Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Rikkaks üüriäris: Kas otsida väljaüürimiseks sobilik korter ise või paluda otsingul abi maaklerilt?

14.11.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri otsimise suurem töö tuleb investoril paratamatult ise ära teha.

See tähendab, et investeerimiseks sobilik vara tuleb portaale läbi kammides leida ise. Maakleritele või teistele abimeestele liialt lootmajäämine enamasti edu ei taga.

Tavapäraselt ei ole kinnisvaraostjad valmis maaklerile maksma maakleritasu selle eest, et maakler talle sobilikud pakkumised välja otsiks ja seetõttu on maaklerid passiivsed pakkumaks kortereid, mida neil momendil müügiportfellis ei ole.

Siiski ei ole mõtet maakleritele radikaalset “ei-d” öelda. Neile tasub sobilike üürikorterite kriteeriumid kirja panna ja neid näiteks meilitsi maakleritele aeg-ajalt meelde tuletada.

Meili saatmine ei maksa investorile suurt midagi. Kui aga maakleril on juhuslikult sobilik pakkumine, siis seda kõrvale jätma ei peaks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Domus Kinnisvara avab Saaremaa esinduse

14.11.2013 Raul Reino

Sildid: Domus Kinnisvara, Eesti, elanike arv, hindaja, investor, kinnisvara, kinnisvaraturg, Kuressaare, loodus, maakler, maakond, Mirje Kallaste, Pärnu, regioon, Saaremaa, Soome, teenus, turism, USA

Domus Kinnisvara avab täna Kuressaares uue esinduse, mis hakkab pakkuma kinnisvara täisteenust kogu Saaremaa piirides. Ettevõtte arvult seitsmendas esinduses Eestis hakkab tööle 3 kinnisvaramaaklerit ja hindajat.

Domuse Lääne regiooni juhi Mirje Kallaste sõnul on avatav esindus järjekordne märk ettevõtte kasvust ja usust kinnisvaraturu taastumisse. „Saare maakond on läbi aastate suurte tõmbekeskuste järel silma paistnud ühe suurema tehinguaktiivsusega ja seega Domus Kinnisvara, kui üle-eestilise kinnisvarafirma, jaoks on kohalolek Saaremaal loomulik“ sõnas Mirje Kallaste.

Domus Kinnisvara on seni oma klientide vajadused Saaremaal ära katnud läbi Pärnu esinduse, kuid kasvavad tehingumahud ja klientide suuremad nõudmised tähendasid vajadust luua uus esindus ja olla nii klientidele lähemal.

„Arvestades samuti Domus Kinnisvara aktiivset tegelemist Soome ja Vene klientide suunal ning omakorda nende huvi atraktiivses asukohas kinnisvarade vastu, siis Saaremaa kinnisvaraturg täidab ära selle tühimiku, mis ettevõttel seni puudu oli“ lisas Domus Kinnisvara Lääne regiooni juht.

Ettevõte on seni välismaalastest kliente teenindanud põhiliselt mandril, kuid Saaremaa kinnisvaraturg oma meretaguse asukoha ja eripalgelise loodusega on kindlasti huvipakkuv piirkond nii uut elamiskohta otsivatele välismaalastele, aga ka investoritele.

„Tahame anda omapoolse panuse selleks, et Saare maakonna elanike arv kasvaks, saar oleks tuntud mõnusa elukeskkonna poolest ning kuulus kui üks parimaid puhketurismi paiku Eestis“ sõnas Mirje Kallaste.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Nõudlust uute korterite järele vähendavad kõrged hinnad

14.11.2013 LVM Kinnisvara

Sildid: arendaja, ehitus, ehitushind, hinnad, kinnisvara, kinnisvaraturg, kontor, korter, Kuressaare, kvaliteet, LVM Kinnisvara, müük, nõudlus, RE Kinnisvara, tehnika, uus korter

Ehkki Kuressaare kinnisvaraturg pakub uusi kortereid omajagu, nende suurt ostutungi kõrge hinna tõttu ei ole. ”Nõudlus küll on, ent kuna vanemate korteritega võrreldes on uute hinnaklass ikka tunduvalt kõrgem, avaldab see oma mõju,” ütles LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja Heidi Puppart Kadi raadio uudistele.

Praegu pakub LVM Kinnisvara uusi kortereid Kuressaares kahes majas, üks asub Vallimaa, teine Merikotka tänaval. Vallimaa tänaval tuleb korteri ruutmeetri hinnaks keskmiselt 1000 eurot. Merikotka tänava uues kortermajas algab ruutmeetri hind 1200 eurost.

Ruutmeetri hind kujuneb Pupparti selgitusel ehitushinnast ja ehituseks kasutatud väga kvaliteetsetest materjalidest. Ka on näiteks osas Merikotka korterites sees köögimööbel ja -tehnika.

“Eeliseks uue korteri kõrge ostuhinna juures on aga kindlasti selle väikesed ülalpidamiskulud. Ka on näiteks Merikotka tänava uus kortermaja Kuressaares ainuke, mille katusel toodavad energiat päikesepaneelid,” rääkis Puppart.

Merikotka tänava vastvalminud majas on 14 korterit, valdavalt kahe- ja kolmetoalised, üks ka neljatoaline. Korteritest neli on müüdud, kaks broneeritud.

Vallimaa tänava majja on ehitatud ühe- ja kolmetoalised möbleerimata korterid, millest saadaval on veel seitse.

Selles, et Kuressaares lähiajal veel uusi kortermaju kerkib, LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja väga kindel ei ole. Ettevalmistusi Pupparti teadmisel uute hoonete ehitamiseks küll tehakse, aga ehitushind seab oma piirid ja nii ei julge ta väita, et mõni arendaja peagi kopa maasse lööks.

Ta lisas, et üks kortermaja on valmis saamas Garnisoni ja Torni tänava nurgal, ent milliseks kujuneb sealsete korterite hinnaklass ja millal need müüki tulevad, pole veel teada.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

III kvartalis töötus stabiliseerus

14.11.2013 Statistikaamet

Sildid: eluruum, Euroopa, haldus, hõive, kaubandus, majutus, pension, rahvaarv, rahvastik, riik, statistika, Statistikaamet, tööhõive, tööstus, töötud, töötus, töötuse määr, USA, uuring, võrdlus

Töötuse määr oli 2013. aasta III kvartalis 8,0%, teatab Statistikaamet. Oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv.

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr muutus III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes minimaalselt (II kvartalis oli see 8,1%), ent möödunud aasta III kvartaliga võrreldes (9,7%) oli töötuse määr oluliselt madalam. Töötute hinnanguline arv oli tänavu III kvartalis 56 000, mis on 12 000 võrra väiksem kui aasta varem.

Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes vähenes ennekõike pikaajaliste (enam kui aasta tööd otsinud) töötute arv. Neid oli tänavu III kvartalis 24 000, mis on aastatagusega võrreldes12 000 võrra vähem. Pikaajalise töötuse määr oli III kvartalis 3,4% ning see langes esmajoones enam kui kaks aastat tööta olnute arvu vähenemise tõttu. Lühiajaliste töötute (alla aasta tööd otsinute) arv püsis stabiilsena, neid oli nii tänavu III kvartalis kui ka aasta varem 32 000. Naiste ja meeste tööpuudus oluliselt ei erinenud.

Vanuserühmade võrdluses vähenes töötus enam noorte ja keskealiste seas. Vanemaealiste seas väheneb töötus vaevalisemalt ning eelmise kvartaliga võrreldes nende töötuse määr isegi pisut kasvas (7,2%-ni). Noorte (15–24-aastaste) töötuse määr oli III kvartalis 14,5%, see on väiksem nii eelmise kvartaliga kui aasta varasemaga võrreldes (siis oli noorte töötuse määr vastavalt 16,1% ja 19,5%). Arvuliselt oli töötuid noori hinnanguliselt 10 000. Et töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 5,9%.

15–74-aastaste tööhõive määr oli III kvartalis 62,6%. Kuigi aastatagusega võrreldes tööhõive määr kasvas (0,7 protsendipunkti), siis eelmise kvartaliga võrreldes veidi langes (0,4 protsendipunkti). Tööga hõivatute hinnanguline arv oli III kvartalis 641 000. Aastases võrdluses panustasid tööhõive kasvu enim kaubanduse, majutuse ja toitlustuse, haldus- ja abitegevuste ning töötleva tööstuse tegevusalad.

Majanduslikult mitteaktiivsete (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) osatähtsus 15–74-aastaste hulgas veidi kasvas ning oli III kvartalis 32%. Mitteaktiivsete hinnanguline arv oli 328 000. Sagedasemad tööturul mitteaktiivsuse põhjused on pensioniiga, õpingud ning terviseprobleemid. Heitunute arv (need, kes on kaotanud lootuse tööd leida) oli III kvartalis hinnanguliselt 6000.

2012. ja 2013. aasta hinnangute arvutamisel on eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks kasutatud Statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 01.01.2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. Tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmed täpsustatakse pärast kahe loenduse vahele jäävate aastate rahvaarvude korrigeerimist ja avaldatakse 2014. aasta I kvartalis.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on enam kui aasta tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 – III kvartal 2013

Algavad Päästeameti ja Häirekeskuse Tallinna ühishoone ehitustööd

13.11.2013 Adaur.ee

Sildid: Amhold, Eesti, ehitus, energiasääst, keskkond, kinnistu, kinnisvara, kvaliteet, Lasnamäe, leping, Päästeamet, Parmeron, Politsei, Riigi Kinnisvara, sääst, Tallinn, turvalisus

Riigi Kinnisvara AS sõlmis konsortsiumiga AS Teede REV-2, TREV-2 Ehituse OÜ ja AS Parmeron 4,4 miljoni euro suuruse lepingu Päästeameti ja Häirekeskuse Tallinna ühishoone rajamiseks. Ehitustegevusega alustatakse novembri lõpus ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2014. aasta sügisel.

Tallinna Lasnamäe linnaossa Osmussaare tee 2 kinnistule ehitatav Päästeameti ja Häirekeskuse hoonekompleks koosneb kesksest 4-korruselisest hoonest, mis on jagatud funktsionaalselt kolmeks osaks – Päästeameti Lasnamäe päästekomando, Häirekeskuse töösaal koos puhke- ja abiruumidega ning administratsiooni osa.

Samuti rajatakse 4-korruseline tuletõrjespordi ja päästetööde harjutustorn vajalike treening- ja turvaelementide ning jooksurajaga.

Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Päästeameti ja Häirekeskuse funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad. Projekti kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärk on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 3512 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 300 inimesele. Hoone on projekteerinud AS Amhold.

Uus hoone ja nüüdisaegne ühine töökeskkond on hädavajalik ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuks, mis on kavandatud 2014. aasta lõpuks.

Üleminek ühele hädaabinumbrile 112 on oluline ja pikemaajaline ümberkorraldus Eesti siseturvalisuse valdkonnas, mille eesmärk on kiirendada abi saamist. Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku järel tuleb nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks helistada numbrile 112.

Voldemar Kolga & Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused 19-11-2013

13.11.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, kinnisvara, Kinnisvarakool, koolitus, maakler, Margot Toompark, müügiprotsess, müük, Tõnu Toompark

19/11/2013 toimub psühholoog Voldemar Kolga läbiviimisel koolitus “Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused“.

Koolitus keskendub kinnisvara müügiprotsessi peenetele nüanssidele, mis aitavad paremini ja kiiremini tehinguni jõuda nii, et kõik pooled tulemusega rahul on.

Käsitlusele tuleb nii tarbimispsühholoogia, ostuvajaduse teke, kinnisvaramaakleri psühholoogia, maakleri “erootiline kapital“, käitumise teadvustatud ja teadvustamata protsessid, alateadliku otsused ja palju muud.

Koolitus “Kinnisvaramüügipsühholoogilised saladused” on suunatud kõikidele, kes puutuvad kokku kinnisvara müügiprotsessiga.

Koolitus “Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused” toimub 19.11.2013 kell 10:00-17:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Männikule kavandatakse äri- ja tööstuslinnakut

13.11.2013 Tallinn.ee

Sildid: detailplaneering, ehitus, elamu, krunt, leping, linnaosa, Nõmme, Nõmme Linnaosa Valitsus, planeering, Saku, Tallinn, Tallinna Linnavalitsus, tööstus, üldplaneering, valitsus

Tallinna linnavalitsus kehtestab kolmapäevasel istungil detailplaneeringu, mis loob eeldused linna serval asuva tööstuspiirkonna nüüdisaegseks äripiirkonnaks arendamiseks.

Detailplaneering hõlmab Männiku tee, Kraavi tn ja Remmelga tn vahelise 6 ha suuruse ala. Detailplaneeringu koostas OÜ Casa Projekt.

Detailplaneering võimaldab ehitada alale kaheksa kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoonet, ühe kuni 4 maapealse ja 3 maa aluse korrusega ärihoone ning ühe abihoone, lisaks nähakse ette võimalus kuue olemasoleva tootmis- ja ärihoone, ühe olemasoleva ärihoone, ühe olemasoleva tootmishoone ning olemasoleva kahe elamu ja ühe abihoone rekonstrueerimiseks ning laiendamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Nõmme linnaosas Tallinna ja Saku valla piiri läheduses. Planeeringuala äri- ja tootmismaa kruntide hoonestus asub kunagise liivakarjääri põhjas ning on pärit nõukogudeaegsest perioodist, mil seal paiknes Tallinna üks suurimaid autobaase – Männiku Autobaas.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi; uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Planeeringulahendus ei sisalda Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut ning planeeringus kavandatu järgib Nõmme linnaosa ehitusmäärust.

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul detailplaneeringu kohta vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Männiku Auto (praegune Männiku Auto OÜ).

Tallinna Linnavalitsus algatas detailplaneeringu 23. detsembri 2009 korraldusega. Nõmme Linnaosa Valitsuses toimus 10. veebruaril 2010 detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav arutelu.

Tallinna Linnavalitsus võttis detailplaneeringu vastu 1. juuni 2011 korraldusega ning Nõmme detailplaneering oli 27. juunist kuni 11. juulini 2011 ning täiendavalt 12. augustist kuni 26. augustini 2011 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

Detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede väljaehitamise tagab Männiku Auto OÜ, vastavasisuline leping sõlmiti 25. juunil 2013.

Lasnamäel on populaarsed väiksemad korterid

13.11.2013 Ülve Vaarmets

Sildid: arendus, elamu, hinnad, hinnatõus, kinnisvara, korter, Lasnamäe, müüja, nõudlus, ostja, pakkumine, Tallinn, tehnika, USA, Uus Maa, uusarendus, väärtus

Tüüpkorterite kasvavad hinnad on Tallinnas kuum teema ning see on müüjatele andnud võimaluse esitada ka kõrgemaid hinnasoove. Kasvule annab hoogu veelgi juurde ostjate kartus jätkuva hinnatõusu ees ning seetõttu on nad valmis kiiresti otsustama sobivas elamupiirkonnas müüdava korteri kasuks.

Lasnamäel on korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind kvartali jooksul tõusnud 3% 989 eurolt 1019 eurole. Aastaga on hinnad kasvanud aga 21,6%. Kuna hinda määravad väga paljud erinevad faktorid, siis müügipakkumise puhul ei saa alati arvestada eelpool mainitud üldise ruutmeetrihinnaga, vaid tuleb uurida, milline hinnatase on õige just konkreetsele korterile.

Keskmiselt on ruutmeetrihind reaa6lsete müügitehingute puhul vahemikku 850-1260 eurot, kusjuures madalam on see kolme- ja neljatoaliste korterite ning kõrgem suurema nõudlusega ühe- ja kahetoaliste korterite puhul.

Kuna kolme- ja neljatoaliste korterite pakkumine ületab hetkel kinnisvaraturul nõudlust, siis sunnib tekkinud olukord müüjaid potentsiaalse ostja olemasolu korral müügihinda veelgi langetama. Samas on ostuklientidel aga lihtsam leida sobiv korter soovitud hinnaga. Väiksema üldpinnaga korterite müügihind aga tõuseb, sest nõudlus nende järele on pidevalt kasvanud ja müügipakkumiste hulk vähenenud.

Suurem enamus ostuklientidest on huvitatud renoveeritud ühe- ja kahetoalistest korteritest, mis vajavad minimaalset värskendamist. Määrava tähtsusega on renoveeritud sanitaarruumid ja kaasaegne köögimööbel koos korraliku tehnikaga. Tubade seisund ei ole nii oluline, küll aga elumaja tehniline seisukord ja kommunaalmaksete suurus, s.h. remondifond. Eelistatud on korterid alates teisest korrusest.

Edasist hinnatõusu on näha eelkõige uusarenduste puhul, kus ruutmeetrihind on vahemikus 1400-1900 eurot. Määravaks teguriks hinnakujundusel on kindlasti uue objekti asukoht, hoone tüüp, korruselisus ja muud lisaväärtused, nagu näiteks kindel parkimiskoht maja hoovialal.

Vanemate korterite hinnatõusu tasakaalustavad järgnevatel aastatel kerkivad uusarendused Lasnamäe erinevates piirkondades, mille suhtes on juba täna märgata kasvavat nõudlust.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kopli liinide ostuhuvi suurus selgub nädala pärast

12.11.2013 Tallinn.ee

Sildid: arendaja, arendus, detailplaneering, Eha Võrk, ehitis, elamu, Helsingi, kinnistu, kinnisvara, korter, pakkumine, pere, planeering, riik, Stockholm, Tallinn, Tallinn.ee, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Linnavolikogu, Tari, taristu, USA

Kopli liinide maa-ala omandamisest huvitatud peavad esitama Tallinna Linnavaraametile pakkumise hiljemalt 19. novembriks.

Kokku 82 kinnistut on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras – esimese etapiga selgitatakse välja enampakkumise tingimustele vastavad pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine.

„Loodame, et Kopli liinide ala kui perspektiivika kinnisvaraarenduspiirkonna vastu, on tärganud huvi ka välisriikide arendajates,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Selle suure ala uueks loomise puhul on tegemist väga ambitsioonika, kuid samas ka perspektiivika väljakutsega.“

Võimalikult laiapõhjalise ostuhuvi tagamiseks korraldas Tallinna Linnavaraamet Kopli liinide ala tutvustavad üritused Moskvas, Peterburis, Stockholmis ja Helsingis.

Abilinnapea sõnul on eesmärgiks leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide projekt hõlmab ca 17 ha suuruse maa-ala, millest hoonestatavate kinnistute pindala on ca 6 ha, ligi 11 ha on aga üldkasutatav, ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid – kokku kuni 527 korterit – ja 38 ühepereelamut.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu tänavu 13. juunil.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab Tallinna linna veebilehelt ja www.tallinn.ee/kinnisvara.

Pärnus lahkuvad rentnikud kesklinna peatänavalt

12.11.2013 LVM Kinnisvara

Pärnakatele teeb muret kauplustest ja muudest äripindadest tühjaks valgunud Rüütli tänav.

Põhjuseks võib pidada nii suurte kaubakeskuste teket kui liikluspiiranguid, millega nii südalinna elanik kui ettevõtja silmitsi seisavad, vahendasid ERRi raadiouudised.

Linna peatänavas paneb oma kontori kinni LVM Kinnisvara, firma uueks asupaigaks saab Endla teatri see tiib, kus varem asus Swedbank. Teatrimajja kolib ka Ülejõe apteegile kuuluv tervisepood.

Oma uksed paneb kinni ka terve rida Rüütli tänaval asuvaid kauplusi.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et nemad kolivad uuele pinnale, kuna senises hoones jäi kitsaks. Siiski leiab ta Rüütli tänava probleemidel mitut üldisemat põhjust.

“Rüütli tänav, mida on siiani peetud Pärnu peatänavaks, marginaliseerub, juhul kui ei võeta ette eesmärgipäraseid samme,” ütles Saksing.

“Esiteks liikluse piiramine vanalinnas või õigemini selle välistamine – Rüütli tänavale ei ole võimalik autoga juurde pääseda. Teine grupp põhjuseid seostub muinsuskaitse nõudega. Kui on öeldud, et ilma reklaamita saavad ettevõtted Rüütli tänaval hakkama, siis mina sellega nõus ei ole. Reklaami peab tegema, kuigi loomulikult peab ta keskkonda sobituma,” selgitas ta.

Samuti on tema sõnul majade fassaadide korda tegemise korraldamine keeruline, sest selleks sobivaimal ajal – suvel – peab tänav turistidele avatud olema.

Kolmandana toob Saksing välja tasulise parkimise ja neljandana selle, et riigi- ja omavalitsuse asutused on südalinnast juba lahkunud.

Abilinnapea Romek Kosenkranius mõistab ettevõtjate muret, kuid leiab, et Rüütli tänaval peaks liikluspiirang jääma.

“Mina olen küll seda meelt, et Rüütli tänava ümber ei tohiks autode juurdepääsu piirata. Oleme ju ka ise kauba tarbijad ja teame, et kauplusest tulles soovime me võimalikult kiiresti autoni jõuda,” ütles Kosenkranius.

“Kui selleks peab kõndima pool kilomeetrit või isegi kilomeetri, siis me sellistesse kauplustesse ei lähe ja kaupluste eksistents satubki ohtu,” tõdes ta.

Nii võiks tema arvates säilida piirang, et Rüütli tänav on lubatud ainult jalakäijatele ja kaubaautodele, kuid ülejäänud tänavad peaksid jääma autodega ligipääsetavaks. Samuti ei poolda abilinnapea Pärnu südalinnas tasuta parkimise ideed.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Ilmunud on DTZi kinnisvaraturu ülevaated

12.11.2013 Adaur.ee

Sildid: analüüs, Europe, investeering, kaubandus, kinnisvara, ülevaade

Ilmunud on DTZi kinnisvaraturu ülevaated:

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Lasnamäe korter on aastaga pea kolmandiku kallinenud

12.11.2013 Adaur.ee

Sildid: 1Partner, analüüs, Eesti, Haabersti, hinnad, hinnatõus, inflatsioon, Kesklinn, kinnisvara, korter, Kristiine, Lasnamäe, linnaosa, maa-amet, Martin Vahter, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn, prognoos, ruutmeeter, statistika, Tallinn, tootlus, USA, üür, üürikorter, väärtus

Aastaga on keskmine korteri ruutmeetri hind tõusnud Mustamäel 28 ning Lasnamäel 30 protsenti, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

2010. aasta oktoobriga võrreldes on keskmine ruutmeetri hind tõusnud Mustamäel 50 ja Lasnamäel lausa 51 protsenti.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul olid hinnad mägedes kõige odavamad ning sealse vara väärtus reeglina kõigubki majandustsüklite vaheldumisel rohkem kui kallimal pinnal. “Praegu maksab Lasnamäel ruutmeeter kesklinnast keskmiselt 60 protsenti vähem ja sellega on proportsioon paigas. Kuigi Lasnamäe üürikorteri tootlus kapitalilt on suurem, siis on sellega vähema kogusumma eest pigem rohkem tööd ja riski kui kallimaga,” ütles Vahter.

“Kiire hinnatõusu jätkumist ma mägedele ja Põhja-Tallinnasse ei prognoosi, pigem toimub kerge liikumine üles korrelatsioonis üldise inflatsiooniga. Samas magalakorter on ja jääb kõige likviidsemaks kinnisvaraks,” lisas Vahter.

Kokku tehti Tallinnas kinnisvaraga 2013. aasta üheksa kuu jooksul 5690 tehingut, mis on 9,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Aastaga kasvas kinnisvaratehingute arv enim Nõmme linnaosas – 48 protsenti.

Korteri keskmine ruutmeetri hind Tallinna linnaosades

Linnaosa	Keskmine ruutmeeter 01.10.2012	Keskmine ruutmeeter 01.10.2013	Hinnamuutus
Mustamäe	966	1259	+30%
Lasnamäe	834	1068	+28%
Põhja-Tallinn	960	1144	+19%
Kristiine	1128	1332	+18%
Haabersti	1042	1221	+17%
Nõmme	1124	1302	+16%
Kesklinn	1587	1794	+13%
Pirita	1338	1358	+1%

Tehinguarvud Tallinna linnaosades

Linnaosa	Tehinguarv 2012 – 9 kuud	Tehinguarv 2013 – 9 kuud	Tehinguarvu muutus
Nõmme	202	299	+48%
Pirita	110	153	+39%
Kristiine	388	467	+20%
Haabersti	447	534	+19%
Mustamäe	724	829	+15%
Lasnamäe	1143	1262	+10%
Kesklinn	1158	1269	+10%
Põhja-Tallinn	1023	877	-14%

Allikas: 1Partner Kinnisvara

Mida teha mittevajaliku korteriga?

12.11.2013 Leino Biin

Sildid: Advokaadibüroo HETA, Eesti, elamu, HETA Biin & Pihlakas, kinnisasi, kinnistu, kinnistusraamat, kohus, kohustused, korter, korteriomand, Leino Biin, maamaks, notar, õigus, omanik, omavalitsus, riik, seadus, Tari, tööstus, turuväärtus, USA, väärtus, valitsus

Leino Biin

EPL 07.11.2013 „18 korterit, kuus tühjad. Milline on väikelinna elu pooltühjas majas?“ ning Eesti Päevalehes avaldati 11.11.2013 vastukajana kirjutatud artikkel “Mida teha mittevajaliku korteriga?”.

Paljudes Eesti väikelinnades, endistes tööstusasulates, kunagistes kolhoosikeskustes leidub kas täielikult maha jäetud või pooltühje korterelamuid. Kirjeldatud elamutes asuvate tühjade, omanikele mittevajalike korterite turuväärus on tihti olematu ning neid korteriomandeid müüa on pea võimatu. Küll aga on korteriomanikel kohustus kanda korteri omamisest tulevaid rahalisi kohustusi nagu maamaks, võimalikud korteri kütte- ja muud ekspluatatsioonikulud. On tekkinud olukord, kus omanikule mittevajalik korteriomand on nii omanikule, naabritele kui ka kohalikule omavalitsusele nuhtluseks ja tundub, et tekkinud nõiaringist ei ole väljapääsu. Mida teha mittevajalikuks osutunud turuväärtuseta korteriga?

Üks võimalik lahendus omanikule oleks järgmine:

Korteriomand on kinnisomand. Asjaõigusseaduse § 126 sätestab kinnisasja omaniku õiguse kinnisomandist loobuda. Loobumiseks peab korteriomandi omanik tegema notariaalselt tõestatud avalduse, mille alusel korteriomandist loobumine kantakse kinnistusraamatusse. Vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse lõpeb loobunud omaniku omand korterile.

Omandist loobumise korral kinnisasja koormavad õigused nagu hüpoteegid, reaalkoormatised jms jäävad püsima ning kinnisasi vastutab jätkuvalt koormavate õiguste eest, samas endine korteriomanik vabaneb kohustusest kanda alates loobumisest tekkivaid korteriomandi omamisest tulenevaid kulusid.

Mis saab aga loobumise korral omandist, kes hakkab teostama omaniku õigusi ja vastutama omaniku kohustuste nagu maamaks, ekspluatatsioonikulud jms eest?

Asjaõigusseaduse § 126 lõike 3 kohaselt kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega kui riik kasutab seadusest tulenevat hõivamise õigust ehk teeb kinnistusosakonnale hõivamisavalduse lähevad omaniku kohustused üle riigile.

Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohti, mille kohaselt riigi hõivamise õigust tuleb pigem vaadelda riigi kohustusena hõivata loobutud kinnisomand. On aga ebaselge, mis saab siis kui riik hõivamise õigust ei kasuta? Sellist olukorda seadus üheselt ei reguleeri, vastavasisuline kohtupraktika puudub.

Kirjeldatud viisil korteriomandist loobumine ei ole praktikas levinud küll aga oleks see üheks viisiks kasutuks muutunud korteriomandist ja sellega kaasnevatest omaniku kohustustest vabanemiseks.

Leino Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Ühistuid kimbutavad puuküürnikud

12.11.2013 EKÜL

Sildid: Äripäev, Eesti, kohus, korter, korteriomand, korteriühistu, leping, müük, naabrid, õigus, omanik, Postimees, seadus, sundmüük, Tallinn, ühistu, Urmas Mardi, USA, üür, üürileping, uuring, üürnik, vaidlus

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke tuleb ette paljudes ühistutes üle Eesti,” rääkis ta.

Mardi tuletab aga meelde, et kui omanik üürib korteri välja ja üürnik osutub pahatahtlikuks, näiteks ei koli lepingu lõppemisel välja ning tekitab olukorra, kus majas elavad teised korteriomanikud ei pea võimalikuks tänu tema tegevusele elada, võivad naabrid nõuda korteri sundmüüki.

“Naabrid võivad korteri sundmüüki nõuda korteriomandiseaduse paragrahvi alusel, mis sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda korteri võõrandamist,” hoiatas ta.

Mardi sõnul saab sundvõõrandamise otsust teha ka kohtuväliselt. “Tavaliselt võtab ühistu taolise otsuse vastu, teavitatakse ka korteriomanikku. Tavapraktika on selline on selline, et talle antakse aega kolm kuud korteri müümiseks. Kui kolme kuu jooksul midagi ei muutu, võib ühistu pöörduda kohtu poole,” selgitas Mardi.

Kuid tihti on ühistud silmitsi ka olukorraga, kus omanik küll sooviks puuküürnikust vabaneda, kuid too lihtsalt keeldub lahkumast. “Olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse – see aga läheb omanikule väga pikaks ja kulukaks,” rääkis ta.

“Üürnike-omanike vahelised vaidlused tuleb jagada selgelt kaheks – ühed on selgelt õigusvaidlused, kus pooltel on tekkinud vaidlusalused küsimused juba üürilepingu kehtivuse ajal ning sellised vaidlused lahendab kohus. Teine on vaidlusalune olukord, kus üürileping on juba lõppenud, kuid üürnik keeldub pahatahtlikult välja kolimast,” teatas liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Kui üürnik keeldub välja kolimast, pole omanikul praegu muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole – alles kohtulahendi alusel saab algatada väljatõstmisprotsessi. “Kohtuveskid aga teadagi jahvatavad aeglaselt, kolmeastmeline kohtuporotsess võib kesta aastaid ning muidugi pahatahtlik üürnik selle aja jooksul ka mingeid kulusid ei kanna,” nentis Mardi.

Seetõttu soovitab Mardi üürniku valikul hoolikas olla ja inimese tausta uurida. “Kindlasti tuleks teha hoolikas taustauuring, samuti üürniku varasemat maksekäitumist uurida ja sõlmida juriidiliselt korrektsed lepingud, vältimaks hilisemaid pahandusi,” soovitas ta.

Statistika: Elamuarenduse laenude jääk vähenes aastaga 17%

12.11.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Adaur Grupp, arendus, Eesti, Eesti Pank, EKFL, elamu, eluase, graafik, investeering, kaubandus, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraturg, laen, laenujääk, pangad, pank, statistika, Tõnu Toompark, väärtus

2013 III kvartalis oli Eesti Panga andmetel kinnisvarainvesteeringuteks ja arenduseks antud laenude jääk 1,7 miljardit eurot. See on 4,6% aastatagusest vähem.

Seejuures on vähenenud kaubanduskinnisvara finantseerimise laenujääk 21 ja elamuarenduse finantseerimise laenujääk 17%.

Eluasemearenduse laenujäägi vähenemise taga on madal uute laenude käive. 2013 III väljastasid pangad eluasemete arenduseks laene 7,5 miljoni euro väärtuses, mis on viimaste aastate üks madalamaid käibenäitajaid.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,145 1,146 1,147 … 1,436 1,437 1,438 Vanemad uudised ››