt rolli ka aastaga pea veerandi võrra odavnenud euro ning suure languse läbinud energiahinnad, mis andsid võimaluse tarbimise ning ekspordi elavnemiseks,“ ütles Paakspuu.

DNB on üks Põhjamaade suuremaid finantsgruppe ja Norra turuliider, pakkudes laia valikut finantstooteid nii era- kui ka äriklientidele. DNB tegutseb 18 riigis üle maailma ja on hetkel üks paremini kapitaliseeritud pankasid maailmas. DNB aktsiad on noteeritud Oslo börsil ja 34% aktsiatest kuulub Norra riigile. Eestis pakub DNB Pank finantstooteid liisingu- ja äriklientidele.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Narva Vanalinna Riigikooli kunstikonkurss

18.05.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida ideelahendus Narva Vanalinna Riigikooli (Kraavi 2, Narva) ettenähtud seinapinna põnevaks, meeldejäävaks, silmapaistvaks, esinduslikuks ja atraktiivseks kuvamiseks läbi kunstiteose.

Ideelahendusega peab seinapinnale välja pakkuma vabalt valitud materjalist info edastamise lahenduse, mis on mõeldud kooliperele, toetab ja tugevdab oma-kooli-tunnet ning sobitub koolihoonesse nii kontseptuaalselt kui funktsionaalselt.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 11 286,9 eurot, millele lisandub käibemaks.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 22.07.2015 kell 11:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele.

Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 750 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Lasnamäele kerkib suur tööstus- ja äripark

18.05.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Hammerhead OÜ-ga Tallinnas Lasnamäele rajatavas Priisle logistika- ja tööstuspargis multifunktsionaalsete lao- ja äripindade pakkumist.

„Arendamisel on ligi 22 000 ruutmeetrit multifunktsionaalseid pindu, mis võimaldavad ettevõttel paindlike ruumilahenduste näol koondada lao- või tööstusruumid büroo- ja esinduspindadega ühe katuse alla,“ kommenteeris projektiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline konsultant Einar Niin. „Selline, stock-office tüüpi ruumilahendus lihtsustab ettevõttesisest logistikat ning lisab paindlikust liikumisel lao ja büroo vahel. See tõstab ettevõtte efektiivsust ja aitab paremini keskenduda põhitegevusele. Priisle Äripargi esimeses etapis on pakkumisel ruumilahendused vahemikus 90-2000 ruutmeetrit.“

Rajatav äripark laiub kokku 3,1 hektarisel maa-alal ning on plaanitud valmis ehitada neljas etapis. Asukoht Laagna tee ja Narva maantee vahelisel alal tagab kiire ühenduse kesklinnaga ning sinna pääseb hästi Ida-Tallinna põhimagistraalidelt – Peterburi ja Laagna teelt.

Suurepärane ühendus on ka Tallinna ringtee, Muuga sadama ja Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnaga. Lisaks tagab Lasnamäe lähedus ning võimalusterohke ühistranspordiühendus tööjõu olemasolu.

Priisle Äripark asub aadressil Priisle 10, seda arendab Hammerhead OÜ, ehitab Eventus Ehitus OÜ ning kompleksi arhitekt on Ivo Rebane. Esimese etapi rajamine kestab käesoleva aasta suvest aastavahetuseni.