Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine

Evi HindpereKäes on aktiivne korteriomanike üldkoosolekute kokkukutsumise aeg.

Olen tegelenud palju korteriühistutega seotud õigusvaidlustega ning pean tõdema, et paljud juhatuse liikmed ja ka valitsejad rikuvad – kas teadlikult või teadmatusest – koosoleku kokkukutsumise korda. Selle tagajärjeks võib olla vastuvõetud otsuste tühisus või nende hilisem tühistamine.

Millised on peamised vead, mida sageli tehakse?

  • Juhatus ei kontrolli enne koosolekut kinnistusraamatust korteriomanike nimekirja, mistõttu puudub selgus, kes on õigustatud koosolekul osalema ja hääletama.
  • Ei arvestata, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule, võivad nad koosolekul osaleda kas ühiselt või esindaja kaudu (sh võib esindajaks olla üks ühistest omanikest).
  • Kvoorumi arvestamisel eksitakse – korteriomanik on üks liige sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust.
  • Korteriomanikele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid ega dokumente, mille üle hääletama hakatakse.
  • Koosoleku kutset ei saadeta kõigile või see saadetakse hilinenult (etteteatamise tähtaega ei osata arvutada).
  • Päevakord on puudulik või ebaselge.
  • Koosolekul osalejate nimekiri on puudulik või ebatäpne.
  • Koosoleku teates ei ole selgelt märgitud toimumise aeg ja koht.

Kui koosoleku kokkukutsumise korda rikutakse oluliselt, ei ole koosolek otsustusvõimeline ning seal vastu võetud otsused on tühised – see tähendab, et nendest ei tulene kellelegi õigusi ega kohustusi.

Tasub meeles pidada: formaalsused ei ole pelgalt bürokraatia – need on õiguspäraste otsuste eelduseks.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Swedbank: Unustatud ruutmeetrid: mis juhtub, kui esitad kodukindlustust sõlmides ebatäpseid andmeid?

SwedbankOma eluaseme kindlustamine on eestlaste seas levinud praktika ning Eesti Kindlustusseltside Liidu mulluste andmete kohaselt on kindlustuslepinguga kaetud üle 80% siinsetest kodudest. Kuigi kindlustus on parimaks viisiks oma kodu kaitsmiseks ning poliisi sõlmimiseks kulub enamasti vaid mõni minut, siis on enne lepingu allkirjastamist siiski oluline pöörata tähelepanu andmete õigsusele.

Kodukindlustust sõlmides tuleb kindlustusseltsiga jagada erinevaid andmeid – alates eluaseme suurusest ja ehitusaastast kuni kasutatud ehitusmaterjalideni välja. Seda infot kasutatakse kindlustushinna arvutamiseks, võttes arvesse tavapäraseid taastamiskulusid ja tuvastatud riske.

“Kui need andmed on ligikaudsed, siis võib juhtuda, et ka leping on sõlmitud ebatäpsetel alustel. See omakorda tähendab, et kindlustusleping võib katta oodatust vähem, või vastupidi, kindlustatakse liiga palju ning suurendatakse selle arvelt asjatult kindlustusmakse suurust,” rääkis Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Sandra Dõba.

Miks reaalsed andmed loevad?

Kui kodu pindala on lepingut sõlmides sisestatud oluliselt väiksemana, võib see mõjutada hoone taastamisväärtust või tuua sootuks kaasa kahju hüvitamisest keeldumise. Seega tasub meeles pidada, et kui ehitad aastate jooksul kodus välja näiteks varem kasutamata pööningukorruse, tuleks see muudatus koheselt ka kindlustuslepingus uuendada.

Pindala kõrval on sama oluline ka muu tehnilise info korrektsus. Pea meeles, et kui esitad lepingu sõlmimisel vale ehitus- või renoveerimisaasta või hoopis väärinfo maja ehitusmaterjalide kohta ja see on mõjutanud tekkinud kahju suurust, on kindlustusandjal voli kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid.

Samuti tuleb silmas pidada korteri kasutusotstarvet. Nimelt on inimesed muutunud üha finantsteadlikumaks ja otsustavad tihti, näiteks reisile minnes või suveperioodil, enda korteri lühiajaliselt välja üürida. Seda tehes tuleb tähele panna, kas kindlustustingimused jäävad sellises olukorras ikka kehtima. Näiteks Swedbanki kodukindlustusega ei ole kindlustatud kodu, mida renditakse välja lühemaks ajavahemikuks kui üks kuu.

“Seetõttu ongi väga oluline, et kindlustust sõlmides võetaks aeg andmed üle kontrollida ja vajadusel nõu küsida, et vältida arusaamatusi kahju tekkimise järgselt,” lausus Dõba. “Eeldame, et esitatud teave on õige ja täpne. Kui meile on teadlikult esitatud valeandmeid, võime kindlustuslepingu kohaselt kindlustushüvitist vähendada, selle väljamaksmisest keelduda või kindlustuslepingu üles öelda,” selgitas ta.

Ära unustada dokumente!

Lisaks mainitud andmete õigsusele rõhutas ekspert ka korrektse dokumentatsiooni olulisust. Kodukindlustusega saab kaitsta vaid kinnisvara, mis on seaduslik. “Kõige kriitilisem on siinkohal ehitusluba, juhul kui seadus seda nõuab. Väikeste hoonete puhul, mis jäävad alla 20 ruutmeetri, ei pruugi see vajalik olla, kuid muudel juhtudel küll. Kasutusloa olemasolu, ei ole kodukindlustuse sõlmimise eeltingimuseks, aga kindlasti soovitame selle taotleda, kuna see annab kindlustunde, et hoone on kasutamiseks ohutu. Kasutusloa taotlemise käigus kontrollitakse muuhulgas üle näiteks tuleohutusnõuetele vastavus ja viidatakse puudustele.“

Vaata üle vanad lepingud

Veel tasub regulaarselt üle kontrollida ka varem sõlmitud kindlustuslepingud. Swedbanki kodukindlustuse alusel on ehitise kindlustussumma küll selle taastamisväärtus ja seetõttu ei pea klient muretsema hoone kindlustussumma ajakohastamise pärast. Küll aga tasub üle vaadata koduse vara- ja vastutuskindlustuse kindlustussummad, sest need ei pruugi praeguse hinnataseme juures enam õnnetusjuhtumi kahjusid täielikult katta.

Veendumaks, et koduse vara kaitse on piisav, tuleks Dõba sõnul kaardistada kõik kodused n-ö liigutatavad esemed ja mõelda, kui palju maksavad samaväärsed uued asjad. Koduse vara kaitset valides mõeldakse küll suurematele esemetele, nagu mööbel, tehnika ja nutiseadmed, kuid enamasti ei mõelda riietele ja jalatsitele aga ka köögitarvikutele, mille soetamine võib õnnetuse järel minna kulukaks.

Viimase meelespeana rõhutab ekspert vastutuskindlustuse vajalikkust. Eriti neil, kes elavad kortermajades. „Kui põleng kahjustab ka naabrite vara, võivad kahjunõuded olla märkimisväärsed. Siin aitab piisava ulatusega vastutuskindlustus,“ lõpetas Dõba.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Ehitushinnad tõusid esimeses kvartalis 2%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2026. aasta esimeses kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 2% ja eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,5%. Ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis enim töötajate palgatõus.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutasid esimeses kvartalis ehitushinnaindeksi tõusu võrreldes eelneva kvartaliga enim taas kasvama hakanud töötajate palgakulud, aga ka ehitusmaterjalide hinnatõus, mis andsid mahuliselt kogu indeksi tõusust kokku 89%. „Palgakulude kasvule aitasid kaasa ka jaanuaris välja makstud eelmise aasta tulemustasud,“ täiendas Paulus.

„Kütuse hinnatõus esimeses kvartalis indeksit veel ei mõjutanud, mistõttu jäid ka kulud masinatele oluliselt kasvamata,“ lausus Paulus.

Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga tõusid kulutused materjalidele 2,5%, tööjõukulud ja kulud masinate kasutamisele 1,2%. Ehitushinnaindeksi tõusu panustas materjalide hinnatõus mahuliselt 75%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga 0,3% ja võrreldes mulluse esimese kvartaliga 2,2%.

260422 Ehitushinnad tõusid esimeses kvartalis 2%

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2026

IV kvartal 2025 –
I kvartal 2026, %

I kvartal 2025 –
I kvartal 2026, %

KOKKU

0,5

2

   Tööjõud

0,8

1,2

   Ehitusmasinad

0,4

1,2

   Ehitusmaterjal

0,4

2,5

Eramuindeks

0,5

1,9

Korruselamuindeks

0,6

2,1

Tööstushooneindeks

0,5

1,9

Ametihooneindeks

0,5

2

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2026

IV kvartal 2025 –
I kvartal 2026 %

I kvartal 2025 –
I kvartal 2026, %

KOKKU

0,3

2,2

   Tööjõud

0,9

1,9

   Ehitusmasinad

0,9

1,9

   Ehitusmaterjal

-0,1

2,4

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 22.04.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Bigbank: Märtsikuu tööstustoodangu tootjahinnaindeksisse ei ole naftakriisi mõjud veel jõudnud

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud märtsi tööstustoodangu tootjahinna indeks ja ekspordi- ning impordi hinnaindeksid näitavad meile naftakriis esmaseid mõjusid Eesti majandusele. Koguefekt avaldub pigem mõne kuu pärast.

Esmased mõjud tulevad konkreetsest valdkonnast, sest kui naftahind on kõrge, siis muutub kasumlikuks põlevkiviõli valmistamine. Samas tuleb arvestada, et igasuguste nafta- ja naftasaaduste impordihinnad lähevad ka üles. Nii näiteks kasvas koksi ja puhastatud naftatoodete tootjahinna indeks märtsis aasta võrdluses 31%, sarnaselt olid kasvanud samas sektoris ka ekspordi hinnaindeksid ning impordihinnaindeksid – vastavalt siis 20% ning 25%. Metalli tootmise impordihinnaindeks oli kasvanud 15%. Teadmata konkreetseid detaile, on keeruline öelda, kas siin on põhjuseks mõni üksik suurtehing või on tegemist tarneahelate muutusega.

Tavaliselt päikselisem märts on hea uudis meie elektritarbijatele, sest elektritootmise tootjahind langes märtsis aasta võrdluses 20%, sarnaselt olid langenud ka ekspordi ja impordi hinnaindeksid.

Kokkuvõttes, kui vaadata kõiki töötleva tööstuse harusid kokku, siis tootjahinnaindeks oli kasvanud aastaga 2,3%. Arvata võib, et sisendite kallinemise tõttu näeme järgnevatel kuudel selle indeksi kiiremat kasvu.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: 1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo. „Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas ta ja lisas, et loomulik iive jäi 6488 inimesega negatiivseks.

260421 1 360 745 inimest rahvaarv langes teist aastat järjest

Keskmine sünnitaja on järjest vanem

2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra vähem kui 2024. aastal. „Mullune sündide arvu langus (–4,6%) oli väikseim alates 2022. aastast, mil sündimus hakkas järsult langema. Tunamullu langes sündide arv ühe aastaga 11,5% ja aasta enne seda 6%. Võrreldes järsule langusele eelnenud perioodi (2010–2021) keskmisega on sündide arv langenud enam kui 30%,“ selgitas Rootalu.

Summaarne sündimuskordaja, mis arvestab sünnituseas naiste arvu, oli 2025. aastal 1,16. Aasta varem oli see näitaja 1,18 ja 2022. aastale eelnenud viieaastase perioodi keskmisena 1,62. Keskmine sünnitaja oli 31,2 aastat vana ja keskmine esmasünnitaja 29,4 aastat vana. Mõlemad näitajad mullu tõusid, jätkates sellega juba Eesti taasiseseisvumisest saati kestnud trendi.

2025. aastal sündis kõige rohkem esimesi lapsi (4010). Teisi lapsi sündis 3092 ja kolmandaid või enamaid lapsi 2138. Esimesi lapsi sündis arvuliselt mõnevõrra rohkem kui mullu, teisi ja kolmandaid lapsi sündis vähem. „Viimase nelja aastaga on märgatavalt suurenenud esimeste laste osatähtsus. Kui veel 2021. aastal moodustasid esimesed lapsed 37% kõigist sündidest, siis 2025. aastal oli näitaja juba 43% juures. Alates 2021. aastast on esimesi lapsi sündinud 19% vähem, teisi lapsi 35% vähem ja kolmandaid (või enamaid) 40% vähem,“ selgitas Rootalu.

260421 1 360 745 inimest rahvaarv langes teist aastat järjest 2Joonis 2. Lapse sünnijärjekord. Absoluutarvud ja osakaalud, 2005–2025

Ukraina kodanike väljaränne jätkub

Täpsustatud rände andmetel, mis arvestab ka registreerimata rännet, saabus Eestisse 15 212 inimest ja lahkus 18 014 inimest. Rändesaldo langusesse panustasid nii sisseränne kui väljaränne. „Sisserändajate hulk langes võrreldes tunamullusega 3422 inimese võrra, väljaränne kasvas 754 inimese võrra. Rändesaldo, mis veel 2024. aastal oli 1374 inimesega plusspoolel, langes aastaga 2802 inimesega miinuspoolele,“ kirjeldas Rootalu viimaseid rändenäitajaid.

Rännet mõjutab jätkuvalt ka Venemaa-Ukraina sõda. „Kui viimastel aastatel on Ukraina kodanikud eelkõige andnud tooni sisserännanute hulgas, siis viimasel kahel aastal on Ukraina kodanike osakaal kasvanud märgatavalt väljarännanute seas,“ ütles Rootalu. „Suurenenud väljarände taga on eelkõige Ukraina, aga ka Eesti enda kodanikud. Teataval määral mõjutab väljarännet ka rändestatistika metoodika: kui riigist lahkumisel jäetakse väljaränne ametlikult registreerimata, jõuavad need andmed statistikaametini viitega,“ selgitas Rootalu, miks on Ukraina kodanike väljaränne viimasel aastal jõudsalt kasvanud, ning pakkus, et osa rännanutest võis tegelikult lahkuda juba varem.

Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 4672 ning lahkus 6283 ehk lahkujaid oli 1611 võrra rohkem kui saabujaid. Ukraina kodanikke lahkus Eestist rohkem, kui saabus – vastavalt 5617 väljarännanut ja 4791 sisserännanut.

Kes on Eesti elanikud?

  • 18,7% Eesti elanikest on alaealised. 18–64-aastaste osakaal on 59,9% ning 65 ja vanemate osakaal on 21,4%. Aastaga langes alaealiste osakaal ning kasvas pensioniealiste osakaal.
  • Meeste osakaal on 47,5% ja naiste osakaal 52,5%.
  • 82,2% (1 119 000) Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, 5,5% Venemaa kodakondsusega, 4,6% Ukraina kodakondsusega ja 4,3% määramata kodakondsusega. 3,4% Eesti elanikest on mõne muu riigi kodakondsusega. Rahvuselt on eestlaste osakaal kogu rahvastikust 68,5% (933 000), mis on samas suurusjärgus eelmise aastaga.

Statistikaameti avaldatud täpsustatud rahvaarv arvestab lisaks jaanuaris avaldatud esialgsele rahvaarvule ka registreerimata rändega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Merko rajab Kristiinesse Tuisumetsa elukvartali Pluss Arhitektide nägemuse järgi

MerkoTallinnas Järve asumis paiknevatele Merko kinnistutele parima arhitektuurse linnaruumi lahenduse leidmiseks korraldatud arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Pluss Arhitektid. Kristiine linnaosa uus elukvartal hakkab kandma Tuisumetsa nime.

Merko korraldatud kutsutud osalejatega arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim lahendus kaasaegse ja multifunktsionaalse elupiirkonna rajamiseks Kristiinesse Järve asumisse Tuisu ja Elektroni tänavaga piirnevale alale.

Tervise 2 // Tuisu 21 ja Tervise 4 kinnistutele plaanitava elukvartali kogupindala on ligikaudu neli hektarit, sinna rajatakse 11 hoonet ja neid ümbritsev avalikus kasutuses linnaruum. Hoonetesse on plaanitud ligikaudu 450 korterit ja paarkümmend äripinda.

„Lisaks korterite planeeringute ja ehituse kõrgele kvaliteedile väärtustavad koduostjad aina enam elukeskkonda kodude ümber. Merkos ootame arhitektidelt lisaks hoonetele ka inimkeskse elukeskkonna kujundamist nii hoonete sees kui ka nende ümber. On rõõm tõdeda, et Eesti arhitektid mõtlevad neis kategooriates väga hästi kaasa,“ tunnustas kõrgetasemelist konkurssi Tuisumetsa kvartali arendusjuht Tiit Kuusik.

Konkursile esitati nelja arhitektuuribüroo võistlustööd. Peale kavandite põhjalikku analüüsimist otsustas žürii tunnistada võitjaks Tuisumetsa märgusõna all esitatud töö, mille autoriteks on Indrek Suigusaar, Tanno Tammesson ja Lisanna Remmelkoor Pluss Arhitektidest.

Konkursi žürii tõstis võidutöö puhul esile lisaks läbimõeldud hoonestusele ka territooriumi loodusliku mitmekesisuse väärtustamist ja atraktiivse väliruumi loomist, mis soodustab tervislikku eluviisi ja kutsub liikuma. Kvartalisisesed teed kulgevad haljastuse ja puhkealade vahel ning keskne kogukonnaväljak koos kunstieksponaadiga loob võimaluse mitmesugusteks naabreid kokku toovateks ühistegevusteks.

„Tuisumetsa on eriline. Mastaapsed männid vaheldumisi rikkumata mustika-pohla väludega, värvuliste linnulaul, vaikne jalutuskäik oma enda hoovimetsas ja kõige selle juures suurepärased ühendused nii kesklinna kui ka Nõmme terviseradadega. Sellist linnalist keskkonda annab otsida. Siin saad päriselt nautida loodust ning siin on rõõmu ja ruumi ka suurematele peredele,“ sõnas Tuisumetsa kavandi autor Indrek Suigusaar.

Tuisumetsa kvartali kolme- kuni seitsmekorruselistesse hoonetesse on planeeritud ühe- kuni viietoalised korterid. Esimese korruse kodusid täiendavad privaatsed aiad koos klaasitavate terrassidega. Hoonete kõrgeimal korrusel asuvate esinduslike penthouse-korterite katuseterrassid pakuvad 360-kraadiseid vaateid ümbruskonnale.

Eluhooneid ümbritsevatele rohealadele rajab Merko elanike jaoks mitmesugused tegevus- ja puhkevõimalused. Kvartali kesklinna pool asuvate hoonete tänavatasandil paiknevad äripinnad on mõeldud nii Tuisumetsa elanikele vajalike teenuste pakkumiseks kui ka ettevõtluseks laiemalt. Hoonete juurde kuuluvad elanike kasutuses rattaruumid ning külaliste rattaparklad, autode parkimine on korraldatud hoonete maa-alusel korrusel.

Detailplaneeringu järgi rajatakse uute hoonete valmimise järel kvartalisse lastehoid ning Merko kaasrahastab ka Tallinna linna poolt Tuisu 20 kinnistule plaanitava lasteaia ehitamist.

260421 Merko rajab Kristiinesse Tuisumetsa elukvartali Pluss Arhitektide nägemuse järgi 1

260421 Merko rajab Kristiinesse Tuisumetsa elukvartali Pluss Arhitektide nägemuse järgi 2

260421 Merko rajab Kristiinesse Tuisumetsa elukvartali Pluss Arhitektide nägemuse järgi 3

260421 Merko rajab Kristiinesse Tuisumetsa elukvartali Pluss Arhitektide nägemuse järgi 4

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Summus Capital OÜ moodustas auditikomitee

Summus CapitalSummus Capital OÜ nõukogu otsustas moodustada auditikomitee volitustega alates 8. aprillist 2026.

Nõukogu nimetas ühehäälselt auditikomitee esimeheks Igor Raikhelgauzi ning liikmeks Marek Hermi. Mõlema ametiaeg on kolm aastat, lõppedes 7. aprillil 2029. Nõukogu kinnitas, et mõlemad komitee liikmed vastavad kõigile kohaldatavatele sõltumatuse ja erialase pädevuse nõuetele.

Igor Raikhelgauz on finantsvaldkonna spetsialist ja ettevõtja, kes juhib tunnustatud raamatupidamis- ja korporatiivteenuseid pakkuvat ettevõtet Magrat, millel on enam kui 200 rahvusvahelist klienti. Raikhelgauzil on kogemus finantssektoris ja rahvusvahelistel turgudel ning ta on panustanud raamatupidamisvaldkonna arengusse Eestis.

Marek Herm on vandeadvokaat ja Advokaadibüroo Attela partner, kes on spetsialiseerunud maksuõigusele ja rahvusvahelisele struktuurile. Tal on magistrikraad (LL.M.) rahvusvahelises maksuõiguses Leideni Ülikoolist ning pikaajaline kogemus keerukate piiriüleste maksu- ja õigusalaste küsimuste nõustamisel.

Auditikomitee toetab nõukogu tegevust ja esitab ettepanekuid eelkõige auditi ja aruannetega seotud küsimustes, teeb ettepanekud sisekontrolli- ja aruandlusprotsesside arendamisse ning monitoorib ja analüüsib ettevõttes olulisi riske ja juhtimisküsimusi. Auditikomiteel on õigus nõuda ja saada teavet ning dokumente juhatuselt, audiitorilt ning riskijuhtimise, finants-, vastavus- ja teiste kontrollifunktsioonide eest vastutavatelt isikutelt.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Liven: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

LivenTavapäraselt rahulikuma aasta alguse asemel püsis eelneva aasta lõpu aktiivsus seekord ka I kvartalis ning eelmise aasta müügitulemust ületasime kahekordselt. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 54 müügilepingut (VÕL; 2025 I kvartal: 25; 2025 IV kvartal: 60), sh 3 müügilepingut Berliinis. Suurima panuse kvartali jooksul sõlmitud uutesse lepingutesse andsid müügid Iseära, Luuslangi ning Olemuse projektides.

Suhteliselt kõrge pakkumise maht hoidis I kvartali alguses suhtarvu valdavalt alla 1,5% taseme, kuid märtsis alanud kasvutrend näitab turu jätkuvalt tugevat nõudluse taastumist. Suhtarv kõigub ajas projektide müügi- ja pakkumistsüklite mõjul.

Perioodi jooksul sõlmitud võlaõiguslepinguid, mida ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, käsitleme ettemüügina. Kvartali alguse seisuga oli varasemalt tehtud ettemüügi hinnanguline rahaline maht 33,7 miljon eurot, millest 32,3 miljon eurot moodustab projektid, mille ehitus on planeeritud valmima 2026. aasta jooksul.

Kvartali jooksul sõlmisime uusi lepinguid 13,0 miljoni euro müügitulu mahus ning ettemüük moodustus kvartali jooksul tehtud uutest müükidest 10,4 miljon eurot. Sealhulgas nii 2026. kui ka 2027. aastal valmivates ehitustes. 2026. aasta II kvartalile läheme vastu 133 võlaõigusliku lepingu ning 39,7 miljoni euro suuruse ettemüügi mahuga, nendest 119 võlaõigusliku lepinguga ja 35,0 miljoni euro müügitulu mahuga 2026. aasta jooksul valmivates ehitustes. Ettemüügid ei sisalda Peakorteri I etappi kuna 50/50 ühisettevõte tulemusi rida-realt ei konsolideeri ning müügitulu konsolideeritud tulemustes ei kajastu.

I kvartalis andsime üle kokku 14 kodu (2025 I kvartal: 6; 2025 IV kvartal: 83). Neist värskelt valminud 12 kodu Regati projektis ning 2 varasemalt valminud kodu Iseära projektis. 2026. aasta I kvartali müügituluks kujunes 6 937 tuhat eurot (2025 I kvartal: 1 931 tuhat eurot; 2025 IV kvartal: 34 888 tuhat eurot) ja puhaskasumiks 420 tuhat eurot (2025 I kvartal: -705 tuhat eurot; 2025 IV kvartal: 5 014 tuhat eurot).

Viimase 12 kuulise perioodi jooksul oleme sõlminud 205 uut müügilepingut, andnud üle 147 kodu, teeninud 54 293 tuhat eurot müügitulu ja 6 539 tuhat eurot puhaskasumit.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes) 31.03.2026 31.12.2025 31.03.2025
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 8 054 8 553 9 916
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 985 1 456 56
Ettemaksed 915 531 635
Varud 72 377 71 009 75 349
Käibevarad kokku 82 331 81 549 85 956
Põhivarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 585 1 535 0
Ettemaksed 44 44 44
Kinnisvarainvesteeringud 6 395 1 960 1 350
Materiaalsed põhivarad 265 296 406
Immateriaalsed põhivarad 460 467 395
Kasutusõigusega varad 600 606 659
Põhivarad kokku 9 349 4 908 2 854
VARAD KOKKU 91 681 86 457 88 810
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 15 369 11 882 2 039
Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 419 13 822 11 789
Eraldised 95 97 50
Lühiajalised kohustised kokku 28 884 25 801 13 878
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 36 428 34 850 55 645
Võlad tarnijatele ja muud võlad 2 200 2 065 1 610
Eraldised 144 151 89
Pikaajalised kohustised kokku 38 771 37 066 57 344
Kohustised kokku 67 655 62 866 71 222
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 1 200 1 200 1 200
Ülekurss 9 593 9 586 9 575
Optsioonireserv 259 262 331
Omaaktsiad -3 -4 -8
Kohustuslik reservkapital 120 120 118
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 437 7 012 7 077
Aruandeaasta kasum 420 5 414 -705
Omakapital kokku 24 026 23 590 17 588
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 91 681 86 457 88 810

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes) 2026 3 kuud
(jaanuar-märts)
2025 3 kuud
(jaanuar-märts)
Müügitulu 6 937 1 931
Müüdud kaupade ja teenuste kulu -5 568 -1 698
Brutokasum 1 369 233
Turustuskulud -455 -454
Üldhalduskulud -393 -461
Muud äritulud 14 22
Muud ärikulud -17 -27
Ärikasum 518 687
Finantstulud 66 14
Finantskulud -164 -33
Finantstulud ja -kulud kokku 98 19
Kasum enne tulumaksu 420 705
Tulumaksukulu 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum 420 705
Emaettevõtte omanike osa 420 -705
Aruandeperioodi koondkasum 420 -705
Emaettevõtte omanike osa 420 -705
Tavakasum aktsia kohta 0,035 -0,059
Lahustatud kasum aktsia kohta 0,034 -0,058

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang püsis ka neljanda kvartali lõpus stabiilselt kõrgel – 9,6 punkt 10-st (2025 I kvartal: 9,5; 2025 IV kvartal: 9,6).

Olulisemad sündmused
Jaanuaris sõlmisime Luuslangi projekti II etapi järgmiste eluhoonete ehituse peatöövõtulepingu Mitt & Perlebach OÜ-ga, kes on ka arendusprojekti varasemate eluhoonete ehituse peatöövõtja. Jalami 4 eluhoonetes valmib 2027. aasta esimeses pooles 39 kodu.

Jaanuaris refinantseerisime Regati projekti varasema rahastajaga valminud kodude tagatisel laenukohustised ning ehituslikest lisa- ja muudatustöödest tulenevad kulud.

Veebruaris kiitis Tallinna Linnavolikogu heaks Kadakadabra arendusprojekti detailplaneeringu kehtestamise.

Veebruaris otsustas nõukogu kiita heaks juhatuse ettepaneku jätkata Juhkentali 48 kinnistul arendatavat projekti üürimaja kontseptsiooniga. 2025. aasta lõpus alanud arhitektuurikonkurssi võitis Apexi arhitektuuribüroo võidutöö Jauch, mille alusel jätkatakse projekti edasist arendamist.

Tulevaste projektide arendamiseks asutasime märtsis Eestis kolm uut 100%-lise osalusega äriühingut: Liven Kodu 25 OÜ, Liven Kodu 26 OÜ ning Liven Kodu 27 OÜ. Kõigi äriühingute osakapital on 2 500 eurot ning kolmeliikmelisse juhatusse kuuluvad Andres Aavik, Mihkel Simson ja Andero Laur.

Aruandekuupäeva järgsed sündmused


Jätkasime ettevalmistusi ning teavitasime kavatsusest käesoleva aasta kevadel korraldada aktsiate esmase avaliku pakkumise ning taotleda aktsiate kauplemisele võtmist Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas.

Aprillis otsustas nõukogu muuta kehtetuks varasemad 191 850 aktsia mahus välja antud personaliseeritud eesmärkidega optsiooni ning asendada need kuni 508 500 aktsia mahus uute optsioonidega. Uute optsioonide väljateenimisaeg on vähemalt 3 aastat ning need eeldavad Liveni aktsiate kauplemisele võtmist Nasdaq Tallinna börsil. Väljateenimise eesmärgid jagunevad astmeliselt 5 aasta peale ning ees­märgistatud on aktsia kuue kuu keskmine hind, vahemikus 8,95-10,64 eurot.

9. aprillil 2026 toimununud korralisel aktsionäride üldkoosolekul osales 28 aktsionäri ning 93,5% kõigist häältest. Aktsionärid kinnitasid 2025. majandusaasta aruande ja 1 362 tuhande euro ulatuses dividendide väljamaksmise. Seoses kavandatava avaliku aktsiate pakkumisega kinnitasid aktsionärid läbiviimise ette­valmistamise ja aktsiate kauplemisele võtmise, olemasolevate aktsionäride eesõigus välistamise uute aktsiate märkimiseks ning muutsid põhikirja pikendades nõukogule antud õigus aktsiakapitali suurendamiseks.

Tulevase projekti arendamiseks volitasime aprillis notarit esitama asutamisavaldust Berliini Charlottenburgi kohtu äriregistrile uue tütarettevõtte Liven P19 GmbH asutamiseks (100%-line osalus). Eeldame, et äriühing kantakse registrisse 2026. aasta II kvartali jooksul.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil


2026. aasta I kvartalit iseloomustasid vastandlikud suunad: ühelt poolt Eesti leibkondade ostujõu jätkuv ja kindel taastumine, teiselt poolt aga süvenenud geopoliitiline ebakindlus. Kuigi Euroopa Keskpank (EKP) hoidis märtsis baasintressimäärad muutmata, kergitas süvenenud ebakindlus 6-kuu Euribori kvartali lõpuks 2,475% tasemele (31.03.2025: 2,39%; 31.12.2025: 2,14%). 2026–2028. aastate inflatsiooniks prognoosib EKP vastavalt 2,6%, 2,0% ja 2,1%, mis pigem viitab siiski rahapoliitika pikaajalisele stabiilsusele.

Intressimäärade survest hoolimata on Eesti majandusfoon normaliseerumas. Kuigi Eesti inflatsioon on Euroala keskmisest jätkuvalt kiirem, on 2026. aasta I kvartali 3,6%-line hindade kasv (2025 I kvartal: 4,4%; 2025 IV kvartal: 4,1%), märk olukorra stabiliseerumisest. Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb 2026. aasta inflatsiooniks tootmiskulude, maksutõusude ja jätkuva palgatõusu mõjul ligikaudu 3,8%.

Kõige viimaste kättesaadavate Statistikaameti andmete ning meie hinnangu põhjal kasvas keskmine bruto­palk I kvartalis aastases võrdluses ligi 6,2%, ületades tarbijahindade kasvu. Olulist rolli eluasemete kättesaadavuse parandamisel mängib 2026. aasta algusest rakendunud ühtne tulumaksuvaba miinimum, mis on suurendanud leibkondade igakuist netosissetulekut ja laenuvõimekust.

Maa- ja Ruumiameti ostu-müügistatistika kohaselt tehti Tallinnas 2026. aasta I kvartalis korteriomanditega 2 074 tehingut (2025 I kvartal: 2 127 tehingut; 2025 IV kvartal: 2 193). Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartali rekordtasemega (2 203 tehingut) oli maht 5,9% võrra väiksem. Samas uusarenduste vaates näitab nii aastane võrdlus kui kvartali jooksul toimunud aktiivsuse kasv arengut stabiilse kasvu suunas.

Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga kasvasid Tallinna uusarenduste pakkumised ja keskmine müügi­hind 2026. aasta I kvartalis üldjoontes mõõdukalt. 2025. aasta IV kvartali võrdluses suurenes keskmine uute korterite müügipakkumiste arv Citify.eu andmetel 8,8% (2026 I kvartal: 3 008 tk; 2025 IV kvartal: 2 765 tk). Aastases võrdluses oli kasv 11,0% (2025 I kvartal: 2 711 tk). Keskmine ruutmeetri hind suurenes 2,8% võrreldes eelmise kvartaliga (2025 IV kvartali keskmine: 4 991 €/m²; 2026 I kvartali keskmine: 5 129 €/m²).

Citify.eu andmetel sõlmiti I kvartalis 445 müügilepingut, mida on 20,9% rohkem võrreldes eelneva kvartaliga (2025 IV kvartal: 368;) ning 23,6% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2025 I kvartal: 360). Sellele lisaks müüdi Tallinna lähiümbruses I kvartali jooksul kokku 216 korterit ja ridaelamut, mida oli Citify.eu andmetel 46,9% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2025 I kvartal: 147), mis näitab suuremat nõudluse taastumist just väljaspool Tallinna.

Kuigi viimase kolme aasta jooksul on valmis korterite jääk turul selgelt kasvanud, siis 2026. aasta I kvartali suhteliselt kõrge tehingute aktiivsus vähendas jääki 916 korteri tasemele (31.03.2025: 939 korterit; 31.12.2025: 1 063 korterit). Valmis korterite arv moodustas I kvartalis keskmiselt 32,7% kogu pakkumisest (2025 I kvartal: 37,7%; 2025 IV kvartal: 35,9%).

Tuleviku väljavaade


2026. aasta järele jäävat üheksat kuud iseloomustab vastandlike tegurite koostoime. Kuigi aasta alguses rakendunud ühtne tulumaksuvaba miinimum ja reaalpalga kasv on majapidamiste sissetulekuid ning kindlustunnet parandanud, on maailmapoliitiline ebakindlus ja Euribori oodatust suurem volatiilsus lisanud turule ettevaatlikkust. Hoolimata väliskeskkonna survest on nõudlus uute kodude järele nii I kvartali lõpus kui peale kvartali lõppu püsinud jätkuvalt tugev ning senine tarbijate käitumine turul ei anna täna alust varem seatud prognoose korrigeerida.

Aasta jooksul saame potentsiaalselt üle anda kuni 268 kodu ja äripinda varem valminud ja aasta jooksul valmivates hoonetes, hinnangulises müügitulu mahus 86 miljonit eurot. Peame jätkuvalt realistlikuks suurusjärgus 2/3 võimaliku mahu realiseerimist, mis tähendab rohkem kui 190 kodu üleandmist ning ligi 20% müügitulu kasvu ligi 59 miljoni euroni. Koos müügitulu kasvuga ootame ka puhaskasumi kasvu ning 20% omakapitali puhasrentaabluse eesmärgi ületamist.

II kvartali alguses on meil 133 kodu ning 39,7 miljoni euro suurune ettemüügiportfell, millest 35,0 miljoni euro mahus ootame ehituste valmimist ja üleandmist 2026. aastal. Lisaks turunõudlusele sõltub saavutatav müügitulu ka ehituste aegsast valmimisest ja üleandmistest enne aasta lõppu.

2026. aasta heale tulemusele panime aluse eelneval aastal alustatud müükide ja ehitustega ning jätkame tööd nii 2027. kui järgnevate aastate tulemuste nimel. Hetkel ehituses olevatest projektidest valmivad 2027. aastal Peakorter I etapp, viimased hooned Luuslangi II etapis ning Wohngarten Saksamaal, Berliinis.

Ehituslaenude maht on Liveni ärimudelile omaselt tsükliline ning sõltub suurel määral arendusportfelli koosseisust. Seoses käimasolevate ehitustöödega eeldame ehituslaenude mahu kasvu 2026. aasta keskpaigani.

Ootame pikaleveninud planeeringu menetluse lõpule jõudmist Erika 12 kinnistu osas.

Olemasolevas maaportfellis on tööd jätkuvateks aastateks, aga näeme turul võimalusi uute kinnistute soetamiseks, mis võimaldaksid pikaajaliselt pakkumise ja müügitulu mahte oluliselt kasvatada. Jätkame aktiivseid läbirääkimisi kinnistute soetamiseks nii Tallinnas kui Berliinis ning niisamuti ettevalmistusi aktsiate esmaseks avalikuks pakkumiseks ning kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas.

Liven-2026-Q1-vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus Maa: 5 põhjust, miks kinnisvara võiks kujuneda kellelgi unistuste tööks

Uus MaaKinnisvaravaldkonda jõutakse sageli juhuslikult, ilma kindla plaani või ettekujutuseta pikaajalisest karjäärist. Ometi kujuneb paljude jaoks just sellest juhusest valdkond, kuhu jäädakse aastateks. Mitte seetõttu, et see oleks lihtne või mugav, vaid seetõttu, et see ühendab endas vastutuse, mõtestatuse ja paindlikkuse viisil, mida kõik ametid ei paku. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

1. Kinnisvara eeldab vastutust mõtlemise kvaliteedi eest

Kinnisvaravaldkonnas ei piisa valmisvastustest ega universaalsetest lahendustest. Iga objekt nõuab personaalset lähenemist. Vajalik on süveneda detailidesse, kohaneda erinevate objektide ja klientidega ning arvestada sellega, et alati ei ole olemas üht lihtsat ega kõigile sobivat lahendust. Just see teeb kinnisvarast valdkonna, kus mõtlemise kvaliteet ei ole kõrvaline oskus, vaid töö sisu keskne osa.

2. Iga objekt on oma loogikaga tervik

Igal objektil on oma asukoht, ajalugu, kasutusviis ja piirangud, mis mõjutavad nii selle väärtust kui ka turukäitumist. Sama pind või hoone võib eri olukordades tähendada väga erinevat väärtust ja/või hinda. Selline lähenemine eeldab süvenemist ja oskust näha objekti tervikuna, mitte ainult selle numbrilist näitajat. See hoiab töö mitmekesisena ja väldib olukorda, kus otsuseid tehakse vaid harjumuse või üldise turupildi põhjal.

3. Töö tulemused on reaalselt tajutavad

Kinnisvaravaldkonnas on töö tulemused otseselt seotud tegelike otsuste ja valikutega. Tehtud hinnangud, soovitused ja kokkulepped mõjutavad tehinguid, investeeringuid ja sageli ka inimeste elukorraldust. See muudab töö sisuliseks ja vastutusrikkaks. Tulemus ei jää teoreetiliseks, vaid avaldub alati reaalses ruumis ja ajas. Just see teadmine, et töö mõjutab päris olukordi ja päris inimesi, annab kinnisvaravaldkonnale erilise kaalu ja tähenduse.

4. Kogemus hoiab töö elavana, mitte rutiinsena

Kinnisvaras ei muutu kogemus ajapikku automaatseteks vastusteks. Vastupidi, see teravdab oskust märgata riske, esitada õigeid küsimusi ja vältida kiirustavaid järeldusi. Iga uus objekt sunnib varem omandatud teadmisi rakendama uues kontekstis. Muutuvad turutingimused ja kinnisvara eripärad hoiavad töö pidevas liikumises. See tähendab, et ka pikaajaline tegevus samas valdkonnas ei muutu mehaaniliseks, vaid nõuab jätkuvalt analüütilist valmisolekut ja kohanemisvõimet.

5. Ajaplaneerimise vabadus toetab tasakaalu ja kestlikkust

Üheks oluliseks kinnisvaravaldkonna eeliseks on paindlikkus tööaja ja töökoormuse kujundamisel. Võimalus oma aega teadlikult planeerida aitab jaotada intensiivseid tööperioode ning jätta ruumi taastumiseks. Selline vabadus ei tähenda vastutusest loobumist, vaid hoopis suuremat kontrolli töötempo üle. See aitab vähendada kroonilist stressi ning ennetada läbipõlemist, võimaldades teha süvenemist nõudvat tööd viisil, mis on pikaajaliselt jätkusuutlik.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 28.04.2026

Evi HindpereKoolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 28.04.2026 Kinnisvarakoolis. Kinnisvarajurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu võlglastega tegelemise võimalustest ja õiguslikest alustest.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd ja põhikirjast kinni pidamist;
  • kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 28.04.2026 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Liven: Consolidated unaudited interim report for the I quarter of 2026

LivenInstead of the usually quieter beginning of the year, the activity from the end of the previous year persisted in the first quarter, and we doubled last year’s sales performance. In total, we concluded 54 sales contracts (contracts under the law of obligations; Q1 2025: 25; Q4 2025: 60) during the quarter, including 3 sales contracts in Berlin. The largest contribution to new contracts signed during the quarter came from sales in the Iseära, Luuslangi, and Olemuse projects.

Relatively high supply volume kept the ratio mostly below the 1.5% level at the beginning of the first quarter, but the growth trend that started in March indicates the market’s continued strong recovery in demand. The ratio fluctuates over time due to the sales and supply cycles of project.

Sales contracts signed during the period that are not transferred under a real right contract within the same period are recognized as presales. As of the beginning of the quarter, the estimated monetary value of previously recognized presales was EUR 33.7 million, of which EUR 32.3 million was in projects planned for completion during 2026.

During the quarter, we signed new contracts in the sales revenue volume of EUR 13.0 million, and presales from new sales made during the quarter amounted to EUR 10.4 million. This includes construction to be completed in both 2026 and 2027. We enter the second quarter of 2026 with 133 contracts under the law of obligations and a presale volume of EUR 39.7 million, of which 119 contracts under the law of obligations and a sales revenue volume of EUR 35.0 million are in buildings to be completed during 2026. Presales do not include Phase I of the Peakorter project, as the 50/50 joint venture results are not consolidated line-by-line and sales revenue is not reflected in the consolidated results.

In Q1, we handed over a total of 14 homes (Q1 2025: 6; Q4 2025: 83). These included 12 freshly completed homes in the Regati project and 2 previously completed homes in the Iseära project. The first quarter of 2026 sales revenue was EUR 6,937 thousand (Q1 2025: EUR 1,931 thousand; Q4 2025: EUR 34,888 thousand) and net profit was EUR 420 thousand (Q1 2025: EUR -705 thousand; Q4 2025: EUR 5,014 thousand).

Over the last 12-month period, we have signed 205 new sales contracts, delivered 147 homes, generated revenue of EUR 54,293 thousand and net profit of EUR 6,539 thousand.

Consolidated statement of financial position

(in thousands of euros) 31 March 2026 31 December 2025 31 March 2025
Current assets
Cash and cash equivalents 8,054 8,553 9,916
Trade and other receivables 985 1,456 56
Prepayments 915 531 635
Inventories 72,377 71,009 75,349
Total current assets 82,331 81,549 85,956
Non-current assets
Trade and other receivables 1,585 1,535 0
Prepayments 44 44 44
Investment properties 6,395 1,960 1,350
Property, plant and equipment 265 296 406
Intangible assets 460 467 395
Right-of-use assets 600 606 659
Total non-current assets 9,349 4,908 2,854
TOTAL ASSETS 91,681 86,457 88,810
Current liabilities
Borrowings 15,369 11,882 2 039
Trade and other payables 13,419 13,822 11,789
Provisions 95 97 50
Total current liabilities 28,884 25,801 13,878
Non-current liabilities
Borrowings 36,428 34,850 55 645
Trade and other payables 2,200 2,065 1 610
Provisions 144 151 89
Total non-current liabilities 38,771 37,066 57,344
Total liabilities 67,655 62,866 71,222
EQUITY
Share capital 1,200 1,200 1,200
Share premium 9,593 9,586 9,575
Share option reserve 259 262 331
Own (treasury) shares -3 -4 -8
Statutory capital reserve 120 120 118
Retained earnings (prior periods) 12,437 7,012 7,077
Profit for the year 420 5,414 -705
Total equity 24,026 23,590 17,588
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 91,681 86,457 88,810

Consolidated statement of comprehensive income

(in thousands of euros) 2026 3 months
January-March)
2025 3 months
(January-March)
Revenue 6,937 1,931
Cost of sales -5,568 -1,698
Gross profit 1,369 233
Distribution costs -455 -454
Administrative expenses -393 -461
Other operating income 14 22
Other operating expenses -17 -27
Operating profit 518 687
Finance income 66 14
Finance costs -164 -33
Total finance income and finance costs 98 19
Profit before tax 420 705
Income tax expense 0 0
Profit for the year 420 705
Attributable to owners of the parent 420 -705
Comprehensive income for the year 420 -705
Attributable to owners of the parent 420 -705
Basic earnings per share 0.035 -0.059
Diluted earnings per share 0.034 -0.058

The customer satisfaction score for the last 12 months, collected at various stages of the customer journey, remained stably high at the end of the 2025 Q4—9.6 points out of 10 (Q1 2025: 9.5; Q4 2025: 9.6).

Key events


In January, we signed a general contract with Mitt & Perlebach OÜ for the construction of the next residential buildings in Phase II of the Luuslangi project, where they also serve as the general contractor for the earlier buildings. The 39 homes at Jalami 4 are scheduled for completion in first half of 2027.

In January, we refinanced the loan liabilities of the Regati project with the previous financier, secured by the completed homes, as well as the costs arising from additional and modification works.

In February, the Tallinn City Council approved the detailed spatial plan for the Kadakadabra development

In February, the Supervisory Board decided to approve the Management Board’s proposal to continue the project being developed at Juhkentali 48 with a rental housing concept. The architectural competition that began at the end of 2025 was won by architecture firm Apex with their entry “Jauch”, on the basis of which further development of the project will proceed.

To develop future projects, we established three new 100% owned companies in Estonia in March: Liven Kodu 25 OÜ, Liven Kodu 26 OÜ, and Liven Kodu 27 OÜ. The share capital of all companies is EUR 2,500, and the three-member Management Board includes Andres Aavik, Mihkel Simson, and Andero Laur.

Events after the reporting period


We continued preparations and announced our intention to organize an initial public offering this spring and to apply for the admission of shares to trading on the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

In April, the Supervisory Board decided to cancel previous options for 191,850 shares with personalized targets and replace them with new options for up to 508,500 shares. The vesting period for the new options is at least 3 years and they assume the admission of Liven’s shares to trading on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. The vesting targets are divided incrementally over 5 years and are based on the six-month average share price, ranging from EUR 8.95 to EUR 10.64.

The Annual General Meeting of Liven AS was held on 9 April 2026, attended by 28 shareholders representing 93.5% of votes. The shareholders approved the 2025 annual report and a dividend of EUR 1,362 thousand. In connection with the planned public offering, they also approved preparations for the process and share listing, excluded existing shareholders’ pre-emptive subscription rights, and amended the Articles of Association to extend the Supervisory Board’s authority to increase share capital.

In April, we authorised a notary to file an application with the Berlin Charlottenburg Commercial Register for the establishment of a new subsidiary, Liven P19 GmbH (100% owned), for the development of a future project. Registration is expected in Q2 2026.

Economic environment overview

The first quarter of 2026 was characterized by opposing trends: recovery in Estonian household purchasing power and deepening geopolitical uncertainty. Although the European Central Bank (ECB) kept key interest rates unchanged in March, uncertainty pushed the 6-month Euribor to 2.475% by quarter-end (31 March 2025: 2.39%; 31 December 2025: 2.14%). The ECB forecasts inflation at 2.6%, 2.0%, and 2.1% for 2026–2028, suggesting a broadly stable monetary policy outlook.

Despite interest rate pressure, Estonia’s macroeconomic environment is normalising. Although inflation remains above the Eurozone average, price growth slowed to 3.6% in Q1 2026 (Q1 2025: 4.4%; Q4 2025: 4.1%), indicating stabilisation. According to Eesti Pank, inflation is expected at around 3.8% in 2026, driven by production costs, tax increases and continued wage growth.

Based on the latest available data from Statistics Estonia and our assessment, the average gross wage grew by nearly 6.2% year-on-year in the first quarter, outpacing consumer price growth. A unified tax-free minimum, which came into effect at the beginning of 2026, plays a significant role in improving housing affordability, increasing the monthly net income and borrowing capacity of households.

According to the Land and Spatial Development Board’s purchase and sales statistics, 2,074 apartment ownership transactions were made in Tallinn in Q1 2026 (Q1 2025: 2,127; Q4 2025: 2,193). This is 5.9% below the record level of Q4 2025 (2,203 transactions). From the perspective of new developments, both the annual comparison and quarterly activity indicate a trend towards stable growth.

Compared to Q4 2025, sales offers and average prices for new developments in Tallinn remained broadly stable in Q1 2026. According to Citify.eu, the number of new apartment sales offers increased by 8.8% quarter-on-quarter to 3,008 units (Q4 2025: 2,765) and by 11.0% year-on-year (Q1 2025: 2,711). The average price per square metre rose by 2.8% to EUR 5,129/m² (Q4 2025: EUR 4,991/m²).

According to Citify.eu data, 445 sales contracts were signed in the first quarter, which is 20.9% more compared to the previous quarter (Q4 2025: 368) and 23.6% more compared to the same period last year (Q1 2025: 360). Additionally, a total of 216 apartments and terraced houses were sold in the surrounding areas of Tallinn during the first quarter, which was 46.9% more than in the same period last year (Q1 2025: 147), indicating a greater recovery in demand specifically outside Tallinn.

Although the stock of completed apartments on the market has clearly grown over the last three years, the relatively high transaction activity in the first quarter of 2026 reduced the stock to 916 apartments (31.03.2025: 939 apartments; 31.12.2025: 1,063 apartments). Completed apartments accounted for an average of 32.7% of the total supply in the first quarter (Q1 2025: 37.7%; Q4 2025: 35.9%).

Outlook for the future


The remaining nine months of 2026 will be characterized by the interaction of opposing factors. While the unified tax-free minimum that came into effect at the beginning of the year and real wage growth have improved household incomes and confidence, global political uncertainty and higher-than-expected Euribor volatility have added caution to the market. During the year, we may hand over up to 268 homes and commercial units from completed and ongoing buildings, with an estimated sales volume of EUR 86 million. We consider it realistic to realize around two-thirds of this, implying over 190 handovers and roughly 20% sales growth to nearly EUR 59 million.

During the year, we have the potential to hand over up to 268 homes and commercial units from completed and ongoing buildings, with an estimated sales volume of EUR 86 million. We consider it realistic to realize approximately 2/3 of the potential volume, implying over 190 handovers and roughly 20% sales growth to nearly EUR 59 million. We also expect net profit to increase and return on equity to exceed 20% target.

At the beginning of the second quarter, we have 133 homes and a presale portfolio of EUR 39.7 million, of which we expect the completion of construction and handovers in the amount of EUR 35.0 million in 2026. In addition to market demand, the sales revenue achieved also depends on the timely completion of construction and handovers before the end of the year.

We laid the foundation for a strong 2026 with sales and construction started in the previous year, and continue to build towards 2027 and beyond. Of the projects currently under construction, Peakorter phase I, the final buildings of Luuslangi phase II, and Wohngarten in Berlin will be completed in 2027.

In line with Liven’s business model, construction loan volumes are cyclical and depend heavily on the composition of the development portfolio. Due to ongoing construction work, we anticipate an increase in the volume of construction loans until mid-2026.

We expect the completion of the protracted planning procedure regarding the Erika 12 property.

While our current land portfolio provides work for years to come, we see opportunities in the market to acquire new properties that would allow us to significantly increase the volumes of supply and sales revenue in the long term. We are continuing active negotiations for the acquisition of properties in both Tallinn and Berlin, as well as preparations for an initial public offering and admission to trading on the Main List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Liven-2026-Q1-interim-report

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: 2025. a korterituru suurimat käibekasvu näitas Rapla

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a kogu Eesti korteritehingute rahaline käive 2,71 miljardit eurot. Aastaga suurenes korteritehingute käive 7,0%.

Maakonnakeskuste osa korteritehingute käibes oli 1,98 miljardit eurot ehk 73% tehingute kogukäibest.

Maakonnakeskustest suurima käibega on loomulikult Eesti pealinn Tallinn, kus tehtud korterite käive 1,53 miljardit eurot oli 56% kogu Eestist. Tallinnale järgnesid Tartu ja Pärnu korteritheingute käibega vastavalt 232 ja 94 miljonit eurot.

Maakonnakeskustest suurenes korteritehingute 2025. a käive kõige enam Raplas ja Põlvas, kus käibekasv oli vastavalt 93 ja 34%. Rapla korteritehingute 2025. a käive oli 7,5 ja Põlvas 3,8 miljonit eurot. Ehk väikesed näitajad liiguvad suurel määral.

2025. a korteritehingute käive jäi aastatagusele enam alla Narvas ja Haapsalus. Narvas kukkus 738 korteritehingu käive aastaga 13% 18 miljonile eurole. Haapsalus vähenes 149 tehingu käive 9,6% 15 miljonile eurole.

 

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

1Partner: koroonapandeemia ja sõda Ukrainas ehmatasid kinnisvaraturgu, kuid tänaseks ollakse uue reaalsusega kohanenud

1PartnerViimased viis aastat on inimesed pidanud elama erinevate üksteisele järgnevate kriiside keskel, kuid samas oleme rahututest aegadest saanud tänaseks õppetunni, et elu ei jää seisma ja kinnisvaraturg on uue reaalsusega kohanenud, ütleb 1Partner Kinnisvara staažikas konsultant Olmer Õigus.

Kogenud maakleri sõnul on kinnisvaraturg Ukraina sõja mõjul küll muutunud, kuid mitte peatunud. “Rahutud ajad on saanud omamoodi uueks normaalsuseks ning viimaste aastate kriiside jada on tõestanud, et võitjateks osutuvad need, kes ei jää ootama mingit veel suuremat kriisi, mis uue kodu ostu odavamaks muudaks ega lase ka hirmul oma tulevikuplaane niisama pausile panna,” räägib Õigus ja prognoosib, et pigem võib käesolev aasta tuua turu mõõduka kosumise ja ka hinnatõusu.

Õiguse sõnul on üheks peamiseks muutuseks kinnisvaraturul olnud välisinvestorite ettevaatlikum käitumine, “Eesti asukoht eemalt vaataja jaoks geopoliitiliselt tundlikus piirkonnas on pannud just välisinvestorid riske ümber hindama. Samas on see loonud uusi võimalusi Eesti investoritele, kes ka täna tegutseda julgevad. Tänu välisinvestorite väiksemale konkurentsile on kohalikel rohkem ruumi ja võimalusi teha soodsaid tehinguid. Oleme seda näinud ärikinnisvaras, kuid sarnased protsessid on toimund ka elukondliku varaga,” räägib Õigus.

Teadlikumaks ja läbimõeldumaks on muutunud ka müüjate käitumine. 1Partneri maakleri sõnul liigub turul rohkem erinevat tüüpi vara, sealhulgas ka objekte, mida varasemalt hoiti pigem emotsionaalsel põhjusel. “Paljud omanikud soovivad ebakindlal ajal osa kapitali vabastada, mis on toonud näiteks müüki varasemast rohkem vanemaid suvilaid, maakodusid ja hooajalisi kinnisvaraobjekte,” räägib Õigus ja lisab, et ka ostjad on märgatavalt pragmaatilisemad. “Eelistatakse funktsionaalseid elamispindu ning emotsioonipõhised ostud lükatakse edasi. See ei tähenda, et turg seisaks, vaid on liikunud konservatiivsema ja praktilisema otsustamise suunas.”

Aeg-ajalt kerkivad esile jutud ja mõtted ajutisest välismaale kolimisest, kuid praktikas jääb see pigem üksikute inimeste valikuks. “Valdav enamus inimesi siiski ei koli ning kui keegi otsustabki vahepeal ära minna, siis naastes võib turuolukord olla juba täiesti muutunud. Seetõttu tasub otsuseid teha eelkõige pikaajalist vaadet silmas pidades,” soovitab Õigus. Ta rõhutab, et kuigi levinud ebakindlus on meeleolu mõjutanud, siis ei ole see turgu pikaajaliselt halvanud. “Need, kes jäävad ootama ‘paremaid aegu’, võivad tegelikult headest võimalustest ilma jääda. Edu saavutavad need, kes kohanevad kiiremini ja ei lase ebakindlusel oma plaane pausile panna,” ütleb ta.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Bigbank: Töötuse näitajad paranevad, samas majanduse kohale kogunevad tumedad pilved

BigbankTäna avaldas Statistikaamet registreeritud töötuse näitajad, millest näeme, kuidas töötus on muutunud kohalike omavalituste tasandil.

Üldine pilt on hea. Töötus on märtsis 11% madalam kui aasta tagasi. Siis oli registreeritud töötuid 49858, selle aasta märtsis 44310. Kahe aasta taguse ajaga võrreldes on töötus vähenemine koguni 19%.

Kas töötuse näitajad on sama rõõmsad ka aasta pärast? Natuke kahtlane, eriti kui vaadata majandust läbi tööandjate silmade, kes oma täna avalikustatud pöördumises valitsusele räägivad kriisikomisjoni moodustamise vajalikkusest. Põhjuseks Lähis-Ida sündmused ja sellest tulenev naftakriis, mis mõjutab kõiki majanduse valdkondi. Täna peaks ERR avaldama ka allakirjutanu pikema ülevaate Lähis-Ida kriisi mõjudest inflatsioonile.

Tagasi tööturu juurde. Maakondadest on töötus kõige rohkem vähenenud Järva maakonnas, kus töötuid on vähem 19,3%, kasvanud on töötus aga aasta võrdluses enim Hiiumaal (7,3%). Kahe aasta taguse märtsiga on töötus kõige rohkem vähenenud Pärnumaal (38,3%). Kasvanud kuskil ei ole, ütleme, et Hiiumaal on samal tasemel, mis kaks aastat tagasi.

Kui minna valla tasemele, siis aastaga on töötus kõige rohkem vähenenud Saarde vallas (39,3%), järgnevad Anija vald (29,6%), Loksa linn (29,4%), Haljala vald (26,8%), Märjamaa vald (25,5%) ning Narva Jõesuu (25%). Mujal olid langused alla 25%. Töötus on aastaga kasvanud peale Hiiumaa veel Jõhvi vallas (16,1%), Rõuge vallas (10,6%) , Harku vallas (7,6%), Viljandi vallas (6,1%), Räpina vallas (5,2%) ja Saku linnas (2%). Saared, peale Saaremaa ja Hiiumaa on arvestusest välja jõetud, sest seal põhjustaks mõneinimeseline muutus protsentides väga suuri kõikumisi. Kokkuvõttes: üldpilt on väga positiivne, aga tulevik murettekitav.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

SEB: Kinnisvara hinnakasvu veduriks on tänavu järelturg

SEBKuigi euribor püsib varasemast kõrgemal tasemel, ei ole see kinnisvaratehingute aktiivsuse peamine mõjutegur – ostuotsuste keskmesse on nihkunud hinnatase. Seda eriti järelturul, kus siiani uusarendustest aeglasem hinnakasv tugevdab tänavu müüjate positsiooni.

Konkurents kinnisvaraturul ei ole kadunud, küll aga on see muutnud oma vormi, sest hinnaläbirääkimised on kerkinud keskseks teemaks. Sektoris joonistub üha selgemalt välja kahe turusegmendi erinev dünaamika: järelturul nähakse hinnakasvuks ruumi, samas kui uusarenduste hinnad püsivad pigem stabiilsena.

Järelturu korteritel on hinnakasvuks ruumi

Viimase nelja aasta jooksul on Tallinna uusarenduste hinnad kasvanud ligi 47%, mis on oluliselt kiirem kui järelturukorterite ligikaudu 28-protsendiline hinnatõus samal perioodil. See on loonud kahe turu vahele märkimisväärsed hinnakäärid ning peegeldub ka ostjate eelistustes.

„Hinnavahe on andnud järelturu korteritele rohkem kasvuruumi. Ostjate jaoks on järelturg muutunud atraktiivsemaks ning müüjate positsioon on hakanud tugevnema, eriti hea asukoha ja kvaliteediga korterite puhul,“ selgitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Tema sõnul on uusarendustes hinnatõusu potentsiaal märksa piiratum, kuna ostjate hinnataluvusel on selge ülempiir. „Kuigi laenuturul on keskmised laenusummad kasvus ja turg püsib aktiivne, võetakse üle 300 000-euroseid laene tagasihoidlikumalt. See peegeldub ka Tallinna uusarenduste müügis, mis on viimaste aastate madalaimal tasemel,“ lisas Hallang.

Kõrgem euribor ei pidurda kinnisvaratehingute aktiivsust

Vaatamata euribori tõusule jääb see märgatavalt alla oma tipptasemele, mistõttu ei ole see koduostjate jaoks tehingute tegemisel määravaks takistuseks kujunenud.

„Euribori tõus jääb hetkel koduomanike jaoks hallatavasse vahemikku. Praktikas mõjutab koduostuotsust rohkem see, kas hinnaläbirääkimistes on võimalik kokku hoida kümneid tuhandeid eurosid, mitte see, kas intressimäära muutus kasvatab kuumakset mõnekümne euro võrra,“ avas Hallang.

Ühe protsendipunktilise euribori tõusuga kasvab 150 000-eurose jäägiga laenu kuumakse veidi üle 80 euro. 0,1 protsendipunktistest kõikumiste „hind“ jääb sellise laenu puhul 8,6 euro juurde.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark