Viimastel päevadel on taas hoogustunud debatt nüüdseks juba 12ndat aastat kestva Tallinna südames võsastunud tühermaana seisva Kalaranna detailplaneeringu üle.

Ühtlasi seisab selle taga võimalus muuta kunagise betoonmüüride taha peitunud Kolhoosidevahelise Laevaremonditehase territooriumi sihtotstarvet, tehes tänasest ärimaast elamu- ja üldkasutatav maa, kuhu saaks kord ometi rajada kaua oodatud rannapargi ja -promenaadi, kohvikud, lasteaia ja mereäärsed kodud, tagades seejuures liivaranna säilimise.

Sedapuhku seisneb debati erinevus paraku aga selles, et end Kalamaja kogukonna eestkosteühenduseks nimetav MTÜ Telliskivi Selts ärgitab planeeringu vastasele petitsioonile allkirju andma tõde tahtlikult moonutades ja valeinformatsiooni esitades. Olukorra teebki kurvemaks tõsiasi, et selts on kõnealuse planeeringu menetlusega väga hästi kursis, sest nad on olnud algusest alates protsessi üks osapooli, osalenud kõigis Tallinna linna ja Harju Maavalitsusega peetud kohtumistel ning on vähemalt juhatuse tasemel teadlikud tegelikust, hetkel avalikul väljapanekul olevast detailplaneeringust.

Selts, vastupidiselt oma üleskutses ja ajakirjanduses väidetule, on täiesti teadlik, et heakskiitu ootav detailplaneering ei piira kellelegi ligipääsu randa, vaid vastupidi – loob sellele hoopis seadusliku aluse, tagab lauge liivase ranna ega võimalda olemasoleva liivaranna ette merele jahisadamat rajada (mis omakorda välistab igasuguste sadamarajatiste tekkimise võimaluse). Seltsi esindajate avalikes esinemistes jäetakse märkimata seegi tõsiasi, et anname kõnealusest 60 000 m2 suurusest kinnistust ligi poole avalikku kasutusse, samas hoonestades pelgalt viiendiku.

Loomulikult ei mainita, et iga saavutatud kokkuleppe järel nuputab selts välja üha uusi põhjuseid ja ettepanekuid, miks detailplaneeringuga edasi liikuma ei peaks. Alles detsembris Harju Maavalitsuses toimunud arutelul kinnitas selts, et merest 25 meetrit avalikku ala neile sobib. Täna on leitud uus argument – võitleme 50 meetri nimel! Ilmselt mõistab igaüks, et 25 000 ruutmeetrit ehk ligi 4 Vabaduse väljaku suurune avalik ruum koos promenaadi ja liivarannaga on küllaldane, et võimaldada mugavat piknikupidamist. Lisaks teab selts hästi, et 50-meetrist keeluvööndit pole Tallinna kesklinna mereäärses piirkonnas Admiraliteedi basseinist Noblessnerini kusagil.

Niisamuti on väär Telliskivi Seltsi väide, nagu oleks ligipääs Kalaranda täna suletud. Igaüks, kes piirkonda külastab, võib veenduda vastupidises. Samas on siiski tegemist eramaaga, kus aeg-ajalt üritusi korraldav selts ei ole kunagi maaomanikku neist isegi teavitanud, rääkimata korrektsest loa küsimisest.

Oleme Pro Kapitalis alati lugu pidanud ja tervitanud jätkuvalt igasugust kodanikualgatust, mis tugineb koostöötahtele, vastastikule austusele ja aususele. Telliskivi Seltsi vastutustundetu ja valedele rajanev venitamistaktika käib aga nimetatud üldkehtivate tavade vastu ning tõstatab pigem küsimuse, kelle huvides on ikkagi Kalaranna säilimine korrastamata tühermaana.

Selgitust vajab ka seltsi väide, et Pro Kapital ja Tallinna linn on omavahel sõlminud lepingu, mille kohaselt tuleb linnal Pro Kapitalile maksta 917 000 eurot, kui detailplaneeringut ei suudeta järgmise aasta oktoobriks kinnitada ning et linn on pandud kahetsusväärselt olukorda, kus ollakse sunnitud toetama ehitusõiguse kinnitamist.

Avalik Kalaranna tänav on täna osaliselt ehitatud Pro Kapitali maale. Tavapäraselt tuleks selles olukorras tänava alla jääv eramaa omanikult koheselt ja õiglase hüvitise (turuväärtuse) eest ära osta. See on iga Eesti kodaniku põhiseadusest tulenev õigus. Kompromissi käigus on Pro Kapital nõustunud linnatänava jaoks maa maksumaksjale andma tasuta. Sellist vastutulekut ei teeks keegi meist niisama.

Vastutulekuid ja kompromisse on võimalik teha siis, kui mõistliku aja jooksul luuakse võimalused täna sadama ja tühermaana seisva eramaa paremaks kasutamiseks, võimaldatakse ehitada sinna avalikult kasutatav rannapark, rannapromenaad ning sellega piirnev täna kehtivas üldplaneeringus ettenähtud hoonestus, mis hüvitaks eraomanikule aastate jooksul tasutud maamaksu ja eramaast olulise osa tasuta avalikkusele andmise.  Seda nimetataksegi avalike ja erahuvide kompromissiks.

Sõlmitud leping ei kohusta Tallinna linna detailplaneeringut kehtestama või ehitusõigust andma. See on otsene vale. Leping sätestab hoopis selle, millisel juhul saab maksumaksja avaliku tee alla jääva eraomandi tasuta, mitte seaduses ettenähtud õiglase turuväärtuse eest.

Aga ka sellest järjekordsest kompromissist suudab Telliskivi Selts leida avalikkuse huvide kahjustamist. Kui selts ei mõista, et eramaa avalikuks kasutamiseks omandamisel tuleb igale maaomanikule maksta õiglane hüvitis, siis näitab see seda, et seltsil puudub igasugune arusaam isikute põhiõigustest ning eraomandist. Samas esineb selts avalike huvide kaitsjana.

Avalikuks huviks ei ole ühe grupi arvamus pidada eramaad enda omaks ja seda järjepidevalt ja omanikult luba küsimata skvottida. Kui Telliskivi Seltsi planeeringu menetlemist takistav venitamistaktika jätkub, siis võib see Tallinna maksumaksjale minna maksma märkimisväärse rahasumma. Selle miljoniga saaks Tallinna linnas teha nii mõndagi kasulikku.

On tõsi, et linnale olulistes piirkondades peab debatt tuleviku üle olema laiapõhjaline ning tulemus tihti põhinema kompromissidel. Praegusel hetkel ei ole aga tarvis murda jõuga lahtisest uksest sisse – Kalasadama praegune planeering arvestab neid soove ja hinnanguid, mis ringlevas petitsioonis kirjeldatud. Avalikkust eksitav venitamispüüd ei tule kasuks mitte kellelegi.

Allan Remmelkoor
AS Pro Kapital Eesti juhatuse liige