Eelmisel aastal kasvasid tarbijahinnad kokkuvõttes 4,8%. Kui aasta esimesel poolel püsis hinnakasv kiire, siis alates sügisest nägime juba hinnakasvu aeglustumist, mis jätkub selgi aastal.
Aastasest hinnakasvust ligikaudu 2% andsid mitmesugused maksud. Aasta tagasi rakendunud sõidukite registreerimise maks tõstis kogu aasta inflatsioonimäära 1,2 protsendipunkti võrra ning juulis 24%ni kerkinud käibemaks lisas 0,7 protsendipunkti. Vähesemal määral mõjutasid inflatsiooni aktsiisitõusud. Kui maksutõusude mõju jätta välja, jäi Euroopa riikide võrdlemisel kasutatav inflatsiooninäitaja Eestis 3% juurde, mis on sarnane Läti ja Leedu omaga. Aasta viimastel kuudel aga aeglustus Eesti maksumõjudeta inflatsioon juba euroala keskmise, 2% juurde.
Möödunud aastat iseloomustas see, et mitme maailmaturul kallinenud toidutoorme hind kandus jätkuvalt jaehindadesse ning toiduainete hinnakasv oli küllaltki kiire, üle 6%. Lihatoodetest kallinesid ennekõike kana- ja veiseliha. Lihatarbimises suurima osakaaluga sealiha hind jäi varasema aasta tasemele, kuigi suvel tabas Eesti farme taudipuhang. See viitab, et osa kodumaist sealiha on asendatud konkurentsivõimelise impordiga.
Mitme valdavalt Aasiast imporditava tööstuskauba, nagu elektroonika ja rõivaste puhul tähendas euro tugevnemine hindade odavnemist. Ka langesid energia, iseäranis transpordikütuste hinnad, mida peale odavnenud maailmaturu hindade aitas allapoole tuua tihedam konkurents Eesti kütusemüüjate seas.
2026. aastal aeglustub inflatsioon edasi ning jääb Eesti Panga hinnangul 3% juurde. Kuna käibemaks tõusis 2025. aasta juulis, siis aasta võrdluses hoiab see maksumuudatus inflatsiooni kiiremana kuni selle aasta juulini. Veel tõstavad hindu jaanuaris kerkinud tubaka- ja alkoholiaktsiis.
Toidutoormete turu mõju pigem leevendab hinnasurvet. Toormete kallinemine maailmaturul on peatunud ning nii mõnigi tooraine, mis jaehindu kergitas (kakao, kohv, või), odavnes juba möödunud aastal. Võib oodata, et see trend kandub kaupluste letihindadesse.
Nafta on maailmaturul odavam kui eelmise aasta alguses ning see hoiab lähiajal ka mootorikütuste hindu mullusest madalamal. Küll aga kiirendab alanud aasta alguses hinnakasvu kallim elekter. Eelmise aasta jaanuar oli keskmisest soojem, kuid selle aasta jaanuar tuleb prognooside kohaselt tavapärase lähedane või sellest külmem. See on juba kuu esimese nädala jooksul kaasa toonud kallima elektri, mille hind on eelmise aasta jaanuari omast viiendiku võrra kõrgem.
Aasta alguses rakendunud ühetaoline maksuvaba tulu annab majapidamistele juurde umbes 700 miljonit eurot. Kuigi see raha lisandub aasta jooksul tasapisi, kiirendab see tarbimisse jõudes mingil määral ka hinnakasvu. Majapidamiste kindlustunne on mõnevõrra paranenud, ent on siiski endiselt väike. Pealegi on tarbijad pärast kiire hinnatõusu perioodi valivad, see aga piirab jälle kaupmeeste võimalusi hindu tõsta.
Uue kodu ostu kavandajatel tuleb arvestada, et aasta pärast on hinnad turul vähemalt 5% kõrgemad, on ühe Eesti suurema kinnisvaraarendaja Invego juht Kristjan-Thor Vähi veendunud.
Eesti suurima kinnisvarabüroo uueks juhatuse esimeheks saab 1997. aastast ettevõtet vedanud Jaanus Lauguse asemel senine hindamisvaldkonna juht Argo Pillesson.
Tallinna korterite üürihinnad püsivad kolmandat-neljandat aastat üsna paigal. Kuu aja jooksul pakkumisse lisandunud korterite keskmine üürihind 12.2025 oli 
Scandiumi kinnisvaraportfell on täienenud olulise arhitektuurilise ja ajaloolise pärandiga – ettevõte ostis Urmas Sõõrumaalt Sõjakooli 1 kasarmuhoone Tallinnas, Tondi linnakus. Hoone on osa muinsuskaitsealuste kasarmute kompleksist, mis põimib endas Eesti, Vene ja Saksa sõjaloo kihte. Tondi kasarmukompleks on üks Tallinna ajaloo märgilisemaid militaarpärandi alasid, mille punastest tellistest ja paekivist kaunistatud juugendstiilis hooned valmisid üle saja aasta tagasi. Rikkalikult dekoreeritud fassaadid on andnud hoonetele läbi sajandi väärika ja äratuntava ilme.
Rimi Baltic sõlmis lepingu logistikaettevõtte HAVI Logistics SIA 100% aktsiate omandamiseks. Tegemist on olulise sammuga ettevõtte tarneahela arendamisel kogu Baltikumi piirkonnas. Tehing vajab veel kohalike konkurentsiametite heakskiitu.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Everaus Kinnisvara AS-i tütarettevõte Luige Kodud OÜ on sõlminud Bigbank AS-iga 4 miljoni euro suuruse laenulepingu Luige Kodude elukondliku arendusprojekti III etapi ehituse finantseerimiseks.
Kuigi 2025. aastal oli selgelt näha, et Eesti, Läti ja Leedu majanduste seis on üksteisest küllaltki erinev, vähenesid need erinevused aasta lõpus. Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas võtab kokku lõppenud aasta majanduse ning analüüsib, mida toob Baltimaadele 2026.
Tallinnas müüdi eelmisel aastal 8889 korterit, mida on 7.3% võrra rohkem kui 8285 korterit aasta varem ning kalleim korter müüdi pealinnas 2,1 miljoni euroga aprillikuus, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.
Siseminister Igor Taro allkirjastas määruse, mis annab korteriühistutele võimaluse taotleda riigilt toetust varjumiskohtade kohandamiseks. Toetusmeetme kogumaht on ligi kaks miljonit eurot ning see jaguneb kahe aasta peale.
Kinnisvaraarendaja Invego kaasas Läti pealinna Riia vahetusse lähedusse rajatava Mārupes Sirds elurajooni arenduse strateegiliseks partneriks EfTEN Capitalile kuuluva Usaldusfondi EfTEN Special Opportunities Fund. Invego Latvia OÜ müüs detsembri lõpus toimunud tehingu käigus fondile 50% tütarettevõttest Invego Mārupe Sirds SIA.
Eelmise aasta 11 kuuga suurenes inflatsiooni arvestamata jaekaubanduse müügimaht aastases võrdluses ligi 2% ja ettevõtete müügitulu 5% ehk 444 miljonit eurot. See näitab ligikaudu, kui palju rohkem kulutasid inimesed poodides varasema aastaga võrreldes.
