Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Mööblivabriku kvartali detailplaneering avalikul väljapanekul

30.03.2015 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet panid avalikule väljapanekule endise mööblivabriku maa-ala detailplaneeringu.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda 23. aprillinitööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18 hoovimajas toas 32) ning Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7, I korrus) – esmaspäeval kella 8.15-18.00, teisipäevast neljapäevani kella 8.15-17.00 ning reedel kella 8.15-16.00.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 4. veebruari 2015 korraldusega. Detailplaneering hõlmab 4,82 ha suuruse maa-ala.

Kesklinnas Pärnu maantee, Tatari tänava, Vana-Lõuna tänava ja Vineeri tänava vahelises kvartalis asuvale alale detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus ehitada maa-alale kokku kuni 14 omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet.

Ühtlasi määratakse detailplaneeringuga tingimused planeeritaval alal asuvate kultuurimälestiseks tunnistatud hoonete – A/s A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja, elektrijaama ja veetorni – ärihooneteks ümberehitamiseks.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport, planeeringualaga külgnevad nii bussi- kui ka trammipeatused , lähim linnalähirongi peatus jääb ligikaudu 600 meetri kaugusele. Kontaktvööndi lähedusse jääb mitmeid haridusasutusi, samuti asub kontaktvööndi lähialal kuus lasteaeda.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi on planeeringupiirkond kujunemas linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid.

Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada. Planeeritava ala hoonestamiseks ideekavandi saamiseks toimus avalik arhitektuurivõistlus. Eesmärgiks oli kavandada alale erineva otstarbega hooned ja kujundada linnaruum, mida iseloomustavad märksõnad disain, inimlik mõõde, ööpäevaringne kasutus, otstarvetelt tasakaalus linnale iseloomulik tihe eluskeskkond. Detailplaneeringu koostamisel lähtuti esimese koha saanud võistlustööst.

Hoonestusalade määramisel on eesmärgiks rõhutada ja esile tuua ajaloolist hoonestust. Teiseks eesmärgiks kvartali kujundamisel on muuta see jalakäijatele mugavalt läbitavaks. Jalgteede planeerimisel arvestatakse jalakäijate liikumissuundi piirkonnas.

Ajalooliste paehoonete kõrvale kavandatakse avatud roheala, mis töötab ühtlasi ka inimesi ühendava väljakuna, kus saavad aset leida laadad, festivalid, pargikontserdid jms. Kvartali ajalooliste paehoonete vahele planeeritakse väiksemad väljakud ja platsid, millest igaüks kujuneb ümbritsevate vanade majade tõttu eriilmeliseks ja isikupäraseks. Parkimine nähakse ette peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Bannister, detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 20. veebruari 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 13.–20. märtsini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses, 21. märtsil 2013 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

SEB: Balti riikide majandus kasvab vaatamata geopoliitilistele mõjudele

29.03.2015 Tõnu Toompark

Naftahindade langus ja valdavalt rekordmadalad intressimäärad annavad positiivse tõuke maailma majandusele ja seda ka Balti riikides, märgivad SEB analüütikud. Sellegipoolest muretsevad äriringkonnad jätkuvalt geopoliitiliste tegurite, Venemaa majanduslanguse ja mõningate euroala riikide majandusliku olukorra pärast.

Igal juhul näitab statistika, et kõigele vaatamata on Balti riikide majanduskasv jätkuvalt Euroopa Liidu kõrgeimate seas ‒ prognoosi kohaselt kasvab Leedu majandus 2015. aastal 2,6 protsenti ning Läti ja Eesti majandused vastavalt 2,4 ja 2,2 protsenti. Tõsi, panga analüütikud toovad eraldi välja, et Balti riikides tuleb äritegevusega üpris korralikult vaeva näha, et siseneda uutele turgudele ning mõnda aega tuleb leppida nõrgemate ekspordi- ja finantstulemustega.

Euroala tugevama taastumise eeltingimused

SEB Groupi peaanalüütik Robert Bergqvist, kes praegu osaleb Vilniuses toimuval SEB Baltic Business Summitil (SEB Balti äritippkohtumine), et jagada oma teadmisi Balti ettevõtjatega, märgib, et Venemaa-Ukraina konflikt loob väljakutseid peamiselt Balti riikidele, kuna viimastel on ajalooliselt olnud Venemaaga tihedad kaubandussuhted.

„Kindlasti põhjustavad Venemaa-Ukraina konflikt ja Venemaa majanduslangus probleeme kogu maailmale, ent siiski on Venemaa sanktsioonide ja riigi majanduse languse mõju kõige tugevamalt tunda Balti riikides ja Soomes. Meie arvates on geopoliitiline olukord vaatamata Minskis saavutatud teatud kokkulepetele pingeline, seega on äärmiselt tähtis, et Leedu, Läti ja Eesti ettevõtted jätkaksid aktiivselt uute turgude otsimist ja arendaksid oma tegevusi teistes suundades,” sõnas Bergqvist.

Sellegipoolest on tema arvates euroala majanduskasvu toetavate tegurite arv kasvanud ning nende mõju suurendab Euroopa Keskpanga (EKP) kvantitatiivne leevenduspoliitika. „Piirkonna edasist stabiilset majanduskasvu takistavad mõnede riikide avaliku sektori võlakoorem, seni täielikult lahendamata pangandussektori probleemid ja Venemaa majanduslangus. Teisalt annavad aga positiivsed asjaolud, nagu madalad naftahinnad, maailmamajanduse taastumise märgid ja euro nõrkus lähitulevikus positiivseid signaale euroalale,” lausus Bergqvist.

SEB Leedu peaanalüütik Gitanas Nausėda väitis, et kuigi majanduskasvu määr on kõigis Balti riikides sarnane, on kasvutegurid märkimisväärselt erinevad. Leedus kasvasid 2014. aastal enim sisemaised investeeringud ‒ 8,0 protsenti ‒, millele järgnes 5,6-protsendilise kasvuga kodumaine tarbimine. Lätis kasvasid mõnevõrra ootamatult kõige enam valitsuskulutused, mis kasvasid Leedus viimastel aastatel vägagi mõõdukalt. Teisalt on ettevõtete põhieesmärk kõigis Balti riikides endiselt uute eksporditurgude leidmine.

Venemaa ekspordi osakaal on suurim Leedus

„Hetkel rajavad Balti riikide tootmisettevõtted muudele turgudele alles teed, mistõttu on finantsnäitajate ajutine halvenemine kõigis kolmes riigis vältimatu. Teisalt ei ole Venemaa sanktsioonid Balti ettevõtetele midagi uut ja seega algas muude turgude otsimine juba enne Venemaa-Ukraina konflikti puhkemist,” sõnas Nausėda.

SEB analüütikute koostatud Eastern European Outlooki (Ida-Euroopa väljavaade) uusimate andmete kohaselt on Eestil ligikaudne Venemaa ekspordi osakaal 10, Lätil 16 ja Leedul ligi 21 protsenti.

SEB asjatundjate prognooside kohaselt iseloomustab kõigi kolme riigi eksporti aastal 2015 mõõdukas kasv, samas kui 2016. aastal toimub ekspordi kiire areng ja oodata on muude turgude otsingute käegakatsutavamaid tulemusi.

Selle eeltingimusteks on nii euroala tugevam majanduslik taastumine, kui ka uute võimaluste loomine uutele turgudele sisenemiseks ‒ Kaug-Itta, Ladina-Ameerikasse, Ameerika Ühendriikidesse jne.

Nausėda väitis, et Leedu eksporditulemused nõrgenesid märkimisväärselt 2015. aasta alguses. Säärane langus on viimastel aastatel sagedane, kuid seekord ei põhjustanud tulemuste nõrgenemist mitte ainult rafineeritud naftatoodete, vaid ka muude tooterühmade ekspordi kahanemine.

Riigi ekspordisektor, mida on kõige tõsisemalt mõjutanud Venemaa kehtestatud sanktsioonid piimale ja piimatoodetele 2014. aasta augustist 2015. aasta jaanuarini, suurendas toodete väljavedu teistele turgudele ja kompenseeris täielikult Venemaa turu kadumise. Tõsi, eksporditud kaupade väärtus ei kaalunud üles kaotust Venemaal, kuna piimahind langes märkimisväärselt. Veel üks sektor, mida Venemaa sammud on tugevalt mõjutanud, on liha ja lihatoodete tootmine. Nimetatud valdkonnaga tegelevad ettevõtted pole suutnud ekspordi vähenemist kompenseerida ei mahu ega väärtuse mõttes.

„Igal juhul jätkub ekspordi mujale suunamise protsess nii Leedus kui ka teistes Balti riikides ja selle edukuse määravad osaliselt ära ka välised tegurid, mis ei sõltu ärimeestest ‒ näiteks euro ja USA dollari kursi muutused,” märkis Nausėda.

Arco Vara: Piirkonnavalik paneb laias laastus paika ka tulevased naabrid

29.03.2015 Aivar Kaljulaid

Arco Vara Kuigi naabreid ei saa valida, võib erinevate Tallinna piirkondade vahel valides paljuski juba ette öelda, milliste naabritega ja kui pikalt oma uues kodus kokku puutute.

Kuna paljud inimesed elavad pealinnas alles esimest põlve ja igatsevad keskkonnavahetust, on asukohatruudus Tallinnas üsna haruldane nähtus. Samas on siin ka mitmeid selliseid piirkondi, kus elatakse aastakümneid ja kodusid pigem pärandatakse, kui müüakse.

Need, kes tulevad Tallinna õppima või tööle, arvestavad korteri valikul kooli või töökoha paiknemisega. Sageli on esimesed elukohad ajutised. Sissetulekute paranedes vaadatakse uute ning paremate võimaluste järele. Valikul on enamasti kõige tähtsam uue kodu asukoht. Siiski mõjutavad ostuotsust ka rahalised väljavaated, sobiva infrastruktuuri olemasolu, piirkonna ja hoone ajalugu või muud konkreetse ostja eelistused. Olenemata turusituatsioonist on koduotsijaid igal pool, kuid hinnatumates piirkondades ületab nõudlus juba aastakümneid pakkumist ja seda ka majanduslikult keerulistel aegadel.

Hinna suhtes on kõige stabiilsemad Tallinna kesklinn ja teised nõutud eliitpiirkonnad, nagu näiteks Nõmme. Kõige hinnatundlikumad on magalad, nendest püsib esikohal Lasnamäe. Seal saab kinnisvaraturu tõuse ja langusi kõige kiiremini tunda.

Magalad

Kui Tallinna erinevate piirkondade iseloomustamisega pihta hakata, on siin mäed ehk magalad, Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe ning muud elupiirkonnad. Magalad erinevad kahes asjas: asukohas ja nõukogude ajal ehitatud majade vanuses. Kõige vanemad nõukogudeaegsed kortermajad on Mustamäel, järgmisena kerkisid Õismäe majad ja kõige hiljem ehitati majad Lasnamäele.

Lasnamäed on kardetud võõrkeelse ja kriminogeense elanikkonna pärast, kuid sealsed majad näevad paremad välja, kui Mustamäel, nende korrashoid on viimastel aastatel paranenud. Kriminaalset kontingenti võib leida aga igalt poolt. Kõige rohkem on kuritegevust nendel kesklinna tänavatel, kus liiguvad turistid.

Samal ajal eristuvad magalad ka hinnatasemes ja tehingute arvus. Lasnamäe on kõige aktiivsem ja uuem. Tähtis on ka fakt, et Lasnamäe kaugemast servast pääseb kanalit pidi kesklinna oluliselt kiiremini kui Mustamäe tagumisest otsast.

Mustamäe majad on samas nii vanad, et kõige vanemad hooned ületavad oma planeeritud eluiga kaks-kolm korda. Tervendav on see, et nii Mustamäele kui ka Lasnamäele on ehitatud üksjagu ka päris uusi kortermaju.

Õismäe on rahulik piirkond oma seltskonnaga, kes elab seal juba teist-kolmandat põlve. Uusarendajaid on Õismäel vähe. Kes on põline õismäelane, liigub asukohaga ilmselt Rocca al Mare kanti, kust läheb tema jaoks ka piir kodukoha ja kesklinna vahel.

Põhja-Tallinn

Kalamaja ja Põhja-Tallinn tervikuna on viimasel ajal arenenud jõudsalt. Kalamajas on renoveeritud palju vanu maju ja ehitatud uusi korruselamuid, piirkonna areng jätkub sama hooga. Kalamaja hinnaklassilt juba Tallinna kesklinnaga ja kesklinna tasulise parkimise ala ulatub Kalamajja, Telliskivi tänavani.

Põhja-Tallinna võib tegelikult jagada kolmeks: Kalamaja, Pelguranna piirkond ja Kopli. Kalamaja on neist kõige aktiivsem. Pelguranna piirkonnas ehitatakse ka uusi kortermaju, kuid vähem. Nõutud piirkond on Stroomi ranna lähedane ala, kuhu tahetakse kortereid osta ka vanematesse majadesse. Koplis praegu uusarendust praktiliselt ei toimu, kuid piirkonna perspektiiv on kindlasti hea. Arvan, et inimesed tahavad sinna korterit osta, kui Kopli uute ehitistega omale uue näo saab. Ükski teine Tallinna piirkond pole geograafiliselt nii hea asukohaga, et meri oleks kahel pool.

Eliitpiirkonnad

Tallinlased vastavad kõige sagedamini, et tahavad elada Nõmmel, mis on olnud ja on ka tulevikus eliitpiirkond. Nõmmele tahetakse kodu osta ka siis, kui muidu on kinnisvaraturg madalseisus. Nõmme elanikud ei taha kinnisvara müüa, pigem pärandavad. Kuna Nõmmel tuleb kinnisvara müüki vähe, on ka hinnatase kõrgem.

Kui veel 10 aastat tagasi sai Nõmmele teha ka väiksemaid kinnistuid, siis praegu alla 1200 m² kinnistuid teha ei saa. Seetõttu ei ole võimalik suuremaid kinnistuid poolitada, tühje krunte osta ning maju juurde ehitada. Tegu on miljööväärtusliku piirkonnaga, kus on palju suhteliselt hästi säilinud ja renoveeritud esimese Eesti Vabariigi aegseid maju. Nõmme vanu maju ei lubata enamasti lammutada ega väljastpoolt ümber ehitada. Omanik saab muudatusi teha vaid maja sees. Kortermaju on väga vähe. Kõik need asjad kokku teevadki Nõmmest omapärase piirkonna.

Piritat võib võrrelda Nõmmega. Nõukogude ajal olid ka Pirita ja Merivälja eliitpiirkonnad. Seal pole müügis kuigi palju kinnisvara, kuid nõudlust seevastu on. Pirital, endises Mähe suvilate piirkonnas, on ehitatud palju kortereid ja eramaju. Korterite kohta ei saa öelda, et inimesed oleks seal nii paiksed kui eramutes ja ridamajades. Seetõttu on kortereid pakkumises rohkem kui neid osta soovitakse.

Huvitav Pirita piirkond on Maarjamäe, kus on nii vanemaid kui ka uusi eramaju. Seal on inimesed samuti väga paiksed, koht ise on vaikne ja looduskaunis.

Kesklinn

Tallinna kesklinn on teiste suurlinnadega võrreldes hästi kompaktne, siin on käe-jala ulatuses nii sadam kui ka lennujaam koos tööks ja äriks vajaliku alaga 10 kilomeetri raadiuses. Kesklinna soovivad korterit osta paljud, kuid sageli seab piirid raha.

Kesklinna elanikud ei ole väga paiksed, pigem on tegu sotsiaalsete kihtide ja eri rahvuste sasipuntraga, kus elukohta vahetatakse ka ühe piirkonna sees. Kesklinnas on sinu naabriks ilmselt kõige rohkem välismaalasi, kes käsitlevad neile kuuluvat kinnisvara investeeringuna ega oma seda elu lõpuni.

Arvan, et vanalinna maania on üle läinud. 1990ndate alguses seal ehitati, arendati ja tehti, kuid elukeskkond sai rikutud pubide, restoranide ja ööpäevaringse meluga. Nüüd soovivad püsielanikud vanalinnast pigem ära minna. Seal on küllaltki palju esinduskortereid ja üürikortereid. Need, kes müüsid kunagi kinnisvara vanalinnas, on tõenäoliselt liikunud kas mujale kesklinna uutesse majadesse, Piritale, Nõmmele või Kakumäele.

Aivar Kaljulaid
Arco Vara maakler

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hiiumaa mereala planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sai heakskiidu

28.03.2015 Tõnu Toompark

Hiiumaa vapp Keskkonnaamet kiitis heaks Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Läbiviidud planeerimisprotsess on Eestis esmakordne. Tulevikus on kavas sel moel planeerida kogu Eesti mereala.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks on kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatavate mereala kasutusviiside rakendumisega kaasneda võivat olulist strateegilist keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse keskkonnamõju leevendamise meetmed. Kuna varem ei ole Eestis merealasid planeeritud ega strateegilist keskkonnamõju hinnatud, oli protsess mitmeid arutelusid tekitav ja kõigilt osapooltelt suurt tähelepanu nõudev.

Planeeringu hindamise käigus analüüsiti võimalikku mõju loodus- ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Eraldi koostati kaasnevate mõjude eelhinnang Natura 2000 aladele.

Aruande lõpphinnangus on välja toodud leevendavad meetmed planeeringuga kavandatavate mereala kasutusviiside kaupa (laevatransport, energeetika, vesiviljelus, rannikulähedane rekreatsioon, mereala laskeharjutusteks jne) ning samuti täiendavate uuringute vajadused.

„Kuna KSH aruande ja maakonnaplaneeringu koostamine toimusid paralleelselt, siis on planeeringulahenduses juba KSH aruandes välja toodud võimalike konfliktikohtadega arvestatud. Peamisteks konfliktaladeks kujunesid Apollo ja Vinkovi madalikud, kus on vastuolus looduskaitselised ja energeetikaarendamise huvid. Vastuolud lahendatakse täiendavate uuringute ning kaitsealade moodustamise protsessi ja konkreetsete projektide arenduste keskkonnamõju hindamise käigus,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman.

Planeeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Hiiu Maavalitsus. Planeeringu koostaja on OÜ Artes Terrae koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi ja OÜ-ga Alkranel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostas OÜ Alkranel koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi ja OÜ-ga Artes Terrae, Keskkonnaamet on KSH järelevalvaja.

Analoogne planeeringuprotsess toimub praegu ka Pärnu maakonnaga piirneval merealal.

Arco Vara: Kuidas anda üürile korterit või maja?

28.03.2015 Katrin Tutti

Kui korter või maja seisab vabana ning tekitab igakuiseid kulusid, tasub kaaluda, kumb on mõistlikum, kas müüa või anda see üürile.

Müües saadakse tulu korraga kätte, kuid pikas perspektiivis võib olla kasumlikum korter või maja üürile anda. Üürileandmine toob igakuise püsitulu. Ka on üürimine lahenduseks sel juhul, kui kinnisvara võib endal hiljem vaja minna, näiteks jäetakse lastele tuleviku tarbeks või kui elatakse ajutiselt välismaal.

Samas on üürimisega seotud riskid, üüriturg ning tulusus on muutlik. Samuti võib juhtuda, et üürnik käitub elamispinnaga halvasti ümber või jätab üüri ning kõrvalkulud maksmata.

Kui üürnikuga on kokkulepe, et lisaks üürile peab ta tasuma ka kommunaalkulude eest, tasub omanikul iga kuu kontrollida, kas kõik makstud on. On juhtumeid, kui üürnik maksab üüri korrektselt, kuid mingi aja pärast selgub, et kommunaalmaksed on võlgu. Ühistu pöördub võlgnevusega omaniku poole, kes omakorda saab üürilepingu alusel nõuda võla tasumist üürnikult. Kui summa on kasvanud väga suureks, võib võla tasumine osutuda keeruliseks.

Kõik algab juba üürniku valimisest

Üürniku taustauuring on väga oluline. Maksehäireid omava üürihuvilisega on riskantne lepingut sõlmida, kuid kahjuks ei saa üürniku makseraskusi täielikult välistada ka siis, kui tema varasem maksekäitumine on olnud laitmatu. Pahatahtlikku puuküürnikku on võimalik korterist välja tõsta vaid kohtu kaudu.

Kui kasutada üürniku leidmiseks kinnisvarabüroo teenust, on maakleri kohustus jälgida, et üürileping kaitseks mõlema poole huve ning oleks seadusega kooskõlas. Internetist on võimalik leida erinevaid üürilepingu põhju, kuid need ei pruugi olla korrektsed. Lepingutes ise muudatusi tehes ei pruugi kokkulepped tulla vettpidavad, kui on seadusega vastuolus. Suuline leping on küll seaduslik, kuid vaidluste tekkimisel on väga keeruline selle sisu tagantjärele tõendada, seega võiks üürileping olla alati kirjalik.

Kust head üürnikku leida?

Tänapäeval toimub üürikorterite pakkumine ning otsimine põhiliselt internetis, eelkõige kinnisvaraportaalides. Ajalehekuulutuse peale helistatakse kordades vähem, seetõttu on lehekuulutused kinnisvara üürileandmisel pigem toetavaks, mitte põhikanaliks. Oluline on, et internetikuulutuses oleks piisavalt infot ning korralikud fotod, mille järgi üürnik saaks korteri seisukorda, planeeringut ning sisustust hinnata. Puuduliku infoga või halbade fotodega kuulutus jääb tihti tähelepanuta.

Enamasti eelistavad üürileandjad paare või perekondi, kellel on kindel sissetulek ning kes ei oma korterit kahjustavaid lemmikloomi. Oma töölisi majutada sooviva firma puhul on risk suurem, sest elanik, kes pole ise lepingu osapool, on sageli kinnisvara hea seisukorra säilitamise suhtes ükskõiksem.

Loomulikult on võimalik omanikul ka ise üürnik leida, kuid üürileandja peaks endalt küsima, kas ta teab, milline on tema korteri puhul turuseisule vastav maksimaalne üürihind, kus ja kuidas võiks korterit reklaamida, kuidas leida võimalikult hea üürnik ja kas ta oskab ise üürilepingu korrektselt vormistada.

Tasub teada, et maaklerid vahetavad omavahel infot üüripinna ja uue kodu otsijatest, kes pole omale veel sobivat elamispinda leidnud. Neile pakutakse võimalusel alati alternatiive ja nii võite leida endale sobiva lahenduse kiiremini, kui vaid omal käel tegutsedes.

Sobivat kaasüürnikku leida on vaevaline

Kui korter või maja, kus elatakse, on jäänud suureks, on üks võimalus võtta endale kaasüürnik. Praktikas on kaasüürilise otsimine pigem haruldane, sest inimesed soovivad privaatsust. Kaasüürilise puhul on tähtis eelkõige, et inimeste arusaamad korteri jagamisest ühtiks, et üks ei segaks teise elu. Oluline on natuuride sobivus, eriti kui osasid ruume tuleb kasutada ühiselt. Seetõttu on kaasüürnik reeglina keegi tuttav, keda usaldatakse ning tuntakse.

Kõige rohkem on kaasüürimine levinud tudengite seas, kes otsivad soodsat võimalust kooli lähedal elada ning soovivad kahe-kolmekesi üht korterit üürile võtta.

Kaasüürnikuga võib probleemseks kujuneda kulude jagamine, näiteks vee- ja elektrikulude jagamine, sest korteris on enamasti vaid üks mõõdik. Sellised nüansid tuleb kindlasti eelnevalt kokku leppida. Kui kaasüürilist otsitakse põhjusel, et korter või maja on liiga suur ning igakuised kulud käivad üle jõu, mitte seltskonna pärast, soovitan pigem kinnisvara müüa ning osta asemele väiksem ja soodsamate kuludega kodu.

Üüritulu sõltub piirkonnast ja ajast

Piirkondade üürituru erisused seisnevad eelkõige hinnas. Teatud piirkondades on keeruline üürnikku leida ning mõnikord on kinnisvaraomanikule lahenduseks seegi, kui üürnik tasub tühjana seisva korteri kommunaalkulud, kuid üüri ei maksa. Suuremates linnades on üürihuvilisi kindlasti rohkem kui pisikeses asulas. Mida suurem asum, seda suuremat üürihinda on võimalik saada ning üürniku leidmine on kergem. Üüriturgu mõjutab otseselt ka töökohtade olemasolu antud piirkonnas. Samuti on üürileandmine kerge ning korterite üürihinnad kõrgemad eramupiirkondades, kus kortermaju on vähem. Näiteks Nõmmel, Laagris, Sauel ja Keilas on just seetõttu pakkumist nõudlusest vähem.

Tallinna ja teiste suuremate linnade üüriturg on kõige aktiivsem augustis ja septembri alguses, mil üliõpilased linna tulevad. Samuti vajavad üürikorterit sel perioodil inimesed, kes suviti maakodus või suvilas elavad. See tekitab iga-aastase äkilise hinnatõusu ning korterite nappuse. Üürileandja võib seda arvestades üürileandmise algusaega aktiivsele ajale planeerida, üürnikul see-eest on mõistlik korteriotsingut augustis-septembris vältida.

Katrin Tutti
Arco Vara kutseline maakler Tallinnas ja Harjumaal

Artikli allikas on
Arco Vara

KV.EE: Harjumaa korteripakkumiste keskmine hind kerkis aastaga 7%

28.03.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel suurenes Harjumaa korteripakkumiste arv aastaga veerandi võrra ehk 25%. Korterite müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind suurenes samal ajal 7% ja kerkis 1702 euroni.

Suurim oli korterite müügipakkumiste arv Tallinnas, kus aastaga sai 6000 pakkumisest 8000, mis tähendab kasvu kolmandiku võrra. Vaatamata pakkumiste arvu kasvule ehk konkurentsi tihenemisele suurenes Tallinna korteripakkumiste keskmine hind aastaga 4%.

Kui korterite müügipakkumiste arv on omavalitsuste lõikes ühes kasvanud ja teises kahanenud, siis müügipakkumiste keskmine hind on üsna valdavalt kerkinud. Tallinnas võib müügipakkumiste keskmise hinna tõusu ajada pakkumisse lisandunud uusarenduste kaela.

Kui Tallinna lähivallad välja jätta, siis muudes valdades aga uusarendusi praktiliselt pole. Neis piirkondades on korteripakkumiste hinnatõusu taga pigem fakt, et sealsed hinnatasemed ei ole Tallinna eeskujul veel sellist tõusurallit teinud ja alles hakkavad pisitasa tõususuunas kerkima.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	02/2014	02/2015	Muutus, %	02/2014	02/2015	Muutus, %
Anija vald	44	23	-48%	375	426	14%
Harku vald	32	25	-22%	1 161	1 405	21%
Jõelähtme vald	17	23	35%	965	1 091	13%
Keila	83	100	20%	989	1 055	7%
Keila vald	79	58	-27%	497	495	-1%
Kose vald	41	16	-61%	376	569	52%
Kuusalu vald		14	NA		557	NA
Loksa	59	66	12%	310	300	-3%
Maardu	206	227	10%	812	877	8%
Nissi vald	36	14	-61%	258	222	-14%
Paldiski	108	118	9%	456	458	0%
Rae vald	227	198	-13%	1 369	1 559	14%
Saku vald	28	19	-32%	919	1 179	28%
Saue	45	18	-60%	1 057	1 224	16%
Saue vald	69	91	32%	1 359	1 465	8%
Tallinn	6 033	8 030	33%	1 732	1 801	4%
Vasalemma vald	38	16	-58%	122	116	-5%
Viimsi vald	261	168	-36%	1 371	1 492	9%

Eesti	14 414	16 437	14%	1 166	1 347	15%
Harjumaa	7 406	9 224	25%	1 585	1 702	7%
Narva	400	641	60%	669	642	-4%
Pärnu	979	774	-21%	1 189	1 276	7%
Tartu	1 505	2 565	70%	1 294	1 379	7%

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Vilniuses asuva korterelamu ehitustöödega alustamine

27.03.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teatab, et alustas eile (26.03.2015) Vilniuses uue korterelamu ehitustöödega, mille osas sõlmisid Pro Kapitali tütarettevõte Pro Kapital Bonum UAB ja UAB Merko Statyba 01.08.2014 ehituslepingu.

Vastavalt 04.08.2014 börsiteatele sõlmis kontserni kuuluv tütarettevõte Pro Kapital Bonum UAB 01.08.2014 ehituslepingu Merko Statyba UAB’ga Vilniuses asuva korterelamu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. Ehituslepingu lõpphind on 10 013 120 Litti (2 900 000 EUR) ilma käibemaksuta. Uus hoone hakkab asuma Vilniuses, Leedus, Pro Kapitali poolt arendatavas Saltiniu Namai elamukompleksis. Uude hoonesse tuleb 41 korterit ja 3 äripinda müüdava pinnaga kokku 2679 m2. Planeeritav ehitusperiood on 15 kuud alates ehitustöödega alustamisest.

Pro Kapital Bonum UAB on 25.03.2015 seisuga sõlminud broneerimislepingud 12 pinna osas 44-st pinnast, mis moodustab 30% müüdavast pinnast.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: „oleme rahul Vilniuses asuva Saltiniu Namai projekti müügitulemustega ja korterelamu müügitulemustega, mille ehitusega alustasime eelmise aasta veebruaris. Selle korterelamu ehitustööd on lõpetatud ja 16 pinda 19-st pinnast on kaetud müügilepingutega. Oleme tunnetanud tugevat nõudlust Vilniuse kõrgema klassi elamispindade turul ja oleme seetõttu otsustanud alustada veel ühe korterelamu ehitustöödega Vilniuses“.

Uue hoone valmimise järgselt on Saltiniu Namai elamukompleksi esimene arendusfaas lõpule viidud. Saltiniu Namai elamukompleksi esimene faas hõlmab kokku 200 korterit, 27 äripinda ja 11 eramaja. Elamupiirkonna teises etapis on Saltiniu Namai elamukompleksis veel täiendavalt kasutamata arendusmahtu.

Saltiniu Namai on elamuehituse arendusprojekt, mis asub Vilniuse vanalinnas. Saltiniu Namai elamukvartali äriplaan näeb ette rea korterelamuid, mida ehitatakse etappide kaupa. Asukoht on atraktiivne elamupiirkond, kuna see paikneb vanalinnas ning sinna pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga. Korterelamute ja eramajade ehitamine ning vabaaja-, spordi- ja äritsoonide rajamine annab märkimisväärse panuse Vilniuse linna laienemisse, kus toimub märkimisväärne mahajäetud tööstusalade ümberehitamine.

Hetkel on rajatud neli viiekorruselist ärklikorrusega hoonet, üks kuuekorruseline ärklikorrusega hoone ja 11 eramaja. Pro Kapital on juba rajanud 159 korterit, 11 eramaja ja 24 äripinda müüdava pinnaga kokku 16 438 m2. Saltiniu Namai kvartali elanikud saavad juba nautida privaatseid sisehoove, viimistletud maastikuarhitektuuri ja täisvarustuses laste mänguväljakuid.

Pro Kapital Bonum UAB on äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on PK Invest UAB. PK Invest UAB on 100% Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB tütarettevõte. Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. Pro Kapital Bonum UAB on Saltiniu Namai elamukvartalisse rajatava 44 pinnaga hoone arendaja.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

1Partner: Büroode üürihindade vahe käriseb laiemaks

27.03.2015 Tõnu Toompark

Uute büroohoonete pakkumine meelitab vanemate hoonete üürnikud uutele ja kvaliteetsematele pindadele, mis kergitab mõõdukalt uute büroohoonete üürihindu. Vanemate hoonete omanikud peavad üürnike kinni hoidma eelkõige hinnaga konkureerides ja see käristab uute ja vanemate kontorihoonete hinnavahet järjest laiemaks, analüüsib büroopindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

“Tallinnas on ehitamisel mitmeid uusi büroohooneid, kuid arendajad on olnud üürnike leidmisel üsna osavad. Valminud värskete kontorihoonete vakantsused on üsna madalad. See on üürileandjatele andnud võimaluse üürhindade kergitamiseks aasta baasil ligikaudu 5% võrra,” selgitas Tarum. “Uute büroohindade ruutmeetri üürihinna ülemine piir on 16 eurot.”

Üks uute hoonete üürnike oluline sihtrühm on vanemate hoonete üürnikud. Üürnikud näevad, et hea töökeskkond on tähtis ja see sunnib neid kolima parematele pindadele. Uute ruumide eelis võib seisneda harvem paremas asukohas, kuid reeglina pigem kaasaegsemates planeeringutes, paremas sisekliimas, pinna efektiivsemas kasutamises ja tihti ka mõistlikumates kogukuludes.

“Vanemate hoonete omanikud peavad üürnike kinnishoidmiseks või tühjadele pindadele uute üürnike meelitamiseks sageli konkureerima hinna baasilt. See sunnib vanemate büroohoonete omanike hoidma hindu paigal, erandkorras neid ka allapoole laskma,” kirjeldas Tanel Tarum turuolukorda. „Nii suureneb uute ja vanemate kontoripindade hinnadiferents, mis pikemas perspektiivis sunnib vanemate hoonete omanike konkurentsis püsimise nimel maju kaasajastama.“

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 13-16 €/m², vanemates hoonetes 10-14 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Maamaksu on viis päeva enne tähtaega tasunud 62% maaomanikest

27.03.2015 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet tuletab meelde, et sel aastal on maamaksu tasumise tähtaeg teisipäeval, 31. märtsil. Eilse seisuga on maamaksuks vajaliku summa oma ettemaksukontole kandnud 62% maaomanikest, ülejäänud tasumisi ootab amet järgmise viie päeva jooksul.

Kui maamaksu summa ületab 64 eurot, siis tuleb märtsi lõpuks tasuda maksuhaldurile sellest vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi palub kõigil maaomanikel, kes peavad maamaksu tasuma, kuid pole maamaksuteadet kätte saanud, sellest hiljemalt reedeks, 27. märtsiks anda ametile teada. „Kui kontaktandmed on muutunud, siis soovitame maksumaksjatel ka e-maksuametis oma kontakte uuendada, et vajalik teave mugavalt ja õigeaegselt kohale jõuaks,“ rääkis Liivamägi.

Maamaksuteatega saavad nii e-teavituse, kui ka paberteate saanud kliendid tutvuda e-maksuametis/e-tollis. Kui see võimalus puudub, saab informatsiooni küsida piirkondlikust teenindusbüroost või maamaksuinfo telefonilt 8800816 või maa@emta.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinna planeeringute registri uus lahendus nüüd kõigile kättesaadav

27.03.2015 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna Linnaplaneerimise Amet annab teada, et käesoleva nädala algusest on Tallinnas võimalik planeeringutega tutvuda uuenenud planeeringute registri kaudu.

Planeeringute register asub aadressil https://tpr.tallinn.ee. Varasemas registri tarkvaras, mis asub uuel aadressil http://ehitus.tallinn.ee menetletakse edasi projekteerimistingimusi ja ehitusprojekte kuni riikliku ehitisregistri vastava funktsionaalsuse valmimiseni.

Uue registri puhul on prioriteediks seatud, et kodanike jaoks oleks planeeringuid puudutav oluline informatsioon senisest kiiremini leitav, planeeringu koostamise protsess paremini jälgitav ning selles kaasarääkimine registri vahendusel mugavalt teostatav.

Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul on kaasaegne ning mugav kasutajaliides vaid üks osa uue registri võimalustest. Sama oluline on planeeringute koostajatel võimalus esitada ja allkirjastada materjale registris digitaalselt, ameti jaoks võimalus planeeringute digitaalne menetlemine viia uuele tasemele, jälgida aruandluse kaudu oma tegevust, koostada ja allkirjastada planeeringute komisjonide otsused otse registris.

Uuenenud registri arendaja ja ka eelmise registri versiooni tegija AS Dateli juhatuse esimehe Urmas Kõlli sõnul oli Tallinna planeeringute registri arendustöö eriline. Nimelt oli see projekt ettevõtte jaoks EAS-i poolt rahastatud Disainipuldooseri pilootprojekt, mille raames AS Datel kujundas välja ettevõtte IT-lahenduste disaini ja kasutajamugavuste kontseptsiooni.

Selleks, et uus register saaks võimalikult kasutajasõbralik ja erinevate osapoolte vajadusi arvestav, on arenduse kõigis etappides kaasatud protsessi osapooli ning huvigruppe. Lisaks ameti enda põhikasutajatele on koostööd tehtud teiste Tallinna linna asutuste ja ka riiklike üksustega, kes kannavad kooskõlastaja rolli, projekteerimise- ja arendusettevõtetega, kellel on planeeringu esitaja roll ning avalikkusega asumi seltsidest kaasatud isikute näol.

Amet tänab arendusprojekti juhtinud geomaatika teenistust, arenduspartnerit, kaasatud eksperti ning kõiki teisi kes on registri arendusse andnud oma panuse ning julgustab kõiki linnaruumi ja planeerimise huvilisi registriga tutvuma. Kuna registris on andmed senisest paremini eksponeeritud, võib kasutajatele silma jääda vanematest andmetest ja menetlustest tuleneda võivaid tehnilisi või sisestusvigu. Juhul kui leiate andmetes või tarkvaratöös ebareeglipärasust, siis palume sellest teatada registri tehnilisele toele tprtugi@tallinnlv.ee

Nõuanded koduostjale: mõtteline osa majast ja kasutuskord

27.03.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui laenuvõtja soovib osta ehk laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, on oluline kinnistusraamatusse kantud notariaalse kasutuskorra olemasolu. Mõtteline osa kinnisvarast tähendab siin olukorda, kus laenu tagatiseks seatakse näiteks mõtteline osa majast, mida ei ole korteriomanditeks jagatud ehk olukorda, kus inimene omab näiteks poolt maja või siis osa maatükist.

Mõttelise osa pantimise juures nõuab pank, et kinnistusraamatusse oleks kantud notariaalne kasutuskord. Kasutuskord on kokkulepe selle kohta, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse ehk milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab.

Kasutuskord võib reguleerida näiteks, et ühe korteriomanditeks mittejagatud, kuid kahe korteriga elamu ühte korrust kasutab üks perekond ja teist korrust teine perekond, trepikoda ja keldrit kasutavad mõlemad kaasomanikud ühiselt.

Kasutuskord võimaldab ära jagada näiteks hooviala kasutuse. Uute korterelamute juures jagatakse kasutuskorra alusel ära parkimiskohtade kasutamine.

Laenuandja nõuab kinnisvara mõttelise osa puhul kasutuskorda sel põhjusel, et laenu tagatiseks panditav vara oleks üheselt määratud. See selgus võimaldab probleemide puhul vara efektiivsemalt realiseerida.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine on tehniliselt väga lihtne. Tuleb võtta hoone ja/või maatüki plaan ja sellel punase-rohelise-sinise vildikaga märkida, kes millist kinnisasja osa kasutama hakkab, ning notar vormistab juba ülejäänu.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eha Võrk: Tallinn aitab korteriühistuid

26.03.2015 Tallinn.ee

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on pealinn toetanud oma korteriühistuid viimase kümne aasta jooksul kokku enam kui 10 miljoni euroga.

„Seega toetab Tallinn korteriühistuid igal aastal kokku umbes miljoni euro ulatuses,“ ütles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“

Tallinna abilinnapea Eha Võrk andis Linnade ja Valdade Päevade raames peetud ettekandes ülevaate sellest, kuidas Tallinn aitab korteriühistutel linnakeskkonda paremaks ja kaunimaks muuta.

Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusskeeme projekt „Fassaadid korda“. „Käesoleva aasta linnaeelarves on selleks toetuseks ette nähtud 395 000 eurot. Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel.“

2005. aastal asus linn projekti „Hoovid korda“ raames toetama hoovialade korrastamist. Käesoleval aastal on projekti eelarve
395 000 eurot. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme. Uuendusena saab alates 2014.aastast taotleda toetust rattamajade rajamiseks.

„Nõukogudeaegsest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenevalt on aktuaalseks probleemiks parkimine õuealadel,“ nentis Võrk. „Tallinn pakub korteriühistutele parkimisprobleemi leevendamiseks võimalust seada linna maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus 42 korteriühistu kasuks.“

Võrgu sõnul on parkimiskohtade rajamisel suureks probleemiks see, et elumajad asuvad lähestikku, seega puudub ala, kuhu parklakohti rajada. „Samas oleks lahendusena turvaline ja keskkonnasõbralik parkimismaja, mis ei rikuks rohealasid ning ka lastele jääks rohkem mänguruumi õuealal ja hoovis oleks ka liiklemiseks rohkem ruumi.“

Võrk rõhutas, et parkimismaja oleks ka autoomaniku jaoks mugav, sest talvel oleks auto pidevalt puhas ja sõiduvalmis, lõpptulemusena oleks ka vähem stressi parkimiskoha pärast.

„Parkimismajade ehitamise põhiküsimus on maa – suur osa tänasest elamufondist koosneb 1960.–70. aastatel ehitatud kortermajadest ja on ehitatud üsna lähestikku,“ nentis Võrk. „Lahenduseks on riigimaa munitsipaliseerimine või maa rentimine. Teine põhiküsimus on parkimismaja rajamise finantseerimine.“

Võrgu sõnul ei määra elukeskkonna muudatust mitte üksnes linna ja riigi abi, vaid eeskätt korteriomanike võimekus ning tahe elamute energiatõhususse ja õuealade arendamisse panustada.

„Samas tuleb kohalikul omavalitsusel silmas pidada, et iga toetus korteriühistule on ka toetus elukeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks,“ rõhutas Võrk.

Ülemiste City suurarendaja AS Technopolis Ülemiste puhaskasum kasvas 144%

26.03.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste City ärilinnakut arendava AS Technopolis Ülemiste puhaskasum kasvas 2014. aastal 144 protsenti, ulatudes 10,5 miljoni euroni, ettevõtte müügitulu kasvas aasta varasemaga võrreldes 42 protsenti, ulatudes 9,7 miljoni euroni. Ettevõtte ärikasum kasvas 2,25 korda tõustes 12 miljoni euroni.

„2014. aasta oli Technopolis Ülemiste jaoks aktiivse laienemise aasta, mis avaldus ka väga heades majandustulemustes,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Sarnaselt aasta varasemale suutsime hüppeliselt kasvatada nii müügitulu kui kasumit, mis annab kinnitust Ülemiste City piirkonna tugevast positsioonist Tallinna ärikinnisvara turul.“

Ettevõtte heade tulemuste taga on Gert Jostovi sõnul eelkõige üldine mahtude kasv ja samas linnaku üüripindade kõrge täituvus, mis ulatus eelmise aasta lõpu seisuga 99,3 protsendini. „Üheks olulisemaks käibekasvu allikaks on olnud Tallinna suurima, 24 000 ruutmeetrise büroohoone 100%line täituvus, mille ankurrentnikeks täna on Maksu- ja tolliamet ning If Kindlustus,“ sõnas Gert Jostov.

Suurimateks projektideks möödunud aastal olid Lõõtsa tn 8a asuva Tallinna suurima büroohoone kolmanda korpuse valmimine, millega lisandus linnakusse 7500 m² uut büroopinda ning 281-kohalise parkimismaja valmimine. Lisaks renoveeriti ja avati uue nime all linnaku töötajaid teenindav Eesti suurim lõunatoidurestoran Dvigatel.

„2014. aasta teises pooles algas linnakus ka uue 13-korruselise büroohoone ehitus, mille valmimisega käesoleva aasta septembris kasvab Technopolis Ülemiste poolt rendile antav pind ca 74 000 m²-ni ja sellega oleme suurim büroohoonete omanik Tallinnas,“ kinnitas Gert Jostov.

Technopolis Ülemiste ASi varade maht kasvas aastaga kokku 12,4% ulatudes 111,8 miljoni euroni. Möödunud aastasse jäi ka mitu märkimisväärset investeeringut – uue büroohoone, parkimismaja ja restorani ehitusse investeeriti ja investeeritakse perioodil 2014-2015 kokku ca 20 miljonit eurot.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51-protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

Martin Vahter: Tallinna liiklusreform on maailmas erandlikult edukas

26.03.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Tallinnas viimaste aastatega läbiviidud liiklusreform oluliselt vähendanud autode hulka ja ummikuid nii kesklinnas kui linna sissesõitudel.

“Ma ei pea alati Keskerakonna retoorikat õigeks, kuid reaalselt on propagandatrikkide taustal Tallinnas tehtud ja ka ellu viidud mõistlikke juhtimisotsuseid, mille tulemusena on autode ja ummikute maht südalinnas vähenenud. “Liiklustiheduse vähenemine on maailmas aga väga erandlik nähtus,” ütles Vahter.

“Omaette küsimus on see, kas ummikud pole Tallinna enda tekitatud, lubades ehitada mõnda kohta liiga kõrged hooneid, mis oma suure elanikega arvuga kindlad tänavad umbe ajab,” nentis Vahter.

“Samas on Tallinna liiklusreformi loogika lihtne – soodustada ühistransporti ja tõsta auto kasutamise hinda. Nüüdseks kaks aastat toiminud tasuta ühistranspordile pole tegelikult midagi ette heita – kvaliteet pole halvenenud, liine on palju ja need on graafikus, lisandunud on uued tablood, nutirakendus ning varsti saabuvad kvoodirahaga ka uued trammid,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul on pea kõiki uuendusi saatnud raevukas avalikkuse vastasseis, ka näiteks eraldi bussiradadele, mis tegelikult toimivad. “Uuenenud Pärnu maantee ühendatud bussi ja trammirajad töötavad väga hästi. Samamoodi võiksid bussid ka mujal linnas mööda trammiteid sõita. Punaseks joonitud rattateed on ka head, aga neid võiks rohkem ja süsteemsemalt olla,” ütles Vahter.

“Enam võiks olla ka Põhja-Tallinnaga sarnast ühesuunalist liikluskorraldust. Näiteks Kadriorus, kus jääks rohkem ruumi kergliiklusele.”

“Parkimise hinnatõus paljudele ei meeldi, aga kesklinnas parkimine on mugavusteenus, mis peabki kallis olema – maksavad need, kes tahavad. Hinnatõusuga vähenes tuntavalt kesklinna liikluskoormus ja vaba parkimiskohta on ka lihtsam leida,” ütles Vahter.

“Linna eelarve eest reklaami tegemine on selgelt ebaeetiline, kuid tuleb ka tunnustada hästi tehtud tööd. Linn areneb silmnähtavalt, kui sõiduteed ka korda saaks, siis näeks pealinn juba päris Skandinaavia moodi välja,” lisas Vahter.

Merko: OÜ Rannamõisa Kinnisvara kinnistute soetamine Eestis

26.03.2015 Tõnu Toompark

Merko 25. märtsil 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ning E.L.L. Kinnisvara AS lepingu 100%lise osaluse omandamiseks OÜs Rannamõisa Kinnisavara ja samaaegselt osade tagasimüügi optsioonilepingu.

OÜ Rannamõisa Kinnisvara on kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte, millele kuuluvad kinnistud Tallinnas Rannamõisa teel ja Kaeravälja tänaval, pindalaga kokku ca 35 tuhat m². AS Merko Ehitus Eesti osaluse omandamise eesmärgiks on antud kinnistute arendamine ning võõrandamine kolmandale osapoolele. 100%lise osaluse omandamise hind on ca 3,3 miljonit eurot, mis tasutakse müüjale peale OÜle Rannamõisa Kinnisvara kuuluvate kinnistute võõrandamist kolmandatele isikutele, kuid mitte hiljem kui 30. juuni 2016.

Pooled on sõlminud 100%lise osaluse tagasimüümiseks optsioonilepingu, mille kohaselt on ASil Merko Ehitus Eesti õigus omandatud osaluse tagasimüügiks tagasimüügihetkeks tasutud hinna eest, millele lisandub AS Merko Ehitus Eesti omandis oldud ajal OÜle Rannamõisa Kinnisvara soetatud kinnistute soetushind, juhul kui selliseid kinnistuid soetatakse. Müügioptsiooni realiseerimise tähtaeg on 29. juuni 2016.

Tehing ei ole käsitletav olulise osaluse omandamisega NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele“ tähenduses, kuid on käsitletav tehinguna soetud isikuga. E.L.L. Kinnisvara AS on AS Riverito poolt kontrollitav äriühing. AS Riverito omab 71,99% ASi Merko Ehitus aktsiatest.

Osaluse omandamise tulemusena ning edaspidi OÜ Rannamõisa Kinnisvara konsolideerimisest rida-realt, on tehingu hinnanguline mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile 0 eurot, varadele ja kohustustele suurenemise mõju ca 3,3 miljonit eurot. AS Merko Ehitus kinnitab, et AS Merko Ehitus Eesti ega AS Merko Ehitus juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.