Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Копли имеет все шансы стать вторым Каламая

Delovõje VedomostiРайон Копли имеет все шансы стать вторым Каламая, считает эксперт по недвижимости Тыну Тоомпарк. Хотя люди и не хотят видеть новых имидж-тенденций на рынке недвижимости.

На прошедшей сегодня конференции, организованной банком Nordea и Союзом недвижимости, обсуждалось, какой район мог бы стать следующим Каламая, то есть, наиболее популярным жилым районом.

Эксперт и член правления Adaur Grupp OU Тыну Тоомпарк сказал, что никто целенаправленно не занимался улучшением репутации Каламая. Это феномен сам по себе. Прежде всего, за успехом района стоит его местоположение. «Считаю, что район, где дома были один кривее другого, получил вторую жизнь», – сказал он.

По словам Тоомпарка, Копли может стать новым Каламая, т.к. у Копли есть потенциал, чтобы полностью изменить представление о себе. Но при условии, что Коплинские линии будут проданы и будут построены новые квартиры. Тогда, по словам эксперта, в Копли переберуться и те, кто хочет жить там, а не только те, кто осмеливается это делать.

http://dv.ee/novosti/2015/04/09/kopli-imeet-vse-shansy-stat-vtorym-kalamaja

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud aprill 2015

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidMärtsis tehti Tallinnas 721 korteriomandi müügitehingut, mis on 8,1% rohkem kui veebruaris (667 tehingut). See on ka viimase peaaegu kahe aasta rekord – viimati oli tehingute arv sellest suurem mais 2013.a. – 726 tehingut. Märtsi tehingute arv sisaldas ca 20% ulatuses tehinguid arendusprojektide korteritega.

Samuti tõusis korteriomandite m2 müügihind võrrelduna 1485 EUR/m2-lt 1580-EUR/m2-ni (tõus 6,4%). Tegu on buumijärgse aja hinnarekordiga. Aastases võrdluses oli hinnatõusuks 7,6%.

Hoonestatud elamumaadega tehtud tehingute arv võrrelduna 2014.a. viimase kvartaliga langes nii Harjumaal kokku kui Tallinnas (vastavalt 376-lt 306-le ja 96-lt 78-le). Samas oli tehingute arv samas suurusjärgus 2014.a. esimese kvartaliga.

Hoonestamata elamumaade tehingute arv võrrelduna eelmise kvartaliga Harjumaal tõusis (241-lt 279-le) ja Tallinnas langes (70-lt 30-le). Tallinna tehnigute arv on sarnane 2014.a. esimesele kvartalile (31), Harjumaa osas on toimunud märgatav tõus (184-lt 279-le).

Mõned rekordid käesoleva aasta esimesest kvartalist:

  • kalleim kinnisvaratehing Harjumaal oli Pärnu mnt 139 kinnistu (Politseimaja) müük hinnaga 27,25 mln EUR
  • kalleimatest korteritest esimesed on müüdud Pirita 26 (Meerhofi) arendusprojektis vastavalt 745 tuh EUR (169 m2), 698,4 tuh EUR (166 m2) ja 655 tuh EUR (202 m2) , neljandal kohal on Kentmanni 6 arendusprojekti korter hinnaga 611 tuh EUR (149 m2)
  • kalleima m2 hinnaga müüdud korter oli 5020 EUR/m2-ga Tornimäe 3 majas asuv korter
  • kalliemad müüdud eramud olid 725 tuh EUR-ga müüdud eramu Miidurannas, 700 tuh EUR Pirital ja 667 tuh EUR Kakumäel
  • kalleim elamukrunt oli 600 tuh EUR-ga müüdud ~5000 m2 elamumaa Viimsi, Rohuneemes

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Таллиннский офис Arco Vara переезжает на новый адрес

Arco VaraНачиная с 20 апреля, адресом таллиннского офиса Arco Vara будет Рявала пуйестеэ 5. «Время Arco Vara на пятом этаже здания на улице Йые подошло к концу, и в нашем новом офисе мы собираемся перевернуть новую страницу. Мы переезжаем ближе к центру города, чтобы находиться ближе к нашим клиентам, банкам, другим партнёрам по сотрудничеству, а также к нашим конкурентам,» прокомментировал переезд член правления Arco Vara AS, Тармо Сильд.

Переезд не повлияет на повседневную деятельность Arco Vara, и контактные данные остаются прежними. «В процессе предоставления услуг в сфере недвижимости проблем не возникнет. Просто, до пятницы, 17 апреля клиенты могут посещать нас в офисе на улице Йые, дом 2б, а с понедельника, 20 апреля, будем приветствовать посетителей в новом офисе по адресу Рявала пуйестеэ 5, на втором этаже,» объяснил Агур Таммисту, руководитель отдела таллиннских жилых площадей Arco Vara.

Фирма Arco Vara переехала в офисное здание на улице Йые с Пярну маантеэ в 1996 году.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Enampakkumisel hulgaliselt kinnisvara

TallinnTallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele hinnalised mitteeluruumid ja mitmed kinnistud.

Kesklinnas on alghinnaga 214 600 eurot enampakkumisel Liivalaia tn 7 mitteeluruumi korteriomand, mille reaalosaks mitteeluruum üldpinnaga 413,9 m2. Alghinnaga 295 500 eurot on enampakkumisel Liivalaia tn 40-M181 korteriomand, mille reaalosaks mitteeluruum üldpinnaga 1151,10 m2.

Enampakkumisel on ka kolm Pirita linnaosas asuvat elamumaa sihtotstarbega kinnistut ning ühtse müügiobjektina seitse Harju maakonnas Harku ja Saue vallas asuvat maatulundusmaa ja kaitsealuse maa sihtotstarbega kinnistut, mille kogupindala on ligikaudu 15,7 ha ja alghind kokku 28 400 eurot. Pirital asuvate hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega ligi 2000 m2 suurustekinnistute alghinnad on 26 900 – 28 180 eurot. Kinnistud on koormatud korterihoonestusõigustega tähtajaga 50 aastat ning korterihoonestusõiguste omanikel on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Kristiine linnaosas on alghinnaga 40 500 eurot enampakkumisel Tondi tn 66-5 korteriomand, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,70 m2. Lasnamäe linnaosas asuv Tondiraba tn 3-33 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,60 m2, on enampakkumisel alghinnaga 35 200 eurot. Haabersti linnaosas asuvast Järveotsa tee 2-118/119 korteriomandist, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 106,8 m2, on enampakkumisel 533/1068 mõtteline osa alghinnaga 47 000 eurot. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Eesti inflatsioon peegeldab maailmaturu hinnaarengut

Eesti PankTarbijahinnaindeks tõusis märtsis statistikaameti andmetel eelmise kuuga võrreldes 0,6%. Hinnatase oli eelmise aasta märtsiga võrreldes 0,6% madalam ning tarbijahinnad on aastavõrdluses alanenud nüüdseks kümme kuud järjest. Euroala ühtlustatud tarbijahindade deflatsioon ulatus märtsis esialgsetel andmetel 0,1%ni, mis on viimase nelja kuu väikseim hinnalangus.

Tarbijahindu mõjutas selle aasta esimesel kolmel kuul eelkõige ulatuslik hinnakõikumine toormeturgudel. Pärast järsku hinnalangust aasta algul kallinesid mootorikütused veebruaris ja märtsis ühtekokku 12%. Lisaks toornafta hinnatõusule maailmaturul kergitas mootorikütuste hinda kuu võrdluses samaaegne euro kursi nõrgenemine. Aasta varasemaga võrreldes olid mootorikütused siiski 11% odavamad: märtsis odavnesid  arvatavasti seetõttu ka paljud transporditeenused.

Euro oli märtsis dollari suhtes 4,3% odavam kui veebruaris, kuid 2008. aasta tipptasemega võrreldes on euro praegu ligikaudu 30% odavam. Vahetuskursi nõrgenemine peaks põhjustama inflatsiooni kiirenemist, kuid seni on mõju inflatsioonile olnud väike. Vahetuskursi muutuse mõju tarbijahindadele piirab see, et teiste euroala riikide osakaal Eesti väliskaubanduses on suur: vahetuskursi muutusele on avatud umbes viiendik imporditavate kaupade maksumusest. Välisvaluutas sõlmitud lepingute alusel imporditakse sagedamini kapitali ja vahetarbekaupu, mille hinnamuutused kanduvad tarbijahindadesse pikema aja jooksul. Tarbekaupade impordist moodustavad sellised tehingud ligikaudu 12%. Euro odavnemist dollari suhtes on aga tasakaalustanud euro kallinemine rubla suhtes, mis on muutnud impordi Venemaalt odavamaks.

Enamiku toiduainete hinnad märtsis aastavõrdluses langesid, välja arvatud alkohol, mis kallines aktsiisimäärade tõusu tõttu. Toidukaupade hinnalangust mõjutas maailmaturg: maailmaturu hindasid kajastav FAO (Food and Agriculture Organization) hinnaindeks alanes märtsis aastavõrdluses 18%. Toiduainete hinnad on langenud alates 2014. algusest nii varude suurenemise kui ka hea saagikuse tõttu. Venemaa sanktsioonide mõju on aga süvenenud, mis on toonud kaasa piima ja lihatoodete odavnemise Euroopa Liidu siseturul.

Eesti Panga hinnangul jääb tarbija ostukorvi maksumus 2015. aastal ligikaudu samale tasemele kui mullu. Tarbijahindade langus lähikuudel tõenäoliselt jätkub. Aasta teisel poolel võib aga oodata hinnakasvu, kuna sisemaine inflatsioon kiireneb ja energia hinnalangus väheneb.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

inflatsioon1_08042015

inflatsioon2_08042015

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Eesti kinnisvara rekordkuum

Kuumal Eesti turul on kinnisvara hinnad ja tehingute arv jõudnud buumiaja tasemele, kuid asjatundjad ei muretse, sest näevad enda sõnul puude taga metsa.

Nii kerkis märtsis Tallinna korteri ühe ruutmeetri keskmine hind 1576 euroni, mis on kriisijärgse aja kõrgeim hinnatase. Ka tehingute arv näitab kiiret kasvu. Maa-ameti andmeil kasvas Tallinna kinnisvaratehingute koguarv kuuga 18,2 protsenti 1145-ni.

Tehingute arvu ja hinna kiire kasv on jäänud silma ka väljaspool Eestit. Business Insider paigutas oma edetabelis Tallinna maailma viie kuumina kinnisvaraturu hulka. Eesti asjatundjate hinnangul peegeldavad aga andmed minevikku ning alanud on hoopis hindade aeglane langus.

Näiteks 1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri hinnangul on hinnakasv hoopis peatunud. „Kinnisvaraturul toimub hinnakasvu järk-järguline pidurdumine. Loomulikult ei käi see kõikides sektorites üheaegselt, samuti tuleb statistika puhul arvestada, et tegemist on alati tagasivaatava infoga,“ rääkis Vahter.

Alanud on aeglane jahtumine

Ta selgitas olukorda kinnisvaraturul uusarenduste põua ja nende arendamisega seotud viiteajaga. „See, mida me hetkel pealinna korteriturul näeme, on 2013. aastal alanud uute korterite defitsiidist tekkinud kiire hinnakasvu järelmõjud. Kuna uute projektide turule toomine on pika viiteajaga – planeerimine, ehitus jm, siis sel perioodil tekkinud nõudlusele vastavad korterid valmisid ja valmivad 2014-2015.aastal,“ ütles Vahter.

Ka kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomparki hinnangul peegeldab statistika minevikku. „Samaväärne korter on tegelikult ikkagi täna võimalik turult osta odavama hinnaga kui aasta tagasi. Seega ei saa me rääkida ülekuumenemisest. Turg kuumenes 2012. aastast kuni 2014. aasta alguseni. Nüüd üle aasta on tegemist turu aeglase jahtumisega,“ rääkis Toompark.

Ta jätkas, et Eesti korteriturul, peaasjalikult Tallinna korteriturul, on suurenenud uute korteritega tehtavate tehingute arv ning uute korterite keskmine kõrgem hind tõstab kinnisvaratehingute keskmist hinda. „Tegemist on aga tehingutega, kus sisuline ostuotsus on tehtud juba 3-4 kvartalit tagasi, kuid mille osas täna sõlmitakse asjaõigusleping ja mis seda teed pidi täna maa-ameti statistikasse jõuavad,“ lisas Toompark.

„Keskmise hinna tõus ei tähenda, et kinnisvara väärtus kasvaks. Ehk täna ei ole samaväärse vara väärtus kõrgemal, kui see oli näiteks aasta tagasi. Aga keskmise hinna tõus jätkub tempokalt, sest selle aasta esimeses kvartalis on sõlmitud asjaõiguslepinguid kahe väga kalli maja puhul, need on Merko Kentmanni 6 ja Metro Capitali Meerhofi maja,“ märkis Toompark.

Tulevikul rahatrüki pitser

Lähituleviku prognoosimine on asjatundjate hinnangul praegu keeruline. „Paljus on segane, mil moel mõjutab finantseerimise turgu võlakirjade ostuprogramm. Paar minutit tagasi teatati raadiouudistes, et riik jätkab üürimajade programmiga. Lootus, et valitsuse vahetumisel lõpetatakse elamispindade turu riiklikul tasemel saboteerimine ära, luhtus,“ selgitas Toompark eile.

Tema sõnul tuleb tähelepanu hoida tehingute arvul, mis on endiselt kõrge. „Kui tehingute arvus peaks tulema langus, siis ei jäta see mõju avaldamata kinnisvara väärtusele. Elamispindade hinnad on sissetulekute osas üsna kõrgel tasemel. Seega selle raja jätkumist liialt loota ei ole,“ märkis Toompark, kelle hinnangul ei ole põhjust, miks lähikvartalite jooksul peaks turul järsud muutused aset leidma.

„Kuigi laenuintressid on ülisoodsad, siiski kinnisvaraturu ülekuumenemisest rääkida ei saa,“ nõustus Vahter. „ Lisaks muudele teguritele on ka Eesti Pank kehtestanud laenamisele lisapiiranguid. Kuigi viimastel aastatel oleme kinnisvara hinnakasvu näinud kahekohaliste numbritena, võib 2015. aasta kasvu prognoosida ühekohalisena.

Kommentaar: Erinevused ja sarnasused võrreldes buumiajaga

Ero Viik, Swedbanki kinnisvara osakonna juhataja

Viimastel aastatel on hinnaerinevused uute, esmakasutusse võetavate korterite ja juba aastakümneid kasutuses olevate korterite vahel ootuspäraselt kasvanud. Korteriomandite üldise hinnatõusu üheks oluliseks kasvumootoriks on olnud uute korteritega tehtud tehingute osakaalu mõningane suurenemine.

Vaadates viimastel kuudel uute korteritega tehtud tehingute andmeid ilmneb, et kui aastases võrdluses on hinnakasv olnud sõltuvalt piirkonnast keskmisest ligi 10%, siis kuises võrdluses sellist hinnakasvu enam ei ole. Pigem on näha pakkumishindade mõningast allapoole korrigeerimist. Hinnakasvu pidurdumise peamiseks põhjuseks on pakkumiste oluline kasv samas kui tehingute aktiivsus on jäänud enam-vähem samale tasemele. Aastases võrdluses on uute korterite pakkumine kasvanud Tallinnas ca 80%, Harjumaal tervikuna ca 70% ja Tartus ligikaudu 100%. Harjumaal on täna pakkumises pisut üle 2000 uue korteri, millest ligi ¼ on täiesti valmis ja sobilik sissekolimiseks samas kui ¾ on veel arenduses.

Positiivsed turuarengud on andnud arendajatele piisavalt julgust võtmaks ette aina enam keskmisest suuremaid projekte. Täna on üle 50 korteriga arendusi ettevalmistuses või planeerimises rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Konkurentsi tihenedes pööravad arendajaid enam tähelepanu ehitava hoone kvaliteedile. Kasvanud pakkumise valguses on ostjal võimalik arendajaga rohkem läbi rääkida nii hinna kui ka korteriga seotud detailide osas (siseviimistlus, parkimine jne).

Kui võrrelda viimaste perioodide arenguid aastatel 2006-2008 toimunuga, siis me võime näha nii sarnasusi kui ka erinevusi. Peamine sarnasus on tänased pakkumishinnad, mis sõltuvalt piirkonnast on kas 2007. aasta tasemete lähedal või isegi ületatud. Peamine erinevus on aga mahtudes – kuigi arenduses olevate korterite hulk on aastaga sisuliselt kahekordistunud, moodustab see siis vaid umbes pool kunagistest rekorditest. Samuti on varasemaga võrreldes oluliselt erinev tüüpiline finantseerimisstruktuur – tänased turuosalised kaasavad arenduse teostamiseks oluliselt tagasihoidlikumal määra pangalaenu kui seda tehti vanasti.

Harry Tuul
harry.tuul@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/08/eesti-rekordkuum-kinnisvara-jahtub

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste arv on aastaga kerkinud 20%

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti märtsi kuus Tallinnas müügiks 559 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv oli aastatagusest 20% kõrgemal.

Suurim äripindade müügipakkumiste arv asub kesklinnas, kus märtsis oli pakkumisel 224 äripinda. Suurem on äripindade pakkumiste arv veel Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel, kus asub vastavalt 81 ja 73 müügipakkumist.

Äripindade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind oli portaalis KV.EE märtsis 1246 eurot. Aastatagusega võrreldes nõusavad kinnisvaramüüjad 9% suuremat hinda. Kõige kallimad äripindade müügipakkumised asuvad Tallinna vanalinnas, kus ruutmeetri eest küsitakse 2470 eurot.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
03/2014 03/2015 Muutus, % 03/2014 03/2015 Muutus, %
Haabersti 26 NA 1 003 NA
Kesklinn 188 224 19% 1 366 1 401 3%
Kristiine 35 29 -17% 877 859 -2%
Lasnamäe 69 73 6% 515 770 50%
Mustamäe 27 20 -26% 837 905 8%
Nõmme 29 27 -7% 758 807 6%
Pirita 23 23 0% 2 055 1 908 -7%
P-Tallinn 52 81 56% 974 1 045 7%
Vanalinn 20 33 65% 2 142 2 470 15%
 
Tallinn 464 559 20% 1 139 1 246 9%
 
Narva 37 55 49% 547 444 -19%
Pärnu 75 85 13% 679 778 15%
Tartu 20 24 20% 1 287 1 251 -3%

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tartu kesklinna kavandatakse uut ärihoonet

TartuLinnavalitsus saatis volikogule Küütri tn 5 krundi detailplaneeringu algatamise eelnõu, mille kohaselt planeeritakse kesklinnas tühjalt seisvale krundile uut ärihoonet.

Eelnõuga tehakse ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine, et kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks viiekorruselise (neli täiskorrust ja soklikorrus) toitlustus-, teenindus-, büroo- ja majutushoone püstitamiseks.

Planeeritav krunt pindalaga 1036 m² paikneb kesklinnas Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on hoonestamata. Arc Projekt OÜ on koostanud Küütri 5 detailplaneeringu ja projekti koostamiseks muinsuskaitse eritingimused.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitas OÜ Hotell London.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara AS muudab peakontori asukohta

Arco VaraAlates 20. aprillist on Arco Vara Tallinna kontori aadressiks Rävala puiestee 5. „Arco Vara aeg Jõe tänava viiel korrusel sai ümber ning me pöörame uues asukohas uue lehekülje. Kolime rohkem keskusesse, lähemale nii klientidele, pankadele, teistele koostööpartneritele kui ka konkurentidele,“ kommenteeris Arco Vara AS juhatuse liige Tarmo Sild.

Kolimine Arco Vara igapäevatöös muudatusi kaasa ei too, kontaktandmed jäävad samaks. „Kinnisvarateenuste osutamisel tõrkeid ei teki. Lihtsalt kuni reedeni, 17. aprillini, saavad kliendid meid külastada aadressil Jõe tänav 2b ning alates esmaspäevast, 20. aprillist, ootame kliente oma uude kontorisse Rävala puiestee 5 teisel korrusel,“ selgitas Arco Vara Tallinna elamispindade osakondade juhataja Agur Tammistu.

Arco Vara kolis Jõe tänava kontorihoonesse 1996. aastal Pärnu maanteelt.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Maamaksu kohustuse täitis tähtaegselt 86 protsenti maaomanikest

Maksu- ja TolliametAprilli alguses suurenes täitmata maksukohustusega isikute arv võrreldes eelmise kuuga 27 000 võrra 58 000 isikuni, kellest valdaval osal on tasumata maamaks. Kokku suurenes maksuvõlg kuuga 19,5 miljonit eurot ja 258 miljoni euroni.

„Maksuvõla suurenemine aprilli alguses on maamaksu tähtaja saabumise tõttu üsna tavapärane,“ ütles maksu- ja tolliameti tulude osakonna talitusejuhataja Maila Heile. Kokku on maamaks tasumata veel 42 094 isikul summas 2,4 miljonit eurot. Intresside lisandumise vältimiseks soovitab Heile maamaksu esimesel võimalusel tasuda.

Kokku on maksuvõlg suurenenud 19,5 miljonit eurot ning maksuvõlglaste arv kasvanud 27 330 isiku võrra. Võla kasvust moodustab 16 miljonit eurot äriühingule kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludel tehtud maksuotsus. „Maksumenetlus puudutas äriühingu 2013. aasta tehinguid. Kuna maksuotsus ei ole veel jõustunud, kajastub see võlg üldises dünaamikas, kuid veel mitte avalikus võlapäringus,“ selgitas Heile.

Täitmata maksukohustusi on 58 414 isikul kogusummas 258 miljonit eurot. Lihtsaim ja kiireim viis maksukohustuse olemasolu kontrollida on läbi e-maksuameti/e-tolli aadressil www.emta.ee. Kellel see võimalus puudub, saab informatsiooni küsida piirkondlikust teenindusbüroost või võlainfo telefonilt 1811. Samuti on võimalus esitada taotlus maksuvõla osakaupa tasumiseks ehk ajatamiseks.

Täpsemat infot maksuvõlgade osade kaupa tasumise kohta leiate maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Pindi Kinnisvara: turuinfo 03/2015

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eluasemekulud vähenesid aastaga 0,2 protsenti

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta märtsiga võrreldes 1,0% odavamad ja teenused 0,3% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes langenud 0,4% ja mittereguleeritavad hinnad 0,6%.

2014. aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 11,3% odavam mootorikütus ning 2,4% odavam toit. Piim ja piimatooted olid 3,5% ning köögiviljad 7,3% odavamad kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurem mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 6,2%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (22,5%) ning kuivatatud puuvili ja pähklid (22%), odavnenud aga suhkur (39%) ja kartul (20%).

Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks mootorikütus, mis kallines kuuga 4,6%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel lennukipiletite 35%-line kallinemine, riietuse ja jalatsite soodusmüükide lõppemine ning kodudesse jõudnud elektri 2,4%-line odavnemine. Toidukaupadest kallines kuuga enim tatar (19%) ja hiina kapsas (14%) ning odavnes kiivi (12%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2015
Kaubagrupp Märts 2014 –
märts 2015, %
Veebruar 2015 –
märts 2015, %
KOKKU -0,6 0,6
Toit ja mittealkohoolsed joogid -1,7 0,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas 5,0 0,3
Riietus ja jalatsid 2,5 2,6
Eluase -0,2 -0,6
Majapidamine 0,8 -0,2
Tervishoid 3,4 0,0
Transport -6,2 2,7
Side -0,2 -0,2
Vaba aeg 1,3 0,2
Haridus ja lasteasutused -20,7 0,3
Söömine väljaspool kodu, majutus 2,7 0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,4 1,3
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

AS Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

MerkoASi MERKO EHITUS, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi MERKO EHITUS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku kolmapäeval, 29. aprillil 2015.a. kell 10.00, hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaalis Arcturus (Viru väljak 3, Tallinn).

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st 22. aprillil 2015.a. kell 23.59. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 29. aprillil 2015.a. kell 09.30.

Üldkoosoleku päevakord

1. 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaate andmine aasta majandustulemustest ning perspektiividest

Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus 2014.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antav ülevaade jooksva aasta majandustulemustest ning perspektiividest.

2. Kasumi jaotamise otsustamine

Nõukogu ettepanek on:

  1. kinnitada 2014.a. majandusaasta puhaskasum 12 416 623 eurot;
  2. maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 7 257 000 eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta;
  3. õigus dividendidele on 22. mail 2015.a. kell 23.59 seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
  4. dividendid makstakse aktsionäridele välja 26. mail 2015.a., kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
  5. jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3. Aktsiakapitali vähendamise otsustamine

Arvestades Baltikumi ehitusturu väljavaateid lähiaastatel ning sellega seotud kapitali vajadust Merko Ehituse kontserni jaoks on aktsiakapitali vähendamise põhjuseks kontserni kapitalistruktuuri parendamine ning omakapitali tootluse toetamine. ASil Merko Ehitus puudub vajadus omada aktsiakapitali olemasolevas suuruses ja seadusest tulenevad aktsiakapitalile esitatavad nõuded on täidetud ka vähendatud aktsiakapitali suuruse korral.

Tulenevalt eeltoodust on nõukogu ettepanek:

  1. vähendada aktsiaseltsi aktsiakapitali 4 071 000 euro võrra, seniselt 12 000 000 eurolt 7 929 000 euroni;
  2. aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisega 0,23 euro võrra, seniselt 0,677966 eurolt 0,447966 euroni;
  3. aktsiate koguarv jääb samaks so 17 700 000 aktsiat;
  4. vastavalt ASi Merko Ehitus põhikirjale on aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital 6 000 000 eurot ning maksimumaktsiakapital 24 000 000 eurot;
  5. peale aktsiakapitali vähendamise kandmist äriregistrisse on aktsiaseltsi aktsiakapitali suuruseks 7 929 000 eurot, mis on kooskõlas ettevõtte põhikirjaga ning mis koosneb 17 700 000 aktsiast, neist igaüks arvestusliku väärtusega 0,447966 eurot;
  6. aktsiate nimiväärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse 22. mail 2015.a. kella 23:59 seisuga;
  7. aktsiakapitali vähendamisega seoses teha aktsionäridele rahalised väljamaksed 0,23 eurot aktsia kohta seaduses sätestatud tähtaja jooksul, so hiljemalt 3 (kolm) kuud pärast aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist.

4. 2015.-2017.a. majandusaastaks audiitori kinnitamine

Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus audiitoriks 2015. kuni 2017.a. majandusaastateks audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ning tasuda audiitorühingule auditeerimise eest vastavalt ASiga PricewaterhouseCoopers sõlmitavale lepingule.

Nõukogu selgitab, et nõukogu on rahul audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers senise tegevusega ning teeb seetõttu ettepaneku valida audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ka järgmiseks perioodiks.

Korralduslikud küsimused

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:

  • füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks ka nõuetekohaselt vormistatud volikiri;
  • juriidilisest isikust aktsionäri esindajal väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja pass või isikutunnistus; juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, siis lisaks registriväljavõttele tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud volikiri (tehinguga antud volitus) ja esindaja pass või isikutunnistus. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Merko Ehitus võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada ASi Merko Ehitus esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest, esitades digitaalallkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid e-posti teel aadressil: group@merko.ee või edastades kirjaliku paberkandjal allkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid ASi Merko Ehitus kontorisse, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinnas (tööpäevadel alates kella 10.00 kuni 16.00) hiljemalt 28. aprilliks 2015.a. kella 16.00-ks, kasutades selleks ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ avaldatud blankette. Elektrooniliselt ega posti teel üldkoosolekul hääletada ei saa.

ASi Merko Ehitus 2014.a. majandusaasta aruandega ning vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel http://www.nasdaqomxbaltic.com või kontserni kodulehel http://group.merko.ee/.

ASi Merko Ehitus korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2014.a. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku ja aktsiakapitali vähendamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega on võimalik alates 8. aprillist 2015.a. tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ või tööpäeviti ajavahemikus 10.00-16.00 aadressil Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinn. Küsimusi korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil group@merko.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse ASi Merko Ehitus koduleheküljel internetis.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Merko Ehitus tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Merko Ehitus juhatus keeldub teabe andmisest võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st kuni 26. aprillini 2015, esitades selle kirjalikult aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad ASilt Merko Ehitus nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 14. aprillini 2015, aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kuuülevaade: Tallinna korteri ruutmeeter tegi jälle uue hinnarekordi

1Partner KinnisvaraMärtsis maksis Tallinna korteri üks ruutmeeter keskmiselt 1576 eurot, mis on kuus protsenti rohkem kui veebruaris ning kriisijärgse aja kõrgeim tase, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Tallinna kinnisvaratehingute koguarv kasvas kuuga 18,2 protsenti 1145-ni.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul näitab tehinguarvu kasv selgelt, et inimesed suhtuvad Eesti tulevikku ja majanduslikku stabiilsusesse positiivselt.

“Praegu ostetakse päris palju kortereid isikliku pensionifondina. Kuigi varaklasse kuhu investeerida on palju, siis valivad inimesed nendest pigem kinnisvara, sest nad saavad sellest kõige paremini aru,” ütles Vahter ja lisas, et sisuliselt on selline lähenemine õige.

Tallinna korteritehingute aktiivsus tõusis kuuga 7,3 ning kogumaksumus 14,6 protsenti. Kalleim korter müüdi 745 000 ja odavaim 810 euro eest.

Märtsis müüdi Tallinnas 33 hoonestatud kinnistut, mis on üheksa võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim maja võõrandati 700 000 ja odavaim 50 000 euro eest.

Märtsis müüd 14 krunti, mis on kuue võrra enam kui veebruaris. Kalleim krunt müüdi 8,8 miljoni ning odavaim 34 000 eest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Swedbank: kuni 1000 korterelamut saavad rekonstrueerimiseks kasutada uut KredExi toetust

SwedbankAlates 1. aprillist saavad korteriühistud taas KredExist taotleda toetust majade rekonstrueerimiseks, kuna avanes uus toetusmeede. Euroopa Liidu poolt rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida kuni 1000 korterelamut. Selleks, et kõik vajalikud tööd saaksid teostatud korraga ja kvaliteetselt, tuleb paljudel ühistutel kaasata ka laenuraha.

„Korteriühistute suurimaks laenuandjaks Eestis on Swedbank ning meil on ka KredExi eelmisest toetusperioodist mitmekülgsed kogemused, kuidas aidata ühistutel mahukaid projekte edukalt ellu viia,“ ütles Janis Pugri, Swedbanki korteriühistute valdkonna juht. Swedbank on rahastanud läbi ajaloo üle 4000 korteriühistu renoveerimise.

„Paljudel korteriühistutel on laenukogemus juba olemas. Rekonstrueerimise terviklahendus nõuab korralikult läbimõeldud lähenemist ja kompetentsete partnerite kaasamist,“ selgitas Pugri. „Swedbank on valmis nõustama kõiki ühistuid renoveerimislaenu taotlemisel. Kuna toetuse ja laenu taotlemise protsess on omavahel tihedalt seotud, siis soovitame esmaselt kontakti võtta pangaga ja leppida kokku ühistu laenuvõimalused,“ lisas ta.

Janis Pugri märkis, et tööde terviklahenduse korral on KredExi toetust kindlasti mõistlik kasutada, sest ilma selleta võib omanike maksekoormus kujuneda üle 50% suuremaks. „Kombineerides laenu ja KredExi toetust, on võimalik finantseerida suuremahulisi projekte, nii et korteriomanike kodukulud märgatavalt ei kasva, kuid elamistingimused muutuvad oluliselt paremaks,“ ütles Pugri.

Swedbank juhib ühistute tähelepanu ka asjaolule, et 2014. aastal muutus seadusandlus, kuidas ühistu saab rekonstrueerimis- ja laenuotsuseid vastu võtta. „Olen kindel, et kaasates KredExi toetust on kõik ühistud võimelised oma elamu tervikuna korda tegema,“ kinnitas Pugri. „Swedbanki praktika näitab, et hästi läbimõeldud rekonstrueerimisega säästetud küttekulude arvelt on võimalik tasuda laenumakseid.“

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus