Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Narva Vanalinna Riigikooli kunstikonkurss

18.05.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida ideelahendus Narva Vanalinna Riigikooli (Kraavi 2, Narva) ettenähtud seinapinna põnevaks, meeldejäävaks, silmapaistvaks, esinduslikuks ja atraktiivseks kuvamiseks läbi kunstiteose.

Ideelahendusega peab seinapinnale välja pakkuma vabalt valitud materjalist info edastamise lahenduse, mis on mõeldud kooliperele, toetab ja tugevdab oma-kooli-tunnet ning sobitub koolihoonesse nii kontseptuaalselt kui funktsionaalselt.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 11 286,9 eurot, millele lisandub käibemaks.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 22.07.2015 kell 11:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele.

Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 750 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Lasnamäele kerkib suur tööstus- ja äripark

18.05.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Hammerhead OÜ-ga Tallinnas Lasnamäele rajatavas Priisle logistika- ja tööstuspargis multifunktsionaalsete lao- ja äripindade pakkumist.

„Arendamisel on ligi 22 000 ruutmeetrit multifunktsionaalseid pindu, mis võimaldavad ettevõttel paindlike ruumilahenduste näol koondada lao- või tööstusruumid büroo- ja esinduspindadega ühe katuse alla,“ kommenteeris projektiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline konsultant Einar Niin. „Selline, stock-office tüüpi ruumilahendus lihtsustab ettevõttesisest logistikat ning lisab paindlikust liikumisel lao ja büroo vahel. See tõstab ettevõtte efektiivsust ja aitab paremini keskenduda põhitegevusele. Priisle Äripargi esimeses etapis on pakkumisel ruumilahendused vahemikus 90-2000 ruutmeetrit.“

Rajatav äripark laiub kokku 3,1 hektarisel maa-alal ning on plaanitud valmis ehitada neljas etapis. Asukoht Laagna tee ja Narva maantee vahelisel alal tagab kiire ühenduse kesklinnaga ning sinna pääseb hästi Ida-Tallinna põhimagistraalidelt – Peterburi ja Laagna teelt.

Suurepärane ühendus on ka Tallinna ringtee, Muuga sadama ja Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnaga. Lisaks tagab Lasnamäe lähedus ning võimalusterohke ühistranspordiühendus tööjõu olemasolu.

Priisle Äripark asub aadressil Priisle 10, seda arendab Hammerhead OÜ, ehitab Eventus Ehitus OÜ ning kompleksi arhitekt on Ivo Rebane. Esimese etapi rajamine kestab käesoleva aasta suvest aastavahetuseni.

priisle-4

Värskeim elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015″

18.05.2015 Tõnu Toompark

Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi.

Kas korteriturg on küllastunud ja sellele järgneb kiire langus? Mis saab hinnatasemetest – kas tulemas on 2008. aastale analoogne suur kukkumine? Või toob rahatrükk kaasa kinnisvarahindade edasisegi kerkimise?

Neid ja paljusid teisi küsimusi lahkab uus vastvalminud elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”.

Ülevaate esitluse tellimiseks palun kontakteeru +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Personaalsele turuülevaate esitlusele alternatiivina toimub 28/05/2015 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus käsitluse all samad teemad.

Seminari info ja registreerumine
https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back

Your message has been sent

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Riigikohtu praktika: Tehnorajatise talumise eest tasu maksmine

18.05.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-87-14 pidi Riigikohus andma hinnangu sellele, kas maa omanikul on õigus nõuda tema kinnistul asuva tehnorajatise talumise eest (käesoleval juhul Elering AS-lt) sh nõuda aastatasu ning maamaksu ja hoolduskulude hüvitamist.

Nimetatud asjas oli isikule 2012. a eest tasu makstud, kuid see oli mitu korda väiksem summast, mida nõudis isik. Elering AS ei olnud nõus suuremat tasu maksma ning põhjenda seda sellega, et seadus ei reguleeri tehnorajatise talumise tasu suurust.

Kuigi Riigikohus ei lahendanud asja lõplikult, vaid saatis selle tagasi maakohtule, andis ta kohtutele edaspidiseks järgnevad juhised.

Seaduses tasuregulatsiooni puudumine ei tähenda, et tehnorajatise omanikult ei saa tasu nõuda. Kohus saab määrata talumistasu õiglases määras.
Tehnorajatise talumise tasu väljamõistmine toimub tsiviilkohtus hagita menetluses.
Maamaksu ja hoolduskulude väljamõistmist tulevikku suunatult ei takista see, et neid ei ole veel kantud.
Omanikul on õigus saada tehnorajatise omanikult perioodilist talumistasu osas, mis ei võimalda tal endal kinnisasja kasutada ning millega seoses omanik peab kandma kulutusi. Riigikohtu hinnangul puudutab see ennekõike maamaksu, aga ka näiteks kinnisasja hooldamise kulusid.
Lisaks kulude hüvitamisele tuleb kinnisasja omanikule maksta ka lisahüvitist kohtu äranägemisel kas ühekordselt või perioodiliselt.
Asjaolude muutumise korral saab edaspidi nõuda ka tasu suuruse muutmist.
Talumistasu määramisel tuleb arvestada talumiskohustuse intensiivsust, mis sõltub tehnorajatise olemusest, selle kaitsevööndi ulatusest ning kaitsevööndist tulenevatest piirangutest, maa sihtotstarbest, suurusest ja asukohast (ja muudest vara väärtust mõjutavatest teguritest). Samuti muudest asjaoludest, mis võimaldaks omanikul maad efektiivsemalt või muul viisil kasutada (nt üürile anda, arendada seal ehitustegevust vms).
Riigikohtu arvates võib talumistasu omandireformi käigus tagastatud või erastatud maal oleva tehnorajatise eest olla väiksem kui tasu servituudi ja sundvalduse seadmisel, kuna omandaja pidi aru saama, et kinnisasjal olevad tehnorajatised võivad takistada tal maa edasisist kasutamist.
Riigikohtu hinnangul võiks sobivaks lähtekohaks lisahüvitise määramisel olla kompensatsioon, mida riik oleks maksnud isikule maareformi käigus maa tagastamata jätmisel. Sõltuvalt talumiskohustuse intensiivsusest võib hüvitis olla ka sellest väiksem.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Üürileandja ABC: Kas üürileandmiseks osta remonditud või remontivajav korter?

18.05.2015 Tõnu Toompark

Üüriinvesteeringut planeerides ja otsustades tuleb kaaluda, kas soetada üürileandmiseks remontivajav või juba üürileandmiseks sobilik korter. Selle juures peab üüriinvestor kaaluma ostuhinda, remondiks kuluvat aega ja finantseerimistingimusi.

Ostuhind

On üsnagi ilmne, et remontivajava korteri ostuhind peab olema üürileandmiseks sobiliku korteri hinnast allpool. Küsimus on, aga kui palju allpool?

Eeldame, et üüriinvestoril on kõrvuti alternatiivid osta remontivajav korter ja juba üürileandmiseks sobilik korter. Sellisel juhul peab remontivajava korteri hind olema soodsam vähemalt remondikulu, remondi organiseerimise kulu ja remondiaegse vakantsusperioodi potentsiaalse üüritulu ning kommunaalkulude võrra. Ideaaltingimustes peaks hinnavahesse veel mahtuma investori tasu riski võtmise eest.

Kui kahe korteri hinnavahe ei kata eelnimetatud kulusid ära, on üüriinvestoril kasulikum soetada kohe üürileandmiseks valmisolev korter.

Kulude hindamine eeldab, et üüriinvestor suudab omalt poolt anda adekvaatse hinnangu, mis ühe või teise korteri remontimine maksma läheb. Enamasti tuleb sellise hinnangu andmise võimekus kogemusega.

Remondiks kuluv aeg

Ostuhinna juures on oluline kriteerium remondi tegemise võimalik periood. Kerge remondi ehk näiteks seinte värvimise saab tõenäoliselt üsna kiiresti korraldada. Kui aga tegemist on kapitaalremondiga ja korterisse tuleb tellida näiteks köögimööbel, läheb remondi alustamisest selle lõpetamiseni rohkem aega.

Üüriinvestor peab arvestama, et remondiperioodil ei ole tal üürirahavoogu. Lisaks peab investor omast taskust maksma kommunaalkulud. Kui üüriinvestor finantseerib üürikorteri ostu pangalaenuga, peab ta pangalaenu hakkama tagasi maksma vaatamata sellele, et tal üürirahavoogu veel ei ole.

Mida pikem on remondiperiood, seda pikem on periood, kus laenumakseid tuleb tasuda ilma abistavat üüritulu saamata ja seda suurem on kommunaalkulude summa.

Finantseerimistingimused

Kinnisvara ostmisel lähtub pank tehingu finantseerimisel enamasti kinnisvara turuväärtusest. Kui üüriinvestor soovib osta korterit, mida peab remontima hakkama, siis võib tekkida takistusi remondikulude finantseerimisega. Pank ei pruugi neid kulusid kõige parema meelega finantseerida.

See tähendab, remondikulud peab investor kandma omavahenditest. Planeerides remontivajava korteri ostmist üürileandmiseks peab üüriinvestor finantseerimise korraldamisel selgeks tegema, milline on investeeringu kogusumma ja millistest allikatest saab ta selle finantseerida.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Laenuotsus võib sõltuda taotleja arvutist

17.05.2015 Tõnu Toompark

Täna toimuval tarbimiskeskkonna arengu konverentsil selgus, et juba praegu hindavad pangad inimeste maksevõimet nende kasutatavate arvutite, otsingusõnade ning sotsiaalmeedia profiili järgi.

Big Data Scoringu tegevjuht Erki Kert tõi välja, et kui tavalise laenutaotluse maht on üks kuni kaks lehekülge, siis avalikest andmebaasidest leiab iga inimeste kohta keskmiselt 15 000 andmepunkti, millest maksevõime hindamiseks on vajalikud umbes sadakond.

Maksevõime hindamine algab inimese kasutatavast seadmest – kas sisse logitakse moodsast nutitelefonist, uuest Apple’i arvutist või igivanast lauaarvutist. Pangad jälgivad ka milliste märksõnadega inimene laenuvõimalusi internetist otsib ning kuidas ka panga kodulehel ringi liigub – kas asub koheselt täitma laenutaotlust või surfab enne kodulehel infot otsides ringi ja tutvub tingimustega. Samuti on üheks jälgitavaks kriteeriumiks sotsiaalmeedias jagatud suhtestaatus.

„Pank võib laenutaotlusest keelduda ka selle põhjal, kes on Facebookis märgitud Sinu sõpradeks. Kui nad on madalama haridusega, elavad pigem maal, töötavad võib-olla mitte nii headel ametipositsioonidel, siis järelikult on ka taotleja maksevõime madalam ning seetõttu ka laenusaamise võimalus väiksem,“ selgitas Kert. „Üks väike detail ei riku inimese maksevõimet, vaid inimese käitumise saab digitaalse jalajälge põhjal kokku panna nagu pusle, mis tervikuna annab hea pildi,“ ütles Kert.

Planet OS kaasasutaja ja legal advisor André Karpištšenko sõnul kogutakse tänapäeval andmeid igalt poolt.

„Mida rohkem seadmeid internetti ühendatakse, seda rohkem ja sagedamini koguvad erinevad andmebaasid andmeid. Selle läbi saavad ettevõtted teha otsuseid minutite ja sekundite täpsusega. Näiteks pankade rahaplaneerimise programmid teavad kliendi kohta rohkem andmeid kui inimene ise,“ ütles ta. Tema sõnul on 2020. aastaks ettevõtete poolt kogutavate andmete arv kasvanud lausa viis korda.

IT Kolledži õppejõu ja visionääri Linnar Viigi sõnul ei oska paljud ettevõtjad paraku enda käes olevate andmetega midagi mõistlikku pihta hakata. „Ettevõtjad küll koguvad digitaalselt andmeid, kuid nende töötlemine ja kasutamise oskus pole 2007. aastast paraku kaugemale jõudnud.“ ütles ta. Viik rõhutas läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tähtsust, sest andmete valesti kasutamisel saab üksikisik haiget.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

„Võtmed tagasi“ lahendus pole lahendus

17.05.2015 Tõnu Toompark

Martin-Johannes Raude kirjutab Postimehe teemalehes “Kinnisvara ja ehitus”, et kevadiste valimiste eel leidis “võtmed tagasi” põhimõte endale koha nii Keskerakonna, SDE kui EKRE valimisprogrammis.

Kolme peale said mainitud erakonnad riigikogus 49 kohta, mis tähendab, et teoreeriliselt lahutab Eestit “võtmed tagasi” lahendusest vaid kaks häält.

Jaagu näide

2007. aastal ostis Jaak endale Tallinnasse 50 ruutmeetri suuruse korteri. Hind oli tolle aja keskmine: 1620 eurot ruutmeeter ehk kokku 81000 eurot. Jaagul oli kogutud sissemakseks 10% ehk 8100 eurot. Ülejäänud 90% ehk 72900 euro peale võttis Jaak 30. aastaks kodulaenu. Igakuine põhiosa tagasimakse oli 202,50 eurot.

Kaks aastat hiljem kaotas Jaak töö ega suutnud enam laenu tagasi maksta. Seetõttu oli pank sunnitud realiseerima Jaagu korterile seatud hüpoteegi. Ehkki kohtutäituril õnnestus müüa korter turu keskmise hinnaga, tähendas see Jaagu jaoks siiski majanduslikku hävingut.

2009. aastaks oli Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind langenud 46%, olles kõigest 871 eurot ruutmeeter. Jaagu korter maksis nüüd 43550 eurot. Kahe aasta jooksul oli korteri hind langenud 37450 eurot. Laenujääk oli aga vähenenud kõigest 4860 euro võrra. See tähendab, et 2009. aasta alguseks oli laenu jääk 24490 eurot suurem, kui seda tagava korteri väärtus.

Nii jäigi Jaak pärast korteri sundmüüki ja täitemenetluse kulude katmist pangale ligikaudu 30000 eurot võlgu. Kõigest kaks aastat tagasi ostetud korterist oli jäänud alles vaid võlg, mille tasumine võtnuks Jaagul tosin aastat.

Poliitikud tõttavad appi

Poliitikud mõistsid, et Jaak ja teised temasarnased vajavad abikätt. 2010. aastal võeti vastu nn võlakaitseseadus, mis oma nimest hoolimata pidi kaitsma mitte võlga, vaid võlgnikku. Seaduse eesmärk oli pakkuda inimestele võimalus makseraskuste ületamiseks ning pankrotimenetluse vältimiseks.

See tähendab, et küll makseraskustes olevatele, kuid mitte päris maksejõuetutele inimestele tekkis võimalus paluda kohtul oma võlad ümber kujundada, nii et inimene võiks tasuda oma võlad hiljem, osadena või väiksemas ulatuses. Võlgade ümberkujundamise menetlus pidi andma makseraskustesse sattunud inimestele uue võimaluse.

Veelgi enam, tulevaste makseraskuste ennetamiseks pandi pankadele kohustus hinnata, kas inimene on ikka võimeline laenu tagasi maksma ning ega talle laenust negatiivseid tagajärgi ei teki. Enam ei pidanud inimesed hindama, kas nad suudavad laenu võtta, vaid pank pidi hakkama hindama, kas nad võivad laenu anda.

Juhul kui pank vastutustundliku laenamise põhimõtet rikub, võib laenuvõtja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Laenuvõtja peab tagastama pangale laenu üksnes ulatuses, millest on maha arvatud kõik laenu saamisest tekkinud negatiivsed tagajärjed (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine).

Läti eeskuju

Kuna kolme ja poole aasta jooksul olid kohtud 114 lahendatud võlgade ümberkujundamise avaldusest rahuldanud vaid 15, leidsid osad poliitjõud, et senistest abinõudest makseraskustesse sattunud inimeste aitamiseks ei piisa ning eeskuju tuleb võtta Lätist.

Nimelt otsustati Lätis kirjutada eelmise aasta sügisel (üheksa päeva enne valimisi) seadusesse „võtmed tagasi“ lahendus (mitte ajada segi „võtmed kätte“ lahendusega). Sisuliselt tähendab see, et inimene vastutab panga ees üksnes laenu eest ostetud eluasemega. Laenuvõtjal on võimalus saada korraga priiks nii eluasemest kui laenust.

Pangad pidid hakkama arvestama, et kinnisvarahindade kõikumisest tuleneda võiv eluaseme hinna ja laenujäägi negatiivne vahe ei ole mitte enam laenuvõtja, vaid laenuandja riisiko. Sõltumata kinnisvarahindade võimalikust langusest, pidi eluaseme müügist saadav raha katma kogu laenujäägi. Tulemuseks oli nõutava sissemakse tõus ning eluasemelaenude arvu vähenemine.

Kõigest kaks nädalat enne esialgset jõustumisaega otsustas Läti seim seaduse kehtima hakkamise kolme kuu võrra edasi lükata. Kümme päeva enne muudetud jõustumisaega tehti „võtmed tagasi“ lahendus valikuliseks.

See tähendab, et pank peab küll „võtmed tagasi“ lahendust pakkuma, kuid klient ei pea seda valima. Need, kellel võiks laenu tagasimaksmisega probleeme tekkida ning lahendusest tõepoolest abi olla, ilmselt kaks korda kõrgemat sissemakset teha ei suuda ning „võtmed tagasi“ laenu ei vali. Sestap on valikuline „võtmed tagasi“ lahendus üksnes teoreetiline.

Eesti perspektiiv

Läti „eduloost“ innustatuna sooviti kirjutada „võtmed tagasi“ lahendus ka Eesti seadustesse. Riigikogu kõnepuldist kõlas üleskutse, mille kohaselt „Eesti valitsus peaks just Läti valitsuse endale eeskujuks seadma ja võtma vastu seaduse, mis annaks laenuvõtjatele võimaluse pankadele n-ö võtmed tagasi anda ja seeläbi võlaorjusest priiks saada“.

Kevadiste valimiste eel leidis „võtmed tagasi“ põhimõte endale koha nii Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide kui EKRE valimisprogrammis. Kolme peale said mainitud erakonnad Riigikogus 49 kohta, mis tähendab, et teoreetiliselt lahutab Eestit „võtmed tagasi“ lahendusest vaid kaks häält.

Võimalikud mõjud

Ehkki erakondade lubadused olid tavapäraselt loosunglikud ja konkreetne info „võtmed tagasi“ lahenduse detailide kohta puudus, võib selle realiseerumise mõjudest mõningaid prognoose siiski teha.

Läti näitel võib eeldada, et kuna pank peaks hakkama lisaks laenuvõtja tagasimakse riskile kandma ka kinnisvaraturu languse riski, suureneks eluasemelaenude omafinantseeringu nõue. Kuna laenu saamine muutuks raskemaks, võiks oodata eluasemelaenude arvu ning sellest tulenevalt ka kinnisvaratehingute arvu vähenemist.

Samuti võiks arvata, et kui nõutav minimaalne sissemakse tõuseks, pikeneks ka sissemakse kogumisele kuluv aeg. Seega tähendaks suurem omafinantseeringu nõue, et paljud esimest eluaset soetada soovivad inimesed peaksid koduostu edasi lükkama ning elama kauem üüripinnal. Paljukardetud võlaorjus asenduks üüriorjusega.

Nii võikski oletada, et „võtmed tagasi“ lahenduse suurimad võitjad oleksid üürileandjad. Pankadel ning koduostjatel (kellest valdav osa suudavad eluasemelaenu mitte ainult vastutustundlikult anda, vaid ka võtta) sellest tõenäoliselt kasu ei oleks.

Martin-Johannes Raude

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Uus Maa turuülevaade 04-2015

16.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti

Eesti kinnisvaraturg jätkab küllaltki aktiivsel kursil. Siiski ei saa kogu riigis toimuvat kanda kohe elamispindadeturule, sest siin omavad suurt rolli ka muud kinnisvaraliigid.

Rääkides aga elukondlikust kinnisvarasektorist, on taas käes hetk, mil tuleks müüjate hinnaootustele pidurit tõmmata. Kuigi turg ise on stabiliseerunud ning müüdud korterite hulgad ei purusta rekordeid, on viimastel kuudel toimunud mitmetes aktiivsemates piirkondades suured tehingute hinnatõusud, mille põhjused on aga mõnevõrra kaugemal minevikus. Nimelt, praeguseid kõrgeid keskmisi ruutmeetrihindu tekitavad asjaõiguslepingute sõlmimised uusarendustes, kus varem broneeritud korterid on valmis saanud ja võtmed ostjatele üle antud.

Samaaegselt on olnud märgata osa vanemate järelturukorterite pakkumishinna äkilist kasvu. Tuleb kohe öelda, et emotsioonide aeg kinnisvaraturul on läbi ning et tegelikult ka huvilisi leida, tasub hinnaootustes koheselt maa peale tagasi tulla, sest vaid nii on võimalus jõuda tehinguni.

Maa-ameti andmetel toimus aprillis kogu Eestis 4363 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on märtsist 0,9% enam. Mullu aprillis toimus aga samuti 4363 tehingut. Tehingute rahaline kogumaht oli 213,34 miljonit eurot, mis 12 kuu lõikes on üle keskmise tulemus.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Kui märtsis andsime teada, et Tallinnas sündis majandussurutise-järgne tehingute hulga rekord, siis aprillist rääkides saame teadaannet korrata. Maa-ameti andmetel toimus 1219 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on märtsist 5,7% enam. Võrreldes mulluse aprilliga kerkis tehingute hulk 22%.

Kasv tuli peamiselt korteriturult ja tänu uusarendustele. Müüdi 799 korteriomandit (märtsis 731), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 1472 eurot. Võrreldes märtsiga kerkis hinnatase 2,2% ning aastaga 7,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1299 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +6,8% ja aastaga +7%.
Kadriorg: 2285 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -9,8% ja aastaga +2,1%.
Kalamaja: 1907 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -1,6% ja aastaga +4,4%.
Kesklinn: 2044 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -2,1% ja aastaga +10,5%*.
Kristiine: 1718 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -8,9% ja aastaga +9,8%.
Lasnamäe: 1258 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1,6% ja aastaga +7,8%.
Mustamäe: 1442 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +15,1% ja aastaga +16,5%*.
Nõmme: 1372 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +4,2% ja aastaga +0,2%.
Pirita: 1643 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +3,1% ja aastaga +8,9%.
Põhja-Tallinn: 1337 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -5,9% ja aastaga +3,2%.
Vanalinn: 2918 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -6% ja aastaga +21,8%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli viimase 12 kuu aktiivseimate seas. Eramuid ja suvilaid müüdi 43 (märtsis 34) ning elamukrunte 10 (märtsis 14).

Tartu

Kuigi tehingute hulk Tartu kinnisvaraturul langes, oli aprill siiski keskmisest aktiivsem kuu. Maa-ameti andmetel toimus aprillis 180, märtsis 210 ning 2014. aasta aprillis samuti 180 ostu-müügitehingut.

Kortereid müüdi 136 (märtsis 164), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1151 eurot. Võrreldes märtsiga kasvas hinnatase 2,2% samas kui aasta võrdluses langes see 2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 11 (märtsis 13) ning krunte 5 (märtsis 4).

Ida-Virumaa

Ida-Viru maakonna kinnisvaraturg oli aprillis taas tavapärasest mõnevõrra vaiksem. Maa-ameti statistika kohaselt toimus 291 ostu-müügitehingut, mis on märtsist 22,4% madalam tulemus. Mulluse aprilliga võrreldes oli langus lausa 31,4%, kuid kuna toona oli tegu mõneti erandliku kuuga ja sündis ka viimaste aastate rekord, ei peaks antud langust veel trendiloovaks pidama.

Maakonna tähtsamatel korteriturgudel olulisi muutuseid ei toimunud. Narvas müüdi 61 korterit (märtsis 55), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 480 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 2,6%, siis aastaga 3%.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel, kui väga vastuolulisel kinnisvaraturul, müüdi 65 korterit (märtsis 73), mille keskmine ruutmeetrihind kasvas kuuga 25,7% 103 eurole. Aastaga tõusis hinnatase 17%. Nagu oleme ka oma varasemates ülevaadetes rõhutanud, on Kohtla-Järve turg vcäga eriilmeline ja suurte hinnakääridega, mille tõttu on kuised keskmised hinnatasemed alati kõikunud üles ja alla kahekohalise protsendipunkti jagu.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi aga 11 korterit (märtsis samuti 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes MASU-järgselt rekordiline 318 eurot. Selline tulemus andis kuiseks kasvuks 85% ja aastaseks tõusuks 44,5%. Tegu pole aga tohutu üllatuse ja laiema muutuse näitajaga, sest väikese tehingute arvuga turgudel on niisugused liikumised tavapärased. Aprillis müüdi nimelt mõnevõrra enam kallima hinnatasemega kortereid ning suure tõenäosusega toimub mais taas langus tavapärasemale tasemele, millega kaasneb ka suur statistiline hinnakukkumine.

Jõhvis müüdi ka 6 eramut (märtsis 1) ning 1 elamukrunt (märtsis samuti 1).

Pärnu

Pärnu kinnisvaratehingute number kasvas aprillis üle hulga aja kolmekohaliseks – tõsi, täpselt sajani. Viimati oli sellist aktiivsust näha 2013. aastal. Märtsis oli vastav arv maa-ameti andmetel 83 ja mullu aprillis 92.

Kortereid müüdi 66 (märtsis 55), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 834 eurot. Võrreldes märtsiga kasvas hinnatase 6,5% ning aastaga 4,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 12 (märtsis 5) ja hoonestamata elamukrunte 5 (märtsis 3).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli aprillis tavapärane, keskmisest mõnevõrra vaiksem. Maa-ameti andmeil toimus 21 ostu-müügitehingut, mida on märtsist 4 võrra enam. Aasta tagasi aprillis toimus aga 35 tehingut.

Kortereid müüdi 14 (märtsis samuti 14), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 584 eurot. Võrreldes märtsiga kasvas hinnatase 14,9% ja aastaga 13,2%. Tõsi, kuna tehingute arv on väike, tekitas keskmise hinna tugevamat kasvu mõnevõrra suurema hulga kallima ruutmeetrihinnaga korterite müük.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 2 (märtsis 7).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli aprillis taas vaiksem. Maa-ameti andmeil toimus 21 ostu-müügitehingut. Märtsis oli vastav number 27 ja mullu aprillis tavapärasest erandlikum 40.

Omanikku vahetas 17 korterit (märtsis 22), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks oli 447 eurot. Võrreldes märtsiga langes hinnatase 22,7% ja aastaga 1,1%.

Müüdi ka 1 eramu (märtsis samuti 1).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Aprilli kinnisvaraturg oli Kuressaares keskmisest mõnevõrra aktiivsem. Kuna märts oli seda veel enam, siis toimus kahe kuu võrdluses muidugi langus. Nii müüdi maa-ameti andmeil aprillis 21, märtsis 29 ja möödunud aasta aprillis 15 kinnisvaraobjekti.

Kortereid müüdi 13 (märtsis 14) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 591 eurot. Märtsiga võrreldes langes keskmine hinnatase 19,3% ning aastaga 7,4%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 4 (märtsis samuti 4) ning elamukrunte 2 (märtsis 0).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalus toimus maa-ameti andmetel aprillikuu jooksul 23 kinnisvara ostu-müügitehingut. Märtsis toimus 30 ja 2014. aasta aprillis 29 tehingut.

Kortereid müüdi 11 8märtsis 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 456 eurot. Võrreldes märtsiga langes hinnatase 18,2% samas kui aastaga tõusis see 17,2%.

Aprillis toimusid ka selle aasta esimesed tehingud elamukruntide ja eramutega. Müüdi 4 maja ja 1 hoonestamata elamumaa.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Elamispindade müügipakkumiste arvu kasv on peatunud

16.05.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE hinnaindeks näitab 78,7 punkti taset. Samas lähedal on indeks liikunud alates käesoleva aasta algusest. Hinnaindeks ei ole enam langenud, sest müügipakkumiste arvu kasvust tulenev pressing on vähenenud.

Alates 2014. aasta algusest hakkas elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE kiires tempos kasvama. Müügipakkumiste lisandumine suurendas konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Müügitehinguni jõudmise nimel olid kinnisvaramüüjad sunnitud hindu kurvalt allapoole tõmbama.

Pakkumiste juurdekasv Eestis tervikuna ei ole olnud liiga kiire. Eelkõige puudutas konkurentsi äkiline tihenemine Tartut ja Tallinna, mis on Eesti kinnisvaraturu lipulaevad ja suunanäitajad.

Konkurentsi tihenemine on pidurdunud

Alates talve hakust hakkas pakkumiste juurdekasv pidurduma. Tallinna kui suurima turupiirkonna ja hinnadünaamika tähtsaima määraja müügipakkumiste arv portaalis KV.EE isegi põgusalt vähenes.

Pakkumiste arvu äkilise kasvu pidurdumine ja pöördumine mõningaks languseks viimase nelja-viie kuu jooksul on vähendanud survet elamispindade hindadele. Nii näeme, et kogu Eesti pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on pea sirgjoonelise kasvu tõusunurka oluliselt vähendanud ja liigub nüüd pigem horisontaalselt.

Tallinnas jätkab portaali KV.EE pakkumishindade näitaja endiselt kasvu. Tõusu taga ei ole mitte kinnisvaramüüjate hinnaootuste suurenemine, vaid eelkõige uute korterite aktiivne arendamine. Uued korterid trügivad pakkumiste sekka ja nende kõrgem hind kergitab statistilist keskmist pakkumishinda.

Tartu on eraldi juhtum

Tartu korteripakkumiste arv on aastaga kasvanud üle 40 protsendi. Võrreldes 2014. aasta algusega on Tartu müügipakkumiste arvu kasv isegi 76%. Korterite pakkumishind on portaali KV.EE andmetel Tartus kogu viimase aasta liikunud stabiilselt 1300 ja 1400 €/m² vahemikus.

Tallinna turu osas võime öelda, et peale eelise aasta keskpaigas toimunud raputust on seal aset leidnud teatav rahunemine. Konkurents on tihe, kuid ei midagi hingematvat. Tartu pakkumiste arvu endiselt kiire tõus paneb aga mõtlema, et Tartu korteriturul näeme algamas alles etenduse esimest vaatust.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Balti Kinnisvaraportfell AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse ja päevakord

15.05.2015 Tõnu Toompark

Balti Kinnisvaraportfell AS-i (registrikood 10830872, asukoht Tallinn, A.Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 17. juunil 2015. a kell 14.00.

Üldkoosoleku toimumise koht on ettevõtte asukoht aadressil Tallinn, A. Lauteri 5 (III korrus).

Balti Kinnisvaraportfell AS-i nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra:

Ülevaade ettevõtte tegevusest
2014. majandusaasta aruande kinnitamine
Kasumi jaotamine

Lisainformatsioon:

Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, koostab vastavalt äriseadustikule juhatus iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. 17.06.2015. a aktsionäride üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste osas on otsuste eelnõud ja üldkoosolekuga seonduv täiendav informatsioon alljärgnev:

Päevakorrapunkt 1:
- Juhatus teeb ülevaate fondi tegevusest, sh kinnisvarainvesteeringutest ja varade müügist.
- Otsuse eelnõu: Kiita heaks nõukogu ja juhatuse tegevus.
Päevakorrapunkt 2:
- Juhatus on koostanud 2014. majandusaasta aruande, mis on auditeeritud Aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt ja 21.04.2015. a nõukogu koosolekul heaks kiidetud. Nõukogu on koostanud nõukogu aruande.
- Otsuse eelnõu: Kinnitada Balti Kinnisvarafond AS-i 2014. majandusaasta aruanne.
Päevakorrapunkt 3:
- Juhatuse ettepanek on kasumit mitte jaotada. Nõukogul ei olnud muudatusettepanekuid juhatuse poolt esitatud ja majandusaasta aruandes märgitud kasumi jaotamise ettepanekule.
- Otsuse eelnõu: Kasumit mitte jaotada.

2014. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekuga, samuti otsuste eelnõude, aktsionäride põhjendustega päevakorrapunktide osas ja muude dokumentidega saab tutvuda üldkoosoleku teate avaldamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani ettevõtte asukohas tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Balti Kinnisvaraportfell AS-i tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Vastavalt Balti Kinnisvaraportfell AS-i põhikirjale fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 17.06 kell 09.00.

Koosolekule registreerimine algab 17.06.14 kell 13.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 4 võib koosolekul osaleda aktsionär ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul.

SEB: hindade paigalpüsimine muudab säästmise atraktiivseks isegi madala intressimäära puhul

15.05.2015 Tõnu Toompark

Kiire inflatsioon nii enne kui ka pärast majanduskriisi muutis laenamise kõigis Balti riikides kasulikuks ja vähendas raha hoiustamise mõttekust – raha ostujõu kiire vähenemise tõttu olid reaalintressimäärad negatiivsed. 2014. aastast alates peavad Balti pered raha säästmise otsuste puhul lisaks hoiuste intressimääradele silmas pidama ka nullilähedast või isegi negatiivset tarbijahindade muutust, selgitab uus SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

Enne eurotsooniga ühinemist ei mõjutanud kohalik tarbijahindade tõus otseselt eurohoiuste intressimäärasid ning ka kohalikus valuutas hoiustele ei pakutud inflatsiooniga võrreldavat intressi. Seetõttu pidid hoiustajad leppima negatiivsete reaalintressimääradega isegi juhul, kui hoiuste nominaalintressimäärad olid suhteliselt kõrged.

2000ndatel ületas kõigis Balti riikides inflatsioonimäär hoiuste keskmisi intressimäärasid. 2008. aasta detsembris oli Eesti krooni hoiuste keskmine aastaintressimäär 5,9 protsenti. Kuna inflatsioonimäär ulatus 7,5 protsendini, siis tegelik keskmine reaalintressimäär kujunes negatiivseks – miinus 1,5 protsenti. Lätis oli kaheaastaste tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär 8,7 protsenti, kuid kõrge inflatsiooni tõttu kujunes reaalintressimääraks miinus 1,6 protsenti. Madalaim keskmine kodumaises valuutas hoiuste reaalintressimäär oli Lätis mais 2008 – miinus 8,6 protsenti, Leedus juunis 2008 miinus 6,8 protsenti. Eestis oli veebruaris 2008 kõigi tähtajaliste kroonihoiuste keskmine reaalintressimäär miinus 6,0 protsenti.

Hoiuste reaalintressimäärad kõigis Balti riikides olid negatiivsed kuni 2009. aastani, kui inflatsioonimäär järsult alanes, kuid deposiitide intressimäärad jätkuvalt kasvasid. Inflatsiooni kiirenedes muutus olukord üsna pea endiseks – hoiuste tegelikud intressimäärad olid Eestis 2010., Leedus ja Lätis 2011. aastal jälle negatiivsed.

Inflatsiooni aeglustumise tõttu muutus Lätis keskmine kuni kaheaastaste latihoiuste intressimäär positiivseks juulis 2012, Leedus on tähtajaliste litihoiuste reaalintress positiivne alates juulist 2013 ning Eestis on olnud keskmised eurohoiuste intressimäärad positiivsed alates juunist 2014. Eelmise aasta lõpus oli kõigis kolmes Balti riigis deposiitide keskmine reaalintressimäär positiivne (0,5 kuni 0,7 protsendi tasemel).

“Pered peavad igal juhul raha ettenägematuteks olukordadeks kõrvale panema, seda isegi kõrge inflatsiooni tingimustes, kus raha säästmine selle ostujõu vähenemise tõttu ei tundu eriti arukas otsus. Madalainflatsiooniline majanduskeskkond pakub samas positiivseid hoiuseintresse isegi juhul kui nominaalintressimäärad on väga madalad. See peaks peresid innustama raha säästma. Kui reaalintressmääradega ei arvestata ja otsuseid tehakse vaid nominaalintressimääradest lähtudes, võib hoiustamine tunduda vastupidiselt üsna ebamõistlik,“ kommenteeris SEB finantsekspert Triin Messimas.

Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Tallinna Linnavolikogu võttis vastu Lasnamäe linnaosa arengukava

15.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavolikogu tänasel istungil võeti vastu Lasnamäe linnaosa arengukava aastateks 2015-2020. Volikogu ees arengukava eelnõu tutvustanud linnaosavanema asetäitja linnaosavanema ülesannetes Jaanus Riibe rõhutas, et arengukava on kokku pandud koostöös linnaosa elanikega ja keskendub nende heaolu suurendamine.

„Määratletud on eri valdkondade prioriteedid ja eesmärgid lähtuvalt olemasolevatest arengueeldustest ja -vajadustest ning koostatud on tegevuskava aastateks 2015–2020,“ rääkis Riibe, „nõudlust Lasnamäe kui piirkonna järele hoiavad ülal eelkõige soodne paiknemine Kesklinna suhtes ning sellel suunal hästi toimiv transpordivõrk.“

Riibe tõi välja, et viimase kümne aasta jooksul on Lasnamäe elanike arv kasvanud ligi 6000 inimese võrra. „Lasnamäe valib oma koduks järjest enam parimas tööeas noori inimesi, siin on keskmisest rohkem majanduslikult aktiivseid ehk töötavaid ja töötada soovivaid inimesi, mis on linnaosa tuleviku jaoks äärmiselt tähtis.“

„Loomulikult on Lasnamäel ees palju väljakutseid: loodame valmis saada Tondiraba spordikompleksi II etapi ujula ja hotelliga, rajada uue huvikooli, arendada munitsipaalehitust, lõpetada Tondiloo haljasala rajamine ning lõpetada Pae pargi rajamine,“ rääkis Riibe, „jätkuvalt on vajalik tegeleda parkimisprobleemidega ning muuta linnaosa veelgi rohelisemaks.“

„Lasnamäe on kiiresti arenev ja uuendusmeelne piirkond, kus eksisteerivad sõbralikult koos eri kultuurid,“ rääkis Riibe, „Lasnamäel on hinnatud töökohad, mitmekesiseid enesearendamise ja vaba aja veetmise võimalusi igas vanuses inimestele linnaosa elanikud on kaasatud linnaosa tuleviku kujundamisse.“

Opositsioonisaadikute mitmed küsimused puudutasid muuhulgas arengukava koostamisse kaasatud huvigruppe, Lasnamäele planeeritavaid investeeringuid ning üldist visiooni Lasnamäe arengu osas. Eelnõu poolt hääletas 40, vastu oli 6 ning erapooletuks jäi üks Tallinna Linnavolikogu liige.

Cushman & Wakefield ühinevad DTZ’iga

15.05.2015 Tõnu Toompark

Globaalne kinnisvaraagentuur DTZ on jõudnud kokkuleppele tuntud kinnisvarahiiuga Cushman & Wakefield, et liituda ning ühendada jõud.

Uus organisatsioon saab olema üks maailma suurimatest kinnisvarafirmadest. Unikaalne kombinatsioon kohalike turgude tundmisest eksperttasandil koos märkimisväärse teadmiste-, kogemuste- ning võimalustepagasiga suurimatel globaalsetel turgudel avab senisest veelgi täiuslikumad võimalused pakkuda täisteenust kõrgeimal tasandil.

Uus organisatsioon hakkab kandma ikoonilise Cushman & Wakefield’i brändi nime. Ühinemise tulemusena saab uuel organisatsioonil olema rohkem kui 43 000 töötajat enam kui 60 riigis.

Ka ühinenud organisatsioonis jääb meie jaoks prioriteediks kliendikesksuse põhimõte. Ühendatud jõududega loodame tagada oma klientidele senisest veelgi silmapaistvamaid tulemusi. Tänu uutele võimalustele saame teile pakkuda avaramaid ning sügavamaid teadmisi, ühendades kohalike turgude lokaalse info globaalse tasandi arengutega. Tagame suurima ligipääsu oma kategooria parimatele pakkumistele, olles kliendile kasulikud nii globaalse kohalolu kui ka pakutavate teenuste ulatusega.

Ühinemine saab toimuma enne käesoleva aasta lõppu. Kuni selle ajani jätkavad mõlemad kinnisvaraagentuurid toimimist eraldi üksustena. Jätkuvalt hoolime oma klientide heaolust ning tagame paima võimaliku teenuse.

Nõuanded koduostjale: enne ostu turuolukorra selgitamine

15.05.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enne kinnisvara ostma tormamist tuleb koduostjal endale selgeks teha, mis toimub kinnisvaraturul. Ehk koduostja peab uurima, millise hinnatasemega millist vara pakutakse ja millise hinnatasemega toimuvad reaalsed tehingud.

Turuolukorra mõistmine annab koduostjale võimaluse hinnata, kas üks või teine pakutav elamispind on soodne, kallis või väga kallis. Turuolukorra mõistmine on vajalik, et mitte petta saada ja mitte maksta soetatava kinnisvara eest enam, kui on selle mõistlik hind.

Turuolukorrast ülevaate saamiseks on mitmeid võimalusi, mida käsitleme järgnevalt.

Kinnisvaramaaklerid

Kinnisvaramaakleritel on sageli päris hea ülevaade sellest, mida kinnisvaraturul nende tegevusnišis pakutakse. Aktiivne maakler, kelle vahendusel tehinguid ikka toimub, teab enamasti hinnatasemetest ja ostjate-müüjate soovidest mõndagi.

Kinnisvarahindajad

Kinnisvarahindaja annab sõltumatu osapoolena hinnangu kinnisvara turuväärtusele. Koduostja võiks silmas pidada, et leitud turuväärtusest kõrgema hinna maksmine võiks olla pigem erandlik, mis toimub olukorras, kus pakutav uus kodu talle väga meeldib ja tema vajadusi rahuldab.

Turuülevaated

Erinevad kinnisvaraspetsialistid, kinnisvarabürood ja maa-amet avaldavad regulaarseid kinnisvaraturu ülevaateid ja -analüüse, mis on suurepäraseks infoallikaks mõistmaks kinnisvaraturu üldist olukorda, trende ja hinnatasemeid. Koduostjal ei tasu siiski neist turuülevaadetest otsida konkreetset hinnainfot konkreetse objekti kohta.

Küll võib arvata, et turuülevaated aitavad päris hästi selgitada üldist tehingu tegemise keskkonda ehk annavad infot, kas näiteks hinnad või tehingute aktiivsus on pigem kasvamas või kahanemas.

Konkreetse vara ostmise soovitusi või mahalaitmist ühestki kinnisvaraturu ülevaatest ei leia.

Kinnisvaraportaalid

Kinnisvaraportaalides olevad võrreldavad pakkumised on koduostja jaoks hea infoallikas, kuid sealsest infot ei tohi end liialt eksitada lasta. Kinnisvaraportaalist on lihtne vaadata, millised objektid pakkumises on, milline on nende kvaliteet ja hinnatase.

Elu näitab, et kinnisvaramüüjate ootused on ikka kõrgemal kui reaalne tehingute hinnatase. See tähendab, et kinnisvaratehinguid tehakse üldjuhul madalamate hindadega, kui on pakkumised kinnisvaraportaalides.

Maa-ameti hinnastatistika

Hindamatu allikana on kõikidel kinnisvarahuvilistel kasutada maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee olev hinnastatistika andmebaas. Maa-ameti andmebaasis fikseeritakse kõik notariaalsed kinnisvaratehingud. Andmebaas võimaldab teha piirkondade tehingute arvu, keskmise hinna, mediaanhinna ja maksimaalse hinna väljavõtteid.

Maa-ameti tehingute hinnainfo aitab eelkõige uurida hindade dünaamikat. Samas peab silmas pidama, et keskmine hind ei sisalda infot tehingute struktuuri kohta ehk selle kohta, millise kvaliteediga varadega tehinguid tehti.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kõrge aktiivsus tööturul tasakaalustas tööealiste arvu vähenemist

14.05.2015 Orsolya Soosaar

2015. aasta esimeses kvartalis kiirenes hõive aastakasv statistikaameti tööjõu-uuringu andmeil 2,9% ja töötuse määr oli 6,6%. Hõive suures aastakasvus mängis rolli 2014. aasta esimese kvartali madal võrdlusbaas. Eelmise kvartaliga võrreldes jäi hõive hooajalisi tegureid arvestades muutumatuks.

Ka maksu- ja tolliameti andmed näitasid esimeses kvartalis palgatulu saajate arvu kasvu, kuid ameti andmeil oli kasv 1,8%. Sealjuures jätkus töötajate vähenemine valitsemissektoris, mis algas juba 2012. aasta teisel poolel, ning kasv eraettevõtetes, kus palgasaajate arvu suurendas tõenäoliselt 2014. aasta juulis käivitunud töötamise register.

Kuigi tööpuuduse määr oli 6,6% ehk veidi kõrgem kui kvartali eest, saab seda seletada hooajaliste põhjustega. Neid arvesse võttes tööpuudus hoopis vähenes. Sageli muudetakse ja lõpetatakse töölepinguid kalendriaasta vahetusel ning suurema tõenäosusega on tööta hooajatöölised näiteks ehituses ja põllumajanduses. Töötukassas on registreeritud veidi üle 60% Eesti töötutest, ning andmed näitavad, et pikka aega kiirena püsinud registreeritud töötuse vähenemise tempo raugeb. Hooajalisi tegureid arvesse võttes on registreeritud töötus püsinud pool aastat üldjoontes stabiilne.

Lähikvartalite peamine riskiallikas tööturul on jätkuv palgasurve, mis väljendub tööviljakusest märksa kiiremas palgakasvus. Selle kestmine võib endaga kaasa tuua töötuse kasvu. Vähetootlike töökohtade kadumine on osa majanduse arengust, kuid kui kiire palgakasvu tõttu kaotab tasuvuse rohkem töökohti kui juurde luuakse, siis suurendab see struktuurset tööpuudust.

Tööhõivet toetab lühiajalises plaanis Euroopa majanduse tugevnemisest hoogu juurde saav majanduskasv, mis võimaldab tööjõudu varasemast tõhusamalt rakendada. Pikas perspektiivis on kahaneva tööjõuressursi juures oluline luua tingimused tööviljakuse kasvuks ja kaasata tööturule võimalikult suurt osa tööealisest elanikkonnast . Selles valguses oli esimese kvartali kõrge tööjõus osalemise määr rõõmustav.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist