Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Riigikohtu praktika: Hüpoteegi kehtivus kui kinnisasja omandamise leping on tühine

20.03.2015 Tõnu Toompark

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions Kohtuasjas nr 3-2-1-147-14 asjas oli küsimuse all olukord, kus varasemalt oli tuvastatud, et kinnisasja omandamise tehing oli tühine kuid samas oli kinnistule seatud hüpoteek. Analüüsiti, kas selline hüpoteek kehtib. Hüpoteegi omandaja omandas hüpoteegi teadmata, et kinnisasja omandi üle käib kohtus vaidlus. Lisaks pidi kohus ütlema, kas juhul, kui pärast hüpoteegi seadmist kantakse kinnistusraamatusse keeld kinnistut müüa või seda muul viisil käsutada, tohib sellise hüpoteegi tagatisel laenu võtta.

Nimelt oli varasemalt käinud vaidlus, kus isikule oli jäetud vara tagastamata omandireformi käigus ja see vara erastati teisele isikule. Kuna kohus leidis, et erastamisleping oli tühine, vaidlustas isik ka hüpoteegi seadmise, sest hüpoteegi olemasolu takistaks kinnistu riigile tagastamist.

Kohus leidis, et erastamistehingute tühisuse tuvastamine ei too automaatselt kaasa hüpoteegi seadmise tehingu tühisust, vaid seda, kas hüpoteek kehtib või mitte, tuleb hinnata eraldi. Lisaks selgitas Riigikohus, et seadus kaitseb isikut, kes omandab asja heauskselt (st tuginedes kinnistusraamatu kandele) ja kui hüpoteegi omandamise ajal ei teatud sellega seotud probleemidest, ei saa hüpoteegi omandamist tagasi pöörata. Vastupidine seisukoht tähendaks kohtu arvates hüpoteegi kui majanduskäibes väga olulise laenude tagamise vahendi kahjustamist.

Veel märkis Riigikohus, et hüpoteegi kasutamine tagatisena laenulepingute sõlmimisel ei ole seadusega keelatud ka juhul, mil ajaliselt pärast hüpoteeki on sisse kantud kinnisasja käsutamise keelumärge. Riigikohus selgitas, et kinnisasja käsutamise keelamine ei ole samastatav hüpoteegi käsutamise keelamisega.

Kuna kohus leidis, et hüpoteeki ei ole võimalik enam kustutada, siis ei ole võimalik taastada ka erastamislepingu sõlmimisele eelnevat olukorda. See omakorda tähendab, et isik, kellele jäeti ebaõigesti maa tagastamata, saab nõuda ainult kahju hüvitamist.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Nõuanded koduostjale: laenu tagatis ja lisatagatis

20.03.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enamasti panditakse laenuandjale ostetav kinnisvara ehk kinnisvaraobjektile seatakse hüpoteek. Sisuliselt ei ole laenuandja jaoks siiski vahet, kas laenu tagatiseks on ostetav objekt või mõni muu kinnisvaraobjekt.

Kui laenuvõtjal ei ole küllalt kapitali, et kinnisvaraostu omaosalus katta ehk tal pole omafinantseeringut, võib lahendus olla lisatagatise või lisatagatiste leidmises. Kui koduostjad seavad laenu tagatiseks tavaliselt ostetava vara, siis lisatagatis on enamikul juhtudel laenuvõtjale endale või näiteks tema vanematele kuuluv mõni muu kinnisvaraobjekt.

Lisatagatise omanikud peavad mõistma, et laenu tagasimaksmise tõrgete puhul vastutavad nemadki. St pank võib laenu tagasimaksete katkemisel realiseerida tagatise või lisatagatise – kumb talle mugavam ja lihtsam tundub.

Seetõttu on koduostjast viisakas ühel momendil, kui laenu on juba piisavalt tagastatud, vabastada lisatagatis laenu tagatiseks olemise kohustusest ehk kustutada lisatagatisel olev hüpoteek.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pensionifondide investeeringud rendikinnisvarasse

19.03.2015 Tõnu Toompark

Swedbank Raha paigutamine kinnisvarasse on Eesti inimeste hulgas laialt levinud, seda kinnitavad nii makrotasandi näitajad kui ka inimeste hulgas tehtud küsitlused. Nii näiteks investeerisid Eesti elanikud aastatel 2004–2012 Eurostati andmetel kinnisvarasse keskmiselt 10,5% oma kasutatavast tulust. Seda on üle poole rohkem kui näiteks Lätis ja Leedus ning ka rohkem kui mitmes oluliselt jõukamal elujärjel olevas vana Euroopa riigis.

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus korraldas 2013. aastal kinnisvara- ja säästuteemalised uuringud. Nendest selgus, et peaaegu pool vastanuist peab kinnisvara tulusaimaks investeerimise võimaluseks ning üle kolmandiku vastanuist on pensionipõlve kindlustamiseks soetanud kinnisvara.

Eesti pensionifondid on kinnisvarasse investeerinud keskeltläbi vähem kui vana Euroopa fondid. Näiteks Hollandis, Taanis ja Soomes, kus pensionisüsteemil on pikk ajalugu, on pensionifondid paigutanud kinnisvarasse kohati koguni 15% oma portfellidest. Mitmes riigis on pensionifondid läinud isegi nii kaugele, et on asutatud eraldi ettevõtted, mis pensionifondide raha kinnisvaraturule paigutavad.

Pensionifondide kinnisvarainvesteeringud kasvavad

Kuna paljude riikide keskpangad on võtnud ette rahatrüki, on globaalsete finantsvarade hinnad kerkinud kõrgele. Eriti tugevalt on seda näha võlakirjaturgudel, kus intressimäärad on juba kohati negatiivsed. Seetõttu on investorid (sh pensionifondid) kogu maailmas hakanud otsima püsivat tulu toovatele võlakirjadele alternatiive. Korralikku renditulu andev ärikinnisvara on siin üheks näiteks.

Eesti turul on odav laenuraha juba väiksematesse ärikinnisvara objektidesse jõudnud ning nende hindu tugevalt kergitanud. Seetõttu oleme otsustanud minna Swedbanki pensionifondidega üle 10 mln eurose tehingumahuga kinnisvaraobjektide turule, kus nõudlus ja hinnatõus on olnud väiksemad, kuid samas on ka riski vähem. Partneriks kinnisvarasse investeerimisel oleme valinud Eften Capitali, millel on pikk ja usaldusväärne kogemus Balti riikide ärikinnisvara turul.

Veebruari alguses sai meie fondide esimeseks kinnisvarainvesteeringuks üle mitme aasta Radissoni hotell Tallinna kesklinnas. Swedbanki pensionifondid plaanivad jätkata investeerimist tugeva rendituluga stabiilsetesse ärikinnisvara objektidesse. Investeerides koos Swedbanki Läti ja Leedu pensionifondidega, saame teha tehinguid, mis jäävad paljudele teistele investoritele, sh väiksematele pensionifondidele, kättesaamatuks.

Kristjan Tamla
Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Algab Läti esimese kaasaegse vangla projekteerimine

19.03.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara / RKAS Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis Läti arhitektuuribürooga SIA REM PRO lepingu Liepajasse rajatava Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi ja selle juurde kuuluva taristu projekteerimiseks. Projekteerimistööde maksumus on 737 373 eurot, millele lisandub käibemaks. Nüüdisaegse kinnipidamisasutuse projekt peab valmima 2016. aasta aprillis.

Vangla on kavas ehitada 1200 kinnipeetavale ning sellest saab riigi esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd ligi 450 vanglaametnikku. Uus suurvangla koos 50-kohalise avavanglaga valmib senise kava kohaselt 2018. aastal.

RKAS ja Läti Vabariigi justiitsministeerium allkirjastasid möödunud aasta aprillis koostöökokkuleppe kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmab nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

Tänapäevase vanglakompleksi projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Hooned peab olema võimalik rajada optimaalsete kuludega, ruumikasutus peab olema efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid planeeritakse ajale vastupidavatena.

Möödunud aasta detsembris kuulutas RKAS välja rahvusvahelisele projekteerimistööde riigihanke, millele laekus üheksa pakkumust. Neist neli esitati Läti projekteerimisfirmade poolt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pangas toimub loeng eluasemelaenude andmise nõuete kohta

18.03.2015 Eesti Pank

Eesti Pank Neljapäeval kell 15 toimub Eesti Panga muuseumis avalik loeng, kus keskpanga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask tutvustab uusi nõudeid, mida pangad peavad alates märtsist eluasemelaenude väljastamisel arvestama.

Märtsi algusest hakkasid kommertspankadele kehtima eluasemelaenude andmisel kolm nõuet. Umbes ühe tunni kestva loengu käigus selgitab Jana Kask nõuete kehtestamise eesmärki ja räägib nende mõjust Eesti eluasemelaenuturule.

Loengust osavõtuks palume registreeruda telefonil 6680760 või e-postil muuseum@eestipank.ee.

Eesti Panga eluasemelaenude andmise nõuded vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus.

Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest.

Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.

Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Uued eluasemelaenude andmise nõuded on kehtestatud pankade praeguste laenustandardite lähedasel tasemel. Seega ei avalda need nõuded suurt mõju Eesti eluasemelaenuturul praegu pakutavatele tingimustele.

Eesti Korteriühistute Liit korraldab 19. märtsil Tallinnas VIII Balti elamumajanduse konverentsi

18.03.2015 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) korraldab homme, 19. märtsil Tallinnas VIII Balti elamumajanduse konverentsi, mille peateemaks on uudsed lahendused kortermajade renoveerimisel. Konverents toob Tallinna elamumajanduse tippeksperdid Euroopast, eraldi keskendutakse Baltikumi elamufondi olukorrale ja renoveerimisvõimaluste finantseerimisele.

Konverents toimub Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3) 19. märtsil kell 10-17. Konverentsi täpse ajakava leiab EKÜL kodulehelt:http://www.ekyl.ee/index.php?id=32950

Konverentsi üheks peaesinejaks on Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe’i president Marc Galon, kes on ka Hollandi suure elamuorganisatsiooni Aedes juht. Samuti astub Tallinnas kuulajate ette ÜRO tippekspert Orna Rosenfeld, kes tutvustab hiljutist uuringut 56 riigi eluasemeturu olukorrast ja läbi viidud projektidest. Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg vaatleb areneva elamumajanduse ja kaasaegse linnakeskkonna suhestumist.

“Eesti riik koos Eesti Korteriühistute Liiduga on olemasoleva elamufondi säilitamiseks palju ära teinud. Eesti on nädanud, et kui on olemas riiklik toetus ning see on inimestele kättesaadav, ollakse hoonete kaasajastamisest väga huvitatud,” rääkis Marc Galon.

“Eesti on majade renoveerimisel ning sellele riikliku finantstoetuse andmisel olnud kahtlemata Euroopas paljudele eeskujuks,” rõhutas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Tänavusel konverentsil on hea võimalus enda saavutatut lõunanaabritega võrrelda ning kuulata ja kõrva taha panna nn. vanade Euroopa riikide kogemusi,” rääkis Jaadla.

Konverentsil keskendutakse suuresti Balti riikide elamufondi olukorrale: kõne all on Eesti kortermajade tervikrenoveerimise rahastamine, Läti riigi finantslahendused ja toetused kortermajade renoveerimiseks, samuti milliseid alternatiivseid rahastusvõimalusi kortermajadele praegu Lätis välja töötatakse ning antakse ülevaade, kuidas Leedu oma elamufondi parandada püüab. Vaatluse all on ka energia- ja elamuvaldkond 2020: Euroopa väljavaated,lahendused kortermajade renoveerimisel Eestis, Lätis ja Leedus,kaasaegsed linnad ja arenev elamumajandus, Eesti energiavaldkonna tulevik ja selle mõju elamute energiatõhususelening üleeuroopalise liginullenergia energiakasutuse võimalusi uurinud projekti – Nearly Zero Energy Challenge! tulemused ja järeldused Eesti jaoks.

Turu tn äärde kavandatakse ligi 2-kilomeetrist kergliiklusteed

18.03.2015 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsus kavandab Turu tänava äärde kergliiklusteed, mis kulgeb Teguri tänavast kuni Ringtee tänavani ning ühendab linna kergliiklusteede võrgustikku Ropka, Karlova ja Ihaste linnaosad.

Valminud on kergliiklustee sobiv lahendus koos ülekäikude ja märgistusega, ristmikele on rajatud kergliiklust arvestavad lahendused. Rajatav 1819 meetri pikkune kergliiklustee eraldatakse sõiduteest.

Turu tänava kergliiklustee ehitust rahastatakse EL linnaliste piirkondade arendamise programmist. Projekti heakskiitmisel summas 165 000 eurot on linna omafinantseering 24 750 eurot.

Kergliiklustee valmib sügiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Kontserni tütarettevõtte nõukogu liikmete volituste pikendamine

18.03.2015 Tõnu Toompark

Merko AS Merko Ehitus juhatus otsustas 17. märsil 2015 pikendada UAB Merko Statyba nõukogu liikmete Andres Trinki, Tõnu Toomiku ja Signe Kukini volitusi alates 13. aprillist 2015 kolmeks aastaks, s.o kuni 12. aprillini 2018.

UAB Merko Statyba nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik ja Signe Kukin.

Vastavalt UAB Merko Statyba põhikirjale valitakse ettevõtte nõukogu liige kolmeks aastaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kuidas kahe tunniga lõpetada lahkarvamus võlgu oleva üürnikuga

17.03.2015 Villu Otsmann

TRINITI Äripinna üürnik, kes tegeles jalanõude müügiga, oli võlgu ning kokkuleppele kuidagi ei jõutud. Lahenduse tõi viivitamatu üürileandja pandiõiguse teostamine kui intensiivse muutuse korraldamine.

Ettevaatusabinõud koheselt

Läbirääkimiste ebaõnnestumine selgus õhtul ning samal õhtul võeti üürniku pinnad väliselt erilise valve alla ning valmistati ette õiguslik positsioon ning sellekohased dokumendid.

Vaata kas õige punt on koos ja eeldused täidetud

Hommikul tuli advokaat ja veendus, kas olemas on klient, sest on vaja teha käigult otsuseid; lukksepp, kes suudab lukke vahetada; turvavalve, kes suudab korra tagada; õiguslik abi, sest olukord võib minna üsna intensiivseks ja vaja on rahulikult eemalt riske hinnata ning üürniku esindaja, sest ilma tema kaasamiseta lahkarvamusest ühist arvamust ei saa.

Järgnevalt veendus advokaat, kas kõik usaldavad üksteist ja selles, mida ollakse tegemas. Üürniku esindaja jättis ta esialgu kõrvale ning selgitas üksnes välja tema otsustamis- ja käitumisviisi, samuti kas eeldus, et üüripinnal on vara, ikka kehtib.

Selgita eesmärk, sõnasta õnnestumise hüpotees ja koosta tegevusplaan

Advokaat pidas kliendiga vestluse ning selgitas välja, et tegelik huvi on nii kiiresti kui võimalik üüripind vabastada ja saada võla katteks 55 000 eur. Peamise õnnestumise hüpoteesina sõnastati, et tuleb olla väga eesmärgi ja enesekindel tegevusplaani elluviimisel, sh võimalikud eksimused vms. on hilisema kohtuvaidluse teema ning et üürnik suudetakse muutustesse kaasata.

Koostati tegevusplaan: kõigepealt kaasatakse üürnik, lukud tehakse vajadusel jõuga lahti ning vahetatakse, sisenetakse üüripinnale, antakse üle vajalikud õigusdokumendid ning filmitakse üürpinnal olev vara ning selle kohta kirjutatakse alla akt, näidates inventuuri tegemise aja. Võetakse vara väljumine üüripinnalt kontrolli alla ning selgitatakse üürnikule, et järgneb vara kiirmüügi elluviimine ning kutsutakse tegema ettepanekut lahenduseks.

Ole valmis üllatusteks ja vastupanuks

Lukud olid rikutud. Siiski siseneti koos üürnikuga tema loal. Kui üürnikule selgus, et enam ära ei minda ja vara loetakse üles jne., muutus olukord intensiivseks. Ilmus üürniku advokaat, kes tutvudes olukorraga teatas, et üürnikul on õigust ülegi. Juhtus ka, et üürniku esindaja ähvardas advokaati laoruumis oleva autoga vastu laoust pressida. Ähvardati politsei ja oma turvameestega, kuni selleni, et „on kindlaks tehtav, kus advokaat elab“.

Jää kindlaks ja avalda survet, vajadusel vallanda (ajutiselt) üürniku esindaja

Tegevusplaaniga mindi edasi sõltumata üürniku tegevusest ja vastuargumentidest, et alust pole ja vara on kaugelt rohkem kui nõudeid jne. Advokaat selgitas, et varad müüakse kiirkorras ning vaidlust, kui seaduslik või mitte, saab hiljem vaielda kohtus. Üürniku esindaja reaktsiooni peale vajutati häirenuppu ning kohale tuli kaks turva patrullautot ning üürniku esindaja lahkus sündmuskohalt. Mõne aja pärast saabus järgmine advokaat, kes oli märkimisväärselt teisiti meelestatud ning vastutöötamise asemel katsus muuta oma argumendid kaubeldavaks väärtuseks. Peale mõningast vestlust ja nõupidamist esitati ettepanek 5 päeva jooksul välja kolida ning tasuda võla katteks 60 000 eurot.

Kokkulepe vormista lepinguks viivitamatult

Kokkulepe vormistati veerand tunni pärast. Kõik hingasid kergendatult, olid isegi rõõmsad ja ka ajutiselt „vallandatud üürniku esindajaga“ toimus suhtlus lugupidamise õhkkonnas. Tundus, et kõigile oli parem, et lahkarvamus on lahendatud.

Villu Otsmann

Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.

Uuring: Tallinna populaarseim linnaosa on Nõmme

17.03.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara Kinnisvarafirma 1Partneri küsitluse kohaselt sooviks 2015. aastal Tallinna linnaosade võrdluses kõige rohkem inimesi elada Nõmmel.

Nõmmet eelistas elupaigana 29 ning Piritat 19 protsenti vastajatest. Järgnes 12 protsendiga Kristiine ning üheksa protsendiga Kesklinn ja Põhja-Tallinn.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on Pirita alati olnud hinnatud, aga huvitava trendina eelistab tänapäeval Põhja-Tallinna ja Kesklinna elupaigana pea sama palju inimesi. “Kalamaja ja Uue Maailma näitel pole asumikultuur ja seltsiliikumine hipsterite eralõbu, vaid tõstab reaalselt piirkonna kinnisvara väärtust miljonite eurode võrra,” ütles Vahter.

“Kui kõdusest getost saab kümne aastaga linna üks kallemaid linnaosasid, siis vähesed usuvad, aga ka Lasnamäe on praegu kiiresti muutumas. Sotsiaalsed kihid segunevad ja kui tekivad uued tõmbekeskused, siis ärkavad ka Tallinna mäed.”

Läbiviidud küsitluses osales 200 inimest.

Statistika: kas korterite müügipakkumiste arv on pööranud langusesse?

17.03.2015 Tõnu Toompark

Eelmise aasta lõpus hakkas korterite müügipakkumiste arv vähenema, mis leevendas tihedat konkurentsi kodumüüjate vahel. Küsimus on, kas tegemist on ajutise pakkumise vähenemisega või eelmise aasta esimesest poolest alguse saanud pakkumiste arvu kasvu trendi pöördumisega languse suunas.

2014. aasta kiire pakkumiste arvu tõus suurendas survet korterite hindade alandamisele. Pakkumiste arvu mõningane vähenemine toob neid pingeid vähemaks, kuid pakkumisi on siiski samal tasemel, kus eelmise aasta sügisel.

Pakkumiste kõrge arv on reaalseid tehinguhindu juba allapoole toonud. Eesti korteripakkumiste keskmine hind siiski portaalis KV.EE kerkib. Nõnda samuti tüürib tõusu suunas Tallinna korteripakkumiste keskmine hind.

Tehinguhinnad on siiski allapoole tulnud, sest hinnatase on juba sedavõrd kõrge, kus ostjatel on raske ostuotsust langetada. Seetõttu on tehingute arv langenud, mis vaatamata pakkumiste arvu mõningasele vähenemisele paneb kinnisvaramüõüjad omavahel võistlema.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Рекомендация: А что, если ставка жилищного кредита вырастет?

16.03.2015 Tõnu Toompark

Хотя цены на квартиры растут быстро, покупку жилья в крупных городах облегчает низкая процентная ставка по жилищным кредитам. Однако нужно быть готовыми к изменениям ставки, отмечате аналитик Тыну Тоомпарк.

Чрезвычайно низкая процентная ставка позволяет купить на льготных условиях квартиру большей площади, и это не может не радовать. Однако если в результате покупки европейских облигаций дефляция прекратится и перейдёт в инфляцию, то рано или поздно вырастут и процентные ставки, что обернётся, если говорить о приобретении жилья, падением покупательной способности.

Поэтому совет покупателям жилья: не стоит надеяться на то, что сегодняшний очень низкий уровень процентной ставки сохранится.

Финансируя покупку жилья с помощью кредита, рассчитывайте на то, чтобы вам было бы под силу справляться с платежами и в случае роста ставки с сегодняшнего уровня до уровня 4-5%.

Как размер платежа по погашению кредита будет меняться в соответствии с изменением процентной ставки, можно подсчитать на калькуляторе потребительского веб-сайта minuraha.ee. Его можно найти по адресу: www.minuraha.ee/kasulikud-abivahendid. Для этого нужно выбрать калькулятор под названием Euribori muutuse moju laenumaksetele.

dv@aripaev.ee
http://dv.ee/novosti/2015/03/16/rekomendacija-a-chto-esli-stavka-zhilishhnogo-kredita-vyrastet

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Uus Maa alustas Mustamäel uute büroopindade pakkumist‏

16.03.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas üüripindade pakkumist Tallinnas Mustamäe linnaossa rajatavasse Decora Majja aadressil Laki 36. Järgmise aasta alguses valmiva ärihoone kolmandal korrusel on pakkumisel üle 1500 m2 A-klassi kvaliteediga üüripinda. Hoone kaks alumist korrust sisustab Decora kauplus.

„Arvestades A-klassi kvaliteediga büroopindade defitsiiti Mustamäel, on uute ruumide lisandumine kindlasti oodatud uudis,“ ütles Laki 36 üüripindu vahendav Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Aira Veelmaa. “Laki tänav on hästi ligipääsetav ning kesklinnaga võrreldes oluliselt soodsam üürihind ja paremad parkimisvõimalused muudavad selle piirkonna paljude ettevõtete jaoks atraktiivseks“.

Hoone I korrusele tuleb toitlustuskoht ja III korrusele spordiklubi. Lisaks antakse üürile ruume ilu- ja massaažisalongi ning hambaravikabineti jaoks. „See on kindlasti lisaväärtus büroopinda üürivate ettevõtete jaoks, sest töötajatel on võimalik samas hoones sportida ning muid vajalikke teenuseid saada,“ usub Veelmaa.

Decora Maja on projekteerinud arhitektuuribüroo Keko ja seda ehitab AS Maru Ehitus. Ehituse ajal on üürnikel võimalus kaasa rääkida ruumilahenduse osas, tänu millele saab luua täpselt oma ettevõtte vajadustele vastav büroo.

Hoone alla ehitatakse parkla, kus on kohad üürnikele. Sportlikku eluviisi harrastavatele klientidele mõeldes on kavandatud ka rattaparkla. Lisaks on hoone kõrval eraldi parklad nii Decora kaupluse kui teiste üürnike klientidele.

Laki 36, Tallinn

Рекомендация: А что, если ставка жилищного кредита вырастет?

16.03.2015 Tõnu Toompark

dv.ee
dv@aripaev.ee

http://dv.ee/novosti/2015/03/16/rekomendacija-a-chto-esli-stavka-zhilishhnogo-kredita-vyrastet

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse

16.03.2015 Tõnu Toompark

Eften EfTEN Kinnisvarafond AS-i (registrikood 11505393) juhatus kutsub kooskõlas põhikirja punktiga 5.2. kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 15. aprillil 2015. a algusega kell 11.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Hotell Palace konverentsiruumis “Mühlberg” aadressil Tallinn, Vabaduse väljak 3.

Vastavalt EfTEN Kinnisvarafond AS-i nõukogu 10. märtsi 2015. a otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:
1. Juhatuse ülevaade fondi tegevusest
2. 2014. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
3. Kasumi jaotamine
4. Põhikirja muutmine

Lisainformatsioon

Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, koostab vastavalt äriseadustikule juhatus iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. 15. aprillil 2015. a aktsionäride üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste osas on juhatuse poolt koosatud otsuste eelnõud ja üldkoosolekuga seonduv täiendav informatsioon alljärgnev:

Päevakorrapunkt 1

Juhatus esitab ülevaate fondi tegevusest. Nimetatud päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2

Juhatus on koostanud 2014. aasta majandusaasta aruande, mis on auditeeritud Aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt ja 10. märtsil 2015. a nõukogu koosolekul heaks kiidetud. Nõukogu on koostanud nõukogu aruande.

Otsuse eelnõu: Kinnitada EfTEN Kinnisvarafond AS-i 2014. aasta majandusaasta aruanne.

Päevakorrapunkt 3

EfTEN Kinnisvarafond AS-i jaotamata kasum seisuga 31.12.2014. a oli 29 951 434 eurot. Nõukogul ei olnud muudatusettepanekuid juhatuse poolt esitatud ja majandusaasta aruandes märgitud kasumi jaotamise ettepanekule.

Otsuse eelnõu:

Jaotamata kasum seisuga 31.12.2014. a summas 29 951 434 eurot jaotada järgmiselt:

Eraldised reservkapitali – 758 346 eurot;

Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend) – 5 100 000 eurot;

Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 24 093 088 eurot.

Dividendiõigust omavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 30. aprilli 2015. a kell 23:59 seisuga.

Dividend makstakse aktsionäridele välja 04. mail 2015. a. ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Päevakorrapunkt 4

14. detsembri 2011. a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsusega muudeti põhikirja ning kaotati fondi investeerimis- ja hoidmisperioodideks jaotamine, kuivõrd fondi planeeritud maht ei olnud saavutatud ning põhikirja kohaselt oleks investeerimisperiood lõppenud 11. märtsil 2012. Arvestades toonaseid majanduskeskkonnas toimunud muudatusi, oli otstarbekas fondi perioodideks jaotamine kaotada ja jätkata investeerimist. Fondi juhatus ja nõukogu on arutanud fondi arengu perspektiive ning jõudnud otsusele muuta põhikirja punkti 2.2. selliselt, et investeerimisperiood lõppeb viis aastat enne fondi tähtaja saabumist.

Tulenevalt seadusandluse muutumisest ei ole lubatud fondi üldkoosolekul kinnisvara hindamine ja põhikirja punkt 8.1 tuleks viia kehtiva õigusega kooskõlla.

Otsuse eelnõu: Kinnitada põhikirja uus redaktsioon.

Üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt põhikirja punktile 5.9. üldkoosolekule eelneva viienda tööpäeva lõpu (kell 23.59) seisuga.

2014. aasta majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekuga, samuti otsuste eelnõude, aktsionäride põhjendustega päevakorrapunktide osas ja muude dokumentidega saab tutvuda üldkoosoleku teate avaldamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani EfTEN Kinnisvarafond AS-i asukohas (aadressil Tallinn, A. Lauteri 5, III korrusel) tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet EfTEN Kinnisvarafond AS-i tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Koosolekule registreerimine algab 15. aprillil 2015 kell 10.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 4 võib koosolekul osaleda aktsionär ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul.