Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

SEB: perede keskmine rahapuhver on 5-6 kuu palga suurune

06.05.2015 Tõnu Toompark

2014. aasta lõpus oli kõigis kolmes Balti riigis likviidsete varade maht ühe elaniku kohta vastavuses soovitava rahapuhvri suurusega, kuid samas väitis suur osa Läti ja Leedu elanikke, et neil säästud üldse puuduvad. Olukord pikaajalise kogumisega oli kehvem – kogutud summa ühe elaniku kohta ei ületa isegi tänast ühe kuu keskmist pensionit, selgub uuest SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.

“2014. aasta lõpus võrdus keskmine hoiusemaht ühe elaniku kohta Eestis viie, Lätis 4,6 ja Leedus 6,2 kordse keskmise kuupalgaga. Need suhtarvud on vastavuses soovitusliku rahapuhvri suurusega, mis võiks olla võrdne 3-6 kuu kulutuste summaga. Samas, lähtudes Eurostati andmetest ei ole 39 protsenti Eesti elanikest võimelised ootamatute kulutustega toime tulema. See näitaja on veidi madalam Euroopa Liidu keskmisest (39,8 protsenti) ning on lähedal rikkamatele riikidele nagu Ühendkuningriik (38,9) ja Itaalia (38,7 protsenti). Leedus ja Lätis on perede osakaal, kes ei ole võimelised ootamatuste puhul majanduslikult hakkama saama, tuntavalt kõrgem – vastavalt 57 ja 67 protsenti. Läti ja Leedu elanikest on suur osa finantsiliselt üsna haavatavad, kui peame silmas likviidse rahapuhvri olemasolu,“ kommenteeris SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.

Pikaajaliselt raha kogumise osas, eelkõige silmas pidades säästmist pensionieaks, on kõigi kolme Balti riigi elanikud üsna võrdselt ebakindlas olukorras. Vabatahtlikult pensioni- ja elukindlustuslepingutesse kogutud summa ühe elaniku kohta on Eestis 258, Lätis 284 ja Leedus 295 eurot. See on vähem kui keskmine Eesti või Läti vanaduspension (vastavat 350 ja 286 eurot) ja ainult veidi rohkem kui keskmine vanaduspension Leedus (241 eurot).

“Õnneks on olukord paranemas. 2014. aasta jooksul kasvas pensioni- ja elukindlustuslepingute maht Leedus 21,3, Lätis 19,1 ja Eestis 11,6 protsendi võrra. Suuremad paigutused pikaajalisse kogumisse näitavad perede senisest väiksemat vastumeelsust investeerimisega seotud riskide võtmise vastu, kindlust sissetuleku saamise osas ka tulevikus, usaldust finantsturgude vastu ja suurema tootluse teenimise soovi. Positiivsed investeerimistulemused on samuti kaasa aidanud pikaajalise kogumise kasvule. Keskmine pensioni III samba fondide tootlus 2014. aastal oli Leedus ja Eestis 7,8 protsenti ning Lätis 6,6 protsenti,“ lisas SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arvamus: Teeme Sillamäest ägeda linna

06.05.2015 Tõnu Toompark

Ida-Virumaa on teemaks ning on hea, et Eesti on oma nägu lõpuks sinnapoole pöörama hakanud. Kuigi maakond on kireva ja traagilise ajalooga, püüavad aktiivsed kohalikud norutamise asemel kasutada ära olemasolevat, meelitamaks külalisi ja pakkumaks põnevat tegemist-vaatamist. Ida-Virumaa inspireerib ka mind, erinevad linnad-asulad tekitavad vähem või rohkem realistlikke ideid. Kõige enam, juba aastaid, olen ma mõelnud Sillamäe peale.

See, nõukogude-aegne suletud linn, on väärtuslik peamiselt viiekümnendate alguses rajatud uusklassitsistliku kesklinna poolest, mis on Eestis kõige komplekssem. Kuigi paljud majad on ehitatud tollaste üle-Venemaaliste tüüplahenduste järgi, leiame sealt ka suure hulga ainuprojektide järgi valminud ehitisi. Meie kontekstis on selline „liialduste arhitektuur“, nagu seda Hruštšovi ajal kutsuma hakati, igal juhul väga ainulaadne. Pole siis ka ime, et kogu sealne „vanalinn“ kaitse alla soovitakse võtta.

Aga nagu paljusid Eesti väikelinnu, pitsitab ka Sillamäed rahvastiku vananemine ja väljaränne ning iive on negatiivne. Selleks, et linn oma ilus ja suursugususes säiliks, on vaja positiivset programmi. Midagi, mis sinna kutsub elama ja puhkama, midagi, mis tagaks, et majad ei jääks tühjaks ning omaniketa.

Juba 19. sajandil kujunes Sillamäest kuurort suvilate ja ühiskondlike hoonetega. Ning kuigi ta ei saavutanud kunagi sellist kuulsust, nagu Narva-Jõesuu, oli sel siiski oma lojaalne puhkajaskond olemas. Maailmasõjas kõik hävis ning 1940ndate teisel poolel kavandati asula üles ehitada tollaste põhimõtete järgi. See tähendas regulaarset tänavavõrku ja perimetraalset hoonestust ning tänavanurkade pidulikumat rõhutamist. Samuti ehitati hulk ühiskondlikke hooneid, millest mõnigi paistab silma ohtra dekoori ja paleeliku suursugusega. Kirsiks tordil oli peaväljakult mereni viiv puiestee (nüüd Mere pst). Kuna rand jäi tollal piiritsooni, mere äärt ei korrastatud.

Nüüd, mil suurtööstus on linnas koomale tõmmanud ja linna algusaegne funktsioon hääbumas, on paras aeg mõelda, millist elu sinna luua.

Minu peast on läbi käinud sellised mõtted nagu kuurort (tuleb aga uurida, kuidas mõjutab sadam merevett), ravilinn väikeste pansionite ja puhkekodudega, hoolde- ja vanadekodud (sarnaselt muu Euroopaga saab see ka Eestis tulevikus oluliseks majandussektoriks) ning muidugi võiks ehitada ka mõne spa. Tasuks mõelda ka mõne festivali või spordisündmuse algatamisele.

Nii tekiks linna, lisaks eelmainitule, ka muid ettevõtteid – poode, kohvikuid ja majutusasutusi, mis kõik loob hea pinnase töökohtade tekkele ja vähendab praegust monofunktsionaalset sõltuvust tööstusest. Aga samuti aitaks see kaasa Ida-Virumaa suuremale sidumisele Eestiga.

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Maarjamaa Hariduskolleegiumi õppekompleks sai nurgakivi

06.05.2015 Tõnu Toompark

Täna asetasid haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Tartu maavalitsuse maasekretär Tõnu Vesi, Mäksa vallavanem Timo Reinthal, Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor Maire Reest, Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam ja YIT Ehitus ASi ehitusdirektor Toomas Rapp pidulikult nurgakivi Maarjamaa Hariduskolleegiumi tulevasele õppekompleksile Tartumaal.

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajab YIT Ehitus AS Tartumaale Mäksa valda kaheksast hoonest koosneva ja uudseid lähenemisi võimaldav õpilasesõbraliku koolikeskkonna, kuhu kuuluvad kooli peahoone, peremaja ja kuus rühmakodu. Ehitustööd lähevad maksma 5,47 miljonit eurot. Kool alustab uutes ruumides õppetööd 2015. aasta sügisel.

Lisaks koolitööks vajalikele ruumidele paiknevad koolihoones veel ruumid võrgustikutööks, ruumid intensiivse järelevalvega rühmakodu õpilastele, spordisaalid, personali ruumid ning köögiplokk. Kooli juurde rajatakse jalgpalliväljak, multifunktsionaalne korvpalliväljak ning kinnistusisesed ja –välised juurdepääsuteed. Õppekompleksi suuruseks on kavandatud kokku ligi 3 900 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.

Eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada vastupidav, kauakestev ning madalate ülalpidamiskuludega hoonetekompleks, mis võimaldab luua õpilaste individuaalsetele vajadustele vastavad õppe- ja kasvatustingimused.

Õppekompleksis hakatakse õpetama psüühika- ja käitumishäiretega õpilasi, maksimaalseks õpilaste arvuks on planeeritud 76.

„Meil on heameel, et saame aidata kooli õpilased ja personali, kes seni tegutsenud 1980. aastal valminud õmblustsehhi tootmishoones ja hiljem Kaagvere Erikooli õppe- ja ühiselamuhoones asunud ruumides, ehitustööde tähtaegse teostamisega algaval kooliaastal Maarjamaa Hariduskolleegiumi uude tänapäevasesse õppekompleksi,“ ütles AS YIT Ehitus juhatuse liige ja ehitusdirektor Toomas Rapp.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nordecon: Kohtulahend vaidluses Tivoli Arendus OÜ’ga

06.05.2015 Tõnu Toompark

23.04.2015 tegi Harju Maakohus otsuse tsiviilasjas „Nordecon AS hagi Tivoli Arendus OÜ vastu lepingu lõppenuks tuvastamiseks, võla, viivise nõudes, garantii tagastamise nõudes ja Tivoli Arendus OÜ vastuhagi Nordecon AS vastu leppetrahvi, viivise saamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks ja sellelt viivise saamiseks.“

Kohus tuvastas, et leping on lõppenud Nordecon AS’i poolt lepingust taganemisega ning Tivoli Arendus OÜ’l ei ole õigust realiseerida Nordecon AS’i poolt ehituslepingu tagatiseks antud pangagarantiid summas ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Samuti mõisteti Nordecon AS’i kasuks välja võlg ning viivis ligikaudses kogusummas 182 tuhat eurot.

Tivoli Arendus OÜ vastuhagis esitatud nõuded jättis kohus täies ulatuse rahuldamata. Tivoli Arendus OÜ’l on võimalus esitada apellatsioonkaebus hiljemalt 23.05.2015.

SEB: Families have an average money reserve of 5-6 months’ pay

06.05.2015 Tõnu Toompark

At the end of 2014, the volume of liquid assets per resident was on par with the recommended money reserve in all three Baltic States, but at the same time a significant number of the residents of Latvia and Lithuania stated that they do not have any savings whatsoever. The situation with long-term savings was worse – the sum accumulated per resident does not even exceed the sum of one month’s pension today, reveals the new SEB Baltic Household Outlook.

“By the end of 2014, the average deposit amount per resident was 5 times the average monthly income in Estonia, 4.6 times in Latvia and 6.2 times in Lithuania. These ratios are in compliance with the recommended money reserve amount, which should be equal to the expenses of 3–6 months. At the same time, based on Eurostat data, 39 per cent of the residents of Estonia are not able to handle unexpected expenses. This figure is a bit lower than the European Union average (39.8 per cent) and is closer to the wealthier countries like the United Kingdom (38.9 per cent) and Italy (38.7 per cent). In Lithuania and Latvia, the number of families who are not able to handle unexpected events financially is significantly higher – 57 and 67 per cent, respectively. A large number of the residents of Latvia and Lithuania are quite vulnerable financially, when it comes to having a liquid money reserve,” commented Julita Varanauskienė, economist at SEB Lithuania.

As for long-term savings, mainly the savings for retirement, the residents of all three Baltic States are in an equally uncertain situation. The sum accumulated in the voluntary pension and life insurance contracts per resident is EUR 258 in Estonia, EUR 284 in Latvia and EUR 295 in Lithuania. This is less than the average retirement pension in Estonia or Lithuania (EUR 350 and 286, respectively) and only slightly more than the average retirement pension in Lithuania (EUR 241).

“It is good to note that the situation is improving. In the course of 2014, the volume of pension and life insurance contracts grew by 21.3 per cent in Lithuania, 19.1 per cent in Latvia and 11.6 per cent in Estonia. Allocating more into long-term savings shows the decreasing reluctance of families to take investment risks, security in having an income in the future, trust of the financial markets, and the wish to earn a higher rate of return. Positive investment outcomes have also contributed to the growth of long-term savings. The average rate of return of the 3rd pillar pension funds was 7.8 per cent in Lithuania and Estonia, and 6.6 per cent in Latvia in 2014,” adds Triin Messimas, financial expert at SEB Estonia.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Arco Vara: Kui võtad eluasemelaenu, arvuta läbi intressikulu

06.05.2015 Tõnu Toompark

Kui kinnisvara ostuhuviline on välja valinud endale sobiva kinnisvara, alustab ta finantseerija otsimist, ehk nö „poodleb” pankades.

Kahjuks ei pöörata laenu taotlemisel eriti sügavat tähelepanu laenu sisule ja valitakse välja soodsaim pakkumine.

Olles teinud valiku, ei pöörata ka tähelepanu sellele, kuidas hakkab väljavalitu juures toimuma igapäevane tavapangandus ja kui soodne see on.

Saanud teada oma soodsa kuumakse, ei mõelda sellele, mis saab edasi. Mõnedes laenulepingutes on sees punkt, kus laenuandjale jääb võimalus ühepoolselt intressi tõsta. Euribor on hetkel küll aegade madalaim aga kui kauaks see nii jääb, seda me ei tea. Laenusaajad reeglina ei mõtle sellele. Kindel soovitus on, et arvestage läbi oma kuumakse ka kõige mustema stsenaariumiga.

Kui me võtame keskmise eluasemelaenu, korrutame selle 5,4%, mis oli Euribori kõrgtase, siis saame lisakuluna tagasimakse 160€ võrra kuus suuremaks. Kas me oleme selleks valmis?

Lisaks sellele numbrile tasuks laenamisel ka mõelda sellele, et kas sissetulek on stabiilne ja mis saab siis kui töö kaotate.

Pangad loomulikult selgitavad laenajale kõiki ohte, kuid vaatamata sellele ollakse laenamisel siiski kinni hetkeolukorras.

Artikli allikas on
Arco Vara

Nordecon: Olulise osaluse muutus

05.05.2015 Tõnu Toompark

Lähtudes väärtpaberituru seadusest teatas Luksusjaht AS, et tema osalus Nordecon AS’is on tõusnud üle 10%.

Luksusjaht AS omab 05.05.2015 seisuga kokku 3 253 476 (10,0492%) Nordecon AS’i hääleõiguslikku aktsiat.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes.

Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 730 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Üürikorterite tootlus meelitab välismaalasi

05.05.2015 Tõnu Toompark

Ärikinnisvarast parem tootlus on toonud elukondlikule kinnisvaraturule ka välismaalase, leiab LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

Investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse on tinginud kõrgem tootlus, jäädes keskmiselt 7–11 protsendini, mis ärikinnisvara oodatava 6–9 protsendise tootluse kõrval on selgelt parem. Samuti võimaldab väiksem kapitalivajadus sellel turule siseneda ka juba mõnekümne tuhande euroga.

Alanud on uus argengutsükkel

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustab pärast uue aastatuhande alguse tormilist arengut ja sellele järgnenud järsku pidurdust uus arengutsükkel, mis suuresti on keskendunud kaalutud riski, kõrgema tootluse ja väiksema kapitalivajaduse otsingule. Seetõttu on paaril viimasel aastal paljud otsingud leidnud ärikinnisvaraturu kõrval just elukondliku kinnisvaraturu.

Elukondliku kinnisvaraarenduseturu suur kapitalivajadus, pikad projektitsüklid ja finantseerijate ettevaatlik positsioon on eluruumide üürimäärade ja üürikorterite kasvava nõudluse taustal suunanud investorite pilgud just elu- ja üürikorterite investeeringutele.

Elukondlikul kinnisvaraturul toimuv ei ole jäänud märkamatuks ka lähinaabritele. Eelkõige on meie turule suunatud Soome, aga ka Venemaa investorite pilgud. Kõrgema tootluse kõrval on seda protsessi toetanud ka mõlema naaberriigi majanduse suhteliselt nõrk seis, mis on sundinud suunama investeeringuid teistele turgudele.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Milleks on maaklerit tarvis?

05.05.2015 Li Otsing

Oma korterist või majast suudan ma ise ka nutitelefoniga fotod teha. Siis on vaja veel sisestada portaali kuulutus ja oodata kuni ostja või üürnik helistab. Ning minu kinnisvara ongi praktiliselt müüdud. Üürile andmise puhul leian netist lepingu, prindin välja ja ongi nagu kõik.

Kas see on ikka nii lihtne? Jah, võib olla, kui sa oled maakler või kinnisvarast sügavalt huvitunud isik ning tunned valdkonda põhjalikult. Kindlasti ei ole see lihtne inimesele, kellel pole kunagi olnud kokkupuudet kinnisvara müügi, ostmise ega üürile andmise osas.

Enne, kui jõuad mõelda, milleks seda maaklerit ikka vaja on, oleks mõistlik endalt küsida.

Kas mina suudan määrata kinnisvarale reaalse müügihinna, et müük toimuks optimaalse ajaga?
Kas minu tehtud fotod on piisavalt head, et eristuda teiste sarnaste seast, äratamaks potentsiaalse huvilise tähelepanu?
Kas minul on piisavalt aega ja tahtmist kuulutust koostada ning uuendada?
Kas ma oskan valida sihtrühma, kellele müüdavat kinnisvara pakkuda?
Kas mina olen valmis vastama võõraste kõnedele ja e-mailidele kellaajast hoolimata?
Kas minul on aega huvilistele kinnisvara tutvustada lisaks argipäevadele ka pühade ajal?
Kas mina oskan küsida küsimusi, mis avaldaksid potentsiaalse ostja?
Kas mina olen 100% kindel, et kogu dokumentatsioon müüdava kinnisvara kohta on korras?
Kas mina olen emotsionaalselt valmis inimestega kohtuma ja hinna üle läbirääkimisi pidama?
Kas mina tean, mis saab edasi, kui olen potentsiaalse ostja leidnud?
Kas mina olen kohustatud müügilt saadud tulu pealt maksma riigile tulumaksu või mitte?
Kas mina tean, missuguseid juriidilisi nüansse tuleb arvestada ka pärast lepingu sõlmimist?
Kas ma olen ikka teadlik, mis kohustusi ja õigusi hõlmab üks üürileping?
Kas ma suudan maandada üürile andmise riskid?

Kas poleks mitte lihtsam, kui keegi teine tegeleks Teie kinnisvara müümise või üürile andmisega? Otsustada saab igaüks ise.

Autor
Li Otsing

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvara müüki takistavad tegurid

05.05.2015 Külli Friedrichson

Mõnikord võib kinnisasja müük päris pikaks venida ning seda mitte vale hinna või kõrgete ootuste tõttu, vaid pidurdajaks on hoopis erinevad, väikesed või suured takistavad tegurid.

On üllatav, kui palju ehitisi pole veel siiani kantud ehitisregistrisse või puudub näiteks eramul kasutusluba. Pole harvad ka juhtumid, kui puudub õiguslik juurdepääs oma kodule või aktuaalseks kujunenud pärimisprotsessi käigust ei teata midagi.

Kõige levinumad takistused on:

1. Hooned pole kantud ehitisregistrisse või sealsed andmed on puudulikud.

Eriti palju esineb puudujääke suvilate puhul, kus on küll nõukogudeaegsed projektid ja ka ehitusload olemas, kuid mingil põhjusel on nad jäänud registrisse kandmata. Kui kinnistul asuvad hooned või rajatised (puurkaev, sild jne), siis ka nende andmed peavad kajastuma ehitisregistris. Iga suvila- ja eramuomanik saab andmete õigsust ja olemasolu kontrollida ehitisregistri kodulehelt www.ehr.ee

On esinenud ka juhtumeid, kus ehituslikku projekti üldse pole, rääkimata ehitus- ja kasutusloast. Selleks on vaja korraldada tagantjärgi mõõdistamine (inventariseerimine), mida teostab antud teenust pakkuv firma. Seejärel võib sammud seada juba valla ehitusnõuniku juurde.

2. Ehitisel puudub kasutusluba

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele. Ehitistel, mis on rajatud aastal 2003 ja hiljem, peab olema tänapäeva nõuetele vastav kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kasutusluba.

Tekib küsimus, et mis saab ehitistest, mis on rajatud enne 2003 aastat. ja kas ka neil on nõutav kasutusluba? Kui kõik on ehitatud täpselt projekti järgi ning muudatusi pole tehtud ehituskonstruktsioonides või näiteks küttesüsteemis, siis tänapäeva nõuetele vastavat kasutusluba pole vaja. Sel juhul on ehitisregistris nähtuv sõna “kasutusel”. Aga, kui nõuka-aegne suvila soojustatakse ja vahetatakse fassadimaterjal, on tegemist kabariitide muutmisega ja peab taotlema kasutusluba.

Korras dokumentatsioon viib palju kergemini tehinguni, sest see on oluline nii pankadele laenu väljastamisel kui ka neile, kes puhtalt omafinantseeringuga ostavad.

3. Puudub notariaalselt kinnitatud sissesõidutee servituut

Igapäevaselt sõidavad paljud inimesed oma kodudesse läbi kellegi teise kinnistu või lausa kinnistute. Seni, kuni naabritevahelised suhted on head ja sõbralikud, on kõik korras ning keegi ei tuleks selle pealegi, et ükspäev on tõkkepuu koduteel ees ja enam läbipääsu pole.

Et sellist võimalust juba eos vältida, siis tasuks minna notaribürosse ja sõidutee kasutamise õigus ametlikult vormistada. Jah, vahest juhtub ka nii, et niisama lihtsalt ei lähegi ja kohus peab lõpuks juurdepääsu olemasolu tagama.

4. Pärimistoimingud tegemata

Pärandvara tekkel, pärast inimese surma, algab 3-kuuline nn ooteperiood, mil pärandi saaja otsustab, mida sellega teha. Kui ta on pärandusega nõus, ei pea midagi tegema, kui aga soovib sellest loobuda, tuleb teha notari juures vastavasisuline avaldus.

Kui soovitakse müüa abikaasade ühisvaras olnud kinnisasi, siis kindlasti on ühe abikaasa surma puhul vaja läbi teha pärimisprotsess. Tihti pole seda enne kinnisvara müükipanekut tehtud ning tehing jääb toppama ajani, kui avatakse pärimistoimik ja saadakse kätte pärimistunnistus. Nende dokumetide kättesaamiseks on seadusega ettenähtud aeg, mis on vähemalt 1 kuu.

5. Millal lahusvara muutub seaduse järgi ühisvaraks?

Eriti just vanema põlvkonna jaoks on suureks üllatuseks see, et justkui ainuomandis olev vara (talu, suvila, eramu) on muutunud ühisvaraks. Tihti küsitakse, et kuidas see nii võib olla, vara on ju minu nimel!

Abielu kestel suvila või maja juurde erastatud maa ning sellest tekkinud kinnistu muutub automaatselt ühisvaraks, olgugi, et hooned kas kingiti või võõrandati ühele abikaasadest lahusvarana. Ja kui päevakorda kerkib pärimine, siis pärivadki praegusest ja eelmistest abieludest sündinud lapsed.

Seega, kõike eelnevat kokkuvõttes, soovitan enne oma vara müüki seada korda dokumentatsioon ning mitte peljata spetsialistidega konsulteerimast. Korras paberid aitavad eduka tehingu toimumisele väga palju kaasa.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Veeriku ostukeskus läheb osaliselt üle päikeseenergiale

05.05.2015 Tõnu Toompark

Veeriku ostukeskus paigaldas hoone katusele üle viiesaja päikesepaneeli ning loodab edaspidi katta vähemalt neljandiku oma elektrivajadusest päikeseenergiaga.

«See on roheline mõtlemine,» põhjendas päikeseenergia kasutuselevõttu möödunud aasta detsembris ostukeskuse omandanud OÜ Capital Mill investeeringute juht Kristjan Kivipalu. Enne seda kuulus hoone osaühingule Axis UPI, mille tütarfirma OÜ Transgreen jäi keskust uuelt omanikult edasi üürima.

Transgreeni juhataja Igor Piho sõnul paigaldati ostukeskuse katusele üle viiesaja päikesepaneeli ning uus energiajaam käivitatakse lähema paari nädala jooksul. «Otsustasime oma ettevõtetes hakata rohkem kasutama taastuvenergiat eelkõige mõtteviisist lähtudes, pikemas perspektiivis ka mõeldes kokkuhoiule ja loodussäästlikkusele,» lausus ta.

Garantii 20 aastat

Paneelide valikul lähtus ettevõte eelkõige tehnilistest näitajatest, tootja usaldusväärsusest ja garantiitingimustest. «Tootjafirma Hyundai annab paneelide tootlikkusele 20-aastase garantii,» lausus Piho. Tema sõnul peaks neli paneeli tootma umbes 1000 kWh energiat aastas ehk keskuse energiavajadusest peaks paneelidelt saadav energia katma ligikaudu neljandiku.

Piho rääkis, et paneelidest toodetav elekter tarbitakse suures osas kohapeal ning kui väga päikesepaistelisel päeval tekib ülejääk, suunatakse see üldisesse elektrivõrku. Katusele paigaldatud paneelid ei järgi päikese liikumist, vaid on suunatud lõuna poole.

«Eks me jälgime, kuidas päikesepaneelid end Eestis tõestavad. Kui paneelide tootlikkus vastab tehnilistes andmetes lubatule ning meie kogemus kinnitab Eestis varem tehtud mõõtmisi, siis arvatavasti jätkame ka tulevikus investeerimist taastuvenergia projektidesse,» lausus Piho.

Lisaks Veeriku ostukeskusele ostis Capital Mill möödunud aasta lõpus veel Jaamamõisa Selveri hoone ning Jõe keskuse. Päikesepaneelid plaanitakse paigaldada ka Jaamamõisa Selveri katusele.

Keskus laieneb

Tänavu plaanib ettevõte alustada Veeriku ostukeskuse laiendamist. «Praegu käivad veel Selveriga läbirääkimised ja pärast seda läheb kohe kopp maasse. Selle aasta lõpuks peaks olema juurdeehitise kõrgus käes ja järgmiseks kevadeks laiendus valmis,» rääkis Kivipalu.

Planeeringu järgi tuleb juurdeehitis kahekorruseline ning suurema osa sellest võtab enda alla laienev Selver. «Selver võtab suurema osa, aga juurde tuleb veel pisikesi pindasid ja ka üks suurem, 500-ruutmeetrine kaubanduspind,» lausus Kivipalu.

Hoone teisele korrusele tulevad teenindavad ja tehnilised ruumid. Krundile on planeeritud kaks juurdepääsu: Vitamiini ja Näituse tänavalt. Ostukeskuse parklatesse rajatakse 130 parkimiskohta sõidukitele ja 34 jalgratastele.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Eestis elab 1 313 271 inimest

05.05.2015 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud.

Negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) vähenes elanikkond 733 ja negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) 1933 inimese võrra. Rahvastiku vähenemist mõjutavates protsessides on kasvanud negatiivse loomuliku iibe osatähtsus. Viimati vähenes rahvaarv negatiivse loomuliku iibe tõttu enam kui väljarände tõttu 2003. aastal.

2014. aastal sündis 13 595 ja suri 15 528 inimest. Sündide arv jäi varasema aasta tasemele. See on positiivne näitaja, kuna sünnitusealiste naiste arv kahaneb iga aastaga. Veel neli aastat varem sündis aastas 2000 last rohkem (2010. aastal oli 15 825 sündi). Surmade arv on 1990ndate keskpaigast alates vähenenud ja viimasel viiel aastal on aasta jooksul toimunud surmade arv jäänud 15 000 ja 16 000 vahele.

Eestist lahkus 2014. aastal rohkem inimesi kui siia elama saabus, sisserändajaid oli 3904 ja väljarändajaid 4637. Väljaränne on võrreldes eelneva kolme aastaga ligi 30% vähenenud, kuid sisseränne on jäänud samaks. Et sisserändest moodustab enamuse tagasiränne, mis toimub peamiselt 1–2 aastat pärast väljarännet, siis eelneva aktiivsema väljarändeperioodi järgselt on oodatav, et kõrgem sisseränne jätkub.

Maakondadest kasvas rahvastik ainult Harju maakonnas (üle 3000 inimese), mille rahvaarvu suurendas peamiselt Tallinna elanike arvu kasv. Elanikkonda kaotas kõige rohkem Ida-Viru maakond – seda nii absoluutarvudes kui ka rahvastiku osatähtsuselt. Üle 1% kaotasid elanikkonda veel Järva ja Lääne maakond. Suhteliselt väike elanike arvu vähenemine toimus Saare ja Hiiu maakonnas – kummaski alla 50 inimese. Ülejäänud maakondades vähenes rahvaarv 0,5-0,9%.

Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja sellele lisatud alakaetuse põhjal saadud rahvaarvul, mida on täiendatud järgnevate aastate jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega. Vähesel määral muutub rahvaarv isikukoodide korrigeerimise ja senisest rahvastikuarvestusest puudunud isikute lisamise tõttu.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Selle õppeaasta viimane Fotokoolitus 07/05/2015

05.05.2015 Tõnu Toompark

Soovid oma objektide fotod viia täiesti uuele tasemele? Kui jah, siis Kinnisvarakoolis toimub 07/05/2015 Kinnisvara fotokoolitus. Koolitajaks on kinnisvara fotograaf Hasso Hirvesoo.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle üldteadmised fotograafiast, oskused paremini kaadrit koostada, ja võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu. Rohkem tähekepanu aga annab võimaluse rohkem müüa.

Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvara fotokoolitus toimub neljapäeval 07/05/2015.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: hoonestamata maa tehingute käive kasvas aastaga 20 protsenti

05.05.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis tehti Eestis 2932 tehingut hoonestamata maadega. Hoonestamata maa tehingute käive oli 102 miljonit eurot.

Aastaga vähenes maatehingute arv 7,6 protsenti. Vaatamata tehingute arvu kukkumisele kasvas tehingute kogukäive märkimisväärse 19,7% võrra.

Keskmine hoonestamata maa tehingu maksumus oli 2015 I kvartalis 34600 eurot. See on aastatagusest 30% kõrgemal.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Uus elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”

04.05.2015 Tõnu Toompark

Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi.

Kas korteriturg on küllastunud ja sellele järgneb langus? Mis saab hinnatasemetest – kas tulemas on 2008. aastale analoogne suur kukkumine? Või toob rahatrükk kaasa kinnisvarahindade edasisegi kerkimise?

Neid ja paljusid teisi küsimusi lahkab uus vastvalminud elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”.

Ülevaate esitluse tellimiseks palun kontakteeru +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Personaalsele turuülevaate esitlusele alternatiivina toimub 08/05/2015 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade”, kus käsitluse all samad teemad.

Seminari info ja registreerumine
https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back